Kiri

Marie-Ursula Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 09.11.2020 nr. JV-TUR-1/5179 10122 Tallinn Selgitustaotlus Elektrilevi OÜ analüüsib olukorda, kas võrguettevõtjal on õigus elektrituru toimimise võrgueeskirja § 21 lg-le 4 tuginedes elektriarvesti näitu korrigeerida ka olukorras, kus on tuvastatud, et tarbija esitatud näit ei vasta tegelikule tarbimisele ning vale näit on tingitud võrguettevõtjapoolsest mõõtesüsteemi ekslikust seadistusest. ELTS § 42 lg 4 p 3 sätestab: „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elektrituru toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused.“ Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 21 lg 1 sätestab: „Kaugloetava mõõtesüsteemi puudumise või rikke korral arvutab võrguettevõtja turuosalise eelmisel kuul tarbitud elektrienergia koguse igaks kauplemisperioodiks kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel. Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 21 lg 4 sätestab: „Võrguettevõtjal on õigus näitu korrigeerida, kui ta on tuvastanud, et tarbija esitatud näit või võrguettevõtja prognoosnäit ei vasta tegelikule tarbimisele või on tegemist mõõtesüsteemi rikkega.“ Vastavalt Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustele madalpingel üle 63 A ja keskpingel punktile 2.1.14 peab võrguettevõtja paigaldama nõuetekohase mõõtesüsteemi, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele. Sama punkti kolmanda lause kohaselt mõõtesüsteem on nõuetekohane, kui seda ei ole rikutud või selle näitu moonutanud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmetel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Võrguteenuse osutamisel on oluline tegelikult edastatud elektrienergia kogus. Elektrilevi OÜ hinnangul tuleb edastatud energia eest tasumisele kuuluva summa määramisel lähtuda tegelikult edastatud elektrienergia kogusest, mitte ebaõigesti mõõdetud kogusest. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus 8. veebruari 2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-170-05 punktis 18; Riigikohus 19. detsembri 2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-12 lk 2 punktis 19; ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee Tartu Ringkonnakohus 18. oktoobri 2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-45680 lk 9-10 punktis 4. Mõõdiku näit ning mõõdikuga mõõdetud kogused loovad üldjuhul eelduse, et mõõdetud kogus vastab tegelikult tarbitule. Ülalviidatud kohtulahendites on tunnustatud põhimõtet, et kui õnnestub tõendada, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei vastanud mõõdetud kogusele (s.t mõõdetud kogus oli ebaõige), tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda tegelikust tarbimisest. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel üle 63 A ja keskpingel punkti 10.13.1 kohaselt maksab ostja võrguettevõtjale hinnakirja alusel võrguühenduse kuutasu ja võrguühenduse läbilaskevõime tasu vastavalt võrgulepingus kokku lepitud võrguühenduse läbilaskevõimele ning edastamistasu tarbimiskohale elektrienergia koguse edastamise eest. Eelnimetatud tüüptingimuste punkti 10.1.1 edastamistasu ja reaktiivenergia tasu esitamise aluseks on mõõteandmed ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud või dokumendid. Kui mingil põhjusel on tarbija tegelikkuses tarbinud teatud perioodil arvesti näidust vähem elektrienergiat ja tarbija selle ära tõendab, siis on tarbijal vaatamata arvesti näidule õigus maksta arvestatust vähem ehk ainult selle elektrienergia eest, mis ta tegelikult tarbis (seda on tunnustatud ka ülalviidatud kohtulahendites). Selline põhimõte on õiglane. Elektrilevi OÜ hinnangul on loogiline, et selline tegeliku elektrienergia edastamise/tarbimise ülimuslikkus formaalse arvesti näidu ees ei saa kehtida sõltuvalt sellest, kas see on tarbijale kasulik või mitte – kui see põhimõte kehtib, peab see kehtima mõlemal juhul. Seega olukorras, kus tarbijal tekkis võimalus kasutada elektrienergiat koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti, siis on tarbijal analoogselt kohustus maksta arvestatust rohkem ehk selle elektrienergia eest, mis ta tegelikult tarbis. Palume ülaltoodust lähtuvalt selgitada: 1. Kas võrguettevõtjal on elektrituru toimimise võrgueeskirja § 21 lg-le 4 tuginedes õigus näitu korrigeerida ka olukorras, kui ta on tuvastanud, et tarbija esitatud näit ei vasta tegelikule tarbimisele ning vale näit on tingitud võrguettevõtjapoolsest mõõtesüsteemi ekslikust seadistusest? 2. Kas võrguettevõtjapoolne eksitusest tingitud mõõtesüsteemi vale seadistamine on võrdsustatav mõõtesüsteemi puudumise või selle rikkega? 3. Kui võrguettevõtjal on tehniliselt võimalik välja selgitada tegelikult tarbitud elektrienergia kogust, kas võrguettevõtjal on elektrituru toimimise võrgueeskirja § 21 lg-le 4 tuginedes õigus arvelduse aluseks olevat tarbitud elektrienergia kogust korrigeerida pärast tuvastamist, et tarbija esitatud näit ei vasta tegelikule tarbimisele ning vale näit on tingitud võrguettevõtjapoolsest mõõtesüsteemi ekslikust seadistusest? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Sünt turusuhete juht Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.11.2020 12:28 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Marie-Ursula Vaks <[email protected]> Teema: Elektrilevi OÜ selgitustaotlus Meie 09.11.2020 nr JV-TUR-1/5179 Lugupeetud Marie-Ursula Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Edastame Elektrilevi OÜ selgitustaotluse nr JV-TUR-1/5179. Selgitustaotlus on lisatud manusesse. LugupidamisegaGerde Kadi Kuusk assistent-dokumendihaldurElektrilevi OÜ+372 5551 9090 | Kadaka tee 63, 12915 Tallinn | Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kes toob elektri kohale kodudesse ja ettevõtetesse ning hooldab ja uuendab elektrivõrku. Lisainfo meie veebilehel&nbsp;.&nbsp; &nbsp;