dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Raudtee tehnokasutuseeskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. november 2020
Viit
71
Registreeritud
9. november 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Marko Roots

Failid

  • 📎71 09.11.2020 Ministri määrus.asice4150 KB

Sisu (failidest)

27.10.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi ka määrus) kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel. Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ ja kehtestatakse selle asemele uus terviktekst. Määrusega kehtestatakse nõuded 1520/1524 mm raudteel liikumiskiiruse kuni 160 km/h juures raudteehoiu ning ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks. Lisaks kehtestatakse kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded. Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse tehnokasutuseeskirja reguleerimata osas kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud asjakohaseid õigusakte. Eelnõu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, tehniliste lahenduste arenguga, ohutust mõjutavate tegurite muutumisega ajas ja senise riikliku järelevalve praktikaga, mille kohaselt on eelnõus arvestatud ka praktilises igapäevatöös ilmnenud vajaduspõhiseid muudatusi. Määruse peamiseks sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja ehitustöid teostavad ettevõtjad. 1.1 Eelnõu koostajad Eelnõu on koostanud ja keeletoimetuse teinud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (eelmise nimega Tehnilise Järelevalve Amet) juures loodud eksperttöögrupp, milles osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee-ettevõtjate esindajad: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti transpordiosakonna juhataja asetäitja Margus Meius (tel: 667 2050, e-post: [email protected], töögrupi juht), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja asetäitja Kadi Zavadskis (tel: 667 2064, e-post: [email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti transpordiosakonna peaspetsialistid Tiit Linnas, Karl Siim (teenistusest lahkunud), Kristel Künnap ja Triinu Uiboleht ning ehitusosakonna peaspetsialistid Aleksei Gornev ja Raido Kivikangur (teenistusest lahkunud), ASist Eesti Liinirongid ohutusjuht Pille Pärnjõe (töösuhe lõppenud), ASist Edelaraudtee Moonika Siniallik (e-post: [email protected]), Edelaraudtee AS- ist Rita Ojala (e-post: [email protected]), AS-ist Eesti Raudtee ohutusdirektor Ivan Kappanen (töösuhe lõppenud), ohutusjuht Tarvi Viisalu (e-post: [email protected]) ja jaamatöö osakonna juhataja Mati Lõhmus (töösuhe lõppenud), AS-ist E.R.S. tehnikadirektor Aleksander Hämalainen (e-post: [email protected]) ning AS-ist Operail ( eelmise nimega AS EVR Cargo ) ohutusjuht Nikolai Luik (e-post:[email protected]). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tegeles eelnõu ja seletuskirja välja töötamisega teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Marko Roots, kes tegi ka keeletoimetuse, (tel: 639 7656, e-post: [email protected]). Juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e- post: [email protected]). 1 1.2 Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on ajakohastada nii vormiliselt kui ka sisuliselt teede- ja sideministri 9. juulil 1999. a vastu võetud määruses nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ sisalduvaid nõudeid ning viia vastavusse tänapäevaste vajaduste ja nõuetega. Kehtivat, 1999. aastal vastuvõetud raudtee tehnokasutuseeskirja on selle vastuvõtmisest saadik ulatuslikult ja korduvalt muudetud, mis on teinud määruse teksti kohati raskesti loetavaks. Eeltoodust tulenevalt on määruse teksti loetavuse ja loogilise struktuuri taastamise huvides koostatud see terviktekstina. Määrusega planeeritakse raudtee tehnokasutuseeskirjas teha järgmisi muudatusi: – kaotada ebavajalikud ja ajale jalgu jäänud nõuded; – ühtlustada raudteesüsteemide nõuetele vastavuse ja terviklikkuse kontrollimist; – võimaldada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel; – täpsustada ja täiendada sõnastust ja terminoloogiat, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste õigusaktidega. Eelnõu koostamisel on lähtutud kehtivast praktikast ning EL-i õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Muudatused põhinevad tehniliste nõuete ajakohastamise ning EL-i nõuete ühtlustamisel ja koostoime tagamisel. Määruse seletuskirjale on lisatud nimekiri juhenditest ja kordadest (vt seletuskirja lisa 1), kus on välja toodud eelnõus sätestatud nõue ning sellele vastav juhend/kord/standard või EL-i õigusakt, mis vastavat nõuet reguleerib. Määrus puudutab eelkõige raudtee-ettevõtjaid, mille puhul täpsustatakse nõudeid, mis peavad tagama ohutu liikluskorralduse ja tänapäevastele põhimõtetele vastava raudteeinfrastruktuuri majandamise. Lisaks täpsustuvad nõuded seoses liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamise ning muude ülesannete täitmisega. Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine tagab, et raudteeinfrastruktuuri ja -veeremit kasutatakse ohutult ning eesmärgipäraselt vastavalt tootja antud suunistele ning EL-is kehtivatele õiguslikele koostalitlusvõimet tagavatele põhimõtetele. Määrus on koostatud nii, et see võimaldaks riikliku järelevalve asutusel teostada järelevalvet ohutust puudutavate nõuete üle efektiivselt ja ettevõtjaid mittekoormaval viisil. Ühtsete nõuete kehtestamine aitab püstitada ohusalaseid eesmärke, nende põhjal kontrollida tehtud töö kvaliteeti, automatiseerida ja lihtsustada tehnohoolde läbiviimist, aidata kaasa raudtee arengule ning tagada kvaliteedi ja tõhususe alaseid eesmärke. 1.3. Märkused Määrus koosneb 7 peatükist ja 4 lisast. Määruses kasutatakse Eesti Standardikeskuse järgmiseid standardeid: – EVS 613/A2 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“; – EVS 614/A1 „Teemärgised ja nende kasutamine“; – EVS 615/A1 „Foorid ja nende kasutamine“; – EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“; – EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“; – EVS 930 „Raudteealased rakendused. Nõuded juhtratastega eriveeremile“; – EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“. Kuna standardeid uuendatakse ja ajakohastatakse, siis määruses on standardid esitatud ilma aasta arvuta. Määruse rakendamisel peab lähtuma sel hetkel kehtivast standardist. 2 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Peatükk 1 „Üldsätted“ koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse määruse rakendamise ulatus ning rongide liikumiskiiruse režiim ja rööpmelaius, millele määrus rakendub. Määruse §-s 2 seletatakse lahti raudteealased terminid. Raudteeseaduses esitatud termineid määruses ei korrata. Määruse § 2 punktis 8 kirjeldatud termini „ehitusgabariit“ all mõeldakse raudtee ehitusgabariiti. Määruse §-s 2 punktis 11 käsitletakse eriveeremi all ennekõike eriotstarbeks ehitatud raudteeveeremit nagu lumesahad, lumekoristus- ja teemasinad, tõstekraanad, dresiinid jm. Punktis 16 käsitletakse iseliikuva eriveeremina juhtratastega iseliikuvaid teemasinaid, dresiine ja muud raudteeveeremit, mille esmane otstarve on tavapärasest rongikoosseisu liigutamisest punktist A punkti B mõeldud raudteeveeremist erineva suunitlusega. Punktis 19 mõistetakse jaamateena neid teid, mis asuvad jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis. Jaamatee võib olla nii pea-, vastuvõtu-, saate-, sorteerimis-, laadimis-, väljatõmbe-, depoo-, ühendus- kui ka mõni muu tee, mis asub jaama piirides. Punktiga 22 sätestatud juhtimisseadmed on seadmed, millega juhitakse raudteeliiklust. Juhtimine võib toimuda juhtimisaparaadi, juhtimispuldi, pult-tabloo, pult-manipulaatori, kohaliku juhtimise kilbi, matka kontrollseadmete, täitevposti blokkaparaadi, liiklusjuhtimise kinnise arvutisüsteemi abil. Punktis 87 sätestatud signaalmärkide hulka kuuluvad piirdetulbad, jaamapiiri märgid, vilemärgid, voolu välja- ja sisselülitamise märgid jm. Määruse 2. peatükis „Ehitised ja seadmed“ reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri ehitiste ja seadmete põhiomadusi, funktsionaalsusi ja tehnilisi norme. Peatükis reguleeritakse teede, rööbaste ja pöörmete korrashoiule kehtestatud nõudeid teele, muldkehale ja pealisehitistele. Samuti sätestatakse ehitus-, laadimis- ja veeremigabariidi nõuded. Määruse 2. peatükis sätestatakse, et raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab mitmeid asutusesesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendeid (rööbastee korrashoiujuhendi, rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendi, turvangu- ja sideseadmete kasutamise, tehnohoolde ning personali väljaõppe ja teadmiste perioodilise kontrollimise juhendi, tehnokorraldusakte), mis peavad samuti olema kooskõlas EL-i ja riigisisese õigusega. Raudtee- ettevõtja kehtestatud juhendid ja eeskirjad peavad tagama raudteesüsteemi ohutu töötamise, arvestades rahvusvaheliste ja riigisiseste teenuste erinevaid nõudeid. Raudteeinfrastruktuuri käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudteeveoettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse. Lisaks sätestatakse määruses jaamade, meldepunktide ja raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö ja rongiliikluse korraldamiseks rakendatavad üldised põhimõtted. Raudteeliikluse korraldamisel eristatakse nõudeid teeblokeeringuga liini jaamadele, dispetšertsentralisatsioonile, jaamablokeeringule, pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni või võtmesõltuvusele. Peatükis on reguleeritud raudteede ristumiste ja ühenduskohtade ning raudteeületuskohtade temaatika, reisijate teenindusrajatiste ja valgustuse nõudeid. Rakendusnõuded sätestatakse raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmetele, sidesüsteemile, turvangu- ja sideseadmetele. Peatükis pööratakse rakendusregulatsiooniga tähelepanu raudtee elektripaigaldistele, kontaktvõrgule ning ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustööde korraldamisele. 3 Ohutuse seisukohast oluliste seadmete ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgimine peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab kehtestatud eesmärkidele. Ratta ja rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega, ning piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et rongi peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes pingeid, mis on kindlaks määratud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega. Rongi liikumisega seotud seadmete või muude liikuvate komponentide jälgimine ja hooldus peavad olema korraldatud ning tehtud viisil, mis hoiab neid töös tootja ettenähtud tingimustel. Raudteeinfrastruktuur ja raudteeveerem peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, et tagada neile vajalik juurdepääs, kasutades selleks takistuste ennetamist ning muid meetmeid. See hõlmab ka avaliku juurdepääsuga raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri projekteerimist, ehitust, uuendamist, ümberehitamist, hooldust ja käitamist. Määruse §-ga 3 kehtestatakse üldised nõuded ehitistele ja seadmetele. Paragrahvis sätestatakse, et raudtee-ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektidele ja neil peavad olema tehnilised passid. Raudtee-ettevõtja peab koostama ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise korra. Lisaks kõigele muule peab kord sisaldama, kuidas ja milliste raudtee-ettevõtja ametikohtade vastutusalas ehitusprojekte ja tehnilisi passe säilitatakse. Määruse § 3 lõige 4 sätestab nõude, mille kohaselt uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmeid saab võtta kasutusse üksnes siis, kui nende käitamiseks vajalik tehniline dokumentatsioon (tehnokorraldusaktid, tööjuhendid, kasutusjuhendid) on kinnitatud. Nõude eesmärgiks on tagada olukord, et uute ja rekonstrueeritud ehitiste ja seadmete käitamine toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ning töötaja oleks nendest ka teadlik. On oluline, et raudtee-ettevõtja tagaks töötajate teadmiste kontrollimise. Määruse §-ga 4 sätestatakse teede, rööbaste ja pöörmete korrashoiu kohustus, mis peab vastama ekspluatatsiooni ning korrashoiujuhendiga kehtestatud tingimustele. Teede ja pöörmete tehnilise korrasoleku kindlaks tegemisel lähtutakse kolmest seisunditasemest ning vastava seisundi tasemele sätestatud tegevustest. Määruse § 4 lõikes 3 sätestatakse nõue, et raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestaks rööbastee korrashoiujuhendi, kus ta kehtestab nõuded teede ja pöörangute nõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Korrashoiujuhendi kehtestamine annab võimaluse hinnata vajalike tööde sagedust, intensiivsust ja ulatust. Korrashoiujuhendiga kehtestatavad nõuded on aluseks teede ja pöörangute korrasoleku hindamisele. Määruse § 4 lõikega 5 ja 6 sätestatakse nõue, et avalikuks kasutamiseks kuulutatud raudteede peateid tuleb perioodiliselt kontrollida materjalide ja toodete kvaliteeti mittepurustava kontrolli meetodiga (näiteks: defektoskoopiaseadmega), et seeläbi ennetada võimalikke õnnetusi raudteel. Määruse §-ga 5 sätestatakse olulisemad gabariidimõõdud teede telgedevahe ning teede äärde esemete ajutise paigutamise kohta. Ehitus-, laadimis-, veeremigabariidi ning ebagabariitsetele veostele kehtestatud gabariidinõuded sätestatakse standardiga (GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“) või sellega samaväärsete nõuetega. Raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustuseks on kehtestada ebagabariitsete veoste veo kord, kus on kehtestatud nõuded ebagabariitse veose vedamiseks. Korra koostamisel tuleb järgida standardi GOST 9238-2013 või samaväärseid nõudeid. 4 Määruse §-d 6–8 reguleerivad jaamade asetust maastikul, jaamade või mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas tehnilise töö korraldamist ning meldepunktide liigitust. Määruse § 6 sätestab, et jaamadesse on lubatud rajada raudteid kallakuga kuni 15 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 15 meetrit. Erandjuhtumil, kui on rakendatud täiendavaid ettevaatusabinõusid, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loal rajada ka suurema kaldega raudteid, kuid mitte üle 25 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 25 meetrit. Promill on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta ehk üks tuhandik tervikust. Näiteks on 15 ‰ väärtuselt võrdne murdarvuga 15/1000 ning kümnendmurruna 0,015. Lisaks tuleb ohutuse tagamiseks raudteeinfrastruktuuri majandajal kehtestada ettenähtud kaalunormiga rongide paigaltvõtmise tingimused. Üldjuhul peab raudtee paiknema sirgel teeosal, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastatud erandjuhul, kui on välja selgitatud kõik ohutust puudutavad tegurid ja ettevõtja on ära näidanud, et riskid on mõistlikult maandatud, on lubatud nende paiknemine kõverikul raadiusega mitte alla 1500 meetri ning eriti rasketes oludes on lubatud vähendada raadiust kuni 600 meetrini. Jaama vastuvõtu-saateteel1, millel on ette nähtud rongikoosseisu lahtihaakimine ja manöövrite tegemine, peab raudteeveeremi iseveeremise vältimiseks olema piiravate pöörangute poole tõusev pikiprofiil. Vajadusel tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal vagunite iseveeremise tõkestamiseks ehitada kaitseumbteid, -pööranguid või -sulgrööpaid. Eraldi asuvate teede pargid ja väljatõmbeteed peavad paiknema sirgetel teeosadel. Erandjuhud tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastada. Jaama tehnilise töö korraldamine määratakse kindlaks tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutu ja häireteta vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise, manöövritöö ohutuse ning tööohutusnõuete täitmise. Määruse § 8 reguleerib meldepunktide liigitust. Meldepunktiks on koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks2. Meldepunktideks võivad olla jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid. Eelöeldust tulenevalt peavad meldepunktid olema omavahel eristatavad ning vastavalt märgistatud. Igal meldepunktil peab nähtaval kohal olema selle nimetus või number, mis paigaldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras. Määruse §-ga 9 kehtestatakse nominaalmõõdud teele laiusega 1520 ja 1524 mm nii sirgetele kui ka kõveratele teelõikudele. Ohutuse tagamiseks on sätestatud miinimumnõuded, milline peab muldkeha pealmine laius olema. Eraldi on välja toodud normid nii üheteelisel kui ka kaheteelisel teel. Kõverikel, mille raadius on alla 2000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt tehnilistele normidele. Täiendavalt on sätestatud suurema ohualaga (näiteks üleujutusohtlikud kohad) teepiirkondade nõudeid. Arvestades muldkeha ja pealisehitise ohutu ekspluateerimise nõudeid, siis keelatud on korraldada raudteeliiklust teel, mille rööpmelaius on rohkem kui 1548 mm ja vähem kui 1512 mm. Eelnõu § 9 lõikes 2 on välja toodud rööpmelaiused kõverikel ja lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgetel kui kõveratel teeosadel. Määruse §-ga 10 sõnastatakse pöörmete ja teeristmete vead. Lisaks tuleb pöörmetel kasutatavad riströöpa margid fikseerida rööbastee korrashoiujuhendis ning aluseks tuleb võtta teede kasutamise otstarve. Nimetatud teave võimaldab teostada nõuetekohast ohutusalast 1 Vastuvõtu-saatetee on tee, kus võetakse ronge vastu ja kust saadetakse ronge teele. 2 Jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, kus kasutatakse intervallreguleerimise süsteeme. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad üldjuhul automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga hõivatud. 5 hooldustegevust ning veoliigile vastavate pöörmete üle järelevalve teostamist. Ohutuse ja turvalisuse eesmärkidel on fikseeritud nõue, et peateedel ja vastuvõtu-saateteedel asuvate vastusulge pöörmete sulgrööbaste ette tuleb asetada põrkeprussid või katta tõmberauad metallkaanega. Lisaks peavad tsentraliseeritud pöörmed olema liikluskorralduslike tõrgete ja ohutuslaste probleemide vältimiseks lumesulatus- või mehhaniseeritud lumepuhastusseadmetega. Määruse § 10 lõikes 2 sõnastatakse ohtlikud vead, mille esinemisel pöörmeid ja teeristmeid kasutada ei tohi, kuna selliste vigade esinemisel ei ole raudteeliikluse ohutust võimalik tagada. Määruse § 11 sätestab raudteedega ristumiste ja ühenduskohtade ning raudteeületuskohtade üldnõuded. Määruse lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ kehtestatakse täpsemad nõuded. Lõikes 5 nimetatud teetõkkeseadmeteks võivad olla heitekingad, -pöörangud või -sulgrööpad jt. Suletud asendis ei tohi teetõkkeseadmed võimaldada raudteeveeremi väljumist teelt. Määruse §-ga 12 kehtestatakse ohutusnõuded reisijate teenindamisel. Reisijate ooteplatvormid peavad vastama standardis EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ kehtestatud nõuetele või olema standardiga samaväärsed. Nõue eeldab, et kui järgitakse ülalnimetatud standardi nõudeid, siis loetakse nõuded täidetuks. See asjaolu ei takista raudteeinfrastruktuuri majandajal võtta kasutusele muid oluliselt paremaid ja uuemaid lahendusi, kuid need ei tohi olla standardiga fikseeritust halvemad. Määruse §-ga 13 määratletakse raudtee-ehitised ja rajatised, mis peavad olema valgustatud. Nimetatud kohad on kõige olulisemad tagamaks elementaarne valgustusega seotud ohutus raudteeinfrastruktuuri majandamisel. Valgustatud peavad olema kõik kohad ja teed, mis on vajalikud. Valgustuse eesmärk on suurendada ohutust. Eeldatakse, et valgustus vastab nõuetele, kui see vastab raudteeinfrastruktuuri projekteerimisnormidele ja/või tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja standarditele EVS-EN 13201 Osa 2-4 või on samaväärne. Määruse §-ga 14 kehtestatakse tee- ja signaalmärkide raudteele paigaldamise asendid ja nominaalmõõdud. Lisaks sätestatakse, et tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 ja eelnõu lisa 3 nõuetele või olema standardiga samaväärsed. Määruse §-ga 15 kirjeldatakse rongiliikluse korraldamise süsteeme. Täpsemad nõuded rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks signalisatsiooni- ja sidevahendite vahendusel sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. Määruse § 16 sätestab põhinõuded tee automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringu kohta. Liiklusohutuse tagamiseks on kehtestatud nõue, et tee vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni. Samuti peavad foorid automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud piirkonda ning automaatblokeeringu korral ka siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud. Määruse § 17 sätestab, et teeblokeeringuga jaamas peavad olema ka töörongide ja tõukevedurite kasutamiseks blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi saatmise hõivatud jaamavahele avatud väljasõidufooriga. Ohutuse tagamiseks peavad teeblokeeringuga jaamas olema seadmed, mis ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele. Kui raudteeinfrastruktuuri majandaja on otsustanud kasutada seadmeid, mis võimaldavad rongide saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt, siis peavad sellised seadmed tagama selge ja ajas pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast, jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla 6 takistavaid objekte, seadmetele juurdepääs kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud ja seadmed peavad salvestama andmeid olukorra fikseerimiseks ja ülevaate saamiseks. Määruse § 18 sätestab nõuded dispetšeritsentralisatsiooni seadmetele ning määratleb, millistele nõuetele need seadmed peavad vastama. Oluline põhimõte seisneb selles, et nimetatud seadmed tagaksid signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist ning tagaksid liiklusjuhtimisega seotud seadmete kontrolli võimaluse. Määruse §-ga 19 sätestatakse nõuded, millele jaamablokeering peab vastama. Jaamakorraldajale peab olema tagatud kontrolli tegemise võimalus postide töö õigsuse üle matkade valmistamisel. Määruse §-ga 20 sätestatakse ohutust tagavad miinimumnõuded pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonile. Juhuks kui rong on liikunud juba hõivatud teele, siis ei tohi signalisatsioonisüsteem avada sissesõidufoori. Vastasel juhul võib vedurijuhile jääda väär arusaam matka jätkamiseks. Samuti on keelatud seadmete installeerimine viisil, mis võimaldaks pöörmeid seada raudteeveeremi all. Selle nõudega soovitakse ära hoida liiklusohtlikke olukordi, kus osa koosseisust võiks hakata liikuma teisele teele. Samuti peavad pöörangud vastama foorinäitudele ehk foore ei saa avada matkaks enne, kui pöörangud on seatud vajalikku asendisse. Elektritsentralisatsiooni seadmed peavad olema installeeritud põhimõttel, et pöörangud ja foorid on vastastikku lukustatud. Kui toimub pöörangute läbilõikamine, siis peavad elektritsentralisatsiooni seadmed võimaldama kontrollida matka piirava foori samaaegset sulgemist ning pöörangute asendi ja pöörmepiirkondade hõivatust juhtimisseadmetel ning võimaldama pöörangute andmist kohalikule juhtimisele. Määruse § 21 sätestab nõuded, et võtmesõltuvusseadmed, milleks on pöörangud ja nendega seotud signaalid, peab olema võimalik lukustada kontroll-lukkudega. Tagamaks ohutus ning vähendamaks pöörmete ja signaalidega seotud riske, peavad kontroll-lukud vastama kindlatele nõuetele. Näiteks kontroll-lukud peavad olema sellised, mis võimaldaksid võtit välja võtta ainult lukustatud pöörangust. See tagab olukorra, et pöörangu lukustamine on alati kontrolli all. On tähtis, et pöörang oleks lukustatud võtmel näidatud asendis ning tingimusel, et sulgrööbas on tihedalt vastu raamrööbast ja mille pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel ei ületa 4 mm. Samuti määratakse, millistel teedel peavad olema ülalnimetatud nõuetele vastavad kontroll-lukud. Ennekõike on nendeks tsentraliseerimata pöörangud, mida kasutatakse rongide vastuvõtu- saateteedel või on seotud ohtlike veoste ning eriveeremi kasutamisega. Määruse § 22 kohaselt kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamiseks kasutatavate eriseadmete paigaldamise ja kasutamise korra, tingimusega, et mõõtepunktide omavaheline kaugus ei ületa 35 km. Sellega tagatakse, et ülekuumenemisest tingitud tõrgete mõju raudteeinfrastruktuuri korrasolekule ning liiklusohutusele on viidud mõistlikule tasemele. Määruse §-ga 23 kehtestatakse raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavad sideliigid, milleks on rongiliikluse dispetšeriside, meldeside ja raadioside. Sätestatakse ka raadioside seansi prioriteedid ning võimalus, et kõrgema prioriteediga sideliik ja abonement saaks sekkuda käimasolevasse sidesse, vastupidi aga mitte. Erandina on välja toodud avariiolukorrad, kus rongiliikluse raadioside süsteem peab võimaldama avariikutsungi edastamist sõltumata side prioriteetsuse tasemetest. Määruse § 24 lõige 1 sätestab sideõhuliinide kõrguse maapinnast. Kindlate kõrgustega soovitakse kehtestada miinimumnõuded tagamaks sideõhuliinide tõrgeteta toimimine. Lõikega 2 sätestatakse üldised põhimõtted turvangu- ja siderajatistele, kusjuures raudteeinfrastruktuuri 7 majandajale jäetakse võimalus kehtestada vastav juhend, mis arvestab temale kuuluva raudteeinfrastruktuuri eripärasid kõige paremini. Kõrgepingeliine ja nendega ühendatud elektrivarustus-, signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni- ja blokeerimisseadmeid hooldatakse ja remonditakse vastavalt elektrivarustusseadmete remondi- ja tehnohooldejuhisele. Kõrgepingeliine, madalpingevõrke ja nendega ühendatud mitteveokasutajate elektrivarustusseadmeid, mis on paigaldatud eraldiseisvatele toestele, hooldatakse vastavalt elektriseadmete kasutuseeskirjadele. Lõikesse 2 lisati tabel 2 rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvuse kohta. Tegemist on KTK 1302/2014 punkti 4.2.3.3.1.1 siseriikliku erandiga. Kokkuleppel Euroopa Raudteeametiga (ERA) tuleb nõue kehtestada raudtee tehnokasutuseeskirjas. Määruse §-ga 25 ja 26 kehtestatakse tehnilised nõuded raudteel kasutatavatele elektripaigaldistele ja elektriveeremi kontaktvõrgule. Määratakse, millistele elektripaigaldistele peab olema tagatud tõrgeteta pidev elektrivarustus ning millise aja jooksul peavad avariitoiteks kasutatavad varutoiteallikad võimaldama seadmete häireteta töö. Samuti sätestatakse alalisvoolu ja vahelduvvoolu nimipinge ning kõrvalekalde ulatused, mis lähtuvad hetkel kasutusel olevatest näitajatest ning mille eesmärk on tagada stabiilne ja ohutu elektrisüsteem. § 26 lõikes 2 käsitletakse küvetina tee äärset kraavi, mis on mõeldud vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehalt ja nõlvadelt. Süvendis paigutatakse kontaktvõrgu mastid küveti taha. Määruse §-ga 27 kehtestatakse tehnilised nõuded signalisatsiooniseadmetele, rakendades ka standardi EVS 922 nõudeid foori signaalklaasidele või -läätsedele. Kasutada võib ka muid lahendusi, mis on standardiga samaväärsed või paremad. Määruse § 27 lõike 12 kohaselt võib rong peatumata läbida jaama, kui automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga jaamades kasutatakse sissesõidu- ja matkafoorides signalisatsiooni, mis seda ohutult teha võimaldab. Siganalisatsioonisüsteem peab olema selleks vastavalt seadmestatud. Määruse §-ga 28 sätestatakse, et ehitiste ja seadmete remonti ning hooldust tuleb teha jaamavahet rongiliikluseks sulgemata. Vajadusel remondi- ja ehitustööde tegemiseks tuleb liiklusgraafikus ette näha tehnoloogilisi aknaid, mida tuleks rakendada kellaaegadel, mis häiriks liiklust kõige vähem. Määruse 3. peatükis „Raudteeveerem“ reguleeritakse raudteeveeremi käitamise põhiaspekte igapäevatööst ja ohutusaspektist lähtuvalt. Peatükis sätestatakse üldised nõuded raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmetele, rattapaaridele, piduriseadmetele, haake- ja automaatsiduriseadmetele ning raudteeveeremi tehnohooldele ja remondile. Määrusega sätestatakse üldised põhimõtted, millele peab raudteeveerem vastama – elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ega kontrolli- ja signaalimisseadmete toimimist; pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega; kasutusele tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust; samuti tuleb tagada rongidesse sisenevate ja neist väljuvate reisijate ohutus, sh varustatud valjuhääldiga, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda jne. Raudteeveeremi töökindluse ja käideldavuse osas on olulise tähtsusega, et seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi ehitus halvenenud olukorras võimaldaks rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta. Tehnilise ühilduvuse osas on oluline, et elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga. Raudteeveeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel raudteeveerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi. 8 Raudteeveerem, millele on avalik juurdepääs, peab olema juurdepääsetav puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Määruse §-ga 29 sätestatakse üldised nõuded käitatavale raudteeveeremile. Raudteeveerem peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, tööohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjade nõuetele. Juhtratastega eriveerem peab vastama standardi EVS 930 nõuetele või olema sellega samaväärne. Lõigetes 2–3 kehtestatakse nõue, et igal raudteeveeremil peab olema tehniline pass, mis sisaldab raudteeveeremi tehnilisi ja kasutusandmeid. Samuti peab raudteeveeremil olema tuvastatavad raudteeveeremi omaniku logo ja tähttähis, registreerimisnumber, valmistajatehase silt ja muu teave vastavalt raudteeveeremi valdaja määratud korrale. Vastav info on vajalik raudteeveeremi kiireks tuvastamiseks ning sujuvaks käitamiseks. Määruse §-ga 30 sätestatakse nõuded raudteeveeremil asetsevatele turvangu- ja sideseadmetele. Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega varustatud raudteeinfrastruktuuril liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmetega. Varustuses peavad lisaks veduri automaatsignalisatsiooniseadmetele olema veel raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega. Iseliikuva eriveeremi juhi ruumis peavad olema raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega. Veduri automaatsignalisatsiooniseadmete paigaldamine iseliikuvale eriveeremile ei ole kohustuslik. Nimetatud seadmete olemasolu on vajalik, et liiklusohutus vastaks tänapäevastele vajadustele ning nõuetele. Määruse §-ga 31 sätestatakse miinimumnõuded käitatava raudteeveeremi rattapaaride tehnoseisundile. Kehtestatakse ka nõudeid, mille kohaselt raudteeveeremi rattapaaride koostamise, järelevaatuse, remondi ja hoolde tehnilised nõuded kehtestab rattapaaride korrashoiujuhendiga rattapaaride remondi ja tehnohoolde tegija. Raudteeveeremi valdaja kooskõlastatult asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga, kelle raudteeinfrastruktuuril raudteeveerem liigub, kehtestab rattapaaride kasutamise juhendi. Määruse §-des 32–33 sätestatakse, et raudteeveeremil peavad olema töökindlad automaatpidurid ning haake- ja automaatsiduriseadmed. Kehtestatakse, et remondi ja tehnohoolde tegija koostab ja kinnitab automaatpidurite remondi ja tehnohoolde juhendi ning haake- või automaatsiduriseadme remondi ja tehnohoolde juhendi. Piduriseadmete ning haake- ja automaatsiduri käitamise juhendid koostab raudteeveeremi valdaja. Määruse § 33 sätestab nõuded, et raudteeveeremil peavad olema haake- või automaatsiduriseade, mille tehnoseisund ja hoole peab vastama raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile, mille kehtestab raudteeveeremi valdaja. Raudteeveeremi valdaja sätestab konkreetsed nõuded, millega peab olema tagatud raudteeveeremi korrasolek ja ohutus. Alles jäetakse ka võimalus, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel võib kasutada ka automaatsiduriseadme põhitüübist SA-3 erinevaid haake- või automaatsiduriseadmeid. Määruse §-ga 34 sätestatakse nõuded, mis on seotud raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegemise sagedusega ning tööde liikidega. Oluline on märkida, et keelatud on käitada või lisada rongikoosseisu riketega raudteeveeremit või kaubavagunit, mille tehnoseisund ei taga veose säilivust või põhjustab keskkonnareostust. Määruse 4. peatükis „Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine“ sätestatakse rongiliikluse korraldamise ajarežiim ning rongide liiklemise tähtsuse järjekord. Kehtestatakse rongiliikluse korraldamise ja rongide vastuvõtmise ja jaamast saatmise baaspõhimõtted. Raudteeliikluses kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, 9 korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutamine peavad vastama standardi EVS 931 nõuetele või olema samaväärsed. Määruse § 35 sätestab, et rongiliikluse korraldamise aluseks on liiklusgraafik. Lõikes 1 sätestatakse nõuded, millele liiklusgraafik peab vastama. Liiklusgraafikusse peavad olema märgitud kõik vajalikud liikumised raudtee-infrastruktuuril, eeldusega, et raudteeliinide läbilaske- ja veovõime oleks kõige efektiivsemalt kasutatud. Samuti peab liiklusgraafik võimaldama tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks. Määruse § 35 lõige 5 sätestab rongide jagunemise eelisõiguse järgi liiklemisel. Esimene eelistus on erakorralise tähtsusega rongidel, mis pannakse käiku õnnetuse likvideerimiseks. Erakorralise tähtsusega rongideks on näiteks päästerongid, lumesahad, abivedurid ja mittemahatõstetavad dresiinid jms raudteeveerem, mida on vaja erakorralise sündmuse korral, et taastada raudteeinfrastruktuuri sihipärane kasutamine. Ülejäänud rongide (korralise tähtsusega rongid) eelistuste määratlemisel lähtutakse raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud eelistustest. Raudteeseaduse §-s 81 on sätestatud, et juurdepääs peab olema tagatud ühtsetel alustel kedagi kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata. Sätestatakse, et esimesena kantakse liiklusgraafikusse rahvusvahelised avalikku reisijatevedu teostavad rongiliinid, kuna nende liiklusgraafik peab ühilduma teise riigi liiklusgraafikuga ja siin suurt paindlikkust ei ole. Teise eelistusena tuleb liiklusgraafikusse kanda siseriiklikud avaliku reisijateveo rongiliinid. Avalikku reisijatevedu eelistatakse, et oleks tagatud parim reisijateveo teenus tarbijale. Ülejäänud muu otstarbega rongiliinid jaotatakse vastavalt läbilaksevõime jaotamise korrale. Määruse § 36 sätestab liikluskorralduslikud põhimõtted, mille kohaselt liiklusgraafiku täitmise eest vastutab dispetšer, kelle liikluskorraldusi peavad kõik teised täitma. Lõikega 2 ja 3 sätestatakse, et raudteeliikluses kasutatavad rongiliiklust korraldavad läbirääkimised, kirjalikud tee- ja sõiduload, käsud, korraldused, dokumendid ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvad dokumendid peavad vastama standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“ nõuetele või olema sellega samaväärsed. Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. Määruse §-des 37–38 sätestatakse nõuded rongi vastuvõtmiseks jaama ning saatmiseks jaamast. Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul või saatel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. Sellega tagatakse, et raudteeinfrastruktuuri majandaja saab talle kuuluvat raudteeinfrastruktuuri vabalt majandada, samas kehtestades parimate praktiliste teadmiste ning kogemuste põhjal kindlad nõuded liikluse korraldamiseks ning riskide maandamiseks. Oluline on tagada olukord, kus jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer veenduks, et jaamavahe või esimene blokkpiirkond sõidusuunas oleks vaba. Selleks ajaks tuleb kindlasti katkestada muud (manöövri)tööd rongi saate- või vastuvõtumatkale. Alles seejärel saab anda korralduse avada sisse/väljasõidufoor rongi liikuma hakkamiseks. Määruse §-dega 39 ja 40 kehtestatakse pöörmetest üle sõitmisel (kaldega kõrvale) kiirused, mis vastavad pöörme riströöpa margile. Sätestatakse, et raudteeliikluse korraldamisel kasutatakse foorides kolme liiki põhisignaalvärve ning kehtestatakse juhud, millal tuleb raudteeveeremi juhile väljastada hoiatus. Reguleeritakse juhud, millal ei tohi raudteeveeremiga tagurdada, ning sätestatakse nimetatud juhtudele erijuhtum. 10 Määruse §-ga 41 reguleeritakse manöövritöö ohutu korraldamise baaspõhimõtteid. Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. Määruse 5. peatükis sätestatakse veo korraldamise nõuded. Määruse §-ga 42 kehtestatakse kauba- või reisirongide koostamise põhitingimused. Sätestatakse loendid, mille kohaselt ei ole lubatud kauba- või reisirongi koosseisu panna teatud tehnilise ebakõlaga või ohutusnõuetele mittevastavaid vaguneid. Määruse § 42 lõikes 2 sätestatakse, et reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus ning raudteeveeremi kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi. Sõna „raamat“ ei tähenda, et tegemist peab olema paberkujul raamatuga. Kasutada võib ka muid digitaalseid lahendusi, mis on selleks otstarbeks sobilikud. Määruse §-ga 43 kehtestatakse raudteeveeremi vajadus omada automaat- ja käsi(seisu)pidureid vastavalt normidele. Normid ja muu vajaliku kehtestab raudteeveeremi valdaja raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis. Määratakse raudteeveeremi juhiruumis viibivate isikute arv ning sätestatakse kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korraldatus. Määruse §-ga 44 sätestatakse nõuded rongide varustamise ja teenindamise kohta. Iga rong peab olema varustatud tulekustutus- ja arstlike esmaabivahendite ning muude vajalike tarvetega (vajalikud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi kinnitamiseks rikke korral). Rongide teenindamisel peab arvestama nõudega, et kõrvalised isikud ei segaks raudteeveeremi meeskonna tegevust, mistõttu on kõrvalistel isikutel keelatud sõita veovahendi juhiruumis. Erandid võib kehtestada raudteeveoettevõtja loaga. Määruse §-ga 45 sätestatakse põhimõtted veduri kasutamiseks rongide ees. Veduri liikumise suuna järgi sätestatakse nõuded veduri juhtimise korraldamiseks ning fikseeritakse põhimõtted, millistel juhtudel võivad ühe juhiruumiga vedurid liikuda tagurpidi. Määruse §-dega 46 ja 47 kehtestatakse raudteeveeremi juhtimise põhiprintsiibid ning sätestatakse raudteeveeremi juhi kohustused rongi juhtimisel ja rongi sundpeatumisel jaamavahel. Tegemist on üldtunnustatud ja praktikas kasutuses olevate põhimõtetega, mille eesmärgiks on tagada sujuv ja ohutu liikluskorraldus. Määruse 6. peatükis kehtestatakse raudteetranspordi, raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud baastuleohutuse nõuded. Üldistest põhimõtetest lähtuvalt peab ohutuse tagamiseks seadmete ja materjalide valik (tulekahju korral) piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu tagajärgi. Ohutuse tagamiseks peab raudtee-ettevõtja kasutusele võtma meetmeid, et kõrvalistel isikutel puuduks juurdepääs seadmetele või tuleohtlikele ainetele. Kasutusele tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid. Raudteeinfrastruktuur ja -veerem, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne). Ettevõttesiseste juhenddokumentidega tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse ettevõtja spetsiifikast tulenevaid ohutingimusi. Määruse §-ga 48 sätestatakse, et tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja, kes peab seejuures lähtuma asjakohastest ja kehtivatest õigusaktidest. 11 Lõigetes 2–4 sätestatakse põhimõtted puitliiprite ja -prusside ladustamiseks raudteemaal või kaitsevööndis, kuid seejuures peab jälgima, et oht raudteeinfrastruktuurile oleks minimaalne. Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama siseministri 2. septembri 2010. a määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ nõuetele. Oluline on tagada tulekustutite olemasolu vastavalt ohu suurusele ning käideldavate ainete ohtlikkusele. Lisaks tulekustutitele tuleb vajadusel objektid varustada ka muude tulekustutusvahenditega, nt liiv, absorbent, veeanumad, tulekustutusvaibad jms. Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6 kg pulberkustuti omaga. Tulekustutite täpse asukoha määrab raudtee-ettevõtja oma otsusega. Määruse § 48 lõikega 5 tagatakse olukord, et tuletõrje veevõtukoha korrashoiu ja alalise töökorra eest on vastutus omanikul. Määruse § 48 lõikega 8 sätestatakse, et suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis peab vastama kindlatele tuleohutust tagavatele nõuetele. Riskide maandamise ning täiendava tuleohutuse tagamiseks sätestaks nõue, et suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos, mis vähendaks põlevate osakeste lendlemist. Määruse §-s 49 sätestatakse tuleohutuse nõuded jaamades, kus määratakse ära, kui palju peab tulekustuteid jaamas olema. Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega vastavalt objekti spetsiifikale ja vajadusele. Määruse §-s 50 sätestatakse tuleohutuse nõuded raudteeveeremile. Tuleohutuse tagamiseks on keelatud kasutada vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühendusi, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ning käidelda tuleohtlikke aineid mahutites, mis ei ole selleks ette nähtud. Samuti ei tohi töötava mootoriga veovahendit jätta järelevalveta, kui seadme kasutusjuhend seda ette ei näe, ning töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele. Samuti on seadmete kasutamisel keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda ning kasutada seadmeid viisil, mis ei ole kasutamisdokumentatsioonis ette nähtud. Suitsetamine on lubatud üksnes tubakaseaduses sätestatud nõuetele vastavas kohas. Tuleohutuse üldine põhimõte on, et kõik veovahendid tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana ning tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollituna. Väljapääsud peavad olema märgistatud ja muust materjalist vabad ning võimalusel suunduma otse lähimat teed pidi hoonest (veeremist) välja. Tuleohtliku kauba raudteevedu toimub raudteeseaduse kehtestatud nõuete alusel, mille kohaselt ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all ning ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest. Määruse §-s 51 sätestatakse tuleohutuse nõuded kütuse hoidmise kohta. Kütusevaru tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud selleks otstarbeks projekteeritud kohas ning millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Kütusepaak või - kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletavad. Määruse 7. peatükis sisalduvad rakendussätted, millega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ (RTL 1999, 127, 1773) ning kehtestatakse uue määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub uue 12 raudteeseadusega samal ajal. Lisaks on määruse 7. peatükis sätestatud, et enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa ja ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle kohaldatakse teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrust nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“, sest pooleliolevaid ehitisi ei ole majanduslikult mõttekas poole pealt hakata ümber projekteerima ning uuesti ehitatama. Paragrahvi 54 lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 27 lõiked 9 ja 10 hiljem, sest raudtee- ettevõtjad vajavad lisaaega uute seadmete eriveeremile paigaldamiseks. Antud sättega lükatakse nimetatud nõue edasi ning uueks jõustumistähtajaks on 2022. aasta 1. jaanuar. Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed poolautomaat- ja kombineeritud blokeeringuga piirkonna jaamades ei ole varasemalt kasutusel olnud. Igapäevaselt toimub rongiliiklus selliste blokeeringutega jaamades ilma veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmeteta. Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on rongiliikluse ohututaseme tõstmine ka poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuta jaamades. Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamise planeerimise ja tööde teostamise käigus on ilmnenud, et mõningates jaamades kasutatav jaamaseadmete juhtimissüsteem ei võimalda tehniliselt kasutada tänapäevaseid veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmeid, kuna juhtimissüsteemil puuduvad selleks vastavad tehnilised eeldused. Enne veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamist sellise juhtimissüsteemiga jaamadesse on vaja nende jaamade jaamaseadmete juhtimissüsteemid renoveerida. Ettevõtjad on selliste jaamade jaamaseadmete juhtimissüsteemi renoveerimise oma raudteeinfrastruktuuri majandamise tööde ajakavasse planeerinud, kuid see võtab oluliselt rohkem aega, kui esialgselt planeeritud, ning kuni renoveerimiseni jääb rongiliikluse ohutustase sellistes jaamades samale tasemele, nagu see on igapäevaselt selliste teeblokeeringutega jaamades. Eelduslikult saadakse vajalike töödega 2022. aastaks valmis. Lisa 1. Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded Lisa 1 sätestab kitsarööpmelise raudtee mõõdud, millel on lubatud raudteeveeremiga liigelda. Kitsarööpmelise raudtee eripärasid arvestades on sätestatud mõõtemetoodika, kuidas arvutatakse telgede vahet erinevate raadiustega kõverikes. Punkt 1 sätestab konkreetsed parameetrid, millele peab kitsarööpmeline raudtee vastama, et raudtee kasutamine oleks ohutu. Teemulde laius tee liini sirgel osal peab olema vähemalt 3,5 m ning mõlemal pool liiprite otstest peab teepeenar olema vähemalt laiusega 0,2 m ja raudtee liiprite epüür peab sisaldama vähemalt 1320 liiprit 1 km kohta. Punkt 2 sätestab kitsarööpmelise raudtee elementaarsed ohutusnõuded. Kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras ehk vastama tootja kehtestatud tehnilistele nõuetele. Raudteeveeremi kasutamine peab olema ohutu, st veeremil peavad olema nähtavad ja kuuldavad signaalid, töötavad pidurid ja vajadusel haakeseadmed. Punkt 3 sätestab, et kitsarööpmelisel raudteel liiklemine peab olema ohutu, mistõttu ohutuse tagamiseks koostab raudtee majandaja raudtee ohutusjuhendi. Ohutusjuhend peab vastama määruse lisa 1 punktis 3.3 sätestatud kriteeriumitele. Lisa 2. Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h Lisa 2 eesmärgiks on kehtestada täiendavad tehnilised nõuded juhuks, kui reisirongide suurimat lubatud sõidukiirust suurendatakse vahemikku 141–160 km/h. Hetkel on reisirongide suurim 13 piirkiirus 120 km/h. Sellele vastab ka kehtiv õiguslik regulatsioon. Kuivõrd suund on sõidukiiruse suurendamise, et seeläbi pakkuda reisijatele atraktiivsemat teenust ning samal ajal suurendada läbilaskevõimet, siis arvestati juba uute reisirongide hankel võimalusega tõsta kiirusi. Ajaloolisest taustast tulenevalt ei too kiiruse tõstmine vahemikku 121–140 km/h kaasa olulisi muudatusi, sest kehtivad normid arvestavad sellega vaikimisi. Kuna Eestis ei ole kiiruste vahemikku 141–160 km/h varem rakendatud, siis puudub ka varasem kogemus. Samuti ei ole vastavaid nõudeid õiguses ega ettevõtetes kasutatavates juhendites ette nähtud. Uute rongide saabumisega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huvi liikuda kiiruste tõstmise suunas ning jõuda kiiruseni 160 km/h. Selleks, et tagada nii raudteeliikluse ohutus suurema kiiruse korral kui ka ühetaolised nõuded, on kehtestatud eelnõu lisa 2, mis seda hõlmaks. Ilma konkreetsete nõueteta võib tekkida olukord, kus kiirust tõstetakse ilma täiendavaid ohutust suurendavaid meetmeid kasutusele võtmata. Lisaks võib tekkida segadus, kuna erinevad raudtee-ettevõtjad kehtestavad ise erinevaid nõudeid. Samuti võib tekkida probleeme erinevate raudtee-ettevõtjatele kuuluva raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi ühilduvuses. Määruse lisa 2 peatükis 1 sätestatakse, et § 31 regulatsioon kehtib ka liikumiskiirustel 141–160 km/h. Kuna nõuded on liikumiskiirustel 121–140 km/h ja 141–160 km/h samasugused, siis ei ole põhjendatud neid lisas 2 üle korrata. Selle asemel muudetakse määruse põhiteksti sõnastust nii, et §-s 31 olevad nõuded kehtivad märgitud osas rattapaaridele liikumiskiirusel 121–160 km/h. Ülejäänud määruse punktides, kus on eraldi välja toodud liikumiskiirused kuni 140 km/h, kehtestatud nõudeid selliselt suurematele kiirustele kohaldada ei saa. Määruse lisa 2 sisaldab nõudeid raudteele, raudteeveeremile ja raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h. Määruse lisa 2 on jagatud kaheksaks osaks: üldosa, teemajanduse ehitised, side- ja turvanguseadmed, kontaktvõrk ja elektrivarustus, raudteeveerem, liikluskorralduslikud erisused, töö hoiatustega ja töötajate ohutusnõuded. Lisas 2 on kehtestatud ainult need täiendavad nõuded, mida eelnõu põhitekstis või ülejäänud lisades ei ole reguleeritud. Seega tuleb igal juhul arvestada, et lisas 2 sätestamata osas tuleb lähtuda määruse põhitekstis või lisades kehtestatud nõuetest. Määruse lisa 2 üldosa kehtestab selle reguleerimisala (reisirongide kiiruse tõstmine vahemikku 141–160 km/h) ja kohustuse teostada enne kiiruse tõstmise korraldamist riskianalüüs Euroopa Komisjoni 30. aprilli 2013. a rakendusmääruse 402/2013/EL riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25) alusel. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel õigus oma regulatsioonides määrata, kas tegemist on olulise muudatusega, mille puhul tuleks teha riskianalüüs või mitte. Sellega kehtestatakse, et kiiruse tõstmine raudteel on oluline muudatus, mille osas ettevõtjad peavad riskianalüüsi teostama. Ülejäänud juhtudel, mis ei ole riigisiseselt kohustuslikuks tehtud, on ettevõtjal endal õigus kaaluda riskianalüüsi tegemise vajadust. Määruse lisa 2 peatükis 2 „Teemajanduse ehitised“ kehtestatakse parameetrid ja nõuded muldkehale, tee telgedevahele ning raudtee pealisehitusele. Lisaks kehtestatakse täiendavad nõuded reisijate ooteplatvormidele ja kohustus piirata riskianalüüsis välja toodud kriitilised kohad piirdeaedadega. Määruse lisa 2 peatükis 3 „Side- ja turvanguseadmed“ reguleeritakse turvanguseadmete paigaldamist ja raadioside korraldamist raudteeinfrastruktuuril. Nõuete kohaselt peab kiiruste tõstmisel vahemikku 141–160 km/h olema raudteeinfrastruktuur varustatud GSM-R-raadiosidega, mille järkjärguline kohustuslik rakendamine on sätestatud Euroopa Komisjoni õigusaktides ning sellise kiirusvahemikuga raudteelõigu signalisatsioonisüsteem 14 peab tagama peatumise keelava foorisignaali ees. Samuti on sätestatud miinimumnõuded raudteeülesõidukohtade ohutusseadmestikule. Määruse lisa 2 peatükis 4 „Kontaktvõrk ja elektrivarustus“ kehtestatakse nõuded kontaktvõrgule ja kontaktriputusele ning perioodilise kontrolli kohustus. Sättes viidatud normdokumentide all mõeldakse eelkõige standardites või Euroopa komisjoni kehtestatud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud tehnilisi nõudeid. Määruse lisa 2 peatükis 5 „Raudteeveerem“ reguleeritakse raudteeveeremi automaatsignalisatsiooni olemasolu, mis peab edastama foorinäitusid. Määruse lisa 2 peatükis 6 „Liikluskorralduslikud erisused“ sätestatakse raudteelaste töökorraldust puudutavad nõuded kiiremate reisirongide liikumispiirkonnas. Kuigi töökorralduslikku poolt reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sise-eeskirjades, on suuremate kiiruste osas vajalik olulisemates töökorralduslikes punktides kehtestada ühtsed nõuded. Määruse lisa 2 peatükk 7 „Töö hoiatustega“ reguleerib raudteeveeremi varustamist süsteemiga, mis võimaldab võtta vastu edastavad hoiatused. Määruse lisa 2 peatükis 8 „Töötajate ohutusnõuded“ reguleeritakse raudteelaste töökorraldamist, mis on otseselt seotud raudteel töötavate inimeste ohutuse tagamisega. Lisa 3. Raudtee signalisatsioonijuhend Määruse lisaga 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ määratakse kindlaks nähtavate ja kuuldavate signaalide süsteemid, mille abil korraldatakse raudteeliiklust. Raudtee signalisatsioonijuhendi 1. peatükk sisaldab üldsätteid, mille kohaselt peavad kõik raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivad või käsitlevad juhendid, juhised ja muud tehnilised aktid vastama signalisatsioonijuhendis kehtestatud põhimõtetele. Raudtee signalisatsioonijuhendi 2. peatükis mõtestatakse lahti signaalide liigendus. Liigenduse põhjal jagunevad signaalid nähtavateks signaalideks, mis omakorda jagunevad päevasteks, öisteks ja ööpäevaringseteks signaalideks ning kuuldavateks signaalideks. Nähtavad signaalid väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid signaale edastatakse fooridega ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -näidikute ja -märkide abil. Kuuldavad signaalid väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis. Raudtee signalisatsioonijuhendi 3. peatükis sätestatakse alaliste signaalide ehk fooride liigid, foorinäidud ning nõuded raudteeveeremi juhi tegevusele fooridega edastatavate signaalide suhtes. Kehtestatakse 12 fooriliiki, mida rongiliikluse korraldamisel automaatblokeeringuga liini jaamas sissesõidufoori, väljasõidufoori ja matkafoorina kasutatakse. Lisaks eelnimetatud fooridele kasutatakse kombineeritud teeblokeeringuga või poolautomaatblokeeringuga jaamas rongiliikluse korraldamiseks hoiatusfoore. Automaatblokeeringuga jaamavahel kasutatakse rongiliikluse korraldamiseks ka läbisõidufoore. Katte – ja tõkkefooride kasutamise otsustab raudteeinfrastruktuuri liiklusohutuse eest vastutav raudteeinfrastruktuuri majandaja vastavalt ohu iseloomule. Kattefoor on raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini ühetasandilise ristumiskoha, lahtikäiva silla ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu piiramiseks ning tõkkefoore kasutatakse raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel liikuva rongi või muu liikuva raudteeveeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral. Tõkkefoori rakendatakse samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel või järelevaatusel. 15 Suurte kõverikega jaamades tuleb väljasõidu- või matkafoori lubavat signaali korrata ning selleks kasutatakse kordusfoori. Jaamas manöövritöö lubamiseks või keelamiseks on vaja kasutada manöövrifoori. Automaatsignalisatsiooniseadmetega varustatud liinidel kasutatakse lisaks eelnimetatud signalisatsiooniseadmetele veel raudteeveeremi pardaseadmeid ning raudteeveeremi juhiruumis vedurifoori, mille suunas raudteeveerem liigub. Peatükis sätestatakse ka katte-, tõkke- ja harutee tõkkefoorid, mille eesmärgiks on vajadusel piirata raudteeveeremi liikumist. Näiteks ohu korral raudteeületuskohas või samatasapinnaliste raudteede lõikumiskohas. Sorteerimismäelt raudteeveeremi allalaskmise lubamiseks või keelamiseks kasutatakse sorteerimismäefoori, vajadusel koos kordusfooriga. Fooridega edastatakse põhisignaalnäite, milledeks on punane – keelab edasisõidu; kollane – lubab edasisõidu valmisolekuga peatumiseks; roheline – lubab edasisõidu. Rongiliikluses kasutatavatele fooride põhisignaalnäitudele lisaks kasutatakse nende täiendusi, milleks on näiteks foori kaks kollast – lubab edasisõidu, kuid rong võetakse vähendatud kiirusega kõrvalteele valmisolekuga peatumiseks; foori kaks kollast ja ülemine kollane vilgub – lubab edasisõidu, kuid rong võetakse vähendatud kiirusega kõrvalteele, kuid järgmise foori signaal lubab edasisõidu. Manöövritööl kasutatavad signaalid on: sinine – keelab manöövritegevuse; valge – lubab manöövritegevuse. Jaama sissesõidufooris kasutatakse lisaks muudele signaalidele kutsesignaali, mis lubab sissesõidufoori punasest signaalist mööduda. Kutsesignaal on kasutusel juhul, kui automaatvalimisel ei ole võimalik rongimatka luua ning sissesõidufoori tavakorras avada. Raudteeveeremi juhiruumi vedurifoor signaliseerib juhile järgnevalt: valge näit – veduri automaatsignalisatsiooni raudteeveeremi pardaseadmed on sisse lülitatud, kuid teefoori näitusid ei edastada ning sõita võib kehtestatud kiirusega; roheline näit – teefooris roheline signaal, sõita võib kehtestatud piirkiirusega; kollane näit – teefooris kollane või tema täiendusega signaal, sõita võib vähendatud kiirusega; kollane-punane signaal – teefooris punane signaal, sõita võib vähendatud kiirusega valmisolekuga peatumiseks; punane signaal – raudteeveerem möödus punase näiduga teefoorist (võivad rakenduda raudteeveeremi autostopiseadmed). Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires. Raudtee signalisatsioonijuhendi 4. peatükis reguleeritakse piiramissignaalide eesmärki ja kasutamiseotstarvet. Piiramissignaalid on ajutised ja teisaldatavad, mõlemalt poolt punased või ühelt poolt punane ja teiselt poolt valge ristkülikukujuline kilp, kollane (teiselt poolt roheline) ruudukujuline kilp ning teiba külge kinnitatud punane signaallipp või öösel signaallaterna punane tuli. Päeval punane ristkülikukujuline kilp või punane signaallipp või öösel punase tulega latern keelavad raudteeveeremil edasisõidu. Päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp signaliseerib raudteeveeremi lähenemist ohtlikule kohale ning roheline kilp raudteeveeremi kaugenemist ohtlikust kohast. Ohtlik koht piiratakse ohtliku koha alguse ja lõpu signaalmärkidega. Peatükis sätestatakse takistuskoha ja töökoha piiramist jaamavahel ning jaamas, tuues näitlikult joonistel välja kilpide asetamise takistus- või töökoha piirkonnas. Lisaks eeltoodule reguleeritakse ootamatult ilmnenud ohtliku koha piiramist, raudteeveeremi piiramist jaamateedel ning rongi piiramist jaamavahel. Raudtee signalisatsioonijuhendi 5. peatükis sätestatakse käsisignaalide kasutamine. Käsisignaalidena kasutatakse punaseid ja kollaseid signaallippe või vastavat signaalvärvi näitavaid laternaid. Signaale võib anda käega või laterna valge tulega. Peatükis määratakse käsisignaalide tähendused ning lisaks näitlikustatakse signaalide tähendusi. 16 Raudtee signalisatsioonijuhendi 6. peatükis sätestatakse signaalmärkide ja -näidikute kujundid ning määratletakse nende tähendused ja kasutamiseotstarve. Peatükk „signaalmärgid ja signaalnäidikud“ jaguneb matkanäidiku, pöörmenäidiku, teetõkkenäidiku, puksi kuumenemise signaalnäidiku, vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ning alaliste ja ajutiste signaalmärkide kasutamist käsitlevaks osaks. Raudtee signalisatsioonijuhendi 7. peatükis sätestatakse manöövritöö signaalid. Manöövritööd keelavaks foorinäiduks on manöövrifoori sinine signaalnäit või rongitööfoori punane signaalnäit. Manöövritööd lubavaks signaalnäiduks on foori valge signaalnäit. Vagunite sorteerimismäel kasutatakse sorteerimismäe foorisignalisatsiooni, milles signaalnäitude tähendused on peatükis sätestatud. Manöövritööde teostamisel kasutatakse vajadusel käsisignaale, millele peab raudteeveeremi juht vastama vile kasutamisele kehtestatud kombinatsiooniga. Raudtee signalisatsioonijuhendi 8. peatükis reguleeritakse rongide, vedurite ja muu raudteeveeremi tähistamist. Peatükis on reguleeritud rongi pea ja saba tähistamist vastavalt veduri puhvrilaternate signaaltulede või sabasignaalidega. Lisaks reguleeritakse peatükis rongi tähistamist mitte täiskoosseisus rongi liikumisel ja lumekoristusrongi töötamisel. Raudtee signalisatsioonijuhendi 9. peatükis sätestatakse helisignaalide tähendused tavarongiliikluses, kaksikveol vedamisel või tõukeveduriga koostööl. Veel eristatakse tähelepanusignaali, rongi lähenemise helisignaali ja valvsussignaali. Helisignaali antakse vedurivilega. Raudtee signalisatsioonijuhendi 10. peatükis sätestatakse häiresignaalide kasutamine. Häiresignaale antakse vedurite, mootorrongide ja dresiinide vilega, sireeniga, signaalpasunaga ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid. Eristatakse üldhäiresignaali ja tulekahjuhäiresignaali. Lisaks kehtestatakse spetsiaalne näidik „Saastatud“, mis hoiatab vedurimeeskonda ja rongi teenindavat personali rongi lähenemisest eluohtlikult saastatud kohale, millest ilma individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt) läbi sõita ei tohi. Lisa 4. Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend Juhendi punkt 1 sätestab reguleerimisala ning kehtivuse. Informatsiooni selguse huvides on nimetatud punkt liigendatud kolmeks alapunktiks. Juhendis toodud terminid on viidud määruse põhiteksti juurde, eesmärgiga tagada terminite parem leitavus ning määruse kompaktsus. Raudteeseaduses toodud termineid määruses täiendavalt välja ei tooda. Juhendi punkt 2 kirjeldab üldiseid nõudeid, mis kehtivad nii olemasolevatele kui ka projekteeritavatele raudteeületuskohtadele. Punkti esimene alapunkt sätestab raudteeületuskoha katte definitsiooni, mis sätestab, kui kaugele peab raudteeületuskoha kate ulatuma ning mis materjalist see koosneb. Käesolev punkt kirjeldab tehnilisi nõudeid raudteeületuskoha kattele, mis peavad tagama raudteeveeremi takistuseta liikumise raudteeülesõidukohal ning teeliiklejate võimalikult ladusa raudteeületuse. Raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm kõrge. Miinimumkõrgust 10 mm on määruses vähendatud 0 mm-ni, sest see võimaldab sõidukitel ületada raudteeületuskohti ilma löökideta. 17 Samuti puudub praktikas võimalus, et raudtee ületajad saaksid rööpad kogemata lühistada ning tekitada sellega valehõivatuse. Juhendi punktis 2.3 sätestatakse liiklusmärkide, raudteeülesõidufooride ja kattemärgistuse ülesanne, milleks on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. Kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet samaväärselt. Juhendi punktis 2.5 sätestatakse, et ainult avalikul raudteeületuskohal sirgel teelõigul ei tohi renni laius ületada 75 mm. Eesmärgiks on tagada olukord, kus ettevõtjad saaksid rajada tehnoloogilisi raudteeületuskohti ettevõtjale kuuluval kinnisel territooriumil. Ettevõtte territooriumil, kus raudteeülesõidukohti kasutavad valdavalt ettevõtte töötajad, ei pea rakendama samu turvalisust tagavaid nõudeid, mis on kehtestatud avalikele raudteeületuskohtadele. Ettevõtte territooriumil asuvatel mitteavalikel raudteeülesõitudel on rongi kiirused oluliselt madalamad ning nimetatud ülesõite kasutavad piiratud kasutajate grupid, keda on eelnevalt juhendatud. Juhendi punkti 2 alapunkt 2.6 sätestab, et avalikult kasutatava raudteeületuskoha katte keskmise osa ja kontrarööpa vahel ning välimise osa ja rööpa vahel ei tohi olla tühimikke (sh raudteeületuskoha katte või pinnase deformeerumist). Sellega tagatakse olukord, kus raudteeületuskohtadel on võimekus piiratud liikumisvõimega inimesel raudteed ületada. Samuti on praktikas mitmel pool ilmnenud olukordi, kus raudteeületuskoha katte ja kontrarööpa või rööpa vahel on ebamõistlik tühimik, mille tõttu mõjuvad sõidukite ületamisel rööbastee pealisehituse elementidele täiendavad jõud, mis kahjustavad neid. Seni ei ole kehtiv regulatsioon otseselt keelanud selliste tühimike olemasolu. Nimetatud muudatus vähendab võimalike liiklusõnnetuste riski, mis võib tuleneda eelnimetatud tühimike olemasolust. Olemasolevad tühimikud tuleb likvideerida. Siinkohal on arvestatud raudteeülesõidukoha katte täieliku väljavahetamisega või renoveerimisega. Alternatiiv on olemasoleva katte remont või materjali lisamine, mis maksab vähem. Juhendi punkt 3 kirjeldab raudteeületuskohtade komisjonilist ülevaatust, komisjoni toimumist, osapoolte õigusi ja kohustusi. Sätestatakse, et komisjoniline ülevaatus tuleb teostada regulaarselt kõikidele raudteeületuskohtadele. Määruses on sätestatud, kes peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile andmed sõidutee ja raudtee liikluse intensiivsuste kohta. Juhendi punkti 3.1 eesmärgiks on täpsustada, et ülevaatuse kohustus kehtib avalikele raudteeületuskohtadele, kuivõrd need on avatud liikluseks kõigile kasutajatele. Tehnoloogilise raudteeületuskoha korral reguleerib raudteeületust ning instrueerib liiklejaid vastav ettevõtja, kelle territooriumil piiratud tingimustes liikumine toimub. Alati ei ole otstarbekas selleks kokku kutsuda mitme asutuse esindajatest (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsusüksus, politsei) koosnevat komisjoni. Raudteeinfrastruktuuri majandajale on antud võimalus korraldada ülevaatuskomisjone regulaarselt aasta ringi, piiramata seejuures ülevaatuskomisjoni toimumise aega. Ülevaatuskomisjonide regulaarsuse määramisel võetakse arvesse muuhulgas raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolseid ekspluatatsioonitingimusi ja -aegasid. Ülevaatuskomisjone tuleb korraldada regulaarsusega, mis võimaldab anda täieliku ülevaate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende 18 seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning toimivuse kohta aasta läbi. Juhendi punkt 3.2 sätestab, et liiklusohutuse tagamise eesmärgil on hädavajalik, et raudteeületuskohtade tegelikku olukorda vaadatakse üle regulaarselt (vt punkt 3.). Euroopa Raudteeagentuuri varasemate soovituste põhjal on määruses säilitatud põhimõte, et kõigil asjaosalistel ja asjassepuutuvatel isikutel on õigus kiireloomulise kontrolli läbiviimiseks teha põhjendatud ettepanek, millega kutsutakse kokku erakorralist kontrolli teostav ülevaatuskomisjon. Üldise kõrgendatud ohuga raudteeületuskohtadel on tarvilik säilitada ohtlike puuduste esinemise korral piisavalt kiire sekkumisvõimalus. Sellest tulenevalt antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja/või teevaldajale õigus kokku kutsuda erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjon. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teostada iseseisvalt erakorralist kontrolli avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning toimivuse kohta. Juhendi punkt 3.3 sätestab, et ülevaatuskomisjonil oleks võimalik kaasata ka muu põhjendatud huvi ja/või kompetentsust omavat isikut. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte edastatakse peale tööde lõpetamist komisjoni liikmetele viivitamata. Vastav nõue tuleneb reaalsest vajadusest, et komisjonil oleks võimalik sisulisi otsuseid vastu võtta ning ülevaatuskomisjon jõuaks oma sisulise töö lõpetada kvaliteetselt ja kõiki riske arvesse võttes. Juhendi punkt 3.4 sätestab, et ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Kui raudteeinfrastruktuuri majandaja soovib rakendada muid meetmeid ohutuse tagamiseks, kui ülevaatuskomisjoni ettepanekud ette näevad, siis on raudteeületuskoha omanikul või valdajal see võimalus olemas, kui ta tõendab tehnilise dokumentatsiooni ja/või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada, või kui ta tõendab, et nõuetekohast turvalisust on võimalik samaväärselt saavutada ka muid meetmeid rakendades. Juhendi punkt 4 kehtestab nõuded raudteeületuskoha korrashoiu korraldamiseks. Juhendiga on sätestatud raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustused erinevate ületuskoha elementide ja nähtavuskolmnurkade kontrolli ja korrashoiu osas. Lisaks on sätestatud nõue, mille kohaselt peab raudteeületuskohti kontrollima perioodilisusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad. Nõude eesmärk on tagada, et raudteeületuskohti kontrollitakse piisava perioodilisusega, mis omakorda peab vähendama raudteeülesõidukoha seisundist tuleneva võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosust. Juhendis on kirjeldatud ettevõtja käitumiskorda, kui raudteeületuskoha hooldus- või remonttööde tõttu on liiklus takistatud ning tuleb kasutada ümbersõite või ajutist raudteeülekäigukohta. Avalikust huvist tulenevalt on juhendiga antud võimalus ehitada ajutine raudteeülesõidukoht ka raudteed ületava viadukti remondi ajaks. Viadukti hooldus- või remonttöödeks ajutise raudteeülesõidukoha rajamisele kehtivad uutele raudteeülesõidukohtadele kehtestatud nõuded. Juhendi punktis 4.1 sätestatakse, kes peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide, liikluskorraldusvahendite, raudtee isoleerlukkude, raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, tõkkepuude ning gabariiditähiste nõuetekohase korrashoiu ja paigaldamise ning nõuetekohase nähtavussektori olemasolu. Juhendi punktis 4.2 sätestatakse raudteeületuskoha ning selle seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimise aegasid ning sõnastatakse see järgmiselt: „mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed 19 ekspluatatsioonitingimused ette näevad“. Erinevaid seadmeid ja materjale on vaja kontrollida tihedamini kui 1 kord kuus, seetõttu on ka kasutatud viidet ekspluatatsioonitingimustele. Kontrollimise regulaarsus peab vastama tegelikele vajadustele. Juhendi punkt 4.3 reguleerib nii raudteeülesõidukoha kui ka -ülekäigukoha ehitamise, kasutamise ja remondiga seonduvat ning üldiseid põhimõtteid, mida peab arvestama. Juhendi punkt 5 hõlmab raudteeülesõidukohtade liigitamist ning avalike raudteeülesõidukohtade jaotamist kategooriatesse sõltuvalt maantee- ja raudteeliikluse intensiivsusest. Ülesõitude kategooriatesse jaotamisel kasutatakse raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate autode arvu korrutist (ööpäevased liiklusintensiivsused). Sealjuures ei lähe arvesse rongi või manöövrikoosseisu koostamiseks tehtavad raudteeülesõidukoha raudteeületused (veeremiüksuste manööverdamine ühelt teelt teisele). Määruse üheselt mõistetavuse huvides on sätestatud, et raudteeülesõidukoha täiendaval seadmestamisel kategooria ei muutu. See tähendab, et III kategooria raudteeülesõidukoha seadmestamisel automaatse foorisignalisatsiooniga jääb raudteeülesõidukoht endiselt liiklusmahtude alusel määratud kategooriasse, mitte ei liigu kõrgemasse kategooriasse. Vajadusel seadmestatakse raudteeülesõidukoht täiendavalt ainult temast ühe kategooria võrra kõrgemal oleva raudteeülesõidukoha nõuetele vastavalt. Tehnoloogilise raudteeülesõidukoha all mõeldakse ainult piiratud ligipääsuga territooriumil paiknevat raudteeülesõidukohta, mida kasutatakse ainult selle territooriumi omaniku või muu valdaja tegevuseks. Tehnoloogilise raudteeülesõidukoha termini alla kuuluvad ka sellised raudteeülesõidud, mida ei ole füüsiliselt (näiteks aiaga, tõketega jne) piiratud. Seega kuuluvad määruses sätestatu alla ka need raudteeülesõidud, mille juurdepääsutee tähistatakse lisatahvliga „Lubatud ainult valdaja loal“ vms. Eraldi on ära märgitud, et tehnoloogilisi raudteeülesõidukohtasid kategooriatesse ei jaotata. Juhendi punktis 5.4 sätestatakse, et raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha märgistamisel märkide 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik. Juhendiga antakse tehnoloogilise raudteeülesõidukoha valdajale võimalus hinnata tehnoloogilisel raudteeületuskohal kasutatavate märkide 123 kuni 128 paigaldamise reaalset vajadust ning otstarbekust. Samas jääb tehnoloogilise raudteeülesõidukoha valdajale kohustus tagada raudteeülesõidukoha kasutamise ohutus. Juhendi punkt 6 kehtestab nõuded raudteeülesõidukohtade seadmestamisele vastavalt kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist sõltuvalt kategooriast. Juhendi punkti illustreerimiseks on välja töötatud joonised, mis on lisatud juhendi lõppu. I kategooria on raudteeülesõidukoht, mis peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. II kategooria raudteeülesõidukoha seadmestamiseks on ette nähtud automaatne foorisignalisatsioon. Kui raudteeülesõidukohale lähenemisel on muutunud liiklusolud liiklejatele ebasoodsamaks (näiteks on remonditud teekatet või parandatud nähtavust) ning seeläbi kasutatakse suuremaid sõidukiirusi, tuleb raudteeülesõidukoht täiendavalt seadmestada vastavalt I kategooria raudteeülesõidukohale kehtivatele nõuetele. Raudteeülesõidukoha täiendav seadmestamine võib toimuda raudteeinfrastruktuuri majandaja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või juhendi punktis 4 nimetatud komisjoni initsiatiivil. III kategooria raudteeülesõidukoht, kus puudub nõuetekohane nähtavus, raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ning raudteeveeremi ja sõidukite liiklusintensiivsuste korrutis on üle 800, seadmestatakse vastavalt II kategooria raudteeülesõidukoha nõuetele. Määrus sätestab nõude, mille kohaselt sõidukijuhile ümbritseva keskkonna tõttu halvasti tajutava III kategooria raudteeülesõidukoha 20 valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetele. Olukorras, kus I ja II kategooria raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, tuleb määruse kohaselt raudteeülesõidukoha ette paigaldada teise (vajadusel ka kolmanda jne) sõidutee kohale konsool lisafoori(de)ga. Nimetatud nõue on õigustatud eelkõige seetõttu, et tagada välimises (teises, kolmandas jne) sõidureas liiklevale sõidukijuhile fooritulede nähtavus olukorras, kus esimene sõidurida on hõivatud suuregabariidilise sõiduki poolt. Raudteeülesõidukohtade tähistamisel ja seadmestamisel tuleb asulavälisel püsi- või kergkatendiga (asfaltbetoon, betoon, pinnatud teed) teel paigaldada täristid, mille paigaldamine on vajalik seetõttu, et äratada juhtide tähelepanu lähenevast raudteeülesõidust ning sundida neid kontsentreeruma raudteeülesõidukoha ohutule ületamisele. Uute raudteeülesõidukohtade rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel on täristite paigaldamine kohustuslik. Juhendi punkt 7 kehtestab raudteeülesõidukoha kategooria muutmise korra. Hetkel kehtiva juhendiga võrreldes jäävad nõuded samaks. Juhendi punkt 7.2.3 sätestab, et enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide põhjendatud huvi omavate isikute arvamust. Nimetatud isikute ring peab tagama, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline. Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma arvamusi ja ettepanekuid esitada. Juhendi punkt 8 sätestab üldised nõuded raudteeülesõidukohtadele. Foorid (mis ei ole valgusdioodidega ehk LED-tüüpi) tuleb asendada ohutuse suurendamiseks kolme tulega valgusdioodidel põhinevate fooridega. Nimetatud nõue on tingitud asjaolust, et kolme tulega ülesõidufoor on raudteeülesõidukohale lähenemisel paremini nähtav ning seega raudteeülesõidukoht paremini tajutav. Lisaks annab see sõidukijuhile kindlustunde, et raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on töökorras. Valgusdioodidega foori eeliseks on ka suurem nähtavusulatus ja valguse erksus, mis võimaldab autojuhil raudteeülesõidu hõivatust kaugemalt märgata. Ohutust suurendava lisana on kohustus paigaldada automaatse foorisignalisatsiooni juurde helisignaal, mis informeerib lähenevast raudteeveeremist. Juhendis on sätestatud nõue, mille kohaselt raudteeülesõidukoha foorisignalisatsiooni tööle hakkamiseks vajalik eelteateaeg peab olema vastavuses juhendi 3. peatüki nõuetega. Seega peab raudteeülesõidukoha kinnioleku aeg olema minimaalne. See omakorda vähendab sõiduteel liiklejate rahulolematust ning seisvatest sõidukitest keskkonda erituvate heitgaaside hulka. Lisaks on vajalik, et raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö oleks jälgitav vastutava isiku poolt, tagamaks rikke kiire avastamine ning operatiivsete meetmete kasutuselevõtmine ohutuse tagamiseks raudteeülesõidukohal. Raudteeülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale lähenevatelt teedelt. Tehnilise lahendusega tuleb tagada võimalikult optimaalne raudteeülesõidu hõivatuse aeg, mis omakorda vähendab sõidukite ooteaega. Kuna raudteeülesõidukoha seadmete osas on tegu elektritoitel töötavate seadmetega, on kehtestatud ohutuse suurendamiseks nõue kindlustada kõik elektrilised seadmed akudelt saadava reservtoitega. Seega töötavad raudteeülesõidukohas kasutatavad seadmed (foorisignalisatsioon, tõkkepuu jne) ka elektrivõrgus toimunud katkestuse korral. Tulenevalt asjaolust, et haruteedel asuvatel raudteeülesõidukohtadel ei ole tihti võimalik luua elektriliste rööbasahelatega lähenemispiirkondi, sätestatakse ülesõidufooride lülitamise kord spetsiaalsest 21 juhtpuldist ning ülesõidufooride ja manöövrifoori omavaheline sõltuvus. Seega luuakse olukord, kus manöövrifoor ei avane enne, kui ülesõidufoorid on töösse rakendunud. Määruse ülevaatlikkuse huvides on lisatud punkt, millega sätestatakse vileandmise signaalmärkide paigutamise kaugus raudteeülesõidukohast. Juhendis on sätestatud nõuded olemasolevate raudteeülesõidukohtade nähtavusele. Samuti on lahti kirjutatud nõue pidevalt tagada nähtavussektor ja tegevus, kui eelnimetatud nähtavussektorit ei ole võimalik tagada. Juhend sätestab nõude, mis ei luba olemasolevale raudteeülesõidukohale, mis asub jaamas või jaamavahel, kus on kaks peateed, ehitada juurde lisaraudteed. Vajadus tuleneb ohutuskaalutlustest, kuna iga lisanduv raudtee on täiendav ohuallikas ning peateedel on ka rongide kiirused reeglina suuremad kui muudel raudteedel. Lisaks tähendab raudteeülesõidukoha pikenemine sõidutee suunas raudteeületuseks vajaliku aja pikenemist, mis omakorda tekitab vajaduse pikendada eelteateaega ja lähenemispiirkondi. Eelnevast tulenevalt pikeneb ka aeg, mille jooksul raudteeülesõidukoht on suletud. Juhendi punkt 8.2 käsitleb nõuet, automaatse foorisignalisatsiooni ülesõidufooridena võib kasutada valgusdioodidega ülesõidufoore 72 või 73. Kuna valgusdioodidega foorid on liiklejatele paremini nähtavad, siis on tegemist liiklusohutust suurendava abinõuga. Nõuded ülesõidufooridele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a vastu võetud määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Juhendi punkti 8.14 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandajal tuleb uusi raudteid ja raudteeülesõidukohti planeerida sinna, kus nende järele on reaalne vajadus. Senine redaktsioon kohustas raudteeinfrastruktuuri majandajat peale uue raudtee rajamist ehitama raudteeülesõidukoha kahetasandiliseks, arvestamata sealjuures raudteeülesõidukoha reaalsete tehniliste võimaluste või vajadustega. Juhendi punkt 8.15 sätestab konkreetsed nõuded tähispostide paigutamiseks ning juhib infrastruktuuri majandaja tähelepanu ühtsete parameetrite kasutamisele. Senine praktika on näidanud, et nimetatud nõuetest puudus ettevõtjatel selge arusaam. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti, millele kleebitakse kollased helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5 ja 10 m. Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete helkuritega sammuga 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Uue muudatusena on tähispostide paigaldamise nõuetesse sisse toodud erand, mis lubab tähispostide paigutust muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada. Sellisel juhul paigutatakse tähispostid viisil, mis järgib etteantud parameetreid kõige paremal moel, lähtudes seejuures tähispostide paigutamise eesmärgist – edastada liiklejale vajaminevat infot õigeaegselt ning tulemuslikult. Juhendi punkt 8.16 sätestab, et raudteeülesõidukohale võib paigaldada teabetahvli, millel on kuvatud informatsioon riketest teatamiseks. Eesmärk on parandada õnnetuse või rikke korral asukoha tuvastamist ja seeläbi ka operatiivset reageerimist. Raudteeülesõidukohad võib varustada teabetahvlitega, millel on raudteeülesõidu nimi, nr ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber. 22 Paigaldatav teabetahvel peab vastama majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud liiklusteabetahvli 596 nõuetele ja võiks üldjoontes välja näha järgmine: • Mõõt 300 x 600 mm, tähtede ja numbrite kõrgus 50 mm, I klassi valgustpeegeldava kilega põhjal must raam ja tekst; • Teabetahvel paigaldatakse üldjuhul raudteeülesõidukoha foori või selle puudumisel liiklusmärkide 121 või 122 alla ning vahekaugus 100 - 200 mm ja paigaldatakse mõlemale poole raudteeülesõidukohta. Teabetahvli alumise serva kõrgus teekattest vähemalt 1500 mm; • Teabetahvel paigaldatakse raudteeülesõidul oleva märgi või foori postile rööpselt maanteega; • Kui teabetahvel satub kõnnitee piires madalamale, kui 2000 mm, siis tuleks see viia eraldi postile, kas kõnniteest eemale või tõsta kõik märgid kõrgemale, et tahvli alumine serv ei oleks madalamal. Soovituslikult oleks vajalik teabetahvli paigaldamine kõikidele avalikele raudteeülesõidukohtadele (v. a tehnoloogilised raudteeülesõidukohad). Juhendi punkt 9 sätestab nõuded uute raudteeülesõidukohtade projekteerimiseks ja ehitamiseks. Juhend sätestab, et raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda tee projekteerimise normidest. Nõude eesmärk on eelkõige tagada vajalikud kalded sõidutee piki- ja ristprofiilis, tee ja raudtee lõikumisnurk ning nõuetekohane märgistus. Juhend selgitab, kuidas raudteeülesõidukohta automaatse foorisignalisatsiooniga seadmestatakse. Selleks sätestatakse projekteerimise ja paigaldamise põhimõtted. Samuti nähakse ette nõuded tõkkepuude paigaldamiseks ja seadistamiseks nii, et suureneks raudtee ületamise ohutus. Samuti on sätestatud nõuded raudteeülesõidukoha foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude paigaldamiseks ning nende töötamise põhimõte. Samuti on lisatud võimalus kasutada täistõkkepuid I kategooria raudteeülesõidukohtadel, millel on videovalve ning mis ei asu jaama piirides. Nõuded liiklusmärkidele, teemärgistele, vileandmise signaalmärgile, raudteeülesõidukoha valgustusele ja reservtoite tagamisele on analoogsed vastavate nõuetega punktis 7. Ühe ohutusabinõuna on sätestatud võimalus haruteele ehitatavale raudteeülesõidukohale, kus ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelatega lähenemispiirkonda sõltuvust, mis avab raudteeveeremile manöövrifoori lubava signaali alles siis, kui raudteeülesõidukoht on sulgunud. Raudteeülesõidukoha fooride sulgemine toimub raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Raudteeülesõidukohale kehtivate nõuete ülevaatlikkuse huvides on juhendis sätestatud, et liiklusmärkide, fooride ja kattemärgistuse ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ning luua tingimused ohutuks liikluseks. Juhendis on sätestatud nõue, et kõik liiklusmärgid ja nende paigaldus peavad olema teostatud selliselt, et nende nähtavus oleks 23 liiklejatele tagatud ning neid ei või varjata esemetega. Samuti ei tohi kasutada liikluskorraldusvahendeid, mis on deformeerunud või oma esialgsed omadused minetanud. Mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ja lähima jaama jaamakorraldaja või dispetšeri vahel peab olema loodud telefoniside. Nõude eesmärk on tagada operatiivne infovahetus ja vajadusel raudteeveeremi juhtide hoiatamine näiteks raudteeülesõidukoha hõivatusest teeliiklejate poolt. Tulenevalt uuenduslikest tehnilistest lahendustest ja haruteede spetsiifikast on lubatud haruteel paiknevale raudteeülesõidukohale paigaldada spetsiaalsed foorid, mis signaliseerivad punase ja valge tulega ning on seotud raudteeülesõidufooridega. Sellisel juhul süttib raudteeveeremi juhile lubav signaal alles pärast raudteeülesõidukoha sulgumist. Kuna arvestatav kogus raudteeülesõidukohti asub jaamas või selle vahetus läheduses ja on seotud raudteeveeremi matkadega, nähakse ette, et jaamakorraldaja lülitab signalisatsiooni sisse üheaegselt fooride avamisega ja seda ka koosseisude liikumisel keelavate näitudega. Seega tuleb saavutada raudteeülesõidukohtade minimaalne kinnioleku aeg, eriti manöövritööde puhul. Eraldi punktina on sätestatud tõkkefooride kasutamise vajadus ning asjaolu, milliseid foore võib tõkkefooridena kasutada, kui raudteeülesõidukoht asub jaamas. Juhendi punkt 9.4 sätestab, mis tingimustel võib uusi III kategooria raudteeülesõidukohti rajada üle avalike raudteede. Eelnimetatud raudteeülesõidu võib rajada kohtadesse, kus on võimalik tagada juhendi punktis 6.3 nõutud nähtavuskolmnurk, välja arvatud juhendi punktis 9.3 nimetatud erandi puhul, kus nõuetekohase nähtavuskolmnurga puudumine kompenseeritakse punktis 9.4.2 nimetatud seadmetega. Sellega tagatakse, et III kategooria raudteeülesõidukohal näeb sõidukijuht (50 m kauguselt äärmisest rööpast) rongi 400 m kauguselt. Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavuskolmnurk, raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha seadmestama vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale. Lisaks peab III kategooria raudteeülesõidukoht, mis ei ole sõidukijuhile ümbritseva keskkonna (näiteks teekõveriku, tõusu, languse, metsamassiivi või muu sarnase põhjuse) tõttu selgelt nähtav, olema nõuetekohaselt valgustatud. Nimetatud raudteeülesõidu rajamise eeltingimuseks on kaugus lähimast sama- või eritasandilisest raudteeületuskohast. I ja II kategooria uusi samatasandilisi raudteeülesõidukohti ei ole ohutuslikel eesmärkidel lubatud rajada ühelgi tingimusel. Raudteeülesõidu kategooria saadakse raudteeülesõidukohta ööpäevas läbiva raudteeveeremi ja raudteeülesõidukohta ületavate sõidukite korrutisest. I ja II kategooriate arvud on vastavalt üle 300 000 ja 30 000–300 000, III kategooria alla 30 000. Uue III kategooria raudteeülesõidukoha võib rajada erandina lähemale kui 2 km juhul, kui rajatakse uut raudteeliini, mis lõikub juba olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ja kui sellise raudteeülesõidu rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja mille ehituslik lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske. Uue raudteeülesõidu rajamine peab olema põhjendatud ning selle projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kõigi võimalike riskide ja ohutusabinõudega, et raudteeohutuse tase ei langeks. Raudteeohutuse taseme hoidmiseks ja parendamiseks on tõkkepuu lisamine vajalik, et vältida sõidukite juhuslikku sattumist raudteele keelava fooritule ajal, mis võiks jääda tähelepanuta hajameelsusest või hoolimatust käitumisest. Samuti peab rajatav raudteeülesõidukoht asuma jaamavahe üheteelises piirkonnas või jaama piires jaama piiritähise ning sisse- ja väljasõidupöörangute vahel. Ülaltoodud tingimused tagavad III kategooria ülesõitude ohutusele avalikel raudteedel, samas ei piira need liigselt raudteeinfrastruktuuri majandajat vajalike raudteeületuskohtade rajamisel. Juhendi punkt 9.3 sätestab, et keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele 24 raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 km, välja arvatud erandjuhtudel, kui see lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga. Oluline on see, et uusi raudteeülesõidukohti, mis asuvad teineteisele lähemal kui 2 km, ei saa rajada olemasolevale raudteetrassile, vaid ainult uuele, ja seda ka juhul, kui trass lõikab ära juba olemasolevad ja aktiivses kasutuses olevad liikumisteed. Ka uuel trassil tuleb raudteeülesõidu rajamist põhjalikult kaaluda, sest iga uus raudteeülesõidukoht on potentsiaalne oht raudteeohutusele. Juhendi punkt 9.4.3 sätestab võimaluse, et avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha saab vajadusel rajada ka jaama piiresse. Antud juhul on oluline tagada paindlikkus, sest jaama piiriks oleva sissesõidufoori ja esimese pöörme vahel võib olla mitusada meetrit, mistõttu ei ole raudteeületuskoha paiknemine sellises piirkonnas probleem. Jaama vastuvõtu-saateteede kasulik pikkus ei vähene. Nimetatud muudatus võimaldab raudteeülesõidukohti rajada sinna, kus on nende järele suurem vajadus. Juhendi punkt 10 käsitleb raudteeületuskohtade sulgemist. Siia kuulub nii raudteeülesõidukoha kui ka -ülekäigukoha sulgemine. Varasemalt on raudteeülesõidukoha sulgemist käsitletud koos nõuetega olemasolevale raudteeülesõidukohale. Samuti on nõudeid üldistatud, mis tähendab, et hõlmatud on ka raudteeülekäigukohtade sulgemisega seonduv teematika. Oluline nõue on raudteeületuskoha ajutisest sulgemisest informeerida kohalikku omavalitsust ja politseid, et vältida olukorda, kus alarmteenistused ei ole muutunud liikluskorraldusest teadlikud. Juhendi punkt 11 sätestab nõuded ülesõidukorraldajale ja tema töökohale. Kuna Eestis eksisteerib mehitatud valvega raudeeülesõidukohti ning neid võidakse juhendi kohaselt ka rajada, tuleb ette näha nõuded ülesõidukorraldajale ja tema töökohale. Juhendis sätestatakse, et isik, kes nimetatakse ülesõidukorraldajaks, peab olema saanud ametialase väljaõppe raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud koolitusprogrammi alusel ja sooritanud sellekohase teooriaeksami ning praktikakatse. Tagamaks ülesõidukorraldaja ohutus, on juhendis sätestatud, et ülesõidukorraldaja ruumi ja raudtee vahel peab olema piire ning et trepp peab asetsema rööbasteega paralleelselt või sellest eemal. Sellega minimeeritakse võimalus, et ülesõidukorraldaja oma ruumist välja tulles võiks mööduvalt raudteeveeremilt löögi saada. Juhendi punkti 11.3 sätestatakse töövahendite nimekiri, mis peab olema ülesõidukorraldaja tööruumis, et ülesõidukorraldaja töö muuta ohutuks ja nõuetekohaseks. Juhendi punkt 12 sisaldab nõudeid olemasolevatele raudteeülekäigukohtadele. Raudteeülekäigukoha fooridega seadmestamisks võib kasutada jalakäijate liiklemise reguleerimiseks mõeldud foore ja helisignaale. Arvestades liiklejate harjumusi signaliseeritud raudteeületuskoha tajumisel ning tuginedes teiste riikide (Saksamaa, Šveits, Belgia) praktikale, on mõistlikum, kui tuled fooris kordamööda vilguvad. Kohtades, kus vileandmist nõudvate rajatiste omavaheline kaugus on 500 m või vähem, ei ole tarvis signaalmärki „Vile andmise koht“ korrata. Juhend täpsustab nõudeid jalgratturitele mõeldud tõketele. Põhimõtteskeem ja strateegilised mõõdud on juhendi lisas joonisel 4 „Raudteeülekäigukoht“. Olukorras, kus raudteeülekäigukoha seadmete töö on häiritud (näiteks remondi tõttu), tuleb liiklejate ohutuse tagamiseks foorid kinni katta ja paigaldada lisamärk „Foorid ei tööta“. Olemasolev raudteeülekäigukoht peab vastama kõigile nõuetele ning tagama raudtee ületamise ohutult ja optimaalsel trajektooril. Viimase all mõeldakse seda, et inimeste liikumine raudtee gabariidis (st vahetus läheduses) on võimalikult piiritletud. See eeldab raudteeülekäigukohtade sellist paiknemist, kus nad on maksimaalselt seotud olemasolevate teedevõrgustikega ning seega harjumuspäraste liikumisteedega. Vajadusel tuleb muudes kohtades inimeste liikumine üle raudteede tõkestada. Lisaks peab raudteeülekäigukoht olema pidevalt kasutatav, st sellel ei 25 tohi seista raudteeveeremit. Ohutuse tagamiseks peab raudteeülekäigukoht olema ka nõuetekohaselt tähistatud ning ümbruskonnast lihtsasti eristatav, et selle kasutajad saaksid üheselt aru, milline on raudtee ületamiseks ettenähtud teekond. Juhendi punkt 12.2 võimaldab raudteeülekäigukoha seadmestamist fooride ja helisignaaliga ka nendes kohtades, mille läheduses ei asu avalikult kasutatavat ehitist (näiteks kool või kaubanduskeskus). Muudatusega soovitakse tagada, et raudteeinfrastruktuuri majandajal oleks võimalik ohutust parandada kõikidel raudteeülekäikudel, kus selleks vajadus on tekkinud. Kohustuseks seda nõuet ei seata, sest igal raudteeületuskohal puudub selleks otsene vajadus. Samuti oleks see ka majanduslikult ebamõistlik. Juhendi punkt 12.4 sätestab, et raudteeülekäigukoht tuleb varustada tõketega, mis takistaks liiklejatel otsesuunas raudteele liikumist. Tõkete paigaldamisel tuleb veenduda, et ka ratastooliga või kaksikute käruga liiklejatel oleks võimalik tõkkeid läbida. Tõkete paigaldamise eesmärk on tagada, et liiklejad (jalgratturid, jalakäijad, sh rulluisutajad, rulaga sõitjad jne) ei liiguks ootamatult ja ohu olemasolu kontrollimata raudteeületuskohale. Tõkete paigaldamiseks sätestatakse ühtsed nõuded, mis tagaksid parimal viisil liiklusohutuse raudteeületuskohal ega võimaldaks ootamatut liikumist raudteeületuskohale. Samas lõikes sätestatakse ka erandjuhud, mille puhul on lubatud kõrvalekalded tõkete paigaldamise üldisest kohustusest. Erandina ei ole tõkete paigaldamine kohustuslik, kui raudteeülekäigukoha moodustab olemasoleva raudteeülesõidukoha katte laiend ning sinna suubub vahetult sõidutee kõrval paiknev eraldusribata käigutee. Nimetatud juhtudel on jalakäijatel ja jalgratturitel võimalik ületada raudtee, minnes mööda tõketest ja astudes autoteele. Juhendi punkt 13 kehtestab nõuded uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks. Antud punkti ülesehitus on sarnane uute raudteeülesõidukohtade projekteerimiseks ja ehitamiseks esitatud nõuetega. Punkt 13 sätestab, et üle kuue või enama raudtee ei ole lubatud rajada uut samatasandilist raudteeülekäigukohta. Nimetatud nõude sätestamise põhjuseks on raudteeületuse ohutuse suurendamine, kuna mitmete raudteede ületamisel on raduteeületusteekond pikk, mistõttu ka inimeste valvsus väheneb. Ühtlasi on suuremates jaamades (> 6 raudteed) tõenäolisemad olukorrad, kus raudteeveeremite seismine ja liikumine toimub erinevatel teedel üheagselt, mistõttu on risk inimestele otsasõiduks märkimisväärne. Antud punktis on fikseeritud täpsed nõuded raudteeülekäigukohtadesse panduste ja treppide rajamiseks. Siinjuures on arvestatud ka liikumispuudega inimeste liikumisvõimalustega. Kehtestatud nõuded võimaldavad luua mugavamad ja ohutumad võimalused raudtee ületamiseks võimalikult laiale kasutajagrupile. Juhendi punkt 14 sätestab nõuded raudteeületuskoha automaatsignalisatsioonile. Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest. Juhendi punkt 15 kehtestab nõuded raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonnale. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada. Juhendi punkt 16 sätestab, kuidas arvutatakse raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkust. Lähenemispiirkond arvutatakse valemiga, kus antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (km/h) korrutatakse rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteate ajaga. Nimetatud valemi puhul on oluline, et sõidukile või jalakäijale arvestataks raudteeülesõidukoha 26 ületamiseks piisavalt pikk aeg. Eelnimetatud valemi eesmärgiks on tagada, et raudteeületuskoha foorisignalisatsioon arvestaks rongide lähenemist raudteeületuskohale piisava eelteateajaga, mis võimaldaks sõidukitel või jalakäijatel aegsasti ja ohutult raudteeületuskoht ületada. Juhendi lõppu on lisatud neli joonist, kus on visuaalselt märgitud nõuded raudteeülekäigukohale paigutatavatele tõketele. Juhend sätestab, et tõkke otsa ja kõnnitee serva vahele peab jääma vähemalt 1,0 m vaba ruumi liiklemiseks. Tõkete omavaheline kaugus peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m ja tõkke kaugus raudteest vahemikku 3,0–3,5 m. Muudatuse eesmärk on kehtestada ühtsed nõuded olemasolevatele raudteeülekäigukohtadele tõkete paigaldamiseks. Seni kehtinud juhendi sõnastus viitas otseselt, et ainult jalgratturite pealesõit raudteele tuleb tõkestada. Samas tuleb märkida, et liiklusseaduses on jalakäijana sätestatud muuhulgas tasakaaluliikuri, tõukeratta ja rulaga liikleja, kelle liikumiskiirus on märgatavalt suurem kui jalgsi käies ning sellest tulenevalt on ka nende tähelepanu hajutatum. Tehtud muudatus arvestab senisest laiema kasutajagrupi liiklusohutusega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas EL-i õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus on suunatud raudteel kasutatava tehnoloogia ja selle ohutuma kasutuse tagamise ning parema koostalitlusvõime saavutamiseks, et seeläbi soodustada ettevõtete konkurentsivõimet ning innovaatilisust. Eesmärgiks on luua tingimused majanduse üldiseks arenguks. Eelnõu väljatöötamisel keskenduti õiguslike muudatuste kõrval ka määruse sisulistele muudatustele ning nende mõjudele. Ajakohastatud määrusega soovitakse parandada kontrolli ja otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust. Samuti aidata kaasa, et planeeritud normitehnilised tegevused viivad soovitud tulemusteni ilma oluliste negatiivsete kaasmõjudeta. Eelnõu väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrusega nr 180 kinnitatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast“. Määruses sätestatud muudatused on tehtud põhimõttel, et need aitaksid kaasa määruse paremale rakendamisele ning oleksid suunatud tegelike vajaduste täitmisele. Määruse kehtestamine korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa liigselt korralduslikke muudatusi, mis tähendab, et kehtiva korraga võrreldes ei teki raudtee-ettevõtjatel olulisel määral uusi õigusi või kohustusi, küll aga muudab olemasolevaid normtehnilise protsesse läbipaistvamaks ning selgemaks. Määruse uue tervikteksti kehtestamise vajadus tuleneb uue raudteeseaduse tervikteksti kehtima hakkamisest, millega soovitakse riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. mail 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2016/797 ja direktiiviga (EL) nr 2016/798 sätestatud nõuded. Määruses lähtutakse teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruses nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ sätestatud ja praktikas pikka aega kasutusel olnud aluspõhimõtetest, mistõttu määrus olulisi muutusi kaasa ei too. Määruse ajakohastamine puudutab kõiki peamisi raudteevaldkonnas tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kuid võttes arvesse, et koostalitlusnõudeid harmoniseeritakse EL-i üleselt, siis määruse kehtestamine piirkondlikult olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Määruse positiivne mõju tuleb laiemalt esile uuest raudteeseadusest, kuna uus raudteeseadus annab aluse raudteevaldkonda puudatavate nõuete harmoniseerimiseks. Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine võimaldab rakendada usaldusväärseid põhimõtteid raudtee ohutuks ekspluateerimiseks ning innovaatiliste arengupõhimõtete juurutamiseks. Lisaks tagab määrus kindluse ühtsete nõuete kohalduvuse ja parimate praktikate rakendamise osas, piiramata sealjuures liigselt raudtee-ettevõtjate omandisuhtest tulenevaid õigusi. Määruse koostamisel on 27 arvestatud kehtivate õigusaktidega, tehniliste lahenduste arengu, kasutusel olevate raudteetehniliste seadmete, tänapäevastele vajadustele vastava ohutuse ja senise riikliku järelevalve praktikaga. Võrreldes teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ on määrus arusaadavam ja ülevaatlikum, mistõttu osapoolte õigused ja kohustused saavad senisest selgemalt sätestatud. Tehtud muudatused tagavad senisest efektiivsema riikliku järelevalve ning ettevõtjatele selgema ja konkreetsema ülevaate ohutusalastest nõuetest. Määrusega kaotatakse nõuded, mis on ajale jalgu jäänud, ning keskendutakse ennekõike meetmetele, mis tagavad ohutuse ja toimivuse raudteel. Määruses sätestatakse konkreetsed põhimõtted ohutust tagavate parameetrite rakendamiseks ja ekspluatatsiooniks. Määruse sotsiaalne, sh demograafiline mõju: Määruse ajakohastamine mõjutab raudteeohutuse kaudu inimeste turvalisust ja seeläbi omab ka mõningast sotsiaal-majanduslikku mõju. Turvalisem ja kiirem raudteetransport aitab populariseerida raudteetransporti ning vähendada transpordiga kaasnevaid negatiivseid välismõjusid (ummikud, liiklusõnnetused, saastatus, müra jms). Määrus sätestab raudtee- ettevõtjate tegevusele täpsustatud ja ajakohastatud nõuded, mis lähtuvad ennekõike praktilistest ning ohutust tagavatest vajadustest. Samuti kaotatakse ajale jalgu jäänud üleliigsed nõuded ning seeläbi soodustatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel. Demograafiline mõju on soosivalt positiivne, kuivõrd ohutustaseme hoidmine ja tõstmine vähendab õnnetustesse sattumise riske, sh vigastatute ja hukkunute arvu. Eesmärgiks on liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamine miinimumini. Seetõttu on oluline olemasoleva taseme säilitamiseks ja arendamiseks ajakohastada ohutusseadmeid ning nõudeid ohutusprotsessidele. Kiiruste suurendamine võimaldab rongide sõidugraafikut tihendada, mistõttu tekib parem ühendus tõmbekeskuste ja tagamaade vahel, võimaldades senisest paremini kaugemal tööl või koolis käia ning tõmbekeskuste potentsiaali paremini ära kasutada. Seega saab raudteetranspordi arengu mõjusid regionaalarengule ja demograafilise olukorrale lugeda mõõdukalt positiivseteks. Mõju ettevõtjatele on üldjuhul kaudne. Tööturule võib esineda mõju, mis suurendab nõudlust ligipääsetavuse ning koostalitlusnõuetest teadlike spetsialistide järele, kuid kuna nimetatud põhimõtted ei ole uued ning nendele põhimõtetele vastavat tegutsemist on ettevõtjatelt eeldatud juba mõnda aega, siis selles valdkonnas määrus uusi märkimisväärseid muudatusi kaasa ei too. Ettevõtjatelt eeldatakse ohutus- ja protsessialaste juhenddokumentide väljatöötamist ning igapäevast rakendamist, mis arvestab ettevõtjate aastatepikkuse kogemuse põhjal väljakujunenud oskusteabe ja parimate praktikatega. Mõju reisijatele tuleneb sellest, et raudteeliikluses luuakse eeldused ohutumaks, mugavamaks (ergonoomilisemaks) ning kiiremaks liikumiseks, mis omakorda võimaldab ühtlustada erinevates regioonides elavate reisijate transpordiga seotud võimalusi. Kiirem ja mugavam rongiühendus parandab reisijate võimalusi tööl või koolis käimiseks teistes tõmbekeskustes, mistõttu muutuvad erinevad piirkonnad atraktiivsemaks. Reisijaid mõjutab eelkõige reisirongide kiiruste tõstmine, tänu millele on võimalik optimaalsemalt kasutada reisirongide seni kasutamata võimalusi ning potentsiaali. Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Ajakohastatud määrus aitab kaasa rahvusvahelist koostalitusvõimet tagavate kohustuste täitmisele ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemisele, seega on mõju välissuhetele pigem positiivne. Määruse mõju majandusele: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamine raudteesektoris parandab ühiskonna praegust kuvandit raudteeliikluse osas. Lisaks aitab optimeerida osa raudteeliikluse tegevusi (nt 28 poolautomaatblokeeringuga seadmetega varustatud liinil jaamades rongide täiskoosseisu saabumise ja väljumise distantsilt kontrollimine jne). Kuigi mitmete nõuete täitmine eeldab raudtee-ettevõtjate täiendavaid kulutusi, on need raudteevaldkonna arengu ja EL-i ühiste raudteevaldkonna põhimõtete rakendamise osas vajalikud. Raudteeinfrastruktuuril tehtavad investeeringud võivad mõningal määral mõjutada raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid, kuid eeldatav reisijate arvu kasv, raudteeliikluse tõhusam korraldamine ja ohutuse tagamine võimaldavad neid kulutusi tasakaalustada. Määruse eesmärgist lähtuvalt on majanduslik mõju eeldatavasti positiivne, kuivõrd raudteeinfrastruktuurile kehtestatud nõudeid ühtlustatakse vastavalt koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, mis peaks soodustama uute raudtee-ettevõtjate turule tulekut ja seeläbi suurendama konkurentsi raudteeveoturul. Kiiremad ning ohutumad raudteeliinid on raudteevaldkonna arengu aluseks, mille poole püüelda. Reisirongide kiiruse tõstmisel vahemikku 141–160 km/h muutub reisirongide kasutamine senisest atraktiivsemaks, mis võimaldab raudteetranspordis rohkem reisijaid teenindada. Määrus soodustab raudteeinfrastruktuuri majandajate investeeringuid, kuna paika on pandud selge tehniline raamistik, mida saab arengukavades ja investeerimisplaanides arvestada. Täiendav majanduslik kasu tuleneb ka sellest, et määrus soosib ettevõtjatel panustada täiendavatesse innovaatilistesse seadmetesse ning seeläbi teostada raudteetehnilisi protseduure ökonoomsemalt ning senisest lühema perioodilisusega. Majanduslik faktor mõjutab nii raudteeinfrastruktuuri majandajat kui ka raudteeveoettevõtjat. Majandusliku mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest raudteeinfrastruktuuri majandajad peavad raudteeohutusse panustama, kuid investeeringuid on võimalik paindlikult planeerida ja vajadusel ajas hajutada. Koostalitlusvõime suurendamine võimaldab muuta raudteeveotulu välisinvestoritele atraktiivsemaks, mis loob raudteevaldkonna arenguks täiendava potentsiaali. Kuigi reisijateveoks on 2013. aastal kasutusele võetud uued reisirongid, mis oma tehniliste näitajate poolest võimaldaksid liiklustihedust oluliselt tõsta, ei ole hetkel raudteeinfrastruktuuri areng olnud nii kiire, et uute reisrongide potentsiaali saaks täielikult ära kasutada. Seega on oluline panustada raudteeinfrastruktuuri arengusse põhimõttel, mis minimiseeriks võimalikud turutõrked ning muudaks valdkonna investoritele atraktiivsemaks. Määruses on olulist tähelepanu pööratud võimalike turutõrgete (eelkõige administratiivsete ja normidel põhinevate piirangute) minimiseerimisele. Määrus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu oluliselt ei mõjuta, kuna ühikuhind kujuneb raudteeinfrastruktuuri tehtud kulutustest ja veetud brutotonnkilomeetritest. Määrus täiendavat investeerimiskohustust ettevõtjatele ei pane, küll aga soodustab seda. Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale: Raudteetranspordi arendamine ja ohutumaks muutmine aitab kaasa raudteetranspordi populariseerimisele ja seeläbi ka väliste negatiivsete mõjude (põlengud, saastatus, ummikud, müra, liiklusõnnetused teedel jms) vähendamisele, mistõttu on määruse eeldatav mõju loodus- ja elukeskkonnale positiivne. Määrusega sätestatud nõuded tagavad raudteeliikluse ohutuse oluliselt paremal tasemel, mistõttu rongiõnnetuste toimumise tõenäosus väheneb ja näiteks masuuti vedava rongi põhjustatud looduskeskkonna saastatuse tõenäosus oluliselt väheneb. Looduskeskkonna säilitamisega aidatakse kaasa inimeste elukvaliteedi tagamisele ning senise looduskeskkonna säilimisele. Määruse kohaselt tuleb raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale arvesse võtta juba süsteemi algstaadiumis (projekteerimisel, GOST 9238- 2013 nõudeid). Määruse § 48 lõikes 3 on sätestatud, et tuleohtliku kauba raudteevedu toimub raudteeseaduses kehtestatud nõuete alusel. Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima 29 tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja raudteeinfrastruktuuril, peavad vastama veodokumentides sätestatule, et ära hoida keskkonnale kahjulike ja ohtlike mõjude avaldumist, eriti tulekahju korral. Samuti peab uus raudteesüsteem olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et see ei põhjustaks lubamatut mürataset (EL-i direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 3 määratletud raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades ning juhiruumis). Samuti ei tohi raudteesüsteemi käitamine põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, mis tavapärases korras häiriks lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondi. Samuti on keelatud kasutada rongides ja raudteeinfrastruktuuri käitamisel materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on sellistele materjalidele juurdepääs. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral. Samuti tuleb määruse rakendamisel lähtuda põhimõttest, et raudteeinfrastruktuur ja raudteeveerem, millele on avalik juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad ka puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Tervisekaitse ja ohutuse seisukohast lähtudes peavad raudteeinfrastruktuuril kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid tagama raudteesüsteemide ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist. Samuti ei tohi kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saastetaset. Mõju regionaalarengule: Määrus kehtestab nõuded, mida tuleb täita, enne kui raudteeinfrastruktuuri majandaja lubab tõsta reisirongide kiirust vahemikku 141–160 km/h. Tegemist on regulatsiooniga, mis pärast jõustumist ei kohusta ettevõtjaid kohe kiiruste tõstmiseks vajalike raudteeinfrastruktuuri ja - veeremi ümberehitamise või täiendamisega alustamist. Pigem on määruse puhul tegemist nõuete sätestamisega juhuks, kui ettevõtjad otsustavad alustada reisirongide kiiruste tõstmist vahemikku 141–160 km/h. Sisuliselt võimaldab määrus ettevõtjatel pikema aja peale ette planeerida, millised kulutused ja tegevused on reisirongide kiiruste tõstmiseks vajalikud. Kiiruste tõstmine võimaldab tihendada reisirongiliiklust erinevate regionaalsete piirkondade vahel ning muuta seeläbi elukeskkonda atraktiivsemaks. Seega on kiiruste tõstmise mõju regionaalarengule positiivne ning aitab kaasa regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrus puudutab riigiasutuste tööd mõnevõrra, kuna puudutab Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Maanteeametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja kohalike omavalitsuste koostööd raudteeületuskohtade ohutuse hindamisel. Kuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele uusi täiendavaid nõudeid määruses ei sätestata (võrreldes seni kehtivate nõuetega), siis sellekohased mõjud puuduvad. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesannete ega pädevuse jaotus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega ei kaasne olulisi lisakulutusi. Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid riigieelarvevahendeid. Samuti ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Kuna määrus eeldab tavapäraste hooldus- ja investeerimiskohustuste täitmist, siis määruse rakendamine ei nõua täiendavat lisaraha isikutelt, kelle tulud ja kulud on väljaspool riigieelarvet. Samuti ei ole ette näha halduskoormuse tavapärasest suuremat tõusu, mistõttu administratiivne mõju riigisektorile on väike. Täiendavaid uusi funktsioone või kohustusi asjaosalistele olulises osas ei lisandu. 30 6. Määruse jõustumine Jõustumine on seotud uue raudteeseaduse tervikteksti kehtima hakkamisega, millega soovitakse riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. mail 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega (EL) nr 2016/797 ja 2016/798 sätestatud nõuded. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures loodud eksperttöögrupp, milles osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee- ettevõtjate esindajad, keda muudatused võiksid otseselt puudutada. Eelnõu kooskõlastusringiga sooviti, et kõik asjaosalised saaksid eelnõu väljatöötamises osaleda või eelnõu kohta oma ettepanekuid esitada. Eelnõu edastati 2018. aastal arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, AS-le Eesti Raudtee, AS-le Operail, AS-le Eesti Liinirongid, AS-le Edelaraudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le, AS-le E.R.S., Eesti Raudteelaste Ametiühingule, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, VOPAK E.O.S. AS-le ja kooskõlastamiseks Siseministeeriumile elektroonilise infosüsteemi EIS kaudu. Laekunud ettepanekud töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse. Seletuskirjale on lisatud kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 2). Kuna eelnõu sisaldab tehnilisi norme, siis teavitati 2018. aastal sellest ka Euroopa Komisjoni vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, nõuetele. Eelnõu esitati 2020. aastal täiendavalt veel Euroopa Liidu Raudteeametile (http://www.era.europa.eu) kooskõlastamiseks ning hinnangu andmiseks. Euroopa Liidu Raudteeamet täpsustavaid märkusi ega ettepanekuid ei esitanud. Lähtuvalt Euroopa Liidu Raudteeametist juba varasemalt laekunud tähelepanekutele (teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kohta), on eelnõus võetud suurema tähelepanu alla ja intensiivistatud raudteeinfrastruktuuri majandajate, raudteeinfrastruktuuri kasutajate ja kõikide teiste asjaosaliste teadlikkust üleeuroopaliste tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime ja ühiste ohutusmeetodite rakendamise ja toimimise tagamiseks. Sellest tulenevalt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koduleheküljel avaldatud koostalitluse tehnilised kirjeldused ja „Ühised ohutusmeetodid“3, millega on kõigil asjaosalistel võimalik tutvuda. Samuti on koostalitluse tehnilised kirjeldused ja „Ühised ohutusmeetodid“ avaldatud ka Euroopa Liidu Teatajas, kus neid hoitakse ajakohastatuna. Sellega tagatakse vajaliku teabe kättesaadavus kõikidele asjaosalistele. Lisa 1. Juhendite ja kordade nimekiri Lisa 2. Kooskõlastustabel 3 Inglise keeles The Common Safety Method, lühend CSM. 31 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ eelnõu seletuskiri lisa 1 Juhendite ja kordade nimekiri tehnohoolduse Raudteeveeremi valdaja Raudteeinfrastruktuuri raudteeinfrastruktuuri Raudteeveoettevõtja Eelnõus Eelnõu lisa; TSI Raudtee-ettevõtja Kooskõlastamine Kord/juhend/standard Eelnõu paragrahv rakendatav (koostalitluse standard tehnilised kirjeldused) ja majandajaga majandaja Remondi teostaja 1. Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise kord § 3 (3) Jah 2. Uute ja rekonstrueeritud ehitiste ja seadmete teenindavate töötajate § 3 (4) Jah tehnilise dokumentatsiooni tundmises teadmiste kontrollimise kord 3. Rööbastee korrashoiujuhend § 4 (3), (4), (5); § 10 (1) INF TSI 1299/2014/EU Jah 4. Ebagabariitse veose laadimise ja veo kord § 5 (5) GOST 9238-2013 Jah 5. Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid § 12 (1) EVS 867/A1 PRM TSI 1300/2014/EU 6. Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised § 14 (1), (2) EVS 922 Lisa 3 „Raudtee nõuded ja kirjeldused signalisatsioonijuhend“ 7. Raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu § 15 (2); § 36 (5); § 37 (3),EVS 931 OPE TSI 2015/995/EU Jah korraldamise juhend (8), (14); § 38 (4); § 39 (4), § 40 (1), (3) (4), (6), (7);§ 41 (3-5), (7); § 47 (1) 5), (5) 8. Raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise § 22 (1) OPE TSI 2015/995/EU Jah eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde kord 9 Turvangu- ja sideseadmete kasutamise ning tehnohoolduse, väljaõppe ja § 24 (3) Jah teadmiste perioodilise kontrollimise juhend 10. Kontaktvõrgu lahklülitite sisse- ja väljalülitamise kord § 26 (6) ENE TSI 1301/2014/EU Jah 11. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-, § 27 (1) EVS 922 Lisa 3 „Raudtee nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused signalisatsioonijuhend“ 12. Alaliste signaalide paigaldamise skeemide ning jaamade pöörangute, § 27 (19) Jah signaalide ja matkade vastastikuse sõltuvuse tabelite kinnitamise kord 1 13. Ehitiste, rajatiste, seadmete, teede tehnohooldeks, remondiks või § 28 (1), (2) OPE TSI 2015/995/EU Jah ehitustöödeks rongiliikluses ja manöövritööl tehnoloogiliste akende eraldamise kord 14. Juhtratastega eriveerem § 29 (1) EVS 930 15. Raudteeveeremi pealdiste ja kirjete vormistamise ning paigaldamise § 29 (2) Jah kord 16. Raudteeveeremi tehnilise passi pidamise juhend § 29 (3) Jah 17. Töötava raudteeveeremi järelevalve korraldamise juhend § 29 (4) Jah Jah 18. Vedurite, mootorrongide ning eriveeremite manomeetrite ja § 29 (5) Jah surveseadmete klappide tehnilise kontrollimise juhend 19. Iseliikuva eriveeremi ja eriveeremi kasutamise juhend § 29 (6) Jah Jah 20. Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmete kasutamise, remondi- ja § 30 (6) Jah Jah tehnohoolduse juhend 21. Rattapaaride korrashoiujuhend § 31 (1) Jah 22. Rattapaaride kasutamise juhend § 31 (1) Jah Jah 23. Automaatpidurite remondi ja tehnohoolde juhend § 32 (3) Jah 24. Raudteeveeremi pidurikasutuse juhend § 32 (3); § 42 Jah 25. Raudteeveeremi haake- või automaatsiduriseadme remondi ja § 33 (1) Jah tehnohoolde juhend 26. Raudteeveeremi haake- või automaatsiduriseadme kontrollimise ja § 33 (1) Jah kasutamise juhend 27. Juhend raudteeveeremile esitatavatest nõuetest, tehnohoolde ja remondi § 34 (2) Jah teostamise liikidest ja sagedusest 28. Rongide käiku paneku ja käigust ära jätmise kord § 35 (3) Jah 29. Rongidele numbrite omistamise kord § 35 (4) Jah 30. Raudteeliikluses (sh manöövritöödel) kasutatavate rongiliiklust § 36 (4) EVS 931 korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutamine 31. Mootorrongide koosseisude ohutu ühendamise toimingute juhend § 37 (2) Jah 32. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise kord § 42 (1) Jah 33. Reisirongide ülenormiliste vagunite külge haakimise ja § 42 (2) Jah pikakoosseisuliste reisirongide liikumise kord 34. Juhend inimeste veonõuetest kaubarongiga § 42 (7) Jah 35. Veoveeremi transportimise juhend § 45 (2) Jah Jah 36. Ühe juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga vedurite tagurpidiliikumise § 44 (4), (5) Jah kord 37. Vagunite käsi(seisu)pidurite tööle rakendamise kord § 46 (1) 5) Jah Jah 2 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ eelnõu seletuskiri lisa 2 Kooskõlastustabel Esitatud märkused Märkuste arvestamine või arvestamata jätmine Siseministeerium: Eelnõu § 48 lõikes 5 peaks tuletõrje Arvestatud osaliselt. Kohustus ja vastutus veevõtukoha korrashoiu ja alalise töökorra eest veevõtukoha korrashoiu eest on omanikul. olema vastutus nii omanikul kui ka valdajal. Lisada eelnõu § 48 lõikele 6 ja 8 viited Arvestatud. Eelnõu § 48 lõike 6 ja 8 sõnastust raudteeseaduse ja tubakaseaduse täpsustati. paragrahvidele ja/või lõigetele, kus on välja toodud milliste kehtestatud nõuete alusel on sätted sisustatud. Eesti Raudteelaste Ametiühing: Muuta eelnõu § 2 toodud terminit Eelnõu § 2 defineerib terminit „raudteeveeremi „raudteeveeremi juht“ järgmiselt: „vedurijuht juht“, mitte terminit „vedurijuht“. Termin on raudteeveeremi juht, kes juhib raudteel „vedurijuht“ on juba defineeritud liikuvat vedurit, mootorrongi, dresiini, raudteeseaduses. rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendit.“ Muuta eelnõu § 2 toodud terminit Raudteeveeremi meeskond on laiem mõiste ning „raudteeveeremi meeskond“ järgmiselt: ei koosne alati vedurijuhist ja vedurijuhiabist. „raudteeveeremi meeskond on raudteel Näiteks, veovahendit teenindavasse töötajate liikuvat vedurit, mootorrongi, dresiini, rühma ei pruugi vedurijuht kuuluda. rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit teenindav töötajate rühm, kes koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist.“ Majanduslikult ei ole otstarbekas kõnniteede rajamise üldist nõuet eelnõuga kehtestada, sest Eelnõu §-i 6 lisada lõige 5 järgmises igat objekti tuleb hinnata eraldiseisvalt ning sõnastuses: „Rekonstrueeritaval jaamal või kasutusele tuleb võtta kõige sobivamad meetmed, uue jaama ehitusel peavad olema mis tagavad (töö)ohutusalased eesmärgid teenindavatele töötajatele kindlustatud vajadusepõhiselt vastavalt riski suurusele ja kõnniteed ehitusteede vahel.“ eripäradele. Tööohutusalased nõuded on juba sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Valgustatud peavad olema kõik kohad ja teed, Muuta eelnõu § 13 lõike 1 punkti 7 järgmiselt: mis on turvalisuse tagamiseks vajalikud, mitte „7) muud teed ja kohad, kus teostatakse ainult need teed ja kohad, kus teostatakse manöövritöid.“ manöövritöid. Arvestatud. Eelnõu § 29 lõikesse 1 lisati nõue, et Lisada § 29 lõikesse 1 nõue, et raudteeveerem raudteeveerem peab vastama ka töötervishoiu peab vastama ka töötervishoiu nõuetele. nõuetele. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Pööre on üldisem nimetus. Pööre on seade Võtta termini „pöörang“ asemel kasutusele raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja termin „pööre“. koosneb pöörangust, vaherööbastest ja riströöpast 1 koos juhtrööbastega. Pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist. Sõnastamisel on oluline teha vahet, mida liikluskorraldaja vahetult juhtimisseadmete abil juhib ja kontrollib. Antud juhul juhib ja kontrollib ta liikuvaid osi ehk pööranguid, mistõttu on õigem kasutada terminit „pöörang“. Raudteeseadus sätestab määruse aluseks olevas Termini „raudteeinfrastruktuur“ asemel võtta volitusnormis termin „raudteeinfrastruktuur“, kasutusele termin „taristu“. mistõttu õigusselguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks kasutatakse määruses sama terminit, mis volitusnormis. Kas „meeskond“ sobib ka juhul, kui pole Kui meeskonda ei ole ja raudteeveeremis töötajate gruppi, on vaid raudteeveeremi juht toimetab vaid juht, siis eelnõus käsitletaksegi teda üksinda? raudteeveeremi juhina. Raudteeveeremi juht on terminite all defineeritud. Termin „hoiatusfoor“ on täpsem ning asjakohasem. Eelnõus ei kasutata eelteatefoori Asendada hoiatusfoori termin eelteatefoori terminit ning puudub vajadus termini terminiga. muutmiseks. § 29 lõikes 3 asendada lõige „Iga raudteeveeremi kohta peab olema sisse seatud Arvestatud. tehnilise pass…“ järgmise sõnastusega „Igal raudteeveeremil peab olema tehniline pass…“ Pidurikingad on kaubarongidel üldjuhul universaalsed ning nende kaasas kandmise mõte § 44 lõikes 1 toodud pidurikingade nõuet ei seisnebki selles, et neid saaks vajadusel kasutada saa laiendada võrdselt igasugusele veeremile, ka mõne teise raudteeveeremi liiklumise tuleb lähtuda ikkagi veeremitüübist jms. takistamiseks. Selliste pidurikingade olemasolu Elroni rongides on vajalik, et vähendada riske, et mõni teine veerem võiks nö „otsa vajuda“. Eelnõu § 46 - 47 kasutada terminit veerem, sest ei ole õige kirjeldada üksnes veduriga Arvestatud osaliselt. Termineid ühtlustati. seonduvat, kõik sama peab kehtima igasuguse veovahendi kohta. Mittearvestatud. Termin „raudtee kaitsevöönd“ on defineeritud ja sätestatud ehituseadustiku §-s Kustutada eelnõust termin „raudtee 73. Termin on vajalik sätestamaks raudteed kaitsevöönd“, sest raudteeseadusega on see ümbritseva maa-alal toimuvaid tegevusi, termin kehtetuks tunnistatud. kaitsmaks ning minimiseerimaks võimalikke riske ning raudteed puudutavaid tegevusi. Mittearvestatud. Mootorvagunil on lisaks 2-le Eelnõus on segi aetud diiselrongi juhtvagun ja kustutile veel automaatne tulekustutussüsteem, mootorvagun. Juhtvagunil, kus midagi otseselt mistõttu ei ole otstarbekas rõhu all olevaid tuleohtlikku ei ole nõutakse 3 kustuti kustuteid nö „igaks juhuks“ rohkem sinna panna. olemasolu, samas kui vägagi tuleohtlikul Sellest asjaolust võib kujuneda täiendav mootorvagunil vaid 2 kustutit. riskiallikas. Samas peavad mootorvagunis asuma kindlasti kustutid, millega oleks võimalik tulekollet lokaliseerida. 2 Tallinna Tehnikakõrgkool Millest sõltub või mis määrab, kas raudteeülesõidukoha ees on kattefoor või Sõnastust täpsustati. tõkkefoor? Asjaolu, et vastavat näidikut eeldatavasti Eestis ei Teadaolevalt ei ole mitte kuskil Eestis joonisel kasutata, ei tähenda, et vastav vajadus puudub või 81 toodud pukside kuumenemise tulevikus ei teki. Signaalnäidikuga seotud punkt signaalnäidikut. Miks see veel juhendis sees on vajalik näidiku kasutuselevõtmiseks vajaliku on? võimekuse säilitamiseks. Täpsustama peaks eelnõu lisa 3 punkt 31.5 sõnastust, et üheselt oleks aru saada, kui kaua Arvestatud. Teksti täpsustati. või kui kaugele liikudes on vaja valvsussignaali anda. Eelnõu lisa 3 punktis 20.10 peaks olema välja toodud, et lipp peab olema lahti rullitud Arvestatud. Joonist muudeti. (lehviv). Mõiste „kõrik“ on defineerimata ning erinevad Arvestatud. Eelnõus loobutakse mõistest „kõrik“, infrastruktuuri valdajad defineerivad seda kui ebavajalikust. isemoodi. AS Eesti Raudtee Kui eelnõu juba kehtestab nõuded Eelnõu lisa 2 soovitakse kehtestada täiendavad liikumiskiirusele kuni 160 km/h, siis milleks nõuded üksnes reisrongidele, mis sõidavad on veel vaja kehtestada täiendavat lisa 2 ehk vahemikus 141-160 km/h. Õigusselguse tagamise täiendavaid tehnilisi nõudeid, kui reisirongide huvides on reisirongidele sätestatud täiendavad suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141-160 nõuded eraldi välja toodud lisas 2. km/h? Eelnõu ei ole õiguslik dokument, millega saaks Eelnõuga on lahendamata anda mõnele asutusele/ettevõtjale SRÜ raudteeadministratsiooni raudteeohutusalaste raudteeadministratsiooni õigused. Lepingulisi ja kohustuste rakendamise ja täitmise küsimused. volitatud suhteid ei ole õiguspärane eelnõuga Eelnõu raudteeveeremi peatükis täna sätestada. Eelnõu raudteeveeremi peatükis sõnastatud nõudeid ei ole kohaldatavad puuduvad sellised nõudeid, mis takistaks SRÜ kolmandatest riikidest tulevatele vagunite liikumist Eestis. Kõik peatükis olevad raudteeveeremile. nõuded on kohaldatavad kolmandate riikide raudteeveeremile. Raudteeseadus annab kindla volitusnormi tehnokasutuseeskirja kehtestamiseks. Volitusnorm räägib raudteest, raudteeveeremist, raudteeinfrastruktuurist jne. Tulenevalt ei saa eelnõus üle minna teistsugustele terminitele, kui Eelnõus kasutada vaid terminit „rööbastee“, see, mis raudteeseadus oma volitusnormiga ette mille termin on § 2 olemas: „rööbastee on annab. Samuti ei kasutata raudteepraktikas pealisehitisest, muldkehast koos selliseid termineid nagu rööbasteeveerem, veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev rööbasteeinfrastruktuur, rööbasteeületuskoht. jne. ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub.“ §-s 2 toodud terminid ja nende definitsioonid lähtuvad põhimõttest, et ühte mõistet ei defineerita teise mõiste kaudu. Tulenevalt on seal kasutatud sõna „tee“ üldises tähenduses ning selle asendamiseks „rööbastee“ terminiga puudub hetkel vajadus. Terminit „raudtee“ kasutatakse põhitekstis Mittearvestatud. Eelnõu §-s 2 seletatakse lahti korduvalt. Samas §-s 2 puudub termini raudteealased terminid, mida määruses „raudtee“ selgitus. Termin „raudtee“ esitatakse kasutatakse. Raudteeseaduses esitatud termineid 3 alles Lisas 4 tähenduses: „avalikult kasutatav eelnõus ei korrata. Lisas 4 kasutatakse terminit raudtee“. Ettepanek: kirjeldada terminit §-s 2. „avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht“ kindlas kontekstis, mis puudutab üksnes lisas 4 sätestatut. Terminit „lähenemispiirkond“ kasutatakse põhitekstis. Samas §-s 2 puudub termini „lähenemispiirkond“ selgitus. Termin Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi lisa 4-st „lähenemispiirkond“ esitatakse alles Lisas 4 põhiteksti terminite alla. tähenduses. Ettepanek: kirjeldada terminit §-s 2 mõistete all. Terminit „raudteeületuskoht“ kasutatakse põhitekstis korduvalt. Samas §-s 2 toodud Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi põhiteksti mõistete all termin puudub. Ettepanek: terminite alla. kirjeldada mõistet §-s 2. Terminit „foorisignalisatsioon“ kasutatakse põhitekstis korduvalt. Samas §-s 2 puudub termin „foorisignalisatsioon“. Termin Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi lisa 4-st „foorisignalisatsioon“ esitatakse alles Lisas 4 põhiteksti terminite alla. tähenduses. Ettepanek: kirjeldada mõistet §-s 2. Mittearvestatud. Eelnõus ei kasutata terminit raudteeseadmed. Termini kasutuselevõtmiseks Lisada eelnõusse termin „raudteeseadmed“, puudub hetkel vajadus. Lisaks on soovitud termin sest on ebaselge, millel peab olema tehniline väga üldsõnaline. Tehniline pass peab olema pass. seadmetel, mis tuleneb vastavast õigusaktist või tootja/ettevõtja poolt sätestatud juhenddokumendist. Eelnõu § 2 punkt 3 teksti lisada täpsustav lõik: „vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast Arvestatud. jaamavahele blokeeritakse automaatselt, väljasõidufoori avamisel.“ Arvestatud osaliselt. Termin „ehitusgabariit“ on Eelnõus kasutatud termin „ehitusgabariit“ võib definitsioonina lahti kirjutatud, mistõttu puudub tekitada küsimuse, mis ehitusgabariidist võimalus, et seda oleks võimalik segamini ajada räägitakse. Ettepanek: kasutada terminit mõne muu ehitusgabariidiga. Õigusselguse „raudtee ehitusgabariit.“ huvides on lisatud eelnõu seletuskirja ka vastav märge. Eelnõu § 2 punkt 13 termin „harutee“ tuleks Mittearvestatud. Raudteeseaduse kohaselt konkretiseerida ja võiks selle lahti kirjutada kuuluvad haruteed juurdepääsu tagavate nii: „Harutee – on vagunite etteandmiseks põhiteenuste hulka, mis peavad olema kõikidele mitteavaliku raudtee laadimis- või soovijatele avalikult kättesaadavad, kui see on tühjendamiskohta või sealt äratoomiseks vajalik avalikuks kuulutatud liinidel sõitmiseks. ehitatud raudtee, mis on rööpmelises Sellest tulenevalt ei saa haruteid mitteavalikuks ühenduses avaliku raudtee jaamateega või raudteeks nimetada. peateega jaamavahel.“ Eelnõu § 2 punkt 17 tekstis sõnad „kus puudub pädev liikluskorraldaja“ asendada sõnadega Arvestatud. Teksti täpsustati. „kus puudub mõni teine pädev liikluskorraldaja.“ Termini „raudteeliin“ asendamine terminiga Eelnõu § 2 punktis 20, mida nimetatakse „raudteelõik“ ei muuda teksti selgemaks, pigem raudteeliiniks? Kas ei peaks tooma sisse vastupidi, sest raudteeseaduse alusel toimub termini “raudteelõik”- see annaks võimaluse raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime eraldamine 4 defineerida ka raudteeinfrastruktuuri liinides. Liin on läbilaskevõime osa, mis on läbilaskevõime määratluse selgemalt. vajalik ühe rongi käigus hoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul. Raudteelõik on teatud vahemik ükskõik millisest raudtee (harutee, seisutee, umbtee jne) vahemikust, st ei pruugi olla vajalik rongi käigus hoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul. Eelnõu § 2 punkti 32 lisada täpsustav lõik: „ …vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast Arvestatud. jaamavahele blokeeritakse automaatselt, väljasõidufoori avamisel …“. Eelnõu § 2 punktis 103 asendada termin „käsk“ mõistega „vastutav käsk“, sest käsk on Arvestatud. ka raudteeveeremi juhile raadioside teel edastatav käsk. Kuidas määrata piiri avaliku raudtee ja mitteavaliku raudtee vahel, kui avaliku raudtee Raudteeseaduses on avalik raudtee ja mitteavalik termin puudub nii raudteeseaduses kui ka raudtee lahti selgitatud. eelnõus? Raudtee signalisatsioonijuhendi punkt 1.1 § 2 kohaselt on raudteeliiklus raudteeveeremi määrab kindlaks, kus juhendit kasutatakse, mitte liiklus (seega k.a. eriveerem jaamavahel) ei defineeri termineid. Terminite „rongiliiklus“ ja raudteel ja Lisa 3 Raudtee „raudteeliiklus“ sisu on erinev ja on § 2 signalisatsioonijuhendi punkti 1.1. kohaselt defineeritud. Kui eriveerem sõidab avalikul raudteeliiklus on rongiliiklus ja manöövritöö. raudteel, siis saab ronginumbri ehk osaleb (seega v.a. eriveerem jaamavahel). Ettepanek: rongiliikluses. Kui liigub ilma ronginumbrita, siis ühtlustada terminid. osaleb raudteeliikluses. Eelnõu § 2 punkti 60 lisada sõna pöörangute ette täiend „elektritsentralisatsiooniga Arvestatud. liidestatud“ ning lisada täiend „isoleerpiirkond“. Ettepanek uueks sõnastuseks: pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, Termin „pöörang“ on eelnõus juba piisava sulgrööbastest, liikuva südamikuga riströöpast detailsusega defineeritud. ning seademehhanismist. Ettepanek sõnastada termin „Rööbe“ Terminist loobuti, kuna määruses seda ei järgmiselt: „Rööbe on tee pealisehitise kasutata. rööpapeade sisepindade vahe;“ Termin „raudteejaam“ asendada sõnaga Arvestatud. „jaam“. Eelnõu § 2 punkt 98 tekstis sõnad „juhtimise ja liiklusohutuse …“ asendada sõnadega Arvestatud „juhtimise ja liiklus- ning tööohutuse …“. „veeremigabariit“ on definitsioonina lahti Eelnõu § 2 punkt 105 termin „veeremigabariit“ kirjutatud, mistõttu puudub võimalus, et seda asendada terminiga „raudteeveeremi gabariit“. oleks võimalik segamini ajada mõne muu terminiga. § 6 lõikes 1 kirjeldatud nõuded peaksid Mittearvestatud. Kuna jaamas võib veerem kehtima vaid raudteeveeremi seismiseks seisma või peatuma panna igal teel, siis on § 6 ettenähtud jaamateedele, mitte kõikidele lõikes 1 toodud nõuded asjakohased. jaamateedele. 5 Eelnõu § 8 lõige 3 – Igal meldepunktil …. peab nähtaval kohal olema selle nimetus või Nimi või number peavad olema, et number. AS Eesti Raudtee raudteetaristul identifitseerida objekt. Kui nime pole anda, siis blokkpostide juures ei saa olema ühtegi hoonet võib märgiposti külge panna ka numbri. Vastav ehk antud nõue tähendab seda, et peame info on vajalik liikluskorraldaja, raudteeveeremi paigaldama nn metsavahele märgiposti otsa juhi ja päästemeeskondade töö korraldamiseks. eraldi sildi nimetusega. Küsimus jääb, et kelle jaoks? Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma selgitusteta ning ilma analüüsideta. Olemasolev Eelnõu § 9 lõiget 1 muuta selliselt , et sõnastus ei keela teepeenra laiust muuta 500 teepeenra laius peab olema mõlemal pool millimeetrini (või ka rohkem) ka praegu. 400 mm vähemalt 500 millimeetrit. on seni olnud praktikas piisav, mistõttu puudub hetkel vajadus seda nõuet muuta ja kõigile kohutuslikuks teha. Ettepanek muuta tabelis „Rööpmelaiuse põhinormid ning kõrvalekalded“ tärniga Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma märgitud piirnorme selliselt et laiuse lubatud argumentide ja selgitusteta. Senise praktika kõrvalekalle oleks +16 mm, kui kehtestatud kohaselt puudub selleks ka vajadus. kiirus on 50 km /h ja vähem. Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma § 9 lõikesse 5 tuleks lisada lõik „…kuni 6 argumentide ja selgitusteta, miks vastav millimeetrit kõrgemal, kusjuures sellise sirge muudatus vajalik on või mida see paremaks teelõigu pikkus ei tohi olla alla 200 meetri.“ muudab. § 10 lõikes 2 tuleks kustutada lause: Mittearvestatud. Lumesulatus- või „Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse mehhaniseeritud lumepuhastusseadmed on lumesulatus- või mehhaniseeritud olulised tagamaks pöörmete ohutu ning lumepuhastusseadmega.“ nõuetekohane kasutamine. Ettepanek § 10 lõike 4 punkt 3 uueks sõnastuseks: „viima mittetöötava sulgrööpa Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma raamrööpast pöörme margi 1/18 puhul argumentide ja selgitusteta, miks vastav vähemalt 120 millimeetri kaugusel ning muudatus vajalik on või mida see paremaks muude pöörmetüüpide puhul vähemalt 125 muudab. millimeetri kaugusele. Kaugust mõõdetakse esimese tõmberaua juurest.“ Eelnõu § 10 lõikest 5 vaja välja jätta: „välja arvatud sorteerimismäe- ja sorteerimisteedel Arvestatud. paiknevatel“. Eelnõu § 11 lõike 1 teksti algus on vaja kirjutada „Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukoha Arvestatud osaliselt. Teksti täpsustati …“, samuti on nii vaja kirjutada ka lisa 4 nimetuses ja lisa 4 punktis 1.1. Ohutuse tagamiseks on oluline, et eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestada, et nõue kehtib lõike 4 nõudeid täidetaks nii jaamades kui ka ainult väljapool jaamu. väljaspool jaamu. Eelnõu § 12 lõikes 1 ja ka eelnõu teistest Arvestatud. Viide aastanumbrile ei ole vajalik. punktides on nimetatud standardid koos Kasutama peaks kõige uuemat standardi kehtestatud aasta numbri näitamisega. väljaannet. Kuna standardis kirjeldatud Arvestades asjaolu, et kehtivad standardid põhimõtted on vaid üks võimalus tagada teatud tuleb üle vaadata iga viie aasta tagant, kas on tasemel nõuete täitmist, siis seadusandja on mõistlik aasta arvu näitamine ning milles õigusloome protsessis võimaldanud ettevõtjatel seisnevad standardiga samaväärsed nõuded. kasutada ka muid meetmeid, parameetreid ja 6 põhimõtteid, kui nad suudavad tõendada, et need tagavad samaväärse või parema tulemuse kui standardiga on sätestatud. Kehtestatud nõude eesmärk on tagada, et veo- ja infrastruktuuriettevõtja töötajad teaksid, millises Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab, et kolmesuunalise sektsioonis toimub mootorrongide ühendamine reisirongide teenindamise võimaluse või lahutamine. Tekstile vorminõuete olemasolul peab reisijate ooteplatvormid kehtestamine ei ole antud juhul vajalik ning oleks jagama sektsioonideks ja varustama vastavate ettevõtjale iseseisva otsustuse suhtes liigselt infoviitadega. Kuidas ja millise märgistusega piirav. Lähtuma peab põhimõttest, et kõikidele sektsioonideks jagamist tegema peab, jääb oleks arusaadav ning nähtav. Täpsemad nõuded ebaselgeks. (kuidas ja millise märgistusega sektsioonideks jagatakse) töötab välja raudteeinfrastruktuuri majandaja oma asutuse juhenddokumendis. Arvestatud. Termin „manöövritee“ on eelnõu § Eelnõu § 13 lõikes 1 on kasutatud terminit 13 lõikest 1 välja võetud, kuid kohad kus „manöövriteed“ – selline termin on tundmatu toimuvad manöövritööd peavad vajadusel olema ja millised teed siia kuuluvad on teadmata. valgustatud. Eelnõu § 13 lõike 3 teksti lõpp tuleks kirjutada „… reisijate ja rongiliikluse ning töötajate Arvestatud. ohutus.“ § 14 lõikesse 3 lisada täpsustav lõik: „Märkide alumise serva kõrgus peab olema rööpapeast Arvestatud. vähemalt 1500 mm.“ Eelnõu § 16 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „Teeblokeeringu seadmed ei tohi võimaldada väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on piisav. nende piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe, Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust, vabanemist Jaamavahe tee ja jaamatee mida § 16 lõikega 1 on soovitud sätestada. vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni.“ Eelnõu § 16 lõige 2 sõnastada järgmiselt: „Teeblokeeringuga üheteelisel jaamavahel peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on piisav. poolt väljasõidufoori vastassuuna rongi Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust, saatmiseks samale jaamavahele. Samasugune mida § 16 lõikega 2 on soovitud sätestada. signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka kahe- või enamateelisel jaamavahel, kui teed on määratud kahesuunaliseks liikluseks.“ Jaamakorraldaja on oma tööülesannetelt ka liikluskorraldaja, kes jaamas korraldab rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu- saateteedel, ning jaamades, kus puudub mõni Eelnõu § 17 lõikes 5 ja 6 esimeses lauses sõna teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel. „jaamakorraldaja“ oleks vaja asendada sõnaga Liikluskorraldaja võib olla ühe spetsiifilise „liikluskorraldaja“. protsessi läbiviimiseks välja koolitatud pädev isik, kelle tööde tegemiseks ei pruugi eelnõu § 17 lõikes 5 ja 6 toodud nõuded olla primaarsed. Antud juhul on õigem kasutada terminit „jaamakorraldaja“. 7 Kontrolli nõue on juba lõikes sees, vaja on Eelnõu § 18 lõikes 1 punktis 2 asendada sõna sätestada ka kontrollnäitude olemasolu. „kontrollnäidud“ sõnaga „kontrolli“. Väljapakutud ettepanek ei kata vajadust, mida § 18 lõikega 1 punktiga 2 on soovitud sätestada. Eelnõu § 20 lõige 2 punktis 3 kasutatud sõna „pöörmesektsioonide“ asendada sõnaga Arvestatud. „pöörmepiirkondade“. Kuna eelnõu § 21 lõikes 1 toodud termin „pöörmerajoon“ puudub, siis tuleks selle alapunkti teine lause kirjutada nii: „Ühe ja Arvestatud. sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud kasutada ühe jaama piires.“ Kõiki objekte ei ole mõttekas eraldi üles lugeda. Eelnõu § 25 lõike 6 tekstis puuduvad Elektripaigaldised peavad olema kaitstud lühise järgmised rajatised: „metall- ja ning normist suurema ülepinge ja ülekoormuse raudbetoonsillad, viaduktid, foorid jms.“ eest kõikides rajatistes, (sh metall- ja raudbetoonsillad, viaduktid, foorid jms). Eelnõu § 26 lõike 2 sõnastust soovitakse täpsustada järgmiselt: „Süvendis paigutatakse Arvestatud. kontaktvõrgu mastid küveti taha.“ Eelnõu § 27 nimetust „Signalisatsiooniehitised“ tuleks muuta, kas Arvestatud. „Signalisatsiooniseadmed või siis „Signalisatsioonirajatised“. Eelnõu § 27 lõike 4 lõpust kustutada järgmine lõik: „Automaatblokeeringuta liinil on Mittearvestatud. Muudatus võib tekita segadust sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori raudteeliikluses. normaalnäit keelav.“ Eelnõu § 27 lõike 16 teises lauses sõna „teederühmale“ asemel tuleks kirjutada Arvestatud. „teedegrupile, sest siis on see vastavuses mõistetes näidatuga. Eelnõu § 29 lõige 4 ja lõige 6 sõnastust vaja täpsustada järgmiselt:„… eelnevalt Arvestatud. kooskõlastades selle asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.“ Eelnõu § 29 lõike 5 lause algusesse lisada täiendavalt sõna „vagunite“: „Vedurite, Arvestatud. mootorrongide, eriveeremite ning vagunite …“ Juhtratastega eriveeremile sätestatakse erisus Eelnõu § 30 lõiget 4 täiendada järgmise eelnõu §-s 30 lõikes 1. Lõikes 3 toodud sätete sõnastusega: „Lõike 3 nõuded ei laiene osas on tehnilise passi olemasolu vajalik. juhtratastega eriveeremile.“ Täpsemad nõuded kehtestab raudteeveeremi valdaja. Eelnõu § 30 lõikes 6 sätestatakse nõue konkreetselt turvangu- ja sideseadmete Eelnõu § 30 lõikes 6 asendada „turvangu- ja kasutamiseks juhendmaterjali väljatöötamiseks. sideseadmed“ terminiga „ohutusseadmed“. Ohutusseadmed on liiga üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatava termin antud kontekstis. Eelnõu § 35 lõige 1 punktis 4 sõna „pideva“ Arvestatud. Õigusselguse huvides sõnast peab millegagi asendama, sest liiklusgraafiku „pideva“ loobutakse. Antud punkti mõte seisneb koostab raudteeinfrastruktuuri majandaja ning selles, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab 8 kuidas ta saab tagada, ei pidevalt oleks koostama liiklusgraafikud põhimõttel, mis raudteeveoettevõtja raudteeveeremi võimaldaks raudteeinfrastruktuuri meeskondadele tagatud pideva tööajast läbilaskevõime parimal viisil kasutamise ning kinnipidamine? raudteeveeremi meeskondade tööajast parimal viisil kinnipidamise. Tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja Eelnõu § 35 lõige 2 punkt 5 sõnastada elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja järgmiselt: „võimaluse minimaalselt 2 h remonditöödeks ettenähtud aeg saab olla üksnes ajavahemiku tee ja rajatiste ning turvangu-, vajaduspõhine, mida ka reaalselt selleks side- ja elektripaigaldiste jooksvaks otstarbeks kasutatakse. Vastupidisel korral ei korrashoiuks ja remonditöödeks.“ oleks raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime efektiivselt ja otstarbekalt kasutatud. Arvestatud. Eelnõu § 35 lõike 4 sõnastust Eelnõu § 35 lõike 5 sõnastust tuleks täpsustati. Eelistuste määratlemisel lähtutakse täpsustada. raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud sõnastusest. Eelnõu § 38 lõikes 4 „ärasaatmisel“ asendada Arvestatud. sõnaga „saatmisel“. Eelnõu § 40 lõikest 1 jätta välja sõna „kirjalik“, sest täna võib/saab hoiatust anda ka Arvestatud. raadioside teel, tahvelarvutisse jne. Nõuded peavad kehtima kõikidele ettevõtjatele ühetaoliselt ning selleks peab raudteeveeremi Eelnõu § 42 lõige 2 on aegunud, sest kaal ja pikkus olema määratud rongi panekul riigisiseste reisirongide pikkusnormid sõiduplaani nn „raamatu“ vastavate tabelite järgi määrataks raudteeinfrastruktuuri majandaja ja (kogu info on ühes kohas ja ei ole vaja hakata raudteeveoettevõtja vahel sõlmitava erinevatest lepingutest seda infot otsima). Vastav infrastruktuuri kasutamise lepinguga, nõue peab olema sätestatud õigusaktiga. Tabelid rahvusvaheliste reisirongide pikkusnormid peavad muuhulgas vastama rahvusvahelistele määratakse rahvusvaheliste kokkulepetega kokkulepetele ning infrastruktuuri kasutamise lepingutele. Eelnõu § 46 lõike 6 punkti 9 tekstis sõnad Arvestatud. „naaberrajal“ asendada sõnadega „naaberteel“. Eelnõu § 46 lõige 7 punktis 3 asendada sõna Arvestatud. „õiendi“ sõnaga „teatise“. Andurite paigaldamine sõltub hoonete kasutamise iseloomust, intensiivsusest ning Eelnõu § 49 lõikes 1 peaks jaamas ja depoos ohuhinnangutest. Üldist kohustust kõikidesse olevad ehitised olema varustatud ka tulekahju hoonetesse tulekahju ennetavaid andureid ennetavate anduritega. paigaldada ei ole otstarbekas kehtestada. Andurite paigaldamist reguleerib tuleohutuse seadus. Arvestatud osaliselt. Sõnastust täpsustati. Eelnõu lisa 2 punkt 3 tuleks nimetata „Teedevahe“ ei sobi kuna jääb arusaamtuks „Teedevahe“, sest see on korrektsem, millisest vahest räägitakse, kust see hakkab ja telgedevahe on ka raudteeveeremil. kust see lõppeb. Tee telgede vahe on täpsem. Sõnad „raja, radade“ asemel kasutada sõna „tee, teede“. Raudteel ei ole radasid ei jaamas Arvestatud osaliselt. ega ka jaamavahel. Eelnõu lisa 2 punkt 4.2 täpsustada selliselt, et Arvestatud osaliselt. Antud nõue on määrusest pöörmetel ei peaks olema liikuvat riströöpa välja võetud, sest see ei ole ohutuse seisukohast südamikku, kui tootja on nii ette näinud vajalik. Ohutusnõuded tavaraudteel (otsesuunas liikumiseks). 9 liikumiskiiruse 141-160 km/h juures on jätkuvalt ka tavapöörangu kasutamisega tagatud. Lisa 3 punkt 5.1.6 sõnastada järgmiselt: „kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril Mittearvestatud. Fooril peab olema konkreetne ja dresiinil raudtee valdaja kehtestatud korras nimi ning punkti 5.1.6 viimase lause lõpp „ … ja vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvaltee signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem vabale teeosale ning liikuda punase näiduga saabunud rong“ on oluline info, millest ei saa signaliseeriva foorini või signaalmärgini joonis 6 kontekstis loobuda. „Mootorrongi ühendamise koht“ (joonis 6)“. Lisa 3 punkt 11.5 sõnastada järgmiselt: “Normaalolekus tõkkefoori ja selle Arvestatud. Sõnastust täpsustati. hoiatusfoori signaaltuled üldjuhul ei põle.“ Ei ole määratud, millistesse peatuskohtadesse Mittearvestatud. Märkide paigutus sõltub tuleb paigaldada hoiatavad signaalmärgid - komisjoni otsusest, mis võtab arvesse keskkonna „veduri peatuskoht“ ja/või „esimese vaguni ja objektide iseärasusi ning leiab märgi peatuskoht“. On öeldud, et raudtee-ettevõtja paigaldamiseks kõige otstarbekama koha. komisjonil on õigus nende märkide asukohad Eelnõuga etteantud parameetrid ei pruugi tagada määrata. Ettepanek: sõnastada analoogselt parimat tulemust. punktiga 27.7.4. Lisa 3 punkt 16.4 - Ettepanek: tühistada punkt Mittearvestatud. Märgid, mis on paigaldatud kuna pole realiseeritav. Ajutised kiiruse kuudeks või seisavad aastaid, ei ole oma vähendamise märgid võivad paigaldatud olla ka olemuselt ajutised. Ohutuse tagamiseks peab kuudeks. Sama kehtib ka punase kilbi puhul, kus tööjuhil olema võimalus hallata ajutist punast osa jaamateest suletud ja märk seisab aastaid. signaali. Lisa 3 - Signalist peab piiramiskohustuste täitmisel kandma raudtee valdaja kehtestatud kollast signalisti ametimütsi. Arvestatud. Ettepanek: tühistada vastav nõue, kuna mütsi kandmine ei ole asjakohane. Mittearvestatud. Vastav skeem tuleb kehtestada Lisa 3 punkt 16.10. Märkide paigaldamise raudteehoiutööde juhendis. Dubleerida ei ole vaja kohta puudub skeem. Ettepanek: lisada ning üldiseks kohustuseks ei ole samuti vaja seda skeem. nõuet kehtestada. Lisa 3 punkt 17.1. Ettepanek uueks sõnastuseks: Iga veeremi liikumist ohustav takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata ajutiste peatussignaalidega (signaalmärk „Peatussignaal“ või fooride keelavad näidu tuli) olenemata sellest, kas on oodata rongi või Mittearvestatud. Liikluskorraldaja käsuga saab muu veeremiüksuse saabumist takistuskohale siiski keelava tulega foorist mööduda ja juht ei või mitte. Peatussignaalideks loetakse teagi, et takistuskoht on ees. Märk vähemalt signaalmärk „Peatussignaal“ ja ka fooride teavitab sellest. keelavaid näitu tulesid, kui on tehtud sellest sissekanne jaamaraamatusse ning sellisel juhul ei pea täiendavaid peatussignaalmärke „Peatussignaal“ kasutama. Selgitus: suletud fooriga pole märk asjakohane. Lisa 3 punkt 17.2. Ettepanek uueks sõnastuseks: Jaamateel töö- või takistuskoha Mittearvestatud. Peatumissignaal on vajalik piiramisel peatussignaalidega seatakse üldohutuse mõttes, kui pöörmed unustatakse takistuskohale viivad pöörmed nn kaitseasendisse paigaldamast. kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil 10 isoleeritakse töö- või takistuskoht nii, et muudelt teedelt veerem sinna iseenesest või juhuse tõttu ei pääse. Juhul, kui pöörmed viiakse nn kaitse asendisse ja lukustatakse siis ei pea täiendavalt piirama veel piiramissignaalidega (joonis 53), kus punase kilbi paigaldust ei nõuta). Lisa 3 punkt 17.3 sõnastada järgmiselt: „ Pöörmete lukustamisel kaitseasendisse on Kaitseasendisse seatud pöörmete riivoluline, et kõrvaline isik ei saaks seda lukustatakse tabalukuga või fikseeritakse omavoliliselt ja kergekäeliselt muuta. Tulenevalt pitskruvidega või nende kaitseasendis ei täida üksnes pitskruvide kasutamine oma sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega.“ eesmärki. Märk on vajalik, sest takistusest tuleb anda infot Lisa 3 punkt 17.4. Ettepanek kustutada tekstis teistele asjaosalistele, kes raudteel toimetavad. antud punkti juurde mitte kuuluv viide Märgi paigutamisel tuleb arvestada raudteel joonisele 53. Selgitus: Märki pole võimalik töö valitsevaid olusid, st märki võib paigutada ka ala keskele paigutada, kui seal toimub töö. vahetusse lähedusse, kui joonisel näidatud kohas on hetkel remont (märgi paigaldamine võimatu). Lisa 3 punkt 27.4. Ettepanek uueks sõnastuseks: Jaama pea- ja vastuvõtu- saateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp Helkurite loobumise vajadust ei ole ettepaneku on spiraalikujuliselt mustavalgetriibuline tegija põhjendanud. Helkurid tuleb ohutuse (joonis 88). Muude teede ühinemiskoha tagamiseks ikkagi panna. piirdetulp on mustvalge vastavalt (joonisel 89) näidatule. Lisa 3 punkt 28. Ettepanek: muuta pealkirja „Takistuskoha signaalmärgid“ Selgitus: Antud Mittearvestatud. SJ järgi on takistuskoht miski märke kasutab AS Eesti Raudtee aasta ringselt muu. Tegemist ikkagi ajutiste signaalmärkidega, takistuskohtade märgistamiseks, et teemasinad mis peab kevadel kokku korjama ja sügisel uuesti ei rikuks raudteele paigaldatud seadmeid. üles seadma. Märgid on enamjaolt kasutusel 2/3 aastast. Lisa 3 punkt 28.1.1 Ettepanek uueks sõnastuseks: Tööorgan üles tõsta ja lõpetada töö enne takistuskohta või läbida takistuskoht Mittearvestatud. Muudatus ei kata vajadust. tööga erilise tähelepanuga, et ei kahjustataks seadmeid (joonis 106). Lisa 3 punkt 28.1.2. Ettepanek uueks sõnastuseks: Tööorgan võib alla lasta Mittearvestatud. Muudatus ei kata vajadust. takistuskohta läbitud ja võib alustada tööga (joonis 107). Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse Lisa 3 Joonis 48. Ettepanek: Muuta mõõdud takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal. joonisel 48 vastavalt 200 m – 1200 m - 50m Meetri täpsusega ei hakka kiireloomulises ning 50 m -1200 m – 200 m. Joonis 49. Muuta olukorras keegi vahemaid mõõtma, mistõttu 20 m mõõdud joonisel 49 vastavalt 1200 m – 1200 nihutamiseaga olulist efekti ei saavutata. m. Tulenevalt puudub hetkel vajadus pikka aega kasutusel olnud ja kõigile teadaolevaid parameetreid muuta. Lisa 3 joonised 50, 51, 106, 107, 109, 133. Tegemist on must-valge triibuliste postidega. Ettepanek: muuta posti värv halliks. Antud juhul on oluline kontrastsuse esiletulek. 11 Must-valgel postil on kontrastsust ja silmapaistvus suurem kui hallil postil. Joonis 108 eesmärk on näidata märkide (joonis Lisa 3 Joonis 108. Ettepanek: asendada tekst 106 ja 107) paigutamist. Joonisel on raudteeülesõidukoht tekstiga takistuskoht. visualiseeritud raudteeülesõidukoht, mille ümbersõnastamiseks puudub hetkel vajadus. Mõiste „lähenemispiirkond“ sõnastada Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem järgmiselt: „Lähenemispiirkond on elektriliste ja detailsem. Väljapakutud sõnastusettepanek ei rööbasahelatega või anduritega seadmestatud kata vajadust, mida eelnõuga on soovitud ülesõidukoha ees olev raudtee osa.“ sätestada. Mõiste „teatesignalisatsioon“ sõnastada järgmiselt: “Teatesignalisatsioon on ülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega Arvestatud. ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse üle ülesõidukoha“. Lisa 4 punkt 2.1. Ettepanek uueks sõnastuseks: „Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, Ettepanek on esitatud ilma argumentide ja kummist, puidust, asfaltbetoonist või betoonist selgitusteta. Olemasolevat põhimõtet ei ole valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel vajadust hetkel muuta. Samuti puudub vajadus või/ja mõlemal pool väljapool rööpaid. määratleda eraldi asfaltkatte välispiir millimeetri Asfaltkattega raudteeülesõidukoha katte täpsusega. välispiir asub 1000 mm kaugusel välimisest rööpast.“ Liiklusmärgi „STOP“ kasutamine ei ole alati põhjendatud, sest see ei arvesta häirete Lisa 4 punkt 4.4. Ettepanek asendada eripäradega. Alati ei ole vajalik sundida liiklejaid liiklusmärk 186 „Muud ohud“ liiklusmärgi peatuma, piisab kui kasutatakse teavitust foorid 222 „STOP“ vastu. ei tööta. Kui olukord nõuab võib kasutada ka liiklusmärki 222 „STOP“. Lisa 4 punkt 6.4. Ettepanek Eemaldada punkt Mittearvestatud. Punkt 6.4 ja viide standardile on 6.4 sest nende liiklusmärkide paigaldust vajalik, et raudteeülesõidukoha teekattemärgis reguleerib EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja „979a täristi“ saaks kõige otstarbekamal viisil nende kasutamine“. paigaldatud. Lisa 4 punkt 5 alapunkte 5.1.1 ja 5.1.2 Arvestatud. Sõnastust täpsustati. sõnastust tuleks täpsustada. Mittearvestatud. Ettepanek ei ole põhjendatud Lisa 4 punktis 8.10 muuta reservtoite aega 8 ning ei vasta liiklusohutust puudutavale tunnilt 4 tunnile. vajadustele. Lisa 4 punkti 8.15 lisada järgmine lõik Mittearvestatud. Talvel ei pruugi äärekive näha, „Tähisposte ei pea paigaldama, kui sõiduteel mistõttu ohutus väheneks oluliselt. Tähispostid on äärekivid või kui kõnnitee ja sõidutee on eriti vajalikud ka kurvilistel teedel ja pimedal vaheline ala on vähem kui 0,6 m“. ajal. Lisa 4 punkt 8.11 sõnastada järgmiselt: Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem “Haruteel asuval ülesõidukohal, kus ja detailsem. Väljapakutud sõnastusettepanek ei lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua kata vajadust, mida eelnõuga on soovitud elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb sätestada. ülesõidufoorid sisse ja välja lülitada“. Lisa 4 punkt 9.13 sõnastada järgmiselt: “Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast vähemalt 6 m kaugusele, vajadusel kaugemale. Arvestatud. Tõkkepuu mõiste võiks olla ka eelnõu põhimõisteta all. 12 Pilt on avaldatud juba majandus- ja Lisa 4 punkt 9.14. Ettepanek lisada kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a liiklusmärgi 686b „Ohtlik koht või teeäär“ määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste juurde ka pilt liiklusmärgist. tähendused ning nõuded fooridele“. Dubleerimiseks puudub vajadus. Lisa 4 punkt 9.22 sõnastada järgmiselt: „Ülesõidukohal, mis asub raudteejaamas või raudteejaama lähistel, nähakse ette jaamakorraldaja ja rongidispetšeri poolt ülesõidu signalisatsiooni sisselülitamine enne Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem. käsu andmist rongide väljasaatmisel ja Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust, manöövrikoosseisude liikumisel fooride mida lisa 4 punktiga 9.22 on soovitud sätestada. keelavate näitudega. Samuti peab olema ette nähtud rongi- ja manöövrifooride sulgemine ning tõkkefooride sisselülitamine erijuhtumitel.“ Eelnõu lisa 4 punkt 12.1 sätestab, et raudteeülekäigukoha katte laius peab olema minimaalselt 1,6 m ja maksimaalselt 3 m. Arvestatud. Selline nõue piirab võimalust teha raudteeülekäigukohad laiemad kui 3 m. Arvestatud. Eelnõu lisa 4 punkt 12.2 sõnastust täpsustati, mis võimaldab raudteeülekäigukoha seadmestamist jalakäijate liiklemist reguleerivate fooride ja helisignaaliga, kuid ei kohusta selleks. Eelnõu lisa 4 punkt 12.2 kohaselt võib Nimetatud punktiga soovitakse tagada, et raudteeülekäigukohta seadmestada raudteeinfrastruktuuriettevõtjal oleks võimalik raudteeülesõidufooriga 71. AS Eesti Raudtee ohutust parandada kõikidel raudteeülekäikudel, hinnangul ei ole see mõistlik. kus selleks vajadus on tekkinud. Kohustuseks seda nõuet ei seata, sest igal raudteeületuskohal puudub selleks vajadus. Antud punkt ei takista kasutusele võtta muid meetmeid, mis raudteeülekäigukoha liiklusohutust parandavad. Lisa 4 punkt 14.2 sõnastada järgmiselt: „Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on kaugemast ülesõidufoorist kuni vastaspoolse Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem. äärmise rööpani, saadud pikkusele lisatakse 2,5 m. Eelnõu tekstist ei selgu, millised nõuded peavad olema täidetud olemasoleval taristul ja Eelnõuga kehtestatavad nõuded hakkavad millised nõuded kehtivad vaid kehtima samal ajal kui hakkab kehtima eelnõu ehitusloaõigusliku tegevuse korral. See on (kui eelnõus ei ole mõne sätte osas kehtestatud põhimõtteline ja oluline puudus - kas tuleb teisiti). kohe ümber ehitada nõuetele vastavaks või tohib olla järgmise ehitustegevuseni. Eelnõus tuleks kehtestada regulatsioon Mittearvestatud. Eelnõu kehtestab nõuded olemasolevate süsteemide vastavushindamise raudteeseaduses sätestatud volitusnormi piires. läbiviimiseks. Sertifitseerimata seadmed ja Vastavushindamise läbiviimine ning ISA süsteemid. Näha ette ISA (Independent Safety (Independent Safety Assessment) läbiviimise Assessment) läbiviimise kord. kord ei ole antud eelnõu eesmärgiks. Täiendada eelnõud 1435 mm raudtee osas. Eelnõu kehtestab nõuded raudteeseaduses Eelnõu muudatused ei võimalda 1435 raudtee sätestatud volitusnormi piires. Vajalikud risted rajamist (s.h täna juba jaamades saab teha läbi 1520 mm ja EL TSI 13 projekteerimisstaadiumis olevaid 1435/1520 kehtestatud nõuetega. EL koostalituse tehnilised mm samatasandiliste ristete rajamist). nõuded sätestavad olulised parameetrid ja nõuded juba praegu ka 1435 mm raudteele. Täiendada iga Lisa punktiga, et kogu Lisa Mittearvestatud. Määruses ja määruse lisade nõuded kehtivad vaid 1520/1524 mm ja kuni üldsätete all on täpselt sätestatud, mille kohta kiirusega 160 km/h raudteele. määrus või selle lisa kohaldub. Eelnõus puuduvad tingimused tsentraliseeritud Mittearvestatud. Ühtseid reegleid ei saa kõikidele pöörangu kasutamiseks raudteeliikluses, mida infrastruktuuriettevõtjatele eelnõuga sätestada, ajutiselt pole võimalik kontrollida sest erinevate raudtee-ettevõtjatele kuuluv juhtimisseadmete abil. Ettepanek: täiendada raudteeinfrastruktuur on erinev ning erinevalt eelnõud selles osas, mis võimaldaks seadmestatud pöörangud vajavad erinevat tsentraliseeritud pöörangu kasutamist lähenemist. Vastavad nõuded peavad raudteeliikluses, mida ajutiselt pole võimalik infrastruktuuri majandajad sätestama oma kontrollida juhtimisseadmete abil. ettevõtte siseses liiklusjuhendis. Eelnõu võiks kajastada ka ehitiste või Ettevõtte siseselt võib raudtee-ettevõtja vastavalt seadmete, veeremigabariidi ja ebagabariidi vajadusele kehtestada omale täiendavaid veoste astmeid, (külgmine, alumine ja juhendeid. Üleüldise nõude kehtestamiseks ülemine), juhend ДЧ -1835. puudub vajadus. AS Eesti Liinirongid Digitaalne teade on olemuselt samuti kirjalik teade (N: e-kiri). Kirjaliku teate puhul on oluline, et seda oleks võimalik taasesitatavas vormis § 2 punkt 14. Kumma alla käib digitaalsel uuesti esitada. Siinjuures ei ole vahet, kas teade kujul info? Tekstis võiks olla lihtsalt teade. on kirjutatud paberile või saadetud elektroonselt. Täiend suuline ja kirjalik ei ole vajalik. Lihtsalt „teade“ ei sobi, sest eelnõus on tehtud vahet suulistel ja kirjalikel teadetel (hoiatus, käsk jms). Eelnõus on mootorrongina käsitletud üksnes diisel- ja elektrironge, mis omavad teatud kindlaid karakteristikuid. Kui peaks turule tulema lisaks olemasolevatele ka gaasi-, vesinik- või hübriidrongid jne, siis käsitletakse ja hinnatakse § 2 punkt 48. Mootorrong on neid eelnevalt vastavalt nende tootjapoolsetele mootorrongiveeremist koostatud rong, mis karakteristikutele. Lähtuvalt analüüside jaguneb liigiti vastavalt veoallikale (võivad tulemustest tehakse otsus, kas neid saab käsitleda olla nii gaasi-, vesinik-, kui hübriidrongid). „mootorrongina“ või on vajalik kasutusele võtta uus termin, millele kehtestatakse vajadusel ka uue nõuded. Kuna vastav teave hetkel puudub, siis ei saa neid ka ühise termini „mootorrong“ alla paigutada. § 20 lõige 2 punkt 1. See piirab juba hõivatud § 20 lõige 2 punkt 1 peabki piirama, et rong ei teele vastuvõttu ilma, et tee oleks jaotatud kihutaks juba samal teel seisvale rongile otsa, sektsioonideks? § 37 lõige 2 lubab vaid sõidaks ohutu kiirusega (mitte üle 20 km/h). mootorronge juba hõivatud teele vastu võtta – Seda niikaua, kui tee jaotatakse sektsiooniks kuidas see vastasseis lahendada? täiendava fooriga. Euroopa Komisjoni 18. november 2014. a määruses (EL) nr 1301/2014 (OJ L 356, § 25 lõige 4. Kas peaks olema lisatud ka 25 kV 12.12.2014, p. 179–227) on käsitletud EL veoveeremi vooluvõtturi pinge piirnäitajad. raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi Kas vahelduvvoolule 25 kV on ka mõningaid koostalitluse tehnilised kirjeldused. Kuna nõudeid? tegemist on otsekohalduva määrusega, siis siseriiklikus õiguses nimetatud nõudeid ei dubleerita. 14 § 30 lõige 5 punkt 3. Üldiselt ei ole see punkt vajalik, kuna vedurifoor näitab eesoleva foori § 30 lõige 5 punkt 3 on hädavajalik, sest ilma selle signaali ning lubatud kiirus hakkab kehtima punkti nõudeta ei pruugita VEPS-i (või muud alles peale teefoori läbimist. Veduri sarnast süsteemi) seadmestada selliselt, et pidurid automaatsignalisatsiooni seade rakendab rakenduksid kiiruse ületamisel. automaatselt pidurid, kui veerem läbib foori lubatud kiirusest suurema kiirusega. § 32 lõige 1. Mis on käsipidur? Meie rongidel on seisupidur, mis rakendub automaatselt ja Arvestatud. Teksti täpsustati. käsipidureid ei ole. § 34 lõige 4. Kas raamat võib olla ka elektrooniline variant. Lause sõnastus on arusaamatu. Võiks olla: „Keelatud on anda kauba laadimiseks, või inimeste veoks Sõnastust täpsustati. Nö „raamat“ võib tänapäeval vaguneid, kui neile ei ole tehtud nõuetekohast olla nii paberkandjal kui ka elektroonne. Eelnõu tehnohooldust. Kinnitus tehnohoolde sõnastus lubab kasutada mõlemat varianti. läbiviimise kohta peab olema sisse kantud raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud „raamatusse“.“ § 37 lõige 2. Lisada ka peatee, ehk siis ... jaama saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama pea- Arvestatud. või vastuvõtu-saateteele, mis on .... Käitutakse nii, et antakse suuline või kirjalik käsk § 37 lõige 4. Kuidas käituda kui rong võetakse sõitmiseks liikumiskiirusega mitte üle 20 km/h vastu juba hõivatud tee vabale otsale? kuni vastava märgini. Sellisel juhul antakse raadioteel käsk keelavast sissesõidu signaalist möödumiseks või avatakse § 37 lõige 7. Kuidas käituda kui rong võetakse kolm kollast, kui vastuvõtu tee on fooriga vastu juba hõivatud teeotsale? poolitatud. Äärmisel juhul toob virgats kirjaliku käsu. Teksti täpsustati. Mõte käib ennekõike § 40 lõige 4. Kas see puudutab Elroni kaubarongi kohta. Mõeldud on seda, et kui on ühendkoosseise? Kui puudutab, siis nõue iga piirkonnas pingeline olukord läbilaskevõime rongi peas töötav veovahend ei pea paika. osadega, siis ühe osa tarbimisel saab kaks Mida selle punktiga üleüldse mõeldud on? Mis kaubarongi teineteise järgi ühendada ning liigelda on veovahend? ühendkoosseisuna. Eelnõu § 2 punktis 106 on veovahendi mõiste toodud. Lisaks rongi automaatpiduritele on veduril ka abipidur. Veduri liikumisel ilma vaguniteta § 47 lõige 1 punkt 2. Varem oli juttu pidurdatakse vedurit abipiduriga. Kui Elroni käsipidurist, mis on abipidur? Elroni rongidel rongidel nimetatakse abipidurit seisupiduriks, siis on seisupidur. Kas käsipidur? tuleks rakendada seisupidurit vastavalt rongi tootja poolt ettenähtud juhendmaterjalidele. Nõue tuleb ERTMS-st (ertms.net). Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on EL- i poolt raudteesüsteemi signaalimise, juhtimise ja koostalitlusvõime standardite süsteem, kus on Lisa 2 punkt 7.4.1. Kas peab sisse kirjutama sidelahendusena kasutusel GSM–R side. tehnoloogia, mis võib mõne aja pärast ERTMS-i peamine eesmärk on edendada rongide vananeda? koostalitlusvõimet EL-s. Selleks asendatakse endised riiklikud signaalimisseadmed ja töökorrad ühe uue üleeuroopalise rongide juhtimis- ja juhtimissüsteemide standardiga, mida 15 rakendatakse kogu maailmas. Ülaltoodust tulenevalt ei ole GSM–R side rakendamisele hetkel alternatiivi. Lisa 3 punkt 5.1.6. Kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudtee valdaja kehtestatud korras vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvaltee vabale teeosale ning liikuda punase näiduga signaliseeriva matkafoorini või signaalmärgini „Mootorrongi ühendamise koht“ ja Arvestatud. signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem saabunud rong (joonis 6); Ettepanek: .... sõita jaama pea- või kõrvaltee vabale teeosale..... Näiteks Tartu jaamas soovime rongide kokkuhaakimist teostada ka peateel. Tegemist on kahe erineva terminiga. Mõisted „kaitseumbtee“ ja „püüdeumbtee“ Raudteeinfrastruktuuri majandaja jaoks on võiks olla üks mõiste. oluline neil vahet teha. Nimetatud terminite ühendamine võib tekitada segadust. Ettepanek: kaksikvedu ehk mitmikvedu on rongi vedamine kahe või enama veduriga, Praegune termin on arusaadav ja universaalne. mille juhitimissüsteemid ei ole omavahel Kehtib nii vedurite juhtimissüsteemide ühendatud ning mida juhitakse iga veduri pealt ühendamise kui ka mitteühendamise korral. eraldi. Arvestatud osaliselt. Diisel- ja elektrirongi juhtvagunis tulekustutite arvu ühtlustamine on otstarbekas. Kuna järele veetavad ehk § 50 lõige 13 punkt 1. Võiks olla 1 tulekustuti haakevagunid võivad olla nii reisi- kui ka nagu seda on elektrirongi juhtvagunis. kaubavagunid, siis antud termini kasutamine ei Haakevagunis võiks samuti 1 olla. ole antud kontekstis asjakohane. Lähtuvalt haakevaguni eripärast, on vajadus tulekustutite järgi samuti erinev. Joonisel 31 roheline foor 2 ei vilgu. Arvestatud. Kordusfoori tähis KH1 on vajab ajakohastamist. Samuti hoiatusfoori tähis, kas AH või HA. Arvestades, et kordusfoor ja hoiatusfoor pole iseseisvad, vaid dubleerivad, Arvestatud. oleks loogiline HA Hoiatan A foori, KA1 Kordan A1 foori, KBM5 - Kordan matkafoori BM5. Ühemehejuhtimisel on Elroni rongis olemas ka klienditeenindaja, kes vajadusel täidab abi funktsioone. Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid Joonis 48. Ühes isikus rongi juhtimisel ei ole takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse võimalik meil nii detailselt takistuskohta takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal. jaamavahel piirata. 1180 m asemel võiks olla Meetri täpsusega ei hakka kiireloomulises 1200 m ja 220 m asemel 200 m. olukorras keegi vahemaid mõõtma, mistõttu 20 m nihutamiseaga olulist efekti ei saavutata. Tulenevalt puudub hetkel vajadus pikka aega kasutusel olnud ja kõigile teadaolevaid parameetreid muuta. 16 On küll vajalik. Õnnetuse toimumisel võivad sidevahendid kannatada saada, mistõttu side Lisa 3 punkt 19.7. Kas on vajalik, et puudub, kuid juhtumile on vajalik ümbruskonnas raudteeveeremi juht peab andma perioodiliselt asuvate isikute tähelepanu juhtida. Lähedal üldhäiresignaali. Tänapäeval on sidevahendid toimetavad raudteetöötajad jne, saavad olemas. üldhäiresignaali kuuldes aru, et miskit on juhtunud ja oskavad vastavalt reageerida. Lisa 3 punkt 31.1 Tabel. Ettepanek: Võtaks ära „piiramist toimetava“. Asjalik signaal, mida saaks kasutada ka muudes olukordades, kui Arvestatud. töörong on jaamavahel, ei pea olema seotud ainult piiramisega. 17 MÄÄRUS 09.11.2020 nr 71 Raudtee tehnokasutuseeskiri Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi määrus) kehtestab laiarööpmelisel 1520/1524-millimeetrisel raudteel raudteeveeremi liikumiskiiruse kuni 160 kilomeetrit tunnis juures raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks. (2) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrisele raudteele kohalduvad ainult määruse lisas 1 „Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded“ sätestatud nõuded. (3) Reisirongidega liiklemisel kiirusvahemikus 141–160 kilomeetrit tunnis kehtestatakse täiendavad tehnilised ja ohutusnõuded määruse lisas 2 „Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h“. (4) Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse määruse reguleerimata osas kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud asjakohaseid õigusakte. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abipost on rööpmestikuta liikluskorralduspost jaamavahel harutee liitumiskoha teenindamiseks, mis ei ole meldepunkt tervet jaamavahet läbivatele rongidele; 2) aken on ajavahemik rongiliikluses, mida kasutatakse remondi- või ehitustööde tegemiseks või muul eesmärgil, katkestades selleks ajaks rongiliikluse jaamavahel, jaamavahe ühel teel või jaamateel, kuid rongiliikluse katkestamine ei puuduta töörongide liikumist ja kasutamist; 3) automaatblokeering on rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ja jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, mida piiravate fooride näidud muutuvad 1 automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga hõivatud; 4) automaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt pärast raudteeveeremi sisenemist lähenemispiirkonda ja ülesõidufooride töösse rakendumist ning poom tõuseb automaatselt avatud asendisse ning ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast; 5) blokkpiirkond on osa jaamavahe rööbasahelaga või teljeloenduriga varustatud teest automaatblokeeringu või iseseisva signalisatsioonivahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni puhul, mis on piiratud läbisõidufooridega või blokkpiirkondade piiridega ning läbisõidufoori või blokkpiirkonna piiri ja jaama piiriga; 6) depoo on hoonete ja rajatiste ning seadmete kompleks, mille abil tagatakse raudteeveeremi töökorras olek; 7) dispetšeritsentralisatsioon on kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika seadmete kompleks, kuhu kuuluvad elektritsentralisatsioon, tee automaatblokeering, kombineeritud teeblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid ning mis võimaldab rongiliikluse dispetšeril (edaspidi dispetšer) vahetult juhtimisseadmete abil juhtida ja kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna jaamavahedel ja jaamades; 8) ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa, sealjuures võivad erandiks olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga; 9) eriotstarbeline reisivagun on posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja dünamomeetriavagun, laborvagun ja reisivaguni baasil ehitatud eriotstarbeline raudteeveerem; 10) eriotstarbeline tee on kaitse- ja püüdeumbtee, harutee ning muu eriotstarbeks ehitatud tee jaamavahel või jaamas; 11) eriveerem on rööbastelt mittemahatõstetav eriotstarbeks ehitatud raudteeveerem; 12) foorisignalisatsioon on seade raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja fooride vahel, mida kasutatakse tõkkefoorina; 13) harutee on vagunite etteandmiseks laadimis- või tühjendamispunkti või sealt äratoomiseks ehitatud raudtee, mis on rööpmelises ühenduses jaamateega või peateega jaamavahel; 14) hoiatus on raudteeveeremi juhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta; 15) iseliikuv eriveerem on juhtratastega eriveerem, iseliikuvad teemasinad, dresiinid; 16) jaam on rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist ning tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone; 17) jaamakorraldaja on töötaja, kes jaamas ainuisikuliselt korraldab rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu-saateteedel, ning jaamades, kus puudub mõni teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel; 18) jaamatee on tee jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis; 19) jaama tsentralisatsioonipost on ehitis jaamas, kuhu on koondatud tsentraliseeritud pöörangute ja signaalide juhtimine ning nende seisundi kontrollimine; 20) jaamavahe on raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga; 21) juhtimisseadmed on vahendid, millega juhitakse raudteeliiklust; 22) juhtratastega eriveerem on veo- ja sõiduauto, traktor ning ekskavaator, millele on rööbastel püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa juhtrattad; 23) juhtvagun on juhiruumiga varustatud esimene vagun rongi peas, kust juhitakse vaguni või mootorrongi liikumist; 2 24) juhtvedur on esimene vedur rongi peas, kust juhitakse rongi või muu raudteeveeremi liikumist; 25) kaitsepöörang on pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab raudteeveeremi väljumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale; 26) kaitseumbtee on kaitsepöörangust hargnev umbtee, millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhitamatu raudteeveerem ja see välistab muu raudteeveeremi sattumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale; 27) kaksikvedu ehk mitmikvedu on rongi vedamine kahe või enama veduriga; 28) kallak on horisontaaljoone suhtes kaldu olev raudteeliini pikiprofiili element, mis sõltuvalt raudteeveeremi liikumise suunast on kas tõus või lang; 29) kaubavagun on kaubaveoks ehitatud vagun ja kaubavaguni tüüpi eriotstarbeline vagun; 30) kiirpidurdus on liikuva rongi või muu raudteeveeremi pidurdamine suurima pidurdusjõu rakendamisega; 31) kohalik juhend on raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud mehitatud raudteeületuskoha ja selle seadmete tehnokasutuse juhend, millega sätestatakse raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha seadmete käitamise, hoiu ja teenindamise kord; 32) kombineeritud teeblokeering on rongiliikluse süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ning kui peale väljasõidufoori avamist on võimalik saata rong jaamavahele eeldusel, et rattapaari loendussüsteemilt ja jaamavahel asuvatelt isoleerpiirkondadelt on saadud elektriline signaal, et jaamavahe on vaba; 33) kontaktvõrk on juhtmetest, tarinditest ja muudest seadmetest koosnev rajatis, mis võimaldab juhtida elektrivoolu veoalajaamast elektrirongi või -veduri vooluvõtturitele; 34) kõrvaltee on tee, mis ei ole peatee ja millele suundudes raudteeveerem kaldub pöörmel sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale; 35) laadimisgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale raudteeveeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole; 36) liikluskorraldaja on raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud raudteeliikluse juhtimise eest vastutav raudtee liikluskorraldaja kutset omav töötaja; 37) liikluskorraldusvahend on määruses ja selle lisades raudteeliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaal, signaalnäidik ja -märk, kirjalik luba, käsk ja hoiatus ning sidevahenditega edastatav käsk ja hoiatus; 38) lähenemispiirkond on elektriliste rööbasahelatega või anduritega seadmestatud raudteeülesõidukoha ees olev raudtee osa, mille pikkus määratakse arvestuslikult 3. peatükis esitatud valemite alusel ning mis sõltub raudteeveeremi maksimaalsest lubatud kiirusest ja raudteeülesõidukoha pikkusest; 39) mahatõstetav eriveerem on dresiin, remonditorn elektrifitseeritud piirkonnas, teerullik, defektoskoopiakäru ja muu eriotstarbeks kohandatud veerem, mida neid teenindavad töötajad saavad käsitsi rööbasteelt maha tõsta; 40) manöövritöö on rongide koostamine-lahutamine, veeremi ühelt teelt teisele paigutamine, rongidele raudteeveeremi juurdehaakimine ja rongidest raudteeveeremi mahahaakimine, veduri juurdehaakimine raudteeveeremile ja lahtihaakimine raudteeveeremist, raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadele peale sõitmisega, pidurkingade vabastamine nendelt raudteeveeremi maha sõitmisega ning muu töö, mis nõuab veovahendi liikumist manöövriveeremiga või üksikult; 41) manöövrijuht on töötaja, kes otseselt juhib manöövritööst osavõtvate töötajate tegevust ning kellelt käsku saamata ei ole raudteeveeremi juhil õigust veovahendit liikuma panna; 3 42) manöövriveerem on vaguni või muu raudteeveeremi grupp, mis on kokku haagitud nii omavahel kui ka manöövriveduriga või muu veovahendiga, või üksik vagun, mis on kokku haagitud manöövriveduriga, muu veovahendiga või üksikveduriga; 43) matk on rongi või muu raudteeveeremi liikumise suund ja teekond, mis määratletakse teede, pöörmete ja signaalide kogumina; 44) mehaaniline tõkkepuu on seadeldis, mille poomi avab ja sulgeb ülesõidukorraldaja või kohalikus juhendis nimetatud töötaja käsitsi; 45) mehitatud valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mida teenindab raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud ülesõidukorraldaja; 46) meldepunkt on koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks ja milleks on jaam, teepost, automaatblokeeringu läbisõidufoor ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid; 47) mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond on mitteavaliku raudtee jaam, mis ühendab kahe või enama mitteavaliku raudtee valdaja raudteid; 48) mootorrong on mootorrongiveeremist koostatud rong, mis jaguneb diisel- ja elektrirongiks; 49) mootorrongiveerem on juht-, mootor- ja haakevagunid, millest koostatakse mootorronge; 50) muldkeha on pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis; 51) ohutusseade on raudteeveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on kontrollida raudteeveeremi juhi valvsust ja mis rakendab veduri automaatsignalisatsiooni edastatavatest signaalidest ning raudteeveeremi juhi käitumisest lähtudes vastava vajaduse ilmnemisel raudteeveeremi pidurisüsteemid; 52) pealisehitis on tee ülemine osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest või prussidest ja ballastist ning mis annab raudteeveeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele; 53) peatee on tee jaamavahel või jaamas, mis on jaamavahe tee vahetu jätk ja mis üldjuhul ei pöördu pöörmel kõrvale; 54) pidurdusmaa on vahemaa, mille rong või muu liikuv raudteeveerem läbib pidurijuhtimise seadme või hädapiduri käepideme pidurdamisasendisse seadmise hetkest kuni täieliku peatumiseni; 55) pikk-kaubarong on kaubarong, mille pikkus tingvagunites ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi ning on pikkusega kuni 70 tingvagunit; 56) poolautomaatblokeering on poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mille puhul vastusuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse osaliselt automaatselt ja osaliselt liikluskorraldaja poolt ning väljasõidufoor on võimalik avada ja rong saata jaamavahele naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek“ olemasolul; 57) poolautomaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt raudteeveeremi sisenemisel lähenemispiirkonda ning poom tõuseb avatud asendisse pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast ja liikluskorraldaja tõkkepuude avamise juhtkäsu andmist; 58) päästerong on erivarustusega ja mehitatud eriotstarbeline veeremiüksus, mida kasutatakse raudtee liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks, tulekahju kustutamise abistamiseks või lokaliseerimiseks raudteel ja selle kaitsevööndis, keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning raudteeliikluse taastamiseks; 59) pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist; 60) pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon on automaatika- ja telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja 4 kontrollida kogu jaama, elektritsentralisatsiooniga liidestatud pööranguid, isoleerpiirkondi ja foore ning tagada ohutu raudteeliikluse; 61) pööre on seade raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja koosneb pöörangust, vaherööbastest ja riströöpast koos juhtrööbastega; 62) pöörmepost on üks või mitu tsentraliseerimata pööret, mida teenindab pöörmeseadja; 63) püüdeumbtee on jaama esimese sissesõidu pöörme ette ehitatud umbtee, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhitamatu rongi või muu raudteeveeremi peatamiseks; 64) rattapaariloendurite piirkond on raudteelõik jaamavahel või jaamades, mis on mõlemalt poolt rattapaari loenduritega piiratud; 65) rattapaari loendussüsteem on süsteem, mis loendab rattapaariloenduritega varustatud piirkonda sisenenud ja sealt väljunud rattapaaride arvu ja mis võrdleb loendustulemusi, ning kui sisenenud ning väljunud rattapaaride arv ühtib, loetakse piirkond vabaks; 66) raudteehoid on raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes ja mille eesmärk on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee kasutajatele vajalike tingimuste loomine ja keskkonnakahjustuste vältimine; 67) raudteeliiklus on raudteeveeremi liiklus raudteel; 68) raudteeveeremi juht on raudteel liikuva veduri, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muu iseliikuva eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendi juht; 69) raudteeveeremi meeskond on raudteel liikuvat vedurit, mitmikveo puhul vedurite, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit teenindav töötajate rühm; 70) raudteeülekäigukoht on jalgtee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht; 71) raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, mis reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel kehtestatud ülesõidufooride abil sõidukite, jalakäijate ja teiste liiklejate liiklust ülesõidukohal; 72) raudteeülesõidukoha piir on mõtteline sirgjoon sõiduteel, mille asukoha määrab tõkkepuu telgjoon ning kui raudteeülesõidukohal tõkkepuid ei ole, siis tähistab raudteeülesõidukoha piiri majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud liiklusmärk 121 „Üherööpmeline raudtee“ või liiklusmärk 122 „Mitmerööpmeline raudtee“ ning raudteel on ülesõidukoha piir mõtteline sirgjoon, mis asub ülesõidukoha katte ääres; 73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht; 74) raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise lõikumise ala; 75) reisirong on reisivagunitest koostatud rong reisijate, pagasi ja posti veoks; 76) reisirongide peatuskoht on nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatumise koht; 77) reisivagun on reisijate veoks ehitatud vagun ning restoran-, posti-, pagasi- ja muu eriotstarbeline reisivagun; 78) rongiliiklus on liiklusgraafikus ettenähtud rongide ja erandkorras käiku määratud rongide liiklus raudteel; 79) rööbasbuss on kahe juhiruumiga mootorvagun; 80) rööbastee on pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub; 81) rööpmestik on teede ja pöörmete kogum, mille abil tagatakse raudteeveeremi liiklus raudteel; 82) seisutee on jaamatee, mille raudteeinfrastruktuuri majandaja on määranud raudteeveeremi seismiseks veoprotsessis; 83) signaal on nähtav või kuuldav leppemärk teatud käskude edastamiseks; 84) signaalmärk on nähtav leppemärk, mille abil antakse käsk või korraldus; 5 85) sorteerimismägi on rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või lahutamiseks, kus kasutatakse mäeharjale paigutatud raudteeveeremi raskusjõudu nende iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele; 86) teatesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse üle raudteeülesõidukoha; 87) tee vabaoleku kontrollseade on elektrooniline või elektromehaaniline seade, mis tuvastab tee või isoleerpiirkonna vabaoleku ja milleks on elektrilised rööbasahelad, tonaalrööbasahelad, rattapaaride loendussüsteemid ja optilised kontrollsüsteemid sorteerimismäel; 88) teedepark on teedegrupp jaamas; 89) teemärk on raudteeliini pikkust, plaani eripära ja teerajatiste või -seadmete asukohta tähistav alaline märk; 90) teepost on meldepunkt jaamavahes, kus toimub rööbastee hargnemine; 91) tehnokorraldusakt on dokument, mis sätestab raudteeveeremi ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist, samuti jaamasisese manöövritöö tegemist ja töötajate tööohutuse nõuete täitmist jaamas; 92) tsentraliseerimata pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid seatakse ümber käsitsi vahetult pöörme juures paikneva seademehhanismiga; 93) tsentraliseeritud pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid, liikuva südamikuga riströöpa puhul ka liikuvat südamikku seatakse ja mille asendit kontrollitakse juhtimisseadmete abil; 94) turvang on signalisatsiooni, pöörangute ja signaalide tsentralisatsiooni ning blokeeringu seadmed, mille abil tagatakse ohutu liiklus raudteel; 95) tõkkepuu on poomist ja ajamist koosnev seadeldis, mis tõkestab liikluse üle raudteeületuskoha ning automaatse foorisignalisatsiooni olemasolu korral on tõkkepuu dubleeriv seadeldis, mis lisaks automaatsele foorisignalisatsioonile tõkestab mehaanilise tõkkena teeliikluse kõikidele teeliiklejatele üle raudteeületuskoha; 96) tõkkesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha ette raudteeveeremi jaoks paigaldatav tõkkefoor, mida juhib ülesõidukorraldaja; 97) tõukevedur on vedur rongi sabas, mis abistab rongi vedavat vedurit tõusul ning vajadusel ka rõhtsal teelõigul; 98) tööjuht on isik, kes vastutab raudteehoiuga seotud tööde juhtimise, liiklus- ning tööohutuse tagamise eest tööde tegemise ajal; 99) tööpidurdus on rongi või muu veeremiüksuse pidurdamine liikumiskiiruse sujuva vähendamise või peatamise eesmärgil; 100) töörong on veeremiüksus, mida kasutatakse raudteehoiu töödel; 101) vagun on rööbasteel kasutatav veok, mis võivad olla järelveetavad või iseliikuvad ning järelveetavad ehk haakevagunid võivad olla reisi- või kaubavagunid; 102) valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mis on varustatud video- või mehitatud valvega; 103) vastutav käsk on liiklusjuhtimise süsteemi kaudu turvanguseadmetele edastatav korraldus, kui on kõrgendatud nõue toimingute jälgimiseks või kui standardseid toiminguid ei saa turvanguseadmete tõrgete tõttu sooritada, sealjuures peab vastutava käsu rakendumiseks pädev liikluskorraldaja kinnitama käsu vähemalt kaks korda; 104) veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsioonivahend on automaatne rongiliikluse süsteem blokkpiirkondadega jaamavahel, kus rongiliiklust reguleeritakse vedurifoori signaalide järgi ja mille puhul on meldepunktideks blokkpiirkondade tähistatud piirid ning veduri automaatsignalisatsioon on veovahendil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on edastada teeäärsete signaalide näidud raudteeveeremi juhile; 105) veeremigabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev raudteeveerem; 6 106) veovahend on raudteeveerem, millega saab vedada teist raudteeveeremit; 107) videovalvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, kus raudteeülesõidukohal toimuvat jälgitakse videokaamerate abil, mis võivad olla täiendatud ka muude seadmetega; 108) väljatõmbetee on jaamatee manöövritöö tegemiseks või raudteeveeremi paigutamiseks ühelt teelt teisele; 109) õhkvahemik on kontaktvõrgu naaberpiirkondade vaheline ühendusviis, mis elektriveeremi läbisõidul tagab kontaktvõrgu naaberpiirkondade elektrilise isoleerituse teineteisest; 110) ülesõidukorraldaja on töötaja, kes jälgib ja juhib raudteeülesõidukoha seadmete tööd; 111) ülivalvsus on raudteeveeremi juhi kõrgendatud tähelepanu seisund koos valmisolekuga liikuva raudteeveeremi viivitamatuks peatamiseks, kui tekib oht liiklusele või inimestele. 2. peatükk Ehitised ja seadmed § 3. Ehitiste ja seadmete üldnõuded (1) Raudtee majandamiseks vajalikud ehitised ja seadmed tuleb hoida töökorras vastavalt nende kasutusotstarbele ja ekspluatatsioonitingimustele. (2) Ehitiste ja seadmete seisukorra eest vastutab ning nende vastavuse kontrolli ehitusgabariidi nõuetele tagab raudtee-ettevõtja, kelle kasutuses on need ehitised ja seadmed. (3) Ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektile ning neil peab olema tehniline pass. Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja. (4) Uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmed antakse käiku pärast nende käitamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni kinnitamist ning neid ehitisi ja seadmeid teenindavate töötajate teadmiste kontrollimist tehnilise dokumentatsiooni tundmises raudtee-ettevõtja sätestatud korras. § 4. Teede, rööbaste ja pöörmete korrashoid (1) Tee, rööbaste ja pöörmete tüüp ning tehniline korrasolek peab vastama ekspluatatsioonitingimustele – liiklusintensiivsusele, raudteeveeremi teljekoormusele ja rongidele kehtestatud liikumiskiirusele. (2) Teede ja pöörmete tehnilisel korrashoiul tuleb lähtuda kolmest seisunditasemest: 1) tähelepanutase on väärtus, mille puhul tuleb regulaarsete hooldustööde käigus kontrollida rööbastee geomeetrilisi parameetreid ja seisundit; 2) sekkumistase on väärtus, mille puhul tuleb teha täiendavaid parandustöid, et ennetada enne järgmist kontrolli tee seisundi langemist koheste meetmete tasemeni; 3) koheste meetmete tase on väärtus, mille puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid rööbastee nõuetele vastavale tasemele viimiseks, et vähendada raudteeveeremi rööbastelt mahasõidu ohtu, sealjuures tuleb vajadusel puuduste kõrvaldamiseni rongide maksimaalset sõidukiirust vähendada või raudteelõigul liiklus sulgeda. (3) Tee ja pöörmete nõuetele vastavust tuleb perioodiliselt kontrollida. Täpsemad nõuded teede ja pöörangute nõuetele vastavuse kontrollimise sagedusele, mõõtetehnoloogiale ja tööde tegemise korrale, samuti pöörme raam-, sulg-, kõrvrööbaste ja riströöbaste südamike 7 vertikaalkulumi määrad ja nende kasutamise kord kuluminormide ületamise korral kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis. (4) Teed hoitakse tehniliselt korras raudteelõigu plaani ja pikiprofiiliga vastavuses. Teede plaani ja pikiprofiili geodeetilist kontrolli ning mõõtkavaliste ja skemaatiliste plaanide koostamist korraldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis sätestatud tingimustega vastavuses. (5) Avaliku raudtee peateede rööpaid kontrollitakse defektoskoopiaseadmega või samaväärset mõõtetulemust andva mõõtevahendiga. Kontroll peab hõlmama kogu rööpa ristlõiget, välja arvatud rööpa tald, ning pikkust – vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis sätestatud nõuetele. (6) Avaliku raudtee peateede geomeetria nõuetele vastavust tuleb kontrollida seadmega, mis võimaldab salvestada mõõdetud parameetreid reaalajas. Kontrollimise sagedus kehtestatakse avaliku raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis lähtuvalt teelõigu liikluskoormusest, rongidele kehtestatud liikumiskiirusest, rööbastee seisukorrast ja teelõigul varasemalt tuvastatud defektsete rööbaste arvust. § 5. Gabariidid (1) Ehitus-, laadimis-, veeremigabariit ning ebagabariitsete veoste ebagabariitsus peavad vastama standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“ või sellega samaväärsetele nõuetele. (2) Kaheteelisel jaamavahel peab teede telgede vahe sirgel teeosal olema vähemalt 4100 millimeetrit. Kolme- või neljateelisel jaamavahel peab teise ja kolmanda tee telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 5000 millimeetrit. (3) Jaamas peab naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 4800 millimeetrit, teistel teedel, mis ei ole naaberteed, vähemalt 4500 millimeetrit. Kooskõlastades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olla vähemalt 4300 millimeetrit. Kui peateed on jaamas äärmised, siis võib nende telgedevahe olla 4100 millimeetrit. Vagunist vagunisse laadimiseks määratud teede telgede vahe määratakse ehitusprojektis ning võib olla vähemalt 3600 millimeetrit. (4) Horisontaalkaugused naaberteede telgede vahel kõverikel ja kõvera tee telje ning ehitise vahel määratakse standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“ või sellega samaväärsete nõuete alusel. (5) Raudteeveeremile laaditud veos koos pakendi, aluse ja kinnitusvahenditega ning kombineeritud veol koos transpordivahendiga, millel kaup paikneb, peab asetsema ettenähtud laadimisgabariidi piires. Veoseid, mida pole võimalik paigutada raudteeveeremile laadimisgabariidi piires, veetakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras. (6) Tee äärde paigutatud või vagunisse laadimiseks või muuks otstarbeks ettevalmistatud veos peab olema kinnitatud ja asetsema nii, et ei oleks rikutud standardi GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“ või sellega samaväärsete nõuetega kehtestatud ehitusgabariidi nõudeid. 8 (7) Kuni 1200 millimeetri kõrgused esemed, välja arvatud teetöödeks mahalaaditud ballast, peavad paiknema äärmise rööpapea välisservast vähemalt 2 meetri kaugusel ning suurema kõrguse korral vähemalt 2,5 meetri kaugusel. § 6. Jaamad (1) Jaam peab üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaama on lubatud ehitada kallakule kaldega kuni 15 ‰. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastatud erandjuhul on lubatud ka suurem kalle, kuid mitte üle 25 ‰. Erandjuhtumi korral tuleb näha ette abinõud raudteeveeremi iseveeremise tõkestamiseks. (2) Kõigil juhtudel, kui jaam asub kallakul, tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal kehtestada ettenähtud kaalunormiga rongide paigaltvõtmise tingimused. (3) Jaam või eraldi asuv teedepark ja väljatõmbetee peavad paiknema sirgel teeosal. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatud erandjuhul on lubatud nende paiknemine kõverikul raadiusega mitte alla 1500 meetri ning eriti rasketes oludes on lubatud vähendada raadiust kuni 600 meetrini. (4) Rekonstrueeritaval jaama vastuvõtu-saateteel, millel on ette nähtud veduri vagunitest lahtihaakimine ja manöövrite tegemine, peab raudteeveeremi iseveeremise vältimiseks olema piiravate pöörangute poole tõusev pikiprofiil. Vajalikul juhul tuleb vaguni iseveeremise tõkestamiseks ehitada kaitseumbteed, -pöörangud või -sulgrööpad. § 7. Jaama ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine Jaama ning mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine määratakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist, manöövritöö ohutust ning tööohutusnõuete täitmist. Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas või mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas. § 8. Meldepunktid (1) Jaamad jaotavad raudteeliini jaamavahedeks, kus korraldatakse rongide liiklust. Teeblokeeringuga jaamavahele ehitatakse vastavalt teeblokeeringu liigile ohutu raudteeliikluse korraldamiseks teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni korral selle piirid. Jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid on meldepunktid. (2) Jaama piiri tähistavad: 1) üheteelisel teel sissesõidufoor; 2) kaheteelisel teel igal peateel eraldi ühel pool sissesõidufoor ja teisel pool vähemalt 50 meetri kaugusele viimase väljasõidupöörme taha paigutatud signaalmärk „Jaama piir“ või sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks; 3) kahepoolse automaatblokeeringuga kaheteelisel teel igal peateel sissesõidufoor. 9 (3) Igal meldepunktil, abipostil ja reisirongi peatuskohal peab nähtaval kohal olema selle nimetus või number. Meldepunkti ja reisirongi peatuskoha nimetus paigaldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras. (4) Rööbasteed jagunevad jaamavahe ning jaama peateedeks, jaamateedeks ja eriotstarbelisteks teedeks. Igal jaamateel, pöörmel ja pöörmepostil ning jaamavahe peateel peab olema number. Lubatud ei ole anda ühe jaama piires teedele, pöörmetele ja postidele ühesuguseid numbreid. Jaamas, kus on eraldi teedepargid, ei tohi anda teedele ühe pargi piires ühesuguseid numbreid. § 9. Tee muldkeha ja pealisehitis (1) Sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee pealisehitisele ja olema vähemalt 5500 millimeetrit üheteelisel ning 9600 millimeetrit kaheteelisel teel. Dreenival pinnasel peab ta olema vähemalt 5000 millimeetrit üheteelisel ja 9100 millimeetrit kaheteelisel teel. Teepeenra laius peab olema mõlemal pool vähemalt 400 millimeetrit. (2) Kõverikul, mille raadius on alla 2000 meetri, laiendatakse muldkeha vastavalt tehnilistele normidele. Üleujutusohtlikus kohas peab teemulde perv olema vähemalt 500 millimeetrit kõrgem vee laineharja suurimast kõrgusest tugeva tuule ajal. Kaitseumbtee kasulik pikkus on mitte vähem kui 50 meetrit. (3) Rööpmelaius kõverikul ja lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgel kui kõveral teeosal on sätestatud tabelis 1: Tabel 1. Rööpmelaiuse põhinormid ning kõrvalekalded. Laiuse põhinormid (mm) Laiuse lubatud kõrvalekalle (mm) Kõverikes Tee Kõverikes Kõverikes raadiusega Kui Nr laius Liipri tüüp Sirgetel raadiusega Kui kiirus raadiusega 300 m ja kiirus (mm) teelõikudel 350 m ja on rohkem 301–349 m vähem on 50 rohkem kui 50 km/h ja km/h vähem 1 1520 Puit 1520 1520 1530 1535 +6 +10 Raudbetoon 1520 1520 1530 1535* –4 –4 2 1524 Puit 1524 1524 1530 1540 +6 +6 Raudbetoon 1524 1524 1530* 1540* –4 –4 * Raudbetoonliipritele, mis on ettenähtud kõverikes kasutamiseks (4) Keelatud on korraldada raudteeliiklust teel, mille rööpmelaius on rohkem kui 1548 millimeetrit ja vähem kui 1512 millimeetrit. (5) Mõlema rööpapea pealispinnad peavad sirgel teeosal olema ühel tasandil või hoitakse üht rööpaniiti teisest 6 millimeetrit kõrgemal. Tee välisrööpa kõrgendus kõverikul sõltub kõrgendus kõveriku raadiusest ja raudteeveeremi lubatud piirkiirusest, kuid välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 150 millimeetrit. § 10. Pöörmed (1) Pöörmetel kasutatavad riströöpa margid olenevad teede kasutamise otstarbest ja veoliigist ning need sätestab raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis. 10 (2) Peateel ja vastuvõtu-saateteel asuvate sulgrööbaste ette tuleb asetada vastusulge suunas põrkeprussid või katta tõmberauad metallkaanega. Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse lumesulatus- või mehhaniseeritud lumepuhastusseadmega. (3) Kasutada ei tohi pöörmeid ja teeristmeid, millel on kas või üks järgmistest vigadest: 1) sulgrööbaste või riströöbaste liikuvate südamike eraldumine tõmmitsatest; 2) sulgrööpa eemalseis raamrööpast või riströöpa liikuva südamiku eemalseis kõrvrööpast 4 millimeetrit ja enam, sealjuures mõõdetakse eemalseisu sulgrööpal ja tömbi riströöpa südamikul esimese tõmmitsa vastas, riströöpa teraval südamikul tema teraviku juures; 3) sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku murenemine, mille juures tekib ratta rehviharja rööpale pealejooksu oht, ja kõigil juhtudel, kui murenenud koha pikkus on peateel 200 millimeetrit ja enam, vastuvõtu-saateteel 300 millimeetrit ja enam ning muul teel 400 millimeetrit ja enam; 4) sulgrööpa madalseis raamrööpa suhtes või riströöpa liikuva südamiku madalseis kõrvrööpa suhtes 2 millimeetrit ja enam, mõõdetuna ristlõike kohal, kus sulgrööpa pea või liikuva südamiku pealmine laius on vähemalt 50 millimeetrit; 5) kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel on alla 1472 millimeetri; 6) kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel on üle 1435 millimeetri; 7) sulg- või raamrööpa murd; 8) riströöpa südamiku, kõrv- või kontrarööpa murd; 9) juhtrööpal kontrarööpa ühe poldi katkemine ühepoldilises klotsis või mõlema poldi katkemine kahepoldilises klotsis. (4) Tsentraliseeritud pöörangu ajam ja lukusti peavad: 1) tagama pöörangu äärmistes asendites sulgrööpa tihke liibumise raamrööpaga ja riströöpa liikuva südamiku tihke liibumise kõrvrööpaga; 2) vältima pöörangu sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku lukustamist, kui vahe sulg- ja raamrööpa või südamiku ja kõrvrööpa vahel on 4 millimeetrit või enam; 3) viima teise sulgrööpa raamrööpast vähemalt 125 millimeetri kaugusele. (5) Pöörangutel ja riströöbaste liikuvatel südamikel peavad olema seadised nende lukustamiseks tabalukkudega. Need seadised peavad tagama sulgrööpa tihke liibumise raamrööpa vastu või riströöpa liikuva südamiku liibumise kõrvrööpa vastu. § 11. Raudteede ristumised ja ühenduskohad ning raudteeületuskohad (1) Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded on sätestatud määruse lisas 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ ja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“. (2) Elektri- ja sideliinide, nafta-, gaasi- ja veetorustike ning muude maapealsete ja -aluste kommunikatsioonide ristumised on lubatud raudteeinfrastruktuuri majandaja eelneval loal ning selle jaoks liiklusohutuse seisukohalt vajalike kaitseseadmete projekt kooskõlastatakse raudteeinfrastruktuuri majandajaga. (3) Jaamavahel tohib uusi raudteeliine ja haruteid ühendada peateega raudteeinfrastruktuuri majandaja loal. Üle peatee paikneva raudteeülesõidukoha või elektrifitseeritud raudteeliini raudteeülesõidukohta ei ole lubatud rajada trammi- ega trolliliini. 11 (4) Raudteeliinide ristumisel ühes tasandis ning raudteeliinide, haru- ja ühendusteede liitumiskohtades peateega peavad olema kaitseumbteed või kaitsepöörangud. Kohtades, kus haru- ja ühendusteed liituvad vastuvõtu- ja saatetee või muu jaamateega, tuleb rajada raudteeveeremi jaama või jaamast väljaveeremise vältimiseks kaitseumbteed, kaitsepöörangud või heitekingad. (5) Teetõkkeseadmed ei tohi suletud asendis võimaldada raudteeveeremi väljumist teelt, millele nad on üles seatud. Nendel seadmetel peavad olema teetõkkenäidikud. § 12. Reisijate teenindamine (1) Reisijate teenindamiseks ettenähtud ehitised ja seadmed peavad võimaldama reisijateveoga seotud operatsioonide ohutut täitmist. Reisijate ooteplatvormid peavad vastama standardis EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ kehtestatud või standardiga samaväärsetele nõuetele. (2) Reisirongi ja muu raudteeveeremi samaaegsel kohtumisel on keelatud reisijaid teenindada või avada reisirongi uksi enne muu raudteeveeremi täielikku peatumist või eemaldumist reisijate teenindamiseks ettenähtud alalt. (3) Jaamas, kus on võimalik vähemalt kolmesuunaline reisirongide teenindamine, samuti jaamas ja peatuskohas, kus toimub ühendatud mootorrongi koosseisude peatumine, peab reisijate ooteplatvorm olema jagatud sektsioonideks ja varustatud vastavate infoviitadega. § 13. Valgustus (1) Jaamas peavad olema valgustatud: 1) reisiteenindusehitised; 2) rongide vastuvõtu-saateteed ja seisupargid; 3) laadimisteed; 4) raudteeveeremi varustamise, tehnohoolde- ja remonditeed; 5) kohad, kus jaamakorraldajad ronge kohtavad; 6) pöörmed ja raudteeülekäigukohad; 7) vajaduse korral ka muud teed ja kohad. (2) Reisirongide peatuskohas peavad reisijate ruumid ning reisijate rongile pealemineku ja mahatuleku kohad olema valgustatud. (3) Välisvalgustus ei tohi halvendada signaaltulede nähtavust, kuid peab olema piisav, et tagada reisijate ja rongiliikluse ning töötajate ohutus. § 14. Tee- ja signaalmärgid (1) Peateede äärde peavad olema paigaldatud tee- ja signaalmärgid. Pöörmete ja muude rööpmeühenduskohtade juurde peavad olema paigaldatud piirdetulbad. Jaamas ja raudtee kaitsevööndis piiride ja muldkeha varjatud rajatiste tähistamiseks maapinnal peavad olema paigaldatud erimärgid. 12 (2) Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“ või sellega samaväärsetele nõuetele. Samuti peavad tehnilised nõuded vastama käesoleva määruse lisas 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. (3) Signaalmärgid paigaldatakse üles liikumissuunas vaadates paremale poole, teemärgid kilomeetrite arvu kasvu suunas vaadates paremale poole vähemalt 3100 millimeetri kaugusele äärmise tee teljest. Märkide alumise serva kõrgus peab olema rööpapeast vähemalt 1500 mm. Elektrifitseeritud liinil võib signaal- ja teemärke asetada kontaktvõrgu tugede külge, välja arvatud need toed, millele on paigutatud fooripead, komplektalajaamad, kontaktvõrgu lahklülitid ja lahendid. (4) Piirdetulbad paigaldatakse teedevahe keskele, kus ühinevate teede telgede vahekaugus on 4100 millimeetrit. Jaamateel, kus ei liigu T-gabariidile vastav raudteeveerem, võib säilitada kauguse 3810 millimeetrit. § 15. Rongiliikluse korraldamise süsteemid (1) Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks on tee automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeering. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil on rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks automaatblokeering või kombineeritud teeblokeering. Vähese rongiliiklusega raudteeliinidel ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas võib rongiliikluse sidevahendina kasutada elektrisauasüsteemi või telefonsidet. Sellistes piirkondades on rongide liiklemine lubatud ka ühe saua, ühe veduri või dispetšeri käsu abil. (2) Nõuded rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks signalisatsiooni- ja sidevahendite vahendusel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. § 16. Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeering (1) Automaat-, poolautomaat- ning kombineeritud teeblokeeringu seadmed ei tohi võimaldada väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne nende piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe vabanemist. Kombineeritud teeblokeeringu korral aga rattapaariloendurite piirkonna ja isoleerpiirkondade vabanemist ega foori isesulgumist üleminekul põhielektritoitelt varutoitele või vastupidi. Jaamavahe tee ja jaamatee vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni. (2) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga üheteelisel jaamavahel peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama poolt väljasõidu- või läbisõidufoori vastassuuna rongi saatmiseks samale jaamavahele. Samasugune signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga kahe- või enamateelisel jaamavahel, kui teed on määratud kahesuunaliseks liikluseks. (3) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringu korral peavad foorid automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud blokkpiirkonda ning automaatblokeeringu korral samuti siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud. 13 § 17. Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamad (1) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamas (edaspidi teeblokeeringuga liini jaam) peavad olema töörongide ja tõukevedurite jaamavahele saatmiseks ning manöövritööks väljasõiduga jaamavahele blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi saatmise hõivatud jaamavahele avatud väljasõidufooriga. Teeblokeeringuga liini jaamas, kus märkimisväärne osa manöövritööst on seotud jaama piiridest väljasõiduga, võib teeblokeeringu seadmeid täiendada manöövrifooridega. (2) Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema seadmed, mis: 1) ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele; 2) tagavad juhtimisseadmetel teede ja pöörmete hõivatuse kontrolli. (3) Olenevalt kasutatavast teeblokeeringusüsteemist võivad poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamades olla seadmed, mis lubavad: 1) lülitada rikke korral välja saatematka pöörmete rööbasahelate vabaoleku kontrolli; 2) uuesti avada sulgunud väljasõidufoori, kui rong ei ole sellest tegelikult möödunud; 3) automaatselt kontrollida rongi täiskoosseisus jaama saabumist. (4) Kombineeritud teeblokeeringuga varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rikke korral avada väljasõidufoori, kui jaamavahe isoleerpiirkondade või rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud või loenduspiirkonnas on valehõivatus. (5) Poolautomaatblokeeringu seadmetega varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta. Selliste seadmete kasutamiseks peavad liini jaamades olema täidetud järgmised tingimused: 1) elektritsentralisatsiooni seadmete olemasolu; 2) samaaegse rongide vastuvõtmise või saatmise ning manöövritööde tegemise välistamine. (6) Nõuded seadmetele, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida poolautomaatblokeeringuga liinil distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta, on järgmised: 1) peavad tagama selge ja ajas pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast; 2) jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla takistavaid objekte; 3) kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele peab olema välistatud; 4) seadmed peavad salvestama andmeid minimaalselt 30 päeva pikkuse perioodi kohta. (7) Jäädvustusseadmeid tuleb dubleerida, kui ühe seadmega ei ole võimalik kogu jäädvustamist vajavat ala katta. § 18. Dispetšeritsentralisatsioon (1) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama: 1) jaamade ning jaamavahede signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist; 2) pöörangute asendi ja hõivatuse, jaamavahede, jaamateede ja jaamadega piirnevate blokkpiirkondade, rattapaariloenduripiirkondade ja isoleerpiirkondade hõivatuse kontrolli ning sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooride kontrollnäidud juhtimisseadmetel; 14 3) võimaluse jaamade üleandmiseks pöörangute ja signaalide varujuhtimisele rongide vastuvõtmiseks-saatmiseks ja manöövritöödeks või pöörangute üleandmiseks kohalikule juhtimisele manöövritöödeks; 4) elektritsentralisatsioonile, automaatblokeeringule ja kombineeritud teeblokeeringule esitatavate nõuete täitmise; 5) automaatblokeeringuga liinil võimaluse dispetšeril muuta liiklussuunda ka siis, kui seade näitab ekslikult blokkpiirkonna hõivatust. (2) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võivad tagada manöövrifooride ja kutsesignaali kontrollnäitude edastamist ja juhtimist juhtimisseadmetele. § 19. Jaamablokeering Jaamablokeering peab: 1) võimaldama jaamakorraldajale kontrolli postide töö õigsuse üle vastuvõtu- ja saatematkade ning jaamasiseste matkade valmistamisel; 2) tagama eri postidest juhitavate pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise. § 20. Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon (1) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed ei tohi võimaldada: 1) sissesõidufoori avamist, kui matk on tehtud hõivatud teele; 2) pöörangu seadmist raudteeveeremi all; 3) antud matkale vastavate fooride avamist, kui pöörangud ei ole seatud vajalikku asendisse ja vaenulike matkade foorid ei ole suletud; 4) seada matkasse kuuluvat pöörangut või avada vaenuliku matka foori, kui valmisseatud matka piirav foor on avatud. (2) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama: 1) pöörangute ja fooride vastastikuse lukustamise; 2) pöörangute läbilõikamise kontrolli koos seda matka piirava foori samaaegse sulgumisega; 3) pöörangute asendi ning teede ja pöörmepiirkondade hõivatuse kontrolli juhtimisseadmel; 4) võimaluse pöörangute ja signaalide matkaviisiliseks või eraldi juhtimiseks ning manööverdamiseks manöövrifooride näitude järgi; 5) pöörangute andmise kohalikule juhtimisele. § 21. Pöörangute ja signaalide võtmesõltuvus (1) Võtmesõltuvusseadmed peavad tagama pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise kontroll-lukkudega. Ühe ja sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud kasutada ühe jaama piires. Pöörme kontroll-lukud peavad: 1) võimaldama võtit välja võtta ainult lukustatud pöörangust; 2) lukustama pöörangu lukust väljavõetud võtmel näidatud asendis ja tingimusel, et sulgrööbas on tihedalt vastu raamrööbast; 3) mitte võimaldama pöörangu lukustamist, kui pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel on 4 millimeetrit või enam. (2) Kontroll-lukud peavad olema tsentraliseerimata kaitsepöörangutel ning järgmistel tsentraliseerimata pöörangutel, mis: 1) asuvad rongide vastuvõtu-saateteel; 15 2) viivad ohtlike veostega vagunite seisuteele; 3) viivad päästerongide seisuteele; 4) viivad kaitse- ja püüdeumbteele; 5) viivad defektoskoopia- ja teemõõtevagunite ning teemasinate seisuteele. § 22. Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmed (1) Avalikul raudteel liikuva raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamiseks kasutatakse eriseadmeid. Nende eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde korra määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja. (2) Raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise mõõtepunktide omavaheline kaugus ei tohi ületada 35 kilomeetrit. Tupikuga lõppeval raudteeliinil võib kogu liini kohta olla üks mõõtepunkt, mille kaugus lähimast sõlmjaamast on kuni 35 kilomeetrit. § 23. Side (1) Raudteeliikluse juhtimiseks raudteeliinidel peab olema dispetšerside, meldeside ja raadioside. Muude sideliikide kasutamise vajaduse raudteeliinil ja jaamas määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja. (2) Raudteeveeremi juhiga raudteeliikluse alaste kõneluste pidamiseks kasutatakse rongiliikluse raadiosidet. Rongiliikluse raadioside süsteem peab võimaldama kõrgema prioriteediga abonendi sekkumist käimasolevasse sideseanssi hiljemalt 10 sekundi jooksul vastavast algatusest. (3) Prioriteedid kõnede sooritamisel tähtsuse järjekorras on järgmised: 1) esimene prioriteet, mis hõlmab kõiki dispetšeri algatatavaid kõnesid; 2) teine prioriteet, mis hõlmab jaamakorraldaja algatatavaid kõnesid raudteeveeremi juhile; 3) kolmas prioriteet, mis hõlmab raudteeveeremi juhi algatatavaid kõnesid liikluskorraldajale, kelleks on dispetšer või jaamakorraldaja; 4) neljas prioriteet, mis hõlmab muude rongiliikluse raadioside võrgu abonentide algatatavaid kõnesid. (4) Rongiliikluse raadioside süsteem peab välistama madalama prioriteediga abonendi automaatse sekkumise kõrgema prioriteediga abonendi osalusega kõnesse. Avariiolukorras peab rongiliikluse raadioside süsteem võimaldama avariikutsungi edastamist prioriteetideüleselt. (5) Rongiliikluse raadioside ei tohi häirida raudteeliikluse juhtimiseks kasutatava teabe edastamist raudteeveeremi ning teeseadmete vahel ja peab välistama autoriseerimata isikute juurdepääsu sideseansile. § 24. Turvangu- ja sideseadmed (1) Sideõhuliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast suurima rippe korral peab olema jaamavahel vähemalt 2,5 meetrit, jaamas vähemalt 3,0 meetrit ning maanteega ristumise kohas vähemalt 5,5 meetrit. Olemasolevatel liinidel tohib kuni ümberehitamiseni säilitada maanteega ristumise kohas kõrguse 4,5 meetrit. 16 (2) Turvangu- ja siderajatised ning -seadmed peavad olema kaitstud veovoolu, elektriliinide ning pikselaengute segava ja ohtliku toime eest. Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmed peavad tagama elektriliste rööbasahelate või teljeloendurite pideva ja kindla töö. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus peab lähtuma tabelis 2 esitatud nõuetest. Tabel 2. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus Rööbastee vooluahel Sagedusriba Rööbastee vooluahel viidatud standardi CLC/TS 50238-2 Lisas A 25 ja 50 Hz 25 ja 50 Hz Ei Helisagedus Style TI21-4 1996, 2296, 1699, 2146, Jah 1848, 1549, 2593, 2445 Hz Tonaalrööbasahelad (АНШ- 425, 475, 725 Hz Ei 1230) (3) Turvangu- ja sideseadmete kasutamise, tehnohoolde ning personali väljaõppe ja teadmiste perioodilise kontrollimise juhendi kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. § 25. Raudtee elektripaigaldised (1) Raudtee elektripaigaldised peavad tagama kindla elektrivarustuse: 1) elektriveeremile rongiliikluseks ettenähtud kaalunormide, kiiruste ja rongiintervallidega nõutava liiklusmahu juures; 2) turvangu- ja sideseadmetele. (2) Avariitoiteks kasutatavad varutoiteallikad peavad olema pidevalt töövalmis ja tagama turvangu- ja sideseadmete häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud. (3) Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele või vastupidi üleminekuaeg ei tohi ületada 1,3 sekundit. Kasutades elektroonilisi seadmeid, mis on tundlikud toite kõikumisele, tuleb tagada pideva toite olemasolu kas diiselgeneraatori, katkematu toiteallika või nendevahelise kombinatsiooni abil. Pideva töö tagamiseks peab diiselgeneraatoril olema kütusevaru vähemalt 8 tunniks. (4) Alalisvoolu kasutava elektriveeremi vooluvõtturi pinge ei tohi olla madalam kui 2,7 kilovolti ja kõrgem kui 4 kilovolti. Veoalajaamast kaugel asuvas piirkonnas ei tohi pinge olla alla 2,4 kilovolti. (5) Turvanguseadmete vahelduvvoolu nimipinge peab olema 230 või 400 volti. Pinge tohib nimiväärtusest kõrvale kalduda kõige rohkem 10% allapoole ja kõige rohkem 5 protsenti ülespoole. (6) Elektripaigaldised peavad olema kaitstud lühise ning normist suurema ülepinge ja ülekoormuse eest. Maa-alused metallrajatised, mis paiknevad raudteemaal, kus asub alalisvoolu tarbiv elektrifitseeritud raudtee, peavad olema kaitstud elektrilise korrosiooni eest. 17 Veoalajaamu ja alalisvoolu kasutaval elektriveeremil peab olema kaitse kontaktvõrku tungiva turvangu- ja sideseadmete normaalset tööd häiriva voolu vastu. (7) Automaatblokeeringu ja dispetšeritsentralisatsiooni seadmeid toitvate üle 1000-voldise pingega elektriliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast peab suurima rippe korral olema vähemalt: 1) jaamavahel – 6,0 meetrit; 2) raskesti ligipääsetavas kohas – 5,0 meetrit; 3) jaamas, asulas ja maanteega ristumisel – 7,0 meetrit. (8) Elektriliini ristumisel raudteega peab juhtmete alumise punkti kõrgus rööpapeast olema vähemalt 7,5 meetrit. Kontaktvõrguga varustatud raudteeliinil määratakse see kõrgus raudteeinfrastruktuuri majandaja tehniliste tingimustega olenevalt kontaktvõrgu pingest ja juhtmete rippekõrgusest. § 26. Kontaktvõrk (1) Kontaktjuhtme rippekõrgus rööpapea pealispinnast peab olema jaamavahel ja jaamas vähemalt 5750 millimeetrit ning raudteeülesõidukohal vähemalt 6000 millimeetrit. Erandjuhul võib seda kõrgust vähendada kuni 5550 millimeetrini jaamavahel ning jaamateedel paiknevate nende rajatiste piires, kus ei ole ette nähtud raudteeveeremi seismist. Kontaktjuhtme rippekõrgus ei tohi ületada 6800 millimeetrit. (2) Rajatiste piires peab kaugus vooluvõtturi voolu all olevatest elementidest ja kontaktvõrgu pingestatud osadest kuni rajatiste maandatud osadeni ja raudteeveeremini olema vähemalt 200 millimeetrit. Äärmise tee telje ja kontaktvõrgu masti sisekülje vahe peab olema vähemalt 3100 millimeetrit. Süvendis paigutatakse kontaktvõrgu mastid küveti taha. (3) Olemasolevatel elektrifitseeritud liinidel ja eriti rasketes oludes uutes elektrifitseeritavates piirkondades tohib vähendada tee sirgel osal kaugust tee teljest kontaktvõrgu masti siseküljeni jaamas kuni 2450 millimeetrini ja jaamavahel kuni 2750 millimeetrini. Kõverikel tuleb neid mõõtmeid suurendada kontaktvõrgu mastide kohta kehtiva gabariidilaienduse võrra. Kontaktvõrgu mastide, fooride ja signaalmärkide vastastikune paigutus peab tagama signaalide ja signaalmärkide nähtavuse. (4) Kõik metallrajatised, millele kinnitatakse kontaktvõrgu elemente, kontaktvõrgu isolaatorite kinnitusdetailid raudbetoontugedel, raudbetoonist ja mittemetallist rajatistel ning eraldi seisvad metallkonstruktsioonid, mis asuvad pingestatud kontaktvõrguosadele lähemal kui 5 meetrit, peavad olema maandatud või neil peavad olema väljalülituse kaitseseadmed juhuks, kui rajatis või konstruktsioon satub kõrgepinge alla. Viaduktil ja käigusillal, mis viivad üle elektrifitseeritud tee, peavad raudteeülekäigukohtades olema kaitsekilbid ja täiskate voolu all oleva kontaktvõrgu kaitseks. (5) Kontaktvõrk ning automaatblokeeringu ja elektrivarustuse liinid pingega üle 1000 voldi peavad olema jaotatud lõikudeks õhkvahemike, lõigu- ja lahkisolaatorite ning lahklülitite abil. Õhkvahemike piiridel paiknevad kontaktvõrgu mastid peavad olema kaetud eristusvärviga vastavalt määruse lisa 3 nõudele. Nende mastide vahel ei ole elektriveeremil lubatud peatuda ülestõstetud vooluvõtturiga. 18 (6) Ekipeerimisseadmete ja elektriveeremi depoo kontaktvõrgu lahklüliteid ning elektriveeremi katusel paiknevate seadmete järelevaatuseks määratud teede kontaktvõrgu lahklüliteid lülitatakse sisse või välja raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud korras. Raudteeliini kontaktvõrgu lõikude lahklüliteid võivad elektridispetšeri käsul sisse ja välja lülitada ka vastava väljaõppe saanud teiste talituste töötajad, kelle loetelu kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. Kontaktvõrgu lahklülitite käsiajamid peavad olema lukus, lukkudel aga eriotstarbega võtmed. § 27. Signalisatsiooniseadmed (1) Raudteel kasutatakse alaliste signaalidena foore, millega edastatakse määruse lisas 3 ettenähtud signaalnäite. Foorisignaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“ või samaväärsetele nõuetele. (2) Sissesõidu-, läbisõidu-, hoiatus-, tõkke- ja kattefoori signaalnäit peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva rongi raudteeveeremi juhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 meetri kauguselt. Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit, signaaltuli ja -riba ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 meetri, kuid mitte alla 200 meetri. (3) Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 meetri kauguselt. (4) Iga sissesõidu-, läbisõidu- ning kattefoori ees peab olema hoiatusfoor. Automaatblokeeringuga liinil on iga läbisõidufoor järgmisele hoiatusfooriks. Automaatblokeeringu läbisõidufoor paigutatakse blokkpiirkonna piirile. (5) Automaatblokeeringuga liinil on läbisõidufoori normaalnäit lubav, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoori normaalnäit aga keelav. Liinil, kus sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoore võib rongide jaamast peatuseta läbilaskmiseks üle viia automaattööle, on sellise üleviimise puhul nende signaalide normaalnäit lubav. Automaatblokeeringuta liinil on sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori normaalnäit keelav. (6) Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil peab naaberfooride vahemaa olema vähemalt niisuguse pidurdusmaa pikkune, mis on määratud antud koha jaoks täielikul tööpidurdamisel suurimalt realiseeritavalt kiiruselt, kuid mitte suuremalt kui 160 kilomeetrit tunnis reisirongi ja 90 kilomeetrit tunnis kaubarongi puhul. Eelnimetatud vahemaa ei tohi olla kiirpidurdusmaast väiksem, arvestades rongi pidurisüsteemi käivitamiseks vajalikku aega ning see vahemaa ei tohi olla lühem kui 1000 meetrit. (7) Liinil, kus juba on kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeering, võib raudteeinfrastruktuuri majandaja loal üksikuid foore jätta nõutavast pidurdusmaast lähemale. Sellisel fooril ja temale eelneval hoiatusfooril peavad olema lühemast pidurdusmaast teavitavad valgusnäidikud. Jaamas kasutatakse valgusnäidikuid juhul, kui peatee naaberfooride vahemaa on vajalikust pidurdusmaast lühem. Automaatblokeeringuta liinil ei panda hoiatusfoore 19 põhifooridele lähemale, kui on antud kohas suurimalt realiseeritavalt kiiruselt kindlaksmääratud kiirpidurdusmaa kiirpidurduse korral. (8) Automaatblokeeringuga raudteeliinil, kus on vaja kolmenäidulise signalisatsiooni jaoks ettenähtust lühemat blokkpiirkonda, võib ehitada neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringu. (9) Kõigil poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel peavad olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed kõikidel jaama peateedel, jaamade sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelistel lõikudel, samuti sellistel vastuvõtu- ja saateteedel, mida kasutatakse reisirongide teenindamiseks. (10) Poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel, kus rongide sõidukiirus on vahemikus 121–160 kilomeetrit tunnis, peavad lisaks sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1500 meetri ulatuses. (11) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil kasutatakse alaliselt põlevate signaaltuledega foore. Rongi lähenemisel fooris süttivaid signaaltulesid tohib raudteeinfrastruktuuri majandaja loal kasutada ainult automaatblokeeringuga liini läbisõidufoorides. (12) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga jaamas, kus rongid liiguvad mööda pea- ja vastuvõtu-saateteid peatuseta, tuleb nende teede sissesõidu- ja matkafoorides kasutada peatuseta läbisõidu signalisatsiooni. (13) Foorid paigaldataksekse rongilt sõidusuunas vaadates tee paremale poole või fooriga piiratava tee telje kohale. Jaamavahel raudteeülesõidukoha ees paiknev tõkkefoor ja selle hoiatusfoor võivad jääda sõitvalt rongilt vaadatuna ka tee vasakule poole. Foor peab olema üles pandud nii, et rongilt sõidusuunas vaadates ei saaks selle näite pidada naabertee kohta käivateks. (14) Juhul kui foori ei saa ehitusgabariidi nõudeid rikkumata panna rongilt sõidusuunas vaadatuna tee paremale poole, lubatakse erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja loal panna tee vasakule poole: 1) sissesõidufoor ja selle hoiatusfoor, mis on ette nähtud mööda vastassuunalist teed sõitvate rongide ning jaamavahelt saatejaama naasvate tõukevedurite ja töörongide vastuvõtmiseks jaama; 2) sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks, kui kaheteelisel jaamavahel on korraldatud kahesuunaline liiklus mööda ühte teed ning rongid liiguvad mööda vastassuunalist teed vedurifoori signaalide järgi; 3) sissesõidu- ja läbisõidufoor, mis paigaldatakse ajutiselt teise tee ehitamise ajaks. (15) Sissesõidufoor peab olema pandud esimesest sissesõidupöörmest vähemalt 50 meetri kaugusele vastusulgepöörme sulgrööpa teravikust või pärisulgepöörme piirdetulbast arvates. Elektrifitseeritud liinidel tuleb sissesõidufoor ja signaalmärk „Jaama piir“ panna jaamavahe ja jaama kontaktvõrke eraldava õhkvahemiku ette jaamavahe poole. (16) Saatetee väljasõidufoor tuleb paigaldada väljasaadetava rongi veduri seismiseks ettenähtud kohast ettepoole vedurijuhile nähtavasse kohta. Väljasõidu- või matkafoor võib olla ühine 20 tervele teedegrupile, välja arvatud tee, mida mööda ronge lastakse läbi peatuseta. Sellisel grupifooril peab olema matkanäidik, mis näitab selle tee numbrit, millelt rong tohib väljuda. (17) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringu või elektrisauasüsteemi puhul peavad jaamavahel peateelt hargnevate teede pöörangud olema nende seadmetega sellises sõltuvuses, et lähima läbi- või väljasõidufoori avamine või saua väljavõtmine oleks võimalik ainult siis, kui pöörang on normaalasendis suunaga peateele. (18) Raudteeliinide ristumine ühel tasapinnal peab olema piiratud kattefooridega, mis on paigutatud mõlemale poole, piirdetulpadest vähemalt 50 meetri kaugusele. Ristumiskohta piiravate kattefooride sõltuvus peab võimaldama lubada avada ainult üht neist tingimusel, et vaenulike signaalide näidud on keelavad. (19) Alaliste signaalide paigaldamise skeemid ning jaamade pöörangute, signaalide ja matkade vastastikuse sõltuvuse tabelid kinnitatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras. Alaliste signaalide ülesseadmise kohad määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja nimetatud komisjon. (20) Rikke korral peab foori automaatselt ilmuma keelav näit, hoiatusfoori aga näit, mis vastab sellega seotud põhifoori keelavale näidule. (21) Jaamas ja jaamavahel ei tohi üles seada selliseid punaseid, kollaseid või rohelisi dekoratiivkangaid, plakateid või tulesid, mis häirivad foorisignaalide nähtavust või õiget tajumist. (22) Tõkkefoorina võib kasutada raudteeülesõidukohale lähimaid läbisõidu-, sissesõidu-, väljasõidu-, hoiatus-, manöövri- ja matkafoore, mis on varustatud vajaliku sõltuvusega foorisignalisatsioonist. § 28. Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustööd (1) Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustöid tuleb teha liiklusohutuse ja tööohutuse nõudeid täites, üldjuhul liiklusgraafikut häirimata ning jaamavahet rongiliikluseks sulgemata. Remondi- ja ehitustööde tegemiseks tuleb vajadusel liiklusgraafikus ette näha tehnoloogilisi aknaid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale ning rongiliikluse korraldamisel arvestada nendest töödest põhjustatud kiiruspiiranguid. (2) Sorteerimismägede seadmete, rajatiste ja teede tehnohooldeks ning remondiks tuleb raudteeliiklus seal ajutiselt katkestada ja anda tehnoloogilisi aknaid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale. 3. peatükk Raudteeveerem § 29. Käitatava raudteeveeremi üldnõuded (1) Raudteeveerem peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Raudteeveeremi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud joonistele ja tehnilistele tingimustele. Veeremiosade ja -sõlmede tehnoseisund peab tagama raudteeveeremi sujuva ja ohutu liikluse 21 määratud piirkiirusega. Juhtratastega eriveerem peab vastama standardi EVS 930 „Raudteealased rakendused. Nõuded juhtratastega eriveeremile“ või sellega samaväärsetele nõuetele. (2) Raudteeveeremil peavad olema järgmised pealdised: 1) raudteeveeremi omaniku logo ja tähttähis; 2) raudteeveeremi registreerimisnumber; 3) valmistajatehase silt, sildid ja muud kirjed vastavalt raudteeveeremi valdaja määratud korrale. (3) Igal raudteeveeremil peab olema tehniline pass, mis sisaldab antud raudteeveeremi tehnilisi ja kasutusandmeid. Tehnilise passi pidamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja. (4) Keelatud on jätta töötavat vedurit, mootorrongi, iseliikuvat eriveeremit, eriveeremit ja muud sarnase tööpõhimõttega raudteeveeremit järelevalveta. Töötava raudteeveeremi järelevalve korraldamise sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga. (5) Veduri, mootorrongi, eriveeremi ning vaguni manomeetrid ja surveseadmete kaitseklapid peavad olema kalibreeritud, plommitud ja läbima tehnilise kontrolli raudteeveeremi valdaja juhendiga määratud korras ja tähtaegadel. (6) Iseliikuva eriveeremi ja eriveeremi kasutamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga. § 30. Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmed (1) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhtimiseks ettenähtud ruumis peavad olema rongiliikluse raadioside seadmed, raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega ja liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv kiirusmeerik või pardaarvuti. Käesoleva lõike nõuded ei laiene juhtratastega eriveeremile, välja arvatud rongiliikluse raadioside seadmete olemasolu kohustuse osas. (2) Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega varustatud raudteeinfrastruktuuril liikuv vedur ja mootorrong peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmetega ja muude raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud ohutusseadmetega. Veduri automaatsignalisatsiooni seadmed peavad näitama teeseadmete edastatud lähenevate teefooride signaalide informatsiooni juhiruumis asuval vedurifooril. Veovahendile paigaldatavad uut tüüpi veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmed peavad välistama autoriseerimata isiku võimaluse raudteeveeremiga liikumiseks. (3) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhiruumis asuv pardaarvuti või kiirusmeerik peab salvestama vähemalt järgmiseid parameetreid: 1) liikumiskiirus; 2) sõidusuund ja teepikkus; 3) rõhk pidurisüsteemis; 4) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete korral foorinäit; 5) raudteeveeremi juhi valvsuskontrolli näidud; 6) pardaarvuti korral kuupäev ja kellaaeg. 22 (4) Kui iseliikuva eriveeremi konstruktsiooni eripära tõttu ei ole juhiruumi võimalik paigaldada liikumisel ettenähtud parameetreid registreerivat kiirusmeerikut või pardaarvutit ja raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseadet koos autostopiseadmega, ei ole iseliikuval eriveeremil lubatud liigelda iseseisvalt rongiliikluseks avatud jaamavahel. (5) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhi valvsuskontrolliseade peab tagama raudteeveeremi juhi valvsuse perioodilise kontrolli ning autostopiseade rakenduma ja peatama raudteeveeremi lühima võimaliku aja jooksul, rakendudes järgmistes olukordades: 1) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete olemasolul raudteeveeremil teefoori keelavast signaalist möödumisel, välja arvatud lubatud reguleeritud juhtudel; 2) vedurijuhi valvsuse kaotusel; 3) veduri automaatsignalisatsiooniseadme vedurifoori näidust tuleneva raudteeveeremi lubatud maksimaalse kiiruse ületamisel; 4) raudteeveeremi liikumisel, kui raudteeveeremi juht ei viibi juhiruumis. (6) Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmete kasutamise, remondi ja tehnohoolde juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga. § 31. Rattapaarid (1) Raudteeveeremi rattapaarid peavad vastama raudteeveeremi rattapaaride koostamise, järelevaatuse, remondi ja hoolde tehnilistele nõuetele, mille sätestab rattapaaride korrashoiujuhendiga rattapaaride remondi ja tehnohoolde tegija. Raudteeveeremi valdaja kehtestab rattapaaride kasutamise juhendis raudteeveeremi rattapaaride tehnilised üldnõuded, mis reguleerivad raudteeveeremi rattapaari ja rööbastee ühilduvust ja rattapaari rataste veerepinna profiili. Vastavad nõuded tuleb eelnevalt kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri majandajaga, kelle raudteeinfrastruktuuril raudteeveerem liigub. (2) Rataste sisekülgede vahe koormuseta rattapaaril peab olema 1440 millimeetrit. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis lubatakse kõrvalekaldeid nii suurenemise kui ka vähenemise suunas mitte üle 3 millimeetri. Veduril ja vagunil, mis liiguvad kiirusega 121–160 kilomeetrit tunnis, lubatakse kõrvalekalle suurenemise suunas mitte üle 3 millimeetri ja vähenemise suunas mitte üle 1 millimeetri. (3) Keelatud on käitada raudteeveeremit, mille rattapaari teljel või ratta pöias, kilbis ja rummus on mõrad või ratta veereringil, veerepinnal ja rattaharjal esinevad kulumid ja kahjustused, mis rikub raudteeveeremi ja rööbastee normaalset ühildumist. Keelatud on kasutada raudteeveeremit, mille rattapaari rattaharjal on teravatipuline muljumine. (4) Ratta veerepinna lihkelohk liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 1 millimeetri ja kiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 0,5 millimeetri. Veduri, mootorrongi ja reisivaguni ratta veereringi kulum liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi ületada 5 millimeetrit. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi ratta veereringi kulum ületada veduril, rahvusvahelise liini mootorrongil ja reisivagunil 7 millimeetrit, riigisisese liini mootorrongil ja reisivagunil 8 millimeetrit ning külmutus- ja kaubavagunil 9 millimeetrit. 23 (5) Rattaharja paksus liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 33 millimeetri ega alla 28 millimeetri. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi rattaharja paksus olla üle 33 millimeetri ega alla 25 millimeetri. (6) Kolmeteljeliste vankritega veduril on lubatud vankri keskmisel rattapaaril rattaharja paksuse vähendamine 21 millimeetrini ja ratta veerepinna eriprofiili kasutamine. (7) Rattaharja paksust mõõdetakse veduril 20 millimeetri kauguselt rattaharja tipust ning mootorrongil ja reisivagunil 18 millimeetri kauguselt rattaharja tipust. Rattaharja vertikaalkulumine mõõdetuna erišablooniga ei tohi ületada 18 millimeetrit. (8) Reisirongi koosseisu lisatava kaubavaguni rattapaarid peavad vastama reisivaguni rattapaaridele kehtestatud normidele. § 32. Piduriseadmed (1) Raudteeveerem, välja arvatud juhtratastega eriveerem, peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega. Automaatpidurid peavad olema igasugustes tingimustes juhitavad, töökindlad, tagama sujuva pidurdamise ja rongi peatamise õhutorustiku katkemise või lahutamise ning hädapidurikraani avamise puhul. Automaatpidurid peavad tagama, et kiirpidurdamisel peatub rong arvutusliku pidurdusmaa piires. (2) Pidurihoovastiku kõigil osadel, mille lahtiminek või purunemine võib põhjustada selle gabariidist väljumise või teele kukkumise, peavad olema kaitseseadmed. (3) Raudteeveeremi automaatpidurite remont ja tehnohoole peavad vastama raudteeveeremi automaatpidurite remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Raudteeveeremi automaatpidurite käsitsemine peab vastama raudteeveeremi valdaja kehtestatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendile. § 33. Haake- ja automaatsiduriseadmed (1) Raudteeveeremil peab olema haake- või automaatsiduriseade, mille tehnoseisund ja hoole vastavad raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Haake- või automaatsiduriseadme tehnoseisundi kontrollimise ja kasutamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja. (2) Raudteeveeremil on lubatud kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel ka automaatsiduriseadme põhitüübist SA-3 erinevaid haake- või automaatsiduriseadmeid. Automaatsiduriseadme põhitüübist erineva haake- või automaatsiduriseadmega varustatud raudteeveeremi valdaja peab tagama abiseadme kasutamise võimaluse, kui vastav raudteeveerem haagitakse põhitüüpi haake- või automaatsiduritega varustatud raudteeveeremi külge. § 34. Raudteeveeremi tehnohoole ja remont (1) Keelatud on käitada või lisada rongikoosseisu liiklusohtliku rikkega raudteeveeremit ja samuti laaditud kaubavagunit, mille tehnoseisund ei taga veose säilivust või põhjustab keskkonnareostust. 24 (2) Raudteeveeremi tehnoseisundile esitatavad nõuded, tehnohoolde ja remondi teostamise liigid ja sagedused kehtestab juhendiga raudteeveeremi valdaja, arvestades raudteeveeremi ehitaja kehtestatud nõudeid. (3) Raudteeveeremi mudelist lähtuvad tehnohoolde ja remondi liikide tööde mahud ja tehnoloogilised protsessid kehtestab raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegija, arvestades raudteeveeremi ehitaja kehtestatud nõudeid. (4) Keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks kui: 1) tehnohoole on tegemata; 2) raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud raamatusse on tehnohoolde kohta vastavasisuline sissekanne tegamata. (5) Kui tühje ja laaditud vaguneid saadetakse jaamadesse laadimiseks või tühjendamiseks, kus puudub tehnohooldepunkt, siis tuleb eelnevalt hinnata vagunite tehnilist seisundit ja vajadusel need remontida lähimas tehnohooldepunktis enne jaama jõudmist. 4. peatükk Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine § 35. Liiklusgraafik (1) Rongiliiklust korraldatakse 24-tunnilise arvestusega ning rongiliikluse korraldamise aluseks on liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteetranspordi alal tegutsevate ettevõtjate tööd. (2) Liiklusgraafik peab võimaldama: 1) reisijate- ja kaubaveoks eraldatud läbilaskevõimemahu; 2) rongide liiklusohutuse; 3) raudteeliinide läbilaske- ja veovõime ning jaamade töötlusvõime tõhusaima kasutamise; 4) raudteeveeremi meeskondadele kehtestatud tööajast kinnipidamise; 5) tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks. (3) Rongide käikupaneku ja käigust ärajätmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja tulenevalt raudteeseaduse ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nõuetest. (4) Igale rongile antakse liiklusgraafikus ettenähtud number. Ühe raudtee valdaja kindlaksmääratud liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid (suund „B“), vastassuunarongidele paaritud numbrid (suund „A“). Rong, mida liiklusgraafikus ei ole, saab numbri käikumääramisel. Rongidele numbrite omistamise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. (5) Rongid jagunevad liiklemisel eelisõiguse järgi järgmiselt: 1) erakorralise tähtsusega rongid, mis pannakse käiku liiklusõnnetuse likvideerimiseks, tulekahju kustutamiseks või mõne muu erakorralise sündmuse korral, et taastada raudteeinfrastruktuuri sihipärane kasutamine; 2) korralise tähtsusega rongid, mis pannake käiku raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud liiklusgraafikusse kandmise eelistuste kohaselt. 25 § 36. Rongiliiklus (1) Rongiliiklust raudteeliinil juhib dispetšer ainuisikuliselt, kes vastutab liiklusgraafiku täitmise eest. Kõik rongiliiklusega seotud töötajad peavad tingimusteta täitma dispetšeri antud rongiliikluse käsku. Rongiliikluse operatiivkäske on lubatud anda ainult dispetšeri kaudu. Liikluskorraldaja peab korraldama töö nii, et ronge ei peetaks põhjendamatult kinni kinniste signaalide ees ja oleks tagatud liiklusohutus. (2) Iga rongi, jaama ja teepostiga seotud liikumise korraldamine peab üheaegselt olema ainult ühe töötaja korraldada. Jaamas on see töötaja jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer, postil postikorraldaja ja rongis juhtveduri juht. (3) Suures jaamas võib olla mitu jaama-, posti- või pargikorraldajat, kellest igaüks korraldab rongiliiklust oma töörajooni piires ainuisikuliselt. Rongiliiklusega seotud kohustuste ja töörajoonide jaotus jaama-, posti- või pargikorraldajate vahel sellistes jaamades määratakse jaama tehnokorraldusaktiga. Jaamas alluvad raudteeveeremi juht ja teised rongi teenindavad töötajad jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšeri korraldustele. (4) Raudteeliikluses ja manöövritöödel kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutus peavad vastama standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“ või sellega samaväärsetele nõuetele. (5) Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga, järgides standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“ või sellega samaväärseid nõudeid. § 37. Rongi vastuvõtmine (1) Rong võetakse jaama vastu üldjuhul avatud sissesõidufooriga, vabale, tehnokorraldusaktis ettenähtud teele. Rong, millele ei ole jaamas peatust ette nähtud, lastakse üldjuhul läbi peatee kaudu. Liikluskorraldaja peab tagama rongi õigeaegseks vastuvõtuks vaba tee. (2) Jaamades, kus liikluskorraldusvahenditega on loodud liikluse ja reisija ohutust tagavad tehnilised eeldused, tohib jaama saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama peateele või vastuvõtu-saateteele, mis on hõivatud varem saabunud mootorrongiga. Mootorrongide koosseisude ohutu ühendamise toimingud kehtestatakse raudteeveeremi valdaja juhendiga. Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtmine samale vastuvõtu-saateteele on keelatud. (3) Pääste- ja töörongide, abi- ja üksikvedurite, lumesahkade, teemasinate ja mittemahatõstetavate dresiinide jaamateede vabadele lõikudele vastuvõtmise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. (4) Liikluskorraldajal ei ole lubatud avada rongile sissesõidufoori veendumata, et vastuvõtumatk on valmis, pöörangud lukustatud, vastuvõtutee vaba ja manöövritööd vastuvõtumatka pöörmetel ning väljumisega vastuvõtumatka pöörmetele katkestatud. 26 (5) Sissesõidufoori võib avada jaamakorraldaja või tema korraldusel jaama tsentralisatsiooniposti operaator, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer. (6) Sissesõidufoor peab automaatselt sulguma pärast saabuva rongi esimese rattapaari möödumist sissesõidufoorist. Jaamas, kus ei ole elektrilisi rööbasahelaid, sulgeb sissesõidufoori pärast saabuva rongi möödumist sissesõidufoorist jaamakorraldaja, jaama tsentralisatsiooniposti operaator või pöörmeseadja või muu volitatud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras. (7) Jaamakorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi vastuvõtmist kohustatud: 1) veenduma, et vastuvõtutee on vaba; 2) katkestama vastuvõtuteele või -matkale väljuvad manöövritööd; 3) valmistama matka rongi vastuvõtuks; 4) avama sissesõidufoori. (8) Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. (9) Rongide üheaegne vastuvõtmine vastassuundadest jaama ei ole lubatud, kui jaama sissesõidutee paikneb kas või ühelt poolt kestvuslangul ja vastassuunaliste rongide vastuvõtumatk ei ole kestvuslangu poolsest vastuvõtumatkast eraldatud kaitseumbteega või teede vastastikuse asetusega. (10) Kaheteelise liini jaamas ei ole vastassuunarongide üheaegne vastuvõtmine lubatud, kui sellelt jaamavahelt, kus pidurdusmaa pikkune lang on järsem kui 6 ‰, saabuva rongi vastuvõtumatka pikendus ristub reisirongi vastuvõtumatkaga. (11) Jaamas, kus rongide üheaegne vastuvõtmine ei ole lubatud, võetakse nende üheaegsel jaamale lähenemisel esimesena vastu see rong, mille peatumiseks suletud sissesõidusignaali juures või uuesti liikuma hakkamiseks on tingimused vähem soodsad. (12) Jaama saabuv rong peab peatuma vastuvõtutee väljasõidufoori ja piirdetulba vahel. Jaamas, kus vastuvõtutee väljasõidufoor puudub, peab jaama saabuv rong peatuma piirdetulpade vahel. Juhul kui rongi saba jääb piirdetulba taha, on signalist või pöörmeseadja kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale, kes võtab tarvitusele abinõud rongi paigutamiseks vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse. (13) Jaamas, kus on pöörmete elektritsentralisatsioon, kontrollib rongi paiknemist vastuvõtutee kasuliku pikkuse piires jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer juhtimisseadme näitude järgi. Kui rongi ei saa paigutada vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse, peavad dispetšer ja jaamakorraldaja rakendama abinõusid raudteeveeremi ohutu liikumise tagamiseks naaberteedel. (14) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja tegevuse täpne kord rongi vastuvõtmisel ning erandkorras rongi vastuvõtmisel jaama sissesõidufoori keelava näidu või kustunud põhitulede korral, kutsesignaali järgi või jaamakorraldaja eriloaga kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. 27 § 38. Rongi saatmine (1) Jaamakorraldajal on keelatud rongi saata ühe- või kaheteelisele jaamavahele ja kaheteelise jaamavahe vastassuunalisele teele ilma selle jaama jaamakorraldaja nõusolekuta, kuhu rong saadetakse. Automaatblokeeringuga jaamavahele saadetakse rong dispetšeri korralduse alusel pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas saadetakse rong jaamavahele dispetšeri korraldusel. (2) Jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi jaamavahele saatmist kohustatud: 1) veenduma, et jaamavahe ja automaatblokeeringuga jaamavahel esimene blokkpiirkond sõidusuunas on vaba; 2) katkestama manöövritööd väljasõiduga rongi saatematkale; 3) valmistama saatematka; 4) veenduma, et rongikoosseisu tehnohoole ja kommertsülevaatus on lõpetatud; 5) avama väljasõidufoori või andma raudteeveeremi juhile muu kehtestatud sõiduloa jaamavahe hõivamiseks. (3) Väljasõidufoori peab jaamakorraldaja avama isiklikult või tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas avab väljasõidufoori dispetšer. (4) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja täpne tegevuskord rongi saatmisel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. § 39. Rongi liikumise põhimõtted (1) Olenevalt raudtee tehnilisest seisukorrast ja kasutatavast raudteeveeremi tüübist määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja rongide suurimad piirkiirused, millest lähtutakse liiklusgraafiku koostamisel. Kõrvalteele sõitmisel üle pöörmete ei tohi raudteeveeremi kiirus olla pöörmetel: 1) riströöpa margiga 1/11 või järsem üle 40 kilomeetri tunnis; 2) R65 ja UIC 60 või 60E1 tüüpi rööbastega 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 50 kilomeetri tunnis; 3) sümmeetrilistel 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 70 kilomeetri tunnis; 4) 1/18 riströöpa margiga pöörmetel üle 80 kilomeetri tunnis; 5) 1/9 riströöpa margiga pöörmetel reisirongiga liikudes üle 25 kilomeetri tunnis. (2) Rongiliikluse reguleerimisel kasutatakse foorides järgmisi põhisignaalvärve: 1) roheline – lubab sõita ettenähtud kiirusega; 2) kollane – lubab sõita, kuid nõuab kiiruse vähendamist; 3) punane – nõuab peatumist. (3) Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist tohib rongiga mööduda sellise kiirusega, mis rongi tööpidurdamisel tagab peatumise järgmise keelava näiduga foori ees. Automaatblokeeringuga liinil ühe kollase mittevilkuva tulega foorist, mille kaugus järgmisest foorist või põhifoorist on rongi täielikul tööpidurdamisel vajalikust pidurdusmaast lühem, võib rongiga mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud kiirusega. 28 (4) Foorisignaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Kustunud foorituled muudes foorides kui hoiatusfooris automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfooris, foorisignaali ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist. Erandjuhul tohib keelava näiduga, samuti arusaamatu näidu või kustunud tulega foorist mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras. § 40. Rongide liikumise kord (1) Juhul kui rongi sõiduajal nõutakse raudteeveeremi meeskonnalt erilist valvsust ja meeskond peab teadma, et teel tehakse tööd, antakse raudteeveeremi juhile hoiatus raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras järgmistel juhtudel: 1) tee, kontaktvõrgu, raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, silla või muu rajatise rikke korral ning kiiruse vähendamist või peatumist nõudvate raudteehoiuga seotud ehitustööde tegemisel; 2) uue signalisatsiooni- ja sidevahendi ning uue foori töölepanemisel, olemasoleva ümberpaigutamisel või mahavõtmisel ning rikke korral, kui foori ei ole võimalik sulgeda; 3) veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete rikke korral; 4) laadimisgabariiti ületava veosega rongi saatmisel, kui sõitmisel sellise rongiga on vaja vähendada kiirust või järgida muid eritingimusi; 5) lumesaha, ballastööri, teepaigaldus- või tõstekraana, killustikupuhastus- ja muude masinate töötamisel kaheteelisel teel; 6) kui rongi pannakse raudteeveerem, mis ei tohi liikuda antud piirkonnas kehtestatud piirkiirusega; 7) maha tõstetava raudteeveeremi töötamisel halva nähtavuse korral ja raske veose vedamisel teerullikuga; 8) kõigil muudel juhtudel, kui rongil on teel olles vaja vähendada sõidukiirust või peatuda või hoiatada raudteeveeremi meeskonda mõnel muul põhjusel. (2) Kohas, kus tuleb kiirust vähendada, peab sõidukiirus vastama raudteeveeremi juhile väljastatud kirjalikus hoiatuses või raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt kirjalikus vormis kehtestatud kiirusele, nende puudumisel aga ei tohi sõidukiirus ületada 25 kilomeetrit tunnis. Rongi vastuvõtmisel jaama umbteele ei tohi rongi sõidukiirus vastuvõtutee alguses olla üle 25 kilomeetri tunnis. (3) Üldjuhul on kaheteelisel jaamavahel kumbki peatee nähtud ette rongide liiklemiseks ühes raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud kindlas suunas (pärisuunaline liiklemine). Dispetšeri käsul tohib rongiliikluse reguleerimiseks saata ronge ka pärisuunalisele liiklemisele vastupidises suunas (vastassuunaline liiklemine). Liiklusohutusabinõud vastassuunalisel liiklemisel sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. (4) Vajadusel võib ronge ühendada ja lasta neil liikuda koos. Iga kaubarongi peas on töötav veovahend. Selliste rongide liikluskord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. (5) Tagurdada on keelatud: 1) reisi- ja mootorrongiga; 29 2) automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva signalisatsioonivahendiga jaamavahel; 3) halva nähtavusega, kui signaalid on raskesti eristatavad; 4) kui peatunud rong oli välja saadetud pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist. (6) Vajaduse ilmnemisel ja dispetšeri käsul võib automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva signalisatsiooniga jaamavahel mootorrongiga sõita tagasi. Mootorrongiga tagasi sõitmiseks peab raudteeveeremi juht vahetama mootorrongi juhtimiseks ettenähtud kabiini. Vastav liiklemise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. (7) Jaamavahel on keelatud liigelda vagunitega veduri ees. Erandjuhul võib jaamavahel vagunitega veduri ees liikuda töörongiga, lumesahaga, päästerongiga ja jaamas manöövritöö tegemisel vajadusega manööverdada väljapoole jaama piiri jaamavahele. Veduri ees paiknevate vagunitega liiklemise kord määratakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga. § 41. Manöövritöö (1) Manöövreid tohib jaamateel teha ainult jaamakorraldaja, manöövrit korraldava dispetšeri, sorteerimismäe korraldaja või pargikorraldaja korraldusel, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšeri korraldusel. Nende töötajate kohustuste täpne tööjaotus manöövritöö korraldamisel määratakse tehnokorraldusaktiga. (2) Manöövritöökäskude põhiliseks edastamise vahendiks on raadioside ning vajadusel ka kahepoolne pargiside. Manöövrisignaale on lubatud anda ka käsisignaalvahenditega määruse lisas 3 sätestatud korras. (3) Manöövriveduri liikuma panemine, lubatud suurimad kiirused manöövritel, manöövritööd peateel ja väljasõiduga jaamavahele, manöövrite tegemise kord jaamades, mille teed paiknevad kallakul, ja manöövrite kord jaamades, kus vagunite sorteerimiseks kasutatakse mäeseadmeid või eriprofiiliga väljatõmbeteesid, kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga. (4) Jaamateel peab raudteeveerem paiknema piirdetulpadega piiratud teeosal. Jaamateel veovahendita seisev rongikoosseis, vagun ja muu raudteeveerem peavad iseveeremise vältimiseks olema pidurkingade või käsi(seisu)piduritega kindlalt kinnitatud. Raudteeveeremi kinnitamise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga. Jaamateel seisval kinnist tüüpi vagunil, mis pole seotud veondusoperatsioonide, puhastamise, desinfitseerimise või remondiga, peavad uksed olema kinni. (5) Ohtliku veosega vagun, mis nõuab erilist ettevaatust, tuleb manööverdamisel eraldada töötavast vedurist kolme ohutu raskesti süttiva veosega laaditud või tühja vaguniga. Ohtliku veosega vagunite ja vedelgaasitsisternide rongist lahus jaamateel hoidmise kord sätestatakse tehnokorraldusaktis. Tõugetega manöövrite ja vagunite mäest allalaskmise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis ning tehnokorraldusaktis. 30 (6) Jaamas manöövreid tegevale kaubarongile võib määrata töö juhtimiseks manöövrijuhi. Jaamavahel töörongi töö juhtimiseks määratakse tööjuht. (7) Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. 5. peatükk Veo korraldamise nõuded § 42. Kauba- ja reisirongide koostamine (1) Kaubarong tuleb koostada kooskõlas käeoleva määruse, liiklusgraafiku ja koosteplaaniga ning vajadusel asjakohases rahvusvahelises lepingus sätestatud korraga. Kaubarongide kaalu- ja pikkusnormid määratakse liiklusgraafikuga ja koosteplaaniga ning nad peavad vastama veduritüübile, rongi liikluspiirkonna teeprofiilile ja jaamade vastuvõtu-saateteede kasulikule pikkusele. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja. (2) Rahvusvaheliste ja riigisiseste reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus. Reisirongide ülenormiliste vagunite juurdehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveoettevõtja taotlusel. Raudteeveeremi kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi. (3) Kaubarongi ei ole lubatud panna: 1) vagunit, mis on koormatud üle vagunil näidatud kandejõu; 2) lahtist raudteeveeremit, mille laadimisel on rikutud veoste laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi; 3) vagunit, mille vedrude läbivajumise tagajärjel raam või kere lööb vastu veereosi või mille kere on viltu; 4) lagunenud või lahti rebenenud katusekattega vagunit; 5) rööbastelt maha sõitnud või rongiõnnetuse läbi teinud vagunit enne selle kontrollimist ja liikluskõlblikuks tunnistamist; 6) vagunit, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagun, mis liigub eridokumentide alusel veosena oma telgedel; 7) ebagabariitse veosega raudteeveeremit, kui tema liikumise kohta pole antud erijuhiseid; 8) lahtiste poortidega platvormi, välja arvatud kaubaveo eeskirjaga lubatud või ettenähtud juhud, kinnitamata punkritega punkerpoolvagunit, tsisterni, hopperit, viljavagunit, tsemendivagunit ja muud sellist raudteeveeremit, mille ülemiste või alumiste laadimisseadmete kaaned või luugid on lahti; 9) lahtiste uste ja lahtiste või ainult ühe riiviga suletud luukidega poolvagunit; 10) lahtiste või riivistamata ustega tühja kinnist vagunit; 11) vagunit, mille rataste veerepind on jääkainetest puhastamata. (4) Reisirongil peavad esimese ja viimase vaguni otsauksed olema lukus ning ülekäigusillad üles tõstetud ja kinnitatud. (5) Reisirongi ei ole lubatud panna: 1) ohtliku veosega, suru- või vedelgaasiga ning kergsüttivate ja haisevate veostega vagunit; 31 2) korralise remondi või täieliku tehnilise järelevaatuse tähtaja ületanud või selle pikenduseta vagunit. (6) Raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras võib panna riigisisesesse reisirongi, välja arvatud kiirrongi, ka kinnist tüüpi kaubavaguni. Seejuures ei tohi riigisisesesse reisirongi panna üle kolme kaubavaguni. Rahvusvahelisse reisirongi haagitavate kaubavagunite liik ja arv kooskõlastatakse otseühenduses osalevate riikide raudtee-ettevõtjatega. Juurdehaagitava kaubavaguni ehitus ja tehnoseisund peavad tagama reisirongi ohutu liikluse kehtestatud kiirusega. (7) Inimestega kauba- ja reisivagun, välja arvatud ametivagun ja veosesaatjaga vagun, paigutatakse kaubarongis ühte gruppi ja grupp eraldatakse vähemalt ühe kattevaguniga vedurist, rongi sabast ja rööbaste, palkide, talade või muu järsu tõuke või peatuse korral paigalt nihkuda võiva veosega laaditud lahtisest raudteeveeremist. Inimeste veonõuded kaubarongiga sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud juhendiga. § 43. Pidurihoolde, rongilülitamise ja piduriproovi tegemise kord Raudteeveerem peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega vastavalt normidele. Arvestuslikud piduriklotsi survenormid veeremitelje kohta, rongide käsi(seisu)piduritega varustamise normid, pidurdusarvutusteks vajalikud andmed, raudteeveeremi pidurdusrežiimi ja pidurivõrku lülitamise kord, rongide automaatpidurite täis- ja lühiproovi tegemise ning vormikohase õiendi täitmise kord ja muu vajalik oskusteave pidurite hoolde kohta sätestatakse raudteeveeremi valdaja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis. § 44. Rongide varustamine ja teenindamine (1) Vedur, mootorrong, reisirong ja -vagun varustatakse tulekustutus- ja arstlike esmaabivahenditega. Veduril ja mootorrongil peavad raudteeveeremi valdaja määratud kohtades olema ettenähtud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi kinnitamiseks automaatpidurite rikke korral. (2) Reisirongi teenindavad peale raudteeveeremi meeskonna vagunisaatjad või teised töötajad raudteeveeremi valdaja kehtestatud korras. (3) Isikutel, kes ei kuulu raudteeveeremi meeskonna koosseisu, on keelatud sõita veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhtimiseks ettenähtud kohas. Erandina võivad veduri, mootorrongi või muu veovahendi juhiruumis sõita manöövrimeeskonna liikmed, isikud ning töötajad, kellele on selleks raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja antud luba, kuid mitte üle kahe isiku korraga. (4) Kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korra kehtestab raudteeveoettevõtja kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri majandajaga. § 45. Veduri kasutamine rongi ees (1) Töötav vedur pannakse rongi ette, seejuures rongi vedamisel kahekabiinilise veduriga juhitakse seda eesmisest juhiruumist. 32 (2) Mittetöötav vedur, mootorrong või selle vagun valmistatakse ette ja pannakse rongi koosseisu vastavalt raudteeveoettevõtja kinnitatud ja raudteeinfrastruktuuri majandajaga kooskõlastatud veoveeremi transportimise juhendile. (3) Manöövritööl tohib juhtida vedurit mõlemast juhtimiseks ettenähtud kabiinist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale. (4) Ühe juhiruumiga vedur võib liikuda tagurpidi: 1) töö- ja päästerongis; 2) saatejaama naasmisel pärast rongi tõukamist; 3) rongi tõukamisel; 4) ilma vagunita liikumisel; 5) üleanderongis, mis koosneb vagunitest, mida saadetakse sõlmjaamas asuvast ühest jaamapiirkonnast teise; 6) kogumisrongis, mis koosneb sõlmjaamade vahel asuvates jaamades rongi juurde haagitud vagunitest; 7) väljaveorongis, mis koosneb vagunitest, mis saadetakse sõlmjaamast liinil asuvasse jaama; 8) rongi liikumisel veduri veoõlal ühe veduriga rongi teenindamise piirkonnas, millega piirnevates jaamades puudub vedurite ümberpööramise võimalus, üksnes juhul, kui raudteeveoettevõtja on kehtestanud asjakohase liiklusohutuse tagamise juhendi, mille on heaks kiitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Ühe juhiruumiga vedur ei või liikuda selle üleande-, kogumis- ja väljaveorongi vedamisel tagurpidi, mille koosseisus on 1. ja 2. ohuklassi kuuluva ohtliku kaubaga laaditud vagun. Ühe juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga veduri tagurpidi liikumise korra sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga. (6) Kui ühe juhiruumiga veduril on juhtimispuldid mõlemal pool, võib vedur tagurpidi liikuda piiranguteta. § 46. Raudteeveeremi juhi tegevus rongi juhtimisel (1) Raudteeveeremi jaamavahele sõitmine ilma liikluskorraldaja loata on keelatud. Raudteeveeremi juhile on jaamavahe hõivamise loaks üldjuhul väljasõidufoori lubav näit. Väljasõidufoori rikke korral või rongi saatmisel teelt, kus puudub väljasõidufoor, on jaamavahe hõivamise loaks vormikohane kirjalik sõiduluba, sau või raadioside teel edastatud jaamakorraldaja vastutav käsk. (2) Raudteeveeremi juhil ei ole reisirongiga lubatud jaamast või ettenähtud peatuskohast väljuda enne sõiduplaanis ettenähtud aega või sõita jaamast või peatuskohast läbi peatuseta, kui rongi sõiduplaanis on ette nähtud peatus reisijate pealeminekuks ja mahatulekuks. (3) Jaamas, kus reisirongil on ette nähtud peatus vahetuseks või möödasõiduks, mitte aga reisijate peale- ja mahaminekuks või posti ja pagasi laadimiseks, võib peatust lühendada või ära jätta jaamakorraldajale ja raudteeveeremi juhile antud dispetšeri käsul. (4) Kui raudteeveeremi juhil on jaamavahe hõivamise luba, on tal rongi saatmisel jaamateelt keelava väljasõidufoori näidu korral või väljasõidufoorita teelt keelatud alustada liikumist, saamata raadioside teel liikluskorraldaja korraldust või saatesignaali, mille annab 33 liikluskorraldaja ise või tema käsul tehnokorraldusaktis määratud töötaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras. (5) Liiklust ohustava takistuse või inimese ohtu sattumise korral peab raudteeveeremi meeskond võtma kohe tarvitusele abinõud liikuva rongi peatamiseks. Raudteeveeremi meeskonna täpse tegevuse korra hädapidurduse kasutamise puhul sätestab raudteeveeremi valdaja. (6) Raudteeveeremi juht on oma töös kohustatud: 1) järgima rongi käitamiseks ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate fooride, signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning sõiduplaani; 2) rongi vastuvõtmisel veenduma, et see on tehniliselt korras, pöörates enim tähelepanu pidurite, liivapuisturite ja raadiosideseadmete tööle; 3) tegema rongi tehnoseisundi raamatu sissekannete alusel kindlaks, kas automaatsignalisatsioon ja autostopp on töökorras ning kontrollima signaal- ja päästevahendite olemasolu; 4) jälgima rongi seisukorda ja terviklikkust, rongilt antavaid signaale ning elektrifitseeritud piirkonnas ka kontaktvõrgu seisukorda; 5) sissesõidul jaama ja jaamast läbisõidul andma ettenähtud signaale, jälgima, kas matk on õige ja tee vaba, jälgima jaamatöötajate signaale ning rongide ja manöövrivedurite liikumist naaberteedel ning liiklusohu tekkimisel võtma kohe tarvitusele abinõud peatumiseks; 6) automaatsignalisatsiooniga piirkonnas enne jaamast väljumist veduri automaatsignalisatsiooni veduriseadmed sisse lülitama ning raadiosidega liinil veenduma, et raadiojaam on sisse lülitatud ja töökorras; 7) peatumisel jaamas peatama rongi vastuvõtuteel enne väljasõidufoori, selle puudumisel enne piirdetulpa ning kaubarongi vedur peab peatuma väljasõidufoori juures ja selle puudumisel piirdetulba juures, veendudes et see mahub tervenisti vastuvõtutee kasulikku pikkusesse; 8) pärast jaamas peatumist tehniliste puuduste leidmisel rongis on raudteeveeremi juht kohustatud sellest kohe liikluskorraldajale ette kandma; 9) teatama raadioside vahendusel lähima jaama jaamakorraldajale või dispetšerile ning vajaduse korral naaberteel liikuva rongi raudteeveeremi juhile, kui teel olles leitakse teeblokeeringusignaalide, rööbastee, kontaktvõrgu, muude seadmete, rajatiste või naaberteel liikuva rongi rike. (7) Pärast veduri rongi haakimist on raudteeveeremi juht kohustatud: 1) veenduma, et vedur on esimese vaguniga õigesti kokku haagitud, raudteeveeremite vahelised pidurisüsteemi õhuvoolikud ühendatud ja otsakraanid nende vahel avatud; 2) täitma pidurimagistraali suruõhuga, veenduma, et rõhulang ei ületa kindlaksmääratud norme ja proovima automaatpidureid; 3) saama teatise rongi piduritega varustatuse kohta, võrdlema selles olevat sabavaguni numbrit rongi kaalulehel olevaga ja veenduma, et rongi pidurirõhk vastab normile; 4) tutvuma rongi kaalulehe järgi kaubarongi koosseisuga, tehes kindlaks, kas seal on vaguneid inimestega ja erilist ettevaatust nõudva kategooria veosega või lahtist raudteeveeremit. (8) Raudteeveeremi juht peab rongi juhtimisel: 1) hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima ning vältima õhumahuti ja pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi; 2) alalise signaali keelava näidu või kiiruse vähendamist nõudva signaali korral rakendama tööpidurdust, et peatada rong enne peatussignaali, või mööduma kiiruse vähendamist nõudvast signaalist lubatud piirkiirust ületamata; 34 3) elektriveeremiga mööduma õhkvahemikku piiravast signaalist kiirusega vähemalt 20 kilomeetrit tunnis, et vältida elektriveeremi tõstetud vooluvõtturiga peatumist õhkvahemiku piires; 4) ootamatu peatussignaali puhul või ootamatu takistuse tekkimisel viivitamatult rakendama kõik tema käsutuses olevad abinõud rongi peatamiseks kiirpidurdamisega; 5) liiklusohutuse tagamiseks vähendama vajadusel kiirust ning juhtima rongi eriti valvsalt, kui signaalide nähtavus järsult väheneb. (9) Teel olles ei ole raudteeveeremi juhil lubatud: 1) ületada raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud piirkiirust või signaalide ja hoiatustega lubatud kiirust; 2) lasta tähelepanu raudteeveeremi juhtimiselt ning signaalide ja tee seisukorra jälgimiselt kõrvale suunata või hajuda. § 47. Tegevuskord rongi sundpeatumisel jaamavahel (1) Rongi sundpeatumise korral jaamavahel peab raudteeveeremi juht: 1) peatama rongi võimalikult tasasel ja sirgel teeosal, välja arvatud kiirpidurdamise puhul; 2) rakendama tööle rongi automaatpidurid ja veovahendi abipiduri; 3) teatama peatumisest viivitamata raadioside teel jaamavahel liikuvate rongide raudteeveeremi juhtidele ja jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele, kes peavad sellest koheselt ette kandma dispetšerile; 4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjust ja edasiliikumise võimalust; 5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi käsi(seisu)piduri ja andma signaali, et rongitöötajad rakendaksid tööle rongi käsi(seisu)pidurid, ning rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsi(seisu)pidurid raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja määratud korras ning raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud hulgal; 6) andma raadioside teel jaamakorraldajale või dispetšerile lisateateid peatumise põhjuse ja liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta ning rongiraadioside rikke korral tuleb teade jaamakorraldajale või dispetšerile edastada raudteeveeremi meeskonna liikme, reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu esimesel võimalusel ükskõik millise olemasoleva sidevahendi kaudu; 7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks, vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee, kuid igal juhul tuleb rongiliiklust takistav koht kohe piirata kahe- või mitmeteelise jaamavahe naaberteel ja kõigepealt sealtpoolt, kust on oodata lähenevat rongi. (2) Jaamavahel peatumisel piiratakse: 1) reisirong kohe pärast päästerongi või abiveduri väljakutset; 2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe pärast peatumist. (3) Rongi piiramise kord sätestatakse määruse lisas 3. (4) Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit ning rongi tagurdamine ei ole keelatud, võib raudteeveeremi juht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale 35 teeosale. Tagurdava rongi sabavaguni juures peab sel juhul olema raudteeveeremi meeskonna liige või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 kilomeetri tunnis. Juhul, kui tõusul peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema tagurdamine ei ole lubatud, peab raudteeveeremi juht kohe nõudma abivedurit. (5) Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga, järeltuleva rongi veduriga või mootorrongiga. Päästerongi või abiveduri nõudmise, määramise ja liikumise kord ning jaamavahel kahe mootorrongi kokkuhaakimise ja nende edasise liikumise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis. (6) Kui on nõutud päästerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui saabub abi või antakse liikumiseks luba. 6. peatükk Tuleohutus § 48. Tuleohutuse miinimumnõuded (1) Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja. (2) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja. (3) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. (4) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljapoole raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning lähima rööpapea välisservast vähemalt 2,5 meetri kaugusel. (5) Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest omanik. Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele selle kasutamise väljaõppe. (6) Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest, mis on ettevõttes kehtestatud. (7) Raudteeveoettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveo korraldamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveo korraldamise käigus ilmneb tehniline rike 36 või muu tuleohtu tekitada võiv puudus, siis peab raudteeveoettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks. (8) Suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis vastab tubakaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes veovahendi valdaja nõusolekul, raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul. (9) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtliku kaubaga laaditud raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi vedaja tagama valve ööpäev läbi. (10) Tuleohtliku kauba laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja. § 49. Tuleohutuse nõuded jaamades (1) Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vähemalt järgmiselt: 1) ehitises, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhis – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta; 2) ehitis, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta; 3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis; 4) lahtine estakaad ja muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 meetri kohta. (2) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga. (3) Tuleohtlike kaupade ladu, raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehh ja muu sarnane objekt tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus. (4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega. § 50. Tuleohutuse nõuded raudteeveeremile (1) Raudteeveeremil, eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda. (2) Keelatud on: 1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid; 2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutis, mis ei ole selleks ettenähtud; 3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega; 37 4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta, välja arvatud kui raudteeveeremi valdaja oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti; 5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele. (3) Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda. (4) Keelatud on: 1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele; 3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta; 4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal; 5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele; 6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe. (5) Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda. (6) Keelatud on: 1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule; 3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid alla lubatud veetaseme või rikkis suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor; 4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta; 5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljapoole selleks ettenähtud kohti; 6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas. (7) Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veovahendi ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada raudteeveeremi remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid. (8) Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus. (9) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, raudteeveeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud. (10) Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest. (11) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega. (12) Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja. (13) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses: 1) veduris ja restoranvagunis – 3 tulekustutit; 38 2) diisel- ja elektrirongi juhtvagunis – 1 tulekustuti; 3) diisel- või elektrirongi mootorvagunis automaatse tulekustutussüsteemiga ja rööbasbussis – 2 tulekustutit; 4) lumesahas, teemasinas, raudteekraanas, reisi-, pagasi- ja postivagunis – 2 tulekustutit; 5) juhtratastega eriveeremis – 1 tulekustuti; 6) muus veovahendis – 2 tulekustutit; 7) päästerongi veeremiosas – 16 tulekustutit. (14) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga. (15) Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on nõutav vagunitüüpi veduril ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. (16) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib raudteeveeremi meeskonna asemel üksnes raudteeveeremi juht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava tulekustutussüsteemiga. (17) Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab rong olema peatatud. Raudteeveeremi meeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama raudteeveeremi valdaja kinnitatud juhendile raudteeveeremi meeskonna tegevuse kohta tulekahju korral ning tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite kasutamisel. (18) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras. § 51. Tuleohutuse nõuded kütusele (1) Raudteeveeremi kütusevaru, välja arvatud selleks projekteeritud mahuti sisepõlemismootoriga vagunis, tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuv kütusepaak või -kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud. (2) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgses kütusepaagi mahutis. 39 7. peatükk Rakendussätted § 52. Määruse kohaldamine Enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa või ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle kohaldatakse ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud raudtee tehnokasutuseeskirja nõudeid. § 53. Määruse kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 54. Määruse jõustumine Määruse § 27 lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded Lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h Lisa 3 Raudtee signalisatsioonijuhend Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend 40 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 1 Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded 1. Nõuded kitsarööpmelisele 750 mm raudteele 1.1 Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist raudteed, mille tee telgede vahe on 748–768 mm. 1.2 Tee telgede vahe rööpapeade sisekülgede vahel kõrgusel 7 mm allpool rööpapea veerepinnast, arvestades lubatud hälvet laienemisele 4 mm ja kitsenemisele 2 mm, peab olema järgmine: 1.2.1 tee sirgetel osadel ja tee kõverikes raadiusega alates 300 m – 750 mm; 1.2.2 tee kõverikes raadiusega alates 201–299 m – 755 mm; 1.2.3 tee kõverikes raadiusega alates 100–200 m – 760 mm; 1.2.4 tee kõverikes raadiusega vähem kui 100 m – 764 mm. 1.3 Raudteeveeremi liikumiseks kasutatav kitsarööpmeline raudtee peab vastama järgmistele nõuetele: 1.3.1 teemulde laius tee liini sirgel osal on vähemalt 3,5 m; 1.3.2 mõlemal pool liiprite otstest on teepeenar laiusega vähemalt 0,2 m; 1.3.3 raudtee liiprite epüür on vähemalt 1320 liiprit 1 km kohta; 1.3.4 teemärgid asetatakse kuni 2 m kaugusele tee teljest; 1.3.5 välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 60 mm. 2. Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatava raudteeveeremi ohutusnõuded 2.1 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras. 2.2 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutataval raudteeveeremil peavad olema nähtavad ja kuuldavad signaalid, töötavad pidurid ja vajadusel haakeseadmed. 2.3 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatava raudteeveeremi rattapaarid peavad tagama tehnilise ühilduvuse raudteega. 2.4 Inimeste vedu raudteeveeremiga peab olema ohutu. Inimeste veol reisivaguni või platvormtüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning platvormtüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid. 1 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h 1. peatükk Üldosa 1. Reguleerimisala 1.1 Lisaga kehtestatakse täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h. 1.2 Enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb sellele raudteeliinile teha riskianalüüs vastavalt Euroopa Komisjoni 30. aprilli 2013. a rakendusmäärusele 402/2013/EL riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25). 2. peatükk Teemajanduse ehitised 2. Muldkeha laius 2.1 Uue raudteeliini ehitamisel või olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimisel peab muldkeha pealmine laius vastama kehtivatele ehitusnormidele ning olema vähemalt 7,6 m lai üheteelisel ja 11,7 m lai kaheteelisel liinil. 2.2 Olemasoleval raudteeliinil sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee pealisehitisele ning olema vähemalt 6,6 m lai üheteelisel liinil ja vähemalt 10,7 m lai kaheteelisel liinil. 2.3 Kõverikel, mille raadius on raudteel alla 3000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt normidele. 2.4 Teepeenra laius peab olema mõlemal pool rööbasteed vähemalt 0,5 m. 3. Tee telgede vahe 3.1 Uue raudteeliini ehitamisel või olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimisel peab teede telgede vahe sirgetel teeosadel olema vähemalt 4300 mm, olemasolevatel liinidel vähemalt 4100 mm ning teise ja kolmanda tee vahel vähemalt 10 000 mm. 3.2 Peatee ja muu tee telgedevahe peab olema vähemalt 5100 mm. 4. Raudtee pealisehitus 4.1 Rööpad ei tohi olla kergemad kui 60 kg jooksva meetri kohta. 1 4.2 Rööpaid peab kontrollima defektoskoopiaseadmega mitte harvemini kui üks kord iga kahe kuu tagant. 4.3 Rööbastee geomeetriat peab kontrollima üks kord kahe nädala tagant seadmega, mis võimaldab mõõdetavate parameetrite reaalajas salvestamist. 4.4 Pöörmete nõuetele vastavust peab kontrollima vähemalt üks kord nädalas. 5. Piirdeaiad 5.1 Kiiruse tõstmisele eelneva riskianalüüsiga tuleb välja selgitada kohad, kus raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast piiratud. 6. Täiendavad nõuded reisijate ooteplatvormidele 6.1 Reisijate ooteplatvormid peavad olema varustatud telemaatiliste rakendustega, mis hoiatavad ooteplatvormil viibijat vähemalt kiirusel 141 km/h mööduvast reisirongist. 6.2 Uute ja olemasolevate ooteplatvormide rekonstrueerimisel peab ohuala laius olema vähemalt 1,5 m. 6.3 Olemasolevatele ooteplatvormidele tuleb kanda punane joon ooteplatvormi raudtee poolsest servast vähemalt 1,5 m kaugusele. 3. peatükk Side- ja turvanguseadmed 7. Turvanguseadmed 7.1 Turvanguseadmed meldepunktides: 7.1.1 kõik jaamateed, kus võib rongide liikumiskiirus olla vahemikus 141–160 km/h, peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega. 7.2 Turvanguseadmed jaamavahes: 7.2.1 automaatblokeeringuga raudteeliinil peab olema kas neljanäiduline signalisatsioon või ETCS1 kasutamisel selline kolmenäiduline signalisatsioon, mis tagab rongi automaatse peatumise vahetult keelava signaali ees; 7.2.2 poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga varustatud raudteeliinil peavad lisaks sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1800 m ulatuses. 7.3 Turvanguseadmed raudteeületuskohtadel: 7.3.1 I ja II kategooria raudteeülesõidukohad peavad olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja täistõkkepuudega; 7.3.2 III kategooria raudteeülesõidukohad peavad olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooniga. Tõkkepuude vajadus nimetatud raudteeülesõidukohtadel määratakse iga raudteeülesõidukoha osas individuaalse riskianalüüsi alusel. Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud määruse lisa 4 (Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend) nõuete kohane nähtavuskolmnurk ning 1 European Train Control System 2 raudteeülesõidukohta kasutavate maanteesõidukite ja rongide arvu korrutis ületab 800, siis tuleb paigaldada tõkkepuud; 7.3.3 enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peavad kõik automaatsed foorisignalisatsioonid olema varustatud LED-fooripeadega ja kaugseirega; 7.3.4 raudteeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsiooniga varustamise vajadust hinnatakse rongide liikumiskiiruse tõstmisele eelneva riskianalüüsi käigus. 7.4 Raadioside raudteeinfrastruktuuril: 7.4.1 Enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peab raudteeinfrastruktuuril olema kasutusele võetud GSM-R tehnoloogial põhinev raadioside. 4. peatükk Kontaktvõrk ja elektrivarustus 8. Elektrivarustus 8.1 Enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peab kontaktvõrk olema viidud seisukorda, mis tagab elektriveeremi liikluse suurima lubatud kiirusega, järgmiselt: 8.1.1 alalisvoolu elekterveo süsteemi toiteskeem peab tagama vooluvõtturil pingetaseme vähemalt 2,7 kV; 8.1.2 kontaktvõrgu toide peab olema kahepoolne; 8.1.3 kontaktriputuse süsteem peab olema kompenseeritud; 8.1.4 kontaktriputuse konstruktsioonilised lahendused peavad vastama määruse üldsätetes viidatud normdokumentides esitatud tingimustele ja võimaldama saavutada ettenähtud reguleerimisparameetreid; 8.1.5 kontaktvõrgu reguleerimisparameetrite kontrolli tuleb vagun-laboratooriumiga teostada normaalse vooluvõtturi surve korral üks kord kvartalis ja suurendatud vooluvõtturi surve korral üks kord aastas. 5. peatükk Raudteeveerem 9. Raudteeveeremi automaatsignalisatsioon 9.1 Neljanäidulise automaatblokeeringu puhul peab mootorveeremi juhiruumis asuv ohutusseade edastama raudteeveeremi juhile kõik foorinäidud, mis on kasutusel neljanäidulisel automaatblokeeringul. 6. peatükk Liikluskorralduslikud erisused 10. Erisused 10.1 Rongi lähte- ja sihtjaamas tuleb kiirusel 141–160 km/h liikuva reisirongi (edaspidi kiirem reisirong) kõik matka ettevalmistamisega seotud tegevused lõpetada vähemalt viis minutit enne rongi saabumist või väljumist. 10.2 Teistes jaamades tuleb kõik kiiremale reisirongile matkavalmistamisega seotud tegevused lõpetada vähemalt kümme minutit enne rongi saabumist või väljumist. 10.3 Keelatud on korraldada kiirema reisirongi kohtumist kaheteelises piirkonnas ja kõrvalteedel mitmeteelises piirkonnas kaubarongiga, mille koosseisus on külgmise 3 ebagabariitsusega veosed, poolvagunid, platvormid või dumpkaarid puistekaupadega (liiv, killustik, süsi, maagipulber jms). 10.4 Keelatud on saata jaamavahele iseliikuvat eriveeremit, kui kiirema reisirongi väljumiseni või läbimiseni on jäänud vähem kui 30 minutit. 10.5 Jaamakorraldaja ja teised jaama töötajad, kes peavad kohtama kiiremat reisirongi, peavad hiljemalt kolm minutit enne kiirema reisirongi saabumist, läbimist või väljumist asuma jaama tehnokorraldusaktis näidatud kohtumiskohas. 10.6 Kiirema reisirongi läbilaskmiseks tuleb manöövritöö rongimatka pöörmetel ja väljumisega rongimatka pöörmetel katkestada siis, kui kiirem reisirong väljub naaberjaamast, kuid mitte hiljem kui kümme minutit enne rongi läbimist. 10.7 Manöövrijuht või mõni teine tehnokorraldusaktis näidatud töötaja, kes kinnitab jaamas vaguneid, peab veenduma ja kandma jaamakorraldajale ja/või dispetšerile ette, et jaamas seisvad vagunid on kinnitatud pidurkingadega vastavalt tehnokorraldusakti nõuetele. 7. peatükk Töö hoiatustega 11. Hoiatused 11.1 Kiirema reisirongi teelolekul hoiatuste automaatseks vastuvõtmiseks peab selle reisirongi juhiruumis olema seade, mis võtab hoiatuste programmist saabunud hoiatuse vastu. 11.2 Vastuvõetud hoiatuste teatavakstegemiseks kiirema reisirongi raudteeveeremi juhile peab selle juhiruumis olema seade, mis kuvab hoiatuste programmist saabunud hoiatuse raudteeveeremi juhi kuvari ekraanile enne hoiatuse kehtivusaja algust. 8. peatükk Töötajate ohutusnõuded 12. Ohutusnõuded 12.1 Kõik tööd, sealhulgas ülevaatused ja kontrollid raudteerajatistel, tuleb katkestada kümme minutit enne kiirema rongi möödumist, ning ehitusgabariit tuleb viia sellisesse seisu, mis tagab rongi ohutu möödumise. Tehnika tööorgan tuleb viia gabariidi asendisse ja abivahendid tuleb ehitusgabariidist eemaldada. 12.2 Töötajad peavad viis minutit enne rongi möödumist olema eemaldunud äärmisest rööpast vähemalt 4 m kaugusele. 4 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 3 Raudtee signalisatsioonijuhend 1. peatükk Üldsätted 1. Üldsätted 1.1 Raudtee signalisatsioonijuhend (edaspidi ka signalisatsioonijuhend) määrab kindlaks avalikult kasutataval raudteel (edaspidi ka raudtee) nähtavate ja kuuldavate signaalide süsteemid ning tehnilised nõuded signaalvahenditele, mille abil korraldatakse rongiliiklust ja manöövritööd. 1.2 Uute signaalvahendite, samuti raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivate või käsitlevate juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktide rakendamisel tuleb täpselt järgida signalisatsioonijuhendis kehtestatud nõudeid. 2. peatükk Signaalid 2. Nähtavad signaalid 2.1 Signaalide abil tagatakse ohutu ning täpne raudteeliiklus. Raudteeliikluse korraldamisel kasutatakse nähtavaid ja kuuldavaid signaale. 2.2 Nähtavad signaalid väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid signaale edastatakse fooridega ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -lippude, -näidikute ja -märkide abil. 2.3 Nähtavad signaalid jagunevad kasutamisaja järgi: 2.3.1 päevasteks, mis on kasutusel ööpäeva valgel ajal. Neid signaale edastatakse signaalketaste, -kilpide, -lippude ja -näidikute, pöörmenäidikute, teetõkke- ja veevõtukoha näidikute abil; 2.3.2 öisteks, mis on kasutusel ööpäeva pimedal ajal. Neid signaale edastatakse kehtestatud värvi signaaltulede (käsi-, rongi- ja muudes signaallaternates ning signaalnäidikutes) abil. Öiseid signaale tuleb kasutada ka päevasel ajal udu, tuisu ja muudel ebasoodsa nähtavuse juhtudel, kui signaali nähtavus päevastel peatussignaalidel on alla 1000 m, kiiruse vähendamise signaalidel alla 400 m ja manöövrisignaalidel alla 200 m; 2.3.3 ööpäevasteks, mis on kasutusel pidevalt ja edastavad signaale ühesuguselt nii ööpäeva valgel kui ka pimedal ajal. Nendeks signaalideks on foorituled, matka- ja muud näidikud, alalised kiiruse vähendamise kettad, kollased ruudukujulised kilbid (nende tagumine külg on roheline), kaubarongi saba tähistavad valgust peegeldava pinnaga kettad ning signaalnäidikud ja -märgid. 3. Kuuldavad signaalid 3.1 Kuuldavad signaalid väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis. Kuuldavate signaalide edastamiseks kasutatakse veduri-, mootorrongi- ja dresiinide vilesid, 1 käsivilesid, signaalpasunaid ja sireene. 3. peatükk Alalised signaalid 4. Alalised signaalid 4.1 Alalised signaalid on foorid, mis jagunevad järgmiselt: 4.1.1 sissesõidufoor on rongi jaamavahelt jaama sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.2 väljasõidufoor on rongi jaamast jaamavahele väljumise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.3 matkafoor on rongi jaama ühest rajoonist teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.4 läbisõidufoor on rongi ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.5 kattefoor on raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini ühetasandilise ristumiskoha, lahtikäiva silla ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu piiramiseks; 4.1.6 tõkkefoor on raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel liikuva rongi või muu liikuva raudteeveeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral. Tõkkefoori rakendatakse samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel või järelevaatusel; 4.1.7 hoiatusfoor on põhifoori (sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori) näitudest eelteate edastamiseks; 4.1.8 kordusfoor on eelteate edastamiseks väljasõidu- või matkafoori lubavast näidust või sorteerimismäefoori (edaspidi mäefoor) näidust neil juhtudel, kui eelnimetatud põhifooride nähtavus normaalolukorras ei ole tagatud; 4.1.9 vedurifoor on teefoori näidu edastamiseks veduri või juhtvaguni kabiini ning teefooride puudumisel rongi jaamavahe ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks; 4.1.10 manöövrifoor on manöövritöö lubamiseks või keelamiseks; 4.1.11 sorteerimismäefoor on mäelt raudteeveeremi allalaskmise lubamiseks või keelamiseks. 4.1.12 harutee tõkkefoor on harutee liikluse piiramiseks raudteeületuskoha ees, kui seal ei ole võimalik saavutada normpikkusega piirkondi lähenemiseks. 4.2 Erandjuhul võib ühel fooril olla ühel ajal mitu otstarvet (sisse- ja väljasõidufoor, väljasõidu- ja manöövrifoor, väljasõidu- ja matkafoor). Foori mitmeotstarbelise rakendamise otsustab raudtee valdaja. 4.3 Fooris kasutatakse nii alaliselt põlevaid kui ka alaliselt mittepõlevaid ja vilkuvaid (kindla perioodi järel süttivaid ja/või kustuvaid) signaaltulesid. Automaatblokeeringuga liinil tähistatakse läbisõidufoorid numbritega ning muud foorid tähtedega või tähtede ja numbritega raudtee valdaja sätestatud korras. Kehtestatud paaritu liiklemissuuna foore tähistatakse tähega A ja paaris liiklemissuuna foore tähega B. 4.4 Foori signaaltulede tähendused, sõltumata nende asukohast ja otstarbest, on järgmised: 4.4.1 üks roheline tuli lubab sõita raudtee valdaja kehtestatud suurima kiirusega (edaspidi piirkiirus), järgmine foor on avatud; 4.4.2 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega; 4.4.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud; 4.4.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud; 4.4.5 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud; 4.4.6 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu. 2 4.5 Foor loetakse avatuks siis, kui selles põleb lubav signaaltuli, ja suletuks, kui fooris põleb keelav signaaltuli. 5. Sissesõidufoor 5.1 Sissesõidufooriga edastatakse järgmisi signaale: 5.1.1 üks roheline tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 1); Joonis 1 5.1.2 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis 2); Joonis 2 3 5.1.3 üks kollane tuli lubab rongil sõita jaama peateele valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud (joonis 3); Joonis 3 5.1.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 4); Joonis 4 5.1.5 kaks kollast tuld lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 5); Joonis 5 4 5.1.6 kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudtee valdaja kehtestatud korras vähendatud kiirusega sõita jaama pea- või kõrvaltee vabale teeosale ning liikuda punase näiduga signaliseeriva matkafoorini või signaalmärgini „Mootorrongi ühendamise koht“ ja signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem saabunud rong (joonis 6); Joonis 6 5.1.7 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 7). Joonis 7 5.2 Kui rongid võetakse jaama kõrvalteele mööda laugpöörmeid (pöörmed riströöpa margiga 1/18 ja pikemad, kuid mitte järsemad), kasutatakse sissesõidu- ja matkafooris järgmisi signaale: 5.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 8); Joonis 8 5 5.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis 9); Joonis 9 5.2.3 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 10); Joonis 10 5.2.4 üks roheline vilkuv tuli* lubab rongil sõita mööda peateed kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 11). Joonis 11 * Kasutatakse vajadusel, sõltumata pöörme riströöpa margist. 6 6. Kutsesignaal 6.1 Üks valge vilkuv tuli lubab rongil jätkata sõitu foori punase või kustunud tule juures kuni järgmise foorini või piirdetulbani kiirusega kuni 20 km/h, rakendades ülivalvsust (joonis 12). Joonis 12 6.2 Kutsesignaali võib kasutada sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooris (välja arvatud grupifooris). Väljasõidufoori kutsesignaaliga on lubatud rongi saata ainult automaatblokeeringuga kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed. 7. Väljasõidufoor 7.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.1.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või enam blokkpiirkonda (joonis 13); Joonis 13 7.1.2 üks kollane tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 14); Joonis 14 7 7.1.3 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 15); Joonis 15 7.1.4 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 16); Joonis 16 7.1.5 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 17). Joonis 17 7.2 Rongi saatmisel mööda laugpööret kõrvalteele automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 18); Joonis 18 8 7.2.2 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 19). Joonis 19 7.3 Poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale: 7.3.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 20); Joonis 20 7.3.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 21); Joonis 21 7.3.3 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 22); Joonis 22 9 7.3.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani ja selle jaama sissesõidufoor on avatud (joonis 23). Joonis 23 7.4 Rongi saatmiseks teeblokeeringuga haruteele või väljasõidumatka näitamiseks teeblokeeringuga mitmeteelisel liinil või ühe- ja kaheteelisel kahesuunaliseks liiklemiseks ehitatud automaatblokeeringuga liinil, samuti kombineeritud teeblokeeringuga liinil võib väljasõidufoori tulesid täiendada matkanäidikuga. 7.5 Matkanäidiku puudumisel võib signaali rongi väljumiseks haruteele või ühe- ja mitmeteelise piirkonna ühele teele, samuti kahesuunalise automaatblokeeringuga liini jaamavahe vastassuunalisele teele ning kombineeritud teeblokeeringuga jaamavahele edastada väljasõidufoori kahe rohelise tulega, mis automaatblokeeringu korral näitab tee vabaolekut vähemalt kahe blokkpiirkonna ulatuses, poolautomaatblokeeringu ja kombineeritud teeblokeeringu korral aga jaamavahe vabaolekut kuni järgmise jaamani (joonis 24). Joonis 24 7.6 Rongi saatmisel kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil mööda vastassuunalist teed on väljasõidufooris matkanäidiku või signaali „kaks rohelist tuld“ kasutamine kohustuslik. 7.7 Rongi väljasõidumatka valmisolekust väljasõidufooriga jaamas teeblokeeringuta haruteele signaliseeritakse ühe valge tulega. 7.8 Rong saadetakse haruteele saua või teeloaga. Sel juhul signaliseerib valge tuli väljasõidufooris väljasõidumatka valmisolekust ja punane tuli ei põle (joonis 25). Joonis 25 10 8. Matkafoor 8.1 Matkafooriga edastatakse järgmisi signaale: 8.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud; 8.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud; 8.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu. 8.2 Sõltuvalt matkafoori asukohast võidakse vajaduse korral kasutada järgmisi signaale: 8.2.1 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega; 8.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud; 8.2.3 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega, valmisolekuga peatumiseks jaamas, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud. 9. Läbisõidufoor 9.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse läbisõidufooriga järgmisi signaale: 9.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või rohkem blokkpiirkonda (joonis 26); Joonis 26 9.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 27); Joonis 27 9.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 28). Joonis 28 11 9.2 Neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liini peateel edastatakse läbisõidu-, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooriga järgmisi signaale: 9.2.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kolm või rohkem blokkpiirkonda; 9.2.2 üks kollane ja üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks blokkpiirkonda (joonis 29); Joonis 29 9.2.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on vaba üks blokkpiirkond; 9.2.4 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu. 9.3 Automaatblokeeringuga liinil kasutatakse enne sissesõidufoori erimärgistusega foore, mis signaliseerivad lisaks punktides 9.1 ja 9.2 nimetatule järgmiselt: 9.3.1 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 30); Joonis 30 9.3.2 üks roheline vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita kiirusega kuni 80 km/h, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 31). Joonis 31 12 9.4 Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil täiendatakse peateel nõutavast pidurdusmaa pikkusest lühemat blokkpiirkonda piirav sissesõidu-, matka-, väljasõidu- ja läbisõidufoor kahe valge noolekujulise näidikuga (joonis 27), sellele eelnev hoiatusfoor aga ühe valge noolekujulise näidikuga (joonis 26). 10. Tinglubav signaal 10.1 Automaatblokeeringuga liinil kohas, kus tõusul paikneva läbisõidufoori ette seismajäänud rong ei ole suuteline ilma abivedurita sõitu jätkama, kinnitatakse läbisõidufoori masti külge rombikujuline kilp, millel on läbipaistvatest helkuritest moodustuv T-kujuline märk (joonis 32). 10.2 Märki nimetatakse tinglubavaks signaaliks, mis lubab kaubarongil erandkorras sõita punase tulega teefoorist mööda kiirusega kuni 20 km/h, ülivalvsusega ja valmisolekuga peatumiseks. Joonis 32 11. Katte- ja tõkkefoor 11.1 Kattefooriga edastatakse järgmisi signaale: 11.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega; 11.1.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu. 11.2 Tõkkefooriga edastatakse: üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 33). 11.3 Katte- või tõkkefoori ees paikneva hoiatusfooriga edastatakse: üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, katte- või tõkkefoor on suletud (joonis 34). 11.4 Harutee tõkkefooriga edastatakse: punane põlev tuli keelab signaalist möödasõidu, üks valge tuli lubab signaalist möödasõidu (joonis 35). 11.5 Normaalolekus kattefoori ja selle hoiatusfoori või harutee tõkkefoori signaaltuled põlevad ning tõkkefoori ja selle hoiatusfoori signaaltuled ei põle. Joonis 33 Joonis 34 11.6 Katte- või tõkkefoori või harutee tõkkefoori keelavast signaalist võib mööda sõita 13 erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras. Joonis 35 12. Hoiatusfoor ja kordusfoor 12.1 Automaatblokeeringuta liinil edastatakse sissesõidu- ja kattefoori juurde kuuluva hoiatusfooriga järgmisi signaale: 12.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, põhifoor on avatud (joonis 36); Joonis 36 12.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, põhifoor on suletud (joonis 37); Joonis 37 12.1.3 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele. 12.2 Kordusfoor signaliseerib ühe rohelise tulega, kui väljasõidu- või matkafoor on avatud (joonis 38). Joonis 38 12.3 Tavaolukorras kordusfooris signaaltuli ei põle ja sel juhul fooril signaaltähendust ei ole. 14 13. Vedurifoor 13.1 Automaatblokeeringuga ja veduriautomaatsignalisatsiooniga liinil edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale: 13.1.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on rohelise tulega teefoor (joonis 39); Joonis 39 13.1.2 kollane tuli lubab sõita, ees on ühe või kahe kollase tulega teefoor (joonis 40); Joonis 40 13.1.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on punase tulega teefoor (joonis 41); Joonis 41 13.1.4 punane tuli süttib vedurifooris punase tulega teefoorist möödasõidul (joonis 42); Joonis 42 13.1.5 valge tuli vedurifooris (joonis 43) näitab vedurijuhile, et veduriautomaatsignalisatsiooni 15 seadmed on sisse lülitatud, kuid signaale teefoori signaalnäitudest mingil põhjusel vedurifoori ei kanta, vedurijuhil tuleb juhinduda ainult teefoori näitudest. Joonis 43 13.2 Lisaks eelnimetatule signaliseerib vedurifoor: 13.2.1 rohelise tulega rongi lähenemisest ühe kollase vilkuva tulega või ühe rohelise vilkuva tulega või ühe kollase ja ühe rohelise tulega teefoorile; 13.2.2 kollase tulega rongi lähenemisest kahe kollase tulega, või nendest ülemine vilkuv, teefoorile ning kõikide muude signaalnäitude korral teefooris, mis signaliseerivad rongi sõitmisest kõrvalteele. 13.3 Liinil, kus veduriautomaatsignalisatsiooni kasutatakse iseseisva rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendina, edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale: 13.3.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vabad kaks või rohkem blokkpiirkonda; 13.3.2 kollane tuli lubab sõita vähendatud kiirusega, ees on vaba üks blokkpiirkond; 13.3.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine blokkpiirkond on hõivatud. 13.4 Rongi sissesõitmisel hõivatud blokkpiirkonda hakkab vedurifooris põlema punane tuli. 13.5 Valge tuli näitab, et veduriautomaatsignalisatsiooni seadmed on sisse lülitatud, kuid teefooride signaale vedurile mingil põhjusel ei kanta. 13.6 Teefoorile lähenemisel edastavad vedurifoorid käesoleva juhendi punktis 13.1 ja 13.2 nimetatud signaale. 14. Inaktiivse foori tähistamine 14.1 Inaktiivse foori tuled tähistatakse kahe ristamisi kinnitatud liistuga vastavalt joonisel 44 näidatule. Joonis 44 14.2 Inaktiivse foori tulede sisselülitamise korra kehtestab raudtee valdaja. 16 4. peatükk Piiramissignaalid 15. Piiramissignaalid 15.1 Piiramissignaalideks nimetatakse ajutisi teisaldatavaid, mõlemalt poolt punast või ühelt poolt punast ja teiselt poolt valget ristkülikukujulist kilpi, kollast (teine pool roheline) ruudukujulist kilpi ning teiba külge kinnitatud punast signaallippu või öösel signaallaterna punast tuld. 15.2 Piiramissignaalidega edastatakse järgmisi signaale: 15.2.1 päeval punane ristkülikukujuline kilp (või punane signaallipp teiba otsas) ja öösel punase tulega signaallatern teiba otsas keelavad sõita (joonis 45); Joonis 45 15.2.2 päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp (joonis 46), mis signaliseerib sõltuvalt ohtliku koha asukohast järgmiselt: 15.2.2.1 jaamavahel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, kus tuleb peatuda või mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega; 15.2.2.2 jaama peateel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega; 15.2.2.3 jaama muudel teedel lubab sõita kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega, hoiatuse puudumisel kuni 25 km/h. Joonis 46 15.3 Jaamavahe või jaama peatee äärde pandud kollase ruudukujulise kilbi roheline külg (joonis 47) signaliseerib nii päeval kui öösel raudteeveeremi juhile, et pärast ohtliku koha läbisõitmist kogu rongiga võib sõita kehtestatud piirkiirusega. Joonis 47 17 16. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamavahel 16.1 Igasugune koht jaamavahel, mis takistab või ohustab rongide liiklust, tuleb piirata ajutiste signaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi saabumist takistuskohale või mitte, vastavalt joonisele 48. Joonis 48 16.2 Töökoht jaamavahel, kus rong tuleb peatada, piiratakse kui takistuskoht jaamavahel. 16.3 Takistuskoha või töökoha piiramise täpne kord ja piiramisel rakendatavad tüüpskeemid olenevalt töökoha asukohast jaamavahel avaldatakse raudtee valdaja kinnitatud raudteehoiutööde juhendis. 16.4 Ajutise kiiruse vähendamise signaal peab olema signalisti järelevalve all, ajutine punane signaal aga tööjuhi järelevalve all. 16.5 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma veovahendi ühe pika vile ja lähenemisel punast käsisignaali andvale signalistile kolm lühikest vilet ning peatama rongi enne punast käsisignaali. 16.6 Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal. Päeval punane kilp või signaallipp, öösel punase tulega signaallatern (joonis 49). Joonis 49 16.7 Mitmeteelises piirkonnas pannakse esimene punane signaal sellele rööbasteele, kust on oodata takistuskohale esimest rongi. Kui üheteelises piirkonnas ei ole teada, mis suunast esimene rong takistuskohale saabub, pannakse punane ajutine signaal esmalt takistuskoha suhtes kallakupoolsele rööbasteele, tasandikul aga kõveriku- või süvendipoolsele rööbasteele. Täpne tegevuskord ootamatult avastatud takistuskoha piiramisel sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. 18 16.8 Töökoht, mille rong võib läbida ainult saaturi saatel kiirusega kuni 15 km/h, piiratakse kui liiklust takistav koht jaamavahel. Sel juhul antakse liinil töötavatele raudteeveeremi juhtidele kirjalik hoiatus. 16.9 Kui rongide liiklus saaturiga kehtestatakse pikemaks perioodiks, on lubatud ajutiste punaste signaalide asemel kasutada punase tulega põlevaid kattefoore (punkt 16.7 ja 16.8). Ohtliku koha kattefooriga piiramise nõuded kehtestab raudtee valdaja, informeerides liiklustingimuste muutustest kõiki asjaosalisi ettenähtud korras. Sel juhul liinil töötavatele raudteeveeremi juhtidele kirjalikke hoiatusi ei anta. 16.10 Ajutised kiiruse vähendamise signaalid ja signaalmärgid „ohtliku koha algus“ (joonis 50) ja „ohtliku koha lõpp“ (joonis 51) paigaldatakse raudteehoiutööde juhendis näidatud skeemide järgi. Joonis 50 Joonis 51 16.11 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma ühe pika vile ja läbima signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha lõpp“ piiratud teelõigu kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega. Hoiatuse puudumisel ei tohi kiirus olla suurem kui 25 km/h. Üldjuhul kinnitatakse signaalmärk „ohtliku koha lõpp“ signaalmärgi „ohtliku koha algus“ tagumisele küljele. 16.12 Töökoht, mida ei piirata kiiruse vähendamise või peatussignaalidega, kuid tööliste hoiatamine rongi lähenemisest on siiski hädavajalik, piiratakse joonisel 52 näidatud ajutiste signaalmärkidega, millest möödasõitmisel peab raudteeveeremi juht andma vilet. Need signaalid pannakse selle tee äärde, kus tehakse töid, ja iga külgneva naaberpeatee äärde vastavalt joonisel 52 näidatule. Joonis 52 19 16.13 Vile andmise signaalmärgid pannakse raudteehoiutööde juhendis sätestatud skeemide järgi. 16.14 Jaamavahel, kus rongid liiguvad kiirusega üle 120 km/h, pannakse vile andmise signaalmärk töökoha piirist 800–1500 m kaugusele. 17. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamas 17.1 Iga raudteeveeremi liikumist ohustav takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata ajutiste peatussignaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi või muu veeremiüksuse saabumist takistuskohale või mitte. 17.2 Jaamateel töö- või takistuskoha piiramisel peatussignaalidega seatakse takistuskohale viivad pöörmed nn kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil isoleeritakse töö- või takistuskoht nii, et muudelt teedelt raudteeveerem sinna iseenesest või juhuse tõttu ei satu. 17.3 Kaitseasendisse seatud pöörmete riiv lukustatakse tabalukuga või nende kaitseasendis sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega. 17.4 Peale selle peab jaamakorraldaja rakendama liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud täiendavaid ennetusmeetmeid pöörmete ja signaalide juhtimisseadmel nii, nagu seda näeb ette jaama tehnokorraldusaktis sätestatud tegevuskord. Töö- või takistuskohal pannakse tee teljele ajutine punane signaal (joonis 53). Joonis 53 17.5 Kui töö- või takistuskohta pöörmete seadmisega muude teede suunas isoleerida pole võimalik, piiratakse see mõlemalt poolt ajutiste punaste signaalidega, mis pannakse töö- või takistuskoha piirist 50 m kaugusele joonisel 54 näidatud skeemi järgi. Joonis 54 20 17.6 Kui pöörme sulgrööpad on töö- või takistuskohale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine punane signaal pöörme sulgede vahele (joonis 55). Joonis 55 17.7 Sõltuvalt töö- või takistuskoha paiknemisest jaamas (pöörmel või rööbasteel) sätestatakse töö- või takistuskoha piiramise täpne tegevuskord jaamateel raudteehoiutööde juhendis. 17.8 Ohtliku koha avastamisel pöörmel on selle avastaja kohustatud rakendama otsekohe meetmeid selle piiramiseks. Neil juhtudel piiratakse liiklusele ohtlik koht ajutise punase signaaliga ja juhtunust informeeritakse jaamakorraldajat või dispetšerit (dispetšeritsentralisatsiooniga liinidel), kes vastavalt oma tegevusjuhendile peavad rakendama raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmeid. 17.9 Jaama peateel paiknev vähendatud kiirusega läbisõidetav koht piiratakse ajutiste kollaste kiiruse vähendamise signaalidega ja signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha lõpp“, rakendades joonistel 56 ja 57 näidatud tüüpskeeme. 21 Joonis 56 Joonis 57 22 17.10 Kui kiiruse vähendamist nõudev koht asub muul jaamateel, piiratakse see ajutiste kollaste kiiruse vähendamise signaalidega, rakendades joonisel 58 näidatud signaalide paigutamise tüüpskeemi. Joonis 58 18. Raudteeveeremi piiramine jaamateel 18.1 Jaamateel remonditav või tehnohooldeks väljapandud raudteeveerem ja rongist eraldi seisvad ohtlike veostega vagunid piiratakse 50 m kauguselt tee teljele pandavate ajutiste punaste signaalidega (läbisõidetavatel teedel mõlemalt poolt, tupikteedel ainult pöörme poolt). 18.2 Kui raudteeveerem seisab pöörme piirdetulbale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine punane signaal tee teljele vastakuti pöörme piirdetulbaga. 18.3 Raudteeveeremi piiramiseks, järelevaatuseks või muuks tehnohooldeks võib kasutada tõkkefoori. 18.4 Raudteeveeremi piiramise täpse korra jaamateedel kehtestab raudtee valdaja. 19. Rongi piiramine jaamavahel 19.1 Reisirongi sundpeatumisel jaamavahel piirab rongi vedurijuhi korraldusel sabavaguni saatja või konduktor järgmistel juhtudel: 19.1.1 päästerongi või abiveduri nõudmisel siis, kui on teada, et abi saabub rongi saba poolt; 19.1.2 kui reisirong saadeti kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta. 19.2 Muud rongid piiratakse sundpeatumisel jaamavahel ainult juhul, kui rong saadeti jaamavahele kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel või mitmeteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta. Sel juhul piirab rongi vedurijuhi abi, kes rongi peatumisel suundub vedurijuhi korraldusel rongi sappa, kontrollib sabasignaali nähtavust ja vajadusel rakendab meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks. 19.3 Kui on teada, et jaamavahel seisvale rongile saabub abi rongi pea poolt, tuleb vedurijuhil päästerongi või abiveduri lähenemisel anda üldhäiresignaal ja hoida prožektor pidevalt sisselülitatuna. 19.4 Reisirongi piiramist toimetav sabavaguni saatja või konduktor võib pöörduda tagasi rongi juurde pärast päästerongi või abiveduri saabumist ja peatumist või piiramistoimingute üleandmist teisele, selleks volitatud isikule. 23 19.5 Kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel võib jaamavahel seisva rongi sabaosa piiramist toimetav vedurijuhi abi pöörduda tagasi veduri juurde siis, kui kannulolev rong on peatatud või kui ta on vedurijuhilt saanud käesolevas juhendis kehtestatud helisignaali rongi piiramise lõpetamise ja veduri juurde tagasikutsumise kohta. 19.6 Reisirongi sundpeatamisel automaatblokeeringuga jaamavahel peab reisirongi sabavaguni saatja kontrollima sabasignaalide nähtavust, jälgima tähelepanelikult jaamavahet ja vajadusel rakendama meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks. 19.7 Rongi sundpeatamisel kahe- või mitmeteelisel jaamavahel veduri või muu veeremi rööbasteelt mahamineku, kokkupõrke, veose teele varisemise tõttu või muul põhjusel, kui naaberteel asuv takistuskoht on vaja piirata, peab jaamavahel seisva raudteeveeremi juht andma perioodiliselt üldhäiresignaali. 19.8 Jaamavahel seisva rongi piiramiseks, samuti kahe- ja mitmeteelisel jaamavahel naaberteel asuva takistuskoha piiramiseks on vedurijuhil õigus kaasata ja piiramisel rakendada reisivagunite saatjaid ja konduktoreid ning teisi rongi teenindavaid isikuid. 5. peatükk Käsisignaalid 20. Käsisignaalid 20.1 Käsisignaalidega, milleks on käes hoitavad kehtestatud kujuga ja värvi signaallipud ja -kettad või signaallaternad, edastatakse järgmisi signaale: 20.1.1 punane signaallipp päeval või punane käsisignaallaterna (edaspidi signaallatern) tuli öösel (joonis 59) on peatussignaal ja keelab sõita. Signaalvahendite puudumisel võib peatussignaali edastada, liigutades käega ringikujuliselt kollast signaallippu, liigutades ainult kätt või käes mõnda eset päeval või mis tahes värvi tulega öösel (joonis 60); Joonis 59 Joonis 60 24 20.1.2 kollane signaallipp päeval (joonis 61) või kollane signaallaterna tuli öösel lubab sõita raudteeveeremi juhile antud hoiatuses märgitud või raudtee valdaja käskkirjaga kehtestatud kiirusega, nende juhiste puudumisel aga kiirusega mitte üle 25 km/h. Signaallaterna kollast tuld võib kasutada ainult jaamas. Joonis 61 20.2 Kollase tulega signaallaterna puudumisel võib kiiruse vähendamise signaali edastada öösel signaallaterna valge tulega, liigutades seda üles-alla (joonis 62). Joonis 62 20.3 Jaamavahel antakse öisel ajal kiiruse vähendamise signaal ainult signaallaterna valget tuld üles-alla liigutades (joonis 62). 20.4 Üldjuhul tehakse automaatpidurite piduriproov raadioside vahendusel vedurijuhile antud suusõnalise korralduse alusel. 20.5 Piduriproovi tegemisel antakse järgmisi käsi- ja helisignaale: 20.5.1 teha piduriproov – päeval vertikaalselt ülestõstetud käsi ja öösel ülestõstetud signaallaterna valge tuli (joonis 63). Vedurijuht vastab vedurivile ühe lühikese heliga ja alustab piduriproovi; Joonis 63 25 20.5.2 pidurid lahti lasta – päeval liigutused käega horisontaalselt enda ees ja öösel samased liigutused signaallaterna valge tulega (joonis 64). Vedurijuht vastab vedurivile kahe lühikese heliga, laseb pidurid lahti ja lõpetab piduriproovi. Joonis 64 20.6 Kui jaamakorraldaja saadab rongi, näitab ta raudteeveeremi juhile nii rongi jaamast saatmisel kui ka peatuseta läbisõidul päeval vertikaalselt ülestõstetud musta äärisega valget signaalketast (valge signaalketta tagumine külg on punane), signaalketta puudumisel rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna rohelist tuld (joonis 65), mis signaliseerib, et rong võib väljuda jaamast või läbisõidul liikuda peatumata kehtestatud piirkiirusega. Seda signaali näitab jaamakorraldaja seni, kuni veovahend temast möödub ja raudteeveeremi juht vastab vile ühe pika heliga. Joonis 65 20.7 Sõiduplaani järgi jaamast läbisõitva rongi peatamiseks näitab jaamakorraldaja raudteeveeremi juhile päeval punast signaalketast või punast signaallippu ja öösel signaallaterna punast tuld (joonis 66). Joonis 66 20.8 Jaamakorraldaja, kohates või saates rongi, peab kandma raudtee valdaja kehtestatud punast ametimütsi. 26 20.9 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaama saabuvat rongi järgmiste signaalidega: 20.9.1 rongi peatuseta läbisõidul mööda peateed päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67); Joonis 67 20.10 Rongi vastuvõtmisel kõrvalteele või jaamas peatusega päeval lahtirullitud lehviva kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 68). Joonis 68 20.11 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaamast väljuvat rongi päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67). 20.12 Rongi vagunisaatjatelt, saaturitelt jt antakse raudteeveeremi juhile peatussignaal päeval punase signaallipuga, öösel signaallaterna punase tulega. 27 20.13 Reisirongi väljumisel jaamast või muust peatuskohast näitavad reisivagunite saatjad reisijate ooteplatvormi poolt vedurijuhi suunas (kuni platvormist möödasõitmiseni) päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld, mis signaliseerib rongi ohutut liikumist. 20.14 Raudteerajatiste või -ehitiste järelevalvetöötajad jaamavahel ning raudteeülesõidukoha korraldajad kohtavad tee vabaolekul ronge, näidates päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld (joonis 69). Joonis 69 6. peatükk Signaalnäidikud ja signaalmärgid 21. Signaalnäidikud ja signaalmärgid 21.1 Matkanäidikuga (joonis 70) antakse rongile või muule liikuvale veeremiüksusele lisateavet liiklustingimuste kohta. Joonis 70 Joonis 71 21.2 Liikumissuuna (joonis 70) näitamiseks kasutatakse numbrite, tähtede või signaalriba asendiga signaliseerivaid matkanäidikuid, mis üldjuhul kinnitatakse teefoori masti külge või püstitatakse matkanäidikule oma mast. 21.3 Tee numbri näitamiseks, millelt lubatakse liikuda grupiväljasõidufoori või matkafoori lubava signaali järgi, kasutatakse roheliste tuledega matkanäidikut (joonis 71). 21.4 Matkanäidikut võib kasutada tee numbri näitamiseks ka manöövritööl väljasõidu- või matkafooris koos manöövreid teostada lubava valge tulega. Nende kasutamise kehtestab raudtee valdaja. 28 22. Pöörmenäidikud 22.1 Valgustiga üksikpöörmenäidik signaliseerib identselt vastupidistes suundades alljärgnevalt: 22.1.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidiku ristkülikukujuline külg valge klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 72); Joonis 72 22.1.2 pöörang seatud kõrvalteele – päeval pöörmenäidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 73). Joonis 73 22.2 Ristpöörmetel kasutatakse kahte tavalist pöörmenäidikut, mis paiknevad järjestikku ja signaliseerivad alljärgnevalt: 22.2.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidikutes ristkülikukujulised küljed valge klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes valged tuled (joonis 74); Joonis 74 29 22.2.2 pöörang seatud sõitmiseks üle sirgtee kõrvalteele – päeval pöörmenäidikutes ruudukujulised küljed kollase ringikujulise klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes kollased tuled (joonis 75); Joonis 75 22.2.3 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ruudukujuline külg ringikujulise kollase klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on näha päeval ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 76); Joonis 76 22.2.4 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on päeval näha näidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 77). Joonis 77 22.3 Tavaline pöörmenäidik valgustita signaliseerib järgmiselt: 22.3.1 pöörang on seatud sirgteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab sirgteele (joonis 78); Joonis 78 30 22.3.2 pöörang on seatud kõrvalteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab kõrvalteele (joonis 79). Joonis 79 23. Teetõkkenäidikud 23.1 Valgustiga teetõkkenäidikud signaliseerivad järgmiselt: 23.1.1 teele sõitmine tõkestatud (blokeeritud) – päeval on näha ruudukujulise signaalnäidiku must horisontaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must horisontaaltriip signaalnäidiku valge tule taustal; 23.1.2 teele sõitmine lubatud (deblokeeritud) – päeval ruudukujulise signaalnäidiku must vertikaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must vertikaaltriip valge tule taustal. 23.2 Tupiktee prisma asukohta tähistav teetõkkenäidik kinnitatakse tupiku prisma tugede prussi parempoolse otsa külge ja see signaliseerib ainult rööbastee suunas (joonis 80). Joonis 80 23.3 Teetõkkenäidikud võivad olla nii valgustiga kui ka valgustita. Nende paigutamise kohad määrab raudtee valdaja. 24. Veevõtukoha näidik 24.1 Veevõtukoha pöördtoru peab olema värvitud signaalpunaseks ja omama valgustatavat signaalnäidikut. Rööbasteega risti olev signaalpunane pöördtoru päeval või mõlemas suunas signaliseeriv punase tulega signaalnäidik öösel keelab möödasõidu veevõtukohast. Pöördtoru normaalasendi puhul signaliseerib näidik tee mõlemas suunas öösel valge tulega. Kui pöördtoru on normaalasendis ehk rööbiti rööbasteega, põleb öösel veevõtukoha näidikus valge tuli. 24.2 Punktides 22–24 käsitletud signaale kasutatakse raudtee valdaja sätestatud korras. 31 25. Puksi kuumenemise signaalnäidik 25.1 Puksi kuumenemise automaatseadmete kontrollposti juurde pannakse kontaktvõrgu või eraldi mastile joonisel 81 näidatud puksi kuumenemise signaalnäidik. Joonis 81 25.2 Puksi kuumenemise signaalnäidikus tavaliselt tuli ei põle ja näidikul signaaltähendust ei ole. Kuumenenud puksi või rattapaari vea avastamisel hakkab signaalnäidikus põlema valge tuli, mis nõuab vedurijuhilt kohest kiiruse vähendamist, jaama sissesõidu pöörmetel kuni 20 km/h, ja peatumist vastuvõtuteel, olenemata väljasõidusignaali näidust. 26. Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidik 26.1 Kontaktvõrgu sektsioonidevahelise lühise vältimiseks asetatakse õhkvahemiku ees olevale kontaktvõrgu mastile signaalnäidik „vooluvõtturi allalaskmine“ (joonised 82 ja 85). Joonis 82 26.2 Valgustamata signaalnäidikul signaaltähendust ei ole, kuid sisselülitatult signaliseerib vilkuva valge tulega, mis nõuab vooluvõtturite viivitamatut allalaskmist. 27. Alalised signaalmärgid 27.1 Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ette pannakse joonisel 85 näidatud skeemi järgi alaline helkuritega signaalmärk „tähelepanu, õhkvahemik“ (joonis 83) ning õhkvahemiku järel rongi liikumissuunas alaline signaalmärk „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 84). Joonis 83 Joonis 84 32 Joonis 85 27.2 Kontaktvõrgu õhkvahemikku piiravatele mastidele või neil asuvatele kilpidele kantakse joonistel 86 ja 87 näidatud mustvalge muster. Elektrirongi ei tohi peatada joonistel 86 ja 87 näidatud tähistusega mastide vahel. Joonis 86 Joonis 87 27.3 Piirdetulbad pannakse teedevahe keskele ja kohta, kus ühinevate teede telgede vahekaugus tagab ühinevatel teedel ohutu sõidu. Teedele seismapandud raudteeveerem ei tohi ulatuda piirdetulbast kaugemale teede ühinemiskoha või liitumiskoha poole. Joonis 88 Joonis 89 33 27.4 Jaama pea- ja vastuvõtu-saateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp värvitakse spiraalikujuliselt mustavalgetriibuliseks ning selle külge kinnitatakse helkurid (joonis 88). Muude teede ühinemiskoha piirdetulp värvitakse mustvalgeks vastavalt joonisel 89 näidatule. 27.5 Signaalmärgiga „jaama piir“ (joonis 90) tähistatakse jaama piiri koht kahe- või mitmeteelisel liinil. Pealkiri peab olema signaalmärgi mõlemal küljel. Joonis 90 27.6 Alaliste signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ (joonis 91) ja „ohtliku koha lõpp“ (joonis 92) piiratakse rööbasteelõik, mis tuleb läbida lubatud piirkiirusest väiksema kiirusega. Joonis 91 Joonis 92 27.7 Hoiatavad signaalmärgid: 27.7.1 vile andmise koht (joonis 93) pannakse enne tunnelit, silda, raudteeülesõidukohta või muud rajatist ja kohta, millele lähenemisel tuleb vedurijuhil anda tähelepanusignaal (vedurivile pikk heli); Joonis 93 27.7.2 veduri peatuskoht (joonis 94) või esimese vaguni peatuskoht (joonis 95); Joonis 94 Joonis 95 34 27.7.3 mootorrongi ühendamise koht (joonis 96). Joonis 96 27.7.4 lühiplatvormi signaalmärk „L“ (joonis 97) pannakse reisijate ooteplatvormide ette, mille pikkus on alla 150 m. Signaalmärk pannakse 200 m kaugusele signaalmärgist „Esimese vaguni peatuskoht“ sõidusuunas paremale poole teed. Joonis 97 27.8 Need signaalmärgid paigutatakse raudtee-ettevõtja komisjoni otsusega määratud kohtadesse. 27.9 Elektrifitseeritud liinil kasutatavad signaalmärgid: 27.9.1 kontaktvõrgu lõppemisel riputatakse kontaktjuhtme ja rööbastee telje kohale alaline signaalmärk „kontaktvõrgu lõpp“ (joonis 98); Joonis 98 27.9.2 ajutised signaalmärgid „valmistuda vooluvõtturi allalaskmiseks“ (joonis 99), „vooluvõttur alla lasta“ (joonis 100) ja „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 101) paigutatakse joonisel 102 näidatud skeemi järgi. Joonis 99 Joonis 100 Joonis 101 Joonis 102 35 27.10 Kui plaaniliste ehitus- ja remonttööde ajal on vaja sõita kontaktvõrguta teel või pöörmetel, pannakse ajutine signaalmärk „vooluvõttur alla lasta“ piiratavast kohast vähemalt 100 m kaugusele. 27.11 Kontaktvõrgu vigastuse avastamisel peab vigastuse või rikke avastaja minema rikkekohast 500 m kaugusele esimese oodatava rongi suunas ja andma lähenevale rongile käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“: 27.11.1 päeval – liigutades ettesirutatud paremat kätt enda ees horisontaalselt, vasak käsi on üles tõstetud (joonis 103); 27.11.2 öösel – liigutades signaallaterna valget tuld vaheldumisi horisontaalselt ja vertikaalselt (joonis 104). Joonis 103 Joonis 104 27.12 Saades ülaltoodud signaali, peab vedurijuht andma tähelepanusignaali (vedurivile pikk heli) ja vooluvõtturid alla laskma. 27.13 Vooluvõtturid võib üles tõsta alles pärast ohu möödumises veendumist. 27.14 Signaalmärk „piirkiiruse muutumine“ (joonis 105) pannakse peateel sõidukiiruse muutumise kohta. Signaalmärgi üksiktahvel näitab kõikide rongide piirkiirust, kaksiktahvli ülemine tahvel reisirongi ja alumine kaubarongi piirkiirust. Joonis 105 36 28. Ajutised signaalmärgid 28.1 Talveks pannakse raudteeülesõidukohtade ja muude lumekoristustöid takistavate rajatiste ette ajutised signaalmärgid, mis signaliseerivad järgmiselt: 28.1.1 lumesaha nuga üles tõsta ja tiivad sulgeda (enne takistuskohta, joonis 106); 28.1.2 lumesaha nuga alla lasta ja tiivad avada (pärast takistuskohta, joonis 107). Joonis 106 Joonis 107 28.2 Need signaalmärgid paigutatakse joonisel 108 näidatud skeemi järgi. Joonis 108 28.3 Kui kahe lähestikku paikneva takistuse vahekaugus ei võimalda teemasinal ohutult töötada, tähistatakse see koht signaalmärgiga, mis kinnitatakse ühe teiba otsa vastavalt joonisel 109 näidatule. Joonis 109 37 7. peatükk Manöövritöö signaalid 29. Manöövritöö signaalid 29.1 Manöövrifooriga edastatakse järgmisi signaale: 29.1.1 üks valge tuli lubab teha manöövreid (joonis 110); 29.1.2 üks sinine tuli keelab teha manöövreid (joonis 111). Joonis 110 Joonis 111 29.2 Loa manöövritööks võib anda ka väljasõidu- või matkafoori valge tulega. Sel juhul punane tuli ja valge tuli üheaegselt ei põle. 29.3 Manöövripiirkonnas asuva väljasõidu- ja matkafoori punasest tulest võib läbi sõita, kui grupimanöövrifooris põleb valge tuli. 29.4 Üheteelise liini jaamas ning kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelise liini jaamas võib sissesõidufoori masti külge panna valge manöövrifooritule (signaliseerib suunaga jaama poole), mis lubab manöövrite ajal sõita jaamavahele (ehk jaama piiri taha). 29.5 Jaama kindlaksmääratud piirkonnas lubatakse grupimanöövrifooriga edastada manöövritöö signaale ühes ja vajadusel ka kahes liiklussuunas. 29.6 Manöövrifooris võib raudtee valdaja loal kasutada sinise tule asemel punast tuld, mis keelab teha manöövreid. 29.7 Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaama manöövrifooris võib kasutada signaali kaks valget tuld, mis signaliseerib, et selle fooriga piiratud tee on raudteeveeremist vaba ja võib sõita kehtestatud piirkiirusega. 29.8 Mäefooriga (joonis 112) edastatakse järgmisi signaale: 29.8.1 üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla suurima kehtestatud piirkiirusega; 29.8.2 üks kollane tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla väikseima kehtestatud kiirusega; 29.8.3 üks kollane ja üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud piirkiiruse ja väikseima kiiruse vahelise kiirusega; 29.8.4 üks punane tuli keelab sõita; 38 29.8.5 üks punane tuli koos valgetest tulekestest signaalnäidiku näiduga „T“ käsib vabastada sorteerimismäe ning viia raudteeveeremi tagasi sorteerimismäe väljatõmbeteele või rongi vastuvõtuparki. Joonis 112 29.9 Vagunite sorteerimismäest allatõukamise kiirused mäefoori ühe rohelise, ühe kollase ja ühe rohelise ning ühe kollase tule järgi kehtestab raudtee valdaja, võttes aluseks sorteerimismäe ehituse eripära. 29.10 Kui mäefoori signaalide nähtavus ei ole nõuetekohaselt tagatud, võib panna mäefoori ette kordusfoori või kasutada veduriautomaatsignalisatsiooni seadmeid. Sel juhul signaliseerivad nii kordusfoor kui ka vedurifoor mäefoori näite. Vastuvõtupargi kordusfooris kasutatakse sinist tuld punase tule asemel. 29.11 Manöövriveeremi etteandmiseks vastuvõtupargi teedelt mäefoorini ja samuti sorteerimismäealustel teedel võib manöövritööks kasutada manöövrifoore. 29.12 Manöövritööl on punase tulega väljasõidu- ja matkafoorist läbisõitmine lubatud jaamakorraldaja või tema volitatud manöövrijuhi antud korralduse või käsisignaali järgi. 29.13 Manöövritööl kasutatakse järgmisi käsi- ja helisignaale: 29.13.1 ülestõstetud käe liigutused pea kohal kollase lipuga päeval (joonis 113) ja signaallaterna valge tulega öösel (joonis 114) või üks pikk heli lubab sõita veduril juhtimisega edasi; Joonis 113 Joonis 114 39 29.13.2 allasirutatud käe liigutused põlvede juures kollase lipuga päeval (joonis 115), signaallaterna valge tulega öösel (joonis 116) või kaks pikka heli lubab sõita veduril juhtimisega tagasi; Joonis 115 Joonis 116 29.13.3 käega üles-alla liigutused külje pealt kollase lipuga päeval (joonis 117), signaallaterna valge tulega öösel (joonis 118) või kaks lühikest heli lubab sõita aeglaselt ja ettevaatlikult; Joonis 117 Joonis 118 29.13.4 ringikujulised liigutused kollase lipuga või punase lipuga päeval (joonis 119), signaallaterna valge või mistahes muu signaaltulega öösel (joonis 120) või kolm lühikest heli keelab liikuda. Joonis 119 Joonis 120 29.14 Manöövritööl antakse helisignaale käsivilega, signaalpasunaga või veduri vilega. 29.15 Manöövritööl antud käsisignaale peab raudteeveeremi juht kordama veduri vilega, mis kinnitab signaali vastuvõtmist täitmiseks. 29.16 Signalistile või pöörmeseadjale võib anda manöövrimatka seadmise ülesande kehtestatud kokkuleppeliste helisignaalidega, veduri- või manöövrijuhi vilega või muude vahenditega jaama tehnokorraldusaktis määratud korras. 40 8. peatükk Rongide, vedurite ja muu raudteeveeremi tähistamine 30. Raudteeveeremi tähistamine 30.1 Rongi pea tähistatakse üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel ööpäev läbi veduri kahe esilaterna ja prožektori valge tulega (joonis 121). Kaheteelise liini vastassuunalisel teel asendatakse vasaku esilaterna valge tuli punasega (joonis 122). Joonis 121 Joonis 122 30.2 Päeval üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel vaguni ees sõitva kaubarongi pead ei tähistata. Öösel tähistatakse vaguni puhvriprussi juures signaallaterna valge tulega (joonis 123). Joonis 123 41 30.3 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel näitab kaubarongi saatev töötaja päeval esimese vaguni vasakul pool punast signaallippu, öösel lisaks puhvriprussi juures asuva signaallaterna valgele tulele signaallaterna punast tuld (joonis 124). Joonis 124 30.4 Rongi saba tähistatakse ööpäev läbi: 30.4.1 kaubarongil puhvriprussi juures paremal pool valgust peegeldava punase signaalkettaga (joonis 125); Joonis 125 30.4.2 rahvusvahelisel reisirongil või mootorrongil vaguni signaallaterna kolme punase tulega (joonis 126); Joonis 126 42 30.4.3 riigisisesel reisirongil või mootorrongil ühel tasapinnal vaguni signaallaterna kahe punase tulega (joonis 127); Joonis 127 30.4.4 üksikveduril (rongi sabas, tõukevedur ja mittemahatõstetav dresiin) parempoolse signaallaterna punase tulega (joonis 128). Joonis 128 30.5 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel saatejaama naasev tõukevedur tähistatakse käesoleva juhendi punkti 30.1 kohaselt (joonis 122) ning vagunitega ees liikuv töörong tähistatakse käesoleva juhendi punktide 30.2 ja 30.3 kohaselt (joonis 124). 30.6 Katkenud kaubarongi osa viimisel jaamavahelt jaama tähistatakse see päeval kollase signaallipuga paremal pool puhvriprussi juures, öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 129). Joonis 129 30.7 Viimane jaamavahelt jaama viidav kaubarongi osa tähistatakse punase signaalkettaga. 30.8 Mitmeteelisel liinil tähistatakse rongid signaalidega nii nagu ühe- ja kaheteelisel liinil, vastavalt kehtestatud liiklemise korrale mitmeteelise liini ühel või teisel teel. 43 30.9 Lumesahk üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel tähistatakse järgmiselt: 30.9.1 kui rongi peas on lumesahk, siis päeval kahe kollase lipuga lumesaha kere küljekonksudel ja öösel kahe kollase tulega külglaternates (joonis 130). Vedurilt on näha kaks valget kontrolltuld; Joonis 130 30.9.2 kui rongi peas on vedur, siis ööpäev läbi veduri esilaterna kahe kollase tulega (joonis 131). Joonis 131 30.10 Lumesaha ja saharongi saba tähistatakse nii nagu üksikvedur. Saharongi peas oleval lumesahal ja vedurita liikuval lumesahal peab põlema prožektor ööpäev läbi. 30.11 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel tähistatakse lumesahk või saharong pea poolt päeval kahe kollase ja ühe punase signaallipuga vasakul pool kollase lipu all saha küljekonksudel, öösel vastavalt külglaternates kahe kollase ja ühe punase tulega (joonis 132). Sel juhul on vedurilt näha kolm valget kontrolltuld. Joonis 132 44 30.12 Kui saharongi peas on vedur, tähistatakse see vastavalt joonisel 131 näidatule. 30.13 Manöövritööl ning veduri rongi juurde või juurest sõitmisel peab ööpäev läbi põlema veduri põhijuhtimispuldipoolsetes signaallaternates (nii ees kui taga) üks valge tuli. 30.14 Mahatõstetavad dresiinid, remondipukid elektrifitseeritud liinil, teerullikud ja muu teelt mahatõstetav raudteeveerem jaamavahel tähistatakse järgmiselt: 30.14.1 üheteelisel liinil ja kaheteelise liini vastassuunalisel teel päeval mõlemalt poolt punane signaalkilp või punane signaallipp ja öösel nii ette- kui tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern; 30.14.2 kaheteelise liini pärisuunalisel teel päeval ettepoole valge signaalkilp ja tahapoole punane signaalkilp ja öösel ettepoole valge ja tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern. 30.15 Teelt mahatõstetavad remondipukid ja teerullikud jaamavahel piiratakse nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseerivate punaste käsisignaalidega või ajutiste teisaldatavate signaalidega 1000 m kauguselt, mis üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga tõstetakse edasi või tagasi. 30.16 Jaamateel töötav mahatõstetav remondipukk ja teerullik tähistatakse päeval nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseeriva punase kilbi või punase signaallipuga ja öösel vastavalt punase tulega signaliseeriva signaallaternaga. 30.17 Jaamateel või pöörmel töötav teelt mahatõstetav remondipukk ja teerullik piiratakse üldjuhul mõlemalt poolt punaste käsi- või ajutiste piiramissignaalidega vähemalt 50 m kauguselt, mis tõstetakse üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga kas edasi või tagasi. 30.18 Raudteehoiutöödel kasutatava mahatõstetava raudteeveeremi piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. Kahe- või mitmeteelisel liinil võetakse naaberteel sõitva rongi möödumise ajaks mahatõstetavat raudteeveeremit piirav punane signaal ajutiselt maha, mis pärast rongi möödumist pannakse tagasi. 30.19 Kaheteelisel elektrifitseeritud liinil, välja arvatud kahepoolse automaatblokeeringuga liinil ja liinil, kus reisirongid sõidavad kiirusega enam kui 120 km/h, võib mahatõstetavaid remondipukke piirata ainult pärisuunalisel teel. Teelt mahatõstetavate remondipukkide piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. 30.20 Raudteeveeremi piiramist toimetavad signalistid ning nende teel liikumist korraldavad töötajad varustatakse peale ajutiste piiramissignaalide veel signaalpasunate ja käsisignaalidega. 9. peatükk Helisignaalid 31. Helisignaalid 31.1 Helisignaale antakse veduri või mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vilega, signaalpasunaga, käsi(suu)vilega ja muude selleks otstarbeks kasutuselevõetud vahenditega. 45 Signaali heli Signaali tähendus Signaali andja 1 2 3 Kolm lühikest - - - Keelab sõita ja nõuab Raudteeveeremi meeskond, konduktor ja liikluse peatamist teised raudteeliiklusega seotud töötajad. Üks pikk – Rongi väljumine Jaamakorraldaja või tema korraldusel pargikorraldaja, pöörmeseadja, signalist, konduktor. Signaali vastuvõtmisest teavitab raudteeveeremi juht. Kaksikveol kordab signaali teise raudteeveeremi juht. Kui rong väljub väljasõidufooriga teelt, siis annab signaali raudteeveeremi juht pärast väljasõidufoori avamist, kaksikveol kordab signaali teise raudteeveeremi juht. Kaks pikka – – Nõue rongi personalile Vedurijuht, kaksikveo korral kordab pidurid lahti lasta signaali teise veduri vedurijuht. Kolm pikka ja üks Jaama saabumine ainult osa Vedurijuht, pöörmeseadjad ja lühike – – – - rongiga signalistid. Kolm pikka ja kaks Vedurijuhi abi või Jaamavahel peatunud rongi vedurijuht. lühikest – – – - - vagunisaatja, töörongi tööjuhi või kokkuleppel mõne teise töötaja veduri juurde kutsumine Kaksikveol Üks lühike - Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuhile vähendada vedu vedurijuht. Kaks lühikest - - Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuhile suurendada vedurijuht. vedu Kaks pikka ja kaks Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri lühikest – – - - vedurijuhile vooluvõttur alla vedurijuht. lasta Tõukeveduriga veol Kaks lühikest - - Nõue alustada tõukamist Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht. Üks lühike, üks pikk Nõue tõukamine lõpetada, Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri ja üks lühike - – - kuid rongist mitte maha vedurijuht. jääda Neli pikka – – – – Nõue tõukamine lõpetada ja Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri pöörduda tagasi vedurijuht. Märkus: 1. Punktis 31.1 mõistetakse vedurijuhi all rongi peas vedava veduri vedurijuhti. 2. Tõukeveduriga kaksikveol kordab teise veduri vedurijuht kõiki tõukevedurilt antavaid helisignaale. Sel juhul kehtestab raudtee-ettevõtja tõukeveduri vedurijuhi poolt signaali „vooluvõttur alla lasta“ andmise korra. 3. Kaksikveol või tõukeveduriga veol võib raadioside olemasolul helisignaale mitte kehtestada. Sel juhul toimuvad vedurijuhtide vahelised kõnelused liiklemistingimuste kohta raadioside vahendusel. 31.2 Tähelepanusignaal veduri, mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vile üks pikk heli antakse: 31.2.1 rongi lähenemisel jaamale, teepostile, reisirongi peatuskohale, kiiruse vähendamist 46 nõudvale signaalile, vile andmist nõudvale signaalmärgile, süvendile, teekõverikule, tunnelile, raudteeülesõidukohale, mahatõstetavale dresiinile, remondipukile, teerullikule ja muule teelt mahatõstetavale raudteeveeremile; 31.2.2 rongi lähenemisel töökohale alates hoiatuses näidatule eelnevast kilomeetrist, olenemata ajutiste piiramissignaalide olemasolust; 31.2.3 signalisti antava käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“ vastuvõtmisel; 31.2.4 rongi lähenemisel teel töötavatele inimestele ja muudel raudtee valdaja kehtestatud juhtudel. 31.3 Sõitmisel mööda vastassuunalist teed, samuti udu, tuisu ja muudel halva nähtavuse juhtudel korratakse tähelepanusignaali perioodiliselt. 31.4 Tähelepanusignaali saamisel peavad signalistid, pöörmeseadjad, manöövrijuhid ja rongikoostajad täiendavalt kontrollima oma tööpiirkonda ja vajadusel rakendama meetmeid ohutu liikluse tagamiseks. 31.5 Valvsussignaal antakse veduri, mootorrongi või muu veovahendi vilega ühe lühikese ja ühe pika heliga ja seda korratakse perioodiliselt kuni signaali andmise eesmärgiga seotud valvsus on tagatud: 31.5.1 rongi lähenemisel tinglubavale signaalile ja edasisel liikumisel selle signaali järgi; 31.5.2 rongi möödumisel punase tulega, arusaamatu näiduga või kustunud läbisõidufoorist pärast nende ees seismist ja edasisel liikumisel; 31.5.3 rongi vastuvõtmisel jaama kutsesignaaliga ja kõikidel muudel juhtudel keelava signaalnäiduga või rongi vastuvõtmisel kustunud sissesõidufoori põhitulega; 31.5.4 vastassuunalisel teel sõitva rongi sissesõidul jaama ja kogu teekonna vältel jaamas. 31.6 Rongide kohtumisel kaheteelise liini jaamavahel antakse tähelepanusignaal (vedurivile ühe pika heliga) järgmiselt: esimene kord lähenemisel vastutulevale rongile ja teine kord vastutuleva rongi sabaosast möödasõitmisel. 31.7 Rongi lähenemise helisignaale antakse: 31.7.1 jaamavahel raudteevalvurite, raudteeülesõidukoha korraldajate, kontaktvõrgu- ja teetööjuhtide, mahatõstetavaid remondipukke ja teerullikuid saatvate töötajate poolt ühe pika heliga; 31.7.2 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt paaritusuunalise rongi lähenemisel ühe ja paarissuunalise rongi lähenemisel kahe pika heliga; 31.7.3 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt rongi väljumisel signaalpasuna ühe pika heliga. 31.8 Suurte linnade, asustatud punktide ja kuurortide ning haiglate piirides võib helisignaale anda vedurite, mootorrongide või muude veovahendite vile tasase heliga, välja arvatud tõukeveduriga veol, inimestele või liiklustakistusele otsasõitmise ohu korral ja valvsus- või häiresignaali andmisel. 10. peatükk Häiresignaalid 32. Häiresignaalid 32.1 Häiresignaale antakse vedurite, mootorrongide, dresiinide või muude veovahendite vilega, sireeniga, signaalpasunaga ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid. 47 32.2 Järgnevates punktides näidatud helisignaalide andmine löökidena toimub: 32.2.1 pikad helid – tihedalt üksteisele järgnevate löökidena; 32.2.2 lühikesed helid – harvade löökidena vastavalt lühikeste helide arvule. 32.3 Üldhäiresignaal antakse ühe pika ja kolme lühikese heli gruppidena järgmistel juhtudel: -...-...-... 32.3.1 raudteeliiklust ähvardava rikke avastamisel; 32.3.2 rongi sundpeatumisel lumme kinnijäämise tõttu, rongiõnnetuse korral ja teistel juhtudel, kui vajatakse ja kutsutakse abi. Üldhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja. 32.4 Tulekahjuhäiresignaal antakse ühe pika ja kahe lühikese heli gruppidena. -..-..-.. 32.5 Tulekahjuhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja. 32.6 Raudteeveeremi meeskonna ja rongi teenindava personali hoiatamiseks rongi lähenemisest eluohtlikult saastatud kohale, mida ilma individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt) läbida ei tohi, piiratakse selline eluohtlikult saastatud piirkond spetsiaalse näidikuga „saastatud“ (joonis 133). Joonis 133 32.7 Signaalnäidik „saastatud“ pannakse nii jaamades kui ka jaamavahel saastatud koha piirist mitte kaugemale kui 50 m. Jaamavahel piiratakse saastatud piirkond mõlemalt poolt, liikumissuunas paremalt poolt 1200 m kauguselt teise näidikuga „saastatud“. Signaalnäidik „saastatud“ pannakse rööbastee servale. 32.8 Raudteeveeremi juht peab näidikutega „saastatud“ piiratud või jaamakorraldaja teatises näidatud koha (olenemata sellest, kas piirkond on näidikutega piiratud või mitte) läbima suurima kehtestatud piirkiirusega. Öösel on need näidikud valgustatud. 48 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend 1. peatükk Üldsätted 1. Reguleerimisala 1.1 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ning nende seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded. 1.2 Käesolev raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend kehtib kasutuses, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele raudteeülesõidukohtadele ja -ülekäigukohtadele. 1.3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab informatsiooni ja selgitusi riikliku järelevalve läbiviimise kohta ning hoiab alusdokumente oma koduleheküljel ajakohastatuna või viidatuna kehtiva alusdokumendi asukohale. 2. peatükk Raudteeületuskoha nõuded 2. Raudteeületuskoha üldnõuded 2.1 Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, kummist, puidust, asfaltbetoonist või betoonist valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel ja mõlemal pool raudteed kuni ühe meetri kaugusel rööpast. Katte välispiir teekattel peab olema rööpaga paralleelne. 2.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama, et raudtee signalisatsioonisüsteem võimaldab õigeaegse signaali saamise lähenevalt raudteeveeremilt arvestusega, et raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul need automaatselt lülituks. 2.3 Liiklusmärkide, ülesõidufooride ja kattemärgistuse (edaspidi ka liikluskorraldusvahend) ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. Liiklusmärgid peavad olema sõidukijuhile nähtavad igalt raudteeülesõidukohale suubuvalt teelt ning ei tohi olla varjatud taimestiku, ehitise, reklaamtahvli või muu esemega. Keelatud on kasutada liikluskorraldusvahendit, mis on amortiseerunud või deformeerunud. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standardite EVS 613, EVS 614 ja EVS 615 või samaväärsetele nõuetele. 2.4 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm rööpa pealispinnast kõrgem ning väljaspool rööpaid 100 mm ulatuses rööpast ühel tasapinnal rööpa pealispinnaga või sellest kuni 5 mm madalam või tehtud elastsest materjalist rööpa kulumise kompenseerimiseks. 1 2.5 Raudteeveeremi rattapaaride vabaks läbisõiduks peab raudteeületuskoha kate tagama renni, mille laius on raudtee plaanist tulenevalt 56–110 mm ja sügavus vähemalt 45 mm. Avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada 75 mm. Rööbastest valmistatud kontrarööbaste paigaldamisel peab painutama nende otsad 50 cm kauguselt raudteeületuskoha katte servast tee telje poole 25 cm ulatuses. 2.6 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha katte keskmise osa ja kontrarööpa vahel ning välimise osa ja rööpa vahel ei tohi olla tühimikke, sealhulgas raudteeületuskoha katte või pinnase deformeerumist. 3. Raudteeületuskoha ülevaatus 3.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja korraldab regulaarselt tema omandisse või valdusesse kuuluvate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilist ülevaatust. 3.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri majandaja, raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja või asjasse puutuva kolmanda isiku põhjendatud ettepaneku alusel moodustab raudteeinfrastruktuuri majandaja või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni. 3.3 Ülevaatuskomisjoni kaasatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja, tee omanik või valdaja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Politsei- ja Piirivalveameti esindajad või muu põhjendatud huvi või kompetentsi omav isik. Komisjoni tulemused vormistatakse aktiga, mis edastatakse viivitamata ülevaatuskomisjoni liikmetele peale tööde lõpetamist. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte edastatakse komisjoni liikmetele viivitamata pärast komisjonipoolse ülevaatuse toimumist. 3.4 Ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid raudteeületuskoha ja seal kasutatud seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede tehnilise olukorra ja nõuete järgimise kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita, peab raudteeületuskoha omanik või valdaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada. 3.5 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab igal aastal koos raudteeseaduse § 45 lõikes 2 sätestatud aruandega esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ajakohased andmed raudteeülesõidukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta. 4. Raudteeületuskoha korrashoiu korraldamine 4.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide, liikluskorraldusvahendite, raudtee isoleerlukkude, raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, tõkkepuude ning gabariiditähiste nõuetekohase korrashoiu ja paigaldamise ning nõuetekohase nähtavussektori olemasolu. 4.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teostama raudteeületuskoha ning selle seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud juhendis määratud korrapärasusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad. 2 4.3 Kui raudteeületuskoha või raudteed ületava viadukti hooldus- või remonttööde teostamise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde teostamise ajaks suunata liikluse mööda ajutist marsruuti, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid raudteeülesõidukohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või remonttööde teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeülesõidukoht. Ajutine raudteeülesõidukoht peab katte gabariitide ja liikluskorraldusvahendite osas vastama käesoleva juhendi punktides 6 ja 9 sätestatule ning olema seadmestatud vastavalt raudteeülesõidukoha kategooriale. 4.4 Kui tõkkepuude ja raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, raudtee, automaatblokeeringu või elektrivarustuse seadme remonttöö põhjustab häireid raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös, tuleb kohe võtta tarvitusele abinõud selles piirkonnas liiklusohutuse tagamiseks raudteeülesõidukohal, ülesõidufoorid kinni katta, tõkkepuu käsitsi üles tõsta ning paigaldada liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“. 4.5 Teehooldustöid tuleb teha raudteeülesõidukoha piiride vahel selliselt, et hooldustööd ei kahjustaks raudteeülesõidukoha katet, raudteed ja liikluskorraldusvahendeid. 5. Raudteeülesõidukoha kategooriad 5.1 Raudteeülesõidukohad liigitatakse kasutuse alusel järgmiselt: 5.1.1 avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht – raudtee samatasandiline lõikumine avalikult kasutatava teega; 5.1.2 tehnoloogiline raudteeülesõidukoht – raudtee samatasandiline lõikumiskoht piiratud ligipääsuga territooriumil asuva või kõrvalistele isikutele kasutamiseks keelatud teega, mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks. 5.2 Avalikult kasutatavad raudteeülesõidukohad jaotatakse kolme kategooriasse (tabel) lähtuvalt raudteeülesõidukohta ööpäevas läbiva raudteeveeremi ja raudteeülesõidukohta ületavate sõidukite korrutisest. Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil. Raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveeremi ja sõidukite liikluse intensiivsuse kontrollimisel fikseeritud liiklusmahtude alusel. Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse täiendavate seadmetega. Tabel. Avalikult kasutatavate raudteeülesõidukohtade kategooriad Raudteeülesõidukohta läbiva Raudteeülesõidukoha kategooria raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis (ööpäevas) I Üle 300 000 II 30 000–300 000 III Alla 30 000 5.3 Tehnoloogilisi raudteeülesõidukohti kategooriatesse ei jaotata. Tehnoloogilised raudteeülesõidukohad peavad vastama katte ja liikluskorraldusvahendite osas käesolevas juhendis raudteeülesõidukohtade kattele ja liikluskorraldusvahenditele sätestatud nõuetele. 5.4 Raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha märgistamisel liiklusmärkide 123–128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on 3 piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik. 6. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha varustamine vastavalt raudteeülesõidukoha kategooriale 6.1 I kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. I kategooria raudteeülesõidukohad peavad olema mehitatud valvega või videovalvega: 6.1.1 mehitatud valvega raudteeülesõidukoht tuleb varustada automaatse foorisignalisatsiooniga ja poolautomaatsete või automaatsete tõkkepuudega (vt käesoleva juhendi joonist 1). Kui mehitatud valvega raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega; 6.1.2 videovalvega raudteeülesõidukoht tuleb varustada automaatse foorisignalisatsiooniga, automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega ja videosalvestusvahenditega. Videovalve peab tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast, et oleks võimalik jälgida sõidukite liiklust, raudteeülesõidukoha seisundit ja seadmete tööd. Lisaks varustatakse videovalvega raudteeülesõidukoht telekontrolli seadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust raudteeülesõidukoha seadmete töös. Kui videovalvega raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Videovalvega raudteeülesõidukohta jälgib liikluskorraldaja, kelle on määranud lähima jaama jaamakorraldaja, dispetšer või raudteeinfrastruktuuri majandaja. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab videosalvestisi säilitama vähemalt 30 päeva. 6.2 II kategooria raudteeülesõidukoht on valveta reguleeritud raudtee ületamiseks mõeldu koht, mis peab olema varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga (vt käesoleva juhendi joonist 2). Kui II kategooria raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Kui II kategooria raudteeülesõidukohal muutub liikluskeskkond, tuleb raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt muutunud tingimustele. 6.3 III kategooria raudteeülesõidukoht on raudtee ületamiseks mõeldud koht, mis tähistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (vt käesoleva juhendi joonist 3). III kategooria raudteeülesõidukohal peab olema 50 m kauguselt äärmisest rööpast sõidukijuhile tagatud rongi nähtavus 400 m kauguselt (edaspidi ka nähtavuskolmnurk). Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavuskolmnurk, raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha seadmestama vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale kehtivatele nõuetele. Kui III kategooria raudteeülesõidukoht ei ole sõidukijuhile ümbritseva keskkonna (näiteks teekõveriku, tõusu, languse, metsamassiivi või muu sarnase põhjuse) tõttu selgelt nähtav, peab raudteeülesõidukoht olema valgustatud. III kategooria raudteeülesõidukoha valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa punktis 8.3 sätestatud nõuetele. 6.4 Nii püsi- kui ka kergkatendiga asulavälisele sõiduteele tuleb paigaldada enne raudteeülesõidukohta teekattemärgis 979a täristi, mille ülesanne on tähistada teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Eeldatakse, et täristid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need 4 vastavad standardile EVS 614. Kui nimetatud standardit ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu moodi, et täristi täidab käesolevas punktis ja käesoleva juhendi punktis 2.3 liikluskorraldusvahendile sätestatud ülesandeid. 7. Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine 7.1 Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja ettepanekul. Vähemalt 30 kalendripäeva enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist pannakse raudteeülesõidukoha nähtavasse kohta üles teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. 7.2 Enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et: 7.2.1 raudteeülesõidukoha teenindamiseks vajalikud liikluskorraldusvahendid on demonteeritud ja seadmed on välja lülitatud; 7.2.2 raudteeülesõidukoht on tähistatud ja seadmestatud vastavalt raudteeülesõidukoha uuele kategooriale; 7.2.3 koostatud on raudteeülesõidukoha kontrollimise akt ja vastu võetud otsus, mis kinnitab raudteeülesõidukoha valmisolekut töötamiseks uue raudteeülesõidukoha kategooria tingimustele. Otsus peab saama kooskõlastuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, kes võtab kooskõlastamisel arvesse raudteeinfrastruktuuri majandaja edastatud tee omaniku või valdaja, raudteeülesõidukohta kasutavate raudteeveoettevõtjate, Politsei- ja Piirivalveameti ning kohaliku omavalitsuse ning muude põhjendatud huvi omavate isikute arvamusi. 8. Raudteeülesõidukoha üldnõuded 8.1 Raudteeülesõidukoha katte laius peab võrduma tee kogulaiusega. 8.2 Raudteeülesõidukohtade automaatsete foorisignalisatsioonidena võib kasutada valgusdioodidega ülesõidufoore 72 või 73. 8.3 Tõkkepuuga varustatud või jaamas asuval raudteeülesõidukohal tuleb kasutada ülesõidufoori 71, lubatud on kasutada ka ülesõidufoori 72 või 73. Tõkkepuuta raudteeülesõidukohtadel tuleb kasutada ülesõidufoori 72 või 73. Keelatud on kasutada sellist valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 30% valgusdioodidest ei tööta. 8.4 Olemasolevaid kahe punase tulega valgusdioodidega ülesõidufoore võib kasutada kuni nende väljavahetamiseni. 8.5 Foorisignalisatsiooni võib kasutada ainult haruteedel ja asulates ning tingimusel, et ei ole võimalik rakendada arvestuslikult normaalpikkusega lähenemispiirkondi. 8.6 Raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb täiendada helisignaaliga, mis informeerib lähenevast raudteeveeremist. 8.7 Eelteate ajad raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad vastama käesoleva juhendi 3. peatüki nõuetele. Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö peab olema jälgitav raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutava isiku poolt. Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb rike, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama. Raudteeülesõidukoha rikkest tuleb kohe informeerida asjaomaseid veeremijuhte. 8.8 Ülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale suubuvatelt teedelt. 5 8.9 Poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest selliselt, et vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses. Ohutuse tagamiseks võib paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses. 8.10 Raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema kindlustatud akudelt saadava reservtoitega katkestusteta 8 tunni jooksul tingimusel, et eelneva 36 tunni jooksul pole olnud raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust. 8.11 Haruteel asuval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb ülesõidufoorid sisse ja välja lülitada raudteeülesõidukoha signaalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest vabastamiseks kulunud aja möödumist peab manöövrifoori punane tuli rongi jaoks kustuma ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel peab signaalpuldist välja lülitama ülesõidufoorid, manöövrifooris peab sel juhul kustuma valge tuli ning süttima punane. 8.12 Vileandmise signaalmärk peab olema raudteeülesõidukohast 300–800 m kaugusel. Kohalikest oludest sõltuvalt võib signaalmärki korrata. 8.13 Sõidukijuhile läheneva rongi nähtavuse tagamiseks käesoleva juhendi punktis 6.3 sätestatud tingimustel tuleb nähtavuskolmnurga alas maha raiuda kasvavad puud ja võsa ehitusseadustiku § 73 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt. Eelnimetatud nähtavussektor peab olema tagatud pidevalt. Kui nähtavuskolmnurka ei ole võimalik eelkirjeldatud viisil tagada, näiteks ehitise või maastikust tuleneva eripära tõttu, tuleb raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt kõrgema kategooria ülesõidukoha nõuetele. 8.14 Kui samatasandilisele raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat jaama- või peateed, ehitatakse juurde täiendav raudtee, siis tuleb samatasandiline raudteeülesõidukoht sulgeda. 8.15 Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti, millele kleebitakse kollased helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5 ja 10 m. Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete helkuritega sammuga 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Erandina on tähispostide paigutust lubatud muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada. 8.16 Raudteeülesõidukohale võib paigaldada majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud liiklusteabetahvli 596, millel on kuvatud informatsioon raudteeülesõidukohal toimunud õnnetustest ja riketest teatamiseks. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. 9. Täiendavad nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks 9.1 Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest. 9.2 Keelatud on rajada uut: 9.2.1 I või II kategooria raudteeülesõidukohta; 6 9.2.2 III kategooria raudteeülesõidukohta üle kahe- või enamateelise raudtee. 9.3 Keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 km, välja arvatud uue raudteeliini rajamisel, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske. 9.4 III kategooria raudteeülesõidukoha võib rajada üle avalikult kasutatava raudtee: 9.4.1 sirgele raudteelõigule, kus on võimalik tagada käesoleva juhendi punktis 6.3 nõutud nähtavuskolmnurk, välja arvatud käesoleva juhendi punktis 9.3 nimetatud erandi puhul, kus nõuetekohase nähtavuskolmnurga puudumine kompenseeritakse punktis 9.4.2 nimetatud seadmetega; 9.4.2 kui uus raudteeülesõidukoht seadmestatakse automaatse foorisignalisatsiooni ning tõkkepuudega; 9.4.3 kui raudteeülesõidukoht asub jaamavahe üheteelises piirkonnas või jaama piires piiritähise ning sisse- ja väljasõidupöörmete vahel. 9.5 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp tuleb määrata ehitusprojektiga. Rööbasahelad peavad paiknema nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha optimaalne hõivatus. Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada ka raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldust. 9.6 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga varustatud uuele ülesõidukohale tuleb paigaldada valgusdioodidega ülesõidufoorid kahe horisontaalselt asetseva aeglaselt vilkuva punase ja ühe aeglaselt vilkuva valge tulega (signaaliga), mille tähendus on järgmine: 9.6.1 punased tuled vilguvad kordamööda ja valge on kustunud – sõidukite ja teiste liiklejate liikumine on keelatud; 9.6.2 punased tuled on kustunud ja valge vilgub – sõidukid ja teised liiklejad võivad ületada raudteeülesõidukoha; 9.6.3 valge vilkuv tuli on kustunud ja punased tuled ei vilgu – raudteeülesõidukohta tuleb ületada nagu reguleerimata raudteeülesõidukohta. 9.7 Ülesõidufoorid paigaldatakse sõidukite sõidusuunas teest paremale. Ülesõidufooride nähtavuse suurendamiseks võib kasutada täiendavat foori, mis paigaldatakse põhifoorist eraldi kinnituskonstruktsioonile. Sõidukite liiklust raudteeülesõidukohal tuleb reguleerida ülesõidufooride 72 ja 73 abil. 9.8 Raudteeveeremi lähenemisel raudteeülesõidukohale peavad vilkuvad punased ülesõidufoori tuled automaatselt tööle lülituma ehitusprojektis ettenähtud tingimustel, et oleks tagatud enne ülesõidufoori tulede töösse rakendumist sõitu alustanud sõidukite ohutu ülesõit raudteest enne raudteeveeremi jõudmist raudteeülesõidukohale. Ülesõidufoorid peavad katkestama signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega vahetult pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast, misjärel taasavaneb ülesõidukoht sõidukite liikluseks. 9.9 Ülesõidufoori tulede vilkumise intervalli aeg peab olema 0,75 s, lubatava kõikumisega +/- 0,15 s. Ülesõidufoorituled peavad olema liiklejatele nähtavad nii valge kui pimeda ajal ning ülesõidufoori tuld ei tohi varjata taimestik, valgustusmast ja muu selline takistus. 9.10 Ülesõidufoori 72 või 73 valge vilkuv tuli peab sisse lülituma, kui möödunud 7 raudteeveerem on raudteeülesõidukohast kaugenenud kaheteelise vastassuunalise liikluse korral vähemalt 150 m kaugusele. Eelteateajad raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad olema võimalikult optimaalse pikkusega. 9.11 Automaatselt töötavate tõkkepuude olemasolul peab tõkkepuude sulgemine toimuma pärast raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist arvestusliku aja jooksul, mis on vajalik raudteeülesõidukoha vabastamiseks sõidukitest. Poomid peavad laskuma sujuvalt horisontaalasendisse. Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast peavad poomid tõusma vertikaalasendisse ning vahetult pärast seda peavad välja lülituma punased ülesõidufooride tuled. 9.12 Tõkkepuude juhtimisskeemides tuleb ette näha 8–16 s viivitus raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni sisselülitamise hetkest kuni tõkkepuude langemise alguseni. 9.13 Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast vähemalt 6 m kaugusele, vajadusel kaugemale. 9.14 Tõkkemehhanismid ja ülesõidufoorid peavad asuma sõidutee servast 0,5–2 m kaugusel. Sellest lähemale jääv tõkkemehhanism või foorimast tuleb tähistada sõidu suunas liiklusmärgiga 686b „Ohtlik koht või teeäär“. 9.15 Tõkkepuudel peavad poomide küljed olema kaetud puna-valgevöödilise vähemalt I klassi valgustpeegeldava kilega või tähistatud punaste helkuritega. Tõkkepuude poomid (alalised ja tagavara) kaetakse valgete-punaste vöötidega sõidu suunas vaadatuna kaldega 45–50° paremale. Vöötide laius peab olema 500–600 mm. Poomi otsal peab punase vöödi laius olema 250–300 mm. Poomid võivad olla ka sõidu suunas vaadatuna sama laiade vertikaalsete vöötidega. 9.16 Mehaanilised tõkkepuud peavad katma kogu sõidutee ja vastama käesoleva juhendi punkti 9.15 nõuetele. 9.17 Haruteele ehitataval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelatega või anduritega, tuleb ülesõidufoorid sisse lülitada raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest vabastamiseks vajamineva arvestusliku aja möödumist peab rongile kustuma manöövrifoori punane tuli ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel tuleb ülesõidufoorid välja lülitada raudteeülesõidukoha signaalpuldist ja manöövrifooris peab kustuma valge tuli ning süttima punane. 9.18 Teemärgistus peab vastama käesoleva juhendi punkti 2.3 nõuetele. 9.19 Mehitatud valvega raudteeülesõidukohal peab olema lisaks raadiosidele otsene telefoniühendus lähima jaama jaamakorraldajaga või muu meldepunktiga ning dispetšeritsentralisatsiooniga raudteelõigu korral ka dispetšeriga. 9.20 Mehitatud valvega raudteeülesõidukohale võib paigaldada tõkkesignalisatsiooni. Tõkkefoorid tuleb paigaldada raudteeülesõidukohast kuni 800 m kaugusele, kuid mitte lähemale kui 15 m tingimusel, et raudteeülesõidukoht on sealt nähtav. 9.21 Haruteel on lubatud raudteeveeremi jaoks paigaldada reguleeritud raudteeülesõidukohale raudteeveeremi juhile spetsiaalsed ülesõidufoorid, mis signaliseerivad punase ja valge tule abil. Sellisel juhul on lubatud raudteeveeremi raudteeülesõidukoha läbimise korral valge tule 8 sisselülitamine alles pärast ülesõidufoori punaste vilkuvate tulede sisselülitamist. Pärast punaste signaaltulede sisselülitamist spetsiaalsetes ülesõidufoorides peavad ülesõidufooris punased vilkuvad tuled olema kustunud. 9.22 Raudteeülesõidukohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, kus on rongi- ja manöövrimatkade valmistamisega seotud raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon või teatesignalisatsioon, automaatsed või poolautomaatsed tõkkepuud, nähakse ette jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja matkade lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas, rongide väljasaatmisel ja manöövrikoosseisude liikumisel fooride keelavate näitudega. 9.23 Jaamas asuvatel raudteeülesõidukohtadel võib tõkkefooridena kasutada jaama rongiliikluse foore. Kui nad asuvad raudteeülesõidukohast kaugemal kui 800 m või kui fooride asukohast pole vedurimeeskonna jaoks raudsteeülesõidukoht nähtav, tuleb paigaldada lisaks tõkke- või manöövrifoorid (sealhulgas kääbusfoorid), mida on täiendatud punase tulega. 10. Raudteeületuskoha sulgemine 10.1 Alatiseks suletud raudteeületuskoht tuleb lammutada raudteeseaduses sätestatud nõuete kohaselt. 10.2 Lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid. Raudteeületuskoha juurdepääsuteed peab lammutamise ajaks piirama kogu ulatuses raskete aluste või püsipaigutusega tõkkega, näiteks piirdeaia või muu sellisega, mis tuleb paigaldada mitte lähemale kui 10 m raudteeületuskoha äärmisest rööpast ning mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk 684 „Hoiatustara“. Tõkked eemaldatakse hiljemalt kuu aja möödumisel alates raudteeületuskoha liikluseks sulgemise päevast. 10.3 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama raudteeületuskoha lammutamise alustamisest kirjalikult või e-posti teel tee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Maanteeametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja kohalikku omavalitsust vähemalt kolm tööpäeva ette. 10.4 Raudteeületuskoha ajutine sulgemine on lubatud üksnes raudteeületuskoha hooldus- või remonttöödeks. Ajutine sulgemine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja ettepanekul ning tuleb eelnevalt kooskõlastada tee omaniku või valdaja, Politsei- ja Piirivalveameti ning kohaliku omavalitsusega. 10.5 Ületuskoha ajutisel sulgemisel kogu ulatuses: 10.5.1 pannakse raudteeülesõidukohale raudtee äärmisest rööpast 10 m kaugusele tee laiuselt hoiatustõkked ja liiklusmärgid 684 „Hoiatustara“ ja 331 „Sissesõidu keeld“; 10.5.2 paigaldatakse ümbersõiduteede algusesse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja tee tähistatakse majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määruses nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ettenähtud korras; 10.5.3 jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus; 10.5.4 lülitatakse raudteeületuskoha automaatsed foorisignalisatsiooni seadmed tööst välja. 10.6 Raudteeülesõidukoha ühe teepoole ajutisel sulgemisel tuleb teeliikluse korraldamiseks kasutada liiklusreguleerijat. 9 10.7 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama sõidutee, jalgtee või jalgrattatee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, kohalikku omavalitsust, Päästeametit, Maanteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit e-kirja või posti teel vähemalt 24 tundi enne raudteeületuskoha ajutist sulgemist. 11. Nõuded mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ülesõidukorraldajale ja tema tööruumile 11.1 Ülesõidukorraldajaks tohib nimetada ja panna tööle isiku, kes on saanud ametialase väljaõppe raudtee valdaja kinnitatud koolitusprogrammi alusel ja sooritanud sellekohase teooriaeksami ning praktikakatse. 11.2 Mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ülesõidukorraldajal peab kiiresti kättesaadav olema: 11.2.1 kaks signaallippu – punane ja kollane; 11.2.2 signaallatern või signaallamp; 11.2.3 oranž ohutusriietus, näiteks ohutusvest, mis peab vastama isikukaitsevahenditele sätestatud nõuetele, olema kasutusotstarbele sobiv ning mille eesmärk on teha selle kandja kergelt märgatavaks. 11.3 Ülesõidukorraldajal peab tööruumis olema: 11.3.1 telefoni- ja raadioside lähima jaamaga; 11.3.2 4–6 m pikkune pukseerimisvahend raudteeülesõidukohale seisma jäänud sõidukite eemaldamiseks raudtee gabariidist; 11.3.3 üks teisaldatav punane signaalkilp ja üks tagavara signaallatern iga raudteeraja kohta; 11.3.4 kaks signaallippu – punane ja kollane; 11.3.5 esmaabivahendid; 11.3.6 tulekustuti – 6 kilogrammi; 11.3.7 kell; 11.3.8 vile või signaal tähelepanu suunamiseks ning signaalide andmiseks. 11.4 Ülesõidukorraldaja tööruumi ja raudtee vahel peab olema piire, mis takistaks inimestel minna otse raudteele. Ülesõidukorraldaja tööruumi trepp peab asetsema raudteega paralleelselt või sellest eemal. 12. Nõuded olemasolevale raudteeülekäigukohale 12.1 Raudteeülekäigukoha katte laius peab olema minimaalselt 1,6 m. Raudteeülekäigukoha katte laius ei tohi olla kitsam kui jalgtee või jalgrattatee. 12.2 Raudteeülekäigukoha võib seadmestada jalakäijate liiklemist reguleerivate fooride ja/või helisignaalidega. 12.3 Raudteele peab paigaldama raudteeülekäigukohast 200–500 m kaugusele rongide liikumise suunas paremale poole teed alalised hoiatavad signaalmärgid „Vile andmise koht“. Sõltuvalt kohalikest oludest võib signaalmärki korrata. 12.4 Raudteeülekäigukoha ette tuleb paigaldada tõkked (vt joonis 4), mis takistab liiklejal otsesuunas raudteele liikumist. Tõkked tuleb paigaldada selliselt, et tõkke otsa ja kõnnitee serva vahele jääb vähemalt 1,0 m vaba ruumi liiklemiseks. Tõkete omavaheline kaugus peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m ja tõkke kaugus raudtee teljest 3,1–4,5 m. Tõkete paigaldamine ei ole kohustuslik, kui raudtee ületamiseks mõeldud sõidutee ja raudteeülekäigukohale suubuva 10 jalakäijatele või jalgratturitele mõeldud tee või teeosa vahel puudub liiklejaid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba. 12.5 Liiklusmärk „Ülekäik“ peab olema paigaldatud raudtee teljest 3,1–4,5 m kaugusele. 12.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud kontrollima raudteeülekäigukohta ning selle seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud juhendis määratud perioodilisusele, kuid mitte harvem kui raudteeülekäigukohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad. 12.7 Kui raudteeülekäigukoha hooldus- või remonttööde teostamine takistab raudteeülekäigukoha kasutamist, siis tuleb nende tööde teostamise ajaks suunata liiklus ümber mööda ajutist marsruuti, kasutades selleks sobivat lähimat raudteeületuskohta. 12.8 Kui raudteeületuskoha seadmete, näiteks tõkkepuu, või raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon, raudtee, automaatblokeeringu või elektrivarustuse remonttöö põhjustab häireid raudeeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös, tuleb kasutusele võtta liiklejate ohutuse tagamiseks vajalikud abinõud, ülesõidufoorid kinni katta ja paigaldada lisatahvel „FOORID EI TÖÖTA“. 12.9 Raudteeülekäigukohad peavad tagama raudtee ületamise ohutult ja optimaalseimal trajektooril. 13. Täiendavad nõuded uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks 13.1 Üldjuhul on keelatud ehitada uut samatasandilist raudteeülekäigukohta üle kuue või enama peatee või jaamatee. Uue samatasandilise raudteeülekäigukoha rajamine peab olema põhjendatud ja vältimatu, kusjuures raudteeülekäigukoha planeerimisel tuleb kaaluda alternatiivseid võimalusi jaamateede kasuliku pikkuse säilitamiseks. 13.2 Tee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70–110°. 13.3 Raudteeülekäigukoht tuleb tähistada käesoleva juhendi joonisel 4 esitatud nõuete kohaselt. Reguleerimata raudteeülekäigukoha ette tuleb joonisel 4 esitatud nõuete kohaselt paigaldada tõkked. 13.4 Projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee ballastiprisma ja mulde säilivuse. 13.5 Raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema ehitatud vähemalt ühepoolse käepidemega varustatud trepp ja pandus. 13.6 Trepi kohta kehtivad järgmised nõuded: 13.6.1 trepi vähim laius on 2 m; 13.6.2 ühel trepimarsil peab olema vähemalt 3 trepiastet ja ei tohi olla rohkem kui 12 trepiastet; 13.6.3 kahte trepimarssi peab ühendama vähemalt 1,5 m laiune trepimade; 13.6.4 ühe trepimarsi kõik astmed peavad olema ühesugused, soovitatavalt laiusega 400 mm ja kõrgusega 130 mm; 13.6.5 trepiastmed peavad olema kinnised, ninadeta, ühetasased ja kareda pealispinnaga ning 11 trepi avatud küljelt 20 mm kõrguste põskedega. Eelistada tuleb täisnurkse profiiliga astmeid; 13.6.6 trepiaste peab olema trepiastme serva suunas1–2% kaldega; 13.6.7 trepimarsi esimese ja viimase astme horisontaalse pealispinna servale tuleb kanda kollane joon, mille laius on 50–80 mm. 13.7 Panduse kohta kehtivad järgmised nõuded: 13.7.1 vähim panduse laius on 1 m; 13.7.2 panduse pikikalle on 5–8%; 13.7.3 kui pandus on projektsioonis maapinnaga üle 6 m pikk, siis sirgpanduse korral on vajalik vähemalt 1,5 m pikkune puhkemade, keerdpanduse korral peab puhkemademe pikkus olema vähemalt 2 m. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt. Puhkemademed tuleb ette näha kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm ja nii edasi iga kuni 6 m pikkuse projektsioonis teelõigu järel; 13.7.4 panduse ees ja panduse järel peab olema vähemalt 1,5 m × 1,5 m vaba ruumi ratastooli pööramiseks kuni 90° ja 2,0 m × 2,0 m vaba ruumi ratastooli pööramiseks rohkem kui 90°; 13.7.5 pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutu libedaks. 13.8 Trepi ja panduse piirde kohta kehtivad järgmised nõuded: 13.8.1 trepi ja panduse mõlemas servas peab olema kaks käsipuud, üks täiskasvanute jaoks kõrgusel 900 mm, teine laste jaoks kõrgusel 600–700 mm. Trepikäsipuu kõrgust mõõdetakse astme esiserva juurest astme pinnast alates; 13.8.2 käsipuud peavad katkematult jätkuma ka trepi- ja puhkemademetel; 13.8.3 käsipuu vähim vaba kaugus ooteplatvormi konstruktsioonist peab olema 45 mm; 13.8.4 käsipuu peab mõlemas suunas vähemalt 400–500 mm ulatuma üle panduse kaldosa ning üle trepi esimese ja viimase astme tõusu; 13.8.5 käsipuu otsad peavad takerdumise vältimiseks olema painutatud allapoole ja kinnitatud või ühendatud madalamal asuva käsipuuga. Soovitatav on trepi ja panduse käsipuud omavahel ühendada; 13.8.6 käsipuu peab olema ümara või ristkülikukujulise ristlõikega, kusjuures ümarprofiili läbimõõt on 30–50 mm, ristkülikukujulise profiili paksus 25–30 mm ning soovitatav ümbermõõt 120–160 mm; 13.8.7 tihedad varb- või võrkpiirded peavad ulatuma alumise käsipuuni, kusjuures varbade maksimaalne vahekaugus on 150 mm. 3. peatükk Juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks 14. Raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimise nõuded 14.1 Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest. Siinjuures peab eelteateaeg olema vähemalt: 14.1.1 automaatsignalisatsiooni puhul – 30 s; 14.1.2 teatesignalisatsiooni puhul – 40 s. 14.2 Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on kaugemast ülesõidufoorist või tõkkepuust kuni vastaspoolse äärmise rööpani, saadud pikkusele lisatakse 2,5 m. 12 15. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna nõuded 15.1 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust, mis on kuni 24 m. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada. 16. Raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine 16.1 Raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamisel tuleb juhinduda järgnevast: 16.1.1 lähenemispiirkonna pikkus määratakse valemiga: l = vr • ts (m) , kus l – raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus meetrites; vr – antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus; ts – rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites. 16.1.2 eelteateaeg määratakse järgmise valemiga: ts = t1 + t2 + t3 , kus t1 – sõidukile või jalakäijale raudteeülesõidukoha ületamiseks vajalik aeg sekundites; t2 – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks vajalik aeg (loetakse võrdseks 4 sekundiga); t3 – varuaeg (loetakse võrdseks 10 sekundiga). 16.1.3 sõidukile raudteeülesõidukoha ületamiseks vajalik aeg t1 määratakse järgmise valemiga: lü + la + lp t1 = —————— va , kus lü – raudteeülesõidukoha pikkus meetrites; la – sõiduki pikkus (loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit); lp – sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist (loetakse võrdseks 5 meetriga); va – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal (võetakse võrdseks 2,2 meetrit sekundis või 8 kilomeetrit tunnis). Raudteeülesõidukoha pikkuseks arvestatakse kaugus ülesõidufoorist (või tõkkepuust), mis on kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani pluss 2,5 meetrit, mis on vajalik autotranspordivahendi ohutuks peatumiseks peale raudteeülesõidukoha ületamist. 13 16.1.4 eelteateaeg rongi lähenemisel raudteeülesõidukohale teatesignalisatsiooni ja automaatsete tõkkepuudega raudteeülesõidukohal määratakse valemiga: ts = t1 + t2 + t3 + t4 , kus: t1, t2, t3 – omavad sama tähendust ja suurust, mis on automaatse foorisignalisatsiooni ja automaattõkkepuudega raudteeülesõidukoha eelteateaja arvutamisel; t4 – aeg, mida vajab raudteeülesõidukoha korraldaja teatesignaali tajumiseks ja tõkkepuude sulgemise nupule vajutamiseks, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga. 14 Joonis 1 I kategooria raudteeülesõidukoht Miinimumnõuded I kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks ja seadmestamiseks 300-800 m 6-10 m foor 71 märk 125 märk 124 märk 111 märk 123 15 Joonis 2 II kategooria raudteeülesõidukoht Miinimumnõuded II kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks ja seadmestamiseks 300–800 m märk 121 3–10 m foor 72 või 73 märk 125 märk 124 märk 112 märk 123 16 Joonis 3 III kategooria raudteeülesõidukoht Miinimumnõuded III kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks 300–800 m märk 121 3–10 m märk 125 märk 124 märk 112 märk 123 17 Joonis 4 Raudteeülekäigukoht Miinimumnõuded uue raudteeülekäigukoha tähistamiseks Tõkke kõrgus jalgratta- ja jalgtee pinnast 1 m. 200-500 m ÜL EKÄ IK 3,10-4,5 m ÜL EKÄ IK 1,5-2,0 m min 1,0 m 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →