27.10.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi ka määrus) kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja
tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee
tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ ja kehtestatakse selle asemele uus terviktekst.
Määrusega kehtestatakse nõuded 1520/1524 mm raudteel liikumiskiiruse kuni 160 km/h juures
raudteehoiu ning ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks. Lisaks kehtestatakse
kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded.
Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse tehnokasutuseeskirja reguleerimata osas
kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud
asjakohaseid õigusakte.
Eelnõu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, tehniliste lahenduste arenguga,
ohutust mõjutavate tegurite muutumisega ajas ja senise riikliku järelevalve praktikaga, mille
kohaselt on eelnõus arvestatud ka praktilises igapäevatöös ilmnenud vajaduspõhiseid
muudatusi.
Määruse peamiseks sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja
ehitustöid teostavad ettevõtjad.
1.1 Eelnõu koostajad
Eelnõu on koostanud ja keeletoimetuse teinud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(eelmise nimega Tehnilise Järelevalve Amet) juures loodud eksperttöögrupp, milles osalesid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee-ettevõtjate esindajad: Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti transpordiosakonna juhataja asetäitja Margus Meius (tel: 667 2050,
e-post:
[email protected], töögrupi juht), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ehitusosakonna juhataja asetäitja Kadi Zavadskis (tel: 667 2064, e-post:
[email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti transpordiosakonna
peaspetsialistid Tiit Linnas, Karl Siim (teenistusest lahkunud), Kristel Künnap ja Triinu
Uiboleht ning ehitusosakonna peaspetsialistid Aleksei Gornev ja Raido Kivikangur
(teenistusest lahkunud), ASist Eesti Liinirongid ohutusjuht Pille Pärnjõe (töösuhe lõppenud),
ASist Edelaraudtee Moonika Siniallik (e-post:
[email protected]), Edelaraudtee AS-
ist Rita Ojala (e-post:
[email protected]), AS-ist Eesti Raudtee ohutusdirektor Ivan Kappanen
(töösuhe lõppenud), ohutusjuht Tarvi Viisalu (e-post:
[email protected]) ja jaamatöö
osakonna juhataja Mati Lõhmus (töösuhe lõppenud), AS-ist E.R.S. tehnikadirektor Aleksander
Hämalainen (e-post:
[email protected]) ning AS-ist Operail ( eelmise nimega
AS EVR Cargo ) ohutusjuht Nikolai Luik (e-post:
[email protected]).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tegeles eelnõu ja seletuskirja välja töötamisega
teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Marko Roots, kes tegi ka keeletoimetuse, (tel: 639
7656, e-post:
[email protected]). Juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e-
post:
[email protected]).
1
1.2 Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on ajakohastada nii vormiliselt kui ka sisuliselt teede- ja sideministri 9. juulil
1999. a vastu võetud määruses nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ sisalduvaid
nõudeid ning viia vastavusse tänapäevaste vajaduste ja nõuetega. Kehtivat, 1999. aastal
vastuvõetud raudtee tehnokasutuseeskirja on selle vastuvõtmisest saadik ulatuslikult ja
korduvalt muudetud, mis on teinud määruse teksti kohati raskesti loetavaks. Eeltoodust
tulenevalt on määruse teksti loetavuse ja loogilise struktuuri taastamise huvides koostatud see
terviktekstina.
Määrusega planeeritakse raudtee tehnokasutuseeskirjas teha järgmisi muudatusi:
– kaotada ebavajalikud ja ajale jalgu jäänud nõuded;
– ühtlustada raudteesüsteemide nõuetele vastavuse ja terviklikkuse kontrollimist;
– võimaldada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel;
– täpsustada ja täiendada sõnastust ja terminoloogiat, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste
õigusaktidega.
Eelnõu koostamisel on lähtutud kehtivast praktikast ning EL-i õigusaktidega kehtestatud
nõuetest. Muudatused põhinevad tehniliste nõuete ajakohastamise ning EL-i nõuete
ühtlustamisel ja koostoime tagamisel. Määruse seletuskirjale on lisatud nimekiri juhenditest ja
kordadest (vt seletuskirja lisa 1), kus on välja toodud eelnõus sätestatud nõue ning sellele vastav
juhend/kord/standard või EL-i õigusakt, mis vastavat nõuet reguleerib.
Määrus puudutab eelkõige raudtee-ettevõtjaid, mille puhul täpsustatakse nõudeid, mis peavad
tagama ohutu liikluskorralduse ja tänapäevastele põhimõtetele vastava raudteeinfrastruktuuri
majandamise. Lisaks täpsustuvad nõuded seoses liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamise
ning muude ülesannete täitmisega. Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine tagab, et
raudteeinfrastruktuuri ja -veeremit kasutatakse ohutult ning eesmärgipäraselt vastavalt tootja
antud suunistele ning EL-is kehtivatele õiguslikele koostalitlusvõimet tagavatele põhimõtetele.
Määrus on koostatud nii, et see võimaldaks riikliku järelevalve asutusel teostada järelevalvet
ohutust puudutavate nõuete üle efektiivselt ja ettevõtjaid mittekoormaval viisil. Ühtsete nõuete
kehtestamine aitab püstitada ohusalaseid eesmärke, nende põhjal kontrollida tehtud töö
kvaliteeti, automatiseerida ja lihtsustada tehnohoolde läbiviimist, aidata kaasa raudtee arengule
ning tagada kvaliteedi ja tõhususe alaseid eesmärke.
1.3. Märkused
Määrus koosneb 7 peatükist ja 4 lisast. Määruses kasutatakse Eesti Standardikeskuse järgmiseid
standardeid:
– EVS 613/A2 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;
– EVS 614/A1 „Teemärgised ja nende kasutamine“;
– EVS 615/A1 „Foorid ja nende kasutamine“;
– EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“;
– EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“;
– EVS 930 „Raudteealased rakendused. Nõuded juhtratastega eriveeremile“;
– EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike
tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“.
Kuna standardeid uuendatakse ja ajakohastatakse, siis määruses on standardid esitatud ilma
aasta arvuta. Määruse rakendamisel peab lähtuma sel hetkel kehtivast standardist.
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Peatükk 1 „Üldsätted“ koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse määruse
rakendamise ulatus ning rongide liikumiskiiruse režiim ja rööpmelaius, millele määrus
rakendub.
Määruse §-s 2 seletatakse lahti raudteealased terminid. Raudteeseaduses esitatud termineid
määruses ei korrata.
Määruse § 2 punktis 8 kirjeldatud termini „ehitusgabariit“ all mõeldakse raudtee ehitusgabariiti.
Määruse §-s 2 punktis 11 käsitletakse eriveeremi all ennekõike eriotstarbeks ehitatud
raudteeveeremit nagu lumesahad, lumekoristus- ja teemasinad, tõstekraanad, dresiinid jm.
Punktis 16 käsitletakse iseliikuva eriveeremina juhtratastega iseliikuvaid teemasinaid, dresiine
ja muud raudteeveeremit, mille esmane otstarve on tavapärasest rongikoosseisu liigutamisest
punktist A punkti B mõeldud raudteeveeremist erineva suunitlusega. Punktis 19 mõistetakse
jaamateena neid teid, mis asuvad jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis.
Jaamatee võib olla nii pea-, vastuvõtu-, saate-, sorteerimis-, laadimis-, väljatõmbe-, depoo-,
ühendus- kui ka mõni muu tee, mis asub jaama piirides. Punktiga 22 sätestatud juhtimisseadmed
on seadmed, millega juhitakse raudteeliiklust. Juhtimine võib toimuda juhtimisaparaadi,
juhtimispuldi, pult-tabloo, pult-manipulaatori, kohaliku juhtimise kilbi, matka
kontrollseadmete, täitevposti blokkaparaadi, liiklusjuhtimise kinnise arvutisüsteemi abil.
Punktis 87 sätestatud signaalmärkide hulka kuuluvad piirdetulbad, jaamapiiri märgid,
vilemärgid, voolu välja- ja sisselülitamise märgid jm.
Määruse 2. peatükis „Ehitised ja seadmed“ reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri ehitiste ja
seadmete põhiomadusi, funktsionaalsusi ja tehnilisi norme. Peatükis reguleeritakse teede,
rööbaste ja pöörmete korrashoiule kehtestatud nõudeid teele, muldkehale ja pealisehitistele.
Samuti sätestatakse ehitus-, laadimis- ja veeremigabariidi nõuded.
Määruse 2. peatükis sätestatakse, et raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab mitmeid
asutusesesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendeid (rööbastee korrashoiujuhendi, rongiliikluse
ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendi, turvangu- ja sideseadmete kasutamise,
tehnohoolde ning personali väljaõppe ja teadmiste perioodilise kontrollimise juhendi,
tehnokorraldusakte), mis peavad samuti olema kooskõlas EL-i ja riigisisese õigusega. Raudtee-
ettevõtja kehtestatud juhendid ja eeskirjad peavad tagama raudteesüsteemi ohutu töötamise,
arvestades rahvusvaheliste ja riigisiseste teenuste erinevaid nõudeid. Raudteeinfrastruktuuri
käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja
kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudteeveoettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse
seatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.
Lisaks sätestatakse määruses jaamade, meldepunktide ja raudtee raudteeliikluspiirkonna
tehnilise töö ja rongiliikluse korraldamiseks rakendatavad üldised põhimõtted. Raudteeliikluse
korraldamisel eristatakse nõudeid teeblokeeringuga liini jaamadele,
dispetšertsentralisatsioonile, jaamablokeeringule, pöörangute ja signaalide
elektritsentralisatsiooni või võtmesõltuvusele. Peatükis on reguleeritud raudteede ristumiste ja
ühenduskohtade ning raudteeületuskohtade temaatika, reisijate teenindusrajatiste ja valgustuse
nõudeid. Rakendusnõuded sätestatakse raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise
tuvastamise seadmetele, sidesüsteemile, turvangu- ja sideseadmetele. Peatükis pööratakse
rakendusregulatsiooniga tähelepanu raudtee elektripaigaldistele, kontaktvõrgule ning ehitiste ja
seadmete remondi- ja ehitustööde korraldamisele.
3
Ohutuse seisukohast oluliste seadmete ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide
projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgimine peavad tagama ohutuse
tasemel, mis vastab kehtestatud eesmärkidele. Ratta ja rööpa kokkupuutega seotud parameetrid
peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega,
ning piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et rongi peatamine on võimalik antud
pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel. Kasutatavad komponendid peavad
taluma mis tahes pingeid, mis on kindlaks määratud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest
tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega. Rongi
liikumisega seotud seadmete või muude liikuvate komponentide jälgimine ja hooldus peavad
olema korraldatud ning tehtud viisil, mis hoiab neid töös tootja ettenähtud tingimustel.
Raudteeinfrastruktuur ja raudteeveerem peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikutele, et tagada neile vajalik juurdepääs, kasutades selleks takistuste
ennetamist ning muid meetmeid. See hõlmab ka avaliku juurdepääsuga raudteeveeremi ja
raudteeinfrastruktuuri projekteerimist, ehitust, uuendamist, ümberehitamist, hooldust ja
käitamist.
Määruse §-ga 3 kehtestatakse üldised nõuded ehitistele ja seadmetele. Paragrahvis sätestatakse,
et raudtee-ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektidele ja neil peavad olema
tehnilised passid. Raudtee-ettevõtja peab koostama ehitusprojektide ja tehniliste passide
säilitamise korra. Lisaks kõigele muule peab kord sisaldama, kuidas ja milliste raudtee-ettevõtja
ametikohtade vastutusalas ehitusprojekte ja tehnilisi passe säilitatakse. Määruse § 3 lõige 4
sätestab nõude, mille kohaselt uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmeid saab võtta
kasutusse üksnes siis, kui nende käitamiseks vajalik tehniline dokumentatsioon
(tehnokorraldusaktid, tööjuhendid, kasutusjuhendid) on kinnitatud. Nõude eesmärgiks on
tagada olukord, et uute ja rekonstrueeritud ehitiste ja seadmete käitamine toimuks vastavalt
kehtestatud nõuetele ning töötaja oleks nendest ka teadlik. On oluline, et raudtee-ettevõtja
tagaks töötajate teadmiste kontrollimise.
Määruse §-ga 4 sätestatakse teede, rööbaste ja pöörmete korrashoiu kohustus, mis peab vastama
ekspluatatsiooni ning korrashoiujuhendiga kehtestatud tingimustele. Teede ja pöörmete
tehnilise korrasoleku kindlaks tegemisel lähtutakse kolmest seisunditasemest ning vastava
seisundi tasemele sätestatud tegevustest. Määruse § 4 lõikes 3 sätestatakse nõue, et
raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestaks rööbastee korrashoiujuhendi, kus ta kehtestab
nõuded teede ja pöörangute nõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Korrashoiujuhendi
kehtestamine annab võimaluse hinnata vajalike tööde sagedust, intensiivsust ja ulatust.
Korrashoiujuhendiga kehtestatavad nõuded on aluseks teede ja pöörangute korrasoleku
hindamisele.
Määruse § 4 lõikega 5 ja 6 sätestatakse nõue, et avalikuks kasutamiseks kuulutatud raudteede
peateid tuleb perioodiliselt kontrollida materjalide ja toodete kvaliteeti mittepurustava kontrolli
meetodiga (näiteks: defektoskoopiaseadmega), et seeläbi ennetada võimalikke õnnetusi
raudteel.
Määruse §-ga 5 sätestatakse olulisemad gabariidimõõdud teede telgedevahe ning teede äärde
esemete ajutise paigutamise kohta. Ehitus-, laadimis-, veeremigabariidi ning ebagabariitsetele
veostele kehtestatud gabariidinõuded sätestatakse standardiga (GOST 9238-2013 „Raudteede
ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“) või sellega samaväärsete nõuetega.
Raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustuseks on kehtestada ebagabariitsete veoste veo kord,
kus on kehtestatud nõuded ebagabariitse veose vedamiseks. Korra koostamisel tuleb järgida
standardi GOST 9238-2013 või samaväärseid nõudeid.
4
Määruse §-d 6–8 reguleerivad jaamade asetust maastikul, jaamade või mitteavaliku raudtee
raudteeliikluspiirkonnas tehnilise töö korraldamist ning meldepunktide liigitust. Määruse § 6
sätestab, et jaamadesse on lubatud rajada raudteid kallakuga kuni 15 ‰, mis tähendab, et 1000
meetrise raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 15 meetrit. Erandjuhtumil, kui on
rakendatud täiendavaid ettevaatusabinõusid, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
loal rajada ka suurema kaldega raudteid, kuid mitte üle 25 ‰, mis tähendab, et 1000 meetrise
raudteelõigu kohta ei tohi tõus olla suurem kui 25 meetrit.
Promill on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta ehk üks tuhandik tervikust.
Näiteks on 15 ‰ väärtuselt võrdne murdarvuga 15/1000 ning kümnendmurruna 0,015.
Lisaks tuleb ohutuse tagamiseks raudteeinfrastruktuuri majandajal kehtestada ettenähtud
kaalunormiga rongide paigaltvõtmise tingimused. Üldjuhul peab raudtee paiknema sirgel
teeosal, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastatud erandjuhul, kui on
välja selgitatud kõik ohutust puudutavad tegurid ja ettevõtja on ära näidanud, et riskid on
mõistlikult maandatud, on lubatud nende paiknemine kõverikul raadiusega mitte alla 1500
meetri ning eriti rasketes oludes on lubatud vähendada raadiust kuni 600 meetrini.
Jaama vastuvõtu-saateteel1, millel on ette nähtud rongikoosseisu lahtihaakimine ja manöövrite
tegemine, peab raudteeveeremi iseveeremise vältimiseks olema piiravate pöörangute poole
tõusev pikiprofiil. Vajadusel tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal vagunite iseveeremise
tõkestamiseks ehitada kaitseumbteid, -pööranguid või -sulgrööpaid. Eraldi asuvate teede pargid
ja väljatõmbeteed peavad paiknema sirgetel teeosadel. Erandjuhud tuleb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastada. Jaama tehnilise töö korraldamine määratakse
kindlaks tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutu ja häireteta vastuvõtmise,
saatmise, läbilaskmise, manöövritöö ohutuse ning tööohutusnõuete täitmise.
Määruse § 8 reguleerib meldepunktide liigitust. Meldepunktiks on koht, mis jaotab raudteeliini
jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks2. Meldepunktideks võivad olla jaamad,
teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja
sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid. Eelöeldust
tulenevalt peavad meldepunktid olema omavahel eristatavad ning vastavalt märgistatud. Igal
meldepunktil peab nähtaval kohal olema selle nimetus või number, mis paigaldatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras.
Määruse §-ga 9 kehtestatakse nominaalmõõdud teele laiusega 1520 ja 1524 mm nii sirgetele
kui ka kõveratele teelõikudele. Ohutuse tagamiseks on sätestatud miinimumnõuded, milline
peab muldkeha pealmine laius olema. Eraldi on välja toodud normid nii üheteelisel kui ka
kaheteelisel teel. Kõverikel, mille raadius on alla 2000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt
tehnilistele normidele. Täiendavalt on sätestatud suurema ohualaga (näiteks üleujutusohtlikud
kohad) teepiirkondade nõudeid. Arvestades muldkeha ja pealisehitise ohutu ekspluateerimise
nõudeid, siis keelatud on korraldada raudteeliiklust teel, mille rööpmelaius on rohkem kui 1548
mm ja vähem kui 1512 mm. Eelnõu § 9 lõikes 2 on välja toodud rööpmelaiused kõverikel ja
lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgetel kui kõveratel teeosadel.
Määruse §-ga 10 sõnastatakse pöörmete ja teeristmete vead. Lisaks tuleb pöörmetel kasutatavad
riströöpa margid fikseerida rööbastee korrashoiujuhendis ning aluseks tuleb võtta teede
kasutamise otstarve. Nimetatud teave võimaldab teostada nõuetekohast ohutusalast
1
Vastuvõtu-saatetee on tee, kus võetakse ronge vastu ja kust saadetakse ronge teele.
2
Jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, kus kasutatakse intervallreguleerimise süsteeme. Blokkpiirkondi
piiravate fooride näidud muutuvad üldjuhul automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale
olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga
hõivatud.
5
hooldustegevust ning veoliigile vastavate pöörmete üle järelevalve teostamist. Ohutuse ja
turvalisuse eesmärkidel on fikseeritud nõue, et peateedel ja vastuvõtu-saateteedel asuvate
vastusulge pöörmete sulgrööbaste ette tuleb asetada põrkeprussid või katta tõmberauad
metallkaanega. Lisaks peavad tsentraliseeritud pöörmed olema liikluskorralduslike tõrgete ja
ohutuslaste probleemide vältimiseks lumesulatus- või mehhaniseeritud
lumepuhastusseadmetega. Määruse § 10 lõikes 2 sõnastatakse ohtlikud vead, mille esinemisel
pöörmeid ja teeristmeid kasutada ei tohi, kuna selliste vigade esinemisel ei ole raudteeliikluse
ohutust võimalik tagada.
Määruse § 11 sätestab raudteedega ristumiste ja ühenduskohtade ning raudteeületuskohtade
üldnõuded. Määruse lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja
kasutamise juhend“ kehtestatakse täpsemad nõuded. Lõikes 5 nimetatud teetõkkeseadmeteks
võivad olla heitekingad, -pöörangud või -sulgrööpad jt. Suletud asendis ei tohi
teetõkkeseadmed võimaldada raudteeveeremi väljumist teelt.
Määruse §-ga 12 kehtestatakse ohutusnõuded reisijate teenindamisel. Reisijate ooteplatvormid
peavad vastama standardis EVS 867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“
kehtestatud nõuetele või olema standardiga samaväärsed. Nõue eeldab, et kui järgitakse
ülalnimetatud standardi nõudeid, siis loetakse nõuded täidetuks. See asjaolu ei takista
raudteeinfrastruktuuri majandajal võtta kasutusele muid oluliselt paremaid ja uuemaid
lahendusi, kuid need ei tohi olla standardiga fikseeritust halvemad.
Määruse §-ga 13 määratletakse raudtee-ehitised ja rajatised, mis peavad olema valgustatud.
Nimetatud kohad on kõige olulisemad tagamaks elementaarne valgustusega seotud ohutus
raudteeinfrastruktuuri majandamisel. Valgustatud peavad olema kõik kohad ja teed, mis on
vajalikud. Valgustuse eesmärk on suurendada ohutust. Eeldatakse, et valgustus vastab nõuetele,
kui see vastab raudteeinfrastruktuuri projekteerimisnormidele ja/või tehnilisele aruandele
CEN/TR 13201-1 ja standarditele EVS-EN 13201 Osa 2-4 või on samaväärne.
Määruse §-ga 14 kehtestatakse tee- ja signaalmärkide raudteele paigaldamise asendid ja
nominaalmõõdud. Lisaks sätestatakse, et tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-,
nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 ja eelnõu lisa 3
nõuetele või olema standardiga samaväärsed.
Määruse §-ga 15 kirjeldatakse rongiliikluse korraldamise süsteeme. Täpsemad nõuded
rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks signalisatsiooni- ja sidevahendite vahendusel
sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendiga.
Määruse § 16 sätestab põhinõuded tee automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud
teeblokeeringu kohta. Liiklusohutuse tagamiseks on kehtestatud nõue, et tee vabaoleku
kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni. Samuti peavad
foorid automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud piirkonda ning
automaatblokeeringu korral ka siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud.
Määruse § 17 sätestab, et teeblokeeringuga jaamas peavad olema ka töörongide ja tõukevedurite
kasutamiseks blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi saatmise hõivatud jaamavahele
avatud väljasõidufooriga. Ohutuse tagamiseks peavad teeblokeeringuga jaamas olema
seadmed, mis ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele. Kui
raudteeinfrastruktuuri majandaja on otsustanud kasutada seadmeid, mis võimaldavad rongide
saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt, siis peavad sellised seadmed tagama selge ja ajas
pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast, jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla
6
takistavaid objekte, seadmetele juurdepääs kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud ja
seadmed peavad salvestama andmeid olukorra fikseerimiseks ja ülevaate saamiseks.
Määruse § 18 sätestab nõuded dispetšeritsentralisatsiooni seadmetele ning määratleb, millistele
nõuetele need seadmed peavad vastama. Oluline põhimõte seisneb selles, et nimetatud seadmed
tagaksid signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist ning tagaksid liiklusjuhtimisega
seotud seadmete kontrolli võimaluse.
Määruse §-ga 19 sätestatakse nõuded, millele jaamablokeering peab vastama.
Jaamakorraldajale peab olema tagatud kontrolli tegemise võimalus postide töö õigsuse üle
matkade valmistamisel.
Määruse §-ga 20 sätestatakse ohutust tagavad miinimumnõuded pöörangute ja signaalide
elektritsentralisatsioonile. Juhuks kui rong on liikunud juba hõivatud teele, siis ei tohi
signalisatsioonisüsteem avada sissesõidufoori. Vastasel juhul võib vedurijuhile jääda väär
arusaam matka jätkamiseks. Samuti on keelatud seadmete installeerimine viisil, mis
võimaldaks pöörmeid seada raudteeveeremi all. Selle nõudega soovitakse ära hoida
liiklusohtlikke olukordi, kus osa koosseisust võiks hakata liikuma teisele teele. Samuti peavad
pöörangud vastama foorinäitudele ehk foore ei saa avada matkaks enne, kui pöörangud on
seatud vajalikku asendisse. Elektritsentralisatsiooni seadmed peavad olema installeeritud
põhimõttel, et pöörangud ja foorid on vastastikku lukustatud. Kui toimub pöörangute
läbilõikamine, siis peavad elektritsentralisatsiooni seadmed võimaldama kontrollida matka
piirava foori samaaegset sulgemist ning pöörangute asendi ja pöörmepiirkondade hõivatust
juhtimisseadmetel ning võimaldama pöörangute andmist kohalikule juhtimisele.
Määruse § 21 sätestab nõuded, et võtmesõltuvusseadmed, milleks on pöörangud ja nendega
seotud signaalid, peab olema võimalik lukustada kontroll-lukkudega. Tagamaks ohutus ning
vähendamaks pöörmete ja signaalidega seotud riske, peavad kontroll-lukud vastama kindlatele
nõuetele. Näiteks kontroll-lukud peavad olema sellised, mis võimaldaksid võtit välja võtta
ainult lukustatud pöörangust. See tagab olukorra, et pöörangu lukustamine on alati kontrolli all.
On tähtis, et pöörang oleks lukustatud võtmel näidatud asendis ning tingimusel, et sulgrööbas
on tihedalt vastu raamrööbast ja mille pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel ei ületa 4 mm. Samuti
määratakse, millistel teedel peavad olema ülalnimetatud nõuetele vastavad kontroll-lukud.
Ennekõike on nendeks tsentraliseerimata pöörangud, mida kasutatakse rongide vastuvõtu-
saateteedel või on seotud ohtlike veoste ning eriveeremi kasutamisega.
Määruse § 22 kohaselt kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveeremi teljelaagrite
ja rataste ülekuumenemise tuvastamiseks kasutatavate eriseadmete paigaldamise ja kasutamise
korra, tingimusega, et mõõtepunktide omavaheline kaugus ei ületa 35 km. Sellega tagatakse, et
ülekuumenemisest tingitud tõrgete mõju raudteeinfrastruktuuri korrasolekule ning
liiklusohutusele on viidud mõistlikule tasemele.
Määruse §-ga 23 kehtestatakse raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavad sideliigid, milleks on
rongiliikluse dispetšeriside, meldeside ja raadioside. Sätestatakse ka raadioside seansi
prioriteedid ning võimalus, et kõrgema prioriteediga sideliik ja abonement saaks sekkuda
käimasolevasse sidesse, vastupidi aga mitte. Erandina on välja toodud avariiolukorrad, kus
rongiliikluse raadioside süsteem peab võimaldama avariikutsungi edastamist sõltumata side
prioriteetsuse tasemetest.
Määruse § 24 lõige 1 sätestab sideõhuliinide kõrguse maapinnast. Kindlate kõrgustega
soovitakse kehtestada miinimumnõuded tagamaks sideõhuliinide tõrgeteta toimimine. Lõikega
2 sätestatakse üldised põhimõtted turvangu- ja siderajatistele, kusjuures raudteeinfrastruktuuri
7
majandajale jäetakse võimalus kehtestada vastav juhend, mis arvestab temale kuuluva
raudteeinfrastruktuuri eripärasid kõige paremini. Kõrgepingeliine ja nendega ühendatud
elektrivarustus-, signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni- ja blokeerimisseadmeid hooldatakse ja
remonditakse vastavalt elektrivarustusseadmete remondi- ja tehnohooldejuhisele.
Kõrgepingeliine, madalpingevõrke ja nendega ühendatud mitteveokasutajate
elektrivarustusseadmeid, mis on paigaldatud eraldiseisvatele toestele, hooldatakse vastavalt
elektriseadmete kasutuseeskirjadele. Lõikesse 2 lisati tabel 2 rööbastee vooluahelal põhinevate
rongituvastussüsteemide ühilduvuse kohta. Tegemist on KTK 1302/2014 punkti 4.2.3.3.1.1
siseriikliku erandiga. Kokkuleppel Euroopa Raudteeametiga (ERA) tuleb nõue kehtestada
raudtee tehnokasutuseeskirjas.
Määruse §-ga 25 ja 26 kehtestatakse tehnilised nõuded raudteel kasutatavatele
elektripaigaldistele ja elektriveeremi kontaktvõrgule. Määratakse, millistele elektripaigaldistele
peab olema tagatud tõrgeteta pidev elektrivarustus ning millise aja jooksul peavad avariitoiteks
kasutatavad varutoiteallikad võimaldama seadmete häireteta töö. Samuti sätestatakse
alalisvoolu ja vahelduvvoolu nimipinge ning kõrvalekalde ulatused, mis lähtuvad hetkel
kasutusel olevatest näitajatest ning mille eesmärk on tagada stabiilne ja ohutu elektrisüsteem. §
26 lõikes 2 käsitletakse küvetina tee äärset kraavi, mis on mõeldud vee ärajuhtimiseks teekattelt,
muldkehalt ja nõlvadelt. Süvendis paigutatakse kontaktvõrgu mastid küveti taha.
Määruse §-ga 27 kehtestatakse tehnilised nõuded signalisatsiooniseadmetele, rakendades ka
standardi EVS 922 nõudeid foori signaalklaasidele või -läätsedele. Kasutada võib ka muid
lahendusi, mis on standardiga samaväärsed või paremad.
Määruse § 27 lõike 12 kohaselt võib rong peatumata läbida jaama, kui automaat-,
poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga jaamades kasutatakse sissesõidu- ja
matkafoorides signalisatsiooni, mis seda ohutult teha võimaldab. Siganalisatsioonisüsteem
peab olema selleks vastavalt seadmestatud.
Määruse §-ga 28 sätestatakse, et ehitiste ja seadmete remonti ning hooldust tuleb teha
jaamavahet rongiliikluseks sulgemata. Vajadusel remondi- ja ehitustööde tegemiseks tuleb
liiklusgraafikus ette näha tehnoloogilisi aknaid, mida tuleks rakendada kellaaegadel, mis häiriks
liiklust kõige vähem.
Määruse 3. peatükis „Raudteeveerem“ reguleeritakse raudteeveeremi käitamise põhiaspekte
igapäevatööst ja ohutusaspektist lähtuvalt. Peatükis sätestatakse üldised nõuded raudteeveeremi
turvangu- ja sideseadmetele, rattapaaridele, piduriseadmetele, haake- ja
automaatsiduriseadmetele ning raudteeveeremi tehnohooldele ja remondile. Määrusega
sätestatakse üldised põhimõtted, millele peab raudteeveerem vastama – elektriseadmestik ei
tohi kahjustada ohutust ega kontrolli- ja signaalimisseadmete toimimist; pidurdusmehhanismid
ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega;
kasutusele tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele
komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust; samuti tuleb tagada rongidesse
sisenevate ja neist väljuvate reisijate ohutus, sh varustatud valjuhääldiga, mille kaudu rongi
personalil on võimalik inimestega suhelda jne.
Raudteeveeremi töökindluse ja käideldavuse osas on olulise tähtsusega, et seadmete, liikumis-,
veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi ehitus halvenenud olukorras
võimaldaks rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.
Tehnilise ühilduvuse osas on oluline, et elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja
signaalimisseadmete tööga. Raudteeveeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis
tahes liinil, millel raudteeveerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi.
8
Raudteeveerem, millele on avalik juurdepääs, peab olema juurdepääsetav puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikutele.
Määruse §-ga 29 sätestatakse üldised nõuded käitatavale raudteeveeremile. Raudteeveerem
peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, tööohutuse ja
keskkonnakaitse eeskirjade nõuetele. Juhtratastega eriveerem peab vastama standardi EVS 930
nõuetele või olema sellega samaväärne. Lõigetes 2–3 kehtestatakse nõue, et igal
raudteeveeremil peab olema tehniline pass, mis sisaldab raudteeveeremi tehnilisi ja
kasutusandmeid. Samuti peab raudteeveeremil olema tuvastatavad raudteeveeremi omaniku
logo ja tähttähis, registreerimisnumber, valmistajatehase silt ja muu teave vastavalt
raudteeveeremi valdaja määratud korrale. Vastav info on vajalik raudteeveeremi kiireks
tuvastamiseks ning sujuvaks käitamiseks.
Määruse §-ga 30 sätestatakse nõuded raudteeveeremil asetsevatele turvangu- ja sideseadmetele.
Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega varustatud raudteeinfrastruktuuril liikuvad
vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni
pardaseadmetega. Varustuses peavad lisaks veduri automaatsignalisatsiooniseadmetele olema
veel raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega. Iseliikuva eriveeremi
juhi ruumis peavad olema raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega.
Veduri automaatsignalisatsiooniseadmete paigaldamine iseliikuvale eriveeremile ei ole
kohustuslik. Nimetatud seadmete olemasolu on vajalik, et liiklusohutus vastaks tänapäevastele
vajadustele ning nõuetele.
Määruse §-ga 31 sätestatakse miinimumnõuded käitatava raudteeveeremi rattapaaride
tehnoseisundile. Kehtestatakse ka nõudeid, mille kohaselt raudteeveeremi rattapaaride
koostamise, järelevaatuse, remondi ja hoolde tehnilised nõuded kehtestab rattapaaride
korrashoiujuhendiga rattapaaride remondi ja tehnohoolde tegija. Raudteeveeremi valdaja
kooskõlastatult asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga, kelle raudteeinfrastruktuuril
raudteeveerem liigub, kehtestab rattapaaride kasutamise juhendi.
Määruse §-des 32–33 sätestatakse, et raudteeveeremil peavad olema töökindlad
automaatpidurid ning haake- ja automaatsiduriseadmed. Kehtestatakse, et remondi ja
tehnohoolde tegija koostab ja kinnitab automaatpidurite remondi ja tehnohoolde juhendi ning
haake- või automaatsiduriseadme remondi ja tehnohoolde juhendi. Piduriseadmete ning haake-
ja automaatsiduri käitamise juhendid koostab raudteeveeremi valdaja. Määruse § 33 sätestab
nõuded, et raudteeveeremil peavad olema haake- või automaatsiduriseade, mille tehnoseisund
ja hoole peab vastama raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile, mille
kehtestab raudteeveeremi valdaja. Raudteeveeremi valdaja sätestab konkreetsed nõuded,
millega peab olema tagatud raudteeveeremi korrasolek ja ohutus. Alles jäetakse ka võimalus,
et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel võib kasutada ka
automaatsiduriseadme põhitüübist SA-3 erinevaid haake- või automaatsiduriseadmeid.
Määruse §-ga 34 sätestatakse nõuded, mis on seotud raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde
tegemise sagedusega ning tööde liikidega. Oluline on märkida, et keelatud on käitada või lisada
rongikoosseisu riketega raudteeveeremit või kaubavagunit, mille tehnoseisund ei taga veose
säilivust või põhjustab keskkonnareostust.
Määruse 4. peatükis „Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine“ sätestatakse rongiliikluse
korraldamise ajarežiim ning rongide liiklemise tähtsuse järjekord. Kehtestatakse rongiliikluse
korraldamise ja rongide vastuvõtmise ja jaamast saatmise baaspõhimõtted. Raudteeliikluses
kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude,
9
korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate dokumentide kirjeldused ning
kasutamine peavad vastama standardi EVS 931 nõuetele või olema samaväärsed.
Määruse § 35 sätestab, et rongiliikluse korraldamise aluseks on liiklusgraafik. Lõikes 1
sätestatakse nõuded, millele liiklusgraafik peab vastama. Liiklusgraafikusse peavad olema
märgitud kõik vajalikud liikumised raudtee-infrastruktuuril, eeldusega, et raudteeliinide
läbilaske- ja veovõime oleks kõige efektiivsemalt kasutatud. Samuti peab liiklusgraafik
võimaldama tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja
remonditöödeks. Määruse § 35 lõige 5 sätestab rongide jagunemise eelisõiguse järgi liiklemisel.
Esimene eelistus on erakorralise tähtsusega rongidel, mis pannakse käiku õnnetuse
likvideerimiseks. Erakorralise tähtsusega rongideks on näiteks päästerongid, lumesahad,
abivedurid ja mittemahatõstetavad dresiinid jms raudteeveerem, mida on vaja erakorralise
sündmuse korral, et taastada raudteeinfrastruktuuri sihipärane kasutamine. Ülejäänud rongide
(korralise tähtsusega rongid) eelistuste määratlemisel lähtutakse raudteeseaduse § 81 lõigetes 3
ja 4 kehtestatud eelistustest. Raudteeseaduse §-s 81 on sätestatud, et juurdepääs peab olema
tagatud ühtsetel alustel kedagi kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas
diskrimineerimata. Sätestatakse, et esimesena kantakse liiklusgraafikusse rahvusvahelised
avalikku reisijatevedu teostavad rongiliinid, kuna nende liiklusgraafik peab ühilduma teise riigi
liiklusgraafikuga ja siin suurt paindlikkust ei ole. Teise eelistusena tuleb liiklusgraafikusse
kanda siseriiklikud avaliku reisijateveo rongiliinid. Avalikku reisijatevedu eelistatakse, et oleks
tagatud parim reisijateveo teenus tarbijale. Ülejäänud muu otstarbega rongiliinid jaotatakse
vastavalt läbilaksevõime jaotamise korrale.
Määruse § 36 sätestab liikluskorralduslikud põhimõtted, mille kohaselt liiklusgraafiku täitmise
eest vastutab dispetšer, kelle liikluskorraldusi peavad kõik teised täitma. Lõikega 2 ja 3
sätestatakse, et raudteeliikluses kasutatavad rongiliiklust korraldavad läbirääkimised, kirjalikud
tee- ja sõiduload, käsud, korraldused, dokumendid ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvad
dokumendid peavad vastama standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse
korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute
vormid“ nõuetele või olema sellega samaväärsed. Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab
rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri
majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.
Määruse §-des 37–38 sätestatakse nõuded rongi vastuvõtmiseks jaama ning saatmiseks jaamast.
Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul või saatel
kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendiga. Sellega tagatakse, et raudteeinfrastruktuuri majandaja saab talle
kuuluvat raudteeinfrastruktuuri vabalt majandada, samas kehtestades parimate praktiliste
teadmiste ning kogemuste põhjal kindlad nõuded liikluse korraldamiseks ning riskide
maandamiseks. Oluline on tagada olukord, kus jaamakorraldaja või
dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer veenduks, et jaamavahe või esimene
blokkpiirkond sõidusuunas oleks vaba. Selleks ajaks tuleb kindlasti katkestada muud
(manöövri)tööd rongi saate- või vastuvõtumatkale. Alles seejärel saab anda korralduse avada
sisse/väljasõidufoor rongi liikuma hakkamiseks.
Määruse §-dega 39 ja 40 kehtestatakse pöörmetest üle sõitmisel (kaldega kõrvale) kiirused, mis
vastavad pöörme riströöpa margile. Sätestatakse, et raudteeliikluse korraldamisel kasutatakse
foorides kolme liiki põhisignaalvärve ning kehtestatakse juhud, millal tuleb raudteeveeremi
juhile väljastada hoiatus. Reguleeritakse juhud, millal ei tohi raudteeveeremiga tagurdada, ning
sätestatakse nimetatud juhtudele erijuhtum.
10
Määruse §-ga 41 reguleeritakse manöövritöö ohutu korraldamise baaspõhimõtteid.
Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.
Määruse 5. peatükis sätestatakse veo korraldamise nõuded.
Määruse §-ga 42 kehtestatakse kauba- või reisirongide koostamise põhitingimused.
Sätestatakse loendid, mille kohaselt ei ole lubatud kauba- või reisirongi koosseisu panna teatud
tehnilise ebakõlaga või ohutusnõuetele mittevastavaid vaguneid.
Määruse § 42 lõikes 2 sätestatakse, et reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite
paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus ning raudteeveeremi
kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi. Sõna
„raamat“ ei tähenda, et tegemist peab olema paberkujul raamatuga. Kasutada võib ka muid
digitaalseid lahendusi, mis on selleks otstarbeks sobilikud.
Määruse §-ga 43 kehtestatakse raudteeveeremi vajadus omada automaat- ja käsi(seisu)pidureid
vastavalt normidele. Normid ja muu vajaliku kehtestab raudteeveeremi valdaja raudteeveeremi
pidurikasutuse juhendis. Määratakse raudteeveeremi juhiruumis viibivate isikute arv ning
sätestatakse kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja
signaalide tehnohoolde korraldatus.
Määruse §-ga 44 sätestatakse nõuded rongide varustamise ja teenindamise kohta. Iga rong peab
olema varustatud tulekustutus- ja arstlike esmaabivahendite ning muude vajalike tarvetega
(vajalikud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi kinnitamiseks rikke korral).
Rongide teenindamisel peab arvestama nõudega, et kõrvalised isikud ei segaks raudteeveeremi
meeskonna tegevust, mistõttu on kõrvalistel isikutel keelatud sõita veovahendi juhiruumis.
Erandid võib kehtestada raudteeveoettevõtja loaga.
Määruse §-ga 45 sätestatakse põhimõtted veduri kasutamiseks rongide ees. Veduri liikumise
suuna järgi sätestatakse nõuded veduri juhtimise korraldamiseks ning fikseeritakse põhimõtted,
millistel juhtudel võivad ühe juhiruumiga vedurid liikuda tagurpidi.
Määruse §-dega 46 ja 47 kehtestatakse raudteeveeremi juhtimise põhiprintsiibid ning
sätestatakse raudteeveeremi juhi kohustused rongi juhtimisel ja rongi sundpeatumisel
jaamavahel. Tegemist on üldtunnustatud ja praktikas kasutuses olevate põhimõtetega, mille
eesmärgiks on tagada sujuv ja ohutu liikluskorraldus.
Määruse 6. peatükis kehtestatakse raudteetranspordi, raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri
majandamisega seotud baastuleohutuse nõuded. Üldistest põhimõtetest lähtuvalt peab ohutuse
tagamiseks seadmete ja materjalide valik (tulekahju korral) piirama tule puhkemist ja levikut
ning tule ja suitsu tagajärgi. Ohutuse tagamiseks peab raudtee-ettevõtja kasutusele võtma
meetmeid, et kõrvalistel isikutel puuduks juurdepääs seadmetele või tuleohtlikele ainetele.
Kasutusele tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid. Raudteeinfrastruktuur
ja -veerem, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis
piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).
Ettevõttesiseste juhenddokumentidega tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse
ettevõtja spetsiifikast tulenevaid ohutingimusi.
Määruse §-ga 48 sätestatakse, et tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse
tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri majandaja, kes peab seejuures lähtuma
asjakohastest ja kehtivatest õigusaktidest.
11
Lõigetes 2–4 sätestatakse põhimõtted puitliiprite ja -prusside ladustamiseks raudteemaal või
kaitsevööndis, kuid seejuures peab jälgima, et oht raudteeinfrastruktuurile oleks minimaalne.
Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama siseministri 2. septembri 2010. a
määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ nõuetele.
Oluline on tagada tulekustutite olemasolu vastavalt ohu suurusele ning käideldavate ainete
ohtlikkusele. Lisaks tulekustutitele tuleb vajadusel objektid varustada ka muude
tulekustutusvahenditega, nt liiv, absorbent, veeanumad, tulekustutusvaibad jms. Tulekustutite
minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille
kustutusaine toime on samaväärne 6 kg pulberkustuti omaga. Tulekustutite täpse asukoha
määrab raudtee-ettevõtja oma otsusega.
Määruse § 48 lõikega 5 tagatakse olukord, et tuletõrje veevõtukoha korrashoiu ja alalise
töökorra eest on vastutus omanikul.
Määruse § 48 lõikega 8 sätestatakse, et suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja
märgistatud suitsetamisruumis, mis peab vastama kindlatele tuleohutust tagavatele nõuetele.
Riskide maandamise ning täiendava tuleohutuse tagamiseks sätestaks nõue, et
suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega tuhatoos, mis vähendaks põlevate osakeste
lendlemist.
Määruse §-s 49 sätestatakse tuleohutuse nõuded jaamades, kus määratakse ära, kui palju peab
tulekustuteid jaamas olema. Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti
juures määrab raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega vastavalt objekti spetsiifikale ja
vajadusele.
Määruse §-s 50 sätestatakse tuleohutuse nõuded raudteeveeremile. Tuleohutuse tagamiseks on
keelatud kasutada vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile
mittevastavaid juhtmeühendusi, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ning käidelda tuleohtlikke
aineid mahutites, mis ei ole selleks ette nähtud. Samuti ei tohi töötava mootoriga veovahendit
jätta järelevalveta, kui seadme kasutusjuhend seda ette ei näe, ning töötada mootori või
tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele nõuetele. Samuti on
seadmete kasutamisel keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda ning kasutada seadmeid viisil,
mis ei ole kasutamisdokumentatsioonis ette nähtud. Suitsetamine on lubatud üksnes
tubakaseaduses sätestatud nõuetele vastavas kohas. Tuleohutuse üldine põhimõte on, et kõik
veovahendid tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana ning tehnonõuetes ettenähtud ajal
kontrollituna. Väljapääsud peavad olema märgistatud ja muust materjalist vabad ning
võimalusel suunduma otse lähimat teed pidi hoonest (veeremist) välja. Tuleohtliku kauba
raudteevedu toimub raudteeseaduse kehtestatud nõuete alusel, mille kohaselt ohtlike veoste
vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku
järelevalve all ning ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude
COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of
Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest.
Määruse §-s 51 sätestatakse tuleohutuse nõuded kütuse hoidmise kohta. Kütusevaru tuleb hoida
ainult õhukindlalt suletud selleks otstarbeks projekteeritud kohas ning millel on astmeliselt
fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Kütusepaak või -
kanister peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletavad.
Määruse 7. peatükis sisalduvad rakendussätted, millega tunnistatakse kehtetuks teede- ja
sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ (RTL
1999, 127, 1773) ning kehtestatakse uue määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub uue
12
raudteeseadusega samal ajal. Lisaks on määruse 7. peatükis sätestatud, et enne määruse
jõustumist välja antud ehitusloa ja ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja remonttööle
kohaldatakse teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrust nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja
kinnitamine“, sest pooleliolevaid ehitisi ei ole majanduslikult mõttekas poole pealt hakata
ümber projekteerima ning uuesti ehitatama.
Paragrahvi 54 lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 27 lõiked 9 ja 10 hiljem, sest raudtee-
ettevõtjad vajavad lisaaega uute seadmete eriveeremile paigaldamiseks. Antud sättega
lükatakse nimetatud nõue edasi ning uueks jõustumistähtajaks on 2022. aasta 1. jaanuar. Veduri
automaatsignalisatsiooni teeseadmed poolautomaat- ja kombineeritud blokeeringuga piirkonna
jaamades ei ole varasemalt kasutusel olnud. Igapäevaselt toimub rongiliiklus selliste
blokeeringutega jaamades ilma veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmeteta. Veduri
automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on
rongiliikluse ohututaseme tõstmine ka poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuta
jaamades.
Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamise planeerimise ja tööde teostamise
käigus on ilmnenud, et mõningates jaamades kasutatav jaamaseadmete juhtimissüsteem ei
võimalda tehniliselt kasutada tänapäevaseid veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmeid, kuna
juhtimissüsteemil puuduvad selleks vastavad tehnilised eeldused. Enne veduri
automaatsignalisatsiooni teeseadmete paigaldamist sellise juhtimissüsteemiga jaamadesse on
vaja nende jaamade jaamaseadmete juhtimissüsteemid renoveerida. Ettevõtjad on selliste
jaamade jaamaseadmete juhtimissüsteemi renoveerimise oma raudteeinfrastruktuuri
majandamise tööde ajakavasse planeerinud, kuid see võtab oluliselt rohkem aega, kui esialgselt
planeeritud, ning kuni renoveerimiseni jääb rongiliikluse ohutustase sellistes jaamades samale
tasemele, nagu see on igapäevaselt selliste teeblokeeringutega jaamades. Eelduslikult saadakse
vajalike töödega 2022. aastaks valmis.
Lisa 1. Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded
Lisa 1 sätestab kitsarööpmelise raudtee mõõdud, millel on lubatud raudteeveeremiga liigelda.
Kitsarööpmelise raudtee eripärasid arvestades on sätestatud mõõtemetoodika, kuidas
arvutatakse telgede vahet erinevate raadiustega kõverikes. Punkt 1 sätestab konkreetsed
parameetrid, millele peab kitsarööpmeline raudtee vastama, et raudtee kasutamine oleks ohutu.
Teemulde laius tee liini sirgel osal peab olema vähemalt 3,5 m ning mõlemal pool liiprite otstest
peab teepeenar olema vähemalt laiusega 0,2 m ja raudtee liiprite epüür peab sisaldama vähemalt
1320 liiprit 1 km kohta.
Punkt 2 sätestab kitsarööpmelise raudtee elementaarsed ohutusnõuded. Kasutatav
raudteeveerem peab olema tehniliselt korras ehk vastama tootja kehtestatud tehnilistele
nõuetele. Raudteeveeremi kasutamine peab olema ohutu, st veeremil peavad olema nähtavad ja
kuuldavad signaalid, töötavad pidurid ja vajadusel haakeseadmed.
Punkt 3 sätestab, et kitsarööpmelisel raudteel liiklemine peab olema ohutu, mistõttu ohutuse
tagamiseks koostab raudtee majandaja raudtee ohutusjuhendi. Ohutusjuhend peab vastama
määruse lisa 1 punktis 3.3 sätestatud kriteeriumitele.
Lisa 2. Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb
vahemikku 141–160 km/h
Lisa 2 eesmärgiks on kehtestada täiendavad tehnilised nõuded juhuks, kui reisirongide suurimat
lubatud sõidukiirust suurendatakse vahemikku 141–160 km/h. Hetkel on reisirongide suurim
13
piirkiirus 120 km/h. Sellele vastab ka kehtiv õiguslik regulatsioon. Kuivõrd suund on
sõidukiiruse suurendamise, et seeläbi pakkuda reisijatele atraktiivsemat teenust ning samal ajal
suurendada läbilaskevõimet, siis arvestati juba uute reisirongide hankel võimalusega tõsta
kiirusi. Ajaloolisest taustast tulenevalt ei too kiiruse tõstmine vahemikku 121–140 km/h kaasa
olulisi muudatusi, sest kehtivad normid arvestavad sellega vaikimisi. Kuna Eestis ei ole kiiruste
vahemikku 141–160 km/h varem rakendatud, siis puudub ka varasem kogemus. Samuti ei ole
vastavaid nõudeid õiguses ega ettevõtetes kasutatavates juhendites ette nähtud. Uute rongide
saabumisega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huvi liikuda kiiruste tõstmise
suunas ning jõuda kiiruseni 160 km/h.
Selleks, et tagada nii raudteeliikluse ohutus suurema kiiruse korral kui ka ühetaolised nõuded,
on kehtestatud eelnõu lisa 2, mis seda hõlmaks. Ilma konkreetsete nõueteta võib tekkida
olukord, kus kiirust tõstetakse ilma täiendavaid ohutust suurendavaid meetmeid kasutusele
võtmata. Lisaks võib tekkida segadus, kuna erinevad raudtee-ettevõtjad kehtestavad ise
erinevaid nõudeid. Samuti võib tekkida probleeme erinevate raudtee-ettevõtjatele kuuluva
raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi ühilduvuses.
Määruse lisa 2 peatükis 1 sätestatakse, et § 31 regulatsioon kehtib ka liikumiskiirustel 141–160
km/h. Kuna nõuded on liikumiskiirustel 121–140 km/h ja 141–160 km/h samasugused, siis ei
ole põhjendatud neid lisas 2 üle korrata. Selle asemel muudetakse määruse põhiteksti sõnastust
nii, et §-s 31 olevad nõuded kehtivad märgitud osas rattapaaridele liikumiskiirusel 121–160
km/h. Ülejäänud määruse punktides, kus on eraldi välja toodud liikumiskiirused kuni 140 km/h,
kehtestatud nõudeid selliselt suurematele kiirustele kohaldada ei saa.
Määruse lisa 2 sisaldab nõudeid raudteele, raudteeveeremile ja raudteeliikluse korraldamisele
juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h. Määruse lisa 2 on
jagatud kaheksaks osaks: üldosa, teemajanduse ehitised, side- ja turvanguseadmed, kontaktvõrk
ja elektrivarustus, raudteeveerem, liikluskorralduslikud erisused, töö hoiatustega ja töötajate
ohutusnõuded. Lisas 2 on kehtestatud ainult need täiendavad nõuded, mida eelnõu põhitekstis
või ülejäänud lisades ei ole reguleeritud. Seega tuleb igal juhul arvestada, et lisas 2 sätestamata
osas tuleb lähtuda määruse põhitekstis või lisades kehtestatud nõuetest.
Määruse lisa 2 üldosa kehtestab selle reguleerimisala (reisirongide kiiruse tõstmine vahemikku
141–160 km/h) ja kohustuse teostada enne kiiruse tõstmise korraldamist riskianalüüs Euroopa
Komisjoni 30. aprilli 2013. a rakendusmääruse 402/2013/EL riskihindamise ühise
ohutusmeetodi kohta ja määruse nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121,
3.5.2013, lk 8–25) alusel. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel õigus
oma regulatsioonides määrata, kas tegemist on olulise muudatusega, mille puhul tuleks teha
riskianalüüs või mitte. Sellega kehtestatakse, et kiiruse tõstmine raudteel on oluline muudatus,
mille osas ettevõtjad peavad riskianalüüsi teostama. Ülejäänud juhtudel, mis ei ole riigisiseselt
kohustuslikuks tehtud, on ettevõtjal endal õigus kaaluda riskianalüüsi tegemise vajadust.
Määruse lisa 2 peatükis 2 „Teemajanduse ehitised“ kehtestatakse parameetrid ja nõuded
muldkehale, tee telgedevahele ning raudtee pealisehitusele. Lisaks kehtestatakse täiendavad
nõuded reisijate ooteplatvormidele ja kohustus piirata riskianalüüsis välja toodud kriitilised
kohad piirdeaedadega.
Määruse lisa 2 peatükis 3 „Side- ja turvanguseadmed“ reguleeritakse turvanguseadmete
paigaldamist ja raadioside korraldamist raudteeinfrastruktuuril. Nõuete kohaselt peab kiiruste
tõstmisel vahemikku 141–160 km/h olema raudteeinfrastruktuur varustatud
GSM-R-raadiosidega, mille järkjärguline kohustuslik rakendamine on sätestatud Euroopa
Komisjoni õigusaktides ning sellise kiirusvahemikuga raudteelõigu signalisatsioonisüsteem
14
peab tagama peatumise keelava foorisignaali ees. Samuti on sätestatud miinimumnõuded
raudteeülesõidukohtade ohutusseadmestikule.
Määruse lisa 2 peatükis 4 „Kontaktvõrk ja elektrivarustus“ kehtestatakse nõuded
kontaktvõrgule ja kontaktriputusele ning perioodilise kontrolli kohustus. Sättes viidatud
normdokumentide all mõeldakse eelkõige standardites või Euroopa komisjoni kehtestatud
koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud tehnilisi nõudeid.
Määruse lisa 2 peatükis 5 „Raudteeveerem“ reguleeritakse raudteeveeremi
automaatsignalisatsiooni olemasolu, mis peab edastama foorinäitusid.
Määruse lisa 2 peatükis 6 „Liikluskorralduslikud erisused“ sätestatakse raudteelaste
töökorraldust puudutavad nõuded kiiremate reisirongide liikumispiirkonnas. Kuigi
töökorralduslikku poolt reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sise-eeskirjades, on
suuremate kiiruste osas vajalik olulisemates töökorralduslikes punktides kehtestada ühtsed
nõuded.
Määruse lisa 2 peatükk 7 „Töö hoiatustega“ reguleerib raudteeveeremi varustamist süsteemiga,
mis võimaldab võtta vastu edastavad hoiatused.
Määruse lisa 2 peatükis 8 „Töötajate ohutusnõuded“ reguleeritakse raudteelaste
töökorraldamist, mis on otseselt seotud raudteel töötavate inimeste ohutuse tagamisega.
Lisa 3. Raudtee signalisatsioonijuhend
Määruse lisaga 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ määratakse kindlaks nähtavate ja
kuuldavate signaalide süsteemid, mille abil korraldatakse raudteeliiklust. Raudtee
signalisatsioonijuhendi 1. peatükk sisaldab üldsätteid, mille kohaselt peavad kõik
raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivad või käsitlevad juhendid, juhised ja
muud tehnilised aktid vastama signalisatsioonijuhendis kehtestatud põhimõtetele.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 2. peatükis mõtestatakse lahti signaalide liigendus. Liigenduse
põhjal jagunevad signaalid nähtavateks signaalideks, mis omakorda jagunevad päevasteks,
öisteks ja ööpäevaringseteks signaalideks ning kuuldavateks signaalideks. Nähtavad signaalid
väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid signaale edastatakse fooridega
ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -näidikute ja -märkide abil. Kuuldavad signaalid
väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 3. peatükis sätestatakse alaliste signaalide ehk fooride liigid,
foorinäidud ning nõuded raudteeveeremi juhi tegevusele fooridega edastatavate signaalide
suhtes. Kehtestatakse 12 fooriliiki, mida rongiliikluse korraldamisel automaatblokeeringuga
liini jaamas sissesõidufoori, väljasõidufoori ja matkafoorina kasutatakse. Lisaks eelnimetatud
fooridele kasutatakse kombineeritud teeblokeeringuga või poolautomaatblokeeringuga jaamas
rongiliikluse korraldamiseks hoiatusfoore. Automaatblokeeringuga jaamavahel kasutatakse
rongiliikluse korraldamiseks ka läbisõidufoore. Katte – ja tõkkefooride kasutamise otsustab
raudteeinfrastruktuuri liiklusohutuse eest vastutav raudteeinfrastruktuuri majandaja vastavalt
ohu iseloomule. Kattefoor on raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini
ühetasandilise ristumiskoha, lahtikäiva silla ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu
piiramiseks ning tõkkefoore kasutatakse raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel
liikuva rongi või muu liikuva raudteeveeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral.
Tõkkefoori rakendatakse samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel
või järelevaatusel.
15
Suurte kõverikega jaamades tuleb väljasõidu- või matkafoori lubavat signaali korrata ning
selleks kasutatakse kordusfoori. Jaamas manöövritöö lubamiseks või keelamiseks on vaja
kasutada manöövrifoori. Automaatsignalisatsiooniseadmetega varustatud liinidel kasutatakse
lisaks eelnimetatud signalisatsiooniseadmetele veel raudteeveeremi pardaseadmeid ning
raudteeveeremi juhiruumis vedurifoori, mille suunas raudteeveerem liigub. Peatükis
sätestatakse ka katte-, tõkke- ja harutee tõkkefoorid, mille eesmärgiks on vajadusel piirata
raudteeveeremi liikumist. Näiteks ohu korral raudteeületuskohas või samatasapinnaliste
raudteede lõikumiskohas. Sorteerimismäelt raudteeveeremi allalaskmise lubamiseks või
keelamiseks kasutatakse sorteerimismäefoori, vajadusel koos kordusfooriga.
Fooridega edastatakse põhisignaalnäite, milledeks on punane – keelab edasisõidu; kollane –
lubab edasisõidu valmisolekuga peatumiseks; roheline – lubab edasisõidu. Rongiliikluses
kasutatavatele fooride põhisignaalnäitudele lisaks kasutatakse nende täiendusi, milleks on
näiteks foori kaks kollast – lubab edasisõidu, kuid rong võetakse vähendatud kiirusega
kõrvalteele valmisolekuga peatumiseks; foori kaks kollast ja ülemine kollane vilgub – lubab
edasisõidu, kuid rong võetakse vähendatud kiirusega kõrvalteele, kuid järgmise foori signaal
lubab edasisõidu. Manöövritööl kasutatavad signaalid on: sinine – keelab manöövritegevuse;
valge – lubab manöövritegevuse. Jaama sissesõidufooris kasutatakse lisaks muudele
signaalidele kutsesignaali, mis lubab sissesõidufoori punasest signaalist mööduda. Kutsesignaal
on kasutusel juhul, kui automaatvalimisel ei ole võimalik rongimatka luua ning sissesõidufoori
tavakorras avada.
Raudteeveeremi juhiruumi vedurifoor signaliseerib juhile järgnevalt: valge näit – veduri
automaatsignalisatsiooni raudteeveeremi pardaseadmed on sisse lülitatud, kuid teefoori näitusid
ei edastada ning sõita võib kehtestatud kiirusega; roheline näit – teefooris roheline signaal, sõita
võib kehtestatud piirkiirusega; kollane näit – teefooris kollane või tema täiendusega signaal,
sõita võib vähendatud kiirusega; kollane-punane signaal – teefooris punane signaal, sõita võib
vähendatud kiirusega valmisolekuga peatumiseks; punane signaal – raudteeveerem möödus
punase näiduga teefoorist (võivad rakenduda raudteeveeremi autostopiseadmed).
Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama
normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 4. peatükis reguleeritakse piiramissignaalide eesmärki ja
kasutamiseotstarvet. Piiramissignaalid on ajutised ja teisaldatavad, mõlemalt poolt punased või
ühelt poolt punane ja teiselt poolt valge ristkülikukujuline kilp, kollane (teiselt poolt roheline)
ruudukujuline kilp ning teiba külge kinnitatud punane signaallipp või öösel signaallaterna
punane tuli. Päeval punane ristkülikukujuline kilp või punane signaallipp või öösel punase
tulega latern keelavad raudteeveeremil edasisõidu. Päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp
signaliseerib raudteeveeremi lähenemist ohtlikule kohale ning roheline kilp raudteeveeremi
kaugenemist ohtlikust kohast. Ohtlik koht piiratakse ohtliku koha alguse ja lõpu
signaalmärkidega.
Peatükis sätestatakse takistuskoha ja töökoha piiramist jaamavahel ning jaamas, tuues näitlikult
joonistel välja kilpide asetamise takistus- või töökoha piirkonnas. Lisaks eeltoodule
reguleeritakse ootamatult ilmnenud ohtliku koha piiramist, raudteeveeremi piiramist
jaamateedel ning rongi piiramist jaamavahel.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 5. peatükis sätestatakse käsisignaalide kasutamine.
Käsisignaalidena kasutatakse punaseid ja kollaseid signaallippe või vastavat signaalvärvi
näitavaid laternaid. Signaale võib anda käega või laterna valge tulega. Peatükis määratakse
käsisignaalide tähendused ning lisaks näitlikustatakse signaalide tähendusi.
16
Raudtee signalisatsioonijuhendi 6. peatükis sätestatakse signaalmärkide ja -näidikute kujundid
ning määratletakse nende tähendused ja kasutamiseotstarve. Peatükk „signaalmärgid ja
signaalnäidikud“ jaguneb matkanäidiku, pöörmenäidiku, teetõkkenäidiku, puksi kuumenemise
signaalnäidiku, vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ning alaliste ja ajutiste signaalmärkide
kasutamist käsitlevaks osaks.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 7. peatükis sätestatakse manöövritöö signaalid. Manöövritööd
keelavaks foorinäiduks on manöövrifoori sinine signaalnäit või rongitööfoori punane
signaalnäit. Manöövritööd lubavaks signaalnäiduks on foori valge signaalnäit. Vagunite
sorteerimismäel kasutatakse sorteerimismäe foorisignalisatsiooni, milles signaalnäitude
tähendused on peatükis sätestatud. Manöövritööde teostamisel kasutatakse vajadusel
käsisignaale, millele peab raudteeveeremi juht vastama vile kasutamisele kehtestatud
kombinatsiooniga.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 8. peatükis reguleeritakse rongide, vedurite ja muu
raudteeveeremi tähistamist. Peatükis on reguleeritud rongi pea ja saba tähistamist vastavalt
veduri puhvrilaternate signaaltulede või sabasignaalidega. Lisaks reguleeritakse peatükis rongi
tähistamist mitte täiskoosseisus rongi liikumisel ja lumekoristusrongi töötamisel.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 9. peatükis sätestatakse helisignaalide tähendused
tavarongiliikluses, kaksikveol vedamisel või tõukeveduriga koostööl. Veel eristatakse
tähelepanusignaali, rongi lähenemise helisignaali ja valvsussignaali. Helisignaali antakse
vedurivilega.
Raudtee signalisatsioonijuhendi 10. peatükis sätestatakse häiresignaalide kasutamine.
Häiresignaale antakse vedurite, mootorrongide ja dresiinide vilega, sireeniga, signaalpasunaga
ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid. Eristatakse üldhäiresignaali ja
tulekahjuhäiresignaali. Lisaks kehtestatakse spetsiaalne näidik „Saastatud“, mis hoiatab
vedurimeeskonda ja rongi teenindavat personali rongi lähenemisest eluohtlikult saastatud
kohale, millest ilma individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt)
läbi sõita ei tohi.
Lisa 4. Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise
juhend
Juhendi punkt 1 sätestab reguleerimisala ning kehtivuse. Informatsiooni selguse huvides on
nimetatud punkt liigendatud kolmeks alapunktiks.
Juhendis toodud terminid on viidud määruse põhiteksti juurde, eesmärgiga tagada terminite
parem leitavus ning määruse kompaktsus. Raudteeseaduses toodud termineid määruses
täiendavalt välja ei tooda.
Juhendi punkt 2 kirjeldab üldiseid nõudeid, mis kehtivad nii olemasolevatele kui ka
projekteeritavatele raudteeületuskohtadele. Punkti esimene alapunkt sätestab
raudteeületuskoha katte definitsiooni, mis sätestab, kui kaugele peab raudteeületuskoha kate
ulatuma ning mis materjalist see koosneb. Käesolev punkt kirjeldab tehnilisi nõudeid
raudteeületuskoha kattele, mis peavad tagama raudteeveeremi takistuseta liikumise
raudteeülesõidukohal ning teeliiklejate võimalikult ladusa raudteeületuse. Raudteeületuskoha
kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm kõrge. Miinimumkõrgust 10 mm on määruses
vähendatud 0 mm-ni, sest see võimaldab sõidukitel ületada raudteeületuskohti ilma löökideta.
17
Samuti puudub praktikas võimalus, et raudtee ületajad saaksid rööpad kogemata lühistada ning
tekitada sellega valehõivatuse.
Juhendi punktis 2.3 sätestatakse liiklusmärkide, raudteeülesõidufooride ja kattemärgistuse
ülesanne, milleks on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused
ohutuks liikluseks. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus
vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. Kui
nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise
dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet
samaväärselt.
Juhendi punktis 2.5 sätestatakse, et ainult avalikul raudteeületuskohal sirgel teelõigul ei tohi
renni laius ületada 75 mm. Eesmärgiks on tagada olukord, kus ettevõtjad saaksid rajada
tehnoloogilisi raudteeületuskohti ettevõtjale kuuluval kinnisel territooriumil. Ettevõtte
territooriumil, kus raudteeülesõidukohti kasutavad valdavalt ettevõtte töötajad, ei pea
rakendama samu turvalisust tagavaid nõudeid, mis on kehtestatud avalikele
raudteeületuskohtadele. Ettevõtte territooriumil asuvatel mitteavalikel raudteeülesõitudel on
rongi kiirused oluliselt madalamad ning nimetatud ülesõite kasutavad piiratud kasutajate
grupid, keda on eelnevalt juhendatud.
Juhendi punkti 2 alapunkt 2.6 sätestab, et avalikult kasutatava raudteeületuskoha katte keskmise
osa ja kontrarööpa vahel ning välimise osa ja rööpa vahel ei tohi olla tühimikke (sh
raudteeületuskoha katte või pinnase deformeerumist). Sellega tagatakse olukord, kus
raudteeületuskohtadel on võimekus piiratud liikumisvõimega inimesel raudteed ületada.
Samuti on praktikas mitmel pool ilmnenud olukordi, kus raudteeületuskoha katte ja kontrarööpa
või rööpa vahel on ebamõistlik tühimik, mille tõttu mõjuvad sõidukite ületamisel rööbastee
pealisehituse elementidele täiendavad jõud, mis kahjustavad neid. Seni ei ole kehtiv
regulatsioon otseselt keelanud selliste tühimike olemasolu. Nimetatud muudatus vähendab
võimalike liiklusõnnetuste riski, mis võib tuleneda eelnimetatud tühimike olemasolust.
Olemasolevad tühimikud tuleb likvideerida. Siinkohal on arvestatud raudteeülesõidukoha katte
täieliku väljavahetamisega või renoveerimisega. Alternatiiv on olemasoleva katte remont või
materjali lisamine, mis maksab vähem.
Juhendi punkt 3 kirjeldab raudteeületuskohtade komisjonilist ülevaatust, komisjoni toimumist,
osapoolte õigusi ja kohustusi. Sätestatakse, et komisjoniline ülevaatus tuleb teostada
regulaarselt kõikidele raudteeületuskohtadele. Määruses on sätestatud, kes peab esitama
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile andmed sõidutee ja raudtee liikluse
intensiivsuste kohta.
Juhendi punkti 3.1 eesmärgiks on täpsustada, et ülevaatuse kohustus kehtib avalikele
raudteeületuskohtadele, kuivõrd need on avatud liikluseks kõigile kasutajatele. Tehnoloogilise
raudteeületuskoha korral reguleerib raudteeületust ning instrueerib liiklejaid vastav ettevõtja,
kelle territooriumil piiratud tingimustes liikumine toimub. Alati ei ole otstarbekas selleks kokku
kutsuda mitme asutuse esindajatest (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik
omavalitsusüksus, politsei) koosnevat komisjoni.
Raudteeinfrastruktuuri majandajale on antud võimalus korraldada ülevaatuskomisjone
regulaarselt aasta ringi, piiramata seejuures ülevaatuskomisjoni toimumise aega.
Ülevaatuskomisjonide regulaarsuse määramisel võetakse arvesse muuhulgas
raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolseid
ekspluatatsioonitingimusi ja -aegasid. Ülevaatuskomisjone tuleb korraldada regulaarsusega,
mis võimaldab anda täieliku ülevaate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende
18
seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning
toimivuse kohta aasta läbi.
Juhendi punkt 3.2 sätestab, et liiklusohutuse tagamise eesmärgil on hädavajalik, et
raudteeületuskohtade tegelikku olukorda vaadatakse üle regulaarselt (vt punkt 3.). Euroopa
Raudteeagentuuri varasemate soovituste põhjal on määruses säilitatud põhimõte, et kõigil
asjaosalistel ja asjassepuutuvatel isikutel on õigus kiireloomulise kontrolli läbiviimiseks teha
põhjendatud ettepanek, millega kutsutakse kokku erakorralist kontrolli teostav
ülevaatuskomisjon. Üldise kõrgendatud ohuga raudteeületuskohtadel on tarvilik säilitada
ohtlike puuduste esinemise korral piisavalt kiire sekkumisvõimalus. Sellest tulenevalt antakse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja/või teevaldajale õigus kokku kutsuda
erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjon. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil on õigus teostada iseseisvalt erakorralist kontrolli avalikult kasutatavate
raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede
korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning toimivuse kohta.
Juhendi punkt 3.3 sätestab, et ülevaatuskomisjonil oleks võimalik kaasata ka muu põhjendatud
huvi ja/või kompetentsust omavat isikut. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte
edastatakse peale tööde lõpetamist komisjoni liikmetele viivitamata. Vastav nõue tuleneb
reaalsest vajadusest, et komisjonil oleks võimalik sisulisi otsuseid vastu võtta ning
ülevaatuskomisjon jõuaks oma sisulise töö lõpetada kvaliteetselt ja kõiki riske arvesse võttes.
Juhendi punkt 3.4 sätestab, et ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab
sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Kui raudteeinfrastruktuuri majandaja soovib
rakendada muid meetmeid ohutuse tagamiseks, kui ülevaatuskomisjoni ettepanekud ette
näevad, siis on raudteeületuskoha omanikul või valdajal see võimalus olemas, kui ta tõendab
tehnilise dokumentatsiooni ja/või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on
turvaline kasutada, või kui ta tõendab, et nõuetekohast turvalisust on võimalik samaväärselt
saavutada ka muid meetmeid rakendades.
Juhendi punkt 4 kehtestab nõuded raudteeületuskoha korrashoiu korraldamiseks. Juhendiga on
sätestatud raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustused erinevate ületuskoha elementide ja
nähtavuskolmnurkade kontrolli ja korrashoiu osas. Lisaks on sätestatud nõue, mille kohaselt
peab raudteeületuskohti kontrollima perioodilisusega, kuid mitte harvem kui
raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed
ekspluatatsioonitingimused ette näevad. Nõude eesmärk on tagada, et raudteeületuskohti
kontrollitakse piisava perioodilisusega, mis omakorda peab vähendama raudteeülesõidukoha
seisundist tuleneva võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosust. Juhendis on kirjeldatud ettevõtja
käitumiskorda, kui raudteeületuskoha hooldus- või remonttööde tõttu on liiklus takistatud ning
tuleb kasutada ümbersõite või ajutist raudteeülekäigukohta. Avalikust huvist tulenevalt on
juhendiga antud võimalus ehitada ajutine raudteeülesõidukoht ka raudteed ületava viadukti
remondi ajaks. Viadukti hooldus- või remonttöödeks ajutise raudteeülesõidukoha rajamisele
kehtivad uutele raudteeülesõidukohtadele kehtestatud nõuded.
Juhendi punktis 4.1 sätestatakse, kes peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide,
liikluskorraldusvahendite, raudtee isoleerlukkude, raudteeülesõidukoha automaatse
foorisignalisatsiooni, tõkkepuude ning gabariiditähiste nõuetekohase korrashoiu ja
paigaldamise ning nõuetekohase nähtavussektori olemasolu.
Juhendi punktis 4.2 sätestatakse raudteeületuskoha ning selle seadmete ja
liikluskorraldusvahendite kontrollimise aegasid ning sõnastatakse see järgmiselt: „mitte
harvem kui raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed
19
ekspluatatsioonitingimused ette näevad“. Erinevaid seadmeid ja materjale on vaja kontrollida
tihedamini kui 1 kord kuus, seetõttu on ka kasutatud viidet ekspluatatsioonitingimustele.
Kontrollimise regulaarsus peab vastama tegelikele vajadustele.
Juhendi punkt 4.3 reguleerib nii raudteeülesõidukoha kui ka -ülekäigukoha ehitamise,
kasutamise ja remondiga seonduvat ning üldiseid põhimõtteid, mida peab arvestama.
Juhendi punkt 5 hõlmab raudteeülesõidukohtade liigitamist ning avalike
raudteeülesõidukohtade jaotamist kategooriatesse sõltuvalt maantee- ja raudteeliikluse
intensiivsusest. Ülesõitude kategooriatesse jaotamisel kasutatakse raudteeülesõidukohta läbiva
raudteeveeremi ja ületavate autode arvu korrutist (ööpäevased liiklusintensiivsused). Sealjuures
ei lähe arvesse rongi või manöövrikoosseisu koostamiseks tehtavad raudteeülesõidukoha
raudteeületused (veeremiüksuste manööverdamine ühelt teelt teisele). Määruse üheselt
mõistetavuse huvides on sätestatud, et raudteeülesõidukoha täiendaval seadmestamisel
kategooria ei muutu. See tähendab, et III kategooria raudteeülesõidukoha seadmestamisel
automaatse foorisignalisatsiooniga jääb raudteeülesõidukoht endiselt liiklusmahtude alusel
määratud kategooriasse, mitte ei liigu kõrgemasse kategooriasse. Vajadusel seadmestatakse
raudteeülesõidukoht täiendavalt ainult temast ühe kategooria võrra kõrgemal oleva
raudteeülesõidukoha nõuetele vastavalt. Tehnoloogilise raudteeülesõidukoha all mõeldakse
ainult piiratud ligipääsuga territooriumil paiknevat raudteeülesõidukohta, mida kasutatakse
ainult selle territooriumi omaniku või muu valdaja tegevuseks. Tehnoloogilise
raudteeülesõidukoha termini alla kuuluvad ka sellised raudteeülesõidud, mida ei ole füüsiliselt
(näiteks aiaga, tõketega jne) piiratud. Seega kuuluvad määruses sätestatu alla ka need
raudteeülesõidud, mille juurdepääsutee tähistatakse lisatahvliga „Lubatud ainult valdaja loal“
vms. Eraldi on ära märgitud, et tehnoloogilisi raudteeülesõidukohtasid kategooriatesse ei
jaotata.
Juhendi punktis 5.4 sätestatakse, et raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise
raudteeülesõidukoha märgistamisel märkide 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht“
kasutamisest, kui see on piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste
tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik. Juhendiga antakse tehnoloogilise raudteeülesõidukoha
valdajale võimalus hinnata tehnoloogilisel raudteeületuskohal kasutatavate märkide 123 kuni
128 paigaldamise reaalset vajadust ning otstarbekust. Samas jääb tehnoloogilise
raudteeülesõidukoha valdajale kohustus tagada raudteeülesõidukoha kasutamise ohutus.
Juhendi punkt 6 kehtestab nõuded raudteeülesõidukohtade seadmestamisele vastavalt
kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist
sõltuvalt kategooriast. Juhendi punkti illustreerimiseks on välja töötatud joonised, mis on
lisatud juhendi lõppu. I kategooria on raudteeülesõidukoht, mis peab olema varustatud
automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. II kategooria raudteeülesõidukoha
seadmestamiseks on ette nähtud automaatne foorisignalisatsioon. Kui raudteeülesõidukohale
lähenemisel on muutunud liiklusolud liiklejatele ebasoodsamaks (näiteks on remonditud
teekatet või parandatud nähtavust) ning seeläbi kasutatakse suuremaid sõidukiirusi, tuleb
raudteeülesõidukoht täiendavalt seadmestada vastavalt I kategooria raudteeülesõidukohale
kehtivatele nõuetele. Raudteeülesõidukoha täiendav seadmestamine võib toimuda
raudteeinfrastruktuuri majandaja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või juhendi
punktis 4 nimetatud komisjoni initsiatiivil. III kategooria raudteeülesõidukoht, kus puudub
nõuetekohane nähtavus, raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ning
raudteeveeremi ja sõidukite liiklusintensiivsuste korrutis on üle 800, seadmestatakse vastavalt
II kategooria raudteeülesõidukoha nõuetele. Määrus sätestab nõude, mille kohaselt
sõidukijuhile ümbritseva keskkonna tõttu halvasti tajutava III kategooria raudteeülesõidukoha
20
valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ nõuetele.
Olukorras, kus I ja II kategooria raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam
sõidurada, tuleb määruse kohaselt raudteeülesõidukoha ette paigaldada teise (vajadusel ka
kolmanda jne) sõidutee kohale konsool lisafoori(de)ga. Nimetatud nõue on õigustatud eelkõige
seetõttu, et tagada välimises (teises, kolmandas jne) sõidureas liiklevale sõidukijuhile
fooritulede nähtavus olukorras, kus esimene sõidurida on hõivatud suuregabariidilise sõiduki
poolt. Raudteeülesõidukohtade tähistamisel ja seadmestamisel tuleb asulavälisel püsi- või
kergkatendiga (asfaltbetoon, betoon, pinnatud teed) teel paigaldada täristid, mille paigaldamine
on vajalik seetõttu, et äratada juhtide tähelepanu lähenevast raudteeülesõidust ning sundida neid
kontsentreeruma raudteeülesõidukoha ohutule ületamisele. Uute raudteeülesõidukohtade
rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel on täristite paigaldamine kohustuslik.
Juhendi punkt 7 kehtestab raudteeülesõidukoha kategooria muutmise korra. Hetkel kehtiva
juhendiga võrreldes jäävad nõuded samaks.
Juhendi punkt 7.2.3 sätestab, et enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb
kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide
põhjendatud huvi omavate isikute arvamust. Nimetatud isikute ring peab tagama, et
otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline. Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste
otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma arvamusi ja ettepanekuid esitada.
Juhendi punkt 8 sätestab üldised nõuded raudteeülesõidukohtadele. Foorid (mis ei ole
valgusdioodidega ehk LED-tüüpi) tuleb asendada ohutuse suurendamiseks kolme tulega
valgusdioodidel põhinevate fooridega. Nimetatud nõue on tingitud asjaolust, et kolme tulega
ülesõidufoor on raudteeülesõidukohale lähenemisel paremini nähtav ning seega
raudteeülesõidukoht paremini tajutav. Lisaks annab see sõidukijuhile kindlustunde, et
raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on töökorras. Valgusdioodidega foori
eeliseks on ka suurem nähtavusulatus ja valguse erksus, mis võimaldab autojuhil
raudteeülesõidu hõivatust kaugemalt märgata.
Ohutust suurendava lisana on kohustus paigaldada automaatse foorisignalisatsiooni juurde
helisignaal, mis informeerib lähenevast raudteeveeremist. Juhendis on sätestatud nõue, mille
kohaselt raudteeülesõidukoha foorisignalisatsiooni tööle hakkamiseks vajalik eelteateaeg peab
olema vastavuses juhendi 3. peatüki nõuetega. Seega peab raudteeülesõidukoha kinnioleku aeg
olema minimaalne. See omakorda vähendab sõiduteel liiklejate rahulolematust ning seisvatest
sõidukitest keskkonda erituvate heitgaaside hulka. Lisaks on vajalik, et raudteeülesõidukoha
automaatse foorisignalisatsiooni töö oleks jälgitav vastutava isiku poolt, tagamaks rikke kiire
avastamine ning operatiivsete meetmete kasutuselevõtmine ohutuse tagamiseks
raudteeülesõidukohal.
Raudteeülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale lähenevatelt
teedelt. Tehnilise lahendusega tuleb tagada võimalikult optimaalne raudteeülesõidu hõivatuse
aeg, mis omakorda vähendab sõidukite ooteaega.
Kuna raudteeülesõidukoha seadmete osas on tegu elektritoitel töötavate seadmetega, on
kehtestatud ohutuse suurendamiseks nõue kindlustada kõik elektrilised seadmed akudelt
saadava reservtoitega. Seega töötavad raudteeülesõidukohas kasutatavad seadmed
(foorisignalisatsioon, tõkkepuu jne) ka elektrivõrgus toimunud katkestuse korral. Tulenevalt
asjaolust, et haruteedel asuvatel raudteeülesõidukohtadel ei ole tihti võimalik luua elektriliste
rööbasahelatega lähenemispiirkondi, sätestatakse ülesõidufooride lülitamise kord spetsiaalsest
21
juhtpuldist ning ülesõidufooride ja manöövrifoori omavaheline sõltuvus. Seega luuakse
olukord, kus manöövrifoor ei avane enne, kui ülesõidufoorid on töösse rakendunud. Määruse
ülevaatlikkuse huvides on lisatud punkt, millega sätestatakse vileandmise signaalmärkide
paigutamise kaugus raudteeülesõidukohast.
Juhendis on sätestatud nõuded olemasolevate raudteeülesõidukohtade nähtavusele. Samuti on
lahti kirjutatud nõue pidevalt tagada nähtavussektor ja tegevus, kui eelnimetatud
nähtavussektorit ei ole võimalik tagada. Juhend sätestab nõude, mis ei luba olemasolevale
raudteeülesõidukohale, mis asub jaamas või jaamavahel, kus on kaks peateed, ehitada juurde
lisaraudteed. Vajadus tuleneb ohutuskaalutlustest, kuna iga lisanduv raudtee on täiendav
ohuallikas ning peateedel on ka rongide kiirused reeglina suuremad kui muudel raudteedel.
Lisaks tähendab raudteeülesõidukoha pikenemine sõidutee suunas raudteeületuseks vajaliku aja
pikenemist, mis omakorda tekitab vajaduse pikendada eelteateaega ja lähenemispiirkondi.
Eelnevast tulenevalt pikeneb ka aeg, mille jooksul raudteeülesõidukoht on suletud.
Juhendi punkt 8.2 käsitleb nõuet, automaatse foorisignalisatsiooni ülesõidufooridena võib
kasutada valgusdioodidega ülesõidufoore 72 või 73. Kuna valgusdioodidega foorid on
liiklejatele paremini nähtavad, siis on tegemist liiklusohutust suurendava abinõuga. Nõuded
ülesõidufooridele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a vastu
võetud määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“.
Juhendi punkti 8.14 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandajal tuleb uusi raudteid ja
raudteeülesõidukohti planeerida sinna, kus nende järele on reaalne vajadus. Senine redaktsioon
kohustas raudteeinfrastruktuuri majandajat peale uue raudtee rajamist ehitama
raudteeülesõidukoha kahetasandiliseks, arvestamata sealjuures raudteeülesõidukoha reaalsete
tehniliste võimaluste või vajadustega.
Juhendi punkt 8.15 sätestab konkreetsed nõuded tähispostide paigutamiseks ning juhib
infrastruktuuri majandaja tähelepanu ühtsete parameetrite kasutamisele. Senine praktika on
näidanud, et nimetatud nõuetest puudus ettevõtjatel selge arusaam. Avalikult kasutatava
raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti, millele kleebitakse kollased
helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5 ja 10 m.
Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete helkuritega sammuga 15, 25, 50,
edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata
teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile paigaldatud helkuri
keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Uue muudatusena on
tähispostide paigaldamise nõuetesse sisse toodud erand, mis lubab tähispostide paigutust
muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse kaalutlustel võimalik
kinni pidada. Sellisel juhul paigutatakse tähispostid viisil, mis järgib etteantud parameetreid
kõige paremal moel, lähtudes seejuures tähispostide paigutamise eesmärgist – edastada
liiklejale vajaminevat infot õigeaegselt ning tulemuslikult.
Juhendi punkt 8.16 sätestab, et raudteeülesõidukohale võib paigaldada teabetahvli, millel on
kuvatud informatsioon riketest teatamiseks. Eesmärk on parandada õnnetuse või rikke korral
asukoha tuvastamist ja seeläbi ka operatiivset reageerimist.
Raudteeülesõidukohad võib varustada teabetahvlitega, millel on raudteeülesõidu nimi, nr ja
raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber.
22
Paigaldatav teabetahvel peab vastama majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a
määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud
liiklusteabetahvli 596 nõuetele ja võiks üldjoontes välja näha järgmine:
• Mõõt 300 x 600 mm, tähtede ja numbrite kõrgus 50 mm, I klassi valgustpeegeldava
kilega põhjal must raam ja tekst;
• Teabetahvel paigaldatakse üldjuhul raudteeülesõidukoha foori või selle puudumisel
liiklusmärkide 121 või 122 alla ning vahekaugus 100 - 200 mm ja paigaldatakse
mõlemale poole raudteeülesõidukohta. Teabetahvli alumise serva kõrgus teekattest
vähemalt 1500 mm;
• Teabetahvel paigaldatakse raudteeülesõidul oleva märgi või foori postile rööpselt
maanteega;
• Kui teabetahvel satub kõnnitee piires madalamale, kui 2000 mm, siis tuleks see viia
eraldi postile, kas kõnniteest eemale või tõsta kõik märgid kõrgemale, et tahvli alumine
serv ei oleks madalamal.
Soovituslikult oleks vajalik teabetahvli paigaldamine kõikidele avalikele
raudteeülesõidukohtadele (v. a tehnoloogilised raudteeülesõidukohad).
Juhendi punkt 9 sätestab nõuded uute raudteeülesõidukohtade projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Juhend sätestab, et raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda tee projekteerimise
normidest. Nõude eesmärk on eelkõige tagada vajalikud kalded sõidutee piki- ja ristprofiilis,
tee ja raudtee lõikumisnurk ning nõuetekohane märgistus.
Juhend selgitab, kuidas raudteeülesõidukohta automaatse foorisignalisatsiooniga
seadmestatakse. Selleks sätestatakse projekteerimise ja paigaldamise põhimõtted. Samuti
nähakse ette nõuded tõkkepuude paigaldamiseks ja seadistamiseks nii, et suureneks raudtee
ületamise ohutus. Samuti on sätestatud nõuded raudteeülesõidukoha foorisignalisatsiooni ja
tõkkepuude paigaldamiseks ning nende töötamise põhimõte. Samuti on lisatud võimalus
kasutada täistõkkepuid I kategooria raudteeülesõidukohtadel, millel on videovalve ning mis ei
asu jaama piirides.
Nõuded liiklusmärkidele, teemärgistele, vileandmise signaalmärgile, raudteeülesõidukoha
valgustusele ja reservtoite tagamisele on analoogsed vastavate nõuetega punktis 7. Ühe
ohutusabinõuna on sätestatud võimalus haruteele ehitatavale raudteeülesõidukohale, kus ei ole
võimalik luua elektriliste rööbasahelatega lähenemispiirkonda sõltuvust, mis avab
raudteeveeremile manöövrifoori lubava signaali alles siis, kui raudteeülesõidukoht on
sulgunud. Raudteeülesõidukoha fooride sulgemine toimub raudteeülesõidukoha
signalisatsiooni juhtpuldist.
Raudteeülesõidukohale kehtivate nõuete ülevaatlikkuse huvides on juhendis sätestatud, et
liiklusmärkide, fooride ja kattemärgistuse ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet,
korraldada liiklust ning luua tingimused ohutuks liikluseks. Juhendis on sätestatud nõue, et kõik
liiklusmärgid ja nende paigaldus peavad olema teostatud selliselt, et nende nähtavus oleks
23
liiklejatele tagatud ning neid ei või varjata esemetega. Samuti ei tohi kasutada
liikluskorraldusvahendeid, mis on deformeerunud või oma esialgsed omadused minetanud.
Mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ja lähima jaama jaamakorraldaja või dispetšeri vahel
peab olema loodud telefoniside. Nõude eesmärk on tagada operatiivne infovahetus ja vajadusel
raudteeveeremi juhtide hoiatamine näiteks raudteeülesõidukoha hõivatusest teeliiklejate poolt.
Tulenevalt uuenduslikest tehnilistest lahendustest ja haruteede spetsiifikast on lubatud haruteel
paiknevale raudteeülesõidukohale paigaldada spetsiaalsed foorid, mis signaliseerivad punase ja
valge tulega ning on seotud raudteeülesõidufooridega. Sellisel juhul süttib raudteeveeremi
juhile lubav signaal alles pärast raudteeülesõidukoha sulgumist. Kuna arvestatav kogus
raudteeülesõidukohti asub jaamas või selle vahetus läheduses ja on seotud raudteeveeremi
matkadega, nähakse ette, et jaamakorraldaja lülitab signalisatsiooni sisse üheaegselt fooride
avamisega ja seda ka koosseisude liikumisel keelavate näitudega. Seega tuleb saavutada
raudteeülesõidukohtade minimaalne kinnioleku aeg, eriti manöövritööde puhul. Eraldi punktina
on sätestatud tõkkefooride kasutamise vajadus ning asjaolu, milliseid foore võib tõkkefooridena
kasutada, kui raudteeülesõidukoht asub jaamas.
Juhendi punkt 9.4 sätestab, mis tingimustel võib uusi III kategooria raudteeülesõidukohti rajada
üle avalike raudteede. Eelnimetatud raudteeülesõidu võib rajada kohtadesse, kus on võimalik
tagada juhendi punktis 6.3 nõutud nähtavuskolmnurk, välja arvatud juhendi punktis 9.3
nimetatud erandi puhul, kus nõuetekohase nähtavuskolmnurga puudumine kompenseeritakse
punktis 9.4.2 nimetatud seadmetega. Sellega tagatakse, et III kategooria raudteeülesõidukohal
näeb sõidukijuht (50 m kauguselt äärmisest rööpast) rongi 400 m kauguselt. Kui III kategooria
raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavuskolmnurk, raudteeveeremi
liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja
ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha seadmestama
vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale. Lisaks peab III kategooria raudteeülesõidukoht,
mis ei ole sõidukijuhile ümbritseva keskkonna (näiteks teekõveriku, tõusu, languse,
metsamassiivi või muu sarnase põhjuse) tõttu selgelt nähtav, olema nõuetekohaselt valgustatud.
Nimetatud raudteeülesõidu rajamise eeltingimuseks on kaugus lähimast sama- või
eritasandilisest raudteeületuskohast.
I ja II kategooria uusi samatasandilisi raudteeülesõidukohti ei ole ohutuslikel eesmärkidel
lubatud rajada ühelgi tingimusel. Raudteeülesõidu kategooria saadakse raudteeülesõidukohta
ööpäevas läbiva raudteeveeremi ja raudteeülesõidukohta ületavate sõidukite korrutisest. I ja II
kategooriate arvud on vastavalt üle 300 000 ja 30 000–300 000, III kategooria alla 30 000. Uue
III kategooria raudteeülesõidukoha võib rajada erandina lähemale kui 2 km juhul, kui rajatakse
uut raudteeliini, mis lõikub juba olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ja kui sellise
raudteeülesõidu rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste
tagamiseks ja mille ehituslik lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades
võimalikke täiendavaid riske. Uue raudteeülesõidu rajamine peab olema põhjendatud ning selle
projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kõigi võimalike riskide ja ohutusabinõudega, et
raudteeohutuse tase ei langeks. Raudteeohutuse taseme hoidmiseks ja parendamiseks on
tõkkepuu lisamine vajalik, et vältida sõidukite juhuslikku sattumist raudteele keelava fooritule
ajal, mis võiks jääda tähelepanuta hajameelsusest või hoolimatust käitumisest. Samuti peab
rajatav raudteeülesõidukoht asuma jaamavahe üheteelises piirkonnas või jaama piires jaama
piiritähise ning sisse- ja väljasõidupöörangute vahel. Ülaltoodud tingimused tagavad III
kategooria ülesõitude ohutusele avalikel raudteedel, samas ei piira need liigselt
raudteeinfrastruktuuri majandajat vajalike raudteeületuskohtade rajamisel.
Juhendi punkt 9.3 sätestab, et keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta
olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele
24
raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 km, välja arvatud erandjuhtudel, kui see lõikub
olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on
põhjendatud suure avaliku huviga. Oluline on see, et uusi raudteeülesõidukohti, mis asuvad
teineteisele lähemal kui 2 km, ei saa rajada olemasolevale raudteetrassile, vaid ainult uuele, ja
seda ka juhul, kui trass lõikab ära juba olemasolevad ja aktiivses kasutuses olevad liikumisteed.
Ka uuel trassil tuleb raudteeülesõidu rajamist põhjalikult kaaluda, sest iga uus
raudteeülesõidukoht on potentsiaalne oht raudteeohutusele.
Juhendi punkt 9.4.3 sätestab võimaluse, et avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha saab
vajadusel rajada ka jaama piiresse. Antud juhul on oluline tagada paindlikkus, sest jaama piiriks
oleva sissesõidufoori ja esimese pöörme vahel võib olla mitusada meetrit, mistõttu ei ole
raudteeületuskoha paiknemine sellises piirkonnas probleem. Jaama vastuvõtu-saateteede
kasulik pikkus ei vähene. Nimetatud muudatus võimaldab raudteeülesõidukohti rajada sinna,
kus on nende järele suurem vajadus.
Juhendi punkt 10 käsitleb raudteeületuskohtade sulgemist. Siia kuulub nii raudteeülesõidukoha
kui ka -ülekäigukoha sulgemine. Varasemalt on raudteeülesõidukoha sulgemist käsitletud koos
nõuetega olemasolevale raudteeülesõidukohale. Samuti on nõudeid üldistatud, mis tähendab, et
hõlmatud on ka raudteeülekäigukohtade sulgemisega seonduv teematika. Oluline nõue on
raudteeületuskoha ajutisest sulgemisest informeerida kohalikku omavalitsust ja politseid, et
vältida olukorda, kus alarmteenistused ei ole muutunud liikluskorraldusest teadlikud.
Juhendi punkt 11 sätestab nõuded ülesõidukorraldajale ja tema töökohale. Kuna Eestis
eksisteerib mehitatud valvega raudeeülesõidukohti ning neid võidakse juhendi kohaselt ka
rajada, tuleb ette näha nõuded ülesõidukorraldajale ja tema töökohale. Juhendis sätestatakse, et
isik, kes nimetatakse ülesõidukorraldajaks, peab olema saanud ametialase väljaõppe
raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud koolitusprogrammi alusel ja sooritanud sellekohase
teooriaeksami ning praktikakatse. Tagamaks ülesõidukorraldaja ohutus, on juhendis sätestatud,
et ülesõidukorraldaja ruumi ja raudtee vahel peab olema piire ning et trepp peab asetsema
rööbasteega paralleelselt või sellest eemal. Sellega minimeeritakse võimalus, et
ülesõidukorraldaja oma ruumist välja tulles võiks mööduvalt raudteeveeremilt löögi saada.
Juhendi punkti 11.3 sätestatakse töövahendite nimekiri, mis peab olema ülesõidukorraldaja
tööruumis, et ülesõidukorraldaja töö muuta ohutuks ja nõuetekohaseks.
Juhendi punkt 12 sisaldab nõudeid olemasolevatele raudteeülekäigukohtadele.
Raudteeülekäigukoha fooridega seadmestamisks võib kasutada jalakäijate liiklemise
reguleerimiseks mõeldud foore ja helisignaale. Arvestades liiklejate harjumusi signaliseeritud
raudteeületuskoha tajumisel ning tuginedes teiste riikide (Saksamaa, Šveits, Belgia) praktikale,
on mõistlikum, kui tuled fooris kordamööda vilguvad. Kohtades, kus vileandmist nõudvate
rajatiste omavaheline kaugus on 500 m või vähem, ei ole tarvis signaalmärki „Vile andmise
koht“ korrata. Juhend täpsustab nõudeid jalgratturitele mõeldud tõketele. Põhimõtteskeem ja
strateegilised mõõdud on juhendi lisas joonisel 4 „Raudteeülekäigukoht“. Olukorras, kus
raudteeülekäigukoha seadmete töö on häiritud (näiteks remondi tõttu), tuleb liiklejate ohutuse
tagamiseks foorid kinni katta ja paigaldada lisamärk „Foorid ei tööta“.
Olemasolev raudteeülekäigukoht peab vastama kõigile nõuetele ning tagama raudtee ületamise
ohutult ja optimaalsel trajektooril. Viimase all mõeldakse seda, et inimeste liikumine raudtee
gabariidis (st vahetus läheduses) on võimalikult piiritletud. See eeldab raudteeülekäigukohtade
sellist paiknemist, kus nad on maksimaalselt seotud olemasolevate teedevõrgustikega ning
seega harjumuspäraste liikumisteedega. Vajadusel tuleb muudes kohtades inimeste liikumine
üle raudteede tõkestada. Lisaks peab raudteeülekäigukoht olema pidevalt kasutatav, st sellel ei
25
tohi seista raudteeveeremit. Ohutuse tagamiseks peab raudteeülekäigukoht olema ka
nõuetekohaselt tähistatud ning ümbruskonnast lihtsasti eristatav, et selle kasutajad saaksid
üheselt aru, milline on raudtee ületamiseks ettenähtud teekond.
Juhendi punkt 12.2 võimaldab raudteeülekäigukoha seadmestamist fooride ja helisignaaliga ka
nendes kohtades, mille läheduses ei asu avalikult kasutatavat ehitist (näiteks kool või
kaubanduskeskus). Muudatusega soovitakse tagada, et raudteeinfrastruktuuri majandajal oleks
võimalik ohutust parandada kõikidel raudteeülekäikudel, kus selleks vajadus on tekkinud.
Kohustuseks seda nõuet ei seata, sest igal raudteeületuskohal puudub selleks otsene vajadus.
Samuti oleks see ka majanduslikult ebamõistlik.
Juhendi punkt 12.4 sätestab, et raudteeülekäigukoht tuleb varustada tõketega, mis takistaks
liiklejatel otsesuunas raudteele liikumist. Tõkete paigaldamisel tuleb veenduda, et ka
ratastooliga või kaksikute käruga liiklejatel oleks võimalik tõkkeid läbida. Tõkete paigaldamise
eesmärk on tagada, et liiklejad (jalgratturid, jalakäijad, sh rulluisutajad, rulaga sõitjad jne) ei
liiguks ootamatult ja ohu olemasolu kontrollimata raudteeületuskohale. Tõkete paigaldamiseks
sätestatakse ühtsed nõuded, mis tagaksid parimal viisil liiklusohutuse raudteeületuskohal ega
võimaldaks ootamatut liikumist raudteeületuskohale. Samas lõikes sätestatakse ka erandjuhud,
mille puhul on lubatud kõrvalekalded tõkete paigaldamise üldisest kohustusest. Erandina ei ole
tõkete paigaldamine kohustuslik, kui raudteeülekäigukoha moodustab olemasoleva
raudteeülesõidukoha katte laiend ning sinna suubub vahetult sõidutee kõrval paiknev
eraldusribata käigutee. Nimetatud juhtudel on jalakäijatel ja jalgratturitel võimalik ületada
raudtee, minnes mööda tõketest ja astudes autoteele.
Juhendi punkt 13 kehtestab nõuded uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Antud punkti ülesehitus on sarnane uute raudteeülesõidukohtade projekteerimiseks ja
ehitamiseks esitatud nõuetega. Punkt 13 sätestab, et üle kuue või enama raudtee ei ole lubatud
rajada uut samatasandilist raudteeülekäigukohta. Nimetatud nõude sätestamise põhjuseks on
raudteeületuse ohutuse suurendamine, kuna mitmete raudteede ületamisel on
raduteeületusteekond pikk, mistõttu ka inimeste valvsus väheneb. Ühtlasi on suuremates
jaamades (> 6 raudteed) tõenäolisemad olukorrad, kus raudteeveeremite seismine ja liikumine
toimub erinevatel teedel üheagselt, mistõttu on risk inimestele otsasõiduks märkimisväärne.
Antud punktis on fikseeritud täpsed nõuded raudteeülekäigukohtadesse panduste ja treppide
rajamiseks. Siinjuures on arvestatud ka liikumispuudega inimeste liikumisvõimalustega.
Kehtestatud nõuded võimaldavad luua mugavamad ja ohutumad võimalused raudtee
ületamiseks võimalikult laiale kasutajagrupile.
Juhendi punkt 14 sätestab nõuded raudteeületuskoha automaatsignalisatsioonile.
Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle
rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale
sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest.
Juhendi punkt 15 kehtestab nõuded raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonnale.
Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud
rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, samuti sõidukite
lubatud maksimaalset pikkust. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja
manöövrifooride avamisega viivitada.
Juhendi punkt 16 sätestab, kuidas arvutatakse raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkust.
Lähenemispiirkond arvutatakse valemiga, kus antud piirkonnas kehtestatud rongide
maksimaalkiirus (km/h) korrutatakse rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteate ajaga.
Nimetatud valemi puhul on oluline, et sõidukile või jalakäijale arvestataks raudteeülesõidukoha
26
ületamiseks piisavalt pikk aeg. Eelnimetatud valemi eesmärgiks on tagada, et
raudteeületuskoha foorisignalisatsioon arvestaks rongide lähenemist raudteeületuskohale
piisava eelteateajaga, mis võimaldaks sõidukitel või jalakäijatel aegsasti ja ohutult
raudteeületuskoht ületada. Juhendi lõppu on lisatud neli joonist, kus on visuaalselt märgitud
nõuded raudteeülekäigukohale paigutatavatele tõketele. Juhend sätestab, et tõkke otsa ja
kõnnitee serva vahele peab jääma vähemalt 1,0 m vaba ruumi liiklemiseks. Tõkete omavaheline
kaugus peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m ja tõkke kaugus raudteest vahemikku 3,0–3,5 m.
Muudatuse eesmärk on kehtestada ühtsed nõuded olemasolevatele raudteeülekäigukohtadele
tõkete paigaldamiseks. Seni kehtinud juhendi sõnastus viitas otseselt, et ainult jalgratturite
pealesõit raudteele tuleb tõkestada. Samas tuleb märkida, et liiklusseaduses on jalakäijana
sätestatud muuhulgas tasakaaluliikuri, tõukeratta ja rulaga liikleja, kelle liikumiskiirus on
märgatavalt suurem kui jalgsi käies ning sellest tulenevalt on ka nende tähelepanu hajutatum.
Tehtud muudatus arvestab senisest laiema kasutajagrupi liiklusohutusega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas EL-i õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus on suunatud raudteel kasutatava tehnoloogia ja selle ohutuma kasutuse tagamise ning
parema koostalitlusvõime saavutamiseks, et seeläbi soodustada ettevõtete konkurentsivõimet
ning innovaatilisust. Eesmärgiks on luua tingimused majanduse üldiseks arenguks. Eelnõu
väljatöötamisel keskenduti õiguslike muudatuste kõrval ka määruse sisulistele muudatustele
ning nende mõjudele. Ajakohastatud määrusega soovitakse parandada kontrolli ja
otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust. Samuti aidata kaasa, et planeeritud
normitehnilised tegevused viivad soovitud tulemusteni ilma oluliste negatiivsete kaasmõjudeta.
Eelnõu väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a
määrusega nr 180 kinnitatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast“.
Määruses sätestatud muudatused on tehtud põhimõttel, et need aitaksid kaasa määruse paremale
rakendamisele ning oleksid suunatud tegelike vajaduste täitmisele. Määruse kehtestamine
korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa liigselt korralduslikke muudatusi, mis tähendab, et
kehtiva korraga võrreldes ei teki raudtee-ettevõtjatel olulisel määral uusi õigusi või kohustusi,
küll aga muudab olemasolevaid normtehnilise protsesse läbipaistvamaks ning selgemaks.
Määruse uue tervikteksti kehtestamise vajadus tuleneb uue raudteeseaduse tervikteksti kehtima
hakkamisest, millega soovitakse riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. mail 2016. a vastu võetud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2016/797 ja direktiiviga (EL) nr 2016/798
sätestatud nõuded. Määruses lähtutakse teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruses nr 39
„Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ sätestatud ja praktikas pikka aega kasutusel olnud
aluspõhimõtetest, mistõttu määrus olulisi muutusi kaasa ei too.
Määruse ajakohastamine puudutab kõiki peamisi raudteevaldkonnas tegutsevaid füüsilisi ja
juriidilisi isikuid, kuid võttes arvesse, et koostalitlusnõudeid harmoniseeritakse EL-i üleselt, siis
määruse kehtestamine piirkondlikult olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Määruse
positiivne mõju tuleb laiemalt esile uuest raudteeseadusest, kuna uus raudteeseadus annab aluse
raudteevaldkonda puudatavate nõuete harmoniseerimiseks. Ühtsete tehniliste nõuete
kasutamine võimaldab rakendada usaldusväärseid põhimõtteid raudtee ohutuks
ekspluateerimiseks ning innovaatiliste arengupõhimõtete juurutamiseks. Lisaks tagab määrus
kindluse ühtsete nõuete kohalduvuse ja parimate praktikate rakendamise osas, piiramata
sealjuures liigselt raudtee-ettevõtjate omandisuhtest tulenevaid õigusi. Määruse koostamisel on
27
arvestatud kehtivate õigusaktidega, tehniliste lahenduste arengu, kasutusel olevate
raudteetehniliste seadmete, tänapäevastele vajadustele vastava ohutuse ja senise riikliku
järelevalve praktikaga. Võrreldes teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39
„Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ on määrus arusaadavam ja ülevaatlikum, mistõttu
osapoolte õigused ja kohustused saavad senisest selgemalt sätestatud. Tehtud muudatused
tagavad senisest efektiivsema riikliku järelevalve ning ettevõtjatele selgema ja konkreetsema
ülevaate ohutusalastest nõuetest. Määrusega kaotatakse nõuded, mis on ajale jalgu jäänud, ning
keskendutakse ennekõike meetmetele, mis tagavad ohutuse ja toimivuse raudteel. Määruses
sätestatakse konkreetsed põhimõtted ohutust tagavate parameetrite rakendamiseks ja
ekspluatatsiooniks.
Määruse sotsiaalne, sh demograafiline mõju:
Määruse ajakohastamine mõjutab raudteeohutuse kaudu inimeste turvalisust ja seeläbi omab ka
mõningast sotsiaal-majanduslikku mõju. Turvalisem ja kiirem raudteetransport aitab
populariseerida raudteetransporti ning vähendada transpordiga kaasnevaid negatiivseid
välismõjusid (ummikud, liiklusõnnetused, saastatus, müra jms). Määrus sätestab raudtee-
ettevõtjate tegevusele täpsustatud ja ajakohastatud nõuded, mis lähtuvad ennekõike praktilistest
ning ohutust tagavatest vajadustest. Samuti kaotatakse ajale jalgu jäänud üleliigsed nõuded ning
seeläbi soodustatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel.
Demograafiline mõju on soosivalt positiivne, kuivõrd ohutustaseme hoidmine ja tõstmine
vähendab õnnetustesse sattumise riske, sh vigastatute ja hukkunute arvu. Eesmärgiks on
liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamine miinimumini. Seetõttu on oluline olemasoleva
taseme säilitamiseks ja arendamiseks ajakohastada ohutusseadmeid ning nõudeid
ohutusprotsessidele. Kiiruste suurendamine võimaldab rongide sõidugraafikut tihendada,
mistõttu tekib parem ühendus tõmbekeskuste ja tagamaade vahel, võimaldades senisest
paremini kaugemal tööl või koolis käia ning tõmbekeskuste potentsiaali paremini ära kasutada.
Seega saab raudteetranspordi arengu mõjusid regionaalarengule ja demograafilise olukorrale
lugeda mõõdukalt positiivseteks. Mõju ettevõtjatele on üldjuhul kaudne. Tööturule võib esineda
mõju, mis suurendab nõudlust ligipääsetavuse ning koostalitlusnõuetest teadlike spetsialistide
järele, kuid kuna nimetatud põhimõtted ei ole uued ning nendele põhimõtetele vastavat
tegutsemist on ettevõtjatelt eeldatud juba mõnda aega, siis selles valdkonnas määrus uusi
märkimisväärseid muudatusi kaasa ei too. Ettevõtjatelt eeldatakse ohutus- ja protsessialaste
juhenddokumentide väljatöötamist ning igapäevast rakendamist, mis arvestab ettevõtjate
aastatepikkuse kogemuse põhjal väljakujunenud oskusteabe ja parimate praktikatega.
Mõju reisijatele tuleneb sellest, et raudteeliikluses luuakse eeldused ohutumaks, mugavamaks
(ergonoomilisemaks) ning kiiremaks liikumiseks, mis omakorda võimaldab ühtlustada
erinevates regioonides elavate reisijate transpordiga seotud võimalusi. Kiirem ja mugavam
rongiühendus parandab reisijate võimalusi tööl või koolis käimiseks teistes tõmbekeskustes,
mistõttu muutuvad erinevad piirkonnad atraktiivsemaks. Reisijaid mõjutab eelkõige
reisirongide kiiruste tõstmine, tänu millele on võimalik optimaalsemalt kasutada reisirongide
seni kasutamata võimalusi ning potentsiaali.
Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele:
Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Ajakohastatud määrus aitab kaasa
rahvusvahelist koostalitusvõimet tagavate kohustuste täitmisele ning rahvusvahelise
konkurentsivõime suurenemisele, seega on mõju välissuhetele pigem positiivne.
Määruse mõju majandusele:
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamine raudteesektoris parandab ühiskonna
praegust kuvandit raudteeliikluse osas. Lisaks aitab optimeerida osa raudteeliikluse tegevusi (nt
28
poolautomaatblokeeringuga seadmetega varustatud liinil jaamades rongide täiskoosseisu
saabumise ja väljumise distantsilt kontrollimine jne). Kuigi mitmete nõuete täitmine eeldab
raudtee-ettevõtjate täiendavaid kulutusi, on need raudteevaldkonna arengu ja EL-i ühiste
raudteevaldkonna põhimõtete rakendamise osas vajalikud. Raudteeinfrastruktuuril tehtavad
investeeringud võivad mõningal määral mõjutada raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid, kuid
eeldatav reisijate arvu kasv, raudteeliikluse tõhusam korraldamine ja ohutuse tagamine
võimaldavad neid kulutusi tasakaalustada. Määruse eesmärgist lähtuvalt on majanduslik mõju
eeldatavasti positiivne, kuivõrd raudteeinfrastruktuurile kehtestatud nõudeid ühtlustatakse
vastavalt koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, mis peaks soodustama uute raudtee-ettevõtjate
turule tulekut ja seeläbi suurendama konkurentsi raudteeveoturul. Kiiremad ning ohutumad
raudteeliinid on raudteevaldkonna arengu aluseks, mille poole püüelda. Reisirongide kiiruse
tõstmisel vahemikku 141–160 km/h muutub reisirongide kasutamine senisest atraktiivsemaks,
mis võimaldab raudteetranspordis rohkem reisijaid teenindada.
Määrus soodustab raudteeinfrastruktuuri majandajate investeeringuid, kuna paika on pandud
selge tehniline raamistik, mida saab arengukavades ja investeerimisplaanides arvestada.
Täiendav majanduslik kasu tuleneb ka sellest, et määrus soosib ettevõtjatel panustada
täiendavatesse innovaatilistesse seadmetesse ning seeläbi teostada raudteetehnilisi protseduure
ökonoomsemalt ning senisest lühema perioodilisusega. Majanduslik faktor mõjutab nii
raudteeinfrastruktuuri majandajat kui ka raudteeveoettevõtjat. Majandusliku mõju ulatust võib
hinnata keskmiseks, sest raudteeinfrastruktuuri majandajad peavad raudteeohutusse panustama,
kuid investeeringuid on võimalik paindlikult planeerida ja vajadusel ajas hajutada.
Koostalitlusvõime suurendamine võimaldab muuta raudteeveotulu välisinvestoritele
atraktiivsemaks, mis loob raudteevaldkonna arenguks täiendava potentsiaali.
Kuigi reisijateveoks on 2013. aastal kasutusele võetud uued reisirongid, mis oma tehniliste
näitajate poolest võimaldaksid liiklustihedust oluliselt tõsta, ei ole hetkel raudteeinfrastruktuuri
areng olnud nii kiire, et uute reisrongide potentsiaali saaks täielikult ära kasutada. Seega on
oluline panustada raudteeinfrastruktuuri arengusse põhimõttel, mis minimiseeriks võimalikud
turutõrked ning muudaks valdkonna investoritele atraktiivsemaks. Määruses on olulist
tähelepanu pööratud võimalike turutõrgete (eelkõige administratiivsete ja normidel põhinevate
piirangute) minimiseerimisele.
Määrus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu oluliselt ei mõjuta, kuna ühikuhind kujuneb
raudteeinfrastruktuuri tehtud kulutustest ja veetud brutotonnkilomeetritest. Määrus täiendavat
investeerimiskohustust ettevõtjatele ei pane, küll aga soodustab seda.
Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale:
Raudteetranspordi arendamine ja ohutumaks muutmine aitab kaasa raudteetranspordi
populariseerimisele ja seeläbi ka väliste negatiivsete mõjude (põlengud, saastatus, ummikud,
müra, liiklusõnnetused teedel jms) vähendamisele, mistõttu on määruse eeldatav mõju loodus-
ja elukeskkonnale positiivne. Määrusega sätestatud nõuded tagavad raudteeliikluse ohutuse
oluliselt paremal tasemel, mistõttu rongiõnnetuste toimumise tõenäosus väheneb ja näiteks
masuuti vedava rongi põhjustatud looduskeskkonna saastatuse tõenäosus oluliselt väheneb.
Looduskeskkonna säilitamisega aidatakse kaasa inimeste elukvaliteedi tagamisele ning senise
looduskeskkonna säilimisele. Määruse kohaselt tuleb raudteesüsteemi rajamise ja käitamise
mõjusid keskkonnale arvesse võtta juba süsteemi algstaadiumis (projekteerimisel, GOST 9238-
2013 nõudeid).
Määruse § 48 lõikes 3 on sätestatud, et tuleohtliku kauba raudteevedu toimub raudteeseaduses
kehtestatud nõuete alusel. Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab
raudteeveoettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima
29
tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest. Materjalid, mida
kasutatakse rongides ja raudteeinfrastruktuuril, peavad vastama veodokumentides sätestatule,
et ära hoida keskkonnale kahjulike ja ohtlike mõjude avaldumist, eriti tulekahju korral.
Samuti peab uus raudteesüsteem olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et see ei
põhjustaks lubamatut mürataset (EL-i direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 3 määratletud
raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades ning juhiruumis). Samuti ei tohi
raudteesüsteemi käitamine põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, mis tavapärases korras
häiriks lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondi. Samuti on keelatud
kasutada rongides ja raudteeinfrastruktuuri käitamisel materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu
tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on sellistele materjalidele juurdepääs.
Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike
aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral. Samuti tuleb määruse
rakendamisel lähtuda põhimõttest, et raudteeinfrastruktuur ja raudteeveerem, millele on avalik
juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad ka puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele.
Tervisekaitse ja ohutuse seisukohast lähtudes peavad raudteeinfrastruktuuril kasutatavad
tehnilised seadmed ja protseduurid tagama raudteesüsteemide ohutu töötamise ning ei tohi
kahjustada inimeste tervist. Samuti ei tohi kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid
ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saastetaset.
Mõju regionaalarengule:
Määrus kehtestab nõuded, mida tuleb täita, enne kui raudteeinfrastruktuuri majandaja lubab
tõsta reisirongide kiirust vahemikku 141–160 km/h. Tegemist on regulatsiooniga, mis pärast
jõustumist ei kohusta ettevõtjaid kohe kiiruste tõstmiseks vajalike raudteeinfrastruktuuri ja -
veeremi ümberehitamise või täiendamisega alustamist. Pigem on määruse puhul tegemist
nõuete sätestamisega juhuks, kui ettevõtjad otsustavad alustada reisirongide kiiruste tõstmist
vahemikku 141–160 km/h. Sisuliselt võimaldab määrus ettevõtjatel pikema aja peale ette
planeerida, millised kulutused ja tegevused on reisirongide kiiruste tõstmiseks vajalikud.
Kiiruste tõstmine võimaldab tihendada reisirongiliiklust erinevate regionaalsete piirkondade
vahel ning muuta seeläbi elukeskkonda atraktiivsemaks. Seega on kiiruste tõstmise mõju
regionaalarengule positiivne ning aitab kaasa regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrus puudutab riigiasutuste tööd mõnevõrra, kuna puudutab Politsei- ja Piirivalveametit,
Päästeametit, Maanteeametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja kohalike
omavalitsuste koostööd raudteeületuskohtade ohutuse hindamisel. Kuna riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele uusi täiendavaid nõudeid määruses ei sätestata (võrreldes
seni kehtivate nõuetega), siis sellekohased mõjud puuduvad. Määruse jõustumine ei too kaasa
organisatsioonilisi muudatusi. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
ülesannete ega pädevuse jaotus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisega ei kaasne olulisi lisakulutusi. Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid
riigieelarvevahendeid. Samuti ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Kuna määrus
eeldab tavapäraste hooldus- ja investeerimiskohustuste täitmist, siis määruse rakendamine ei
nõua täiendavat lisaraha isikutelt, kelle tulud ja kulud on väljaspool riigieelarvet. Samuti ei ole
ette näha halduskoormuse tavapärasest suuremat tõusu, mistõttu administratiivne mõju
riigisektorile on väike. Täiendavaid uusi funktsioone või kohustusi asjaosalistele olulises osas
ei lisandu.
30
6. Määruse jõustumine
Jõustumine on seotud uue raudteeseaduse tervikteksti kehtima hakkamisega, millega soovitakse
riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. mail 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiividega (EL) nr 2016/797 ja 2016/798 sätestatud nõuded.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures loodud
eksperttöögrupp, milles osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee-
ettevõtjate esindajad, keda muudatused võiksid otseselt puudutada. Eelnõu kooskõlastusringiga
sooviti, et kõik asjaosalised saaksid eelnõu väljatöötamises osaleda või eelnõu kohta oma
ettepanekuid esitada.
Eelnõu edastati 2018. aastal arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, AS-le Eesti Raudtee, AS-le Operail, AS-le Eesti Liinirongid,
AS-le Edelaraudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le, AS-le E.R.S., Eesti Raudteelaste
Ametiühingule, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, VOPAK E.O.S. AS-le ja kooskõlastamiseks
Siseministeeriumile elektroonilise infosüsteemi EIS kaudu. Laekunud ettepanekud töötati läbi
ning võimalusel võeti arvesse. Seletuskirjale on lisatud kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 2).
Kuna eelnõu sisaldab tehnilisi norme, siis teavitati 2018. aastal sellest ka Euroopa Komisjoni
vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, nõuetele.
Eelnõu esitati 2020. aastal täiendavalt veel Euroopa Liidu Raudteeametile
(http://www.era.europa.eu) kooskõlastamiseks ning hinnangu andmiseks. Euroopa Liidu
Raudteeamet täpsustavaid märkusi ega ettepanekuid ei esitanud.
Lähtuvalt Euroopa Liidu Raudteeametist juba varasemalt laekunud tähelepanekutele (teede- ja
sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kohta),
on eelnõus võetud suurema tähelepanu alla ja intensiivistatud raudteeinfrastruktuuri
majandajate, raudteeinfrastruktuuri kasutajate ja kõikide teiste asjaosaliste teadlikkust
üleeuroopaliste tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime ja ühiste ohutusmeetodite
rakendamise ja toimimise tagamiseks. Sellest tulenevalt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti koduleheküljel avaldatud koostalitluse tehnilised kirjeldused ja „Ühised
ohutusmeetodid“3, millega on kõigil asjaosalistel võimalik tutvuda. Samuti on koostalitluse
tehnilised kirjeldused ja „Ühised ohutusmeetodid“ avaldatud ka Euroopa Liidu Teatajas, kus
neid hoitakse ajakohastatuna. Sellega tagatakse vajaliku teabe kättesaadavus kõikidele
asjaosalistele.
Lisa 1. Juhendite ja kordade nimekiri
Lisa 2. Kooskõlastustabel
3
Inglise keeles The Common Safety Method, lühend CSM.
31
Majandus- ja taristuministri määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“
eelnõu seletuskiri
lisa 1
Juhendite ja kordade nimekiri
tehnohoolduse
Raudteeveeremi valdaja
Raudteeinfrastruktuuri
raudteeinfrastruktuuri
Raudteeveoettevõtja
Eelnõus Eelnõu lisa; TSI
Raudtee-ettevõtja
Kooskõlastamine
Kord/juhend/standard Eelnõu paragrahv rakendatav (koostalitluse
standard tehnilised kirjeldused)
ja
majandajaga
majandaja
Remondi
teostaja
1. Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise kord § 3 (3) Jah
2. Uute ja rekonstrueeritud ehitiste ja seadmete teenindavate töötajate § 3 (4) Jah
tehnilise dokumentatsiooni tundmises teadmiste kontrollimise kord
3. Rööbastee korrashoiujuhend § 4 (3), (4), (5); § 10 (1) INF TSI 1299/2014/EU Jah
4. Ebagabariitse veose laadimise ja veo kord § 5 (5) GOST 9238-2013 Jah
5. Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid § 12 (1) EVS 867/A1 PRM TSI
1300/2014/EU
6. Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised § 14 (1), (2) EVS 922 Lisa 3 „Raudtee
nõuded ja kirjeldused signalisatsioonijuhend“
7. Raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu § 15 (2); § 36 (5); § 37 (3),EVS 931 OPE TSI 2015/995/EU Jah
korraldamise juhend (8), (14); § 38 (4); § 39 (4),
§ 40 (1), (3) (4), (6), (7);§ 41
(3-5), (7); § 47 (1) 5), (5)
8. Raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise § 22 (1) OPE TSI 2015/995/EU Jah
eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde kord
9 Turvangu- ja sideseadmete kasutamise ning tehnohoolduse, väljaõppe ja § 24 (3) Jah
teadmiste perioodilise kontrollimise juhend
10. Kontaktvõrgu lahklülitite sisse- ja väljalülitamise kord § 26 (6) ENE TSI 1301/2014/EU Jah
11. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-, § 27 (1) EVS 922 Lisa 3 „Raudtee
nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused signalisatsioonijuhend“
12. Alaliste signaalide paigaldamise skeemide ning jaamade pöörangute, § 27 (19) Jah
signaalide ja matkade vastastikuse sõltuvuse tabelite kinnitamise kord
1
13. Ehitiste, rajatiste, seadmete, teede tehnohooldeks, remondiks või § 28 (1), (2) OPE TSI 2015/995/EU Jah
ehitustöödeks rongiliikluses ja manöövritööl tehnoloogiliste akende
eraldamise kord
14. Juhtratastega eriveerem § 29 (1) EVS 930
15. Raudteeveeremi pealdiste ja kirjete vormistamise ning paigaldamise § 29 (2) Jah
kord
16. Raudteeveeremi tehnilise passi pidamise juhend § 29 (3) Jah
17. Töötava raudteeveeremi järelevalve korraldamise juhend § 29 (4) Jah Jah
18. Vedurite, mootorrongide ning eriveeremite manomeetrite ja § 29 (5) Jah
surveseadmete klappide tehnilise kontrollimise juhend
19. Iseliikuva eriveeremi ja eriveeremi kasutamise juhend § 29 (6) Jah Jah
20. Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmete kasutamise, remondi- ja § 30 (6) Jah Jah
tehnohoolduse juhend
21. Rattapaaride korrashoiujuhend § 31 (1) Jah
22. Rattapaaride kasutamise juhend § 31 (1) Jah Jah
23. Automaatpidurite remondi ja tehnohoolde juhend § 32 (3) Jah
24. Raudteeveeremi pidurikasutuse juhend § 32 (3); § 42 Jah
25. Raudteeveeremi haake- või automaatsiduriseadme remondi ja § 33 (1) Jah
tehnohoolde juhend
26. Raudteeveeremi haake- või automaatsiduriseadme kontrollimise ja § 33 (1) Jah
kasutamise juhend
27. Juhend raudteeveeremile esitatavatest nõuetest, tehnohoolde ja remondi § 34 (2) Jah
teostamise liikidest ja sagedusest
28. Rongide käiku paneku ja käigust ära jätmise kord § 35 (3) Jah
29. Rongidele numbrite omistamise kord § 35 (4) Jah
30. Raudteeliikluses (sh manöövritöödel) kasutatavate rongiliiklust § 36 (4) EVS 931
korraldavate läbirääkimiste, kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude,
korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda kuuluvate
dokumentide kirjeldused ning kasutamine
31. Mootorrongide koosseisude ohutu ühendamise toimingute juhend § 37 (2) Jah
32. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise kord § 42 (1) Jah
33. Reisirongide ülenormiliste vagunite külge haakimise ja § 42 (2) Jah
pikakoosseisuliste reisirongide liikumise kord
34. Juhend inimeste veonõuetest kaubarongiga § 42 (7) Jah
35. Veoveeremi transportimise juhend § 45 (2) Jah Jah
36. Ühe juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga vedurite tagurpidiliikumise § 44 (4), (5) Jah
kord
37. Vagunite käsi(seisu)pidurite tööle rakendamise kord § 46 (1) 5) Jah Jah
2
Majandus- ja taristuministri määruse
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“
eelnõu seletuskiri
lisa 2
Kooskõlastustabel
Esitatud märkused Märkuste arvestamine või arvestamata jätmine
Siseministeerium:
Eelnõu § 48 lõikes 5 peaks tuletõrje Arvestatud osaliselt. Kohustus ja vastutus
veevõtukoha korrashoiu ja alalise töökorra eest veevõtukoha korrashoiu eest on omanikul.
olema vastutus nii omanikul kui ka valdajal.
Lisada eelnõu § 48 lõikele 6 ja 8 viited Arvestatud. Eelnõu § 48 lõike 6 ja 8 sõnastust
raudteeseaduse ja tubakaseaduse täpsustati.
paragrahvidele ja/või lõigetele, kus on välja
toodud milliste kehtestatud nõuete alusel on
sätted sisustatud.
Eesti Raudteelaste Ametiühing:
Muuta eelnõu § 2 toodud terminit Eelnõu § 2 defineerib terminit „raudteeveeremi
„raudteeveeremi juht“ järgmiselt: „vedurijuht juht“, mitte terminit „vedurijuht“. Termin
on raudteeveeremi juht, kes juhib raudteel „vedurijuht“ on juba defineeritud
liikuvat vedurit, mootorrongi, dresiini, raudteeseaduses.
rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremi,
juhtratastega eriveeremi või veovahendit.“
Muuta eelnõu § 2 toodud terminit Raudteeveeremi meeskond on laiem mõiste ning
„raudteeveeremi meeskond“ järgmiselt: ei koosne alati vedurijuhist ja vedurijuhiabist.
„raudteeveeremi meeskond on raudteel Näiteks, veovahendit teenindavasse töötajate
liikuvat vedurit, mootorrongi, dresiini, rühma ei pruugi vedurijuht kuuluda.
rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit,
juhtratastega eriveeremit või veovahendit
teenindav töötajate rühm, kes koosneb kahest
liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist.“
Majanduslikult ei ole otstarbekas kõnniteede
rajamise üldist nõuet eelnõuga kehtestada, sest
Eelnõu §-i 6 lisada lõige 5 järgmises igat objekti tuleb hinnata eraldiseisvalt ning
sõnastuses: „Rekonstrueeritaval jaamal või kasutusele tuleb võtta kõige sobivamad meetmed,
uue jaama ehitusel peavad olema mis tagavad (töö)ohutusalased eesmärgid
teenindavatele töötajatele kindlustatud vajadusepõhiselt vastavalt riski suurusele ja
kõnniteed ehitusteede vahel.“ eripäradele. Tööohutusalased nõuded on juba
sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse
seadusega.
Valgustatud peavad olema kõik kohad ja teed,
Muuta eelnõu § 13 lõike 1 punkti 7 järgmiselt:
mis on turvalisuse tagamiseks vajalikud, mitte
„7) muud teed ja kohad, kus teostatakse
ainult need teed ja kohad, kus teostatakse
manöövritöid.“
manöövritöid.
Arvestatud. Eelnõu § 29 lõikesse 1 lisati nõue, et
Lisada § 29 lõikesse 1 nõue, et raudteeveerem
raudteeveerem peab vastama ka töötervishoiu
peab vastama ka töötervishoiu nõuetele.
nõuetele.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Pööre on üldisem nimetus. Pööre on seade
Võtta termini „pöörang“ asemel kasutusele
raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja
termin „pööre“.
koosneb pöörangust, vaherööbastest ja riströöpast
1
koos juhtrööbastega. Pöörang on pöörme osa, mis
koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja
seademehhanismist. Sõnastamisel on oluline teha
vahet, mida liikluskorraldaja vahetult
juhtimisseadmete abil juhib ja kontrollib. Antud
juhul juhib ja kontrollib ta liikuvaid osi ehk
pööranguid, mistõttu on õigem kasutada terminit
„pöörang“.
Raudteeseadus sätestab määruse aluseks olevas
Termini „raudteeinfrastruktuur“ asemel võtta volitusnormis termin „raudteeinfrastruktuur“,
kasutusele termin „taristu“. mistõttu õigusselguse ja üheselt mõistetavuse
tagamiseks kasutatakse määruses sama terminit,
mis volitusnormis.
Kas „meeskond“ sobib ka juhul, kui pole Kui meeskonda ei ole ja raudteeveeremis
töötajate gruppi, on vaid raudteeveeremi juht toimetab vaid juht, siis eelnõus käsitletaksegi teda
üksinda? raudteeveeremi juhina. Raudteeveeremi juht on
terminite all defineeritud.
Termin „hoiatusfoor“ on täpsem ning
asjakohasem. Eelnõus ei kasutata eelteatefoori
Asendada hoiatusfoori termin eelteatefoori
terminit ning puudub vajadus termini
terminiga.
muutmiseks.
§ 29 lõikes 3 asendada lõige „Iga
raudteeveeremi kohta peab olema sisse seatud
Arvestatud.
tehnilise pass…“ järgmise sõnastusega „Igal
raudteeveeremil peab olema tehniline pass…“
Pidurikingad on kaubarongidel üldjuhul
universaalsed ning nende kaasas kandmise mõte
§ 44 lõikes 1 toodud pidurikingade nõuet ei seisnebki selles, et neid saaks vajadusel kasutada
saa laiendada võrdselt igasugusele veeremile, ka mõne teise raudteeveeremi liiklumise
tuleb lähtuda ikkagi veeremitüübist jms. takistamiseks. Selliste pidurikingade olemasolu
Elroni rongides on vajalik, et vähendada riske, et
mõni teine veerem võiks nö „otsa vajuda“.
Eelnõu § 46 - 47 kasutada terminit veerem,
sest ei ole õige kirjeldada üksnes veduriga
Arvestatud osaliselt. Termineid ühtlustati.
seonduvat, kõik sama peab kehtima igasuguse
veovahendi kohta.
Mittearvestatud. Termin „raudtee kaitsevöönd“
on defineeritud ja sätestatud ehituseadustiku §-s
Kustutada eelnõust termin „raudtee
73. Termin on vajalik sätestamaks raudteed
kaitsevöönd“, sest raudteeseadusega on see
ümbritseva maa-alal toimuvaid tegevusi,
termin kehtetuks tunnistatud.
kaitsmaks ning minimiseerimaks võimalikke
riske ning raudteed puudutavaid tegevusi.
Mittearvestatud. Mootorvagunil on lisaks 2-le
Eelnõus on segi aetud diiselrongi juhtvagun ja kustutile veel automaatne tulekustutussüsteem,
mootorvagun. Juhtvagunil, kus midagi otseselt mistõttu ei ole otstarbekas rõhu all olevaid
tuleohtlikku ei ole nõutakse 3 kustuti kustuteid nö „igaks juhuks“ rohkem sinna panna.
olemasolu, samas kui vägagi tuleohtlikul Sellest asjaolust võib kujuneda täiendav
mootorvagunil vaid 2 kustutit. riskiallikas. Samas peavad mootorvagunis asuma
kindlasti kustutid, millega oleks võimalik
tulekollet lokaliseerida.
2
Tallinna Tehnikakõrgkool
Millest sõltub või mis määrab, kas
raudteeülesõidukoha ees on kattefoor või Sõnastust täpsustati.
tõkkefoor?
Asjaolu, et vastavat näidikut eeldatavasti Eestis ei
Teadaolevalt ei ole mitte kuskil Eestis joonisel
kasutata, ei tähenda, et vastav vajadus puudub või
81 toodud pukside kuumenemise
tulevikus ei teki. Signaalnäidikuga seotud punkt
signaalnäidikut. Miks see veel juhendis sees
on vajalik näidiku kasutuselevõtmiseks vajaliku
on?
võimekuse säilitamiseks.
Täpsustama peaks eelnõu lisa 3 punkt 31.5
sõnastust, et üheselt oleks aru saada, kui kaua
Arvestatud. Teksti täpsustati.
või kui kaugele liikudes on vaja
valvsussignaali anda.
Eelnõu lisa 3 punktis 20.10 peaks olema välja
toodud, et lipp peab olema lahti rullitud Arvestatud. Joonist muudeti.
(lehviv).
Mõiste „kõrik“ on defineerimata ning erinevad
Arvestatud. Eelnõus loobutakse mõistest „kõrik“,
infrastruktuuri valdajad defineerivad seda
kui ebavajalikust.
isemoodi.
AS Eesti Raudtee
Kui eelnõu juba kehtestab nõuded
Eelnõu lisa 2 soovitakse kehtestada täiendavad
liikumiskiirusele kuni 160 km/h, siis milleks
nõuded üksnes reisrongidele, mis sõidavad
on veel vaja kehtestada täiendavat lisa 2 ehk
vahemikus 141-160 km/h. Õigusselguse tagamise
täiendavaid tehnilisi nõudeid, kui reisirongide
huvides on reisirongidele sätestatud täiendavad
suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141-160
nõuded eraldi välja toodud lisas 2.
km/h?
Eelnõu ei ole õiguslik dokument, millega saaks
Eelnõuga on lahendamata anda mõnele asutusele/ettevõtjale SRÜ
raudteeadministratsiooni raudteeohutusalaste raudteeadministratsiooni õigused. Lepingulisi ja
kohustuste rakendamise ja täitmise küsimused. volitatud suhteid ei ole õiguspärane eelnõuga
Eelnõu raudteeveeremi peatükis täna sätestada. Eelnõu raudteeveeremi peatükis
sõnastatud nõudeid ei ole kohaldatavad puuduvad sellised nõudeid, mis takistaks SRÜ
kolmandatest riikidest tulevatele vagunite liikumist Eestis. Kõik peatükis olevad
raudteeveeremile. nõuded on kohaldatavad kolmandate riikide
raudteeveeremile.
Raudteeseadus annab kindla volitusnormi
tehnokasutuseeskirja kehtestamiseks.
Volitusnorm räägib raudteest, raudteeveeremist,
raudteeinfrastruktuurist jne. Tulenevalt ei saa
eelnõus üle minna teistsugustele terminitele, kui
Eelnõus kasutada vaid terminit „rööbastee“, see, mis raudteeseadus oma volitusnormiga ette
mille termin on § 2 olemas: „rööbastee on annab. Samuti ei kasutata raudteepraktikas
pealisehitisest, muldkehast koos selliseid termineid nagu rööbasteeveerem,
veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev rööbasteeinfrastruktuur, rööbasteeületuskoht. jne.
ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub.“ §-s 2 toodud terminid ja nende definitsioonid
lähtuvad põhimõttest, et ühte mõistet ei
defineerita teise mõiste kaudu. Tulenevalt on seal
kasutatud sõna „tee“ üldises tähenduses ning selle
asendamiseks „rööbastee“ terminiga puudub
hetkel vajadus.
Terminit „raudtee“ kasutatakse põhitekstis Mittearvestatud. Eelnõu §-s 2 seletatakse lahti
korduvalt. Samas §-s 2 puudub termini raudteealased terminid, mida määruses
„raudtee“ selgitus. Termin „raudtee“ esitatakse kasutatakse. Raudteeseaduses esitatud termineid
3
alles Lisas 4 tähenduses: „avalikult kasutatav eelnõus ei korrata. Lisas 4 kasutatakse terminit
raudtee“. Ettepanek: kirjeldada terminit §-s 2. „avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht“
kindlas kontekstis, mis puudutab üksnes lisas 4
sätestatut.
Terminit „lähenemispiirkond“ kasutatakse
põhitekstis. Samas §-s 2 puudub termini
„lähenemispiirkond“ selgitus. Termin Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi lisa 4-st
„lähenemispiirkond“ esitatakse alles Lisas 4 põhiteksti terminite alla.
tähenduses. Ettepanek: kirjeldada terminit §-s
2 mõistete all.
Terminit „raudteeületuskoht“ kasutatakse
põhitekstis korduvalt. Samas §-s 2 toodud Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi põhiteksti
mõistete all termin puudub. Ettepanek: terminite alla.
kirjeldada mõistet §-s 2.
Terminit „foorisignalisatsioon“ kasutatakse
põhitekstis korduvalt. Samas §-s 2 puudub
termin „foorisignalisatsioon“. Termin Arvestatud. Mõiste definitsioon viidi lisa 4-st
„foorisignalisatsioon“ esitatakse alles Lisas 4 põhiteksti terminite alla.
tähenduses. Ettepanek: kirjeldada mõistet §-s
2.
Mittearvestatud. Eelnõus ei kasutata terminit
raudteeseadmed. Termini kasutuselevõtmiseks
Lisada eelnõusse termin „raudteeseadmed“, puudub hetkel vajadus. Lisaks on soovitud termin
sest on ebaselge, millel peab olema tehniline väga üldsõnaline. Tehniline pass peab olema
pass. seadmetel, mis tuleneb vastavast õigusaktist või
tootja/ettevõtja poolt sätestatud
juhenddokumendist.
Eelnõu § 2 punkt 3 teksti lisada täpsustav lõik:
„vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast
Arvestatud.
jaamavahele blokeeritakse automaatselt,
väljasõidufoori avamisel.“
Arvestatud osaliselt. Termin „ehitusgabariit“ on
Eelnõus kasutatud termin „ehitusgabariit“ võib definitsioonina lahti kirjutatud, mistõttu puudub
tekitada küsimuse, mis ehitusgabariidist võimalus, et seda oleks võimalik segamini ajada
räägitakse. Ettepanek: kasutada terminit mõne muu ehitusgabariidiga. Õigusselguse
„raudtee ehitusgabariit.“ huvides on lisatud eelnõu seletuskirja ka vastav
märge.
Eelnõu § 2 punkt 13 termin „harutee“ tuleks
Mittearvestatud. Raudteeseaduse kohaselt
konkretiseerida ja võiks selle lahti kirjutada
kuuluvad haruteed juurdepääsu tagavate
nii: „Harutee – on vagunite etteandmiseks
põhiteenuste hulka, mis peavad olema kõikidele
mitteavaliku raudtee laadimis- või
soovijatele avalikult kättesaadavad, kui see on
tühjendamiskohta või sealt äratoomiseks
vajalik avalikuks kuulutatud liinidel sõitmiseks.
ehitatud raudtee, mis on rööpmelises
Sellest tulenevalt ei saa haruteid mitteavalikuks
ühenduses avaliku raudtee jaamateega või
raudteeks nimetada.
peateega jaamavahel.“
Eelnõu § 2 punkt 17 tekstis sõnad „kus puudub
pädev liikluskorraldaja“ asendada sõnadega
Arvestatud. Teksti täpsustati.
„kus puudub mõni teine pädev
liikluskorraldaja.“
Termini „raudteeliin“ asendamine terminiga
Eelnõu § 2 punktis 20, mida nimetatakse
„raudteelõik“ ei muuda teksti selgemaks, pigem
raudteeliiniks? Kas ei peaks tooma sisse
vastupidi, sest raudteeseaduse alusel toimub
termini “raudteelõik”- see annaks võimaluse
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime eraldamine
4
defineerida ka raudteeinfrastruktuuri liinides. Liin on läbilaskevõime osa, mis on
läbilaskevõime määratluse selgemalt. vajalik ühe rongi käigus hoidmiseks siht- ja
saatepunkti vahel teatud ajavahemikul.
Raudteelõik on teatud vahemik ükskõik millisest
raudtee (harutee, seisutee, umbtee jne)
vahemikust, st ei pruugi olla vajalik rongi käigus
hoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud
ajavahemikul.
Eelnõu § 2 punkti 32 lisada täpsustav lõik: „
…vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast
Arvestatud.
jaamavahele blokeeritakse automaatselt,
väljasõidufoori avamisel …“.
Eelnõu § 2 punktis 103 asendada termin
„käsk“ mõistega „vastutav käsk“, sest käsk on
Arvestatud.
ka raudteeveeremi juhile raadioside teel
edastatav käsk.
Kuidas määrata piiri avaliku raudtee ja
mitteavaliku raudtee vahel, kui avaliku raudtee Raudteeseaduses on avalik raudtee ja mitteavalik
termin puudub nii raudteeseaduses kui ka raudtee lahti selgitatud.
eelnõus?
Raudtee signalisatsioonijuhendi punkt 1.1
§ 2 kohaselt on raudteeliiklus raudteeveeremi
määrab kindlaks, kus juhendit kasutatakse, mitte
liiklus (seega k.a. eriveerem jaamavahel)
ei defineeri termineid. Terminite „rongiliiklus“ ja
raudteel ja Lisa 3 Raudtee
„raudteeliiklus“ sisu on erinev ja on § 2
signalisatsioonijuhendi punkti 1.1. kohaselt
defineeritud. Kui eriveerem sõidab avalikul
raudteeliiklus on rongiliiklus ja manöövritöö.
raudteel, siis saab ronginumbri ehk osaleb
(seega v.a. eriveerem jaamavahel). Ettepanek:
rongiliikluses. Kui liigub ilma ronginumbrita, siis
ühtlustada terminid.
osaleb raudteeliikluses.
Eelnõu § 2 punkti 60 lisada sõna pöörangute
ette täiend „elektritsentralisatsiooniga
Arvestatud.
liidestatud“ ning lisada täiend
„isoleerpiirkond“.
Ettepanek uueks sõnastuseks: pöörang on
pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, Termin „pöörang“ on eelnõus juba piisava
sulgrööbastest, liikuva südamikuga riströöpast detailsusega defineeritud.
ning seademehhanismist.
Ettepanek sõnastada termin „Rööbe“
Terminist loobuti, kuna määruses seda ei
järgmiselt: „Rööbe on tee pealisehitise
kasutata.
rööpapeade sisepindade vahe;“
Termin „raudteejaam“ asendada sõnaga
Arvestatud.
„jaam“.
Eelnõu § 2 punkt 98 tekstis sõnad „juhtimise ja
liiklusohutuse …“ asendada sõnadega Arvestatud
„juhtimise ja liiklus- ning tööohutuse …“.
„veeremigabariit“ on definitsioonina lahti
Eelnõu § 2 punkt 105 termin „veeremigabariit“ kirjutatud, mistõttu puudub võimalus, et seda
asendada terminiga „raudteeveeremi gabariit“. oleks võimalik segamini ajada mõne muu
terminiga.
§ 6 lõikes 1 kirjeldatud nõuded peaksid
Mittearvestatud. Kuna jaamas võib veerem
kehtima vaid raudteeveeremi seismiseks
seisma või peatuma panna igal teel, siis on § 6
ettenähtud jaamateedele, mitte kõikidele
lõikes 1 toodud nõuded asjakohased.
jaamateedele.
5
Eelnõu § 8 lõige 3 – Igal meldepunktil …. peab
nähtaval kohal olema selle nimetus või
Nimi või number peavad olema, et
number. AS Eesti Raudtee raudteetaristul
identifitseerida objekt. Kui nime pole anda, siis
blokkpostide juures ei saa olema ühtegi hoonet
võib märgiposti külge panna ka numbri. Vastav
ehk antud nõue tähendab seda, et peame
info on vajalik liikluskorraldaja, raudteeveeremi
paigaldama nn metsavahele märgiposti otsa
juhi ja päästemeeskondade töö korraldamiseks.
eraldi sildi nimetusega. Küsimus jääb, et kelle
jaoks?
Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma
selgitusteta ning ilma analüüsideta. Olemasolev
Eelnõu § 9 lõiget 1 muuta selliselt , et sõnastus ei keela teepeenra laiust muuta 500
teepeenra laius peab olema mõlemal pool millimeetrini (või ka rohkem) ka praegu. 400 mm
vähemalt 500 millimeetrit. on seni olnud praktikas piisav, mistõttu puudub
hetkel vajadus seda nõuet muuta ja kõigile
kohutuslikuks teha.
Ettepanek muuta tabelis „Rööpmelaiuse
põhinormid ning kõrvalekalded“ tärniga
Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma
märgitud piirnorme selliselt et laiuse lubatud
argumentide ja selgitusteta. Senise praktika
kõrvalekalle oleks +16 mm, kui kehtestatud
kohaselt puudub selleks ka vajadus.
kiirus on 50 km /h ja vähem.
Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma
§ 9 lõikesse 5 tuleks lisada lõik „…kuni 6
argumentide ja selgitusteta, miks vastav
millimeetrit kõrgemal, kusjuures sellise sirge
muudatus vajalik on või mida see paremaks
teelõigu pikkus ei tohi olla alla 200 meetri.“
muudab.
§ 10 lõikes 2 tuleks kustutada lause: Mittearvestatud. Lumesulatus- või
„Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse mehhaniseeritud lumepuhastusseadmed on
lumesulatus- või mehhaniseeritud olulised tagamaks pöörmete ohutu ning
lumepuhastusseadmega.“ nõuetekohane kasutamine.
Ettepanek § 10 lõike 4 punkt 3 uueks
sõnastuseks: „viima mittetöötava sulgrööpa
Mittearvestatud. Ettepanek on esitatud ilma
raamrööpast pöörme margi 1/18 puhul
argumentide ja selgitusteta, miks vastav
vähemalt 120 millimeetri kaugusel ning
muudatus vajalik on või mida see paremaks
muude pöörmetüüpide puhul vähemalt 125
muudab.
millimeetri kaugusele. Kaugust mõõdetakse
esimese tõmberaua juurest.“
Eelnõu § 10 lõikest 5 vaja välja jätta: „välja
arvatud sorteerimismäe- ja sorteerimisteedel Arvestatud.
paiknevatel“.
Eelnõu § 11 lõike 1 teksti algus on vaja
kirjutada „Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukoha
Arvestatud osaliselt. Teksti täpsustati
…“, samuti on nii vaja kirjutada ka lisa 4
nimetuses ja lisa 4 punktis 1.1.
Ohutuse tagamiseks on oluline, et eelnõu § 11
Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestada, et nõue kehtib
lõike 4 nõudeid täidetaks nii jaamades kui ka
ainult väljapool jaamu.
väljaspool jaamu.
Eelnõu § 12 lõikes 1 ja ka eelnõu teistest Arvestatud. Viide aastanumbrile ei ole vajalik.
punktides on nimetatud standardid koos Kasutama peaks kõige uuemat standardi
kehtestatud aasta numbri näitamisega. väljaannet. Kuna standardis kirjeldatud
Arvestades asjaolu, et kehtivad standardid põhimõtted on vaid üks võimalus tagada teatud
tuleb üle vaadata iga viie aasta tagant, kas on tasemel nõuete täitmist, siis seadusandja on
mõistlik aasta arvu näitamine ning milles õigusloome protsessis võimaldanud ettevõtjatel
seisnevad standardiga samaväärsed nõuded. kasutada ka muid meetmeid, parameetreid ja
6
põhimõtteid, kui nad suudavad tõendada, et need
tagavad samaväärse või parema tulemuse kui
standardiga on sätestatud.
Kehtestatud nõude eesmärk on tagada, et veo- ja
infrastruktuuriettevõtja töötajad teaksid, millises
Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab, et kolmesuunalise sektsioonis toimub mootorrongide ühendamine
reisirongide teenindamise võimaluse või lahutamine. Tekstile vorminõuete
olemasolul peab reisijate ooteplatvormid kehtestamine ei ole antud juhul vajalik ning oleks
jagama sektsioonideks ja varustama vastavate ettevõtjale iseseisva otsustuse suhtes liigselt
infoviitadega. Kuidas ja millise märgistusega piirav. Lähtuma peab põhimõttest, et kõikidele
sektsioonideks jagamist tegema peab, jääb oleks arusaadav ning nähtav. Täpsemad nõuded
ebaselgeks. (kuidas ja millise märgistusega sektsioonideks
jagatakse) töötab välja raudteeinfrastruktuuri
majandaja oma asutuse juhenddokumendis.
Arvestatud. Termin „manöövritee“ on eelnõu §
Eelnõu § 13 lõikes 1 on kasutatud terminit
13 lõikest 1 välja võetud, kuid kohad kus
„manöövriteed“ – selline termin on tundmatu
toimuvad manöövritööd peavad vajadusel olema
ja millised teed siia kuuluvad on teadmata.
valgustatud.
Eelnõu § 13 lõike 3 teksti lõpp tuleks kirjutada
„… reisijate ja rongiliikluse ning töötajate Arvestatud.
ohutus.“
§ 14 lõikesse 3 lisada täpsustav lõik: „Märkide
alumise serva kõrgus peab olema rööpapeast Arvestatud.
vähemalt 1500 mm.“
Eelnõu § 16 lõige 1 sõnastada järgmiselt:
„Teeblokeeringu seadmed ei tohi võimaldada
väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on piisav.
nende piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe, Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust,
vabanemist Jaamavahe tee ja jaamatee mida § 16 lõikega 1 on soovitud sätestada.
vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke
korral edastama hõivatuse informatsiooni.“
Eelnõu § 16 lõige 2 sõnastada järgmiselt:
„Teeblokeeringuga üheteelisel jaamavahel
peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist
olema välistatud võimalus avada naaberjaama Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on piisav.
poolt väljasõidufoori vastassuuna rongi Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust,
saatmiseks samale jaamavahele. Samasugune mida § 16 lõikega 2 on soovitud sätestada.
signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka
kahe- või enamateelisel jaamavahel, kui teed
on määratud kahesuunaliseks liikluseks.“
Jaamakorraldaja on oma tööülesannetelt ka
liikluskorraldaja, kes jaamas korraldab rongide
vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu
raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu-
saateteedel, ning jaamades, kus puudub mõni
Eelnõu § 17 lõikes 5 ja 6 esimeses lauses sõna
teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel.
„jaamakorraldaja“ oleks vaja asendada sõnaga
Liikluskorraldaja võib olla ühe spetsiifilise
„liikluskorraldaja“.
protsessi läbiviimiseks välja koolitatud pädev
isik, kelle tööde tegemiseks ei pruugi eelnõu § 17
lõikes 5 ja 6 toodud nõuded olla primaarsed.
Antud juhul on õigem kasutada terminit
„jaamakorraldaja“.
7
Kontrolli nõue on juba lõikes sees, vaja on
Eelnõu § 18 lõikes 1 punktis 2 asendada sõna sätestada ka kontrollnäitude olemasolu.
„kontrollnäidud“ sõnaga „kontrolli“. Väljapakutud ettepanek ei kata vajadust, mida §
18 lõikega 1 punktiga 2 on soovitud sätestada.
Eelnõu § 20 lõige 2 punktis 3 kasutatud sõna
„pöörmesektsioonide“ asendada sõnaga Arvestatud.
„pöörmepiirkondade“.
Kuna eelnõu § 21 lõikes 1 toodud termin
„pöörmerajoon“ puudub, siis tuleks selle
alapunkti teine lause kirjutada nii: „Ühe ja Arvestatud.
sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud
kasutada ühe jaama piires.“
Kõiki objekte ei ole mõttekas eraldi üles lugeda.
Eelnõu § 25 lõike 6 tekstis puuduvad Elektripaigaldised peavad olema kaitstud lühise
järgmised rajatised: „metall- ja ning normist suurema ülepinge ja ülekoormuse
raudbetoonsillad, viaduktid, foorid jms.“ eest kõikides rajatistes, (sh metall- ja
raudbetoonsillad, viaduktid, foorid jms).
Eelnõu § 26 lõike 2 sõnastust soovitakse
täpsustada järgmiselt: „Süvendis paigutatakse Arvestatud.
kontaktvõrgu mastid küveti taha.“
Eelnõu § 27 nimetust
„Signalisatsiooniehitised“ tuleks muuta, kas
Arvestatud.
„Signalisatsiooniseadmed või siis
„Signalisatsioonirajatised“.
Eelnõu § 27 lõike 4 lõpust kustutada järgmine
lõik: „Automaatblokeeringuta liinil on Mittearvestatud. Muudatus võib tekita segadust
sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori raudteeliikluses.
normaalnäit keelav.“
Eelnõu § 27 lõike 16 teises lauses sõna
„teederühmale“ asemel tuleks kirjutada
Arvestatud.
„teedegrupile, sest siis on see vastavuses
mõistetes näidatuga.
Eelnõu § 29 lõige 4 ja lõige 6 sõnastust vaja
täpsustada järgmiselt:„… eelnevalt
Arvestatud.
kooskõlastades selle asjakohase
raudteeinfrastruktuuri majandajaga.“
Eelnõu § 29 lõike 5 lause algusesse lisada
täiendavalt sõna „vagunite“: „Vedurite,
Arvestatud.
mootorrongide, eriveeremite ning vagunite
…“
Juhtratastega eriveeremile sätestatakse erisus
Eelnõu § 30 lõiget 4 täiendada järgmise eelnõu §-s 30 lõikes 1. Lõikes 3 toodud sätete
sõnastusega: „Lõike 3 nõuded ei laiene osas on tehnilise passi olemasolu vajalik.
juhtratastega eriveeremile.“ Täpsemad nõuded kehtestab raudteeveeremi
valdaja.
Eelnõu § 30 lõikes 6 sätestatakse nõue
konkreetselt turvangu- ja sideseadmete
Eelnõu § 30 lõikes 6 asendada „turvangu- ja
kasutamiseks juhendmaterjali väljatöötamiseks.
sideseadmed“ terminiga „ohutusseadmed“.
Ohutusseadmed on liiga üldsõnaline ja mitmeti
tõlgendatava termin antud kontekstis.
Eelnõu § 35 lõige 1 punktis 4 sõna „pideva“ Arvestatud. Õigusselguse huvides sõnast
peab millegagi asendama, sest liiklusgraafiku „pideva“ loobutakse. Antud punkti mõte seisneb
koostab raudteeinfrastruktuuri majandaja ning selles, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab
8
kuidas ta saab tagada, ei pidevalt oleks koostama liiklusgraafikud põhimõttel, mis
raudteeveoettevõtja raudteeveeremi võimaldaks raudteeinfrastruktuuri
meeskondadele tagatud pideva tööajast läbilaskevõime parimal viisil kasutamise ning
kinnipidamine? raudteeveeremi meeskondade tööajast parimal
viisil kinnipidamise.
Tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja
Eelnõu § 35 lõige 2 punkt 5 sõnastada elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja
järgmiselt: „võimaluse minimaalselt 2 h remonditöödeks ettenähtud aeg saab olla üksnes
ajavahemiku tee ja rajatiste ning turvangu-, vajaduspõhine, mida ka reaalselt selleks
side- ja elektripaigaldiste jooksvaks otstarbeks kasutatakse. Vastupidisel korral ei
korrashoiuks ja remonditöödeks.“ oleks raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime
efektiivselt ja otstarbekalt kasutatud.
Arvestatud. Eelnõu § 35 lõike 4 sõnastust
Eelnõu § 35 lõike 5 sõnastust tuleks täpsustati. Eelistuste määratlemisel lähtutakse
täpsustada. raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud
sõnastusest.
Eelnõu § 38 lõikes 4 „ärasaatmisel“ asendada
Arvestatud.
sõnaga „saatmisel“.
Eelnõu § 40 lõikest 1 jätta välja sõna
„kirjalik“, sest täna võib/saab hoiatust anda ka Arvestatud.
raadioside teel, tahvelarvutisse jne.
Nõuded peavad kehtima kõikidele ettevõtjatele
ühetaoliselt ning selleks peab raudteeveeremi
Eelnõu § 42 lõige 2 on aegunud, sest
kaal ja pikkus olema määratud rongi panekul
riigisiseste reisirongide pikkusnormid
sõiduplaani nn „raamatu“ vastavate tabelite järgi
määrataks raudteeinfrastruktuuri majandaja ja
(kogu info on ühes kohas ja ei ole vaja hakata
raudteeveoettevõtja vahel sõlmitava
erinevatest lepingutest seda infot otsima). Vastav
infrastruktuuri kasutamise lepinguga,
nõue peab olema sätestatud õigusaktiga. Tabelid
rahvusvaheliste reisirongide pikkusnormid
peavad muuhulgas vastama rahvusvahelistele
määratakse rahvusvaheliste kokkulepetega
kokkulepetele ning infrastruktuuri kasutamise
lepingutele.
Eelnõu § 46 lõike 6 punkti 9 tekstis sõnad
Arvestatud.
„naaberrajal“ asendada sõnadega „naaberteel“.
Eelnõu § 46 lõige 7 punktis 3 asendada sõna
Arvestatud.
„õiendi“ sõnaga „teatise“.
Andurite paigaldamine sõltub hoonete
kasutamise iseloomust, intensiivsusest ning
Eelnõu § 49 lõikes 1 peaks jaamas ja depoos ohuhinnangutest. Üldist kohustust kõikidesse
olevad ehitised olema varustatud ka tulekahju hoonetesse tulekahju ennetavaid andureid
ennetavate anduritega. paigaldada ei ole otstarbekas kehtestada.
Andurite paigaldamist reguleerib tuleohutuse
seadus.
Arvestatud osaliselt. Sõnastust täpsustati.
Eelnõu lisa 2 punkt 3 tuleks nimetata
„Teedevahe“ ei sobi kuna jääb arusaamtuks
„Teedevahe“, sest see on korrektsem,
millisest vahest räägitakse, kust see hakkab ja
telgedevahe on ka raudteeveeremil.
kust see lõppeb. Tee telgede vahe on täpsem.
Sõnad „raja, radade“ asemel kasutada sõna
„tee, teede“. Raudteel ei ole radasid ei jaamas Arvestatud osaliselt.
ega ka jaamavahel.
Eelnõu lisa 2 punkt 4.2 täpsustada selliselt, et
Arvestatud osaliselt. Antud nõue on määrusest
pöörmetel ei peaks olema liikuvat riströöpa
välja võetud, sest see ei ole ohutuse seisukohast
südamikku, kui tootja on nii ette näinud
vajalik. Ohutusnõuded tavaraudteel
(otsesuunas liikumiseks).
9
liikumiskiiruse 141-160 km/h juures on jätkuvalt
ka tavapöörangu kasutamisega tagatud.
Lisa 3 punkt 5.1.6 sõnastada järgmiselt: „kolm
kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril Mittearvestatud. Fooril peab olema konkreetne
ja dresiinil raudtee valdaja kehtestatud korras nimi ning punkti 5.1.6 viimase lause lõpp „ … ja
vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvaltee signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem
vabale teeosale ning liikuda punase näiduga saabunud rong“ on oluline info, millest ei saa
signaliseeriva foorini või signaalmärgini joonis 6 kontekstis loobuda.
„Mootorrongi ühendamise koht“ (joonis 6)“.
Lisa 3 punkt 11.5 sõnastada järgmiselt:
“Normaalolekus tõkkefoori ja selle Arvestatud. Sõnastust täpsustati.
hoiatusfoori signaaltuled üldjuhul ei põle.“
Ei ole määratud, millistesse peatuskohtadesse
Mittearvestatud. Märkide paigutus sõltub
tuleb paigaldada hoiatavad signaalmärgid -
komisjoni otsusest, mis võtab arvesse keskkonna
„veduri peatuskoht“ ja/või „esimese vaguni
ja objektide iseärasusi ning leiab märgi
peatuskoht“. On öeldud, et raudtee-ettevõtja
paigaldamiseks kõige otstarbekama koha.
komisjonil on õigus nende märkide asukohad
Eelnõuga etteantud parameetrid ei pruugi tagada
määrata. Ettepanek: sõnastada analoogselt
parimat tulemust.
punktiga 27.7.4.
Lisa 3 punkt 16.4 - Ettepanek: tühistada punkt Mittearvestatud. Märgid, mis on paigaldatud
kuna pole realiseeritav. Ajutised kiiruse kuudeks või seisavad aastaid, ei ole oma
vähendamise märgid võivad paigaldatud olla ka olemuselt ajutised. Ohutuse tagamiseks peab
kuudeks. Sama kehtib ka punase kilbi puhul, kus tööjuhil olema võimalus hallata ajutist punast
osa jaamateest suletud ja märk seisab aastaid. signaali.
Lisa 3 - Signalist peab piiramiskohustuste
täitmisel kandma raudtee valdaja kehtestatud
kollast signalisti ametimütsi. Arvestatud.
Ettepanek: tühistada vastav nõue, kuna mütsi
kandmine ei ole asjakohane.
Mittearvestatud. Vastav skeem tuleb kehtestada
Lisa 3 punkt 16.10. Märkide paigaldamise
raudteehoiutööde juhendis. Dubleerida ei ole vaja
kohta puudub skeem. Ettepanek: lisada
ning üldiseks kohustuseks ei ole samuti vaja seda
skeem.
nõuet kehtestada.
Lisa 3 punkt 17.1. Ettepanek uueks
sõnastuseks: Iga veeremi liikumist ohustav
takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata
ajutiste peatussignaalidega (signaalmärk
„Peatussignaal“ või fooride keelavad näidu
tuli) olenemata sellest, kas on oodata rongi või
Mittearvestatud. Liikluskorraldaja käsuga saab
muu veeremiüksuse saabumist takistuskohale
siiski keelava tulega foorist mööduda ja juht ei
või mitte. Peatussignaalideks loetakse
teagi, et takistuskoht on ees. Märk vähemalt
signaalmärk „Peatussignaal“ ja ka fooride
teavitab sellest.
keelavaid näitu tulesid, kui on tehtud sellest
sissekanne jaamaraamatusse ning sellisel juhul
ei pea täiendavaid peatussignaalmärke
„Peatussignaal“ kasutama.
Selgitus: suletud fooriga pole märk
asjakohane.
Lisa 3 punkt 17.2. Ettepanek uueks
sõnastuseks: Jaamateel töö- või takistuskoha Mittearvestatud. Peatumissignaal on vajalik
piiramisel peatussignaalidega seatakse üldohutuse mõttes, kui pöörmed unustatakse
takistuskohale viivad pöörmed nn kaitseasendisse paigaldamast.
kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil
10
isoleeritakse töö- või takistuskoht nii, et
muudelt teedelt veerem sinna iseenesest või
juhuse tõttu ei pääse. Juhul, kui pöörmed
viiakse nn kaitse asendisse ja lukustatakse siis
ei pea täiendavalt piirama veel
piiramissignaalidega (joonis 53), kus punase
kilbi paigaldust ei nõuta).
Lisa 3 punkt 17.3 sõnastada järgmiselt: „ Pöörmete lukustamisel kaitseasendisse on
Kaitseasendisse seatud pöörmete riivoluline, et kõrvaline isik ei saaks seda
lukustatakse tabalukuga või fikseeritakse omavoliliselt ja kergekäeliselt muuta. Tulenevalt
pitskruvidega või nende kaitseasendis ei täida üksnes pitskruvide kasutamine oma
sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega.“ eesmärki.
Märk on vajalik, sest takistusest tuleb anda infot
Lisa 3 punkt 17.4. Ettepanek kustutada tekstis teistele asjaosalistele, kes raudteel toimetavad.
antud punkti juurde mitte kuuluv viide Märgi paigutamisel tuleb arvestada raudteel
joonisele 53. Selgitus: Märki pole võimalik töö valitsevaid olusid, st märki võib paigutada ka
ala keskele paigutada, kui seal toimub töö. vahetusse lähedusse, kui joonisel näidatud kohas
on hetkel remont (märgi paigaldamine võimatu).
Lisa 3 punkt 27.4. Ettepanek uueks
sõnastuseks: Jaama pea- ja vastuvõtu-
saateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp Helkurite loobumise vajadust ei ole ettepaneku
on spiraalikujuliselt mustavalgetriibuline tegija põhjendanud. Helkurid tuleb ohutuse
(joonis 88). Muude teede ühinemiskoha tagamiseks ikkagi panna.
piirdetulp on mustvalge vastavalt (joonisel 89)
näidatule.
Lisa 3 punkt 28. Ettepanek: muuta pealkirja
„Takistuskoha signaalmärgid“ Selgitus: Antud Mittearvestatud. SJ järgi on takistuskoht miski
märke kasutab AS Eesti Raudtee aasta ringselt muu. Tegemist ikkagi ajutiste signaalmärkidega,
takistuskohtade märgistamiseks, et teemasinad mis peab kevadel kokku korjama ja sügisel uuesti
ei rikuks raudteele paigaldatud seadmeid. üles seadma.
Märgid on enamjaolt kasutusel 2/3 aastast.
Lisa 3 punkt 28.1.1 Ettepanek uueks
sõnastuseks: Tööorgan üles tõsta ja lõpetada
töö enne takistuskohta või läbida takistuskoht Mittearvestatud. Muudatus ei kata vajadust.
tööga erilise tähelepanuga, et ei kahjustataks
seadmeid (joonis 106).
Lisa 3 punkt 28.1.2. Ettepanek uueks
sõnastuseks: Tööorgan võib alla lasta
Mittearvestatud. Muudatus ei kata vajadust.
takistuskohta läbitud ja võib alustada tööga
(joonis 107).
Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle
avastaja rakendama otsekohe meetmeid
takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse
Lisa 3 Joonis 48. Ettepanek: Muuta mõõdud
takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal.
joonisel 48 vastavalt 200 m – 1200 m - 50m
Meetri täpsusega ei hakka kiireloomulises
ning 50 m -1200 m – 200 m. Joonis 49. Muuta
olukorras keegi vahemaid mõõtma, mistõttu 20 m
mõõdud joonisel 49 vastavalt 1200 m – 1200
nihutamiseaga olulist efekti ei saavutata.
m.
Tulenevalt puudub hetkel vajadus pikka aega
kasutusel olnud ja kõigile teadaolevaid
parameetreid muuta.
Lisa 3 joonised 50, 51, 106, 107, 109, 133. Tegemist on must-valge triibuliste postidega.
Ettepanek: muuta posti värv halliks. Antud juhul on oluline kontrastsuse esiletulek.
11
Must-valgel postil on kontrastsust ja
silmapaistvus suurem kui hallil postil.
Joonis 108 eesmärk on näidata märkide (joonis
Lisa 3 Joonis 108. Ettepanek: asendada tekst 106 ja 107) paigutamist. Joonisel on
raudteeülesõidukoht tekstiga takistuskoht. visualiseeritud raudteeülesõidukoht, mille
ümbersõnastamiseks puudub hetkel vajadus.
Mõiste „lähenemispiirkond“ sõnastada Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem
järgmiselt: „Lähenemispiirkond on elektriliste ja detailsem. Väljapakutud sõnastusettepanek ei
rööbasahelatega või anduritega seadmestatud kata vajadust, mida eelnõuga on soovitud
ülesõidukoha ees olev raudtee osa.“ sätestada.
Mõiste „teatesignalisatsioon“ sõnastada
järgmiselt: “Teatesignalisatsioon on
ülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega
Arvestatud.
ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus
juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse
üle ülesõidukoha“.
Lisa 4 punkt 2.1. Ettepanek uueks sõnastuseks:
„Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist,
Ettepanek on esitatud ilma argumentide ja
kummist, puidust, asfaltbetoonist või betoonist
selgitusteta. Olemasolevat põhimõtet ei ole
valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel
vajadust hetkel muuta. Samuti puudub vajadus
või/ja mõlemal pool väljapool rööpaid.
määratleda eraldi asfaltkatte välispiir millimeetri
Asfaltkattega raudteeülesõidukoha katte
täpsusega.
välispiir asub 1000 mm kaugusel välimisest
rööpast.“
Liiklusmärgi „STOP“ kasutamine ei ole alati
põhjendatud, sest see ei arvesta häirete
Lisa 4 punkt 4.4. Ettepanek asendada
eripäradega. Alati ei ole vajalik sundida liiklejaid
liiklusmärk 186 „Muud ohud“ liiklusmärgi
peatuma, piisab kui kasutatakse teavitust foorid
222 „STOP“ vastu.
ei tööta. Kui olukord nõuab võib kasutada ka
liiklusmärki 222 „STOP“.
Lisa 4 punkt 6.4. Ettepanek Eemaldada punkt Mittearvestatud. Punkt 6.4 ja viide standardile on
6.4 sest nende liiklusmärkide paigaldust vajalik, et raudteeülesõidukoha teekattemärgis
reguleerib EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja „979a täristi“ saaks kõige otstarbekamal viisil
nende kasutamine“. paigaldatud.
Lisa 4 punkt 5 alapunkte 5.1.1 ja 5.1.2
Arvestatud. Sõnastust täpsustati.
sõnastust tuleks täpsustada.
Mittearvestatud. Ettepanek ei ole põhjendatud
Lisa 4 punktis 8.10 muuta reservtoite aega 8
ning ei vasta liiklusohutust puudutavale
tunnilt 4 tunnile.
vajadustele.
Lisa 4 punkti 8.15 lisada järgmine lõik Mittearvestatud. Talvel ei pruugi äärekive näha,
„Tähisposte ei pea paigaldama, kui sõiduteel mistõttu ohutus väheneks oluliselt. Tähispostid
on äärekivid või kui kõnnitee ja sõidutee on eriti vajalikud ka kurvilistel teedel ja pimedal
vaheline ala on vähem kui 0,6 m“. ajal.
Lisa 4 punkt 8.11 sõnastada järgmiselt:
Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem
“Haruteel asuval ülesõidukohal, kus
ja detailsem. Väljapakutud sõnastusettepanek ei
lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua
kata vajadust, mida eelnõuga on soovitud
elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb
sätestada.
ülesõidufoorid sisse ja välja lülitada“.
Lisa 4 punkt 9.13 sõnastada järgmiselt:
“Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast
vähemalt 6 m kaugusele, vajadusel kaugemale. Arvestatud.
Tõkkepuu mõiste võiks olla ka eelnõu
põhimõisteta all.
12
Pilt on avaldatud juba majandus- ja
Lisa 4 punkt 9.14. Ettepanek lisada kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a
liiklusmärgi 686b „Ohtlik koht või teeäär“ määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste
juurde ka pilt liiklusmärgist. tähendused ning nõuded fooridele“.
Dubleerimiseks puudub vajadus.
Lisa 4 punkt 9.22 sõnastada järgmiselt:
„Ülesõidukohal, mis asub raudteejaamas või
raudteejaama lähistel, nähakse ette
jaamakorraldaja ja rongidispetšeri poolt
ülesõidu signalisatsiooni sisselülitamine enne Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem.
käsu andmist rongide väljasaatmisel ja Väljapakutud sõnastusettepanek ei kata vajadust,
manöövrikoosseisude liikumisel fooride mida lisa 4 punktiga 9.22 on soovitud sätestada.
keelavate näitudega. Samuti peab olema ette
nähtud rongi- ja manöövrifooride sulgemine
ning tõkkefooride sisselülitamine
erijuhtumitel.“
Eelnõu lisa 4 punkt 12.1 sätestab, et
raudteeülekäigukoha katte laius peab olema
minimaalselt 1,6 m ja maksimaalselt 3 m. Arvestatud.
Selline nõue piirab võimalust teha
raudteeülekäigukohad laiemad kui 3 m.
Arvestatud. Eelnõu lisa 4 punkt 12.2 sõnastust
täpsustati, mis võimaldab raudteeülekäigukoha
seadmestamist jalakäijate liiklemist reguleerivate
fooride ja helisignaaliga, kuid ei kohusta selleks.
Eelnõu lisa 4 punkt 12.2 kohaselt võib Nimetatud punktiga soovitakse tagada, et
raudteeülekäigukohta seadmestada raudteeinfrastruktuuriettevõtjal oleks võimalik
raudteeülesõidufooriga 71. AS Eesti Raudtee ohutust parandada kõikidel raudteeülekäikudel,
hinnangul ei ole see mõistlik. kus selleks vajadus on tekkinud. Kohustuseks
seda nõuet ei seata, sest igal raudteeületuskohal
puudub selleks vajadus. Antud punkt ei takista
kasutusele võtta muid meetmeid, mis
raudteeülekäigukoha liiklusohutust parandavad.
Lisa 4 punkt 14.2 sõnastada järgmiselt:
„Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on
kaugemast ülesõidufoorist kuni vastaspoolse Mittearvestatud. Olemasolev sõnastus on täpsem.
äärmise rööpani, saadud pikkusele lisatakse 2,5
m.
Eelnõu tekstist ei selgu, millised nõuded
peavad olema täidetud olemasoleval taristul ja
Eelnõuga kehtestatavad nõuded hakkavad
millised nõuded kehtivad vaid
kehtima samal ajal kui hakkab kehtima eelnõu
ehitusloaõigusliku tegevuse korral. See on
(kui eelnõus ei ole mõne sätte osas kehtestatud
põhimõtteline ja oluline puudus - kas tuleb
teisiti).
kohe ümber ehitada nõuetele vastavaks või
tohib olla järgmise ehitustegevuseni.
Eelnõus tuleks kehtestada regulatsioon Mittearvestatud. Eelnõu kehtestab nõuded
olemasolevate süsteemide vastavushindamise raudteeseaduses sätestatud volitusnormi piires.
läbiviimiseks. Sertifitseerimata seadmed ja Vastavushindamise läbiviimine ning ISA
süsteemid. Näha ette ISA (Independent Safety (Independent Safety Assessment) läbiviimise
Assessment) läbiviimise kord. kord ei ole antud eelnõu eesmärgiks.
Täiendada eelnõud 1435 mm raudtee osas. Eelnõu kehtestab nõuded raudteeseaduses
Eelnõu muudatused ei võimalda 1435 raudtee sätestatud volitusnormi piires. Vajalikud risted
rajamist (s.h täna juba jaamades saab teha läbi 1520 mm ja EL TSI
13
projekteerimisstaadiumis olevaid 1435/1520 kehtestatud nõuetega. EL koostalituse tehnilised
mm samatasandiliste ristete rajamist). nõuded sätestavad olulised parameetrid ja nõuded
juba praegu ka 1435 mm raudteele.
Täiendada iga Lisa punktiga, et kogu Lisa Mittearvestatud. Määruses ja määruse lisade
nõuded kehtivad vaid 1520/1524 mm ja kuni üldsätete all on täpselt sätestatud, mille kohta
kiirusega 160 km/h raudteele. määrus või selle lisa kohaldub.
Eelnõus puuduvad tingimused tsentraliseeritud Mittearvestatud. Ühtseid reegleid ei saa kõikidele
pöörangu kasutamiseks raudteeliikluses, mida infrastruktuuriettevõtjatele eelnõuga sätestada,
ajutiselt pole võimalik kontrollida sest erinevate raudtee-ettevõtjatele kuuluv
juhtimisseadmete abil. Ettepanek: täiendada raudteeinfrastruktuur on erinev ning erinevalt
eelnõud selles osas, mis võimaldaks seadmestatud pöörangud vajavad erinevat
tsentraliseeritud pöörangu kasutamist lähenemist. Vastavad nõuded peavad
raudteeliikluses, mida ajutiselt pole võimalik infrastruktuuri majandajad sätestama oma
kontrollida juhtimisseadmete abil. ettevõtte siseses liiklusjuhendis.
Eelnõu võiks kajastada ka ehitiste või Ettevõtte siseselt võib raudtee-ettevõtja vastavalt
seadmete, veeremigabariidi ja ebagabariidi vajadusele kehtestada omale täiendavaid
veoste astmeid, (külgmine, alumine ja juhendeid. Üleüldise nõude kehtestamiseks
ülemine), juhend ДЧ -1835. puudub vajadus.
AS Eesti Liinirongid
Digitaalne teade on olemuselt samuti kirjalik
teade (N: e-kiri). Kirjaliku teate puhul on oluline,
et seda oleks võimalik taasesitatavas vormis
§ 2 punkt 14. Kumma alla käib digitaalsel
uuesti esitada. Siinjuures ei ole vahet, kas teade
kujul info? Tekstis võiks olla lihtsalt teade.
on kirjutatud paberile või saadetud elektroonselt.
Täiend suuline ja kirjalik ei ole vajalik.
Lihtsalt „teade“ ei sobi, sest eelnõus on tehtud
vahet suulistel ja kirjalikel teadetel (hoiatus, käsk
jms).
Eelnõus on mootorrongina käsitletud üksnes
diisel- ja elektrironge, mis omavad teatud
kindlaid karakteristikuid. Kui peaks turule tulema
lisaks olemasolevatele ka gaasi-, vesinik- või
hübriidrongid jne, siis käsitletakse ja hinnatakse
§ 2 punkt 48. Mootorrong on
neid eelnevalt vastavalt nende tootjapoolsetele
mootorrongiveeremist koostatud rong, mis
karakteristikutele. Lähtuvalt analüüside
jaguneb liigiti vastavalt veoallikale (võivad
tulemustest tehakse otsus, kas neid saab käsitleda
olla nii gaasi-, vesinik-, kui hübriidrongid).
„mootorrongina“ või on vajalik kasutusele võtta
uus termin, millele kehtestatakse vajadusel ka uue
nõuded. Kuna vastav teave hetkel puudub, siis ei
saa neid ka ühise termini „mootorrong“ alla
paigutada.
§ 20 lõige 2 punkt 1. See piirab juba hõivatud § 20 lõige 2 punkt 1 peabki piirama, et rong ei
teele vastuvõttu ilma, et tee oleks jaotatud kihutaks juba samal teel seisvale rongile otsa,
sektsioonideks? § 37 lõige 2 lubab vaid sõidaks ohutu kiirusega (mitte üle 20 km/h).
mootorronge juba hõivatud teele vastu võtta – Seda niikaua, kui tee jaotatakse sektsiooniks
kuidas see vastasseis lahendada? täiendava fooriga.
Euroopa Komisjoni 18. november 2014. a
määruses (EL) nr 1301/2014 (OJ L 356,
§ 25 lõige 4. Kas peaks olema lisatud ka 25 kV 12.12.2014, p. 179–227) on käsitletud EL
veoveeremi vooluvõtturi pinge piirnäitajad. raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi
Kas vahelduvvoolule 25 kV on ka mõningaid koostalitluse tehnilised kirjeldused. Kuna
nõudeid? tegemist on otsekohalduva määrusega, siis
siseriiklikus õiguses nimetatud nõudeid ei
dubleerita.
14
§ 30 lõige 5 punkt 3. Üldiselt ei ole see punkt
vajalik, kuna vedurifoor näitab eesoleva foori
§ 30 lõige 5 punkt 3 on hädavajalik, sest ilma selle
signaali ning lubatud kiirus hakkab kehtima
punkti nõudeta ei pruugita VEPS-i (või muud
alles peale teefoori läbimist. Veduri
sarnast süsteemi) seadmestada selliselt, et pidurid
automaatsignalisatsiooni seade rakendab
rakenduksid kiiruse ületamisel.
automaatselt pidurid, kui veerem läbib foori
lubatud kiirusest suurema kiirusega.
§ 32 lõige 1. Mis on käsipidur? Meie rongidel
on seisupidur, mis rakendub automaatselt ja Arvestatud. Teksti täpsustati.
käsipidureid ei ole.
§ 34 lõige 4. Kas raamat võib olla ka
elektrooniline variant. Lause sõnastus on
arusaamatu. Võiks olla: „Keelatud on anda
kauba laadimiseks, või inimeste veoks Sõnastust täpsustati. Nö „raamat“ võib tänapäeval
vaguneid, kui neile ei ole tehtud nõuetekohast olla nii paberkandjal kui ka elektroonne. Eelnõu
tehnohooldust. Kinnitus tehnohoolde sõnastus lubab kasutada mõlemat varianti.
läbiviimise kohta peab olema sisse kantud
raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud
„raamatusse“.“
§ 37 lõige 2. Lisada ka peatee, ehk siis ... jaama
saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama pea- Arvestatud.
või vastuvõtu-saateteele, mis on ....
Käitutakse nii, et antakse suuline või kirjalik käsk
§ 37 lõige 4. Kuidas käituda kui rong võetakse
sõitmiseks liikumiskiirusega mitte üle 20 km/h
vastu juba hõivatud tee vabale otsale?
kuni vastava märgini.
Sellisel juhul antakse raadioteel käsk keelavast
sissesõidu signaalist möödumiseks või avatakse
§ 37 lõige 7. Kuidas käituda kui rong võetakse
kolm kollast, kui vastuvõtu tee on fooriga
vastu juba hõivatud teeotsale?
poolitatud. Äärmisel juhul toob virgats kirjaliku
käsu.
Teksti täpsustati. Mõte käib ennekõike
§ 40 lõige 4. Kas see puudutab Elroni kaubarongi kohta. Mõeldud on seda, et kui on
ühendkoosseise? Kui puudutab, siis nõue iga piirkonnas pingeline olukord läbilaskevõime
rongi peas töötav veovahend ei pea paika. osadega, siis ühe osa tarbimisel saab kaks
Mida selle punktiga üleüldse mõeldud on? Mis kaubarongi teineteise järgi ühendada ning liigelda
on veovahend? ühendkoosseisuna. Eelnõu § 2 punktis 106 on
veovahendi mõiste toodud.
Lisaks rongi automaatpiduritele on veduril ka
abipidur. Veduri liikumisel ilma vaguniteta
§ 47 lõige 1 punkt 2. Varem oli juttu
pidurdatakse vedurit abipiduriga. Kui Elroni
käsipidurist, mis on abipidur? Elroni rongidel
rongidel nimetatakse abipidurit seisupiduriks, siis
on seisupidur. Kas käsipidur?
tuleks rakendada seisupidurit vastavalt rongi
tootja poolt ettenähtud juhendmaterjalidele.
Nõue tuleb ERTMS-st (ertms.net). Euroopa
raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on EL-
i poolt raudteesüsteemi signaalimise, juhtimise ja
koostalitlusvõime standardite süsteem, kus on
Lisa 2 punkt 7.4.1. Kas peab sisse kirjutama
sidelahendusena kasutusel GSM–R side.
tehnoloogia, mis võib mõne aja pärast
ERTMS-i peamine eesmärk on edendada rongide
vananeda?
koostalitlusvõimet EL-s. Selleks asendatakse
endised riiklikud signaalimisseadmed ja
töökorrad ühe uue üleeuroopalise rongide
juhtimis- ja juhtimissüsteemide standardiga, mida
15
rakendatakse kogu maailmas. Ülaltoodust
tulenevalt ei ole GSM–R side rakendamisele
hetkel alternatiivi.
Lisa 3 punkt 5.1.6. Kolm kollast tuld lubab
mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudtee
valdaja kehtestatud korras vähendatud
kiirusega sõita jaama kõrvaltee vabale
teeosale ning liikuda punase näiduga
signaliseeriva matkafoorini või signaalmärgini
„Mootorrongi ühendamise koht“ ja Arvestatud.
signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem
saabunud rong (joonis 6);
Ettepanek: .... sõita jaama pea- või kõrvaltee
vabale teeosale.....
Näiteks Tartu jaamas soovime rongide
kokkuhaakimist teostada ka peateel.
Tegemist on kahe erineva terminiga.
Mõisted „kaitseumbtee“ ja „püüdeumbtee“ Raudteeinfrastruktuuri majandaja jaoks on
võiks olla üks mõiste. oluline neil vahet teha. Nimetatud terminite
ühendamine võib tekitada segadust.
Ettepanek: kaksikvedu ehk mitmikvedu on
rongi vedamine kahe või enama veduriga, Praegune termin on arusaadav ja universaalne.
mille juhitimissüsteemid ei ole omavahel Kehtib nii vedurite juhtimissüsteemide
ühendatud ning mida juhitakse iga veduri pealt ühendamise kui ka mitteühendamise korral.
eraldi.
Arvestatud osaliselt. Diisel- ja elektrirongi
juhtvagunis tulekustutite arvu ühtlustamine on
otstarbekas. Kuna järele veetavad ehk
§ 50 lõige 13 punkt 1. Võiks olla 1 tulekustuti
haakevagunid võivad olla nii reisi- kui ka
nagu seda on elektrirongi juhtvagunis.
kaubavagunid, siis antud termini kasutamine ei
Haakevagunis võiks samuti 1 olla.
ole antud kontekstis asjakohane. Lähtuvalt
haakevaguni eripärast, on vajadus tulekustutite
järgi samuti erinev.
Joonisel 31 roheline foor 2 ei vilgu. Arvestatud.
Kordusfoori tähis KH1 on vajab
ajakohastamist. Samuti hoiatusfoori tähis, kas
AH või HA. Arvestades, et kordusfoor ja
hoiatusfoor pole iseseisvad, vaid dubleerivad, Arvestatud.
oleks loogiline HA Hoiatan A foori, KA1
Kordan A1 foori, KBM5 - Kordan matkafoori
BM5.
Ühemehejuhtimisel on Elroni rongis olemas ka
klienditeenindaja, kes vajadusel täidab abi
funktsioone. Ootamatu takistuse ilmnemisel peab
selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid
Joonis 48. Ühes isikus rongi juhtimisel ei ole takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse
võimalik meil nii detailselt takistuskohta takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal.
jaamavahel piirata. 1180 m asemel võiks olla Meetri täpsusega ei hakka kiireloomulises
1200 m ja 220 m asemel 200 m. olukorras keegi vahemaid mõõtma, mistõttu 20 m
nihutamiseaga olulist efekti ei saavutata.
Tulenevalt puudub hetkel vajadus pikka aega
kasutusel olnud ja kõigile teadaolevaid
parameetreid muuta.
16
On küll vajalik. Õnnetuse toimumisel võivad
sidevahendid kannatada saada, mistõttu side
Lisa 3 punkt 19.7. Kas on vajalik, et
puudub, kuid juhtumile on vajalik ümbruskonnas
raudteeveeremi juht peab andma perioodiliselt
asuvate isikute tähelepanu juhtida. Lähedal
üldhäiresignaali. Tänapäeval on sidevahendid
toimetavad raudteetöötajad jne, saavad
olemas.
üldhäiresignaali kuuldes aru, et miskit on
juhtunud ja oskavad vastavalt reageerida.
Lisa 3 punkt 31.1 Tabel. Ettepanek: Võtaks ära
„piiramist toimetava“. Asjalik signaal, mida
saaks kasutada ka muudes olukordades, kui Arvestatud.
töörong on jaamavahel, ei pea olema seotud
ainult piiramisega.
17
MÄÄRUS
09.11.2020 nr 71
Raudtee tehnokasutuseeskiri
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi määrus) kehtestab laiarööpmelisel
1520/1524-millimeetrisel raudteel raudteeveeremi liikumiskiiruse kuni 160 kilomeetrit tunnis
juures raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteekorrashoiu
ja raudteevedude nõuded ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks.
(2) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrisele raudteele kohalduvad ainult määruse lisas 1
„Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded“ sätestatud nõuded.
(3) Reisirongidega liiklemisel kiirusvahemikus 141–160 kilomeetrit tunnis kehtestatakse
täiendavad tehnilised ja ohutusnõuded määruse lisas 2 „Täiendavad tehnilised nõuded, kui
reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h“.
(4) Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse määruse reguleerimata osas kemikaaliseadust,
tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud asjakohaseid õigusakte.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) abipost on rööpmestikuta liikluskorralduspost jaamavahel harutee liitumiskoha
teenindamiseks, mis ei ole meldepunkt tervet jaamavahet läbivatele rongidele;
2) aken on ajavahemik rongiliikluses, mida kasutatakse remondi- või ehitustööde tegemiseks
või muul eesmärgil, katkestades selleks ajaks rongiliikluse jaamavahel, jaamavahe ühel teel või
jaamateel, kuid rongiliikluse katkestamine ei puuduta töörongide liikumist ja kasutamist;
3) automaatblokeering on rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul vastassuuna
rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel
ja jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, mida piiravate fooride näidud muutuvad
1
automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori
näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga hõivatud;
4) automaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt pärast
raudteeveeremi sisenemist lähenemispiirkonda ja ülesõidufooride töösse rakendumist ning
poom tõuseb automaatselt avatud asendisse ning ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide
andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast;
5) blokkpiirkond on osa jaamavahe rööbasahelaga või teljeloenduriga varustatud teest
automaatblokeeringu või iseseisva signalisatsioonivahendina kasutatava veduri
automaatsignalisatsiooni puhul, mis on piiratud läbisõidufooridega või blokkpiirkondade
piiridega ning läbisõidufoori või blokkpiirkonna piiri ja jaama piiriga;
6) depoo on hoonete ja rajatiste ning seadmete kompleks, mille abil tagatakse raudteeveeremi
töökorras olek;
7) dispetšeritsentralisatsioon on kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika
seadmete kompleks, kuhu kuuluvad elektritsentralisatsioon, tee automaatblokeering,
kombineeritud teeblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid ning mis võimaldab
rongiliikluse dispetšeril (edaspidi dispetšer) vahetult juhtimisseadmete abil juhtida ja
kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna
jaamavahedel ja jaamades;
8) ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi
ulatuda ükski ehitise või seadme osa, sealjuures võivad erandiks olla seadmed, mis on ette
nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga;
9) eriotstarbeline reisivagun on posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja
dünamomeetriavagun, laborvagun ja reisivaguni baasil ehitatud eriotstarbeline raudteeveerem;
10) eriotstarbeline tee on kaitse- ja püüdeumbtee, harutee ning muu eriotstarbeks ehitatud tee
jaamavahel või jaamas;
11) eriveerem on rööbastelt mittemahatõstetav eriotstarbeks ehitatud raudteeveerem;
12) foorisignalisatsioon on seade raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja
fooride vahel, mida kasutatakse tõkkefoorina;
13) harutee on vagunite etteandmiseks laadimis- või tühjendamispunkti või sealt äratoomiseks
ehitatud raudtee, mis on rööpmelises ühenduses jaamateega või peateega jaamavahel;
14) hoiatus on raudteeveeremi juhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise
tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta;
15) iseliikuv eriveerem on juhtratastega eriveerem, iseliikuvad teemasinad, dresiinid;
16) jaam on rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja
peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö
tegemist ning tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja
otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid
raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone;
17) jaamakorraldaja on töötaja, kes jaamas ainuisikuliselt korraldab rongide vastuvõtmist,
saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu-saateteedel, ning
jaamades, kus puudub mõni teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel;
18) jaamatee on tee jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis;
19) jaama tsentralisatsioonipost on ehitis jaamas, kuhu on koondatud tsentraliseeritud
pöörangute ja signaalide juhtimine ning nende seisundi kontrollimine;
20) jaamavahe on raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga;
21) juhtimisseadmed on vahendid, millega juhitakse raudteeliiklust;
22) juhtratastega eriveerem on veo- ja sõiduauto, traktor ning ekskavaator, millele on rööbastel
püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa juhtrattad;
23) juhtvagun on juhiruumiga varustatud esimene vagun rongi peas, kust juhitakse vaguni või
mootorrongi liikumist;
2
24) juhtvedur on esimene vedur rongi peas, kust juhitakse rongi või muu raudteeveeremi
liikumist;
25) kaitsepöörang on pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab raudteeveeremi väljumise
rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;
26) kaitseumbtee on kaitsepöörangust hargnev umbtee, millele suunatakse iseenesest liikuma
hakanud või juhitamatu raudteeveerem ja see välistab muu raudteeveeremi sattumise rongi või
muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;
27) kaksikvedu ehk mitmikvedu on rongi vedamine kahe või enama veduriga;
28) kallak on horisontaaljoone suhtes kaldu olev raudteeliini pikiprofiili element, mis sõltuvalt
raudteeveeremi liikumise suunast on kas tõus või lang;
29) kaubavagun on kaubaveoks ehitatud vagun ja kaubavaguni tüüpi eriotstarbeline vagun;
30) kiirpidurdus on liikuva rongi või muu raudteeveeremi pidurdamine suurima pidurdusjõu
rakendamisega;
31) kohalik juhend on raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud mehitatud raudteeületuskoha
ja selle seadmete tehnokasutuse juhend, millega sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -
ülekäigukoha seadmete käitamise, hoiu ja teenindamise kord;
32) kombineeritud teeblokeering on rongiliikluse süsteem, mille puhul vastassuuna rongi
saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ning
kui peale väljasõidufoori avamist on võimalik saata rong jaamavahele eeldusel, et rattapaari
loendussüsteemilt ja jaamavahel asuvatelt isoleerpiirkondadelt on saadud elektriline signaal, et
jaamavahe on vaba;
33) kontaktvõrk on juhtmetest, tarinditest ja muudest seadmetest koosnev rajatis, mis võimaldab
juhtida elektrivoolu veoalajaamast elektrirongi või -veduri vooluvõtturitele;
34) kõrvaltee on tee, mis ei ole peatee ja millele suundudes raudteeveerem kaldub pöörmel
sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale;
35) laadimisgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal
teeosal paiknevale raudteeveeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda
väljapoole;
36) liikluskorraldaja on raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud raudteeliikluse juhtimise
eest vastutav raudtee liikluskorraldaja kutset omav töötaja;
37) liikluskorraldusvahend on määruses ja selle lisades raudteeliikluse korraldamiseks ja
liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaal, signaalnäidik ja -märk, kirjalik luba, käsk ja
hoiatus ning sidevahenditega edastatav käsk ja hoiatus;
38) lähenemispiirkond on elektriliste rööbasahelatega või anduritega seadmestatud
raudteeülesõidukoha ees olev raudtee osa, mille pikkus määratakse arvestuslikult 3. peatükis
esitatud valemite alusel ning mis sõltub raudteeveeremi maksimaalsest lubatud kiirusest ja
raudteeülesõidukoha pikkusest;
39) mahatõstetav eriveerem on dresiin, remonditorn elektrifitseeritud piirkonnas, teerullik,
defektoskoopiakäru ja muu eriotstarbeks kohandatud veerem, mida neid teenindavad töötajad
saavad käsitsi rööbasteelt maha tõsta;
40) manöövritöö on rongide koostamine-lahutamine, veeremi ühelt teelt teisele paigutamine,
rongidele raudteeveeremi juurdehaakimine ja rongidest raudteeveeremi mahahaakimine, veduri
juurdehaakimine raudteeveeremile ja lahtihaakimine raudteeveeremist, raudteeveeremi
kinnitamine pidurkingadele peale sõitmisega, pidurkingade vabastamine nendelt
raudteeveeremi maha sõitmisega ning muu töö, mis nõuab veovahendi liikumist
manöövriveeremiga või üksikult;
41) manöövrijuht on töötaja, kes otseselt juhib manöövritööst osavõtvate töötajate tegevust ning
kellelt käsku saamata ei ole raudteeveeremi juhil õigust veovahendit liikuma panna;
3
42) manöövriveerem on vaguni või muu raudteeveeremi grupp, mis on kokku haagitud nii
omavahel kui ka manöövriveduriga või muu veovahendiga, või üksik vagun, mis on kokku
haagitud manöövriveduriga, muu veovahendiga või üksikveduriga;
43) matk on rongi või muu raudteeveeremi liikumise suund ja teekond, mis määratletakse teede,
pöörmete ja signaalide kogumina;
44) mehaaniline tõkkepuu on seadeldis, mille poomi avab ja sulgeb ülesõidukorraldaja või
kohalikus juhendis nimetatud töötaja käsitsi;
45) mehitatud valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mida
teenindab raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud ülesõidukorraldaja;
46) meldepunkt on koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe
blokkpiirkondadeks ja milleks on jaam, teepost, automaatblokeeringu läbisõidufoor ning
iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni
blokkpiirkondade piirid;
47) mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond on mitteavaliku raudtee jaam, mis ühendab
kahe või enama mitteavaliku raudtee valdaja raudteid;
48) mootorrong on mootorrongiveeremist koostatud rong, mis jaguneb diisel- ja elektrirongiks;
49) mootorrongiveerem on juht-, mootor- ja haakevagunid, millest koostatakse mootorronge;
50) muldkeha on pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis;
51) ohutusseade on raudteeveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne
on kontrollida raudteeveeremi juhi valvsust ja mis rakendab veduri automaatsignalisatsiooni
edastatavatest signaalidest ning raudteeveeremi juhi käitumisest lähtudes vastava vajaduse
ilmnemisel raudteeveeremi pidurisüsteemid;
52) pealisehitis on tee ülemine osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega,
liipritest või prussidest ja ballastist ning mis annab raudteeveeremi rataste koormuse edasi
muldkehale või rajatisele;
53) peatee on tee jaamavahel või jaamas, mis on jaamavahe tee vahetu jätk ja mis üldjuhul ei
pöördu pöörmel kõrvale;
54) pidurdusmaa on vahemaa, mille rong või muu liikuv raudteeveerem läbib pidurijuhtimise
seadme või hädapiduri käepideme pidurdamisasendisse seadmise hetkest kuni täieliku
peatumiseni;
55) pikk-kaubarong on kaubarong, mille pikkus tingvagunites ületab selle rongi
liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi ning on pikkusega
kuni 70 tingvagunit;
56) poolautomaatblokeering on poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mille puhul vastusuuna
rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse osaliselt automaatselt ja osaliselt
liikluskorraldaja poolt ning väljasõidufoor on võimalik avada ja rong saata jaamavahele
naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek“ olemasolul;
57) poolautomaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt
raudteeveeremi sisenemisel lähenemispiirkonda ning poom tõuseb avatud asendisse pärast
raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast ja liikluskorraldaja tõkkepuude avamise
juhtkäsu andmist;
58) päästerong on erivarustusega ja mehitatud eriotstarbeline veeremiüksus, mida kasutatakse
raudtee liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks, tulekahju kustutamise abistamiseks või
lokaliseerimiseks raudteel ja selle kaitsevööndis, keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning
raudteeliikluse taastamiseks;
59) pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja
seademehhanismist;
60) pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon on automaatika- ja
telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja
4
kontrollida kogu jaama, elektritsentralisatsiooniga liidestatud pööranguid, isoleerpiirkondi ja
foore ning tagada ohutu raudteeliikluse;
61) pööre on seade raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja koosneb pöörangust,
vaherööbastest ja riströöpast koos juhtrööbastega;
62) pöörmepost on üks või mitu tsentraliseerimata pööret, mida teenindab pöörmeseadja;
63) püüdeumbtee on jaama esimese sissesõidu pöörme ette ehitatud umbtee, mis on ette nähtud
langul liikuva ja juhitamatu rongi või muu raudteeveeremi peatamiseks;
64) rattapaariloendurite piirkond on raudteelõik jaamavahel või jaamades, mis on mõlemalt
poolt rattapaari loenduritega piiratud;
65) rattapaari loendussüsteem on süsteem, mis loendab rattapaariloenduritega varustatud
piirkonda sisenenud ja sealt väljunud rattapaaride arvu ja mis võrdleb loendustulemusi, ning
kui sisenenud ning väljunud rattapaaride arv ühtib, loetakse piirkond vabaks;
66) raudteehoid on raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises,
ehituses, remondis ja hooldes ja mille eesmärk on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee
kasutajatele vajalike tingimuste loomine ja keskkonnakahjustuste vältimine;
67) raudteeliiklus on raudteeveeremi liiklus raudteel;
68) raudteeveeremi juht on raudteel liikuva veduri, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muu
iseliikuva eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendi juht;
69) raudteeveeremi meeskond on raudteel liikuvat vedurit, mitmikveo puhul vedurite,
mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit
või veovahendit teenindav töötajate rühm;
70) raudteeülekäigukoht on jalgtee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht;
71) raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, mis
reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12
„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel kehtestatud
ülesõidufooride abil sõidukite, jalakäijate ja teiste liiklejate liiklust ülesõidukohal;
72) raudteeülesõidukoha piir on mõtteline sirgjoon sõiduteel, mille asukoha määrab tõkkepuu
telgjoon ning kui raudteeülesõidukohal tõkkepuid ei ole, siis tähistab raudteeülesõidukoha piiri
majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide
ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud liiklusmärk 121
„Üherööpmeline raudtee“ või liiklusmärk 122 „Mitmerööpmeline raudtee“ ning raudteel on
ülesõidukoha piir mõtteline sirgjoon, mis asub ülesõidukoha katte ääres;
73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht;
74) raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise lõikumise ala;
75) reisirong on reisivagunitest koostatud rong reisijate, pagasi ja posti veoks;
76) reisirongide peatuskoht on nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatumise
koht;
77) reisivagun on reisijate veoks ehitatud vagun ning restoran-, posti-, pagasi- ja muu
eriotstarbeline reisivagun;
78) rongiliiklus on liiklusgraafikus ettenähtud rongide ja erandkorras käiku määratud rongide
liiklus raudteel;
79) rööbasbuss on kahe juhiruumiga mootorvagun;
80) rööbastee on pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev
ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub;
81) rööpmestik on teede ja pöörmete kogum, mille abil tagatakse raudteeveeremi liiklus
raudteel;
82) seisutee on jaamatee, mille raudteeinfrastruktuuri majandaja on määranud raudteeveeremi
seismiseks veoprotsessis;
83) signaal on nähtav või kuuldav leppemärk teatud käskude edastamiseks;
84) signaalmärk on nähtav leppemärk, mille abil antakse käsk või korraldus;
5
85) sorteerimismägi on rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või
lahutamiseks, kus kasutatakse mäeharjale paigutatud raudteeveeremi raskusjõudu nende
iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele;
86) teatesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega
ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse üle
raudteeülesõidukoha;
87) tee vabaoleku kontrollseade on elektrooniline või elektromehaaniline seade, mis tuvastab
tee või isoleerpiirkonna vabaoleku ja milleks on elektrilised rööbasahelad, tonaalrööbasahelad,
rattapaaride loendussüsteemid ja optilised kontrollsüsteemid sorteerimismäel;
88) teedepark on teedegrupp jaamas;
89) teemärk on raudteeliini pikkust, plaani eripära ja teerajatiste või -seadmete asukohta
tähistav alaline märk;
90) teepost on meldepunkt jaamavahes, kus toimub rööbastee hargnemine;
91) tehnokorraldusakt on dokument, mis sätestab raudteeveeremi ohutut ja häireteta
vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist, samuti jaamasisese manöövritöö tegemist ja töötajate
tööohutuse nõuete täitmist jaamas;
92) tsentraliseerimata pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid seatakse ümber käsitsi vahetult
pöörme juures paikneva seademehhanismiga;
93) tsentraliseeritud pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid, liikuva südamikuga riströöpa
puhul ka liikuvat südamikku seatakse ja mille asendit kontrollitakse juhtimisseadmete abil;
94) turvang on signalisatsiooni, pöörangute ja signaalide tsentralisatsiooni ning blokeeringu
seadmed, mille abil tagatakse ohutu liiklus raudteel;
95) tõkkepuu on poomist ja ajamist koosnev seadeldis, mis tõkestab liikluse üle
raudteeületuskoha ning automaatse foorisignalisatsiooni olemasolu korral on tõkkepuu
dubleeriv seadeldis, mis lisaks automaatsele foorisignalisatsioonile tõkestab mehaanilise
tõkkena teeliikluse kõikidele teeliiklejatele üle raudteeületuskoha;
96) tõkkesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha ette raudteeveeremi jaoks paigaldatav
tõkkefoor, mida juhib ülesõidukorraldaja;
97) tõukevedur on vedur rongi sabas, mis abistab rongi vedavat vedurit tõusul ning vajadusel
ka rõhtsal teelõigul;
98) tööjuht on isik, kes vastutab raudteehoiuga seotud tööde juhtimise, liiklus- ning tööohutuse
tagamise eest tööde tegemise ajal;
99) tööpidurdus on rongi või muu veeremiüksuse pidurdamine liikumiskiiruse sujuva
vähendamise või peatamise eesmärgil;
100) töörong on veeremiüksus, mida kasutatakse raudteehoiu töödel;
101) vagun on rööbasteel kasutatav veok, mis võivad olla järelveetavad või iseliikuvad ning
järelveetavad ehk haakevagunid võivad olla reisi- või kaubavagunid;
102) valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mis on varustatud
video- või mehitatud valvega;
103) vastutav käsk on liiklusjuhtimise süsteemi kaudu turvanguseadmetele edastatav korraldus,
kui on kõrgendatud nõue toimingute jälgimiseks või kui standardseid toiminguid ei saa
turvanguseadmete tõrgete tõttu sooritada, sealjuures peab vastutava käsu rakendumiseks pädev
liikluskorraldaja kinnitama käsu vähemalt kaks korda;
104) veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsioonivahend on automaatne
rongiliikluse süsteem blokkpiirkondadega jaamavahel, kus rongiliiklust reguleeritakse
vedurifoori signaalide järgi ja mille puhul on meldepunktideks blokkpiirkondade tähistatud
piirid ning veduri automaatsignalisatsioon on veovahendil paiknev automaatikaseadmete
kompleks, mille ülesanne on edastada teeäärsete signaalide näidud raudteeveeremi juhile;
105) veeremigabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja
ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev raudteeveerem;
6
106) veovahend on raudteeveerem, millega saab vedada teist raudteeveeremit;
107) videovalvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, kus
raudteeülesõidukohal toimuvat jälgitakse videokaamerate abil, mis võivad olla täiendatud ka
muude seadmetega;
108) väljatõmbetee on jaamatee manöövritöö tegemiseks või raudteeveeremi paigutamiseks
ühelt teelt teisele;
109) õhkvahemik on kontaktvõrgu naaberpiirkondade vaheline ühendusviis, mis elektriveeremi
läbisõidul tagab kontaktvõrgu naaberpiirkondade elektrilise isoleerituse teineteisest;
110) ülesõidukorraldaja on töötaja, kes jälgib ja juhib raudteeülesõidukoha seadmete tööd;
111) ülivalvsus on raudteeveeremi juhi kõrgendatud tähelepanu seisund koos valmisolekuga
liikuva raudteeveeremi viivitamatuks peatamiseks, kui tekib oht liiklusele või inimestele.
2. peatükk
Ehitised ja seadmed
§ 3. Ehitiste ja seadmete üldnõuded
(1) Raudtee majandamiseks vajalikud ehitised ja seadmed tuleb hoida töökorras vastavalt nende
kasutusotstarbele ja ekspluatatsioonitingimustele.
(2) Ehitiste ja seadmete seisukorra eest vastutab ning nende vastavuse kontrolli ehitusgabariidi
nõuetele tagab raudtee-ettevõtja, kelle kasutuses on need ehitised ja seadmed.
(3) Ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektile ning neil peab olema tehniline pass.
Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja.
(4) Uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmed antakse käiku pärast nende käitamiseks
vajaliku tehnilise dokumentatsiooni kinnitamist ning neid ehitisi ja seadmeid teenindavate
töötajate teadmiste kontrollimist tehnilise dokumentatsiooni tundmises raudtee-ettevõtja
sätestatud korras.
§ 4. Teede, rööbaste ja pöörmete korrashoid
(1) Tee, rööbaste ja pöörmete tüüp ning tehniline korrasolek peab vastama
ekspluatatsioonitingimustele – liiklusintensiivsusele, raudteeveeremi teljekoormusele ja
rongidele kehtestatud liikumiskiirusele.
(2) Teede ja pöörmete tehnilisel korrashoiul tuleb lähtuda kolmest seisunditasemest:
1) tähelepanutase on väärtus, mille puhul tuleb regulaarsete hooldustööde käigus kontrollida
rööbastee geomeetrilisi parameetreid ja seisundit;
2) sekkumistase on väärtus, mille puhul tuleb teha täiendavaid parandustöid, et ennetada enne
järgmist kontrolli tee seisundi langemist koheste meetmete tasemeni;
3) koheste meetmete tase on väärtus, mille puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid rööbastee
nõuetele vastavale tasemele viimiseks, et vähendada raudteeveeremi rööbastelt mahasõidu
ohtu, sealjuures tuleb vajadusel puuduste kõrvaldamiseni rongide maksimaalset sõidukiirust
vähendada või raudteelõigul liiklus sulgeda.
(3) Tee ja pöörmete nõuetele vastavust tuleb perioodiliselt kontrollida. Täpsemad nõuded teede
ja pöörangute nõuetele vastavuse kontrollimise sagedusele, mõõtetehnoloogiale ja tööde
tegemise korrale, samuti pöörme raam-, sulg-, kõrvrööbaste ja riströöbaste südamike
7
vertikaalkulumi määrad ja nende kasutamise kord kuluminormide ületamise korral
kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis.
(4) Teed hoitakse tehniliselt korras raudteelõigu plaani ja pikiprofiiliga vastavuses. Teede
plaani ja pikiprofiili geodeetilist kontrolli ning mõõtkavaliste ja skemaatiliste plaanide
koostamist korraldatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis
sätestatud tingimustega vastavuses.
(5) Avaliku raudtee peateede rööpaid kontrollitakse defektoskoopiaseadmega või samaväärset
mõõtetulemust andva mõõtevahendiga. Kontroll peab hõlmama kogu rööpa ristlõiget, välja
arvatud rööpa tald, ning pikkust – vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee
korrashoiujuhendis sätestatud nõuetele.
(6) Avaliku raudtee peateede geomeetria nõuetele vastavust tuleb kontrollida seadmega, mis
võimaldab salvestada mõõdetud parameetreid reaalajas. Kontrollimise sagedus kehtestatakse
avaliku raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis lähtuvalt teelõigu
liikluskoormusest, rongidele kehtestatud liikumiskiirusest, rööbastee seisukorrast ja teelõigul
varasemalt tuvastatud defektsete rööbaste arvust.
§ 5. Gabariidid
(1) Ehitus-, laadimis-, veeremigabariit ning ebagabariitsete veoste ebagabariitsus peavad
vastama standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi
gabariidid“ või sellega samaväärsetele nõuetele.
(2) Kaheteelisel jaamavahel peab teede telgede vahe sirgel teeosal olema vähemalt 4100
millimeetrit. Kolme- või neljateelisel jaamavahel peab teise ja kolmanda tee telgede vaheline
kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 5000 millimeetrit.
(3) Jaamas peab naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel teeosal olema vähemalt 4800
millimeetrit, teistel teedel, mis ei ole naaberteed, vähemalt 4500 millimeetrit. Kooskõlastades
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib naaberteede telgede vaheline kaugus sirgel
teeosal olla vähemalt 4300 millimeetrit. Kui peateed on jaamas äärmised, siis võib nende
telgedevahe olla 4100 millimeetrit. Vagunist vagunisse laadimiseks määratud teede telgede
vahe määratakse ehitusprojektis ning võib olla vähemalt 3600 millimeetrit.
(4) Horisontaalkaugused naaberteede telgede vahel kõverikel ja kõvera tee telje ning ehitise
vahel määratakse standardile GOST 9238-2013 „Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi
gabariidid“ või sellega samaväärsete nõuete alusel.
(5) Raudteeveeremile laaditud veos koos pakendi, aluse ja kinnitusvahenditega ning
kombineeritud veol koos transpordivahendiga, millel kaup paikneb, peab asetsema ettenähtud
laadimisgabariidi piires. Veoseid, mida pole võimalik paigutada raudteeveeremile
laadimisgabariidi piires, veetakse raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras.
(6) Tee äärde paigutatud või vagunisse laadimiseks või muuks otstarbeks ettevalmistatud veos
peab olema kinnitatud ja asetsema nii, et ei oleks rikutud standardi GOST 9238-2013
„Raudteede ehitistele lähenemise ja veeremi gabariidid“ või sellega samaväärsete nõuetega
kehtestatud ehitusgabariidi nõudeid.
8
(7) Kuni 1200 millimeetri kõrgused esemed, välja arvatud teetöödeks mahalaaditud ballast,
peavad paiknema äärmise rööpapea välisservast vähemalt 2 meetri kaugusel ning suurema
kõrguse korral vähemalt 2,5 meetri kaugusel.
§ 6. Jaamad
(1) Jaam peab üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaama on lubatud ehitada kallakule kaldega
kuni 15 ‰. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastatud erandjuhul on lubatud
ka suurem kalle, kuid mitte üle 25 ‰. Erandjuhtumi korral tuleb näha ette abinõud
raudteeveeremi iseveeremise tõkestamiseks.
(2) Kõigil juhtudel, kui jaam asub kallakul, tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal kehtestada
ettenähtud kaalunormiga rongide paigaltvõtmise tingimused.
(3) Jaam või eraldi asuv teedepark ja väljatõmbetee peavad paiknema sirgel teeosal.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatud erandjuhul on lubatud nende
paiknemine kõverikul raadiusega mitte alla 1500 meetri ning eriti rasketes oludes on lubatud
vähendada raadiust kuni 600 meetrini.
(4) Rekonstrueeritaval jaama vastuvõtu-saateteel, millel on ette nähtud veduri vagunitest
lahtihaakimine ja manöövrite tegemine, peab raudteeveeremi iseveeremise vältimiseks olema
piiravate pöörangute poole tõusev pikiprofiil. Vajalikul juhul tuleb vaguni iseveeremise
tõkestamiseks ehitada kaitseumbteed, -pöörangud või -sulgrööpad.
§ 7. Jaama ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine
Jaama ning mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine määratakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide
ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist, manöövritöö ohutust ning
tööohutusnõuete täitmist. Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele
raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas või mitteavaliku raudtee
raudteeliikluspiirkonnas.
§ 8. Meldepunktid
(1) Jaamad jaotavad raudteeliini jaamavahedeks, kus korraldatakse rongide liiklust.
Teeblokeeringuga jaamavahele ehitatakse vastavalt teeblokeeringu liigile ohutu raudteeliikluse
korraldamiseks teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni-
ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni korral selle piirid. Jaamad,
teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja
sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid on
meldepunktid.
(2) Jaama piiri tähistavad:
1) üheteelisel teel sissesõidufoor;
2) kaheteelisel teel igal peateel eraldi ühel pool sissesõidufoor ja teisel pool vähemalt 50 meetri
kaugusele viimase väljasõidupöörme taha paigutatud signaalmärk „Jaama piir“ või
sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks;
3) kahepoolse automaatblokeeringuga kaheteelisel teel igal peateel sissesõidufoor.
9
(3) Igal meldepunktil, abipostil ja reisirongi peatuskohal peab nähtaval kohal olema selle
nimetus või number. Meldepunkti ja reisirongi peatuskoha nimetus paigaldatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras.
(4) Rööbasteed jagunevad jaamavahe ning jaama peateedeks, jaamateedeks ja eriotstarbelisteks
teedeks. Igal jaamateel, pöörmel ja pöörmepostil ning jaamavahe peateel peab olema number.
Lubatud ei ole anda ühe jaama piires teedele, pöörmetele ja postidele ühesuguseid numbreid.
Jaamas, kus on eraldi teedepargid, ei tohi anda teedele ühe pargi piires ühesuguseid numbreid.
§ 9. Tee muldkeha ja pealisehitis
(1) Sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee pealisehitisele ja olema vähemalt
5500 millimeetrit üheteelisel ning 9600 millimeetrit kaheteelisel teel. Dreenival pinnasel peab
ta olema vähemalt 5000 millimeetrit üheteelisel ja 9100 millimeetrit kaheteelisel teel.
Teepeenra laius peab olema mõlemal pool vähemalt 400 millimeetrit.
(2) Kõverikul, mille raadius on alla 2000 meetri, laiendatakse muldkeha vastavalt tehnilistele
normidele. Üleujutusohtlikus kohas peab teemulde perv olema vähemalt 500 millimeetrit
kõrgem vee laineharja suurimast kõrgusest tugeva tuule ajal. Kaitseumbtee kasulik pikkus on
mitte vähem kui 50 meetrit.
(3) Rööpmelaius kõverikul ja lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgel kui kõveral teeosal on
sätestatud tabelis 1:
Tabel 1. Rööpmelaiuse põhinormid ning kõrvalekalded.
Laiuse põhinormid (mm)
Laiuse lubatud
kõrvalekalle (mm)
Kõverikes
Tee Kõverikes
Kõverikes raadiusega Kui
Nr laius Liipri tüüp Sirgetel raadiusega Kui kiirus
raadiusega 300 m ja kiirus
(mm) teelõikudel 350 m ja on rohkem
301–349 m vähem on 50
rohkem kui 50
km/h ja
km/h
vähem
1 1520 Puit 1520 1520 1530 1535 +6 +10
Raudbetoon 1520 1520 1530 1535* –4 –4
2 1524 Puit 1524 1524 1530 1540 +6 +6
Raudbetoon 1524 1524 1530* 1540* –4 –4
* Raudbetoonliipritele, mis on ettenähtud kõverikes kasutamiseks
(4) Keelatud on korraldada raudteeliiklust teel, mille rööpmelaius on rohkem kui 1548
millimeetrit ja vähem kui 1512 millimeetrit.
(5) Mõlema rööpapea pealispinnad peavad sirgel teeosal olema ühel tasandil või hoitakse üht
rööpaniiti teisest 6 millimeetrit kõrgemal. Tee välisrööpa kõrgendus kõverikul sõltub kõrgendus
kõveriku raadiusest ja raudteeveeremi lubatud piirkiirusest, kuid välisrööpa kõrgendus ei tohi
ületada 150 millimeetrit.
§ 10. Pöörmed
(1) Pöörmetel kasutatavad riströöpa margid olenevad teede kasutamise otstarbest ja veoliigist
ning need sätestab raudteeinfrastruktuuri majandaja rööbastee korrashoiujuhendis.
10
(2) Peateel ja vastuvõtu-saateteel asuvate sulgrööbaste ette tuleb asetada vastusulge suunas
põrkeprussid või katta tõmberauad metallkaanega. Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse
lumesulatus- või mehhaniseeritud lumepuhastusseadmega.
(3) Kasutada ei tohi pöörmeid ja teeristmeid, millel on kas või üks järgmistest vigadest:
1) sulgrööbaste või riströöbaste liikuvate südamike eraldumine tõmmitsatest;
2) sulgrööpa eemalseis raamrööpast või riströöpa liikuva südamiku eemalseis kõrvrööpast 4
millimeetrit ja enam, sealjuures mõõdetakse eemalseisu sulgrööpal ja tömbi riströöpa
südamikul esimese tõmmitsa vastas, riströöpa teraval südamikul tema teraviku juures;
3) sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku murenemine, mille juures tekib ratta rehviharja
rööpale pealejooksu oht, ja kõigil juhtudel, kui murenenud koha pikkus on peateel 200
millimeetrit ja enam, vastuvõtu-saateteel 300 millimeetrit ja enam ning muul teel 400
millimeetrit ja enam;
4) sulgrööpa madalseis raamrööpa suhtes või riströöpa liikuva südamiku madalseis kõrvrööpa
suhtes 2 millimeetrit ja enam, mõõdetuna ristlõike kohal, kus sulgrööpa pea või liikuva
südamiku pealmine laius on vähemalt 50 millimeetrit;
5) kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel on alla 1472
millimeetri;
6) kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel on üle 1435 millimeetri;
7) sulg- või raamrööpa murd;
8) riströöpa südamiku, kõrv- või kontrarööpa murd;
9) juhtrööpal kontrarööpa ühe poldi katkemine ühepoldilises klotsis või mõlema poldi
katkemine kahepoldilises klotsis.
(4) Tsentraliseeritud pöörangu ajam ja lukusti peavad:
1) tagama pöörangu äärmistes asendites sulgrööpa tihke liibumise raamrööpaga ja riströöpa
liikuva südamiku tihke liibumise kõrvrööpaga;
2) vältima pöörangu sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku lukustamist, kui vahe sulg- ja
raamrööpa või südamiku ja kõrvrööpa vahel on 4 millimeetrit või enam;
3) viima teise sulgrööpa raamrööpast vähemalt 125 millimeetri kaugusele.
(5) Pöörangutel ja riströöbaste liikuvatel südamikel peavad olema seadised nende
lukustamiseks tabalukkudega. Need seadised peavad tagama sulgrööpa tihke liibumise
raamrööpa vastu või riströöpa liikuva südamiku liibumise kõrvrööpa vastu.
§ 11. Raudteede ristumised ja ühenduskohad ning raudteeületuskohad
(1) Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha seadmete hoiu ja käitamise tehnilised nõuded ning
ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded on
sätestatud määruse lisas 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ ja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja
-ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“.
(2) Elektri- ja sideliinide, nafta-, gaasi- ja veetorustike ning muude maapealsete ja -aluste
kommunikatsioonide ristumised on lubatud raudteeinfrastruktuuri majandaja eelneval loal ning
selle jaoks liiklusohutuse seisukohalt vajalike kaitseseadmete projekt kooskõlastatakse
raudteeinfrastruktuuri majandajaga.
(3) Jaamavahel tohib uusi raudteeliine ja haruteid ühendada peateega raudteeinfrastruktuuri
majandaja loal. Üle peatee paikneva raudteeülesõidukoha või elektrifitseeritud raudteeliini
raudteeülesõidukohta ei ole lubatud rajada trammi- ega trolliliini.
11
(4) Raudteeliinide ristumisel ühes tasandis ning raudteeliinide, haru- ja ühendusteede
liitumiskohtades peateega peavad olema kaitseumbteed või kaitsepöörangud. Kohtades, kus
haru- ja ühendusteed liituvad vastuvõtu- ja saatetee või muu jaamateega, tuleb rajada
raudteeveeremi jaama või jaamast väljaveeremise vältimiseks kaitseumbteed, kaitsepöörangud
või heitekingad.
(5) Teetõkkeseadmed ei tohi suletud asendis võimaldada raudteeveeremi väljumist teelt, millele
nad on üles seatud. Nendel seadmetel peavad olema teetõkkenäidikud.
§ 12. Reisijate teenindamine
(1) Reisijate teenindamiseks ettenähtud ehitised ja seadmed peavad võimaldama reisijateveoga
seotud operatsioonide ohutut täitmist. Reisijate ooteplatvormid peavad vastama standardis EVS
867/A1 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ kehtestatud või standardiga
samaväärsetele nõuetele.
(2) Reisirongi ja muu raudteeveeremi samaaegsel kohtumisel on keelatud reisijaid teenindada
või avada reisirongi uksi enne muu raudteeveeremi täielikku peatumist või eemaldumist
reisijate teenindamiseks ettenähtud alalt.
(3) Jaamas, kus on võimalik vähemalt kolmesuunaline reisirongide teenindamine, samuti
jaamas ja peatuskohas, kus toimub ühendatud mootorrongi koosseisude peatumine, peab
reisijate ooteplatvorm olema jagatud sektsioonideks ja varustatud vastavate infoviitadega.
§ 13. Valgustus
(1) Jaamas peavad olema valgustatud:
1) reisiteenindusehitised;
2) rongide vastuvõtu-saateteed ja seisupargid;
3) laadimisteed;
4) raudteeveeremi varustamise, tehnohoolde- ja remonditeed;
5) kohad, kus jaamakorraldajad ronge kohtavad;
6) pöörmed ja raudteeülekäigukohad;
7) vajaduse korral ka muud teed ja kohad.
(2) Reisirongide peatuskohas peavad reisijate ruumid ning reisijate rongile pealemineku ja
mahatuleku kohad olema valgustatud.
(3) Välisvalgustus ei tohi halvendada signaaltulede nähtavust, kuid peab olema piisav, et tagada
reisijate ja rongiliikluse ning töötajate ohutus.
§ 14. Tee- ja signaalmärgid
(1) Peateede äärde peavad olema paigaldatud tee- ja signaalmärgid. Pöörmete ja muude
rööpmeühenduskohtade juurde peavad olema paigaldatud piirdetulbad. Jaamas ja raudtee
kaitsevööndis piiride ja muldkeha varjatud rajatiste tähistamiseks maapinnal peavad olema
paigaldatud erimärgid.
12
(2) Tee- ja signaalmärkide paigaldus-, kujundus-, nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused
peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja
signaalmärgid“ või sellega samaväärsetele nõuetele. Samuti peavad tehnilised nõuded vastama
käesoleva määruse lisas 3 ja 4 kehtestatud nõuetele.
(3) Signaalmärgid paigaldatakse üles liikumissuunas vaadates paremale poole, teemärgid
kilomeetrite arvu kasvu suunas vaadates paremale poole vähemalt 3100 millimeetri kaugusele
äärmise tee teljest. Märkide alumise serva kõrgus peab olema rööpapeast vähemalt 1500 mm.
Elektrifitseeritud liinil võib signaal- ja teemärke asetada kontaktvõrgu tugede külge, välja
arvatud need toed, millele on paigutatud fooripead, komplektalajaamad, kontaktvõrgu
lahklülitid ja lahendid.
(4) Piirdetulbad paigaldatakse teedevahe keskele, kus ühinevate teede telgede vahekaugus on
4100 millimeetrit. Jaamateel, kus ei liigu T-gabariidile vastav raudteeveerem, võib säilitada
kauguse 3810 millimeetrit.
§ 15. Rongiliikluse korraldamise süsteemid
(1) Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks on tee automaat-, poolautomaat- või
kombineeritud teeblokeering. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil on rongiliikluse
signalisatsiooni- ja sidevahendiks automaatblokeering või kombineeritud teeblokeering.
Vähese rongiliiklusega raudteeliinidel ja mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonnas võib
rongiliikluse sidevahendina kasutada elektrisauasüsteemi või telefonsidet. Sellistes
piirkondades on rongide liiklemine lubatud ka ühe saua, ühe veduri või dispetšeri käsu abil.
(2) Nõuded rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks signalisatsiooni- ja sidevahendite
vahendusel kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja koostatud rongiliikluse ja
manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.
§ 16. Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeering
(1) Automaat-, poolautomaat- ning kombineeritud teeblokeeringu seadmed ei tohi võimaldada
väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne nende piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe
vabanemist. Kombineeritud teeblokeeringu korral aga rattapaariloendurite piirkonna ja
isoleerpiirkondade vabanemist ega foori isesulgumist üleminekul põhielektritoitelt varutoitele
või vastupidi. Jaamavahe tee ja jaamatee vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral
edastama hõivatuse informatsiooni.
(2) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga üheteelisel jaamavahel peab
pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama poolt
väljasõidu- või läbisõidufoori vastassuuna rongi saatmiseks samale jaamavahele. Samasugune
signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka automaat-, poolautomaat- või kombineeritud
teeblokeeringuga kahe- või enamateelisel jaamavahel, kui teed on määratud kahesuunaliseks
liikluseks.
(3) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringu korral peavad foorid
automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud blokkpiirkonda ning
automaatblokeeringu korral samuti siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud.
13
§ 17. Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamad
(1) Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamas (edaspidi
teeblokeeringuga liini jaam) peavad olema töörongide ja tõukevedurite jaamavahele saatmiseks
ning manöövritööks väljasõiduga jaamavahele blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi
saatmise hõivatud jaamavahele avatud väljasõidufooriga. Teeblokeeringuga liini jaamas, kus
märkimisväärne osa manöövritööst on seotud jaama piiridest väljasõiduga, võib teeblokeeringu
seadmeid täiendada manöövrifooridega.
(2) Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema seadmed, mis:
1) ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele;
2) tagavad juhtimisseadmetel teede ja pöörmete hõivatuse kontrolli.
(3) Olenevalt kasutatavast teeblokeeringusüsteemist võivad poolautomaat- või kombineeritud
teeblokeeringuga liini jaamades olla seadmed, mis lubavad:
1) lülitada rikke korral välja saatematka pöörmete rööbasahelate vabaoleku kontrolli;
2) uuesti avada sulgunud väljasõidufoori, kui rong ei ole sellest tegelikult möödunud;
3) automaatselt kontrollida rongi täiskoosseisus jaama saabumist.
(4) Kombineeritud teeblokeeringuga varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis
lubavad rikke korral avada väljasõidufoori, kui jaamavahe isoleerpiirkondade või
rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud või loenduspiirkonnas on valehõivatus.
(5) Poolautomaatblokeeringu seadmetega varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis
lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja
kohapealse osaluseta. Selliste seadmete kasutamiseks peavad liini jaamades olema täidetud
järgmised tingimused:
1) elektritsentralisatsiooni seadmete olemasolu;
2) samaaegse rongide vastuvõtmise või saatmise ning manöövritööde tegemise välistamine.
(6) Nõuded seadmetele, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida
poolautomaatblokeeringuga liinil distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta, on
järgmised:
1) peavad tagama selge ja ajas pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast;
2) jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla takistavaid objekte;
3) kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele peab olema välistatud;
4) seadmed peavad salvestama andmeid minimaalselt 30 päeva pikkuse perioodi kohta.
(7) Jäädvustusseadmeid tuleb dubleerida, kui ühe seadmega ei ole võimalik kogu jäädvustamist
vajavat ala katta.
§ 18. Dispetšeritsentralisatsioon
(1) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
1) jaamade ning jaamavahede signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist;
2) pöörangute asendi ja hõivatuse, jaamavahede, jaamateede ja jaamadega piirnevate
blokkpiirkondade, rattapaariloenduripiirkondade ja isoleerpiirkondade hõivatuse kontrolli ning
sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooride kontrollnäidud juhtimisseadmetel;
14
3) võimaluse jaamade üleandmiseks pöörangute ja signaalide varujuhtimisele rongide
vastuvõtmiseks-saatmiseks ja manöövritöödeks või pöörangute üleandmiseks kohalikule
juhtimisele manöövritöödeks;
4) elektritsentralisatsioonile, automaatblokeeringule ja kombineeritud teeblokeeringule
esitatavate nõuete täitmise;
5) automaatblokeeringuga liinil võimaluse dispetšeril muuta liiklussuunda ka siis, kui seade
näitab ekslikult blokkpiirkonna hõivatust.
(2) Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võivad tagada manöövrifooride ja kutsesignaali
kontrollnäitude edastamist ja juhtimist juhtimisseadmetele.
§ 19. Jaamablokeering
Jaamablokeering peab:
1) võimaldama jaamakorraldajale kontrolli postide töö õigsuse üle vastuvõtu- ja saatematkade
ning jaamasiseste matkade valmistamisel;
2) tagama eri postidest juhitavate pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise.
§ 20. Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon
(1) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed ei tohi võimaldada:
1) sissesõidufoori avamist, kui matk on tehtud hõivatud teele;
2) pöörangu seadmist raudteeveeremi all;
3) antud matkale vastavate fooride avamist, kui pöörangud ei ole seatud vajalikku asendisse ja
vaenulike matkade foorid ei ole suletud;
4) seada matkasse kuuluvat pöörangut või avada vaenuliku matka foori, kui valmisseatud matka
piirav foor on avatud.
(2) Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
1) pöörangute ja fooride vastastikuse lukustamise;
2) pöörangute läbilõikamise kontrolli koos seda matka piirava foori samaaegse sulgumisega;
3) pöörangute asendi ning teede ja pöörmepiirkondade hõivatuse kontrolli juhtimisseadmel;
4) võimaluse pöörangute ja signaalide matkaviisiliseks või eraldi juhtimiseks ning
manööverdamiseks manöövrifooride näitude järgi;
5) pöörangute andmise kohalikule juhtimisele.
§ 21. Pöörangute ja signaalide võtmesõltuvus
(1) Võtmesõltuvusseadmed peavad tagama pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise
kontroll-lukkudega. Ühe ja sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud kasutada ühe jaama piires.
Pöörme kontroll-lukud peavad:
1) võimaldama võtit välja võtta ainult lukustatud pöörangust;
2) lukustama pöörangu lukust väljavõetud võtmel näidatud asendis ja tingimusel, et sulgrööbas
on tihedalt vastu raamrööbast;
3) mitte võimaldama pöörangu lukustamist, kui pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel on 4
millimeetrit või enam.
(2) Kontroll-lukud peavad olema tsentraliseerimata kaitsepöörangutel ning järgmistel
tsentraliseerimata pöörangutel, mis:
1) asuvad rongide vastuvõtu-saateteel;
15
2) viivad ohtlike veostega vagunite seisuteele;
3) viivad päästerongide seisuteele;
4) viivad kaitse- ja püüdeumbteele;
5) viivad defektoskoopia- ja teemõõtevagunite ning teemasinate seisuteele.
§ 22. Raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise tuvastamise seadmed
(1) Avalikul raudteel liikuva raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise
tuvastamiseks kasutatakse eriseadmeid. Nende eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja
tehnohoolde korra määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja.
(2) Raudteeveeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise mõõtepunktide
omavaheline kaugus ei tohi ületada 35 kilomeetrit. Tupikuga lõppeval raudteeliinil võib kogu
liini kohta olla üks mõõtepunkt, mille kaugus lähimast sõlmjaamast on kuni 35 kilomeetrit.
§ 23. Side
(1) Raudteeliikluse juhtimiseks raudteeliinidel peab olema dispetšerside, meldeside ja
raadioside. Muude sideliikide kasutamise vajaduse raudteeliinil ja jaamas määrab
raudteeinfrastruktuuri majandaja.
(2) Raudteeveeremi juhiga raudteeliikluse alaste kõneluste pidamiseks kasutatakse
rongiliikluse raadiosidet. Rongiliikluse raadioside süsteem peab võimaldama kõrgema
prioriteediga abonendi sekkumist käimasolevasse sideseanssi hiljemalt 10 sekundi jooksul
vastavast algatusest.
(3) Prioriteedid kõnede sooritamisel tähtsuse järjekorras on järgmised:
1) esimene prioriteet, mis hõlmab kõiki dispetšeri algatatavaid kõnesid;
2) teine prioriteet, mis hõlmab jaamakorraldaja algatatavaid kõnesid raudteeveeremi juhile;
3) kolmas prioriteet, mis hõlmab raudteeveeremi juhi algatatavaid kõnesid liikluskorraldajale,
kelleks on dispetšer või jaamakorraldaja;
4) neljas prioriteet, mis hõlmab muude rongiliikluse raadioside võrgu abonentide algatatavaid
kõnesid.
(4) Rongiliikluse raadioside süsteem peab välistama madalama prioriteediga abonendi
automaatse sekkumise kõrgema prioriteediga abonendi osalusega kõnesse. Avariiolukorras
peab rongiliikluse raadioside süsteem võimaldama avariikutsungi edastamist
prioriteetideüleselt.
(5) Rongiliikluse raadioside ei tohi häirida raudteeliikluse juhtimiseks kasutatava teabe
edastamist raudteeveeremi ning teeseadmete vahel ja peab välistama autoriseerimata isikute
juurdepääsu sideseansile.
§ 24. Turvangu- ja sideseadmed
(1) Sideõhuliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast suurima rippe korral peab olema
jaamavahel vähemalt 2,5 meetrit, jaamas vähemalt 3,0 meetrit ning maanteega ristumise kohas
vähemalt 5,5 meetrit. Olemasolevatel liinidel tohib kuni ümberehitamiseni säilitada maanteega
ristumise kohas kõrguse 4,5 meetrit.
16
(2) Turvangu- ja siderajatised ning -seadmed peavad olema kaitstud veovoolu, elektriliinide
ning pikselaengute segava ja ohtliku toime eest. Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmed
peavad tagama elektriliste rööbasahelate või teljeloendurite pideva ja kindla töö. Rööbastee
vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus peab lähtuma tabelis 2 esitatud
nõuetest.
Tabel 2. Rööbastee vooluahelal põhinevate rongituvastussüsteemide ühilduvus
Rööbastee vooluahel Sagedusriba Rööbastee vooluahel
viidatud standardi
CLC/TS 50238-2 Lisas
A
25 ja 50 Hz 25 ja 50 Hz Ei
Helisagedus Style TI21-4 1996, 2296, 1699, 2146, Jah
1848, 1549, 2593, 2445 Hz
Tonaalrööbasahelad (АНШ- 425, 475, 725 Hz Ei
1230)
(3) Turvangu- ja sideseadmete kasutamise, tehnohoolde ning personali väljaõppe ja teadmiste
perioodilise kontrollimise juhendi kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja.
§ 25. Raudtee elektripaigaldised
(1) Raudtee elektripaigaldised peavad tagama kindla elektrivarustuse:
1) elektriveeremile rongiliikluseks ettenähtud kaalunormide, kiiruste ja rongiintervallidega
nõutava liiklusmahu juures;
2) turvangu- ja sideseadmetele.
(2) Avariitoiteks kasutatavad varutoiteallikad peavad olema pidevalt töövalmis ja tagama
turvangu- ja sideseadmete häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole
eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud.
(3) Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele või vastupidi üleminekuaeg ei
tohi ületada 1,3 sekundit. Kasutades elektroonilisi seadmeid, mis on tundlikud toite
kõikumisele, tuleb tagada pideva toite olemasolu kas diiselgeneraatori, katkematu toiteallika
või nendevahelise kombinatsiooni abil. Pideva töö tagamiseks peab diiselgeneraatoril olema
kütusevaru vähemalt 8 tunniks.
(4) Alalisvoolu kasutava elektriveeremi vooluvõtturi pinge ei tohi olla madalam kui 2,7
kilovolti ja kõrgem kui 4 kilovolti. Veoalajaamast kaugel asuvas piirkonnas ei tohi pinge olla
alla 2,4 kilovolti.
(5) Turvanguseadmete vahelduvvoolu nimipinge peab olema 230 või 400 volti. Pinge tohib
nimiväärtusest kõrvale kalduda kõige rohkem 10% allapoole ja kõige rohkem 5 protsenti
ülespoole.
(6) Elektripaigaldised peavad olema kaitstud lühise ning normist suurema ülepinge ja
ülekoormuse eest. Maa-alused metallrajatised, mis paiknevad raudteemaal, kus asub alalisvoolu
tarbiv elektrifitseeritud raudtee, peavad olema kaitstud elektrilise korrosiooni eest.
17
Veoalajaamu ja alalisvoolu kasutaval elektriveeremil peab olema kaitse kontaktvõrku tungiva
turvangu- ja sideseadmete normaalset tööd häiriva voolu vastu.
(7) Automaatblokeeringu ja dispetšeritsentralisatsiooni seadmeid toitvate üle 1000-voldise
pingega elektriliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast peab suurima rippe korral
olema vähemalt:
1) jaamavahel – 6,0 meetrit;
2) raskesti ligipääsetavas kohas – 5,0 meetrit;
3) jaamas, asulas ja maanteega ristumisel – 7,0 meetrit.
(8) Elektriliini ristumisel raudteega peab juhtmete alumise punkti kõrgus rööpapeast olema
vähemalt 7,5 meetrit. Kontaktvõrguga varustatud raudteeliinil määratakse see kõrgus
raudteeinfrastruktuuri majandaja tehniliste tingimustega olenevalt kontaktvõrgu pingest ja
juhtmete rippekõrgusest.
§ 26. Kontaktvõrk
(1) Kontaktjuhtme rippekõrgus rööpapea pealispinnast peab olema jaamavahel ja jaamas
vähemalt 5750 millimeetrit ning raudteeülesõidukohal vähemalt 6000 millimeetrit. Erandjuhul
võib seda kõrgust vähendada kuni 5550 millimeetrini jaamavahel ning jaamateedel paiknevate
nende rajatiste piires, kus ei ole ette nähtud raudteeveeremi seismist. Kontaktjuhtme
rippekõrgus ei tohi ületada 6800 millimeetrit.
(2) Rajatiste piires peab kaugus vooluvõtturi voolu all olevatest elementidest ja kontaktvõrgu
pingestatud osadest kuni rajatiste maandatud osadeni ja raudteeveeremini olema vähemalt 200
millimeetrit. Äärmise tee telje ja kontaktvõrgu masti sisekülje vahe peab olema vähemalt 3100
millimeetrit. Süvendis paigutatakse kontaktvõrgu mastid küveti taha.
(3) Olemasolevatel elektrifitseeritud liinidel ja eriti rasketes oludes uutes elektrifitseeritavates
piirkondades tohib vähendada tee sirgel osal kaugust tee teljest kontaktvõrgu masti siseküljeni
jaamas kuni 2450 millimeetrini ja jaamavahel kuni 2750 millimeetrini. Kõverikel tuleb neid
mõõtmeid suurendada kontaktvõrgu mastide kohta kehtiva gabariidilaienduse võrra.
Kontaktvõrgu mastide, fooride ja signaalmärkide vastastikune paigutus peab tagama signaalide
ja signaalmärkide nähtavuse.
(4) Kõik metallrajatised, millele kinnitatakse kontaktvõrgu elemente, kontaktvõrgu isolaatorite
kinnitusdetailid raudbetoontugedel, raudbetoonist ja mittemetallist rajatistel ning eraldi seisvad
metallkonstruktsioonid, mis asuvad pingestatud kontaktvõrguosadele lähemal kui 5 meetrit,
peavad olema maandatud või neil peavad olema väljalülituse kaitseseadmed juhuks, kui rajatis
või konstruktsioon satub kõrgepinge alla. Viaduktil ja käigusillal, mis viivad üle
elektrifitseeritud tee, peavad raudteeülekäigukohtades olema kaitsekilbid ja täiskate voolu all
oleva kontaktvõrgu kaitseks.
(5) Kontaktvõrk ning automaatblokeeringu ja elektrivarustuse liinid pingega üle 1000 voldi
peavad olema jaotatud lõikudeks õhkvahemike, lõigu- ja lahkisolaatorite ning lahklülitite abil.
Õhkvahemike piiridel paiknevad kontaktvõrgu mastid peavad olema kaetud eristusvärviga
vastavalt määruse lisa 3 nõudele. Nende mastide vahel ei ole elektriveeremil lubatud peatuda
ülestõstetud vooluvõtturiga.
18
(6) Ekipeerimisseadmete ja elektriveeremi depoo kontaktvõrgu lahklüliteid ning elektriveeremi
katusel paiknevate seadmete järelevaatuseks määratud teede kontaktvõrgu lahklüliteid
lülitatakse sisse või välja raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud korras. Raudteeliini
kontaktvõrgu lõikude lahklüliteid võivad elektridispetšeri käsul sisse ja välja lülitada ka vastava
väljaõppe saanud teiste talituste töötajad, kelle loetelu kehtestab raudteeinfrastruktuuri
majandaja. Kontaktvõrgu lahklülitite käsiajamid peavad olema lukus, lukkudel aga
eriotstarbega võtmed.
§ 27. Signalisatsiooniseadmed
(1) Raudteel kasutatakse alaliste signaalidena foore, millega edastatakse määruse lisas 3
ettenähtud signaalnäite. Foorisignaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja
manöövritöö korraldamine. Foori signaalklaaside või -läätsede värv ning fooride paigaldus-,
nähtavus-, tehnilised nõuded ja kirjeldused peavad vastama standardi EVS 922 „Raudteealased
rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“ või samaväärsetele nõuetele.
(2) Sissesõidu-, läbisõidu-, hoiatus-, tõkke- ja kattefoori signaalnäit peab sirgel teeosal nii
päeval kui öösel olema läheneva rongi raudteeveeremi juhiruumist selgesti eristatav vähemalt
1000 meetri kauguselt. Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit, signaaltuli ja -riba ning
automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri
kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 meetri,
kuid mitte alla 200 meetri.
(3) Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 meetri
kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit
vähemalt 200 meetri kauguselt.
(4) Iga sissesõidu-, läbisõidu- ning kattefoori ees peab olema hoiatusfoor.
Automaatblokeeringuga liinil on iga läbisõidufoor järgmisele hoiatusfooriks.
Automaatblokeeringu läbisõidufoor paigutatakse blokkpiirkonna piirile.
(5) Automaatblokeeringuga liinil on läbisõidufoori normaalnäit lubav, sissesõidu-, matka- ja
väljasõidufoori normaalnäit aga keelav. Liinil, kus sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoore võib
rongide jaamast peatuseta läbilaskmiseks üle viia automaattööle, on sellise üleviimise puhul
nende signaalide normaalnäit lubav. Automaatblokeeringuta liinil on sissesõidu-, väljasõidu- ja
matkafoori normaalnäit keelav.
(6) Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil peab naaberfooride
vahemaa olema vähemalt niisuguse pidurdusmaa pikkune, mis on määratud antud koha jaoks
täielikul tööpidurdamisel suurimalt realiseeritavalt kiiruselt, kuid mitte suuremalt kui 160
kilomeetrit tunnis reisirongi ja 90 kilomeetrit tunnis kaubarongi puhul. Eelnimetatud vahemaa
ei tohi olla kiirpidurdusmaast väiksem, arvestades rongi pidurisüsteemi käivitamiseks vajalikku
aega ning see vahemaa ei tohi olla lühem kui 1000 meetrit.
(7) Liinil, kus juba on kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeering, võib
raudteeinfrastruktuuri majandaja loal üksikuid foore jätta nõutavast pidurdusmaast lähemale.
Sellisel fooril ja temale eelneval hoiatusfooril peavad olema lühemast pidurdusmaast teavitavad
valgusnäidikud. Jaamas kasutatakse valgusnäidikuid juhul, kui peatee naaberfooride vahemaa
on vajalikust pidurdusmaast lühem. Automaatblokeeringuta liinil ei panda hoiatusfoore
19
põhifooridele lähemale, kui on antud kohas suurimalt realiseeritavalt kiiruselt
kindlaksmääratud kiirpidurdusmaa kiirpidurduse korral.
(8) Automaatblokeeringuga raudteeliinil, kus on vaja kolmenäidulise signalisatsiooni jaoks
ettenähtust lühemat blokkpiirkonda, võib ehitada neljanäidulise signalisatsiooniga
automaatblokeeringu.
(9) Kõigil poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel
peavad olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed kõikidel jaama
peateedel, jaamade sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelistel lõikudel, samuti sellistel vastuvõtu-
ja saateteedel, mida kasutatakse reisirongide teenindamiseks.
(10) Poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga raudteeliinidel, kus
rongide sõidukiirus on vahemikus 121–160 kilomeetrit tunnis, peavad lisaks sissesõidu- ja
hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni
teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1500 meetri ulatuses.
(11) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil kasutatakse alaliselt
põlevate signaaltuledega foore. Rongi lähenemisel fooris süttivaid signaaltulesid tohib
raudteeinfrastruktuuri majandaja loal kasutada ainult automaatblokeeringuga liini
läbisõidufoorides.
(12) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga jaamas, kus rongid liiguvad
mööda pea- ja vastuvõtu-saateteid peatuseta, tuleb nende teede sissesõidu- ja matkafoorides
kasutada peatuseta läbisõidu signalisatsiooni.
(13) Foorid paigaldataksekse rongilt sõidusuunas vaadates tee paremale poole või fooriga
piiratava tee telje kohale. Jaamavahel raudteeülesõidukoha ees paiknev tõkkefoor ja selle
hoiatusfoor võivad jääda sõitvalt rongilt vaadatuna ka tee vasakule poole. Foor peab olema üles
pandud nii, et rongilt sõidusuunas vaadates ei saaks selle näite pidada naabertee kohta
käivateks.
(14) Juhul kui foori ei saa ehitusgabariidi nõudeid rikkumata panna rongilt sõidusuunas
vaadatuna tee paremale poole, lubatakse erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja loal panna
tee vasakule poole:
1) sissesõidufoor ja selle hoiatusfoor, mis on ette nähtud mööda vastassuunalist teed sõitvate
rongide ning jaamavahelt saatejaama naasvate tõukevedurite ja töörongide vastuvõtmiseks
jaama;
2) sissesõidufoor vastassuunalisel teel liikuvate rongide jaoks, kui kaheteelisel jaamavahel on
korraldatud kahesuunaline liiklus mööda ühte teed ning rongid liiguvad mööda vastassuunalist
teed vedurifoori signaalide järgi;
3) sissesõidu- ja läbisõidufoor, mis paigaldatakse ajutiselt teise tee ehitamise ajaks.
(15) Sissesõidufoor peab olema pandud esimesest sissesõidupöörmest vähemalt 50 meetri
kaugusele vastusulgepöörme sulgrööpa teravikust või pärisulgepöörme piirdetulbast arvates.
Elektrifitseeritud liinidel tuleb sissesõidufoor ja signaalmärk „Jaama piir“ panna jaamavahe ja
jaama kontaktvõrke eraldava õhkvahemiku ette jaamavahe poole.
(16) Saatetee väljasõidufoor tuleb paigaldada väljasaadetava rongi veduri seismiseks ettenähtud
kohast ettepoole vedurijuhile nähtavasse kohta. Väljasõidu- või matkafoor võib olla ühine
20
tervele teedegrupile, välja arvatud tee, mida mööda ronge lastakse läbi peatuseta. Sellisel
grupifooril peab olema matkanäidik, mis näitab selle tee numbrit, millelt rong tohib väljuda.
(17) Automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringu või elektrisauasüsteemi puhul
peavad jaamavahel peateelt hargnevate teede pöörangud olema nende seadmetega sellises
sõltuvuses, et lähima läbi- või väljasõidufoori avamine või saua väljavõtmine oleks võimalik
ainult siis, kui pöörang on normaalasendis suunaga peateele.
(18) Raudteeliinide ristumine ühel tasapinnal peab olema piiratud kattefooridega, mis on
paigutatud mõlemale poole, piirdetulpadest vähemalt 50 meetri kaugusele. Ristumiskohta
piiravate kattefooride sõltuvus peab võimaldama lubada avada ainult üht neist tingimusel, et
vaenulike signaalide näidud on keelavad.
(19) Alaliste signaalide paigaldamise skeemid ning jaamade pöörangute, signaalide ja matkade
vastastikuse sõltuvuse tabelid kinnitatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras.
Alaliste signaalide ülesseadmise kohad määrab raudteeinfrastruktuuri majandaja nimetatud
komisjon.
(20) Rikke korral peab foori automaatselt ilmuma keelav näit, hoiatusfoori aga näit, mis vastab
sellega seotud põhifoori keelavale näidule.
(21) Jaamas ja jaamavahel ei tohi üles seada selliseid punaseid, kollaseid või rohelisi
dekoratiivkangaid, plakateid või tulesid, mis häirivad foorisignaalide nähtavust või õiget
tajumist.
(22) Tõkkefoorina võib kasutada raudteeülesõidukohale lähimaid läbisõidu-, sissesõidu-,
väljasõidu-, hoiatus-, manöövri- ja matkafoore, mis on varustatud vajaliku sõltuvusega
foorisignalisatsioonist.
§ 28. Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustööd
(1) Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustöid tuleb teha liiklusohutuse ja tööohutuse nõudeid
täites, üldjuhul liiklusgraafikut häirimata ning jaamavahet rongiliikluseks sulgemata. Remondi-
ja ehitustööde tegemiseks tuleb vajadusel liiklusgraafikus ette näha tehnoloogilisi aknaid
vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale ning rongiliikluse korraldamisel
arvestada nendest töödest põhjustatud kiiruspiiranguid.
(2) Sorteerimismägede seadmete, rajatiste ja teede tehnohooldeks ning remondiks tuleb
raudteeliiklus seal ajutiselt katkestada ja anda tehnoloogilisi aknaid vastavalt
raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale.
3. peatükk
Raudteeveerem
§ 29. Käitatava raudteeveeremi üldnõuded
(1) Raudteeveerem peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse,
töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Raudteeveeremi sõlmed ja osad
peavad vastama valmistajatehase kinnitatud joonistele ja tehnilistele tingimustele.
Veeremiosade ja -sõlmede tehnoseisund peab tagama raudteeveeremi sujuva ja ohutu liikluse
21
määratud piirkiirusega. Juhtratastega eriveerem peab vastama standardi EVS 930
„Raudteealased rakendused. Nõuded juhtratastega eriveeremile“ või sellega samaväärsetele
nõuetele.
(2) Raudteeveeremil peavad olema järgmised pealdised:
1) raudteeveeremi omaniku logo ja tähttähis;
2) raudteeveeremi registreerimisnumber;
3) valmistajatehase silt, sildid ja muud kirjed vastavalt raudteeveeremi valdaja määratud
korrale.
(3) Igal raudteeveeremil peab olema tehniline pass, mis sisaldab antud raudteeveeremi tehnilisi
ja kasutusandmeid. Tehnilise passi pidamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja.
(4) Keelatud on jätta töötavat vedurit, mootorrongi, iseliikuvat eriveeremit, eriveeremit ja muud
sarnase tööpõhimõttega raudteeveeremit järelevalveta. Töötava raudteeveeremi järelevalve
korraldamise sätestab raudteeveeremi valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt
asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.
(5) Veduri, mootorrongi, eriveeremi ning vaguni manomeetrid ja surveseadmete kaitseklapid
peavad olema kalibreeritud, plommitud ja läbima tehnilise kontrolli raudteeveeremi valdaja
juhendiga määratud korras ja tähtaegadel.
(6) Iseliikuva eriveeremi ja eriveeremi kasutamise juhendi kehtestab raudteeveeremi valdaja,
kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri majandajaga.
§ 30. Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmed
(1) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhtimiseks ettenähtud ruumis peavad olema
rongiliikluse raadioside seadmed, raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos
autostopiseadmega ja liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv kiirusmeerik või
pardaarvuti. Käesoleva lõike nõuded ei laiene juhtratastega eriveeremile, välja arvatud
rongiliikluse raadioside seadmete olemasolu kohustuse osas.
(2) Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega varustatud raudteeinfrastruktuuril liikuv
vedur ja mootorrong peavad olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni
pardaseadmetega ja muude raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud ohutusseadmetega.
Veduri automaatsignalisatsiooni seadmed peavad näitama teeseadmete edastatud lähenevate
teefooride signaalide informatsiooni juhiruumis asuval vedurifooril. Veovahendile
paigaldatavad uut tüüpi veduri automaatsignalisatsiooni pardaseadmed peavad välistama
autoriseerimata isiku võimaluse raudteeveeremiga liikumiseks.
(3) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhiruumis asuv pardaarvuti või kiirusmeerik
peab salvestama vähemalt järgmiseid parameetreid:
1) liikumiskiirus;
2) sõidusuund ja teepikkus;
3) rõhk pidurisüsteemis;
4) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete korral foorinäit;
5) raudteeveeremi juhi valvsuskontrolli näidud;
6) pardaarvuti korral kuupäev ja kellaaeg.
22
(4) Kui iseliikuva eriveeremi konstruktsiooni eripära tõttu ei ole juhiruumi võimalik paigaldada
liikumisel ettenähtud parameetreid registreerivat kiirusmeerikut või pardaarvutit ja
raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseadet koos autostopiseadmega, ei ole iseliikuval
eriveeremil lubatud liigelda iseseisvalt rongiliikluseks avatud jaamavahel.
(5) Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhi valvsuskontrolliseade peab tagama
raudteeveeremi juhi valvsuse perioodilise kontrolli ning autostopiseade rakenduma ja peatama
raudteeveeremi lühima võimaliku aja jooksul, rakendudes järgmistes olukordades:
1) veduri automaatsignalisatsiooniseadmete olemasolul raudteeveeremil teefoori keelavast
signaalist möödumisel, välja arvatud lubatud reguleeritud juhtudel;
2) vedurijuhi valvsuse kaotusel;
3) veduri automaatsignalisatsiooniseadme vedurifoori näidust tuleneva raudteeveeremi lubatud
maksimaalse kiiruse ületamisel;
4) raudteeveeremi liikumisel, kui raudteeveeremi juht ei viibi juhiruumis.
(6) Raudteeveeremi turvangu- ja sideseadmete kasutamise, remondi ja tehnohoolde juhendi
kehtestab raudteeveeremi valdaja, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase
raudteeinfrastruktuuri majandajaga.
§ 31. Rattapaarid
(1) Raudteeveeremi rattapaarid peavad vastama raudteeveeremi rattapaaride koostamise,
järelevaatuse, remondi ja hoolde tehnilistele nõuetele, mille sätestab rattapaaride
korrashoiujuhendiga rattapaaride remondi ja tehnohoolde tegija. Raudteeveeremi valdaja
kehtestab rattapaaride kasutamise juhendis raudteeveeremi rattapaaride tehnilised üldnõuded,
mis reguleerivad raudteeveeremi rattapaari ja rööbastee ühilduvust ja rattapaari rataste
veerepinna profiili. Vastavad nõuded tuleb eelnevalt kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri
majandajaga, kelle raudteeinfrastruktuuril raudteeveerem liigub.
(2) Rataste sisekülgede vahe koormuseta rattapaaril peab olema 1440 millimeetrit.
Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis lubatakse kõrvalekaldeid nii suurenemise kui ka
vähenemise suunas mitte üle 3 millimeetri. Veduril ja vagunil, mis liiguvad kiirusega 121–160
kilomeetrit tunnis, lubatakse kõrvalekalle suurenemise suunas mitte üle 3 millimeetri ja
vähenemise suunas mitte üle 1 millimeetri.
(3) Keelatud on käitada raudteeveeremit, mille rattapaari teljel või ratta pöias, kilbis ja rummus
on mõrad või ratta veereringil, veerepinnal ja rattaharjal esinevad kulumid ja kahjustused, mis
rikub raudteeveeremi ja rööbastee normaalset ühildumist. Keelatud on kasutada
raudteeveeremit, mille rattapaari rattaharjal on teravatipuline muljumine.
(4) Ratta veerepinna lihkelohk liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle
1 millimeetri ja kiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 0,5 millimeetri. Veduri,
mootorrongi ja reisivaguni ratta veereringi kulum liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis
ei tohi ületada 5 millimeetrit. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi ratta
veereringi kulum ületada veduril, rahvusvahelise liini mootorrongil ja reisivagunil
7 millimeetrit, riigisisese liini mootorrongil ja reisivagunil 8 millimeetrit ning külmutus- ja
kaubavagunil 9 millimeetrit.
23
(5) Rattaharja paksus liikumiskiirusel 121–160 kilomeetrit tunnis ei tohi olla üle 33 millimeetri
ega alla 28 millimeetri. Liikumiskiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis ei tohi rattaharja paksus
olla üle 33 millimeetri ega alla 25 millimeetri.
(6) Kolmeteljeliste vankritega veduril on lubatud vankri keskmisel rattapaaril rattaharja paksuse
vähendamine 21 millimeetrini ja ratta veerepinna eriprofiili kasutamine.
(7) Rattaharja paksust mõõdetakse veduril 20 millimeetri kauguselt rattaharja tipust ning
mootorrongil ja reisivagunil 18 millimeetri kauguselt rattaharja tipust. Rattaharja
vertikaalkulumine mõõdetuna erišablooniga ei tohi ületada 18 millimeetrit.
(8) Reisirongi koosseisu lisatava kaubavaguni rattapaarid peavad vastama reisivaguni
rattapaaridele kehtestatud normidele.
§ 32. Piduriseadmed
(1) Raudteeveerem, välja arvatud juhtratastega eriveerem, peab olema varustatud automaat- ja
käsi(seisu)piduritega. Automaatpidurid peavad olema igasugustes tingimustes juhitavad,
töökindlad, tagama sujuva pidurdamise ja rongi peatamise õhutorustiku katkemise või
lahutamise ning hädapidurikraani avamise puhul. Automaatpidurid peavad tagama, et
kiirpidurdamisel peatub rong arvutusliku pidurdusmaa piires.
(2) Pidurihoovastiku kõigil osadel, mille lahtiminek või purunemine võib põhjustada selle
gabariidist väljumise või teele kukkumise, peavad olema kaitseseadmed.
(3) Raudteeveeremi automaatpidurite remont ja tehnohoole peavad vastama raudteeveeremi
automaatpidurite remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Raudteeveeremi
automaatpidurite käsitsemine peab vastama raudteeveeremi valdaja kehtestatud raudteeveeremi
pidurikasutuse juhendile.
§ 33. Haake- ja automaatsiduriseadmed
(1) Raudteeveeremil peab olema haake- või automaatsiduriseade, mille tehnoseisund ja hoole
vastavad raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegija kinnitatud juhendile. Haake- või
automaatsiduriseadme tehnoseisundi kontrollimise ja kasutamise juhendi kehtestab
raudteeveeremi valdaja.
(2) Raudteeveeremil on lubatud kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
kooskõlastusel ka automaatsiduriseadme põhitüübist SA-3 erinevaid haake- või
automaatsiduriseadmeid. Automaatsiduriseadme põhitüübist erineva haake- või
automaatsiduriseadmega varustatud raudteeveeremi valdaja peab tagama abiseadme
kasutamise võimaluse, kui vastav raudteeveerem haagitakse põhitüüpi haake- või
automaatsiduritega varustatud raudteeveeremi külge.
§ 34. Raudteeveeremi tehnohoole ja remont
(1) Keelatud on käitada või lisada rongikoosseisu liiklusohtliku rikkega raudteeveeremit ja
samuti laaditud kaubavagunit, mille tehnoseisund ei taga veose säilivust või põhjustab
keskkonnareostust.
24
(2) Raudteeveeremi tehnoseisundile esitatavad nõuded, tehnohoolde ja remondi teostamise
liigid ja sagedused kehtestab juhendiga raudteeveeremi valdaja, arvestades raudteeveeremi
ehitaja kehtestatud nõudeid.
(3) Raudteeveeremi mudelist lähtuvad tehnohoolde ja remondi liikide tööde mahud ja
tehnoloogilised protsessid kehtestab raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegija, arvestades
raudteeveeremi ehitaja kehtestatud nõudeid.
(4) Keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks kui:
1) tehnohoole on tegemata;
2) raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud raamatusse on tehnohoolde kohta
vastavasisuline sissekanne tegamata.
(5) Kui tühje ja laaditud vaguneid saadetakse jaamadesse laadimiseks või tühjendamiseks, kus
puudub tehnohooldepunkt, siis tuleb eelnevalt hinnata vagunite tehnilist seisundit ja vajadusel
need remontida lähimas tehnohooldepunktis enne jaama jõudmist.
4. peatükk
Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine
§ 35. Liiklusgraafik
(1) Rongiliiklust korraldatakse 24-tunnilise arvestusega ning rongiliikluse korraldamise aluseks
on liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteetranspordi
alal tegutsevate ettevõtjate tööd.
(2) Liiklusgraafik peab võimaldama:
1) reisijate- ja kaubaveoks eraldatud läbilaskevõimemahu;
2) rongide liiklusohutuse;
3) raudteeliinide läbilaske- ja veovõime ning jaamade töötlusvõime tõhusaima kasutamise;
4) raudteeveeremi meeskondadele kehtestatud tööajast kinnipidamise;
5) tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektripaigaldiste jooksvaks korrashoiuks ja
remonditöödeks.
(3) Rongide käikupaneku ja käigust ärajätmise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri majandaja
tulenevalt raudteeseaduse ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nõuetest.
(4) Igale rongile antakse liiklusgraafikus ettenähtud number. Ühe raudtee valdaja
kindlaksmääratud liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid (suund „B“),
vastassuunarongidele paaritud numbrid (suund „A“). Rong, mida liiklusgraafikus ei ole, saab
numbri käikumääramisel. Rongidele numbrite omistamise korra kehtestab
raudteeinfrastruktuuri majandaja.
(5) Rongid jagunevad liiklemisel eelisõiguse järgi järgmiselt:
1) erakorralise tähtsusega rongid, mis pannakse käiku liiklusõnnetuse likvideerimiseks,
tulekahju kustutamiseks või mõne muu erakorralise sündmuse korral, et taastada
raudteeinfrastruktuuri sihipärane kasutamine;
2) korralise tähtsusega rongid, mis pannake käiku raudteeseaduse § 81 lõigetes 3 ja 4
kehtestatud liiklusgraafikusse kandmise eelistuste kohaselt.
25
§ 36. Rongiliiklus
(1) Rongiliiklust raudteeliinil juhib dispetšer ainuisikuliselt, kes vastutab liiklusgraafiku
täitmise eest. Kõik rongiliiklusega seotud töötajad peavad tingimusteta täitma dispetšeri antud
rongiliikluse käsku. Rongiliikluse operatiivkäske on lubatud anda ainult dispetšeri kaudu.
Liikluskorraldaja peab korraldama töö nii, et ronge ei peetaks põhjendamatult kinni kinniste
signaalide ees ja oleks tagatud liiklusohutus.
(2) Iga rongi, jaama ja teepostiga seotud liikumise korraldamine peab üheaegselt olema ainult
ühe töötaja korraldada. Jaamas on see töötaja jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga
liinil dispetšer, postil postikorraldaja ja rongis juhtveduri juht.
(3) Suures jaamas võib olla mitu jaama-, posti- või pargikorraldajat, kellest igaüks korraldab
rongiliiklust oma töörajooni piires ainuisikuliselt. Rongiliiklusega seotud kohustuste ja
töörajoonide jaotus jaama-, posti- või pargikorraldajate vahel sellistes jaamades määratakse
jaama tehnokorraldusaktiga. Jaamas alluvad raudteeveeremi juht ja teised rongi teenindavad
töötajad jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšeri korraldustele.
(4) Raudteeliikluses ja manöövritöödel kasutatavate rongiliiklust korraldavate läbirääkimiste,
kirjalike tee- ja sõidulubade, käskude, korralduste, dokumentide ja liiklusohutuse valdkonda
kuuluvate dokumentide kirjeldused ning kasutus peavad vastama standardi EVS 931
„Raudteealased rakendused. Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja
sõidulubade, teadete, teatiste ning raamatute vormid“ või sellega samaväärsetele nõuetele.
(5) Raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestab rongiliikluse ja manöövritöö korraldamise ning
ohutuse tagamise nõuded raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendiga, järgides standardi EVS 931 „Raudteealased rakendused.
Raudteeliikluse korraldamiseks kasutatavate kirjalike tee- ja sõidulubade, teadete, teatiste ning
raamatute vormid“ või sellega samaväärseid nõudeid.
§ 37. Rongi vastuvõtmine
(1) Rong võetakse jaama vastu üldjuhul avatud sissesõidufooriga, vabale, tehnokorraldusaktis
ettenähtud teele. Rong, millele ei ole jaamas peatust ette nähtud, lastakse üldjuhul läbi peatee
kaudu. Liikluskorraldaja peab tagama rongi õigeaegseks vastuvõtuks vaba tee.
(2) Jaamades, kus liikluskorraldusvahenditega on loodud liikluse ja reisija ohutust tagavad
tehnilised eeldused, tohib jaama saabuvat mootorrongi vastu võtta jaama peateele või
vastuvõtu-saateteele, mis on hõivatud varem saabunud mootorrongiga. Mootorrongide
koosseisude ohutu ühendamise toimingud kehtestatakse raudteeveeremi valdaja juhendiga.
Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtmine samale vastuvõtu-saateteele on
keelatud.
(3) Pääste- ja töörongide, abi- ja üksikvedurite, lumesahkade, teemasinate ja
mittemahatõstetavate dresiinide jaamateede vabadele lõikudele vastuvõtmise kord sätestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.
(4) Liikluskorraldajal ei ole lubatud avada rongile sissesõidufoori veendumata, et
vastuvõtumatk on valmis, pöörangud lukustatud, vastuvõtutee vaba ja manöövritööd
vastuvõtumatka pöörmetel ning väljumisega vastuvõtumatka pöörmetele katkestatud.
26
(5) Sissesõidufoori võib avada jaamakorraldaja või tema korraldusel jaama
tsentralisatsiooniposti operaator, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer.
(6) Sissesõidufoor peab automaatselt sulguma pärast saabuva rongi esimese rattapaari
möödumist sissesõidufoorist. Jaamas, kus ei ole elektrilisi rööbasahelaid, sulgeb sissesõidufoori
pärast saabuva rongi möödumist sissesõidufoorist jaamakorraldaja, jaama
tsentralisatsiooniposti operaator või pöörmeseadja või muu volitatud töötaja
tehnokorraldusaktis sätestatud korras.
(7) Jaamakorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi
vastuvõtmist kohustatud:
1) veenduma, et vastuvõtutee on vaba;
2) katkestama vastuvõtuteele või -matkale väljuvad manöövritööd;
3) valmistama matka rongi vastuvõtuks;
4) avama sissesõidufoori.
(8) Jaamakorraldaja ja dispetšeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul kehtestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.
(9) Rongide üheaegne vastuvõtmine vastassuundadest jaama ei ole lubatud, kui jaama
sissesõidutee paikneb kas või ühelt poolt kestvuslangul ja vastassuunaliste rongide
vastuvõtumatk ei ole kestvuslangu poolsest vastuvõtumatkast eraldatud kaitseumbteega või
teede vastastikuse asetusega.
(10) Kaheteelise liini jaamas ei ole vastassuunarongide üheaegne vastuvõtmine lubatud, kui
sellelt jaamavahelt, kus pidurdusmaa pikkune lang on järsem kui 6 ‰, saabuva rongi
vastuvõtumatka pikendus ristub reisirongi vastuvõtumatkaga.
(11) Jaamas, kus rongide üheaegne vastuvõtmine ei ole lubatud, võetakse nende üheaegsel
jaamale lähenemisel esimesena vastu see rong, mille peatumiseks suletud sissesõidusignaali
juures või uuesti liikuma hakkamiseks on tingimused vähem soodsad.
(12) Jaama saabuv rong peab peatuma vastuvõtutee väljasõidufoori ja piirdetulba vahel.
Jaamas, kus vastuvõtutee väljasõidufoor puudub, peab jaama saabuv rong peatuma
piirdetulpade vahel. Juhul kui rongi saba jääb piirdetulba taha, on signalist või pöörmeseadja
kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale, kes võtab tarvitusele abinõud rongi
paigutamiseks vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse.
(13) Jaamas, kus on pöörmete elektritsentralisatsioon, kontrollib rongi paiknemist vastuvõtutee
kasuliku pikkuse piires jaamakorraldaja, dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetšer
juhtimisseadme näitude järgi. Kui rongi ei saa paigutada vastuvõtutee kasuliku pikkuse
piiridesse, peavad dispetšer ja jaamakorraldaja rakendama abinõusid raudteeveeremi ohutu
liikumise tagamiseks naaberteedel.
(14) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja tegevuse täpne kord rongi
vastuvõtmisel ning erandkorras rongi vastuvõtmisel jaama sissesõidufoori keelava näidu või
kustunud põhitulede korral, kutsesignaali järgi või jaamakorraldaja eriloaga kehtestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.
27
§ 38. Rongi saatmine
(1) Jaamakorraldajal on keelatud rongi saata ühe- või kaheteelisele jaamavahele ja kaheteelise
jaamavahe vastassuunalisele teele ilma selle jaama jaamakorraldaja nõusolekuta, kuhu rong
saadetakse. Automaatblokeeringuga jaamavahele saadetakse rong dispetšeri korralduse alusel
pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda.
Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas saadetakse rong jaamavahele dispetšeri korraldusel.
(2) Jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetšer on enne rongi
jaamavahele saatmist kohustatud:
1) veenduma, et jaamavahe ja automaatblokeeringuga jaamavahel esimene blokkpiirkond
sõidusuunas on vaba;
2) katkestama manöövritööd väljasõiduga rongi saatematkale;
3) valmistama saatematka;
4) veenduma, et rongikoosseisu tehnohoole ja kommertsülevaatus on lõpetatud;
5) avama väljasõidufoori või andma raudteeveeremi juhile muu kehtestatud sõiduloa jaamavahe
hõivamiseks.
(3) Väljasõidufoori peab jaamakorraldaja avama isiklikult või tema korraldusel
tsentralisatsiooniposti operaator. Dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas avab väljasõidufoori
dispetšer.
(4) Dispetšeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja täpne tegevuskord rongi saatmisel
kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendis.
§ 39. Rongi liikumise põhimõtted
(1) Olenevalt raudtee tehnilisest seisukorrast ja kasutatavast raudteeveeremi tüübist määrab
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongide suurimad piirkiirused, millest lähtutakse
liiklusgraafiku koostamisel. Kõrvalteele sõitmisel üle pöörmete ei tohi raudteeveeremi kiirus
olla pöörmetel:
1) riströöpa margiga 1/11 või järsem üle 40 kilomeetri tunnis;
2) R65 ja UIC 60 või 60E1 tüüpi rööbastega 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 50 kilomeetri
tunnis;
3) sümmeetrilistel 1/11 riströöpa margiga pöörmetel üle 70 kilomeetri tunnis;
4) 1/18 riströöpa margiga pöörmetel üle 80 kilomeetri tunnis;
5) 1/9 riströöpa margiga pöörmetel reisirongiga liikudes üle 25 kilomeetri tunnis.
(2) Rongiliikluse reguleerimisel kasutatakse foorides järgmisi põhisignaalvärve:
1) roheline – lubab sõita ettenähtud kiirusega;
2) kollane – lubab sõita, kuid nõuab kiiruse vähendamist;
3) punane – nõuab peatumist.
(3) Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist tohib rongiga mööduda sellise kiirusega, mis rongi
tööpidurdamisel tagab peatumise järgmise keelava näiduga foori ees. Automaatblokeeringuga
liinil ühe kollase mittevilkuva tulega foorist, mille kaugus järgmisest foorist või põhifoorist on
rongi täielikul tööpidurdamisel vajalikust pidurdusmaast lühem, võib rongiga mööda sõita
raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud kiirusega.
28
(4) Foorisignaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Kustunud foorituled muudes
foorides kui hoiatusfooris automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfooris,
foorisignaali ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või
arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist. Erandjuhul tohib keelava näiduga, samuti
arusaamatu näidu või kustunud tulega foorist mööda sõita raudteeinfrastruktuuri majandaja
rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras.
§ 40. Rongide liikumise kord
(1) Juhul kui rongi sõiduajal nõutakse raudteeveeremi meeskonnalt erilist valvsust ja meeskond
peab teadma, et teel tehakse tööd, antakse raudteeveeremi juhile hoiatus raudteeinfrastruktuuri
majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis sätestatud korras
järgmistel juhtudel:
1) tee, kontaktvõrgu, raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, silla või muu
rajatise rikke korral ning kiiruse vähendamist või peatumist nõudvate raudteehoiuga seotud
ehitustööde tegemisel;
2) uue signalisatsiooni- ja sidevahendi ning uue foori töölepanemisel, olemasoleva
ümberpaigutamisel või mahavõtmisel ning rikke korral, kui foori ei ole võimalik sulgeda;
3) veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete rikke korral;
4) laadimisgabariiti ületava veosega rongi saatmisel, kui sõitmisel sellise rongiga on vaja
vähendada kiirust või järgida muid eritingimusi;
5) lumesaha, ballastööri, teepaigaldus- või tõstekraana, killustikupuhastus- ja muude masinate
töötamisel kaheteelisel teel;
6) kui rongi pannakse raudteeveerem, mis ei tohi liikuda antud piirkonnas kehtestatud
piirkiirusega;
7) maha tõstetava raudteeveeremi töötamisel halva nähtavuse korral ja raske veose vedamisel
teerullikuga;
8) kõigil muudel juhtudel, kui rongil on teel olles vaja vähendada sõidukiirust või peatuda või
hoiatada raudteeveeremi meeskonda mõnel muul põhjusel.
(2) Kohas, kus tuleb kiirust vähendada, peab sõidukiirus vastama raudteeveeremi juhile
väljastatud kirjalikus hoiatuses või raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt kirjalikus vormis
kehtestatud kiirusele, nende puudumisel aga ei tohi sõidukiirus ületada 25 kilomeetrit tunnis.
Rongi vastuvõtmisel jaama umbteele ei tohi rongi sõidukiirus vastuvõtutee alguses olla üle 25
kilomeetri tunnis.
(3) Üldjuhul on kaheteelisel jaamavahel kumbki peatee nähtud ette rongide liiklemiseks ühes
raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud kindlas suunas (pärisuunaline liiklemine).
Dispetšeri käsul tohib rongiliikluse reguleerimiseks saata ronge ka pärisuunalisele liiklemisele
vastupidises suunas (vastassuunaline liiklemine). Liiklusohutusabinõud vastassuunalisel
liiklemisel sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendiga.
(4) Vajadusel võib ronge ühendada ja lasta neil liikuda koos. Iga kaubarongi peas on töötav
veovahend. Selliste rongide liikluskord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja
rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.
(5) Tagurdada on keelatud:
1) reisi- ja mootorrongiga;
29
2) automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva
signalisatsioonivahendiga jaamavahel;
3) halva nähtavusega, kui signaalid on raskesti eristatavad;
4) kui peatunud rong oli välja saadetud pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö
katkemist.
(6) Vajaduse ilmnemisel ja dispetšeri käsul võib automaatblokeeringuga jaamavahel või veduri
automaatsignalisatsiooniga kui iseseisva signalisatsiooniga jaamavahel mootorrongiga sõita
tagasi. Mootorrongiga tagasi sõitmiseks peab raudteeveeremi juht vahetama mootorrongi
juhtimiseks ettenähtud kabiini. Vastav liiklemise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri
majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.
(7) Jaamavahel on keelatud liigelda vagunitega veduri ees. Erandjuhul võib jaamavahel
vagunitega veduri ees liikuda töörongiga, lumesahaga, päästerongiga ja jaamas manöövritöö
tegemisel vajadusega manööverdada väljapoole jaama piiri jaamavahele. Veduri ees paiknevate
vagunitega liiklemise kord määratakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja
manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga.
§ 41. Manöövritöö
(1) Manöövreid tohib jaamateel teha ainult jaamakorraldaja, manöövrit korraldava dispetšeri,
sorteerimismäe korraldaja või pargikorraldaja korraldusel, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil
dispetšeri korraldusel. Nende töötajate kohustuste täpne tööjaotus manöövritöö korraldamisel
määratakse tehnokorraldusaktiga.
(2) Manöövritöökäskude põhiliseks edastamise vahendiks on raadioside ning vajadusel ka
kahepoolne pargiside. Manöövrisignaale on lubatud anda ka käsisignaalvahenditega määruse
lisas 3 sätestatud korras.
(3) Manöövriveduri liikuma panemine, lubatud suurimad kiirused manöövritel, manöövritööd
peateel ja väljasõiduga jaamavahele, manöövrite tegemise kord jaamades, mille teed paiknevad
kallakul, ja manöövrite kord jaamades, kus vagunite sorteerimiseks kasutatakse mäeseadmeid
või eriprofiiliga väljatõmbeteesid, kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse
ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga.
(4) Jaamateel peab raudteeveerem paiknema piirdetulpadega piiratud teeosal. Jaamateel
veovahendita seisev rongikoosseis, vagun ja muu raudteeveerem peavad iseveeremise
vältimiseks olema pidurkingade või käsi(seisu)piduritega kindlalt kinnitatud. Raudteeveeremi
kinnitamise kord kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö
ohutu korraldamise juhendiga ning tehnokorraldusaktiga. Jaamateel seisval kinnist tüüpi
vagunil, mis pole seotud veondusoperatsioonide, puhastamise, desinfitseerimise või remondiga,
peavad uksed olema kinni.
(5) Ohtliku veosega vagun, mis nõuab erilist ettevaatust, tuleb manööverdamisel eraldada
töötavast vedurist kolme ohutu raskesti süttiva veosega laaditud või tühja vaguniga. Ohtliku
veosega vagunite ja vedelgaasitsisternide rongist lahus jaamateel hoidmise kord sätestatakse
tehnokorraldusaktis. Tõugetega manöövrite ja vagunite mäest allalaskmise kord kehtestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis
ning tehnokorraldusaktis.
30
(6) Jaamas manöövreid tegevale kaubarongile võib määrata töö juhtimiseks manöövrijuhi.
Jaamavahel töörongi töö juhtimiseks määratakse tööjuht.
(7) Raudteeveeremi meeskonna kohustused ja täpne tegevuskord manöövritööl sätestatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendis.
5. peatükk
Veo korraldamise nõuded
§ 42. Kauba- ja reisirongide koostamine
(1) Kaubarong tuleb koostada kooskõlas käeoleva määruse, liiklusgraafiku ja koosteplaaniga
ning vajadusel asjakohases rahvusvahelises lepingus sätestatud korraga. Kaubarongide kaalu-
ja pikkusnormid määratakse liiklusgraafikuga ja koosteplaaniga ning nad peavad vastama
veduritüübile, rongi liikluspiirkonna teeprofiilile ja jaamade vastuvõtu-saateteede kasulikule
pikkusele. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise korra kehtestab
raudteeinfrastruktuuri majandaja.
(2) Rahvusvaheliste ja riigisiseste reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse
kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaani raamatus. Reisirongide ülenormiliste
vagunite juurdehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab
raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveoettevõtja taotlusel. Raudteeveeremi kaal ja pikkus
rongi panekul määratakse sõiduplaani raamatu vastavate tabelite järgi.
(3) Kaubarongi ei ole lubatud panna:
1) vagunit, mis on koormatud üle vagunil näidatud kandejõu;
2) lahtist raudteeveeremit, mille laadimisel on rikutud veoste laadimise ja kinnitamise tehnilisi
tingimusi;
3) vagunit, mille vedrude läbivajumise tagajärjel raam või kere lööb vastu veereosi või mille
kere on viltu;
4) lagunenud või lahti rebenenud katusekattega vagunit;
5) rööbastelt maha sõitnud või rongiõnnetuse läbi teinud vagunit enne selle kontrollimist ja
liikluskõlblikuks tunnistamist;
6) vagunit, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagun, mis liigub
eridokumentide alusel veosena oma telgedel;
7) ebagabariitse veosega raudteeveeremit, kui tema liikumise kohta pole antud erijuhiseid;
8) lahtiste poortidega platvormi, välja arvatud kaubaveo eeskirjaga lubatud või ettenähtud
juhud, kinnitamata punkritega punkerpoolvagunit, tsisterni, hopperit, viljavagunit,
tsemendivagunit ja muud sellist raudteeveeremit, mille ülemiste või alumiste laadimisseadmete
kaaned või luugid on lahti;
9) lahtiste uste ja lahtiste või ainult ühe riiviga suletud luukidega poolvagunit;
10) lahtiste või riivistamata ustega tühja kinnist vagunit;
11) vagunit, mille rataste veerepind on jääkainetest puhastamata.
(4) Reisirongil peavad esimese ja viimase vaguni otsauksed olema lukus ning ülekäigusillad
üles tõstetud ja kinnitatud.
(5) Reisirongi ei ole lubatud panna:
1) ohtliku veosega, suru- või vedelgaasiga ning kergsüttivate ja haisevate veostega vagunit;
31
2) korralise remondi või täieliku tehnilise järelevaatuse tähtaja ületanud või selle pikenduseta
vagunit.
(6) Raudteeinfrastruktuuri majandaja sätestatud korras võib panna riigisisesesse reisirongi,
välja arvatud kiirrongi, ka kinnist tüüpi kaubavaguni. Seejuures ei tohi riigisisesesse reisirongi
panna üle kolme kaubavaguni. Rahvusvahelisse reisirongi haagitavate kaubavagunite liik ja arv
kooskõlastatakse otseühenduses osalevate riikide raudtee-ettevõtjatega. Juurdehaagitava
kaubavaguni ehitus ja tehnoseisund peavad tagama reisirongi ohutu liikluse kehtestatud
kiirusega.
(7) Inimestega kauba- ja reisivagun, välja arvatud ametivagun ja veosesaatjaga vagun,
paigutatakse kaubarongis ühte gruppi ja grupp eraldatakse vähemalt ühe kattevaguniga
vedurist, rongi sabast ja rööbaste, palkide, talade või muu järsu tõuke või peatuse korral paigalt
nihkuda võiva veosega laaditud lahtisest raudteeveeremist. Inimeste veonõuded kaubarongiga
sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud juhendiga.
§ 43. Pidurihoolde, rongilülitamise ja piduriproovi tegemise kord
Raudteeveerem peab olema varustatud automaat- ja käsi(seisu)piduritega vastavalt normidele.
Arvestuslikud piduriklotsi survenormid veeremitelje kohta, rongide käsi(seisu)piduritega
varustamise normid, pidurdusarvutusteks vajalikud andmed, raudteeveeremi pidurdusrežiimi ja
pidurivõrku lülitamise kord, rongide automaatpidurite täis- ja lühiproovi tegemise ning
vormikohase õiendi täitmise kord ja muu vajalik oskusteave pidurite hoolde kohta sätestatakse
raudteeveeremi valdaja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis.
§ 44. Rongide varustamine ja teenindamine
(1) Vedur, mootorrong, reisirong ja -vagun varustatakse tulekustutus- ja arstlike
esmaabivahenditega. Veduril ja mootorrongil peavad raudteeveeremi valdaja määratud
kohtades olema ettenähtud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurikinga rongi
kinnitamiseks automaatpidurite rikke korral.
(2) Reisirongi teenindavad peale raudteeveeremi meeskonna vagunisaatjad või teised töötajad
raudteeveeremi valdaja kehtestatud korras.
(3) Isikutel, kes ei kuulu raudteeveeremi meeskonna koosseisu, on keelatud sõita veduri,
mootorrongi või muu veovahendi juhtimiseks ettenähtud kohas. Erandina võivad veduri,
mootorrongi või muu veovahendi juhiruumis sõita manöövrimeeskonna liikmed, isikud ning
töötajad, kellele on selleks raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi valdaja antud luba, kuid
mitte üle kahe isiku korraga.
(4) Kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide
tehnohoolde korra kehtestab raudteeveoettevõtja kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri
majandajaga.
§ 45. Veduri kasutamine rongi ees
(1) Töötav vedur pannakse rongi ette, seejuures rongi vedamisel kahekabiinilise veduriga
juhitakse seda eesmisest juhiruumist.
32
(2) Mittetöötav vedur, mootorrong või selle vagun valmistatakse ette ja pannakse rongi
koosseisu vastavalt raudteeveoettevõtja kinnitatud ja raudteeinfrastruktuuri majandajaga
kooskõlastatud veoveeremi transportimise juhendile.
(3) Manöövritööl tohib juhtida vedurit mõlemast juhtimiseks ettenähtud kabiinist vastavalt
raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korrale.
(4) Ühe juhiruumiga vedur võib liikuda tagurpidi:
1) töö- ja päästerongis;
2) saatejaama naasmisel pärast rongi tõukamist;
3) rongi tõukamisel;
4) ilma vagunita liikumisel;
5) üleanderongis, mis koosneb vagunitest, mida saadetakse sõlmjaamas asuvast ühest
jaamapiirkonnast teise;
6) kogumisrongis, mis koosneb sõlmjaamade vahel asuvates jaamades rongi juurde haagitud
vagunitest;
7) väljaveorongis, mis koosneb vagunitest, mis saadetakse sõlmjaamast liinil asuvasse jaama;
8) rongi liikumisel veduri veoõlal ühe veduriga rongi teenindamise piirkonnas, millega
piirnevates jaamades puudub vedurite ümberpööramise võimalus, üksnes juhul, kui
raudteeveoettevõtja on kehtestanud asjakohase liiklusohutuse tagamise juhendi, mille on heaks
kiitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(5) Ühe juhiruumiga vedur ei või liikuda selle üleande-, kogumis- ja väljaveorongi vedamisel
tagurpidi, mille koosseisus on 1. ja 2. ohuklassi kuuluva ohtliku kaubaga laaditud vagun. Ühe
juhiruumiga ja ühe juhtimispuldiga veduri tagurpidi liikumise korra sätestab raudteeveeremi
valdaja vastava juhendiga, kooskõlastades selle eelnevalt asjakohase raudteeinfrastruktuuri
majandajaga.
(6) Kui ühe juhiruumiga veduril on juhtimispuldid mõlemal pool, võib vedur tagurpidi liikuda
piiranguteta.
§ 46. Raudteeveeremi juhi tegevus rongi juhtimisel
(1) Raudteeveeremi jaamavahele sõitmine ilma liikluskorraldaja loata on keelatud.
Raudteeveeremi juhile on jaamavahe hõivamise loaks üldjuhul väljasõidufoori lubav näit.
Väljasõidufoori rikke korral või rongi saatmisel teelt, kus puudub väljasõidufoor, on jaamavahe
hõivamise loaks vormikohane kirjalik sõiduluba, sau või raadioside teel edastatud
jaamakorraldaja vastutav käsk.
(2) Raudteeveeremi juhil ei ole reisirongiga lubatud jaamast või ettenähtud peatuskohast
väljuda enne sõiduplaanis ettenähtud aega või sõita jaamast või peatuskohast läbi peatuseta, kui
rongi sõiduplaanis on ette nähtud peatus reisijate pealeminekuks ja mahatulekuks.
(3) Jaamas, kus reisirongil on ette nähtud peatus vahetuseks või möödasõiduks, mitte aga
reisijate peale- ja mahaminekuks või posti ja pagasi laadimiseks, võib peatust lühendada või ära
jätta jaamakorraldajale ja raudteeveeremi juhile antud dispetšeri käsul.
(4) Kui raudteeveeremi juhil on jaamavahe hõivamise luba, on tal rongi saatmisel jaamateelt
keelava väljasõidufoori näidu korral või väljasõidufoorita teelt keelatud alustada liikumist,
saamata raadioside teel liikluskorraldaja korraldust või saatesignaali, mille annab
33
liikluskorraldaja ise või tema käsul tehnokorraldusaktis määratud töötaja tehnokorraldusaktis
sätestatud korras.
(5) Liiklust ohustava takistuse või inimese ohtu sattumise korral peab raudteeveeremi
meeskond võtma kohe tarvitusele abinõud liikuva rongi peatamiseks. Raudteeveeremi
meeskonna täpse tegevuse korra hädapidurduse kasutamise puhul sätestab raudteeveeremi
valdaja.
(6) Raudteeveeremi juht on oma töös kohustatud:
1) järgima rongi käitamiseks ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate fooride,
signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning sõiduplaani;
2) rongi vastuvõtmisel veenduma, et see on tehniliselt korras, pöörates enim tähelepanu
pidurite, liivapuisturite ja raadiosideseadmete tööle;
3) tegema rongi tehnoseisundi raamatu sissekannete alusel kindlaks, kas
automaatsignalisatsioon ja autostopp on töökorras ning kontrollima signaal- ja päästevahendite
olemasolu;
4) jälgima rongi seisukorda ja terviklikkust, rongilt antavaid signaale ning elektrifitseeritud
piirkonnas ka kontaktvõrgu seisukorda;
5) sissesõidul jaama ja jaamast läbisõidul andma ettenähtud signaale, jälgima, kas matk on õige
ja tee vaba, jälgima jaamatöötajate signaale ning rongide ja manöövrivedurite liikumist
naaberteedel ning liiklusohu tekkimisel võtma kohe tarvitusele abinõud peatumiseks;
6) automaatsignalisatsiooniga piirkonnas enne jaamast väljumist veduri
automaatsignalisatsiooni veduriseadmed sisse lülitama ning raadiosidega liinil veenduma, et
raadiojaam on sisse lülitatud ja töökorras;
7) peatumisel jaamas peatama rongi vastuvõtuteel enne väljasõidufoori, selle puudumisel enne
piirdetulpa ning kaubarongi vedur peab peatuma väljasõidufoori juures ja selle puudumisel
piirdetulba juures, veendudes et see mahub tervenisti vastuvõtutee kasulikku pikkusesse;
8) pärast jaamas peatumist tehniliste puuduste leidmisel rongis on raudteeveeremi juht
kohustatud sellest kohe liikluskorraldajale ette kandma;
9) teatama raadioside vahendusel lähima jaama jaamakorraldajale või dispetšerile ning vajaduse
korral naaberteel liikuva rongi raudteeveeremi juhile, kui teel olles leitakse
teeblokeeringusignaalide, rööbastee, kontaktvõrgu, muude seadmete, rajatiste või naaberteel
liikuva rongi rike.
(7) Pärast veduri rongi haakimist on raudteeveeremi juht kohustatud:
1) veenduma, et vedur on esimese vaguniga õigesti kokku haagitud, raudteeveeremite vahelised
pidurisüsteemi õhuvoolikud ühendatud ja otsakraanid nende vahel avatud;
2) täitma pidurimagistraali suruõhuga, veenduma, et rõhulang ei ületa kindlaksmääratud norme
ja proovima automaatpidureid;
3) saama teatise rongi piduritega varustatuse kohta, võrdlema selles olevat sabavaguni numbrit
rongi kaalulehel olevaga ja veenduma, et rongi pidurirõhk vastab normile;
4) tutvuma rongi kaalulehe järgi kaubarongi koosseisuga, tehes kindlaks, kas seal on vaguneid
inimestega ja erilist ettevaatust nõudva kategooria veosega või lahtist raudteeveeremit.
(8) Raudteeveeremi juht peab rongi juhtimisel:
1) hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima ning vältima õhumahuti ja
pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi;
2) alalise signaali keelava näidu või kiiruse vähendamist nõudva signaali korral rakendama
tööpidurdust, et peatada rong enne peatussignaali, või mööduma kiiruse vähendamist nõudvast
signaalist lubatud piirkiirust ületamata;
34
3) elektriveeremiga mööduma õhkvahemikku piiravast signaalist kiirusega vähemalt 20
kilomeetrit tunnis, et vältida elektriveeremi tõstetud vooluvõtturiga peatumist õhkvahemiku
piires;
4) ootamatu peatussignaali puhul või ootamatu takistuse tekkimisel viivitamatult rakendama
kõik tema käsutuses olevad abinõud rongi peatamiseks kiirpidurdamisega;
5) liiklusohutuse tagamiseks vähendama vajadusel kiirust ning juhtima rongi eriti valvsalt, kui
signaalide nähtavus järsult väheneb.
(9) Teel olles ei ole raudteeveeremi juhil lubatud:
1) ületada raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud piirkiirust või signaalide ja hoiatustega
lubatud kiirust;
2) lasta tähelepanu raudteeveeremi juhtimiselt ning signaalide ja tee seisukorra jälgimiselt
kõrvale suunata või hajuda.
§ 47. Tegevuskord rongi sundpeatumisel jaamavahel
(1) Rongi sundpeatumise korral jaamavahel peab raudteeveeremi juht:
1) peatama rongi võimalikult tasasel ja sirgel teeosal, välja arvatud kiirpidurdamise puhul;
2) rakendama tööle rongi automaatpidurid ja veovahendi abipiduri;
3) teatama peatumisest viivitamata raadioside teel jaamavahel liikuvate rongide raudteeveeremi
juhtidele ja jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele, kes peavad sellest koheselt ette
kandma dispetšerile;
4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjust ja
edasiliikumise võimalust;
5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi
käsi(seisu)piduri ja andma signaali, et rongitöötajad rakendaksid tööle rongi käsi(seisu)pidurid,
ning rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama
vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral
rakendama peale selle tööle vagunite käsi(seisu)pidurid raudteeveoettevõtja või raudteeveeremi
valdaja määratud korras ning raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö
ohutu korraldamise juhendis sätestatud hulgal;
6) andma raadioside teel jaamakorraldajale või dispetšerile lisateateid peatumise põhjuse ja
liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta ning rongiraadioside rikke korral tuleb
teade jaamakorraldajale või dispetšerile edastada raudteeveeremi meeskonna liikme,
reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu esimesel võimalusel ükskõik millise olemasoleva
sidevahendi kaudu;
7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks,
vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee, kuid igal juhul tuleb rongiliiklust takistav
koht kohe piirata kahe- või mitmeteelise jaamavahe naaberteel ja kõigepealt sealtpoolt, kust on
oodata lähenevat rongi.
(2) Jaamavahel peatumisel piiratakse:
1) reisirong kohe pärast päästerongi või abiveduri väljakutset;
2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe
pärast peatumist.
(3) Rongi piiramise kord sätestatakse määruse lisas 3.
(4) Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit ning rongi tagurdamine ei ole
keelatud, võib raudteeveeremi juht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale
35
teeosale. Tagurdava rongi sabavaguni juures peab sel juhul olema raudteeveeremi meeskonna
liige või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 kilomeetri tunnis. Juhul, kui tõusul
peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema
tagurdamine ei ole lubatud, peab raudteeveeremi juht kohe nõudma abivedurit.
(5) Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga,
järeltuleva rongi veduriga või mootorrongiga. Päästerongi või abiveduri nõudmise, määramise
ja liikumise kord ning jaamavahel kahe mootorrongi kokkuhaakimise ja nende edasise
liikumise kord sätestatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja rongiliikluse ja manöövritöö ohutu
korraldamise juhendis.
(6) Kui on nõutud päästerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui
saabub abi või antakse liikumiseks luba.
6. peatükk
Tuleohutus
§ 48. Tuleohutuse miinimumnõuded
(1) Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja
ulatuses, mis on tuleohutuse tagamiseks piisav. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust
hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja.
(2) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult
raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalistes
ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise
meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri
majandaja.
(3) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike
7 alusel kehtestatud nõuetele.
(4) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada
väljapoole raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist
ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul
võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt
5 meetrit ning lähima rööpapea välisservast vähemalt 2,5 meetri kaugusel.
(5) Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest
omanik. Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama
tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele selle kasutamise väljaõppe.
(6) Enne tuleohtliku kauba raudteeveo korraldamise alustamist peab raudteeveoettevõtja
veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud
vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest, mis on ettevõttes kehtestatud.
(7) Raudteeveoettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveo korraldamise alustamist
kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või
muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveo korraldamise käigus ilmneb tehniline rike
36
või muu tuleohtu tekitada võiv puudus, siis peab raudteeveoettevõtja kasutusele võtma vastavad
meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks.
(8) Suitsetamine on lubatud selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis, mis
vastab tubakaseaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Suitsetamisruumis peab olema suletava kaanega
tuhatoos. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes veovahendi
valdaja nõusolekul, raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning
suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.
(9) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtliku kaubaga laaditud raudteeveeremile peab selle
raudteeveeremi vedaja tagama valve ööpäev läbi.
(10) Tuleohtliku kauba laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja.
§ 49. Tuleohutuse nõuded jaamades
(1) Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega
vähemalt järgmiselt:
1) ehitises, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhis –
2 tulekustutit põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit
korruse kohta;
2) ehitis, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 ruutmeetri kohta,
kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta;
3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis;
4) lahtine estakaad ja muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis, kus hoitakse
tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 meetri kohta.
(2) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast
tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.
(3) Tuleohtlike kaupade ladu, raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehh ja muu sarnane objekt
tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga
piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.
(4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsu või ohtliku objekti juures määrab
raudtee-ettevõtja oma kirjaliku otsusega.
§ 50. Tuleohutuse nõuded raudteeveeremile
(1) Raudteeveeremil, eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil on keelatud tekitada tuleohtlikku
olukorda.
(2) Keelatud on:
1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega
kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga
seadmeid ja juhtmeid;
2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutis, mis ei ole
selleks ettenähtud;
3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega;
37
4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta, välja arvatud kui raudteeveeremi valdaja
oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti;
5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse raudteeveeremi tehnilistele
nõuetele.
(3) Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.
(4) Keelatud on:
1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras;
2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud
nimiväärtusele;
3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;
4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal;
5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele;
6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.
(5) Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda.
(6) Keelatud on:
1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras;
2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule;
3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid alla lubatud veetaseme või rikkis
suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor;
4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta;
5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljapoole selleks
ettenähtud kohti;
6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis,
köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas.
(7) Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veovahendi ning mootorrongi masina-, aku-
ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada raudteeveeremi
remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid.
(8) Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana.
Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus.
(9) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, raudteeveeremi tehnonõuetes
ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud.
(10) Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama
valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende
võimaliku pealepritsimise eest.
(11) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele
ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega.
(12) Masinaruumi väljapääs peab suunduma otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja.
(13) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses:
1) veduris ja restoranvagunis – 3 tulekustutit;
38
2) diisel- ja elektrirongi juhtvagunis – 1 tulekustuti;
3) diisel- või elektrirongi mootorvagunis automaatse tulekustutussüsteemiga ja rööbasbussis –
2 tulekustutit;
4) lumesahas, teemasinas, raudteekraanas, reisi-, pagasi- ja postivagunis – 2 tulekustutit;
5) juhtratastega eriveeremis – 1 tulekustuti;
6) muus veovahendis – 2 tulekustutit;
7) päästerongi veeremiosas – 16 tulekustutit.
(14) Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast
tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6-kilogrammise pulberkustuti omaga.
(15) Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks
kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on
nõutav vagunitüüpi veduril ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui
mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada
täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja
jõuvooluelektriseadmete ruum.
(16) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib raudteeveeremi meeskonna
asemel üksnes raudteeveeremi juht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu
elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava
tulekustutussüsteemiga.
(17) Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab
rong olema peatatud. Raudteeveeremi meeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama
raudteeveeremi valdaja kinnitatud juhendile raudteeveeremi meeskonna tegevuse kohta
tulekahju korral ning tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite
kasutamisel.
(18) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased
tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras.
§ 51. Tuleohutuse nõuded kütusele
(1) Raudteeveeremi kütusevaru, välja arvatud selleks projekteeritud mahuti
sisepõlemismootoriga vagunis, tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja
transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu
sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuv kütusepaak või -kanister peavad olema kindlalt
kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole
lubatud.
(2) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult
vaguni projektijärgses kütusepaagi mahutis.
39
7. peatükk
Rakendussätted
§ 52. Määruse kohaldamine
Enne määruse jõustumist välja antud ehitusloa või ehitusteatise alusel toimuvale ehitus- ja
remonttööle kohaldatakse ehitusloa saamise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud raudtee
tehnokasutuseeskirja nõudeid.
§ 53. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“
tunnistatakse kehtetuks.
§ 54. Määruse jõustumine
Määruse § 27 lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded
Lisa 2 Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku
141–160 km/h
Lisa 3 Raudtee signalisatsioonijuhend
Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend
40
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“
lisa 1
Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded
1. Nõuded kitsarööpmelisele 750 mm raudteele
1.1 Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist raudteed, mille tee
telgede vahe on 748–768 mm.
1.2 Tee telgede vahe rööpapeade sisekülgede vahel kõrgusel 7 mm allpool rööpapea
veerepinnast, arvestades lubatud hälvet laienemisele 4 mm ja kitsenemisele 2 mm, peab olema
järgmine:
1.2.1 tee sirgetel osadel ja tee kõverikes raadiusega alates 300 m – 750 mm;
1.2.2 tee kõverikes raadiusega alates 201–299 m – 755 mm;
1.2.3 tee kõverikes raadiusega alates 100–200 m – 760 mm;
1.2.4 tee kõverikes raadiusega vähem kui 100 m – 764 mm.
1.3 Raudteeveeremi liikumiseks kasutatav kitsarööpmeline raudtee peab vastama järgmistele
nõuetele:
1.3.1 teemulde laius tee liini sirgel osal on vähemalt 3,5 m;
1.3.2 mõlemal pool liiprite otstest on teepeenar laiusega vähemalt 0,2 m;
1.3.3 raudtee liiprite epüür on vähemalt 1320 liiprit 1 km kohta;
1.3.4 teemärgid asetatakse kuni 2 m kaugusele tee teljest;
1.3.5 välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 60 mm.
2. Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatava raudteeveeremi ohutusnõuded
2.1 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras.
2.2 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutataval raudteeveeremil peavad olema nähtavad ja
kuuldavad signaalid, töötavad pidurid ja vajadusel haakeseadmed.
2.3 Kitsarööpmelise 750 mm raudteel kasutatava raudteeveeremi rattapaarid peavad tagama
tehnilise ühilduvuse raudteega.
2.4 Inimeste vedu raudteeveeremiga peab olema ohutu. Inimeste veol reisivaguni või
platvormtüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning
platvormtüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid.
1
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“
lisa 2
Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku
141–160 km/h
1. peatükk
Üldosa
1. Reguleerimisala
1.1 Lisaga kehtestatakse täiendavad tehnilised nõuded raudteele, raudteeveeremile ja
raudteeliikluse korraldamisele juhul, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku
141–160 km/h.
1.2 Enne olemasoleval raudteeliinil suurima lubatud kiiruse tõstmist üle 140 km/h tuleb
sellele raudteeliinile teha riskianalüüs vastavalt Euroopa Komisjoni 30. aprilli 2013. a
rakendusmäärusele 402/2013/EL riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse nr
352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25).
2. peatükk
Teemajanduse ehitised
2. Muldkeha laius
2.1 Uue raudteeliini ehitamisel või olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimisel peab
muldkeha pealmine laius vastama kehtivatele ehitusnormidele ning olema vähemalt 7,6 m lai
üheteelisel ja 11,7 m lai kaheteelisel liinil.
2.2 Olemasoleval raudteeliinil sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee
pealisehitisele ning olema vähemalt 6,6 m lai üheteelisel liinil ja vähemalt 10,7 m lai
kaheteelisel liinil.
2.3 Kõverikel, mille raadius on raudteel alla 3000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt
normidele.
2.4 Teepeenra laius peab olema mõlemal pool rööbasteed vähemalt 0,5 m.
3. Tee telgede vahe
3.1 Uue raudteeliini ehitamisel või olemasoleva raudteeliini rekonstrueerimisel peab teede
telgede vahe sirgetel teeosadel olema vähemalt 4300 mm, olemasolevatel liinidel vähemalt
4100 mm ning teise ja kolmanda tee vahel vähemalt 10 000 mm.
3.2 Peatee ja muu tee telgedevahe peab olema vähemalt 5100 mm.
4. Raudtee pealisehitus
4.1 Rööpad ei tohi olla kergemad kui 60 kg jooksva meetri kohta.
1
4.2 Rööpaid peab kontrollima defektoskoopiaseadmega mitte harvemini kui üks kord iga
kahe kuu tagant.
4.3 Rööbastee geomeetriat peab kontrollima üks kord kahe nädala tagant seadmega, mis
võimaldab mõõdetavate parameetrite reaalajas salvestamist.
4.4 Pöörmete nõuetele vastavust peab kontrollima vähemalt üks kord nädalas.
5. Piirdeaiad
5.1 Kiiruse tõstmisele eelneva riskianalüüsiga tuleb välja selgitada kohad, kus raudtee peab
olema ümbritsevast keskkonnast piiratud.
6. Täiendavad nõuded reisijate ooteplatvormidele
6.1 Reisijate ooteplatvormid peavad olema varustatud telemaatiliste rakendustega, mis
hoiatavad ooteplatvormil viibijat vähemalt kiirusel 141 km/h mööduvast reisirongist.
6.2 Uute ja olemasolevate ooteplatvormide rekonstrueerimisel peab ohuala laius olema
vähemalt 1,5 m.
6.3 Olemasolevatele ooteplatvormidele tuleb kanda punane joon ooteplatvormi raudtee
poolsest servast vähemalt 1,5 m kaugusele.
3. peatükk
Side- ja turvanguseadmed
7. Turvanguseadmed
7.1 Turvanguseadmed meldepunktides:
7.1.1 kõik jaamateed, kus võib rongide liikumiskiirus olla vahemikus 141–160 km/h, peavad
olema varustatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega.
7.2 Turvanguseadmed jaamavahes:
7.2.1 automaatblokeeringuga raudteeliinil peab olema kas neljanäiduline signalisatsioon või
ETCS1 kasutamisel selline kolmenäiduline signalisatsioon, mis tagab rongi automaatse
peatumise vahetult keelava signaali ees;
7.2.2 poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga varustatud raudteeliinil
peavad lisaks sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri
automaatsignalisatsiooni teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1800 m
ulatuses.
7.3 Turvanguseadmed raudteeületuskohtadel:
7.3.1 I ja II kategooria raudteeülesõidukohad peavad olema varustatud automaatse
foorisignalisatsiooni ja täistõkkepuudega;
7.3.2 III kategooria raudteeülesõidukohad peavad olema varustatud automaatse
foorisignalisatsiooniga. Tõkkepuude vajadus nimetatud raudteeülesõidukohtadel määratakse
iga raudteeülesõidukoha osas individuaalse riskianalüüsi alusel. Kui III kategooria
raudteeülesõidukohal ei ole tagatud määruse lisa 4 (Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha
ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend) nõuete kohane nähtavuskolmnurk ning
1
European Train Control System
2
raudteeülesõidukohta kasutavate maanteesõidukite ja rongide arvu korrutis ületab 800, siis
tuleb paigaldada tõkkepuud;
7.3.3 enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peavad kõik automaatsed
foorisignalisatsioonid olema varustatud LED-fooripeadega ja kaugseirega;
7.3.4 raudteeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsiooniga varustamise vajadust
hinnatakse rongide liikumiskiiruse tõstmisele eelneva riskianalüüsi käigus.
7.4 Raadioside raudteeinfrastruktuuril:
7.4.1 Enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peab
raudteeinfrastruktuuril olema kasutusele võetud GSM-R tehnoloogial põhinev raadioside.
4. peatükk
Kontaktvõrk ja elektrivarustus
8. Elektrivarustus
8.1 Enne raudteeliinil kiiruse tõstmist vahemikku 141–160 km/h peab kontaktvõrk olema
viidud seisukorda, mis tagab elektriveeremi liikluse suurima lubatud kiirusega, järgmiselt:
8.1.1 alalisvoolu elekterveo süsteemi toiteskeem peab tagama vooluvõtturil pingetaseme
vähemalt 2,7 kV;
8.1.2 kontaktvõrgu toide peab olema kahepoolne;
8.1.3 kontaktriputuse süsteem peab olema kompenseeritud;
8.1.4 kontaktriputuse konstruktsioonilised lahendused peavad vastama määruse üldsätetes
viidatud normdokumentides esitatud tingimustele ja võimaldama saavutada ettenähtud
reguleerimisparameetreid;
8.1.5 kontaktvõrgu reguleerimisparameetrite kontrolli tuleb vagun-laboratooriumiga teostada
normaalse vooluvõtturi surve korral üks kord kvartalis ja suurendatud vooluvõtturi surve korral
üks kord aastas.
5. peatükk
Raudteeveerem
9. Raudteeveeremi automaatsignalisatsioon
9.1 Neljanäidulise automaatblokeeringu puhul peab mootorveeremi juhiruumis asuv
ohutusseade edastama raudteeveeremi juhile kõik foorinäidud, mis on kasutusel neljanäidulisel
automaatblokeeringul.
6. peatükk
Liikluskorralduslikud erisused
10. Erisused
10.1 Rongi lähte- ja sihtjaamas tuleb kiirusel 141–160 km/h liikuva reisirongi (edaspidi kiirem
reisirong) kõik matka ettevalmistamisega seotud tegevused lõpetada vähemalt viis minutit enne
rongi saabumist või väljumist.
10.2 Teistes jaamades tuleb kõik kiiremale reisirongile matkavalmistamisega seotud
tegevused lõpetada vähemalt kümme minutit enne rongi saabumist või väljumist.
10.3 Keelatud on korraldada kiirema reisirongi kohtumist kaheteelises piirkonnas ja
kõrvalteedel mitmeteelises piirkonnas kaubarongiga, mille koosseisus on külgmise
3
ebagabariitsusega veosed, poolvagunid, platvormid või dumpkaarid puistekaupadega (liiv,
killustik, süsi, maagipulber jms).
10.4 Keelatud on saata jaamavahele iseliikuvat eriveeremit, kui kiirema reisirongi väljumiseni
või läbimiseni on jäänud vähem kui 30 minutit.
10.5 Jaamakorraldaja ja teised jaama töötajad, kes peavad kohtama kiiremat reisirongi, peavad
hiljemalt kolm minutit enne kiirema reisirongi saabumist, läbimist või väljumist asuma jaama
tehnokorraldusaktis näidatud kohtumiskohas.
10.6 Kiirema reisirongi läbilaskmiseks tuleb manöövritöö rongimatka pöörmetel ja
väljumisega rongimatka pöörmetel katkestada siis, kui kiirem reisirong väljub naaberjaamast,
kuid mitte hiljem kui kümme minutit enne rongi läbimist.
10.7 Manöövrijuht või mõni teine tehnokorraldusaktis näidatud töötaja, kes kinnitab jaamas
vaguneid, peab veenduma ja kandma jaamakorraldajale ja/või dispetšerile ette, et jaamas
seisvad vagunid on kinnitatud pidurkingadega vastavalt tehnokorraldusakti nõuetele.
7. peatükk
Töö hoiatustega
11. Hoiatused
11.1 Kiirema reisirongi teelolekul hoiatuste automaatseks vastuvõtmiseks peab selle reisirongi
juhiruumis olema seade, mis võtab hoiatuste programmist saabunud hoiatuse vastu.
11.2 Vastuvõetud hoiatuste teatavakstegemiseks kiirema reisirongi raudteeveeremi juhile peab
selle juhiruumis olema seade, mis kuvab hoiatuste programmist saabunud hoiatuse
raudteeveeremi juhi kuvari ekraanile enne hoiatuse kehtivusaja algust.
8. peatükk
Töötajate ohutusnõuded
12. Ohutusnõuded
12.1 Kõik tööd, sealhulgas ülevaatused ja kontrollid raudteerajatistel, tuleb katkestada kümme
minutit enne kiirema rongi möödumist, ning ehitusgabariit tuleb viia sellisesse seisu, mis tagab
rongi ohutu möödumise. Tehnika tööorgan tuleb viia gabariidi asendisse ja abivahendid tuleb
ehitusgabariidist eemaldada.
12.2 Töötajad peavad viis minutit enne rongi möödumist olema eemaldunud äärmisest rööpast
vähemalt 4 m kaugusele.
4
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“
lisa 3
Raudtee signalisatsioonijuhend
1. peatükk
Üldsätted
1. Üldsätted
1.1 Raudtee signalisatsioonijuhend (edaspidi ka signalisatsioonijuhend) määrab kindlaks
avalikult kasutataval raudteel (edaspidi ka raudtee) nähtavate ja kuuldavate signaalide
süsteemid ning tehnilised nõuded signaalvahenditele, mille abil korraldatakse rongiliiklust ja
manöövritööd.
1.2 Uute signaalvahendite, samuti raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivate või
käsitlevate juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktide rakendamisel tuleb täpselt järgida
signalisatsioonijuhendis kehtestatud nõudeid.
2. peatükk
Signaalid
2. Nähtavad signaalid
2.1 Signaalide abil tagatakse ohutu ning täpne raudteeliiklus. Raudteeliikluse korraldamisel
kasutatakse nähtavaid ja kuuldavaid signaale.
2.2 Nähtavad signaalid väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid
signaale edastatakse fooridega ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -lippude, -näidikute
ja -märkide abil.
2.3 Nähtavad signaalid jagunevad kasutamisaja järgi:
2.3.1 päevasteks, mis on kasutusel ööpäeva valgel ajal. Neid signaale edastatakse
signaalketaste, -kilpide, -lippude ja -näidikute, pöörmenäidikute, teetõkke- ja veevõtukoha
näidikute abil;
2.3.2 öisteks, mis on kasutusel ööpäeva pimedal ajal. Neid signaale edastatakse kehtestatud
värvi signaaltulede (käsi-, rongi- ja muudes signaallaternates ning signaalnäidikutes) abil.
Öiseid signaale tuleb kasutada ka päevasel ajal udu, tuisu ja muudel ebasoodsa nähtavuse
juhtudel, kui signaali nähtavus päevastel peatussignaalidel on alla 1000 m, kiiruse vähendamise
signaalidel alla 400 m ja manöövrisignaalidel alla 200 m;
2.3.3 ööpäevasteks, mis on kasutusel pidevalt ja edastavad signaale ühesuguselt nii ööpäeva
valgel kui ka pimedal ajal. Nendeks signaalideks on foorituled, matka- ja muud näidikud,
alalised kiiruse vähendamise kettad, kollased ruudukujulised kilbid (nende tagumine külg on
roheline), kaubarongi saba tähistavad valgust peegeldava pinnaga kettad ning signaalnäidikud
ja -märgid.
3. Kuuldavad signaalid
3.1 Kuuldavad signaalid väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis.
Kuuldavate signaalide edastamiseks kasutatakse veduri-, mootorrongi- ja dresiinide vilesid,
1
käsivilesid, signaalpasunaid ja sireene.
3. peatükk
Alalised signaalid
4. Alalised signaalid
4.1 Alalised signaalid on foorid, mis jagunevad järgmiselt:
4.1.1 sissesõidufoor on rongi jaamavahelt jaama sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
4.1.2 väljasõidufoor on rongi jaamast jaamavahele väljumise lubamiseks või keelamiseks;
4.1.3 matkafoor on rongi jaama ühest rajoonist teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
4.1.4 läbisõidufoor on rongi ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või
keelamiseks;
4.1.5 kattefoor on raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini ühetasandilise
ristumiskoha, lahtikäiva silla ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu piiramiseks;
4.1.6 tõkkefoor on raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel liikuva rongi või muu
liikuva raudteeveeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral. Tõkkefoori rakendatakse
samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel või järelevaatusel;
4.1.7 hoiatusfoor on põhifoori (sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori) näitudest eelteate
edastamiseks;
4.1.8 kordusfoor on eelteate edastamiseks väljasõidu- või matkafoori lubavast näidust või
sorteerimismäefoori (edaspidi mäefoor) näidust neil juhtudel, kui eelnimetatud põhifooride
nähtavus normaalolukorras ei ole tagatud;
4.1.9 vedurifoor on teefoori näidu edastamiseks veduri või juhtvaguni kabiini ning teefooride
puudumisel rongi jaamavahe ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
4.1.10 manöövrifoor on manöövritöö lubamiseks või keelamiseks;
4.1.11 sorteerimismäefoor on mäelt raudteeveeremi allalaskmise lubamiseks või keelamiseks.
4.1.12 harutee tõkkefoor on harutee liikluse piiramiseks raudteeületuskoha ees, kui seal ei ole
võimalik saavutada normpikkusega piirkondi lähenemiseks.
4.2 Erandjuhul võib ühel fooril olla ühel ajal mitu otstarvet (sisse- ja väljasõidufoor,
väljasõidu- ja manöövrifoor, väljasõidu- ja matkafoor). Foori mitmeotstarbelise rakendamise
otsustab raudtee valdaja.
4.3 Fooris kasutatakse nii alaliselt põlevaid kui ka alaliselt mittepõlevaid ja vilkuvaid (kindla
perioodi järel süttivaid ja/või kustuvaid) signaaltulesid. Automaatblokeeringuga liinil
tähistatakse läbisõidufoorid numbritega ning muud foorid tähtedega või tähtede ja numbritega
raudtee valdaja sätestatud korras. Kehtestatud paaritu liiklemissuuna foore tähistatakse tähega
A ja paaris liiklemissuuna foore tähega B.
4.4 Foori signaaltulede tähendused, sõltumata nende asukohast ja otstarbest, on järgmised:
4.4.1 üks roheline tuli lubab sõita raudtee valdaja kehtestatud suurima kiirusega (edaspidi
piirkiirus), järgmine foor on avatud;
4.4.2 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja
lubab sõita vähendatud kiirusega;
4.4.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud;
4.4.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab
kõrvalteele, järgmine foor on avatud;
4.4.5 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong
sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud;
4.4.6 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.
2
4.5 Foor loetakse avatuks siis, kui selles põleb lubav signaaltuli, ja suletuks, kui fooris põleb
keelav signaaltuli.
5. Sissesõidufoor
5.1 Sissesõidufooriga edastatakse järgmisi signaale:
5.1.1 üks roheline tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed,
järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 1);
Joonis 1
5.1.2 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed,
järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis
2);
Joonis 2
3
5.1.3 üks kollane tuli lubab rongil sõita jaama peateele valmisolekuga peatumiseks, järgmine
foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud (joonis 3);
Joonis 3
5.1.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama
kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 4);
Joonis 4
5.1.5 kaks kollast tuld lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele,
valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 5);
Joonis 5
4
5.1.6 kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudtee valdaja
kehtestatud korras vähendatud kiirusega sõita jaama pea- või kõrvaltee vabale teeosale ning
liikuda punase näiduga signaliseeriva matkafoorini või signaalmärgini „Mootorrongi
ühendamise koht“ ja signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem saabunud rong (joonis 6);
Joonis 6
5.1.7 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 7).
Joonis 7
5.2 Kui rongid võetakse jaama kõrvalteele mööda laugpöörmeid (pöörmed riströöpa margiga
1/18 ja pikemad, kuid mitte järsemad), kasutatakse sissesõidu- ja matkafooris järgmisi signaale:
5.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil sõita jaama
kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on
avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 8);
Joonis 8
5
5.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama
kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita
vähendatud kiirusega (joonis 9);
Joonis 9
5.2.3 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel
lubatud piirkiirusega, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 10);
Joonis 10
5.2.4 üks roheline vilkuv tuli* lubab rongil sõita mööda peateed kehtestatud piirkiirusega,
järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega
(joonis 11).
Joonis 11
* Kasutatakse vajadusel, sõltumata pöörme riströöpa margist.
6
6. Kutsesignaal
6.1 Üks valge vilkuv tuli lubab rongil jätkata sõitu foori punase või kustunud tule juures kuni
järgmise foorini või piirdetulbani kiirusega kuni 20 km/h, rakendades ülivalvsust (joonis 12).
Joonis 12
6.2 Kutsesignaali võib kasutada sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooris (välja arvatud
grupifooris). Väljasõidufoori kutsesignaaliga on lubatud rongi saata ainult
automaatblokeeringuga kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed.
7. Väljasõidufoor
7.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale:
7.1.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on
vaba kaks või enam blokkpiirkonda (joonis 13);
Joonis 13
7.1.2 üks kollane tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita valmisolekuga peatumiseks,
järgmine foor on suletud (joonis 14);
Joonis 14
7
7.1.3 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud
kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 15);
Joonis 15
7.1.4 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab
kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 16);
Joonis 16
7.1.5 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 17).
Joonis 17
7.2 Rongi saatmisel mööda laugpööret kõrvalteele automaatblokeeringuga liinil edastatakse
väljasõidufooriga järgmisi signaale:
7.2.1 üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast
kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 18);
Joonis 18
8
7.2.2 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud
piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 19).
Joonis 19
7.3 Poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga
järgmisi signaale:
7.3.1 üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, jaamavahe on
vaba kuni järgmise jaamani (joonis 20);
Joonis 20
7.3.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 21);
Joonis 21
7.3.3 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab
kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 22);
Joonis 22
9
7.3.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud
kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani ja selle jaama
sissesõidufoor on avatud (joonis 23).
Joonis 23
7.4 Rongi saatmiseks teeblokeeringuga haruteele või väljasõidumatka näitamiseks
teeblokeeringuga mitmeteelisel liinil või ühe- ja kaheteelisel kahesuunaliseks liiklemiseks
ehitatud automaatblokeeringuga liinil, samuti kombineeritud teeblokeeringuga liinil võib
väljasõidufoori tulesid täiendada matkanäidikuga.
7.5 Matkanäidiku puudumisel võib signaali rongi väljumiseks haruteele või ühe- ja
mitmeteelise piirkonna ühele teele, samuti kahesuunalise automaatblokeeringuga liini
jaamavahe vastassuunalisele teele ning kombineeritud teeblokeeringuga jaamavahele edastada
väljasõidufoori kahe rohelise tulega, mis automaatblokeeringu korral näitab tee vabaolekut
vähemalt kahe blokkpiirkonna ulatuses, poolautomaatblokeeringu ja kombineeritud
teeblokeeringu korral aga jaamavahe vabaolekut kuni järgmise jaamani (joonis 24).
Joonis 24
7.6 Rongi saatmisel kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil mööda
vastassuunalist teed on väljasõidufooris matkanäidiku või signaali „kaks rohelist tuld“
kasutamine kohustuslik.
7.7 Rongi väljasõidumatka valmisolekust väljasõidufooriga jaamas teeblokeeringuta
haruteele signaliseeritakse ühe valge tulega.
7.8 Rong saadetakse haruteele saua või teeloaga. Sel juhul signaliseerib valge tuli
väljasõidufooris väljasõidumatka valmisolekust ja punane tuli ei põle (joonis 25).
Joonis 25
10
8. Matkafoor
8.1 Matkafooriga edastatakse järgmisi signaale:
8.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või
väljasõidufoor) on avatud;
8.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või
väljasõidufoor) on suletud;
8.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.
8.2 Sõltuvalt matkafoori asukohast võidakse vajaduse korral kasutada järgmisi signaale:
8.2.1 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või
väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega;
8.2.2 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab
kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud;
8.2.3 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega, valmisolekuga peatumiseks jaamas,
rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud.
9. Läbisõidufoor
9.1 Automaatblokeeringuga liinil edastatakse läbisõidufooriga järgmisi signaale:
9.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või rohkem
blokkpiirkonda (joonis 26);
Joonis 26
9.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis
27);
Joonis 27
9.1.3 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 28).
Joonis 28
11
9.2 Neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liini peateel edastatakse
läbisõidu-, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooriga järgmisi signaale:
9.2.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kolm või rohkem
blokkpiirkonda;
9.2.2 üks kollane ja üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks
blokkpiirkonda (joonis 29);
Joonis 29
9.2.3 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on vaba üks blokkpiirkond;
9.2.4 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.
9.3 Automaatblokeeringuga liinil kasutatakse enne sissesõidufoori erimärgistusega foore,
mis signaliseerivad lisaks punktides 9.1 ja 9.2 nimetatule järgmiselt:
9.3.1 üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on
avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 30);
Joonis 30
9.3.2 üks roheline vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on
avatud ja lubab sõita kiirusega kuni 80 km/h, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 31).
Joonis 31
12
9.4 Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil täiendatakse peateel
nõutavast pidurdusmaa pikkusest lühemat blokkpiirkonda piirav sissesõidu-, matka-,
väljasõidu- ja läbisõidufoor kahe valge noolekujulise näidikuga (joonis 27), sellele eelnev
hoiatusfoor aga ühe valge noolekujulise näidikuga (joonis 26).
10. Tinglubav signaal
10.1 Automaatblokeeringuga liinil kohas, kus tõusul paikneva läbisõidufoori ette
seismajäänud rong ei ole suuteline ilma abivedurita sõitu jätkama, kinnitatakse läbisõidufoori
masti külge rombikujuline kilp, millel on läbipaistvatest helkuritest moodustuv T-kujuline märk
(joonis 32).
10.2 Märki nimetatakse tinglubavaks signaaliks, mis lubab kaubarongil erandkorras sõita
punase tulega teefoorist mööda kiirusega kuni 20 km/h, ülivalvsusega ja valmisolekuga
peatumiseks.
Joonis 32
11. Katte- ja tõkkefoor
11.1 Kattefooriga edastatakse järgmisi signaale:
11.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega;
11.1.2 üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.
11.2 Tõkkefooriga edastatakse: üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 33).
11.3 Katte- või tõkkefoori ees paikneva hoiatusfooriga edastatakse: üks kollane tuli lubab sõita
valmisolekuga peatumiseks, katte- või tõkkefoor on suletud (joonis 34).
11.4 Harutee tõkkefooriga edastatakse: punane põlev tuli keelab signaalist möödasõidu, üks
valge tuli lubab signaalist möödasõidu (joonis 35).
11.5 Normaalolekus kattefoori ja selle hoiatusfoori või harutee tõkkefoori signaaltuled
põlevad ning tõkkefoori ja selle hoiatusfoori signaaltuled ei põle.
Joonis 33 Joonis 34
11.6 Katte- või tõkkefoori või harutee tõkkefoori keelavast signaalist võib mööda sõita
13
erandjuhul raudteeinfrastruktuuri majandaja kehtestatud korras.
Joonis 35
12. Hoiatusfoor ja kordusfoor
12.1 Automaatblokeeringuta liinil edastatakse sissesõidu- ja kattefoori juurde kuuluva
hoiatusfooriga järgmisi signaale:
12.1.1 üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, põhifoor on avatud (joonis 36);
Joonis 36
12.1.2 üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, põhifoor on suletud (joonis 37);
Joonis 37
12.1.3 üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja
lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele.
12.2 Kordusfoor signaliseerib ühe rohelise tulega, kui väljasõidu- või matkafoor on avatud
(joonis 38).
Joonis 38
12.3 Tavaolukorras kordusfooris signaaltuli ei põle ja sel juhul fooril signaaltähendust ei ole.
14
13. Vedurifoor
13.1 Automaatblokeeringuga ja veduriautomaatsignalisatsiooniga liinil edastatakse
vedurifooriga järgmisi signaale:
13.1.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on rohelise tulega teefoor (joonis
39);
Joonis 39
13.1.2 kollane tuli lubab sõita, ees on ühe või kahe kollase tulega teefoor (joonis 40);
Joonis 40
13.1.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on punase tulega
teefoor (joonis 41);
Joonis 41
13.1.4 punane tuli süttib vedurifooris punase tulega teefoorist möödasõidul (joonis 42);
Joonis 42
13.1.5 valge tuli vedurifooris (joonis 43) näitab vedurijuhile, et veduriautomaatsignalisatsiooni
15
seadmed on sisse lülitatud, kuid signaale teefoori signaalnäitudest mingil põhjusel vedurifoori
ei kanta, vedurijuhil tuleb juhinduda ainult teefoori näitudest.
Joonis 43
13.2 Lisaks eelnimetatule signaliseerib vedurifoor:
13.2.1 rohelise tulega rongi lähenemisest ühe kollase vilkuva tulega või ühe rohelise vilkuva
tulega või ühe kollase ja ühe rohelise tulega teefoorile;
13.2.2 kollase tulega rongi lähenemisest kahe kollase tulega, või nendest ülemine vilkuv,
teefoorile ning kõikide muude signaalnäitude korral teefooris, mis signaliseerivad rongi
sõitmisest kõrvalteele.
13.3 Liinil, kus veduriautomaatsignalisatsiooni kasutatakse iseseisva rongiliikluse side- ja
signalisatsioonivahendina, edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale:
13.3.1 roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vabad kaks või rohkem
blokkpiirkonda;
13.3.2 kollane tuli lubab sõita vähendatud kiirusega, ees on vaba üks blokkpiirkond;
13.3.3 kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine
blokkpiirkond on hõivatud.
13.4 Rongi sissesõitmisel hõivatud blokkpiirkonda hakkab vedurifooris põlema punane tuli.
13.5 Valge tuli näitab, et veduriautomaatsignalisatsiooni seadmed on sisse lülitatud, kuid
teefooride signaale vedurile mingil põhjusel ei kanta.
13.6 Teefoorile lähenemisel edastavad vedurifoorid käesoleva juhendi punktis 13.1 ja 13.2
nimetatud signaale.
14. Inaktiivse foori tähistamine
14.1 Inaktiivse foori tuled tähistatakse kahe ristamisi kinnitatud liistuga vastavalt joonisel 44
näidatule.
Joonis 44
14.2 Inaktiivse foori tulede sisselülitamise korra kehtestab raudtee valdaja.
16
4. peatükk
Piiramissignaalid
15. Piiramissignaalid
15.1 Piiramissignaalideks nimetatakse ajutisi teisaldatavaid, mõlemalt poolt punast või ühelt
poolt punast ja teiselt poolt valget ristkülikukujulist kilpi, kollast (teine pool roheline)
ruudukujulist kilpi ning teiba külge kinnitatud punast signaallippu või öösel signaallaterna
punast tuld.
15.2 Piiramissignaalidega edastatakse järgmisi signaale:
15.2.1 päeval punane ristkülikukujuline kilp (või punane signaallipp teiba otsas) ja öösel
punase tulega signaallatern teiba otsas keelavad sõita (joonis 45);
Joonis 45
15.2.2 päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp (joonis 46), mis signaliseerib sõltuvalt ohtliku
koha asukohast järgmiselt:
15.2.2.1 jaamavahel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, kus tuleb peatuda või
mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega;
15.2.2.2 jaama peateel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, mis lubatakse läbida
vähendatud kiirusega;
15.2.2.3 jaama muudel teedel lubab sõita kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega, hoiatuse
puudumisel kuni 25 km/h.
Joonis 46
15.3 Jaamavahe või jaama peatee äärde pandud kollase ruudukujulise kilbi roheline külg
(joonis 47) signaliseerib nii päeval kui öösel raudteeveeremi juhile, et pärast ohtliku koha
läbisõitmist kogu rongiga võib sõita kehtestatud piirkiirusega.
Joonis 47
17
16. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamavahel
16.1 Igasugune koht jaamavahel, mis takistab või ohustab rongide liiklust, tuleb piirata ajutiste
signaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi saabumist takistuskohale või mitte,
vastavalt joonisele 48.
Joonis 48
16.2 Töökoht jaamavahel, kus rong tuleb peatada, piiratakse kui takistuskoht jaamavahel.
16.3 Takistuskoha või töökoha piiramise täpne kord ja piiramisel rakendatavad tüüpskeemid
olenevalt töökoha asukohast jaamavahel avaldatakse raudtee valdaja kinnitatud
raudteehoiutööde juhendis.
16.4 Ajutise kiiruse vähendamise signaal peab olema signalisti järelevalve all, ajutine punane
signaal aga tööjuhi järelevalve all.
16.5 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma
veovahendi ühe pika vile ja lähenemisel punast käsisignaali andvale signalistile kolm lühikest
vilet ning peatama rongi enne punast käsisignaali.
16.6 Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid
takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse takistuskohale tee teljele ajutine peatussignaal.
Päeval punane kilp või signaallipp, öösel punase tulega signaallatern (joonis 49).
Joonis 49
16.7 Mitmeteelises piirkonnas pannakse esimene punane signaal sellele rööbasteele, kust on
oodata takistuskohale esimest rongi. Kui üheteelises piirkonnas ei ole teada, mis suunast
esimene rong takistuskohale saabub, pannakse punane ajutine signaal esmalt takistuskoha
suhtes kallakupoolsele rööbasteele, tasandikul aga kõveriku- või süvendipoolsele rööbasteele.
Täpne tegevuskord ootamatult avastatud takistuskoha piiramisel sätestatakse raudteehoiutööde
juhendis.
18
16.8 Töökoht, mille rong võib läbida ainult saaturi saatel kiirusega kuni 15 km/h, piiratakse
kui liiklust takistav koht jaamavahel. Sel juhul antakse liinil töötavatele raudteeveeremi
juhtidele kirjalik hoiatus.
16.9 Kui rongide liiklus saaturiga kehtestatakse pikemaks perioodiks, on lubatud ajutiste
punaste signaalide asemel kasutada punase tulega põlevaid kattefoore (punkt 16.7 ja 16.8).
Ohtliku koha kattefooriga piiramise nõuded kehtestab raudtee valdaja, informeerides
liiklustingimuste muutustest kõiki asjaosalisi ettenähtud korras. Sel juhul liinil töötavatele
raudteeveeremi juhtidele kirjalikke hoiatusi ei anta.
16.10 Ajutised kiiruse vähendamise signaalid ja signaalmärgid „ohtliku koha algus“ (joonis 50)
ja „ohtliku koha lõpp“ (joonis 51) paigaldatakse raudteehoiutööde juhendis näidatud skeemide
järgi.
Joonis 50 Joonis 51
16.11 Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab raudteeveeremi juht andma ühe pika
vile ja läbima signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha lõpp“ piiratud teelõigu
kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega. Hoiatuse puudumisel ei tohi kiirus olla suurem kui 25
km/h. Üldjuhul kinnitatakse signaalmärk „ohtliku koha lõpp“ signaalmärgi „ohtliku koha
algus“ tagumisele küljele.
16.12 Töökoht, mida ei piirata kiiruse vähendamise või peatussignaalidega, kuid tööliste
hoiatamine rongi lähenemisest on siiski hädavajalik, piiratakse joonisel 52 näidatud ajutiste
signaalmärkidega, millest möödasõitmisel peab raudteeveeremi juht andma vilet. Need
signaalid pannakse selle tee äärde, kus tehakse töid, ja iga külgneva naaberpeatee äärde
vastavalt joonisel 52 näidatule.
Joonis 52
19
16.13 Vile andmise signaalmärgid pannakse raudteehoiutööde juhendis sätestatud skeemide
järgi.
16.14 Jaamavahel, kus rongid liiguvad kiirusega üle 120 km/h, pannakse vile andmise
signaalmärk töökoha piirist 800–1500 m kaugusele.
17. Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamas
17.1 Iga raudteeveeremi liikumist ohustav takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata ajutiste
peatussignaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi või muu veeremiüksuse saabumist
takistuskohale või mitte.
17.2 Jaamateel töö- või takistuskoha piiramisel peatussignaalidega seatakse takistuskohale
viivad pöörmed nn kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil isoleeritakse töö- või takistuskoht
nii, et muudelt teedelt raudteeveerem sinna iseenesest või juhuse tõttu ei satu.
17.3 Kaitseasendisse seatud pöörmete riiv lukustatakse tabalukuga või nende kaitseasendis
sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega.
17.4 Peale selle peab jaamakorraldaja rakendama liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud
täiendavaid ennetusmeetmeid pöörmete ja signaalide juhtimisseadmel nii, nagu seda näeb ette
jaama tehnokorraldusaktis sätestatud tegevuskord. Töö- või takistuskohal pannakse tee teljele
ajutine punane signaal (joonis 53).
Joonis 53
17.5 Kui töö- või takistuskohta pöörmete seadmisega muude teede suunas isoleerida pole
võimalik, piiratakse see mõlemalt poolt ajutiste punaste signaalidega, mis pannakse töö- või
takistuskoha piirist 50 m kaugusele joonisel 54 näidatud skeemi järgi.
Joonis 54
20
17.6 Kui pöörme sulgrööpad on töö- või takistuskohale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine
punane signaal pöörme sulgede vahele (joonis 55).
Joonis 55
17.7 Sõltuvalt töö- või takistuskoha paiknemisest jaamas (pöörmel või rööbasteel) sätestatakse
töö- või takistuskoha piiramise täpne tegevuskord jaamateel raudteehoiutööde juhendis.
17.8 Ohtliku koha avastamisel pöörmel on selle avastaja kohustatud rakendama otsekohe
meetmeid selle piiramiseks. Neil juhtudel piiratakse liiklusele ohtlik koht ajutise punase
signaaliga ja juhtunust informeeritakse jaamakorraldajat või dispetšerit
(dispetšeritsentralisatsiooniga liinidel), kes vastavalt oma tegevusjuhendile peavad rakendama
raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmeid.
17.9 Jaama peateel paiknev vähendatud kiirusega läbisõidetav koht piiratakse ajutiste kollaste
kiiruse vähendamise signaalidega ja signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ ja „ohtliku koha
lõpp“, rakendades joonistel 56 ja 57 näidatud tüüpskeeme.
21
Joonis 56
Joonis 57
22
17.10 Kui kiiruse vähendamist nõudev koht asub muul jaamateel, piiratakse see ajutiste kollaste
kiiruse vähendamise signaalidega, rakendades joonisel 58 näidatud signaalide paigutamise
tüüpskeemi.
Joonis 58
18. Raudteeveeremi piiramine jaamateel
18.1 Jaamateel remonditav või tehnohooldeks väljapandud raudteeveerem ja rongist eraldi
seisvad ohtlike veostega vagunid piiratakse 50 m kauguselt tee teljele pandavate ajutiste punaste
signaalidega (läbisõidetavatel teedel mõlemalt poolt, tupikteedel ainult pöörme poolt).
18.2 Kui raudteeveerem seisab pöörme piirdetulbale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine
punane signaal tee teljele vastakuti pöörme piirdetulbaga.
18.3 Raudteeveeremi piiramiseks, järelevaatuseks või muuks tehnohooldeks võib kasutada
tõkkefoori.
18.4 Raudteeveeremi piiramise täpse korra jaamateedel kehtestab raudtee valdaja.
19. Rongi piiramine jaamavahel
19.1 Reisirongi sundpeatumisel jaamavahel piirab rongi vedurijuhi korraldusel sabavaguni
saatja või konduktor järgmistel juhtudel:
19.1.1 päästerongi või abiveduri nõudmisel siis, kui on teada, et abi saabub rongi saba poolt;
19.1.2 kui reisirong saadeti kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel
kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku
teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta.
19.2 Muud rongid piiratakse sundpeatumisel jaamavahel ainult juhul, kui rong saadeti
jaamavahele kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel või mitmeteelisele
jaamavahele mööda pärisuunalist teed või üheteelisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise
samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta. Sel juhul piirab rongi vedurijuhi abi, kes rongi
peatumisel suundub vedurijuhi korraldusel rongi sappa, kontrollib sabasignaali nähtavust ja
vajadusel rakendab meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks.
19.3 Kui on teada, et jaamavahel seisvale rongile saabub abi rongi pea poolt, tuleb vedurijuhil
päästerongi või abiveduri lähenemisel anda üldhäiresignaal ja hoida prožektor pidevalt
sisselülitatuna.
19.4 Reisirongi piiramist toimetav sabavaguni saatja või konduktor võib pöörduda tagasi rongi
juurde pärast päästerongi või abiveduri saabumist ja peatumist või piiramistoimingute
üleandmist teisele, selleks volitatud isikule.
23
19.5 Kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel võib jaamavahel seisva
rongi sabaosa piiramist toimetav vedurijuhi abi pöörduda tagasi veduri juurde siis, kui
kannulolev rong on peatatud või kui ta on vedurijuhilt saanud käesolevas juhendis kehtestatud
helisignaali rongi piiramise lõpetamise ja veduri juurde tagasikutsumise kohta.
19.6 Reisirongi sundpeatamisel automaatblokeeringuga jaamavahel peab reisirongi
sabavaguni saatja kontrollima sabasignaalide nähtavust, jälgima tähelepanelikult jaamavahet ja
vajadusel rakendama meetmeid kannuloleva rongi peatamiseks.
19.7 Rongi sundpeatamisel kahe- või mitmeteelisel jaamavahel veduri või muu veeremi
rööbasteelt mahamineku, kokkupõrke, veose teele varisemise tõttu või muul põhjusel, kui
naaberteel asuv takistuskoht on vaja piirata, peab jaamavahel seisva raudteeveeremi juht andma
perioodiliselt üldhäiresignaali.
19.8 Jaamavahel seisva rongi piiramiseks, samuti kahe- ja mitmeteelisel jaamavahel naaberteel
asuva takistuskoha piiramiseks on vedurijuhil õigus kaasata ja piiramisel rakendada
reisivagunite saatjaid ja konduktoreid ning teisi rongi teenindavaid isikuid.
5. peatükk
Käsisignaalid
20. Käsisignaalid
20.1 Käsisignaalidega, milleks on käes hoitavad kehtestatud kujuga ja värvi signaallipud
ja -kettad või signaallaternad, edastatakse järgmisi signaale:
20.1.1 punane signaallipp päeval või punane käsisignaallaterna (edaspidi signaallatern) tuli
öösel (joonis 59) on peatussignaal ja keelab sõita. Signaalvahendite puudumisel võib
peatussignaali edastada, liigutades käega ringikujuliselt kollast signaallippu, liigutades ainult
kätt või käes mõnda eset päeval või mis tahes värvi tulega öösel (joonis 60);
Joonis 59
Joonis 60
24
20.1.2 kollane signaallipp päeval (joonis 61) või kollane signaallaterna tuli öösel lubab sõita
raudteeveeremi juhile antud hoiatuses märgitud või raudtee valdaja käskkirjaga kehtestatud
kiirusega, nende juhiste puudumisel aga kiirusega mitte üle 25 km/h. Signaallaterna kollast tuld
võib kasutada ainult jaamas.
Joonis 61
20.2 Kollase tulega signaallaterna puudumisel võib kiiruse vähendamise signaali edastada
öösel signaallaterna valge tulega, liigutades seda üles-alla (joonis 62).
Joonis 62
20.3 Jaamavahel antakse öisel ajal kiiruse vähendamise signaal ainult signaallaterna valget
tuld üles-alla liigutades (joonis 62).
20.4 Üldjuhul tehakse automaatpidurite piduriproov raadioside vahendusel vedurijuhile antud
suusõnalise korralduse alusel.
20.5 Piduriproovi tegemisel antakse järgmisi käsi- ja helisignaale:
20.5.1 teha piduriproov – päeval vertikaalselt ülestõstetud käsi ja öösel ülestõstetud
signaallaterna valge tuli (joonis 63). Vedurijuht vastab vedurivile ühe lühikese heliga ja alustab
piduriproovi;
Joonis 63
25
20.5.2 pidurid lahti lasta – päeval liigutused käega horisontaalselt enda ees ja öösel samased
liigutused signaallaterna valge tulega (joonis 64). Vedurijuht vastab vedurivile kahe lühikese
heliga, laseb pidurid lahti ja lõpetab piduriproovi.
Joonis 64
20.6 Kui jaamakorraldaja saadab rongi, näitab ta raudteeveeremi juhile nii rongi jaamast
saatmisel kui ka peatuseta läbisõidul päeval vertikaalselt ülestõstetud musta äärisega valget
signaalketast (valge signaalketta tagumine külg on punane), signaalketta puudumisel rulli
keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna rohelist tuld (joonis 65), mis signaliseerib,
et rong võib väljuda jaamast või läbisõidul liikuda peatumata kehtestatud piirkiirusega. Seda
signaali näitab jaamakorraldaja seni, kuni veovahend temast möödub ja raudteeveeremi juht
vastab vile ühe pika heliga.
Joonis 65
20.7 Sõiduplaani järgi jaamast läbisõitva rongi peatamiseks näitab jaamakorraldaja
raudteeveeremi juhile päeval punast signaalketast või punast signaallippu ja öösel
signaallaterna punast tuld (joonis 66).
Joonis 66
20.8 Jaamakorraldaja, kohates või saates rongi, peab kandma raudtee valdaja kehtestatud
punast ametimütsi.
26
20.9 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaama saabuvat rongi järgmiste signaalidega:
20.9.1 rongi peatuseta läbisõidul mööda peateed päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja
öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67);
Joonis 67
20.10 Rongi vastuvõtmisel kõrvalteele või jaamas peatusega päeval lahtirullitud lehviva kollase
signaallipuga ja öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 68).
Joonis 68
20.11 Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaamast väljuvat rongi päeval rulli keeratud
kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 67).
20.12 Rongi vagunisaatjatelt, saaturitelt jt antakse raudteeveeremi juhile peatussignaal päeval
punase signaallipuga, öösel signaallaterna punase tulega.
27
20.13 Reisirongi väljumisel jaamast või muust peatuskohast näitavad reisivagunite saatjad
reisijate ooteplatvormi poolt vedurijuhi suunas (kuni platvormist möödasõitmiseni) päeval rulli
keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld, mis signaliseerib rongi ohutut
liikumist.
20.14 Raudteerajatiste või -ehitiste järelevalvetöötajad jaamavahel ning raudteeülesõidukoha
korraldajad kohtavad tee vabaolekul ronge, näidates päeval rulli keeratud kollast signaallippu
ja öösel signaallaterna valget tuld (joonis 69).
Joonis 69
6. peatükk
Signaalnäidikud ja signaalmärgid
21. Signaalnäidikud ja signaalmärgid
21.1 Matkanäidikuga (joonis 70) antakse rongile või muule liikuvale veeremiüksusele
lisateavet liiklustingimuste kohta.
Joonis 70 Joonis 71
21.2 Liikumissuuna (joonis 70) näitamiseks kasutatakse numbrite, tähtede või signaalriba
asendiga signaliseerivaid matkanäidikuid, mis üldjuhul kinnitatakse teefoori masti külge või
püstitatakse matkanäidikule oma mast.
21.3 Tee numbri näitamiseks, millelt lubatakse liikuda grupiväljasõidufoori või matkafoori
lubava signaali järgi, kasutatakse roheliste tuledega matkanäidikut (joonis 71).
21.4 Matkanäidikut võib kasutada tee numbri näitamiseks ka manöövritööl väljasõidu- või
matkafooris koos manöövreid teostada lubava valge tulega. Nende kasutamise kehtestab
raudtee valdaja.
28
22. Pöörmenäidikud
22.1 Valgustiga üksikpöörmenäidik signaliseerib identselt vastupidistes suundades
alljärgnevalt:
22.1.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidiku ristkülikukujuline külg valge klaasiga,
öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 72);
Joonis 72
22.1.2 pöörang seatud kõrvalteele – päeval pöörmenäidiku ruudukujuline külg kollase
ringikujulise klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 73).
Joonis 73
22.2 Ristpöörmetel kasutatakse kahte tavalist pöörmenäidikut, mis paiknevad järjestikku ja
signaliseerivad alljärgnevalt:
22.2.1 pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidikutes ristkülikukujulised küljed valge
klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes valged tuled (joonis 74);
Joonis 74
29
22.2.2 pöörang seatud sõitmiseks üle sirgtee kõrvalteele – päeval pöörmenäidikutes
ruudukujulised küljed kollase ringikujulise klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes kollased
tuled (joonis 75);
Joonis 75
22.2.3 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna
näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ruudukujuline külg ringikujulise kollase klaasiga ja öösel
põleb pöörmenäidikus kollane tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on näha päeval
ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 76);
Joonis 76
22.2.4 pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna
näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb
pöörmenäidikus valge tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on päeval näha näidiku
ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli
(joonis 77).
Joonis 77
22.3 Tavaline pöörmenäidik valgustita signaliseerib järgmiselt:
22.3.1 pöörang on seatud sirgteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab sirgteele
(joonis 78);
Joonis 78
30
22.3.2 pöörang on seatud kõrvalteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab
kõrvalteele (joonis 79).
Joonis 79
23. Teetõkkenäidikud
23.1 Valgustiga teetõkkenäidikud signaliseerivad järgmiselt:
23.1.1 teele sõitmine tõkestatud (blokeeritud) – päeval on näha ruudukujulise signaalnäidiku
must horisontaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must horisontaaltriip
signaalnäidiku valge tule taustal;
23.1.2 teele sõitmine lubatud (deblokeeritud) – päeval ruudukujulise signaalnäidiku must
vertikaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must vertikaaltriip valge tule taustal.
23.2 Tupiktee prisma asukohta tähistav teetõkkenäidik kinnitatakse tupiku prisma tugede
prussi parempoolse otsa külge ja see signaliseerib ainult rööbastee suunas (joonis 80).
Joonis 80
23.3 Teetõkkenäidikud võivad olla nii valgustiga kui ka valgustita. Nende paigutamise kohad
määrab raudtee valdaja.
24. Veevõtukoha näidik
24.1 Veevõtukoha pöördtoru peab olema värvitud signaalpunaseks ja omama valgustatavat
signaalnäidikut. Rööbasteega risti olev signaalpunane pöördtoru päeval või mõlemas suunas
signaliseeriv punase tulega signaalnäidik öösel keelab möödasõidu veevõtukohast. Pöördtoru
normaalasendi puhul signaliseerib näidik tee mõlemas suunas öösel valge tulega. Kui pöördtoru
on normaalasendis ehk rööbiti rööbasteega, põleb öösel veevõtukoha näidikus valge tuli.
24.2 Punktides 22–24 käsitletud signaale kasutatakse raudtee valdaja sätestatud korras.
31
25. Puksi kuumenemise signaalnäidik
25.1 Puksi kuumenemise automaatseadmete kontrollposti juurde pannakse kontaktvõrgu või
eraldi mastile joonisel 81 näidatud puksi kuumenemise signaalnäidik.
Joonis 81
25.2 Puksi kuumenemise signaalnäidikus tavaliselt tuli ei põle ja näidikul signaaltähendust ei
ole. Kuumenenud puksi või rattapaari vea avastamisel hakkab signaalnäidikus põlema valge
tuli, mis nõuab vedurijuhilt kohest kiiruse vähendamist, jaama sissesõidu pöörmetel kuni 20
km/h, ja peatumist vastuvõtuteel, olenemata väljasõidusignaali näidust.
26. Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidik
26.1 Kontaktvõrgu sektsioonidevahelise lühise vältimiseks asetatakse õhkvahemiku ees
olevale kontaktvõrgu mastile signaalnäidik „vooluvõtturi allalaskmine“ (joonised 82 ja 85).
Joonis 82
26.2 Valgustamata signaalnäidikul signaaltähendust ei ole, kuid sisselülitatult signaliseerib
vilkuva valge tulega, mis nõuab vooluvõtturite viivitamatut allalaskmist.
27. Alalised signaalmärgid
27.1 Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ette pannakse joonisel 85 näidatud skeemi järgi
alaline helkuritega signaalmärk „tähelepanu, õhkvahemik“ (joonis 83) ning õhkvahemiku järel
rongi liikumissuunas alaline signaalmärk „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 84).
Joonis 83 Joonis 84
32
Joonis 85
27.2 Kontaktvõrgu õhkvahemikku piiravatele mastidele või neil asuvatele kilpidele kantakse
joonistel 86 ja 87 näidatud mustvalge muster. Elektrirongi ei tohi peatada joonistel 86 ja 87
näidatud tähistusega mastide vahel.
Joonis 86
Joonis 87
27.3 Piirdetulbad pannakse teedevahe keskele ja kohta, kus ühinevate teede telgede
vahekaugus tagab ühinevatel teedel ohutu sõidu. Teedele seismapandud raudteeveerem ei tohi
ulatuda piirdetulbast kaugemale teede ühinemiskoha või liitumiskoha poole.
Joonis 88 Joonis 89
33
27.4 Jaama pea- ja vastuvõtu-saateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp värvitakse
spiraalikujuliselt mustavalgetriibuliseks ning selle külge kinnitatakse helkurid (joonis 88).
Muude teede ühinemiskoha piirdetulp värvitakse mustvalgeks vastavalt joonisel 89 näidatule.
27.5 Signaalmärgiga „jaama piir“ (joonis 90) tähistatakse jaama piiri koht kahe- või
mitmeteelisel liinil. Pealkiri peab olema signaalmärgi mõlemal küljel.
Joonis 90
27.6 Alaliste signaalmärkidega „ohtliku koha algus“ (joonis 91) ja „ohtliku koha lõpp“ (joonis
92) piiratakse rööbasteelõik, mis tuleb läbida lubatud piirkiirusest väiksema kiirusega.
Joonis 91 Joonis 92
27.7 Hoiatavad signaalmärgid:
27.7.1 vile andmise koht (joonis 93) pannakse enne tunnelit, silda, raudteeülesõidukohta või
muud rajatist ja kohta, millele lähenemisel tuleb vedurijuhil anda tähelepanusignaal (vedurivile
pikk heli);
Joonis 93
27.7.2 veduri peatuskoht (joonis 94) või esimese vaguni peatuskoht (joonis 95);
Joonis 94
Joonis 95
34
27.7.3 mootorrongi ühendamise koht (joonis 96).
Joonis 96
27.7.4 lühiplatvormi signaalmärk „L“ (joonis 97) pannakse reisijate ooteplatvormide ette, mille
pikkus on alla 150 m. Signaalmärk pannakse 200 m kaugusele signaalmärgist „Esimese vaguni
peatuskoht“ sõidusuunas paremale poole teed.
Joonis 97
27.8 Need signaalmärgid paigutatakse raudtee-ettevõtja komisjoni otsusega määratud
kohtadesse.
27.9 Elektrifitseeritud liinil kasutatavad signaalmärgid:
27.9.1 kontaktvõrgu lõppemisel riputatakse kontaktjuhtme ja rööbastee telje kohale alaline
signaalmärk „kontaktvõrgu lõpp“ (joonis 98);
Joonis 98
27.9.2 ajutised signaalmärgid „valmistuda vooluvõtturi allalaskmiseks“ (joonis 99),
„vooluvõttur alla lasta“ (joonis 100) ja „vooluvõttur üles tõsta“ (joonis 101) paigutatakse
joonisel 102 näidatud skeemi järgi.
Joonis 99 Joonis 100 Joonis 101
Joonis 102
35
27.10 Kui plaaniliste ehitus- ja remonttööde ajal on vaja sõita kontaktvõrguta teel või
pöörmetel, pannakse ajutine signaalmärk „vooluvõttur alla lasta“ piiratavast kohast vähemalt
100 m kaugusele.
27.11 Kontaktvõrgu vigastuse avastamisel peab vigastuse või rikke avastaja minema
rikkekohast 500 m kaugusele esimese oodatava rongi suunas ja andma lähenevale rongile
käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“:
27.11.1 päeval – liigutades ettesirutatud paremat kätt enda ees horisontaalselt, vasak käsi
on üles tõstetud (joonis 103);
27.11.2 öösel – liigutades signaallaterna valget tuld vaheldumisi horisontaalselt ja
vertikaalselt (joonis 104).
Joonis 103 Joonis 104
27.12 Saades ülaltoodud signaali, peab vedurijuht andma tähelepanusignaali (vedurivile pikk
heli) ja vooluvõtturid alla laskma.
27.13 Vooluvõtturid võib üles tõsta alles pärast ohu möödumises veendumist.
27.14 Signaalmärk „piirkiiruse muutumine“ (joonis 105) pannakse peateel sõidukiiruse
muutumise kohta. Signaalmärgi üksiktahvel näitab kõikide rongide piirkiirust, kaksiktahvli
ülemine tahvel reisirongi ja alumine kaubarongi piirkiirust.
Joonis 105
36
28. Ajutised signaalmärgid
28.1 Talveks pannakse raudteeülesõidukohtade ja muude lumekoristustöid takistavate rajatiste
ette ajutised signaalmärgid, mis signaliseerivad järgmiselt:
28.1.1 lumesaha nuga üles tõsta ja tiivad sulgeda (enne takistuskohta, joonis 106);
28.1.2 lumesaha nuga alla lasta ja tiivad avada (pärast takistuskohta, joonis 107).
Joonis 106 Joonis 107
28.2 Need signaalmärgid paigutatakse joonisel 108 näidatud skeemi järgi.
Joonis 108
28.3 Kui kahe lähestikku paikneva takistuse vahekaugus ei võimalda teemasinal ohutult
töötada, tähistatakse see koht signaalmärgiga, mis kinnitatakse ühe teiba otsa vastavalt joonisel
109 näidatule.
Joonis 109
37
7. peatükk
Manöövritöö signaalid
29. Manöövritöö signaalid
29.1 Manöövrifooriga edastatakse järgmisi signaale:
29.1.1 üks valge tuli lubab teha manöövreid (joonis 110);
29.1.2 üks sinine tuli keelab teha manöövreid (joonis 111).
Joonis 110 Joonis 111
29.2 Loa manöövritööks võib anda ka väljasõidu- või matkafoori valge tulega. Sel juhul
punane tuli ja valge tuli üheaegselt ei põle.
29.3 Manöövripiirkonnas asuva väljasõidu- ja matkafoori punasest tulest võib läbi sõita, kui
grupimanöövrifooris põleb valge tuli.
29.4 Üheteelise liini jaamas ning kahesuunalise automaatblokeeringuga kaheteelise liini
jaamas võib sissesõidufoori masti külge panna valge manöövrifooritule (signaliseerib suunaga
jaama poole), mis lubab manöövrite ajal sõita jaamavahele (ehk jaama piiri taha).
29.5 Jaama kindlaksmääratud piirkonnas lubatakse grupimanöövrifooriga edastada
manöövritöö signaale ühes ja vajadusel ka kahes liiklussuunas.
29.6 Manöövrifooris võib raudtee valdaja loal kasutada sinise tule asemel punast tuld, mis
keelab teha manöövreid.
29.7 Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaama manöövrifooris võib kasutada
signaali kaks valget tuld, mis signaliseerib, et selle fooriga piiratud tee on raudteeveeremist
vaba ja võib sõita kehtestatud piirkiirusega.
29.8 Mäefooriga (joonis 112) edastatakse järgmisi signaale:
29.8.1 üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla suurima kehtestatud
piirkiirusega;
29.8.2 üks kollane tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla väikseima kehtestatud
kiirusega;
29.8.3 üks kollane ja üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud
piirkiiruse ja väikseima kiiruse vahelise kiirusega;
29.8.4 üks punane tuli keelab sõita;
38
29.8.5 üks punane tuli koos valgetest tulekestest signaalnäidiku näiduga „T“ käsib vabastada
sorteerimismäe ning viia raudteeveeremi tagasi sorteerimismäe väljatõmbeteele või rongi
vastuvõtuparki.
Joonis 112
29.9 Vagunite sorteerimismäest allatõukamise kiirused mäefoori ühe rohelise, ühe kollase ja
ühe rohelise ning ühe kollase tule järgi kehtestab raudtee valdaja, võttes aluseks sorteerimismäe
ehituse eripära.
29.10 Kui mäefoori signaalide nähtavus ei ole nõuetekohaselt tagatud, võib panna mäefoori ette
kordusfoori või kasutada veduriautomaatsignalisatsiooni seadmeid. Sel juhul signaliseerivad
nii kordusfoor kui ka vedurifoor mäefoori näite. Vastuvõtupargi kordusfooris kasutatakse sinist
tuld punase tule asemel.
29.11 Manöövriveeremi etteandmiseks vastuvõtupargi teedelt mäefoorini ja samuti
sorteerimismäealustel teedel võib manöövritööks kasutada manöövrifoore.
29.12 Manöövritööl on punase tulega väljasõidu- ja matkafoorist läbisõitmine lubatud
jaamakorraldaja või tema volitatud manöövrijuhi antud korralduse või käsisignaali järgi.
29.13 Manöövritööl kasutatakse järgmisi käsi- ja helisignaale:
29.13.1 ülestõstetud käe liigutused pea kohal kollase lipuga päeval (joonis 113) ja
signaallaterna valge tulega öösel (joonis 114) või üks pikk heli lubab sõita veduril juhtimisega
edasi;
Joonis 113 Joonis 114
39
29.13.2 allasirutatud käe liigutused põlvede juures kollase lipuga päeval (joonis 115),
signaallaterna valge tulega öösel (joonis 116) või kaks pikka heli lubab sõita veduril juhtimisega
tagasi;
Joonis 115 Joonis 116
29.13.3 käega üles-alla liigutused külje pealt kollase lipuga päeval (joonis 117), signaallaterna
valge tulega öösel (joonis 118) või kaks lühikest heli lubab sõita aeglaselt ja ettevaatlikult;
Joonis 117 Joonis 118
29.13.4 ringikujulised liigutused kollase lipuga või punase lipuga päeval (joonis 119),
signaallaterna valge või mistahes muu signaaltulega öösel (joonis 120) või kolm lühikest heli
keelab liikuda.
Joonis 119 Joonis 120
29.14 Manöövritööl antakse helisignaale käsivilega, signaalpasunaga või veduri vilega.
29.15 Manöövritööl antud käsisignaale peab raudteeveeremi juht kordama veduri vilega, mis
kinnitab signaali vastuvõtmist täitmiseks.
29.16 Signalistile või pöörmeseadjale võib anda manöövrimatka seadmise ülesande kehtestatud
kokkuleppeliste helisignaalidega, veduri- või manöövrijuhi vilega või muude vahenditega
jaama tehnokorraldusaktis määratud korras.
40
8. peatükk
Rongide, vedurite ja muu raudteeveeremi tähistamine
30. Raudteeveeremi tähistamine
30.1 Rongi pea tähistatakse üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel ööpäev läbi
veduri kahe esilaterna ja prožektori valge tulega (joonis 121). Kaheteelise liini vastassuunalisel
teel asendatakse vasaku esilaterna valge tuli punasega (joonis 122).
Joonis 121
Joonis 122
30.2 Päeval üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel vaguni ees sõitva
kaubarongi pead ei tähistata. Öösel tähistatakse vaguni puhvriprussi juures signaallaterna valge
tulega (joonis 123).
Joonis 123
41
30.3 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel näitab kaubarongi saatev töötaja päeval esimese
vaguni vasakul pool punast signaallippu, öösel lisaks puhvriprussi juures asuva signaallaterna
valgele tulele signaallaterna punast tuld (joonis 124).
Joonis 124
30.4 Rongi saba tähistatakse ööpäev läbi:
30.4.1 kaubarongil puhvriprussi juures paremal pool valgust peegeldava punase signaalkettaga
(joonis 125);
Joonis 125
30.4.2 rahvusvahelisel reisirongil või mootorrongil vaguni signaallaterna kolme punase tulega
(joonis 126);
Joonis 126
42
30.4.3 riigisisesel reisirongil või mootorrongil ühel tasapinnal vaguni signaallaterna kahe
punase tulega (joonis 127);
Joonis 127
30.4.4 üksikveduril (rongi sabas, tõukevedur ja mittemahatõstetav dresiin) parempoolse
signaallaterna punase tulega (joonis 128).
Joonis 128
30.5 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel saatejaama naasev tõukevedur tähistatakse
käesoleva juhendi punkti 30.1 kohaselt (joonis 122) ning vagunitega ees liikuv töörong
tähistatakse käesoleva juhendi punktide 30.2 ja 30.3 kohaselt (joonis 124).
30.6 Katkenud kaubarongi osa viimisel jaamavahelt jaama tähistatakse see päeval kollase
signaallipuga paremal pool puhvriprussi juures, öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 129).
Joonis 129
30.7 Viimane jaamavahelt jaama viidav kaubarongi osa tähistatakse punase signaalkettaga.
30.8 Mitmeteelisel liinil tähistatakse rongid signaalidega nii nagu ühe- ja kaheteelisel liinil,
vastavalt kehtestatud liiklemise korrale mitmeteelise liini ühel või teisel teel.
43
30.9 Lumesahk üheteelisel liinil ja kaheteelise liini pärisuunalisel teel tähistatakse järgmiselt:
30.9.1 kui rongi peas on lumesahk, siis päeval kahe kollase lipuga lumesaha kere
küljekonksudel ja öösel kahe kollase tulega külglaternates (joonis 130). Vedurilt on näha kaks
valget kontrolltuld;
Joonis 130
30.9.2 kui rongi peas on vedur, siis ööpäev läbi veduri esilaterna kahe kollase tulega (joonis
131).
Joonis 131
30.10 Lumesaha ja saharongi saba tähistatakse nii nagu üksikvedur. Saharongi peas oleval
lumesahal ja vedurita liikuval lumesahal peab põlema prožektor ööpäev läbi.
30.11 Kaheteelise liini vastassuunalisel teel tähistatakse lumesahk või saharong pea poolt
päeval kahe kollase ja ühe punase signaallipuga vasakul pool kollase lipu all saha
küljekonksudel, öösel vastavalt külglaternates kahe kollase ja ühe punase tulega (joonis 132).
Sel juhul on vedurilt näha kolm valget kontrolltuld.
Joonis 132
44
30.12 Kui saharongi peas on vedur, tähistatakse see vastavalt joonisel 131 näidatule.
30.13 Manöövritööl ning veduri rongi juurde või juurest sõitmisel peab ööpäev läbi põlema
veduri põhijuhtimispuldipoolsetes signaallaternates (nii ees kui taga) üks valge tuli.
30.14 Mahatõstetavad dresiinid, remondipukid elektrifitseeritud liinil, teerullikud ja muu teelt
mahatõstetav raudteeveerem jaamavahel tähistatakse järgmiselt:
30.14.1 üheteelisel liinil ja kaheteelise liini vastassuunalisel teel päeval mõlemalt poolt punane
signaalkilp või punane signaallipp ja öösel nii ette- kui tahapoole punase tulega signaliseeriv
signaallatern;
30.14.2 kaheteelise liini pärisuunalisel teel päeval ettepoole valge signaalkilp ja tahapoole
punane signaalkilp ja öösel ettepoole valge ja tahapoole punase tulega signaliseeriv
signaallatern.
30.15 Teelt mahatõstetavad remondipukid ja teerullikud jaamavahel piiratakse nii ette- kui
tahapoole ühtmoodi signaliseerivate punaste käsisignaalidega või ajutiste teisaldatavate
signaalidega 1000 m kauguselt, mis üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või
teerullikuga tõstetakse edasi või tagasi.
30.16 Jaamateel töötav mahatõstetav remondipukk ja teerullik tähistatakse päeval nii ette- kui
tahapoole ühtmoodi signaliseeriva punase kilbi või punase signaallipuga ja öösel vastavalt
punase tulega signaliseeriva signaallaternaga.
30.17 Jaamateel või pöörmel töötav teelt mahatõstetav remondipukk ja teerullik piiratakse
üldjuhul mõlemalt poolt punaste käsi- või ajutiste piiramissignaalidega vähemalt 50 m
kauguselt, mis tõstetakse üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga
kas edasi või tagasi.
30.18 Raudteehoiutöödel kasutatava mahatõstetava raudteeveeremi piiramise täpne kord
sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. Kahe- või mitmeteelisel liinil võetakse naaberteel
sõitva rongi möödumise ajaks mahatõstetavat raudteeveeremit piirav punane signaal ajutiselt
maha, mis pärast rongi möödumist pannakse tagasi.
30.19 Kaheteelisel elektrifitseeritud liinil, välja arvatud kahepoolse automaatblokeeringuga
liinil ja liinil, kus reisirongid sõidavad kiirusega enam kui 120 km/h, võib mahatõstetavaid
remondipukke piirata ainult pärisuunalisel teel. Teelt mahatõstetavate remondipukkide
piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis.
30.20 Raudteeveeremi piiramist toimetavad signalistid ning nende teel liikumist korraldavad
töötajad varustatakse peale ajutiste piiramissignaalide veel signaalpasunate ja käsisignaalidega.
9. peatükk
Helisignaalid
31. Helisignaalid
31.1 Helisignaale antakse veduri või mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vilega,
signaalpasunaga, käsi(suu)vilega ja muude selleks otstarbeks kasutuselevõetud vahenditega.
45
Signaali heli Signaali tähendus Signaali andja
1 2 3
Kolm lühikest - - - Keelab sõita ja nõuab Raudteeveeremi meeskond, konduktor ja
liikluse peatamist teised raudteeliiklusega seotud töötajad.
Üks pikk – Rongi väljumine Jaamakorraldaja või tema korraldusel
pargikorraldaja, pöörmeseadja, signalist,
konduktor. Signaali vastuvõtmisest
teavitab raudteeveeremi juht.
Kaksikveol kordab signaali teise
raudteeveeremi juht. Kui rong väljub
väljasõidufooriga teelt, siis annab
signaali raudteeveeremi juht pärast
väljasõidufoori avamist, kaksikveol
kordab signaali teise raudteeveeremi
juht.
Kaks pikka – – Nõue rongi personalile Vedurijuht, kaksikveo korral kordab
pidurid lahti lasta signaali teise veduri vedurijuht.
Kolm pikka ja üks Jaama saabumine ainult osa Vedurijuht, pöörmeseadjad ja
lühike – – – - rongiga signalistid.
Kolm pikka ja kaks Vedurijuhi abi või Jaamavahel peatunud rongi vedurijuht.
lühikest – – – - - vagunisaatja, töörongi
tööjuhi või kokkuleppel
mõne teise töötaja veduri
juurde kutsumine
Kaksikveol
Üks lühike - Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri
vedurijuhile vähendada vedu vedurijuht.
Kaks lühikest - - Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri
vedurijuhile suurendada vedurijuht.
vedu
Kaks pikka ja kaks Nõue teise veduri Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri
lühikest – – - - vedurijuhile vooluvõttur alla vedurijuht.
lasta
Tõukeveduriga veol
Kaks lühikest - - Nõue alustada tõukamist Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri
vedurijuht.
Üks lühike, üks pikk Nõue tõukamine lõpetada, Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri
ja üks lühike - – - kuid rongist mitte maha vedurijuht.
jääda
Neli pikka – – – – Nõue tõukamine lõpetada ja Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri
pöörduda tagasi vedurijuht.
Märkus:
1. Punktis 31.1 mõistetakse vedurijuhi all rongi peas vedava veduri vedurijuhti.
2. Tõukeveduriga kaksikveol kordab teise veduri vedurijuht kõiki tõukevedurilt antavaid helisignaale.
Sel juhul kehtestab raudtee-ettevõtja tõukeveduri vedurijuhi poolt signaali „vooluvõttur alla lasta“
andmise korra.
3. Kaksikveol või tõukeveduriga veol võib raadioside olemasolul helisignaale mitte kehtestada. Sel
juhul toimuvad vedurijuhtide vahelised kõnelused liiklemistingimuste kohta raadioside vahendusel.
31.2 Tähelepanusignaal veduri, mootorrongi, dresiini või muu veovahendi vile üks pikk heli
antakse:
31.2.1 rongi lähenemisel jaamale, teepostile, reisirongi peatuskohale, kiiruse vähendamist
46
nõudvale signaalile, vile andmist nõudvale signaalmärgile, süvendile, teekõverikule, tunnelile,
raudteeülesõidukohale, mahatõstetavale dresiinile, remondipukile, teerullikule ja muule teelt
mahatõstetavale raudteeveeremile;
31.2.2 rongi lähenemisel töökohale alates hoiatuses näidatule eelnevast kilomeetrist,
olenemata ajutiste piiramissignaalide olemasolust;
31.2.3 signalisti antava käsisignaali „vooluvõttur alla lasta“ vastuvõtmisel;
31.2.4 rongi lähenemisel teel töötavatele inimestele ja muudel raudtee valdaja kehtestatud
juhtudel.
31.3 Sõitmisel mööda vastassuunalist teed, samuti udu, tuisu ja muudel halva nähtavuse
juhtudel korratakse tähelepanusignaali perioodiliselt.
31.4 Tähelepanusignaali saamisel peavad signalistid, pöörmeseadjad, manöövrijuhid ja
rongikoostajad täiendavalt kontrollima oma tööpiirkonda ja vajadusel rakendama meetmeid
ohutu liikluse tagamiseks.
31.5 Valvsussignaal antakse veduri, mootorrongi või muu veovahendi vilega ühe lühikese ja
ühe pika heliga ja seda korratakse perioodiliselt kuni signaali andmise eesmärgiga seotud
valvsus on tagatud:
31.5.1 rongi lähenemisel tinglubavale signaalile ja edasisel liikumisel selle signaali järgi;
31.5.2 rongi möödumisel punase tulega, arusaamatu näiduga või kustunud läbisõidufoorist
pärast nende ees seismist ja edasisel liikumisel;
31.5.3 rongi vastuvõtmisel jaama kutsesignaaliga ja kõikidel muudel juhtudel keelava
signaalnäiduga või rongi vastuvõtmisel kustunud sissesõidufoori põhitulega;
31.5.4 vastassuunalisel teel sõitva rongi sissesõidul jaama ja kogu teekonna vältel jaamas.
31.6 Rongide kohtumisel kaheteelise liini jaamavahel antakse tähelepanusignaal (vedurivile
ühe pika heliga) järgmiselt: esimene kord lähenemisel vastutulevale rongile ja teine kord
vastutuleva rongi sabaosast möödasõitmisel.
31.7 Rongi lähenemise helisignaale antakse:
31.7.1 jaamavahel raudteevalvurite, raudteeülesõidukoha korraldajate, kontaktvõrgu- ja
teetööjuhtide, mahatõstetavaid remondipukke ja teerullikuid saatvate töötajate poolt ühe pika
heliga;
31.7.2 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt paaritusuunalise rongi lähenemisel ühe ja
paarissuunalise rongi lähenemisel kahe pika heliga;
31.7.3 jaamades pöörmeseadja või signalisti poolt rongi väljumisel signaalpasuna ühe pika
heliga.
31.8 Suurte linnade, asustatud punktide ja kuurortide ning haiglate piirides võib helisignaale
anda vedurite, mootorrongide või muude veovahendite vile tasase heliga, välja arvatud
tõukeveduriga veol, inimestele või liiklustakistusele otsasõitmise ohu korral ja valvsus- või
häiresignaali andmisel.
10. peatükk
Häiresignaalid
32. Häiresignaalid
32.1 Häiresignaale antakse vedurite, mootorrongide, dresiinide või muude veovahendite
vilega, sireeniga, signaalpasunaga ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid.
47
32.2 Järgnevates punktides näidatud helisignaalide andmine löökidena toimub:
32.2.1 pikad helid – tihedalt üksteisele järgnevate löökidena;
32.2.2 lühikesed helid – harvade löökidena vastavalt lühikeste helide arvule.
32.3 Üldhäiresignaal antakse ühe pika ja kolme lühikese heli gruppidena järgmistel juhtudel:
-...-...-...
32.3.1 raudteeliiklust ähvardava rikke avastamisel;
32.3.2 rongi sundpeatumisel lumme kinnijäämise tõttu, rongiõnnetuse korral ja teistel juhtudel,
kui vajatakse ja kutsutakse abi. Üldhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.
32.4 Tulekahjuhäiresignaal antakse ühe pika ja kahe lühikese heli gruppidena.
-..-..-..
32.5 Tulekahjuhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.
32.6 Raudteeveeremi meeskonna ja rongi teenindava personali hoiatamiseks rongi
lähenemisest eluohtlikult saastatud kohale, mida ilma individuaalseid kaitsevahendeid
kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt) läbida ei tohi, piiratakse selline eluohtlikult saastatud
piirkond spetsiaalse näidikuga „saastatud“ (joonis 133).
Joonis 133
32.7 Signaalnäidik „saastatud“ pannakse nii jaamades kui ka jaamavahel saastatud koha piirist
mitte kaugemale kui 50 m. Jaamavahel piiratakse saastatud piirkond mõlemalt poolt,
liikumissuunas paremalt poolt 1200 m kauguselt teise näidikuga „saastatud“. Signaalnäidik
„saastatud“ pannakse rööbastee servale.
32.8 Raudteeveeremi juht peab näidikutega „saastatud“ piiratud või jaamakorraldaja teatises
näidatud koha (olenemata sellest, kas piirkond on näidikutega piiratud või mitte) läbima
suurima kehtestatud piirkiirusega. Öösel on need näidikud valgustatud.
48
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudtee tehnokasutuseeskiri“
lisa 4
Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend
1. peatükk
Üldsätted
1. Reguleerimisala
1.1 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis
sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ning nende seadmete hoiu ja käitamise
tehnilised nõuded ning raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise,
signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded.
1.2 Käesolev raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise
juhend kehtib kasutuses, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele
raudteeülesõidukohtadele ja -ülekäigukohtadele.
1.3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab informatsiooni ja selgitusi riikliku
järelevalve läbiviimise kohta ning hoiab alusdokumente oma koduleheküljel ajakohastatuna või
viidatuna kehtiva alusdokumendi asukohale.
2. peatükk
Raudteeületuskoha nõuded
2. Raudteeületuskoha üldnõuded
2.1 Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, kummist, puidust, asfaltbetoonist või betoonist
valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel ja mõlemal pool raudteed kuni ühe meetri kaugusel
rööpast. Katte välispiir teekattel peab olema rööpaga paralleelne.
2.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama, et raudtee signalisatsioonisüsteem
võimaldab õigeaegse signaali saamise lähenevalt raudteeveeremilt arvestusega, et
raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul need
automaatselt lülituks.
2.3 Liiklusmärkide, ülesõidufooride ja kattemärgistuse (edaspidi ka liikluskorraldusvahend)
ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks
liikluseks. Liiklusmärgid peavad olema sõidukijuhile nähtavad igalt raudteeülesõidukohale
suubuvalt teelt ning ei tohi olla varjatud taimestiku, ehitise, reklaamtahvli või muu esemega.
Keelatud on kasutada liikluskorraldusvahendit, mis on amortiseerunud või deformeerunud.
Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need
vastavad standardite EVS 613, EVS 614 ja EVS 615 või samaväärsetele nõuetele.
2.4 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm rööpa
pealispinnast kõrgem ning väljaspool rööpaid 100 mm ulatuses rööpast ühel tasapinnal rööpa
pealispinnaga või sellest kuni 5 mm madalam või tehtud elastsest materjalist rööpa kulumise
kompenseerimiseks.
1
2.5 Raudteeveeremi rattapaaride vabaks läbisõiduks peab raudteeületuskoha kate tagama
renni, mille laius on raudtee plaanist tulenevalt 56–110 mm ja sügavus vähemalt 45 mm.
Avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada 75 mm.
Rööbastest valmistatud kontrarööbaste paigaldamisel peab painutama nende otsad 50 cm
kauguselt raudteeületuskoha katte servast tee telje poole 25 cm ulatuses.
2.6 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha katte keskmise osa ja kontrarööpa vahel ning
välimise osa ja rööpa vahel ei tohi olla tühimikke, sealhulgas raudteeületuskoha katte või
pinnase deformeerumist.
3. Raudteeületuskoha ülevaatus
3.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja korraldab regulaarselt tema omandisse või valdusesse
kuuluvate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning
raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilist ülevaatust.
3.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri majandaja,
raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja
Piirivalveameti esindaja või asjasse puutuva kolmanda isiku põhjendatud ettepaneku alusel
moodustab raudteeinfrastruktuuri majandaja või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni.
3.3 Ülevaatuskomisjoni kaasatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja, tee omanik või valdaja,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Politsei- ja Piirivalveameti esindajad või muu
põhjendatud huvi või kompetentsi omav isik. Komisjoni tulemused vormistatakse aktiga, mis
edastatakse viivitamata ülevaatuskomisjoni liikmetele peale tööde lõpetamist. Erakorralise
ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte edastatakse komisjoni liikmetele viivitamata pärast
komisjonipoolse ülevaatuse toimumist.
3.4 Ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on
kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid
raudteeületuskoha ja seal kasutatud seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede
tehnilise olukorra ja nõuete järgimise kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita,
peab raudteeületuskoha omanik või valdaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni või
arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada.
3.5 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab igal aastal koos raudteeseaduse § 45 lõikes 2
sätestatud aruandega esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ajakohased andmed
raudteeülesõidukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta.
4. Raudteeületuskoha korrashoiu korraldamine
4.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide,
liikluskorraldusvahendite, raudtee isoleerlukkude, raudteeülesõidukoha automaatse
foorisignalisatsiooni, tõkkepuude ning gabariiditähiste nõuetekohase korrashoiu ja
paigaldamise ning nõuetekohase nähtavussektori olemasolu.
4.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teostama raudteeületuskoha ning selle
seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja
kehtestatud juhendis määratud korrapärasusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja
seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad.
2
4.3 Kui raudteeületuskoha või raudteed ületava viadukti hooldus- või remonttööde teostamise
tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde teostamise ajaks suunata liikluse mööda ajutist
marsruuti, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid raudteeülesõidukohti.
Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või remonttööde
teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeülesõidukoht. Ajutine raudteeülesõidukoht
peab katte gabariitide ja liikluskorraldusvahendite osas vastama käesoleva juhendi punktides 6
ja 9 sätestatule ning olema seadmestatud vastavalt raudteeülesõidukoha kategooriale.
4.4 Kui tõkkepuude ja raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni, raudtee,
automaatblokeeringu või elektrivarustuse seadme remonttöö põhjustab häireid
raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös, tuleb kohe võtta tarvitusele abinõud
selles piirkonnas liiklusohutuse tagamiseks raudteeülesõidukohal, ülesõidufoorid kinni katta,
tõkkepuu käsitsi üles tõsta ning paigaldada liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel
tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“.
4.5 Teehooldustöid tuleb teha raudteeülesõidukoha piiride vahel selliselt, et hooldustööd ei
kahjustaks raudteeülesõidukoha katet, raudteed ja liikluskorraldusvahendeid.
5. Raudteeülesõidukoha kategooriad
5.1 Raudteeülesõidukohad liigitatakse kasutuse alusel järgmiselt:
5.1.1 avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht – raudtee samatasandiline lõikumine avalikult
kasutatava teega;
5.1.2 tehnoloogiline raudteeülesõidukoht – raudtee samatasandiline lõikumiskoht piiratud
ligipääsuga territooriumil asuva või kõrvalistele isikutele kasutamiseks keelatud teega, mis on
ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks.
5.2 Avalikult kasutatavad raudteeülesõidukohad jaotatakse kolme kategooriasse (tabel)
lähtuvalt raudteeülesõidukohta ööpäevas läbiva raudteeveeremi ja raudteeülesõidukohta
ületavate sõidukite korrutisest. Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha
läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil. Raudteeülesõidukohale
määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja raudteeveeremi ja sõidukite liikluse
intensiivsuse kontrollimisel fikseeritud liiklusmahtude alusel. Raudteeülesõidukoha kategooria
ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse täiendavate seadmetega.
Tabel. Avalikult kasutatavate raudteeülesõidukohtade kategooriad
Raudteeülesõidukohta läbiva
Raudteeülesõidukoha kategooria raudteeveeremi ja ületavate sõidukite
korrutis (ööpäevas)
I Üle 300 000
II 30 000–300 000
III Alla 30 000
5.3 Tehnoloogilisi raudteeülesõidukohti kategooriatesse ei jaotata. Tehnoloogilised
raudteeülesõidukohad peavad vastama katte ja liikluskorraldusvahendite osas käesolevas
juhendis raudteeülesõidukohtade kattele ja liikluskorraldusvahenditele sätestatud nõuetele.
5.4 Raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha
märgistamisel liiklusmärkide 123–128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on
3
piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja
mittevajalik.
6. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha varustamine vastavalt
raudteeülesõidukoha kategooriale
6.1 I kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab olema
varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. I kategooria
raudteeülesõidukohad peavad olema mehitatud valvega või videovalvega:
6.1.1 mehitatud valvega raudteeülesõidukoht tuleb varustada automaatse
foorisignalisatsiooniga ja poolautomaatsete või automaatsete tõkkepuudega (vt käesoleva
juhendi joonist 1). Kui mehitatud valvega raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks
või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste
sõiduradade kohale konsool lisafooridega;
6.1.2 videovalvega raudteeülesõidukoht tuleb varustada automaatse foorisignalisatsiooniga,
automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega ja videosalvestusvahenditega. Videovalve
peab tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast, et oleks võimalik jälgida sõidukite liiklust,
raudteeülesõidukoha seisundit ja seadmete tööd. Lisaks varustatakse videovalvega
raudteeülesõidukoht telekontrolli seadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust
raudteeülesõidukoha seadmete töös. Kui videovalvega raudteeülesõidukohta ületaval teel on
pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel
ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Videovalvega raudteeülesõidukohta
jälgib liikluskorraldaja, kelle on määranud lähima jaama jaamakorraldaja, dispetšer või
raudteeinfrastruktuuri majandaja. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab videosalvestisi
säilitama vähemalt 30 päeva.
6.2 II kategooria raudteeülesõidukoht on valveta reguleeritud raudtee ületamiseks mõeldu
koht, mis peab olema varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga (vt
käesoleva juhendi joonist 2). Kui II kategooria raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas
kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste
sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Kui II kategooria raudteeülesõidukohal muutub
liikluskeskkond, tuleb raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt muutunud tingimustele.
6.3 III kategooria raudteeülesõidukoht on raudtee ületamiseks mõeldud koht, mis tähistatakse
majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide
ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike
liikluskorraldusvahenditega (vt käesoleva juhendi joonist 3). III kategooria
raudteeülesõidukohal peab olema 50 m kauguselt äärmisest rööpast sõidukijuhile tagatud rongi
nähtavus 400 m kauguselt (edaspidi ka nähtavuskolmnurk). Kui III kategooria
raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavuskolmnurk, raudteeveeremi
liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja
ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha seadmestama
vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale kehtivatele nõuetele. Kui III kategooria
raudteeülesõidukoht ei ole sõidukijuhile ümbritseva keskkonna (näiteks teekõveriku, tõusu,
languse, metsamassiivi või muu sarnase põhjuse) tõttu selgelt nähtav, peab raudteeülesõidukoht
olema valgustatud. III kategooria raudteeülesõidukoha valgustus peab vastama majandus- ja
taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa punktis 8.3
sätestatud nõuetele.
6.4 Nii püsi- kui ka kergkatendiga asulavälisele sõiduteele tuleb paigaldada enne
raudteeülesõidukohta teekattemärgis 979a täristi, mille ülesanne on tähistada teelõiku, kus tuleb
olla eriti tähelepanelik. Eeldatakse, et täristid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need
4
vastavad standardile EVS 614. Kui nimetatud standardit ei ole järgitud, peab paigaldaja
tõendama muu moodi, et täristi täidab käesolevas punktis ja käesoleva juhendi punktis 2.3
liikluskorraldusvahendile sätestatud ülesandeid.
7. Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine
7.1 Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja
ettepanekul. Vähemalt 30 kalendripäeva enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist
pannakse raudteeülesõidukoha nähtavasse kohta üles teatised liikluskorralduslike muudatuste
kohta.
7.2 Enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et:
7.2.1 raudteeülesõidukoha teenindamiseks vajalikud liikluskorraldusvahendid on
demonteeritud ja seadmed on välja lülitatud;
7.2.2 raudteeülesõidukoht on tähistatud ja seadmestatud vastavalt raudteeülesõidukoha uuele
kategooriale;
7.2.3 koostatud on raudteeülesõidukoha kontrollimise akt ja vastu võetud otsus, mis kinnitab
raudteeülesõidukoha valmisolekut töötamiseks uue raudteeülesõidukoha kategooria
tingimustele. Otsus peab saama kooskõlastuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt,
kes võtab kooskõlastamisel arvesse raudteeinfrastruktuuri majandaja edastatud tee omaniku või
valdaja, raudteeülesõidukohta kasutavate raudteeveoettevõtjate, Politsei- ja Piirivalveameti
ning kohaliku omavalitsuse ning muude põhjendatud huvi omavate isikute arvamusi.
8. Raudteeülesõidukoha üldnõuded
8.1 Raudteeülesõidukoha katte laius peab võrduma tee kogulaiusega.
8.2 Raudteeülesõidukohtade automaatsete foorisignalisatsioonidena võib kasutada
valgusdioodidega ülesõidufoore 72 või 73.
8.3 Tõkkepuuga varustatud või jaamas asuval raudteeülesõidukohal tuleb kasutada
ülesõidufoori 71, lubatud on kasutada ka ülesõidufoori 72 või 73. Tõkkepuuta
raudteeülesõidukohtadel tuleb kasutada ülesõidufoori 72 või 73. Keelatud on kasutada sellist
valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 30% valgusdioodidest ei tööta.
8.4 Olemasolevaid kahe punase tulega valgusdioodidega ülesõidufoore võib kasutada kuni
nende väljavahetamiseni.
8.5 Foorisignalisatsiooni võib kasutada ainult haruteedel ja asulates ning tingimusel, et ei ole
võimalik rakendada arvestuslikult normaalpikkusega lähenemispiirkondi.
8.6 Raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb täiendada helisignaaliga,
mis informeerib lähenevast raudteeveeremist.
8.7 Eelteate ajad raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks
peavad vastama käesoleva juhendi 3. peatüki nõuetele. Raudteeülesõidukoha automaatse
foorisignalisatsiooni töö peab olema jälgitav raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud
vastutava isiku poolt. Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb
rike, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama.
Raudteeülesõidukoha rikkest tuleb kohe informeerida asjaomaseid veeremijuhte.
8.8 Ülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale suubuvatelt teedelt.
5
8.9 Poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest selliselt, et
vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses. Ohutuse tagamiseks võib
paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses.
8.10 Raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema kindlustatud akudelt saadava reservtoitega
katkestusteta 8 tunni jooksul tingimusel, et eelneva 36 tunni jooksul pole olnud
raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust.
8.11 Haruteel asuval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua
elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb ülesõidufoorid sisse ja välja lülitada
raudteeülesõidukoha signaalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest
vabastamiseks kulunud aja möödumist peab manöövrifoori punane tuli rongi jaoks kustuma
ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel peab signaalpuldist välja
lülitama ülesõidufoorid, manöövrifooris peab sel juhul kustuma valge tuli ning süttima punane.
8.12 Vileandmise signaalmärk peab olema raudteeülesõidukohast 300–800 m kaugusel.
Kohalikest oludest sõltuvalt võib signaalmärki korrata.
8.13 Sõidukijuhile läheneva rongi nähtavuse tagamiseks käesoleva juhendi punktis 6.3
sätestatud tingimustel tuleb nähtavuskolmnurga alas maha raiuda kasvavad puud ja võsa
ehitusseadustiku § 73 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt. Eelnimetatud nähtavussektor peab
olema tagatud pidevalt. Kui nähtavuskolmnurka ei ole võimalik eelkirjeldatud viisil tagada,
näiteks ehitise või maastikust tuleneva eripära tõttu, tuleb raudteeülesõidukoht seadmestada
vastavalt kõrgema kategooria ülesõidukoha nõuetele.
8.14 Kui samatasandilisele raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat jaama- või
peateed, ehitatakse juurde täiendav raudtee, siis tuleb samatasandiline raudteeülesõidukoht
sulgeda.
8.15 Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti,
millele kleebitakse kollased helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m,
järgmised sammuga 5 ja 10 m. Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete
helkuritega sammuga 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele,
erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile
paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Erandina
on tähispostide paigutust lubatud muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või
otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada.
8.16 Raudteeülesõidukohale võib paigaldada majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011.
a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5
toodud liiklusteabetahvli 596, millel on kuvatud informatsioon raudteeülesõidukohal toimunud
õnnetustest ja riketest teatamiseks. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus
on nõuetekohane, kui need vastavad standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele.
9. Täiendavad nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks
9.1 Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5.
augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest.
9.2 Keelatud on rajada uut:
9.2.1 I või II kategooria raudteeülesõidukohta;
6
9.2.2 III kategooria raudteeülesõidukohta üle kahe- või enamateelise raudtee.
9.3 Keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale
avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale
lähemale kui 2 km, välja arvatud uue raudteeliini rajamisel, mis lõikub olemasoleva avalikult
kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure
avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused
ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske.
9.4 III kategooria raudteeülesõidukoha võib rajada üle avalikult kasutatava raudtee:
9.4.1 sirgele raudteelõigule, kus on võimalik tagada käesoleva juhendi punktis 6.3 nõutud
nähtavuskolmnurk, välja arvatud käesoleva juhendi punktis 9.3 nimetatud erandi puhul, kus
nõuetekohase nähtavuskolmnurga puudumine kompenseeritakse punktis 9.4.2 nimetatud
seadmetega;
9.4.2 kui uus raudteeülesõidukoht seadmestatakse automaatse foorisignalisatsiooni ning
tõkkepuudega;
9.4.3 kui raudteeülesõidukoht asub jaamavahe üheteelises piirkonnas või jaama piires
piiritähise ning sisse- ja väljasõidupöörmete vahel.
9.5 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp tuleb määrata
ehitusprojektiga. Rööbasahelad peavad paiknema nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha
optimaalne hõivatus. Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel
tuleb arvestada ka raudteeülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldust.
9.6 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga varustatud uuele
ülesõidukohale tuleb paigaldada valgusdioodidega ülesõidufoorid kahe horisontaalselt asetseva
aeglaselt vilkuva punase ja ühe aeglaselt vilkuva valge tulega (signaaliga), mille tähendus on
järgmine:
9.6.1 punased tuled vilguvad kordamööda ja valge on kustunud – sõidukite ja teiste liiklejate
liikumine on keelatud;
9.6.2 punased tuled on kustunud ja valge vilgub – sõidukid ja teised liiklejad võivad ületada
raudteeülesõidukoha;
9.6.3 valge vilkuv tuli on kustunud ja punased tuled ei vilgu – raudteeülesõidukohta tuleb
ületada nagu reguleerimata raudteeülesõidukohta.
9.7 Ülesõidufoorid paigaldatakse sõidukite sõidusuunas teest paremale. Ülesõidufooride
nähtavuse suurendamiseks võib kasutada täiendavat foori, mis paigaldatakse põhifoorist eraldi
kinnituskonstruktsioonile. Sõidukite liiklust raudteeülesõidukohal tuleb reguleerida
ülesõidufooride 72 ja 73 abil.
9.8 Raudteeveeremi lähenemisel raudteeülesõidukohale peavad vilkuvad punased
ülesõidufoori tuled automaatselt tööle lülituma ehitusprojektis ettenähtud tingimustel, et oleks
tagatud enne ülesõidufoori tulede töösse rakendumist sõitu alustanud sõidukite ohutu ülesõit
raudteest enne raudteeveeremi jõudmist raudteeülesõidukohale. Ülesõidufoorid peavad
katkestama signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega vahetult pärast raudteeveeremi
läbisõitu raudteeülesõidukohast, misjärel taasavaneb ülesõidukoht sõidukite liikluseks.
9.9 Ülesõidufoori tulede vilkumise intervalli aeg peab olema 0,75 s, lubatava kõikumisega
+/- 0,15 s. Ülesõidufoorituled peavad olema liiklejatele nähtavad nii valge kui pimeda ajal ning
ülesõidufoori tuld ei tohi varjata taimestik, valgustusmast ja muu selline takistus.
9.10 Ülesõidufoori 72 või 73 valge vilkuv tuli peab sisse lülituma, kui möödunud
7
raudteeveerem on raudteeülesõidukohast kaugenenud kaheteelise vastassuunalise liikluse
korral vähemalt 150 m kaugusele. Eelteateajad raudteeülesõidukoha automaatse
foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad olema võimalikult optimaalse pikkusega.
9.11 Automaatselt töötavate tõkkepuude olemasolul peab tõkkepuude sulgemine toimuma
pärast raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist arvestusliku aja jooksul, mis on vajalik
raudteeülesõidukoha vabastamiseks sõidukitest. Poomid peavad laskuma sujuvalt
horisontaalasendisse. Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast peavad poomid
tõusma vertikaalasendisse ning vahetult pärast seda peavad välja lülituma punased
ülesõidufooride tuled.
9.12 Tõkkepuude juhtimisskeemides tuleb ette näha 8–16 s viivitus raudteeülesõidukoha
automaatse foorisignalisatsiooni sisselülitamise hetkest kuni tõkkepuude langemise alguseni.
9.13 Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast vähemalt 6 m kaugusele, vajadusel
kaugemale.
9.14 Tõkkemehhanismid ja ülesõidufoorid peavad asuma sõidutee servast 0,5–2 m kaugusel.
Sellest lähemale jääv tõkkemehhanism või foorimast tuleb tähistada sõidu suunas
liiklusmärgiga 686b „Ohtlik koht või teeäär“.
9.15 Tõkkepuudel peavad poomide küljed olema kaetud puna-valgevöödilise vähemalt I klassi
valgustpeegeldava kilega või tähistatud punaste helkuritega. Tõkkepuude poomid (alalised ja
tagavara) kaetakse valgete-punaste vöötidega sõidu suunas vaadatuna kaldega 45–50°
paremale. Vöötide laius peab olema 500–600 mm. Poomi otsal peab punase vöödi laius olema
250–300 mm. Poomid võivad olla ka sõidu suunas vaadatuna sama laiade vertikaalsete
vöötidega.
9.16 Mehaanilised tõkkepuud peavad katma kogu sõidutee ja vastama käesoleva juhendi
punkti 9.15 nõuetele.
9.17 Haruteele ehitataval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua
elektriliste rööbasahelatega või anduritega, tuleb ülesõidufoorid sisse lülitada
raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest
vabastamiseks vajamineva arvestusliku aja möödumist peab rongile kustuma manöövrifoori
punane tuli ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel tuleb
ülesõidufoorid välja lülitada raudteeülesõidukoha signaalpuldist ja manöövrifooris peab
kustuma valge tuli ning süttima punane.
9.18 Teemärgistus peab vastama käesoleva juhendi punkti 2.3 nõuetele.
9.19 Mehitatud valvega raudteeülesõidukohal peab olema lisaks raadiosidele otsene
telefoniühendus lähima jaama jaamakorraldajaga või muu meldepunktiga ning
dispetšeritsentralisatsiooniga raudteelõigu korral ka dispetšeriga.
9.20 Mehitatud valvega raudteeülesõidukohale võib paigaldada tõkkesignalisatsiooni.
Tõkkefoorid tuleb paigaldada raudteeülesõidukohast kuni 800 m kaugusele, kuid mitte
lähemale kui 15 m tingimusel, et raudteeülesõidukoht on sealt nähtav.
9.21 Haruteel on lubatud raudteeveeremi jaoks paigaldada reguleeritud raudteeülesõidukohale
raudteeveeremi juhile spetsiaalsed ülesõidufoorid, mis signaliseerivad punase ja valge tule abil.
Sellisel juhul on lubatud raudteeveeremi raudteeülesõidukoha läbimise korral valge tule
8
sisselülitamine alles pärast ülesõidufoori punaste vilkuvate tulede sisselülitamist. Pärast
punaste signaaltulede sisselülitamist spetsiaalsetes ülesõidufoorides peavad ülesõidufooris
punased vilkuvad tuled olema kustunud.
9.22 Raudteeülesõidukohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, kus on rongi- ja
manöövrimatkade valmistamisega seotud raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon
või teatesignalisatsioon, automaatsed või poolautomaatsed tõkkepuud, nähakse ette
jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja matkade
lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas, rongide väljasaatmisel ja
manöövrikoosseisude liikumisel fooride keelavate näitudega.
9.23 Jaamas asuvatel raudteeülesõidukohtadel võib tõkkefooridena kasutada jaama
rongiliikluse foore. Kui nad asuvad raudteeülesõidukohast kaugemal kui 800 m või kui fooride
asukohast pole vedurimeeskonna jaoks raudsteeülesõidukoht nähtav, tuleb paigaldada lisaks
tõkke- või manöövrifoorid (sealhulgas kääbusfoorid), mida on täiendatud punase tulega.
10. Raudteeületuskoha sulgemine
10.1 Alatiseks suletud raudteeületuskoht tuleb lammutada raudteeseaduses sätestatud nõuete
kohaselt.
10.2 Lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik
raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid. Raudteeületuskoha juurdepääsuteed peab
lammutamise ajaks piirama kogu ulatuses raskete aluste või püsipaigutusega tõkkega, näiteks
piirdeaia või muu sellisega, mis tuleb paigaldada mitte lähemale kui 10 m raudteeületuskoha
äärmisest rööpast ning mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk 684 „Hoiatustara“.
Tõkked eemaldatakse hiljemalt kuu aja möödumisel alates raudteeületuskoha liikluseks
sulgemise päevast.
10.3 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama raudteeületuskoha
lammutamise alustamisest kirjalikult või e-posti teel tee omanikku või valdajat, Politsei- ja
Piirivalveametit, Päästeametit, Maanteeametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja
kohalikku omavalitsust vähemalt kolm tööpäeva ette.
10.4 Raudteeületuskoha ajutine sulgemine on lubatud üksnes raudteeületuskoha hooldus- või
remonttöödeks. Ajutine sulgemine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja ettepanekul ning
tuleb eelnevalt kooskõlastada tee omaniku või valdaja, Politsei- ja Piirivalveameti ning
kohaliku omavalitsusega.
10.5 Ületuskoha ajutisel sulgemisel kogu ulatuses:
10.5.1 pannakse raudteeülesõidukohale raudtee äärmisest rööpast 10 m kaugusele tee laiuselt
hoiatustõkked ja liiklusmärgid 684 „Hoiatustara“ ja 331 „Sissesõidu keeld“;
10.5.2 paigaldatakse ümbersõiduteede algusesse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja tee
tähistatakse majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määruses nr 90 „Liikluskorralduse
nõuded teetöödel“ ettenähtud korras;
10.5.3 jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee
ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus;
10.5.4 lülitatakse raudteeületuskoha automaatsed foorisignalisatsiooni seadmed tööst välja.
10.6 Raudteeülesõidukoha ühe teepoole ajutisel sulgemisel tuleb teeliikluse korraldamiseks
kasutada liiklusreguleerijat.
9
10.7 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama sõidutee, jalgtee või
jalgrattatee omanikku või valdajat, Politsei- ja Piirivalveametit, kohalikku omavalitsust,
Päästeametit, Maanteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit e-kirja või posti
teel vähemalt 24 tundi enne raudteeületuskoha ajutist sulgemist.
11. Nõuded mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ülesõidukorraldajale ja tema
tööruumile
11.1 Ülesõidukorraldajaks tohib nimetada ja panna tööle isiku, kes on saanud ametialase
väljaõppe raudtee valdaja kinnitatud koolitusprogrammi alusel ja sooritanud sellekohase
teooriaeksami ning praktikakatse.
11.2 Mehitatud valvega raudteeülesõidukoha ülesõidukorraldajal peab kiiresti kättesaadav
olema:
11.2.1 kaks signaallippu – punane ja kollane;
11.2.2 signaallatern või signaallamp;
11.2.3 oranž ohutusriietus, näiteks ohutusvest, mis peab vastama isikukaitsevahenditele
sätestatud nõuetele, olema kasutusotstarbele sobiv ning mille eesmärk on teha selle kandja
kergelt märgatavaks.
11.3 Ülesõidukorraldajal peab tööruumis olema:
11.3.1 telefoni- ja raadioside lähima jaamaga;
11.3.2 4–6 m pikkune pukseerimisvahend raudteeülesõidukohale seisma jäänud sõidukite
eemaldamiseks raudtee gabariidist;
11.3.3 üks teisaldatav punane signaalkilp ja üks tagavara signaallatern iga raudteeraja kohta;
11.3.4 kaks signaallippu – punane ja kollane;
11.3.5 esmaabivahendid;
11.3.6 tulekustuti – 6 kilogrammi;
11.3.7 kell;
11.3.8 vile või signaal tähelepanu suunamiseks ning signaalide andmiseks.
11.4 Ülesõidukorraldaja tööruumi ja raudtee vahel peab olema piire, mis takistaks inimestel
minna otse raudteele. Ülesõidukorraldaja tööruumi trepp peab asetsema raudteega paralleelselt
või sellest eemal.
12. Nõuded olemasolevale raudteeülekäigukohale
12.1 Raudteeülekäigukoha katte laius peab olema minimaalselt 1,6 m. Raudteeülekäigukoha
katte laius ei tohi olla kitsam kui jalgtee või jalgrattatee.
12.2 Raudteeülekäigukoha võib seadmestada jalakäijate liiklemist reguleerivate fooride ja/või
helisignaalidega.
12.3 Raudteele peab paigaldama raudteeülekäigukohast 200–500 m kaugusele rongide
liikumise suunas paremale poole teed alalised hoiatavad signaalmärgid „Vile andmise koht“.
Sõltuvalt kohalikest oludest võib signaalmärki korrata.
12.4 Raudteeülekäigukoha ette tuleb paigaldada tõkked (vt joonis 4), mis takistab liiklejal
otsesuunas raudteele liikumist. Tõkked tuleb paigaldada selliselt, et tõkke otsa ja kõnnitee serva
vahele jääb vähemalt 1,0 m vaba ruumi liiklemiseks. Tõkete omavaheline kaugus peab jääma
vahemikku 1,5–2,0 m ja tõkke kaugus raudtee teljest 3,1–4,5 m. Tõkete paigaldamine ei ole
kohustuslik, kui raudtee ületamiseks mõeldud sõidutee ja raudteeülekäigukohale suubuva
10
jalakäijatele või jalgratturitele mõeldud tee või teeosa vahel puudub liiklejaid eraldav tõkke-,
haljas- või muu riba.
12.5 Liiklusmärk „Ülekäik“ peab olema paigaldatud raudtee teljest 3,1–4,5 m kaugusele.
12.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud kontrollima raudteeülekäigukohta ning
selle seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja
kehtestatud juhendis määratud perioodilisusele, kuid mitte harvem kui raudteeülekäigukohtade
ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette
näevad.
12.7 Kui raudteeülekäigukoha hooldus- või remonttööde teostamine takistab
raudteeülekäigukoha kasutamist, siis tuleb nende tööde teostamise ajaks suunata liiklus ümber
mööda ajutist marsruuti, kasutades selleks sobivat lähimat raudteeületuskohta.
12.8 Kui raudteeületuskoha seadmete, näiteks tõkkepuu, või raudteeülesõidukoha automaatne
foorisignalisatsioon, raudtee, automaatblokeeringu või elektrivarustuse remonttöö põhjustab
häireid raudeeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös, tuleb kasutusele võtta
liiklejate ohutuse tagamiseks vajalikud abinõud, ülesõidufoorid kinni katta ja paigaldada
lisatahvel „FOORID EI TÖÖTA“.
12.9 Raudteeülekäigukohad peavad tagama raudtee ületamise ohutult ja optimaalseimal
trajektooril.
13. Täiendavad nõuded uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks
13.1 Üldjuhul on keelatud ehitada uut samatasandilist raudteeülekäigukohta üle kuue või
enama peatee või jaamatee. Uue samatasandilise raudteeülekäigukoha rajamine peab olema
põhjendatud ja vältimatu, kusjuures raudteeülekäigukoha planeerimisel tuleb kaaluda
alternatiivseid võimalusi jaamateede kasuliku pikkuse säilitamiseks.
13.2 Tee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda
vahemikust 70–110°.
13.3 Raudteeülekäigukoht tuleb tähistada käesoleva juhendi joonisel 4 esitatud nõuete
kohaselt. Reguleerimata raudteeülekäigukoha ette tuleb joonisel 4 esitatud nõuete kohaselt
paigaldada tõkked.
13.4 Projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee
ballastiprisma ja mulde säilivuse.
13.5 Raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde
tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema
ehitatud vähemalt ühepoolse käepidemega varustatud trepp ja pandus.
13.6 Trepi kohta kehtivad järgmised nõuded:
13.6.1 trepi vähim laius on 2 m;
13.6.2 ühel trepimarsil peab olema vähemalt 3 trepiastet ja ei tohi olla rohkem kui 12 trepiastet;
13.6.3 kahte trepimarssi peab ühendama vähemalt 1,5 m laiune trepimade;
13.6.4 ühe trepimarsi kõik astmed peavad olema ühesugused, soovitatavalt laiusega 400 mm
ja kõrgusega 130 mm;
13.6.5 trepiastmed peavad olema kinnised, ninadeta, ühetasased ja kareda pealispinnaga ning
11
trepi avatud küljelt 20 mm kõrguste põskedega. Eelistada tuleb täisnurkse profiiliga astmeid;
13.6.6 trepiaste peab olema trepiastme serva suunas1–2% kaldega;
13.6.7 trepimarsi esimese ja viimase astme horisontaalse pealispinna servale tuleb kanda
kollane joon, mille laius on 50–80 mm.
13.7 Panduse kohta kehtivad järgmised nõuded:
13.7.1 vähim panduse laius on 1 m;
13.7.2 panduse pikikalle on 5–8%;
13.7.3 kui pandus on projektsioonis maapinnaga üle 6 m pikk, siis sirgpanduse korral on vajalik
vähemalt 1,5 m pikkune puhkemade, keerdpanduse korral peab puhkemademe pikkus olema
vähemalt 2 m. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt. Puhkemademed tuleb
ette näha kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm ja nii edasi iga kuni 6 m pikkuse projektsioonis
teelõigu järel;
13.7.4 panduse ees ja panduse järel peab olema vähemalt 1,5 m × 1,5 m vaba ruumi ratastooli
pööramiseks kuni 90° ja 2,0 m × 2,0 m vaba ruumi ratastooli pööramiseks rohkem kui 90°;
13.7.5 pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega. Pandus peab olema kõva
ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutu libedaks.
13.8 Trepi ja panduse piirde kohta kehtivad järgmised nõuded:
13.8.1 trepi ja panduse mõlemas servas peab olema kaks käsipuud, üks täiskasvanute jaoks
kõrgusel 900 mm, teine laste jaoks kõrgusel 600–700 mm. Trepikäsipuu kõrgust mõõdetakse
astme esiserva juurest astme pinnast alates;
13.8.2 käsipuud peavad katkematult jätkuma ka trepi- ja puhkemademetel;
13.8.3 käsipuu vähim vaba kaugus ooteplatvormi konstruktsioonist peab olema 45 mm;
13.8.4 käsipuu peab mõlemas suunas vähemalt 400–500 mm ulatuma üle panduse kaldosa ning
üle trepi esimese ja viimase astme tõusu;
13.8.5 käsipuu otsad peavad takerdumise vältimiseks olema painutatud allapoole ja kinnitatud
või ühendatud madalamal asuva käsipuuga. Soovitatav on trepi ja panduse käsipuud omavahel
ühendada;
13.8.6 käsipuu peab olema ümara või ristkülikukujulise ristlõikega, kusjuures ümarprofiili
läbimõõt on 30–50 mm, ristkülikukujulise profiili paksus 25–30 mm ning soovitatav
ümbermõõt 120–160 mm;
13.8.7 tihedad varb- või võrkpiirded peavad ulatuma alumise käsipuuni, kusjuures varbade
maksimaalne vahekaugus on 150 mm.
3. peatükk
Juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks
14. Raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimise nõuded
14.1 Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle
rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale
sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest. Siinjuures peab eelteateaeg olema
vähemalt:
14.1.1 automaatsignalisatsiooni puhul – 30 s;
14.1.2 teatesignalisatsiooni puhul – 40 s.
14.2 Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on kaugemast ülesõidufoorist või tõkkepuust kuni
vastaspoolse äärmise rööpani, saadud pikkusele lisatakse 2,5 m.
12
15. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna nõuded
15.1 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas
kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid
mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust, mis on kuni 24 m. Vajadusel
tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada.
16. Raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine
16.1 Raudteeületuskoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamisel tuleb juhinduda järgnevast:
16.1.1 lähenemispiirkonna pikkus määratakse valemiga:
l = vr • ts (m)
, kus
l – raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus meetrites;
vr – antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus;
ts – rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites.
16.1.2 eelteateaeg määratakse järgmise valemiga:
ts = t1 + t2 + t3
, kus
t1 – sõidukile või jalakäijale raudteeülesõidukoha ületamiseks vajalik aeg sekundites;
t2 – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks
vajalik aeg (loetakse võrdseks 4 sekundiga);
t3 – varuaeg (loetakse võrdseks 10 sekundiga).
16.1.3 sõidukile raudteeülesõidukoha ületamiseks vajalik aeg t1 määratakse järgmise
valemiga:
lü + la + lp
t1 = ——————
va
, kus
lü – raudteeülesõidukoha pikkus meetrites;
la – sõiduki pikkus (loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit);
lp – sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist (loetakse võrdseks 5 meetriga);
va – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal (võetakse võrdseks 2,2 meetrit
sekundis või 8 kilomeetrit tunnis).
Raudteeülesõidukoha pikkuseks arvestatakse kaugus ülesõidufoorist (või tõkkepuust), mis on
kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani pluss 2,5 meetrit, mis on
vajalik autotranspordivahendi ohutuks peatumiseks peale raudteeülesõidukoha ületamist.
13
16.1.4 eelteateaeg rongi lähenemisel raudteeülesõidukohale teatesignalisatsiooni ja
automaatsete tõkkepuudega raudteeülesõidukohal määratakse valemiga:
ts = t1 + t2 + t3 + t4
, kus:
t1, t2, t3 – omavad sama tähendust ja suurust, mis on automaatse foorisignalisatsiooni ja
automaattõkkepuudega raudteeülesõidukoha eelteateaja arvutamisel;
t4 – aeg, mida vajab raudteeülesõidukoha korraldaja teatesignaali tajumiseks ja tõkkepuude
sulgemise nupule vajutamiseks, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga.
14
Joonis 1
I kategooria raudteeülesõidukoht
Miinimumnõuded I kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks ja seadmestamiseks
300-800 m
6-10 m
foor 71
märk 125
märk 124
märk 111
märk 123
15
Joonis 2
II kategooria raudteeülesõidukoht
Miinimumnõuded II kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks ja seadmestamiseks
300–800 m
märk 121 3–10 m
foor 72 või 73
märk 125
märk 124
märk 112
märk 123
16
Joonis 3
III kategooria raudteeülesõidukoht
Miinimumnõuded III kategooria raudteeülesõidukoha tähistamiseks
300–800 m
märk 121 3–10 m
märk 125
märk 124
märk 112
märk 123
17
Joonis 4
Raudteeülekäigukoht
Miinimumnõuded uue raudteeülekäigukoha tähistamiseks
Tõkke kõrgus jalgratta- ja jalgtee pinnast 1 m.
200-500 m
ÜL EKÄ IK
3,10-4,5 m
ÜL EKÄ IK
1,5-2,0 m
min 1,0 m
18