Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti
keskkonnamõju hindamine
PROGRAMMI EELNÕU
(02.11.2020)
AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS
Tellija: Maanteeamet
KMH läbiviija: Alkranel OÜ
Juhtekspert: Tanel Esperk
(KMH litsents nr KMH0157)
Tartu 2020
2
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Sisukord
1. Üldist ....................................................................................................................................... 4
2. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja lühikirjeldus ....................................................... 4
3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ................... 5
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................... 6
4.1 Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ (2016) ..................................... 6
4.2 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018) ............................................................................ 8
4.3 Märjamaa valla üldplaneering ............................................................................................... 8
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................... 8
5.1 Pinnas ja põhjavesi ................................................................................................................ 9
5.2 Pinnavesi ............................................................................................................................. 10
5.3 Loodusväärtused............................................................................................................. 11
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad ......................................................... 11
5.3.2 Natura 2000 alad ..................................................................................................... 17
5.3.3 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine ....................................................... 17
5.4 Kultuuriväärtused ........................................................................................................... 20
5.4.1 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid......................................................... 20
5.4.2 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 22
5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond ...................................................................................... 23
5.5.1 Asustus ja maakasutus ............................................................................................ 23
5.5.2 Taristu ..................................................................................................................... 23
6. Teave KMH sisu kohta, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad
keskkonnaelemendid ..................................................................................................................... 25
7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute koondloend ............................... 30
8. KMH protsessi ajakava .......................................................................................................... 31
9. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .................................................................. 32
10. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või
kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu .................................................... 33
Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 36
3
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
1. Üldist
Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat
tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika
KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja ajakava.
Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja aruande
koostamisel.
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja
heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui
see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja lühikirjeldus
Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network
Transport (TEN-T) teedevõrgustikku ning on tähtis Eestit läbiv Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline
turismi- ja transpordimarsruut.
Kavandatava tegevusega hõlmatav projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas
(joonis 2.1). Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2019. aasta andmetel
vahemikku 7473-8124 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 20-24 %.
Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr
4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos
keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016
korraldusega nr 1-1/16/348). Teemaplaneering on integreeritud Rapla maakonnaplaneeringusse
2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80).
Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor ning üldised maakasutus- ja
ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel
planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on määratud teede, eritasandiliste
ristmike (liiklussõlmede) ja ristete asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes.
Kavandatava tegevuse eesmärkideks on:
✓ täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad;
✓ selgitada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalne põhimaantee ümberehitamise
lahendus;
✓ selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa;
✓ viia läbi keskkonnamõju hindamine, sh vajalikud uuringud.
Projektimahus käsitletakse ka 29 Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse ehitust, kuna
tugimaantee ehitus moodustab põhimaatee ehitusega ühtse terviku.
4
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Joonis 2.1. Kavandatava tegevuse ehk projekteeritava lõigu asukoht. Alus: Maa-amet, 2020.
3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
lühikirjeldus
Kavandatav tegevus lähtub Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 4
(E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“, mis on
ülevõetud ka Rapla maakonnaplaneeringusse 2030+. Teemaplaneeringu koostamise käigus kaaluti
kõnealusel maanteelõigul põhimaantee asukoha alternatiive, sh Märjamaa õgvendus ja Konuvere-
Päärdu ümbersõit (osaliselt) ning viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Teemaplaneeringus jõutakse alternatiivide kaalumisel järgmistele seisukohtadele:
✓ Märjamaa õgvendus – kuigi trassi viimine uude asukohta oleks eelistatum
liikluskorralduse seisukohalt ning väiksemate ehitusaegsete mõjude tõttu, on I klassi
maantee rajamine olemasoleva põhimaantee trassile (4A) eelistatud looduskeskkonna ja
majanduslike kriteeriumite (summaarselt lühem teedevõrk) seisukohalt, mis osutus
eelistatud trassi asukoha valikul määravaks. Kuna õgvenduse rajamine ei oma selgeid
eeliseid, ei ole põhimaantee trassi viimine uude asukohta põhjendatud;
✓ Konuvere-Päärdu ümbersõit – Konuvere-Päärdu ümbersõidu trassi asukoha valikul jäid
erinevad osapooled eelistatud trassialternatiivi valiku osas erinevale seisukohale. Otsuse
eelistatud trassi osas võttis seega vastu Rapla maavanem kui teemaplaneeringu tellija ning
selle koostamise korraldaja, algataja ja kehtestaja. Otsuse vastuvõtmisel arvestas
5
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
maavanem kõiki teemaplaneeringu käigus koostatud uuringuid ning saadud seisukohti.
Esmane planeerimisettepanek vormistati trassialternatiividele 5A ja 5D, kuid peale
põhjalikku kaalumist asus maavanem seisukohal, et Päärdu küla ümbersõidu ehk
trassivariandi 5D realiseerumine on kaheldav ja ebaselge ning seetõttu otsustatakse Päärdu
küla osas jätkata trassivariandiga 5A ehk olemasoleva maantee koridoris.
Seega lähtuvalt teemaplaneeringust toimub vaadeldaval lõigul maantee laiendamine I klassi
nõuetele vastavaks olemasoleva maantee asukohas. Kuna teemaplaneeringu käigus kaaluti
erinevaid asukoha alternatiive, siis käesoleva KMH raames täiendavaid asukoha alternatiive ei
käsitleta. Küll aga võib sõltuvalt projekteerimisest, mõju hindamise ja uuringute tulemustest KMH
käigus lisanduda nö tehnilisi lahendeid, mis üldiselt on käsitletavad leevendavate meetmetena.
Teatud juhtudel (nt liiklussõlmede lahendused) võivad tekkida ka nö lokaalsed tehnilised
alternatiivid, mille omavahel võrdlemisel ja eelistuste kujundamisel arvestatakse ka
keskkonnategureid.
Kavandatavat lahendust hinnatakse sõltuvalt mõjuvaldkonnast mh ka olemasoleva olukorraga
võrdluses. KMH käigus käsitletakse ka olukorda kui kavandatavat tegevust ellu ei viida ehk 0-
alternatiivi.
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
4.1 Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4
(E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 44,0 – 92,0“ (2016)
Aastal 2016 kehtestatud teemaplaneering on käesoleva KMH objektiks oleva tegevuse aluseks.
Teemaplaneeringuga on määratud I klassi maantee trassi koridori asukoht kogulaiusega 650
meetrit. Selle sees paikneb tee ja tee kaitsevööndi ala laiusega 150 meetrit. Eritasandiliste ristmike
piirkonnas, tagamaks hilisemate projekteerimistööde käigus ristmiku plaani- ja vertikaallahenduse
täpsustamist, on tee ja tee kaitsevööndi ala määratud ulatuslikum. Tee täpse asukoha
väljaselgitamine toimub teemaplaneeringu alusel koostatava projekti koostamise käigus.
Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud ka 2003. a kehtestatud maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ sätestatut (roheline
võrgustik, väärtuslikud maastikud).
Päädeva-Konuvere lõigul toimub põhimaantee rekonstrueerimisel I klassi maanteeks olemasoleva
maantee laiendamise kaudu. Tee-ehitusprojektidega täpsustatakse, kus uus teeniit paikneb, kas
olemasoleva tee kõrval Tallinn-Pärnu suunal paremal või vasakul pool.
Kilomeetril 64,7 jääb üks maanteest vasakul pool paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega
planeeritavale uuele niidile ette, mistõttu tuleb lammutada nii eluhoone kui kinnistul asuvad
kõrvalhooned. Kinnistu suurus ja kuju (piki teed kulgeva kinnistu suurus on 0,63 ha) ei võimalda
eluhoonete kinnistul ümberpaigutamist, seetõttu tuleb likvideerida kogu majapidamine ning
kinnistu edaspidine kasutamine elamuehituse eesmärgil ei ole võimalik.
6
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Lisaks eelnevale juhib teemaplaneering Päädeva-Konuvere lõigul tähelepanu järgmistele
asjaoludele:
✓ Vaadeldava lõigu kilomeetritel 62,0-67,0, 69,5-72,0 ja 76,5-77,8 tuleb tee-ehitusprojektide
koostamise raames läbi viia müra modelleerimine ning ette näha müratõrje meetmed
mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni;
✓ Planeeringus on määratletud konfliktkohad metsloomade liikumispiirkondadega.
Nendeks on maantee trassi koridori lõigud:
o kilomeetril 65,0-70,0 (metsamassiiv Märjamaa alevist idas);
o kilomeetril 73,5-81,0 (metsamassiiv enne ja pärast trassi koridori ristumist Vigala
jõega, sealhulgas Konuvere sild Vigala jõel).
Konfliktkohtades on vajalik läbi viia detailsemad analüüsid tee-ehitusprojektide ja KMH
raames, millega määratakse sobivad leevendavad meetmed;
✓ Tee-ehitusprojekti koostamisel tuleb Märjamaa järtade loodusalaga piirnevas lõigus
kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine koos täpsema Natura-hindamisega,
kuna alles tee-ehitusprojekti koostamise etapis on võimalik täpselt hinnata, kas ja kui palju
elupaikade pindalast kaob (jääb tee alla) ning määrata konkreetsed leevendavad meetmed
Natura ala terviklikkuse tagamiseks;
✓ Negatiivse mõju vältimiseks tuleb tee kavandamise järgmistes etappides vääriselupaiga
ja Märjamaa järtade Natura loodusalade piirkonnas arvestada järgmiste peamiste
tingimustega:
o vältida kaitstavate elupaigatüüpide kahjustamist maksimaalselt. Märjamaa järtade
Natura alade piirkonnas on soovitav laiendada teed olemasolevast teest Tallinn-
Pärnu suunal vasakule poole, et elupaigatüübi kadu oleks võimalikult minimaalne;
o säilitada maksimaalselt võimalikul määral haljastust, vältida võimalusel metsa
raadamist. Märjamaa järtade Natura alaga piirnevate teeäärte lagedaks raiumisest
külgnähtavuse tagamise eesmärgil on soovitatav võimalusel loobuda ning takistada
loomade pääs maanteele muude meetoditega (näit tarastamine);
o vältida pinnase veerežiimi muutusi, mis võiks põhjustada muutusi
taimestikkooslustes;
o vältida ehitusaegseid negatiivseid mõjusid (ehitusmasinate liikumist Natura alal;
taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetöödel ja muude tegevuste käigus
tekkivad ehitusjäätmed ladestada väljapool kaitstavat ala jne).
✓ Konuvere hoiuala puhul jääb Natura ala lähim nurk olemasolevast põhimaanteest
ligikaudu 40 meetri kaugusele, põhimaantee ja Natura ala vahel paiknevad olemasolevad
kohalik tee ja jõesild. Otseselt Natura alale planeeringuga tee laiendamist ja uusi rajatisi
ette ei nähta. Seega on võimalik vältida elupaigatüübi pindala vähenemist ning olulist
negatiivset mõju. Tee-ehitusprojektis tuleb täpsustada tingimused negatiivse mõju
vältimiseks Konuvere hoiualale.
✓ Detailsemad meetmed negatiivse mõju vältimiseks loetletud kaitsealustele objektidele nii
tee ehitus- kui ka kasutusetapis tuleb täpsustada tee-ehitusprojektis.
✓ Trassi koridoris asub arhitektuurimälestis Konuvere sild (nr 15278). Muinsuskaitseamet
on pööranud tähelepanu vajadusele säilitada nimetatud silla ja maantee vahel paiknevad
veskivaremed (veskivaremed ei ole muinsuskaitse all ega kuulu ka
pärandkultuuriobjektide nimekirja). Hinnanguliselt ei kaasne maantee laiendamisega
7
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
kaitsealuse silla ja veskivaremete piirkonnas otsest ohtu nende säilimisele. Veskivaremete
säilimise tagamiseks tuleb siiski maanteesilla projekteerimisel arvestada leevendavate
meetmete rakendamise vajadusega - vältida tuleb sillasammaste paigutamist varemete
lähistele, kuna sammaste rajamine võib põhjustada vibratsiooni ja lihkeid ning ohustada
seeläbi varemete säilimist. Maantee laiendamisega võib kaasneda Konuvere silla
vaadeldavuse vähenemine või vaadete sulgemine põhimaanteelt seoses elamute
paiknemisega lähipiirkonnas ning sellest tuleneva müratõkete rajamise vajadusega.
Müratõkete projekteerimisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning vaadete
sulgemise vajaduse korral mälestise kaitsevööndi alal küsida kirjalik nõusolek
Muinsuskaitseametilt, vastavalt muinsuskaitseseaduses sätestatule.
Täiendavalt on teemaplaneeringus esitatud leevendavad meetmed kogu teemaplaneeringuga
hõlmatava ala osas. Seejuures on vajalik pöörata tähelepanu nt kergliiklejate liikumisvõimalustele,
juurdepääsuteedele jms. Teemaplaneeringus toodud tingimusi arvestatakse KMH koostamise
käigus, lähtudes seejuures ka hetkeolukorrast.
Teemaplaneeringuga on määratud III klassi maantee trassi koridori asukoht Märjamaa alevi
ümbersõidul (Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvendus), ühendamaks tugimaanteid 28 ja 29. III
klassi maantee trassi koridori kogulaius on 420 meetrit. Trassi koridori sees paikneb tee ja tee
kaitsevööndi ala ulatusega 120 meetrit.
4.2 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018)
Peatükis 4.1 esitatud teemaplaneering võeti üle Rapla maakonnaplaneeringusse 2030+. Seejuures
ei muudetud teemaplaneeringuga kavandatava maanteetrassi asukohta ega lisatud täiendavaid
tingimusi. Maakonnaplaneeringus on käsitletud ka kergliiklusteede asukohti.
4.3 Märjamaa valla üldplaneering
Märjamaa Vallavolikogu algatas 2018. aastal Märjamaa valla üldplaneeringu koostamise ja
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Käesoleva programmi
koostamise hetkeks ei olnud üldplaneeringu eskiislahendus veel valminud. Samas võib eeldada, et
üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtiva Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ ning seega
ka olemasoleva põhimaantee nr 4 laiendamisega I klassi maanteeks. Hetkel kehtivas, aastal 2000
kehtestatud Märjamaa valla üldplaneeringus on seletuskirjas tõdetud, et Maanteeameti andmetel
on pikemas perspektiivis kavas põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitamine 4-rajaliseks.
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala ulatus ei ole eelduslikult laiem kui 300 m maanteest on
olemasoleva olukorra kirjeldamisel, lähtuvalt ka Via Baltica teemaplaneeringus toodud maantee
trassi koridori laiusest arvestatud maanteest mõlemal tee poolel 500 m vööndiga (kataks ka
maantee trassi koridori kavandatavate liiklussõlmede asukohas). Märjamaa-Koluvere tugimaantee
õgvenduse asukoha kirjeldamisel on lähtutud 300 m vööndist lähtuvalt teemaplaneeringus esitatud
õgvenduse tee ja teekaitsevööndi ala keskjoone asukohast.
8
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
5.1 Pinnas ja põhjavesi
Piirkonna reljeef on valdavalt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Keskkonnaregistrisse (2020)
kantud puurkaevude läbilõigete alusel on vaadeldava lõigu piirkonnas pinnakate õhuke (kuni 2 m),
koosnedes peamiselt saviliivmoreenist ja kruusast. Pinnakatte all lasub aluspõhjaline lubjakivi.
Projekteeritava lõigu lõunapoolses osas, Vigala jõe piirkonnas on pinnakatte paksus mõnevõrra
suurem, ulatudes u 8 m sügavuseni maapinnast.
Keskkonnaregistri (2020) andmetel ei jää põhimaantee 500 m ega Märjamaa-Koluvere
tugimaantee õgvenduse 300 m vööndisse jääkreostusobjekte. Samas paikneb u 280 m kaugusel
põhimaanteest suletud ja korrastatud endine Uhtna prügila.
Maa-ameti kaardirakenduse (2020) andmetel jääb maantee 500 m vööndisse Orgita-Haimre
dolokivimaardla, kuhu on väljastatud ka kaevandamiseload.
Maa-ameti 1:400 000 geoloogiliste kaartide kaardirakenduse (2020) alusel on vaadeldava
maanteelõigu piirkonnas põhjavesi sõltuvalt asukohast kaitsmata, nõrgalt või keskmiselt kaitstud
(joonis 5.1).
Joonis 5.1. Põhjaveekaitstus projekteeritava maanteelõigu piirkonnas: kollane – keskmiselt
kaitstud (keskmine reostusohtlikkuse tase), roosa – nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkuse tase)
ja tumeroosa – kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkuse tase) põhjaveega ala. Allikas: Maa-amet,
2020.
9
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
5.2 Pinnavesi
Maa-ameti kaardirakenduse (2020) alusel jäävad projekteeritava maanteelõigu põhjaosa (Päädeva
ja Ringuta külade piirkonnas) ja lõunaosa (Aruküla-Konuvere vahelisel alal) lähistele või
piirnevad nendega maaparandussüsteemidega kaetud alad (joonis 5.2). Seejuures ristuvad
maanteega kolm maaparandussüsteemi eesvoolu: Konnaveski jõgi (ka riigi poolt korrashoitav
ühiseesvool), Aruküla 1 ja Linnametsa 1 ning maanteega piirneb riigi poolt korrashoitav
ühiseesvool – Aruküla oja.
Joonis 5.2. Projekteeritava maanteelõigu põhja- ja lõunaosa lähistel paiknevad
maaparandussüsteemidega kaetud alad (pruunikad alad), eesvoolud (sinised jooned) ja riigi poolt
korrashoitavad ühiseesvoolud (punased jooned). Projekteeritav lõik on tähistatud helesinise
joonega. Alus: Maa-amet, 2020.
Maanteelõik ületab Konnaveski jõge (VEE1108000). Tegemist on Kasari jõkke suubuva 14,9 km
pikkuse jõega (nimetatud ka kui Konnaveski oja). Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel jõe
ökoloogilist seisundit uuritud. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (2016)
määratleb Konnaveski jõe koondseisundi klassiks „hea“.
Teine jõgi, mida maanteelõik ületab on Vigala jõgi (VEE1110400). Tegemist on Kasari jõkke
suubuva 96,7 km pikkuse jõega. Vigala jõe hüdrokeemilist ja -bioloogilist seiret on riikliku
10
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
seireprogrammi raames lähiajal tehtud aastatel 2013 (Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus,
2014; Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014) ja 2019 (Eesti Maaülikooli PKI
Limnoloogiakeskus, 2020; Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020). Seejuures on seiret
teostatud maanteelõigust nii üles- kui allavoolu jäävates seirepunktides. Lähim allavoolu asuv
seirepunkt – Rumba kärestik ja lähim ülesvoolu asuv seirepunkt – Rumma sild jäävad mõlemad
maanteest linnulennult u 17 km kaugusele.
Vigala jõe ökoloogiliseks seisundiklassiks füüsikalis-keemiliste üldtingimuste alusel määrati
2013. a „väga hea“ ning 2019. a ühes seirepunktis (Rumba) „väga hea“ ja teises seirepunktis
(Rumma sild) „hea“. Ökoloogiliseks seisundiklassiks hüdrobioloogiliste näitajate alusel hinnati
2013. a maanteest ülesvoolu jäävas seirepunktis (Parila (Rumma)) „kesine“ ning allavoolu jäävas
seirepunktis „hea“, 2019. a vastavalt ülesvoolu seirepunktis „hea“, kuid allavoolu jäävates
punktides seiret ei tehtud. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (2016) määratleb
maantee lähialal Vigala jõe koondseisundi klassiks „kesine“, lähtudes seejuures 2013. a
seireandmetest. Eelduslikult määratleb koostamisel olev uue perioodi veemajanduskava jõe
seisundiks ka antud lõigul „hea“ (arvestades 2019. a seire tulemusi).
5.3 Loodusväärtused
5.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 01.10.2020)
andmebaasi kohaselt jääb vaadeldavas asukohas olemasoleva põhimaantee 500 m vööndisse (tabel
5.1 ja joonis 5.3) kaks kaitsealust parki, üks maastikukaitseala, üks looduskaitseala, üks hoiuala
ning üks projekteeritav kaitseala. Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndisse
lisaks eeltoodule täiendavaid kaitse- või hoiualasid ei jää.
Tabel 5.1. Hoiu- või kaitsealad (sh projekteeritavad) põhimaantee lõigu 500 m vööndis (EELIS,
01.10.2020).
Hoiu- või kaitseala nimetus Kaugus olemasolevast maanteest
(registrikood) (projekteeritavast lõigust), m
Orgita mõisa park (KLO1200305) Olemasolevast maanteest minimaalselt umbes
110 m kaugusel
Märjamaa järtade maastikukaitseala Piirneb olemasoleva maanteega
(KLO1000243)
Märjamaa looduskaitseala Piirneb olemasoleva maanteega
(KLO1000722)
Haimre mõisa park (KLO1200408) Olemasolevast maanteest minimaalselt umbes
475 m kaugusel
Konuvere hoiuala (KLO2000178) Olemasolevast maanteest minimaalselt umbes
50 m kaugusel
Metsavajakute looduskaitseala Piirneb olemasoleva maantee teemaaga
(projekteeritav)
Kaitsealuste parkide kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,
kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi-
11
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise
suunamisega.
Joonis 5.3. Vaadeldava maanteelõigu läheduses paiknevad kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000
alad ja vääriselupaigad. Alus: EELIS, 01.10.2020; Maa-amet, 2020.
Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:
1. karstialade (järtade) kaitse;
2. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide: lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ja
puisniitude (6530*) kaitse;
3. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria
kaitsealune liik, elupaiga kaitse.
Märjamaa järtade maastikukaitseala on kehtiva kaitsekorra alusel tsoneeritud piiranguvööndisse.
Keskkonnaametis on menetlemisel maastikukaitseala kaitsekorra muutmine. Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse (2020) kohaselt on kaitseala
kaitsekorra muutmine vajalik, sest siseriiklik kaitsekord ei taga loodusalal eesmärgiks olevate
metsaelupaigatüüpide, milleks on vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud
(9050) kaitset ja säilimist, samuti ohustab raie ohustatud metsaliiki kanakulli. Kuigi metsaraie on
12
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, ei ole kaitseala valitsejal võimalik lubada loodusala
väärtusi kahjustavaid tegevusi, mistõttu on selguse huvides mõistlikum tsoneerida väärtuslikud
elupaigad sihtkaitsevööndisse. 2018. a läbi viidud metsakoosluste inventuuri kohaselt paikneb
vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüüp mh ka vahetult mõlemal pool Tallinn-Pärnu-Ikla
maanteed (joonis 5.4) ning maanteega piirnevad metsaalad on kavas määrata maastikukaitseala
sihtkaitsevööndiks. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt on sihtkaitsevööndi eesmärk
metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Märjamaa järtade
maastikukaitseala koosseisu jääb ka projekteeritav metsavajakute looduskaitseala.
Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1. kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;
2. kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika.
Märjamaa looduskaitseala on tsoneeritud Märjamaa sihtkaitsevööndiks. Sihtkaitsevöönd on
kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade kaitseks.
Konuvere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud elupaigatüüpide: jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*) ning
II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Joonis 5.4. Elupaigatüübid Märjamaa järtade loodusalal (Natura 2000 ala), mis on ühtlasi ka
Märjamaa järtade maastikukaitseala. Allikas: Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra
muutmise väljatöötamise kavatsusest, 2020.
13
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
EELISe (01.10.2020) alusel paiknevad põhimaantee lõigu lähialal karstivormid – järtad
(ürglooduseobjekt; joonis 5.4).
Kaitsealused taime- ja loomaliigid
Ülevaate põhimaantee lõigu 500 m vööndisse jäävatest kaitsealustest liikidest annab tabel 5.2 (vt
ka joonis 5.3 ja joonis 5.5). Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndisse, lisaks
põhimaantee 500 m vööndis esitatule täiendavaid kaitstavate liikide elu- või kasvupaiku ei jää.
Tabel 5.2. Ülevaade maanteelõigu 500 m vööndisse jäävatest kaitsealustest liikidest (EELIS,
01.10.2020)
Kaitsealune liik Elupaiga minimaalne kaugus olemasolevast
põhimaanteest (projekteeritavast lõigust), m
II kaitsekategooria looma- ja taimeliik
Tetrao urogallus (metsis) Minimaalselt u 75 m kaugusel olemasolevast maanteest
Eptesicus nilssonii (põhja- Minimaalselt u 20 m kaugusel olemasolevast maanteest
nahkhiir)
Myotis daubentonii
(veelendlane)
Triturus cristatus (harivesilik) Piirneb olemasoleva maanteega
Picoides tridactylus Minimaalselt u 470 m kaugusel olemasolevast maanteest
(laanerähn)
Accipiter gentilis (kanakull) Piirneb olemasoleva maanteega
Thesium ebracteatum (püst- Piirneb olemasoleva maanteega
linalehik)
Viola elatior (kõrge kannike) Minimaalselt u 150 m kaugusel olemasolevast maanteest
III kaitsekategooria looma- ja taimeliigid
Ficedula parva (väike- Minimaalselt u 225 m kaugusel olemasolevast maanteest
kärbsenäpp)
Rana arvalis (rabakonn) Piirneb olemasoleva maanteega
Rana temporaria (rohukonn) Minimaalselt u 40 m kaugusel olemasolevast maanteest
Tetrastes bonasia (laanepüü) Minimaalselt u 210 m kaugusel olemasolevast maanteest
Lanius collurio (punaselg- Minimaalselt u 300 m kaugusel olemasolevast maanteest
õgija)
Cobitis taenia (hink) Piirneb olemasoleva maanteega (Vigala jõgi)
Gymnadenia conopsea (harilik Minimaalselt u 25 m kaugusel olemasolevast maanteest
käoraamat)
Listera ovata (suur käopõll) Minimaalselt u 120 m kaugusel olemasolevast maanteest
Põhimaantee lõigu 500 m vööndisse jäävad järgmised vääriselupaigad (joonis 5.3): VEP148019,
VEP205151, VEP205152, VEP205153 ja VEP206090. Loetelus viimased neli vääriselupaika
paiknevad maanteelõigu põhjaosas väljaspool kaitsealasid ning on registreeritud aastal 2018-2019.
VEP148019 paikneb Märjamaa looduskaitsealal ja on registrisse kantud aastal 2000. Kõigi
vääriselupaikade puhul on tingimuseks mitte raiuda ja surnud ning lamapuitu mitte eemaldada.
14
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
15
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Joonis 5.5. Kaitsealused taime- ja loomaliigid projekteeritava maantee läheduses. Ülemisel
joonisel projekteeritava maanteelõigu põhjaosa, alumisel lõunaosa. Alus: EELIS, 2020; Maa-amet,
2020.
16
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
5.3.2 Natura 2000 alad
Kavandatav tegevus ei ole Natura-alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.
Projekteeritava maanteelõigu äärde jäävad kaks Natura 2000 loodusala: Märjamaa järtade
loodusala (RAH0000335) ja Konuvere loodusala (RAH0000347).
Märjamaa järtade loodusala paikneb maantee lähialal Märjamaa järtade maastikukaitsealaga
samades piirides (joonis 5.3, ptk 5.3.1). Loodusala kaitse-eesmärk on:
✓ loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: karstijärved ja -järvikud (3180*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210),
sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ja
rohunditerikkad kuusikud (9050) kaitse;
✓ loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – püst-linalehik (Thesium ebracteatum) isendite
elupaikade kaitse.
Joonis 5.4 (ptk 5.3.1) kohaselt piirneb olemasoleva maantee teemaaga loodusala kaitse-eesmärgis
nimetatud vanad loodusmetsad (9010*) elupaigatüüp. Kuna kavandatakse maantee laiendamist,
siis ei ole võimalik KMH programmi raames välistada ebasoodsa mõju esinemist Natura ala kaitse-
eesmärkide täitmisele ning KMH aruande koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane
hindamine.
Konuvere loodusala paikneb maantee lähialal Konuvere hoiualaga samades piirides (joonis 5.3,
ptk 5.3.1). Loodusala kaitse-eesmärk on:
✓ loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: jõed ja ojad (3260), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (6530*), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) kaitse;
✓ loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide: saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus
gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) isendite elupaikade kaitse.
Konuvere loodusala piir jääb olemasolevast maanteest minimaalselt u 35 m kaugusele. Loodusala
kaitse-eesmärgid on suures osas seotud Vigala jõe ja selle kaldaalaga. Arvestades, et põhimaantee
laiendusega nähakse ette silla ehitust, siis võivad tegevused mõjutada ka loodusala kaitse-
eesmärgis nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Vajalik on KMH aruande
koostamise käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine.
5.3.3 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine
Rohelise võrgustiku eesmärgiks on tagada iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine,
looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse
juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid
17
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
ühendavatest siduselementidest, nn rohekoridoridest. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade
võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks terviklikuks.
Käesolevas töös saadi infot rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade paiknemise kohta Rapla
maakonnaplaneeringust 2030+ (2018), mis omakorda tugineb Rapla maakonna
teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003).
Maakonnaplaneeringu alusel ristub olemasolev maantee rohevõrgustiku koridoridega nii
maanteelõigu kesk- kui lõunaosas (joonis 5.6).
Joonis 5.6. Vaadeldava maanteelõigu (põhimaantee – sinine joon; Märjamaa-Koluvere
tugimaantee õgvendus – lilla joon) ristumine rohevõrgustiku koridoridega (rohelised alad). Alus:
Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018).
Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018) toob välja järgmised asjakohased nõuded:
✓ Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise
võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on
18
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja
toimimine;
✓ Rohevõrgustiku koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada
nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja
rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise
kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid,
sillad jne);
✓ Tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga.
Via Baltica teemaplaneering (2016) määratleb vaadeldaval maanteelõigul järgmised metsloomade
liikumispiirkondadega seonduvad konfliktkohad:
✓ kilomeetril 65,0-70,0 (metsamassiiv Märjamaa alevist idas);
✓ kilomeetril 73,5-81,0 (metsamassiiv enne ja pärast trassi koridori ristumist Vigala jõega,
sealhulgas Konuvere sild Vigala jõel).
Negatiivse ehk ebasoodsa mõju vältimiseks on Via Baltica teemaplaneeringus seatud järgmised
asjakohased tingimused:
✓ Konfliktalad on metsloomade ülekäiguteid tagavate rajatiste (või loomatarade)
orienteeruvaks asukohaks. Metsloomade liikumisvõimaluste tagamiseks ja parandamiseks
vajalike ökoduktide ja/või –tunnelite asukohad konfliktala sees või väljas määratakse tee-
ehitusprojektiga, arvestades nii suurulukite kui pisiimetajate liikumisvajadustega. Selleks
tuleb tee-ehitusprojektide ja KMH raames läbi viia täpsemad uuringud, et määrata loomade
selleks hetkeks väljakujunenud liikumisteed ning määratleda leevendavad meetmed;
✓ Rohevõrgustikuga piirnevatel teelõikudel tuleb võimalusel loobuda teeäärte lagedaks
raiumisest külgnähtavuse tagamiseks ning takistada loomade pääs maanteele (nt
tarastamisega);
✓ Metsa raadamist rohevõrgustiku alal tuleb võimalusel vältida;
✓ Kavandatav tee tuleb rajada selliselt, et see ei põhjustaks Natura aladel veerežiimi muutusi;
✓ Pinnaveekogude puhul tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning
vältida veekogude vee omadusi halvendavaid tegevusi. Sildade kavandamisel tuleb tagada
liikide migratsiooniks sobivad läbipääsud (jätta veeala kõrvale migratsiooniks piisav
maismaariba).
Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakenduses
(http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020) on esitatud olulisemate loomaõnnetuste
koondumiskohad. Vaadeldaval lõigul esinevad need kahes piirkonnas (joonis 5.7): lõigu põhjaosas
Orgita piirkonnas (8 õnnetust metskitsedega) ja lõunaosas Haimre piirkonnas (kokku 5 õnnetust,
sh 1 põdraga, 1 metsseaga, 3 metskitsedega).
19
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Joonis 5.7. Olulisemad loomaõnnetuste koondumiskohad (rohelised ringid). Allikas:
http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/, 2020.
5.4 Kultuuriväärtused
5.4.1 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid
Maa-ameti kaardirakenduse (2020) ja EELISe (01.10.2020) alusel jäävad vaadeldava põhimaantee
lõigu lähialale (500 m tsooni) järgmised kultuurimälestised: Konuvere sild (15278) koos
kaitsevööndiga, mis ulatub olemasoleva Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni ning maanteest 480 m
kaugusele jääv Linnus "Puenkalle" (12080) (joonis 5.8). Märjamaa-Koluvere tugimaantee
õgvenduse 300 m vööndis kultuurimälestisi ei paikne.
Konuvere sild on 6 segmentkaarvõlviga paekivist, pealt betoneeritud, viimase remondi järgselt
11,5 m laiuse sõidu- ja 1,5 m kõnniteega sild. Otstel madalad betoonrinnatised koos ilusate
ümarsammastega. Esiküljel kuhikjad, teravdatud ninadega jäämurdjad. Sild on jätkuvalt kasutusel.
EELISe andmetel jääb vaadeldava põhimaantee lõigu 500 m ja Märjamaa-Koluvere tugimaantee
õgvenduse 300 m vööndisse mitmeid pärandkultuuriobjekte (tabel 5.3 ja joonis 5.8).
20
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Pärandkultuuriobjektid on kaardistatud projekti Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja
rakendamine raames.
Tabel 5.3. Pärandkultuuriobjektid vaadeldava põhimaantee lõigu 500 m ja Märjamaa-Koluvere
tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis. Allikas: EELIS, 01.10.2020.
Seisund (inventeeritud sõltuvalt objektist
Nimi Asustusüksus ajavahemikul 2003-2014)
Projekteeritava põhimaantee lõigu 500 m vööndis
Objektist või tema esialgsest
Konuvere sild Konuvere küla funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi
Orgita tellisetehase asukoht Orgita küla säilinud
Tüüp määratav, objektist või tema
esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla
Koskharu saun ja heinamaa Päärdu küla 20%
Konnaveski metsavahikoht Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Orgita lasketiir Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Haimre metsavahikoht Nõmmeotsa küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Objektist või tema esialgsest
Mõisa abihoone Orgita küla funktsionaalsusest säilinud 20-50%
Objektist või tema esialgsest
Orgita vana paemurd Orgita küla funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Objektist või tema esialgsest
Tallinn-Pärnu postimaantee Kiilaspere küla funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi
Kõrgemäe poolmõis Orgita küla säilinud
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba
Rapla-Virtsu raudtee Koikse küla üheselt määrata tüüpi
Rapla-Virtsu raudtee Objektist või tema esialgsest
rajamise harutee Nõmmeotsa küla funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi
Orgita laadaplatsi asukoht Orgita küla säilinud
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba
Haimre koolihoone ase Haimre küla üheselt määrata tüüpi
Tõke Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Objektist või tema esialgsest
Vaigutuslank Haimre küla funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Objektist või tema esialgsest
Mõisa abihoone Orgita küla funktsionaalsusest säilinud 20-50%
Objektist või tema esialgsest
Paevõtukoht Orgita küla funktsionaalsusest säilinud 20-50%
Talguliste istutuslank Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Talguliste istutuslank Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
Talguliste istutuslank Orgita küla Objekt hästi või väga hästi säilinud
21
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Seisund (inventeeritud sõltuvalt objektist
Nimi Asustusüksus ajavahemikul 2003-2014)
Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis
Objektist või tema esialgsest
Lubja ahi Rangu küla funktsionaalsusest säilinud 20-50%
Joonis 5.8. Kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud projekteeritava
maanteelõigu piirkonnas. Alus: EELIS, 01.10.2020, Maa-amet, 2020.
5.4.2 Väärtuslikud maastikud
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) alusel jääb projekteeritava maanteelõigu lähedusse
Märjamaa maakondliku tähtsusega (potentsiaalse riikliku tähtsusega) ja Konuvere kohaliku
tähtsusega väärtuslik maastik (joonis 5.8, ptk 5.4.1).
Märjamaa väärtusliku maastiku väärtused on seotud ajaloolise paiknemisega Lääne-Eesti teede
ristumiskohas, mis tingis Märjamaa kui kihelkonnakeskuse soodsa arengu. Ümbritsev
kultuurmaastik on mitmekesine – Orgita mõis, Haimre mõis, Kasti mõis, Sõtke ja Naistevalla
põlised sumbkülad. järtad – huvitavad karstinähtused, Rangu nõmm ja ajaloolised loometsad.
Konuvere väärtusliku maastiku peamine väärtus on Konuvere asustus ja avatud alad/luhad
paiknevad piki Vigala jõge.
22
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Rapla maakonnaplaneeringus 2020+ (2018) on seatud järgmised maanteega seonduvad
asjakohased tingimused väärtuslike maastike säilimiseks:
✓ Säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele.
✓ Säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure, tagada kaunite vee- ja
teelõikude läbitavus.
✓ Uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise
ehituslaadiga.
✓ Metsamaastikus on vajalik arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks
nende säilimist juhul, kui kavandatakse raadamist või maastiku väärtusi oluliselt ohustada
võivaid tegevusi.
5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond
5.5.1 Asustus ja maakasutus
Projekteeritav põhimaantee lõik läbib valdavas osas hajaasustuspiirkonda, kus maanteega
piirnevad põllu- ja metsamaad. Seejuures piirnevad maanteelõiguga kohati ka väärtuslikud
põllumajandusmaad (alus: Rapla maakonnaplaneering 2030+). Tihedama asustusega piirkonnad
jäävad maanteelõigu põhjaosa lähistele Orgita külla ning Märjamaa alevisse, ka Konuvere
piirkonnas esineb mõnevõrra tihedam asustus. Nimetatud piirkonda jääb ka projekteeritav
Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvendus. Maa-ameti kaardirakenduse (2020) alusel paikneb
vahetult Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres Olerex AS Orgita tankla, mis on määratletud kui ohtlik
ettevõte (ohuala raadius 435 m).
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) alusel on Märjamaa alev ja selle lähiala tsoneeritud kui
linnalise asustusega ala. Seejuures on Märjamaa alev piirkondlik keskus. Teistest keskustest jääb
maanteelõigu lähistele kandikeskus Konuvere. Märjamaa valla üldplaneering on käesoleva KMH
programmi koostamise ajal koostamisel ning eskiislahendust esitatud ei ole. Hetkel kehtiv, 2000.
a kehtestatud Märjamaa valla üldplaneering määratleb olemasoleva Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
äärsetele aladele nii elamumaid, trassiteeninduspiirkondi kui turismi ja puhkepiirkondi.
5.5.2 Taristu
Projekteeritav põhimaantee lõik ristub järgmiste riigimaanteedega:
✓ tugimaanteed:
o Rapla – Märjamaa (28);
o Märjamaa – Koluvere (29);
✓ kõrvalmaanteed:
o Märjamaa – Valgu (20171);
o Märjamaa – Haimre (20172);
o Haimre – Moka (20173);
23
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
o Naistevalla – Märjamaa (20200);
o Märjamaa – Konuvere (20170);
o Konuvere – Sulu (20174);
o Konuvere – Kilgi (20204);
o Konuvere kivisilla tee (20214).
Märjamaa alevi ja Orgita küla vahele on rajatud kergliiklustee, mis osaliselt kulgeb ka Tallinn-
Pärnu-Ikla maanteega paralleelselt. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) kohaselt kulgeb
Märjamaa alevist kagu suunas olemasolevate teede baasil matkarada, mis kahes kohas ületab ka
Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed.
EELISe andmetel (01.10.2020) paikneb vaadeldava põhimaantee lõigu 500 m ja Märjamaa-
Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis mitmeid puurkaeve (joonis 5.9 ja tabel 5.4).
Joonis 5.9. Puurkaevud projekteeritava maanteelõigu läheduses. Alus: EELIS, 01.10.2020, Maa-
amet, 2020.
24
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Tabel 5.4. Puurkaevud projekteeritava maanteelõigu läheduses. Alus: EELIS, 01.10.2020, Maa-
amet, 2020.
Keskkonnare- Maaüksuse Kaugus
gistri kood Staatus katastrinumber Asustusüksus maanteest, m Märkus
Projekteeritava põhimaantee lõigu 500 m vööndis
PRK0054411 Töötav 50403:001:0092 Nõmmeotsa küla 490
PRK0009750 Töötav 50402:007:0900 Konuvere küla 100
PRK0051452 Töötav 50403:002:0531 Aruküla küla 250
PRK0057933 Töötav 50301:001:0167 Nõmmeotsa küla 390
PRK0058016 Töötav 50403:002:0321 Kunsu küla 320
PRK0009596 Töötav 50403:001:0093* Orgita küla 50 Metsas
PRK0009034 Töötav 50402:007:0028* Konuvere küla 205 Põllul
PRK0009033 Töötav 50402:007:0090* Konuvere küla 40 Metsas
PRK0017496 Töötav 50403:001:0581 Nõmmeotsa küla 130
PRK0009035 Töötav 50402:007:0002* Konuvere küla 190 Teemaal
PRK0013864 Töötav 50402:004:0360* Haimre küla 110 Metsas
PRK0009600 Töötav 50402:006:0107* Konuvere küla 345 Põllul
PRK0009036 Töötav 50402:007:0036* Konuvere küla 450 Põllul
PRK0002051 Töötav 50402:001:0191* Orgita küla 325 Metsas
PRK0002053 Töötav 50402:001:0191* Orgita küla 325 Metsas
PRK0060014 Töötav 50301:001:0390 Nõmmeotsa küla 250
Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis
265 m kaugusel
põhimaanteest,
asub õgvenduse
tee ja
teekaitsevööndi
PRK0009662 Töötav 50402:001:0670* Orgita küla alas Põllul
PRK0009315 Töötav 50402:001:0319 Orgita küla 250 m**
PRK0009321 Töötav 50402:001:0031 Orgita küla 250 m**
PRK0025008 Töötav 50402:001:0238 Orgita küla 80**
PRK0016240 Töötav 50301:001:0088* Märjamaa alev 230** Põllul
*registri asukoht on kaheldav, vt märkus
**lähtepunktiks on arvestatud teemaplaneeringus määratud õgvenduse tee ja tee kaitsevööndi ala
keskjoont
6. Teave KMH sisu kohta, sh mõjuala suurus, eeldatavad
mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
KMH algatamisotsuses (Maanteeameti 18.09.2020 otsus nr 15-7/20/376) on toodud, et
kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee
25
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
püstitamist, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6
lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt
algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust
põhjendamata.
Mõjuala suurus
Mõjuala suurus sõltub otseselt mõjuvaldkonnast ning ulatus on seetõttu ka erinev. Nt ehitusaegsed
pinnase ja taimestiku kahjustamisega seotud mõjud on lokaalsed, samas maantee kasutusega
kaasnev müra võib ulatuda sadade meetrite kaugusele. Siiski tuginedes nii ptk-s 4 ja 5 toodule kui
ka teistele analoogsetele maantee ehitusprojektide KMH aruannetele jääb eeldatav mõjuala kuni
300 m kaugusele maanteest. Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KMH aruande koostamise
käigus.
Eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
Kuigi tegemist on põhimahus olemasoleva maantee rekonstrueerimisega kaasneb tegevuse käigus
ka põhimaantee laiendamine ning Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse rajamine.
Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjuallikad saab jagada nende ilmnemisaja alusel kaheks:
ehitus- ja kasutusaegsed mõjuallikad.
Ehitusaegseteks mõjuallikateks on peamiselt ehitustegevus ja -masinate liikumine töötsoonis,
millega kaasneb müra, vibratsioon, õhusaaste ja maavarade kasutus jms. Kuigi avariiolukordade
esinemine on vähetõenäoline, võib siiski nende esinemisel kaasneda heited vette või pinnasesse.
Ehitusprotsessi käigus võib esineda vajadus liig- või sademevee ärastuseks. Samuti võib tee
nõuetekohaseks laiendamiseks osutuda vajalikuks metsa ja kõrghaljastuse eemaldamine maantee
lähedases tsoonis.
Kasutusaegseteks mõjuallikateks on maanteel liikuvad sõidukid, mis põhjustavad eelkõige müra
ja õhusaastet. Kavandatava tegevuse käigus lahendatakse maantee sademevee käitlus, mis võib
avaldada mõju piirkonna niiskusrežiimile. KMH programmi koostamise staadiumis ei ole teada
tänavavalgustuse rajamise vajalikkus, kuid selle rajamisel kaasneks piirkonna valgustatuse
suurenemine (valgusreostus).
Mõjutatavateks keskkonnaelementideks on piirkonnas esinev loodus- ja tehiskeskkond, millele
avaldavad mõju eelkirjeldatud mõjuallikad. Tuginedes mõjuallikatele ning ptk-s 5 esitatud
olemasoleva olukorra kirjeldusele on mõjutatavad keskkonnaelemendid järgmised:
✓ Vesi ja pinnas – rekonstrueeritava maanteelõigu geodeetilised, geotehnilised ja
hüdroloogilised uuringud teostatakse projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamisel
tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist.
KMH käigus hinnatakse mh mõju Vigala jõe ja Konnaveski jõe veekvaliteedile ja -
režiimile. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning
põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH aruande koostamise käigus, kui on olemas uuringute
tulemused ja vastav projektlahendus. KMH käigus käsitletakse ka sademevee käitlemise
temaatikat (sh soovitused looduslähedase sademevee ärajuhtimise lahendamiseks).
26
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
✓ Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad – kavandatava tegevuse mõjualas
paiknevad mitmed kaitse- ja hoiualad ning kaitstavate liikide elu- ja kasvupaigad. KMH
käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid lähtudes nii
olemasolevatest andmetest (Keskkonnaregister, kaitsekorralduskavad, inventuurid jms)
kui ka teostatakse täiendavad uuringud. KMH algatamisotsuses on esitatud järgmised
uuringud, mida KMH protsessi käigus teostatakse:
1. linnustiku inventuur maantee/projektlahenduse mõjualasse jäävas osas Märjamaa
järtade maastikukaitsealal ja Märjamaa looduskaitsealal;
2. taimestiku inventuur Märjamaa looduskaitseala kaitseala ulatuses vähemalt trassi
alla jäävas osas + 50 m ulatuses ja lisaks väljaspool kaitsealasid lagedatel aladel
kogu trassi ulatuses (trassi alla jääv osa + 50 m);
3. vee elustiku uuring (minimaalselt hink, võldas, paksukojaline jõekarp) Konuvere
hoiuala (Vigala jõgi) osas, projekteeritavatest sildadest 500 meetrit allavoolu ning
sobivate elupaikade leidmiseks 300 meetrit ülesvoolu.
Tuginedes Keskkonnaregistri andmetele (vt ptk 5.3.1) jääb projekteeritava maanteelõigu
lõunaosas olemasolevast maanteest minimaalselt 80 m kaugusele metsise Kilgi soo
elupaik. Metsis on müra suhtes tundlik liik. Sõltuvalt maantee projektlahendusest võib
täiendav rajatav teelint hakata kulgema senisega võrreldes metsise elupaigale lähemal ning
suurenev sõidukite kiirus I klassi maanteel võib suurendada senisega võrreldes metsise
elupaika jõudvat mürataset. Täiendava uuringu ja liigieksperdi kaasamise vajadus selgub
programmi koostamise käigus lähtuvalt Keskkonnaameti seisukohast.
Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju kaitse- ja hoiualade
kaitse-eesmärkide täitmisele ning kaitsealustele liikidele hinnatakse KMH aruande
koostamise käigus, kui on olemas uuringute tulemused ja vastav projektlahendus. Samuti
hinnatakse KMH käigus mõju vääriselupaikade säilimisele. KMH käigus konsulteeritakse
Keskkonnaametiga.
✓ Natura 2000 alad – tuginedes peatükile 5.3.2 viiakse KMH raames läbi Natura asjakohane
hindamine Märjamaa järtade loodusala ja Konuvere loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele
avalduda võivate mõjude osas. Hindamise alusandmetena kasutatakse Märjamaa järtade
maastikukaitseala kaitsekorra muutmise menetluse käigus teostatud inventuuride andmeid,
Keskkonnaregistri andmeid ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi
(vt eelmine punkt). Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse MTÜ Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühingu poolt algselt 2013. a koostatud juhenddokumendist „Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, mida
uuendati viimati 2019. a.
✓ Rohevõrgustik ja metsloomade liikumine – kavandatava tegevuse ehitus- ja
kasutusaegset võimalikku mõju rohevõrgustiku toimimise tagamisele ja ulukite liikumisele
hinnatakse KMH aruande koostamise käigus. Seejuures lähtutakse nii Rapla
maakonnaplaneeringus 2030+ toodust kui ka KMH raames läbi viidava ulukiuuringu
tulemustest. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna;
27
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
✓ Kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud – mitmed
nimetatud objektid jäävad olemasoleva maantee lähedusse. Täpsemalt hinnatakse mõju
KMH aruande koostamise käigus, kui on selgunud projektlahendus. Mõju hinnatakse
eksperthinnanguna, konsulteerides vajadusel Muinsuskaitseametiga;
✓ Inimeste heaolu ja tervis, vara (sh välisõhu seisund) – tegemist on valdkonnaga, mida
mõjutavad paljuski ka teised käsitletavad valdkonnad. Siiski on olulisemateks mõjutajateks
liiklusest tingitud müra ja õhusaaste. KMH raames teostatakse müra- ja õhusaaste hajuvuse
modelleerimine, mille tulemuste alusel saab hinnata mõju piirkonna elanike heaolule ja
tervisele ning töötada välja vajalikud leevendavad meetmed.
Maantee läbib suures osas hajaasustuspiirkonda, kus elanike joogiveevarustuse tagamiseks
on kasutusel salv- või puurkaevud. Eelduslikult ei mõjutata maantee rekonstrueerimise
käigus piirkonna niiskusrežiimi sellisel määral, et see avaldaks mõju salvkaevude
veetasemele ja -kvaliteedile. Ette ei ole näha olulist veetaseme muutust sügavamate
puurkaevude veetasemete ja -kvaliteedi muutustele. Kuna piirkonnas esineb karsti ja
aluspõhjaline lubjakivi paikneb maapinnale suhteliselt lähedal, siis hinnatakse KMH
käigus eksperthinnanguna lähtuvalt geotehnilisest uuringust võimalikku mõju elanike
joogiveevarustuse säilimisele maantee lähedases tsoonis.
Varale avalduva mõju osas käsitletakse eelkõige maakasutuse muutusest ja reaalsest tee
alla jäävast maa-alast lähtuvaid mõjusid. Kinnisvara hindadele avalduvate mõjude
hindamine jääb välja KMH raamistikust.
✓ Maakasutuse muutused, barjääriefekt, inimeste liikumisvõimalused, kergliiklusteed
– teemasid analüüsitakse KMH aruande koostamise käigus kui on selgunud
projektlahendus. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna;
✓ Ressursside säästlik kasutamine ja jäätmeteke – võib eeldada, et materjalide
kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei
ole näha. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel
käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Eelnevat arvestades KMH aruandes ressursside
jätkusuutliku kasutuse ja jäätmetekke küsimusi täpsemalt ei lahata;
✓ Kliimamuutustega arvestamine – kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani
2030 (Keskkonnaministeerium, 2017) kohaselt ei ole Eestis kliimamuutused nii
äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides. Samas võib ka
meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuri tõus,
sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,
merepinna tõus ja tormikahjustused. Kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu
arvestades on nimetatud aspektidest olulised eelkõige tormikahjustused ja võimalikud
üleujutused (kõrgvesi jõgedes). Tormikahjud avalduvad üle Eesti üsna juhuslikult ning
maantee konstruktsioonides ulatuslike kahjustuste tekkimise tõenäosus on väike, küll aga
võivad kahjustused tekkida maanteega seotud taristule (nt puude langemine
liikluskorraldusvahenditele vms). Oluline on tormikahjude puhul operatiivne tegutsemine
(nt langenud puude eemaldamine) tavapärase liiklusolukorra taastamiseks.
28
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Kuigi maanteelõik ületab kahte jõge, ei jää maanteelõik Maa-ameti üleujutusalade
kaardirakenduse (2020) kohaselt üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Sildade rajamisel
on vajalik arvestada jõgede hüdroloogilise režiimiga (sh kõrgveeperiood). Projekteerimise
käigus teostatakse hüdroloogilised uuringud, mille tulemustega arvestamisel ei ole ette
näha olulist ebasoodsat mõju seoses kõrgveega. Lisaks lahendatakse projekti käigus
maantee sademevee käitlus. Eelnevaid asjaolusid arvestades kliima muutustega
arvestamist KMH aruande käigus detailsemalt ei käsitleta.
Kavandatava tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju seoses
kiirguse, soojuse või lõhnaga. Samuti ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist.
KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt
nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb üldjoontes järgnevatest
osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):
✓ Kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;
✓ Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh
keskkonnakasutuse kirjeldus;
✓ Olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
✓ Keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;
✓ Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede hindamine
ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja kumulatiivsed
mõjusid, vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise
meetmed ja nende efektiivsus;
✓ Keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;
✓ Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus;
✓ Avalikkuse kaasamise ja avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste
ülevaade ning protsessi käigus ilmnenud raskuste kirjeldamine;
✓ Aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;
✓ Teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;
✓ Lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).
KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka
neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende
olulisust. KMH aruandes antakse ülevaade, millised mõjud võivad avalduda (sh nende mahud,
ulatus, kestvus ja kumuleeruvus) ehitus- ja kasutusperioodil.
Kui KMH protsessi käigus selgub, et kavandatava tegevusega põhjustatavad ning eeldatavate ja
oluliste ebasoodsate mõjude ulatus on suurem või avaldumisparameetrid laiemad, siis käsitletakse
neid aspekte koostatavas KMH aruandes.
29
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute
koondloend
KMH viiakse läbi KeHJS kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid
keskkonnamõjusid ning tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Mõjude olulisust hinnatakse
tabelis 7.1 toodud intervallskaala alusel ning töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja
asjakohastest allikatest, sh:
✓ Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Tõnis Põder, 2017);
✓ Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,
september 2017);
✓ Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013/2019).
Tabel 7.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (va Natura hindamine).
0 mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või
ärahoitav ebasoodne mõju; potentsiaalne
soodne mõju
-1 vähene ebasoodne mõju +1 vähene soodne mõju
-2 nõrk ebasoodne mõju +2 nõrk soodne mõju
-3 mõõdukas ebasoodne mõju +3 mõõdukas soodne mõju
-4 oluline ebasoodne mõju +4 oluline soodne mõju
KMH käigus viiakse juhenddokumendi kohaselt läbi Natura asjakohane hindamine ehk hinnatakse
mõjusid Natura 2000 loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamise suhtes ning ala soodsa seisundi
ja terviklikkuse säilimisele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevaid andmeid kui ka KMH
käigus läbiviidavate uuringute tulemusi. KeHJS § 29 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab
Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi,
metsaportaali, teeregistri ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister:
Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid,
strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast)
informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Vajadusel konsulteeritakse
erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega. KMH raames teostatakse
välisvaatlusi.
Töö käigus kasutatakse vähemalt järgmisi olemasolevaid uuringuid ja töid:
1. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus
(Keskkonnaamet, 2020);
2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja selle KSH aruanne (2017-2018);
3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ ja selle KSH aruanne (2013-
2014);
30
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
4. Vigala jõe hüdrokeemilise ja -bioloogilise seire andmed (Eesti Maaülikooli PKI
Limnoloogiakeskus, 2020; Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020).
KMH programmi koostamise etapis teadaoleva info põhjal teostatakse KMH käigus vähemalt
järgmised uuringud ja hinnangud:
1. müra modelleerimine (OÜ Alkranel, projektijuht: Tanel Esperk);
2. õhusaaste hajuvuse modelleerimine (OÜ Alkranel, projektijuht: Alar Noorvee);
3. ulukiuuring (OÜ Wildest, projektijuht: Olavi Hiiemäe);
4. linnustiku inventuur maantee/projektlahenduse mõjualasse jäävas osas Märjamaa järtade
maastikukaitsealal ja Märjamaa looduskaitsealal (OÜ Rewild, projektijuht: Jaanus Remm);
5. taimestiku inventuur Märjamaa looduskaitseala kaitseala ulatuses vähemalt trassi alla
jäävas osas + 50 m ulatuses ja lisaks väljaspool kaitsealasid lagedatel aladel kogu trassi
ulatuses (trassi alla jääv osa + 50 m) (OÜ Rewild, projektijuht: Jaanus Remm);
6. vee-elustiku uuring (minimaalselt hink, võldas, paksukojaline jõekarp) Konuvere hoiuala
osas, projekteeritavatest sildades 500 meetrit allavoolu ning sobivate elupaikade
leidmiseks 300 meetrit ülesvoolu (OÜ Rewild, projektijuht: Jaanus Remm).
Lisaks teostatakse projekteerimise käigus geodeetilised, geotehnilised, hüdroloogilised uuringud,
liiklusuuringud ning analüüsitakse jalg- ja jalgrattateede, bussipeatuste vajadusi.
Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning
leevendusmeetmete seadmise vajalikkust. Mõju hinnatakse valdkonna põhiselt ning
eksperthinnanguna (vt ptk 6), tuginedes teostatavatele uuringutele.
Lähtudes KMH aruande mõjutatavat keskkonda kirjeldavast peatükist ning peatükist „kavandatava
tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“, antakse esmalt töögrupi liikmete poolt
mõjuvaldkondadele kvalitatiivne hinnang. Mõjude olulisust hinnatakse kvantitatiivselt tabelis 7.1
toodud intervallskaala alusel. Võimalike tehniliste alternatiivide võrdlemisel ja eelistatud
lahenduste valikul lähtutakse objektipõhisusest ja asukohast, käsitledes konkreetses piirkonnas
asjakohaseid mõjuvaldkondi. Eelistuse väljaselgitamisel arvestatakse erinevate keskkonnamõju
kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades
otsustamisel delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava
kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Tehniliste alternatiivide lõplik järjestus
saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.
8. KMH protsessi ajakava
KMH protsessi orienteeruv läbiviimise ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja aruande
eelnõu avalikustamine toimub vastavalt KeHJS.
31
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Tabel 8.1. KMH protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava.
Tööde teostamise aeg (mitte
Etapp Tööde nimetus
hiljem kui)
I KMH algatamine September 2020
II Eelinfo kogumine, KMH programmi koostamine ja Oktoober 2020
esitamine otsustajale
III Programmile seisukoha küsimine ja seisukohtade November-detsember 2020
saamine
IV Programmi täiendamine lähtuvalt laekunud Detsember 2020
seisukohtadest ja seisukohtade esitajatele
vastuskirjade koostamine
V Programmi avalikustamise korraldamine Jaanuar 2021
VI Programmi avalikustamine (avalik väljapanek ja Jaanuar-veebruar 2021
arutelu)
VII Programmi avalikustamisel tehtud ettepanekute Veebruar-märts 2021
analüüsimine ja vajadusel programmi täiendamine
ning esitamine otsustajale nõuetele vastavuse
kontrollimiseks
VIII Programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Märts-aprill 2021
IX KMH aruande koostamine ja esitamine otsustajale Aprill-september 2021
X Aruande kohta seisukoha küsimine ja seisukohtade September-november 2021
saamine
XI Aruande täiendamine vajadusel lähtuvalt Oktoober-november 2021
seisukohtadest ja seisukohtade esitajatele
vastuskirjade koostamine
XII Aruande avalikustamise korraldamine November-detsember 2021
XIII Aruande avalikustamine (avalik väljapanek ja Detsember 2021-jaanuar 2022
arutelu)
XIV Aruande avalikustamisel tehtud ettepanekute Jaanuar-veebruar 2022
analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine ning
esitamine otsustajale nõuetele vastavuse
kontrollimiseks
XV Otsustaja poolt KMH aruande edastamine Veebruar-aprill 2022
asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja
kooskõlastamine
XVI KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Aprill 2022
9. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta
Arendaja:
Maanteeamet
Teelise 4, 10916 Tallinn
Kontaktisik: Marge Kelgo
Tel: 5349 9226
E-post:
[email protected]
32
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Otsustaja:
Maanteeamet
Teelise 4, 10916 Tallinn
Kontaktisik: Deve Andreson
Tel: 611 9414, 5682 0377
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Alkranel
Juhtekspert: Tanel Esperk
Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu
Tel: 736 6676; 5365 6297
E-post:
[email protected]
KMH ekspertrühma koosseis:
✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (litsents nr KMH0157). MSc, TÜ
keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju pinna- ja põhjaveele;
mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja tolmu levik); mõju sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura hindamine;
✓ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (litsents nr KMH0098). PhD, TÜ
keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju inimeste heaolule ja
tervisele (sh tolmu levik);
✓ Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia.
Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju elustikule, mõju
sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.
Lisaks ekspertrühmale kaasatakse KMH protsessi vastavate valdkondlike uuringute (vt ptk 7)
teostajad.
10. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi
kavandatava tegevuse vastu
Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada,
on esitatud tabelis 10.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja teel
(ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja
üldkasutatavasse kohta või hoonessse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus). Teavitamist
korraldab Maanteeamet.
33
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Tabel 10.1. Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused.
Isik või asutus Kaasamise põhjendus
Keskkonnaamet Kaitstavate loodusobjektide valitseja.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Keskkonnainspektsioon KeHJS § 16 lg 3
Põllumajandusamet Kavandatava tegevuse ala piirneb osaliselt
maaparandussüsteemidega kaetud aladega.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Märjamaa Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu
järelevalvaja (müra, tolm).
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Maa-amet Kavandatava tegevuse maa-alaga (osaliselt)
piirneva riigivara valitseja volitatud asutus.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alaga (osaliselt)
piirneva riigimetsa haldaja.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Muinsuskaitseamet Piirkonna pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste
säilimise eest seisja.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja
kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.
Valitsusvälised organisatsioonid ja
keskkonnaühendused (
[email protected]) KeHJS § 16 lg 3
Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga
KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46 lg 1
piirneva kinnisasja omanikud
Isikud, kelle valduses olevat kinnisasja
kavandatud tegevus mõjutab määral, mis KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46 lg 1
ületab oluliselt tavapärast mõju
34
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Isik või asutus Kaasamise põhjendus
Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud
isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted isikud, KeHJS § 16 lg 3 (muud
menetlusosalised)
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Maanteeamet (otsustaja) KMH programmi sisu kohta seisukohta
kõikidelt asjaomastelt asutustelt (tabel 10.1).
KMH programmi eelnõu koostas (koostöös arendajaga):
Allkirjastatud
digitaalselt
KMH juhtekspert
Tanel Esperk
OÜ Alkranel
5365 6297
736 6676
[email protected]
35
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
Kasutatud allikad
✓ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, oktoober
2020);
✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014. Jõgede ülevaateseire hüdrokeemilised
uuringud 2013. aastal;
✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020. Jõgede hüdrokeemiline ülevaateseire 2019;
✓ Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2014. Eesti riikliku keskkonnaseire
allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013.a. aruanne;
✓ Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2020. Eesti riikliku keskkonnaseire
allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2019.a. aruanne;
✓ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, 2016;
✓ Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn
– Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0 (2016);
✓ Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018);
✓ Maa-ameti kaardirakendused, 2020;
✓ Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus, 2020;
✓ Märjamaa valla üldplaneering, 2000.
36
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 06.11.2020
Kehtib kuni: 06.11.2025
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8
Teabevaldaja: Maanteeamet
Keskkonnaamet
[email protected]
Narva maantee 7a
15172, Tallinn Meie 06.11.2020 nr 15-5/20/51683-1
Riigitee 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 62,0-
78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu
eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH
programmi eelnõu kohta seisukoha
küsimine
Maanteeamet algatas keskkonnatalituse juhataja 18.09.2020 otsusega nr 15-7/20/376
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele1. Projekti eesmärgiks on
riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu ümberehitus I klassi
(2+2 ristlõikega) maanteeks vastavalt Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale
teemaplaneeringule „Põhimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 44,0-92,0“.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ lõike 1
tuginedes peab Maanteeamet enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima
programmi sisu kohta seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
esitada oma seisukoht riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere
teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse
kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist
piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
1
https://www.mnt.ee/et/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km-620-785-
paadeva-konuvere
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
juhataja
keskkonnatalitus
Lisad: Päädeva_Konuvere_km 62,0-78,5_KMH_programmi_eelnõu
/*Lisaadressaadid: Kaitseministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Maa-amet
Muinsuskaitseamet
Põllumajandusamet
Päästeamet
Terviseamet
Keskkonnainspektsioon
Riigimetsa Majandamise Keskus
Märjamaa Vallavalitsus
Deve Andreson
6119414
[email protected]
2 (2)