dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. november 2020
Viit
2-5/20-0355/5792
Registreeritud
17. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Neste Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0355
Vastutaja
Ursula Sarnet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Neste_kiri_MKM_Transp_ja_Liik_Arengukava_eelnou (1).asice141 KB

Sisu (failidest)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 13. november 2020 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Esitatud Eelnõude infosüsteemi (toimik nr 20-1145) kaudu ja e-postil [email protected] „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ eelnõu – Neste Eesti AS-i arvamus ja kommentaarid Austatud majandus- ja taristuminister Viitame „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ eelnõule, mis avaldati eelnõude infosüsteemis (toimik nr 20-1145) ja saadeti kooskõlastamisele 22.09.2020 tähtajaga 13.10.2020, kuid mille suhtes on mh ministeeriumid võtnud aega vastamiseks mh kuni 02.11.2020 (TLAK-35 eelnõu). Paar sõna Neste Oyj-st ja Neste Eesti AS-ist: Neste Oyj on üks maailm suurim taastuvtoorainel, eelkõige jäätmetel ja jääkidel, põhineva diislikütuse tootjaid – tema lai ja mitmekülgne taastuvtoodete portfell võimaldab vähendada keskkonnale kahjulikke emissioone nii era-, äri- kui ka tööstusklientidel. Soomes ja Baltikumis on Nestel ka teenindusjaamade võrk kuhu kuulub üle 1000 teenindus-, automaat- ja D-jaama, kus müüakse erinevaid vedelkütuseid, sh biokütuseid – nii fossiilsete kütustega segatult kui puhtalt ehk 100% kontsentratsioonis (nt Neste MY1). Eestis tegutseb Neste nii kütuste (sh biokütuste) hulgimüügi- kui ka jaemüügitasandil, st ta müüb mh biokütuseid nii otse tarbijatele (st läbi oma tanklavõrgu) kui ka teistele turuosalistele (oma terminalist Muuga sadamas). Seega Neste Eesti AS mh lubab bensiini, diislikütust ja biokütust tarbimisse, st on „tarnijaks“ nii vedelkütuste seaduse (VKS) kui ka atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses. Neste ettepanekuid TLAK-35 eelnõu täiendamiseks: Järgnevalt esitame mõned Neste Eesti AS-i esialgsed ettepanekud TLAK-35 eelnõu täiendamiseks või tähelepanekud eelnõu pinnalt. Esiteks, TLAK-35 eelnõu peaks tegema üheselt selgeks, et arengukavas hõlmavad alternatiivkütused (kõiki) alternatiivkütuseid EL direktiivi 2014/94/EL2 artikli 2 punkti 1 tähenduses.3 See on hädavajalik, et tagada (i) kogu arengukava ühtne ja ühene mõistetavus, (ii) alternatiivkütuste kasutuselevõtu ja taristu arendamise tehnoloogianeutraalsus ja (iii) kooskõla Euroopa Liidu õigusaktide ning eesmärkidega, sh erinevate keskkonnasäästlike kütuste mittediskrimineerimine ja nt KHG heite alandamise võimekuselt võrdväärsete taastuvate kütuste võrdväärne kohtlemine.4 Teiseks, TLAK-35 eelnõu peaks tegema üheselt ning arusaadavalt selgeks, et tehnoloogianeutraalsus tagatakse kõikides avaliku sektori hangetes, mitte ainult (kitsamalt) taastuvate kütuste kasutuselevõtu või taristu arendamise meetmetes ja projektides. Lisaks, ideaalis võiks arengukava näha (selgelt) ette, et transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamiseks ning mh Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks (arengukava peamine fookus) ostab riik kaupu (nt sõidukid) ja teenuseid (ühistransport) tehnoloogianeutraalsete võistlevate pakkumiste kaudu, kus alati sisaldub ka nö keskkonnasäästlikkuse hindamiskriteerium, mis lähtub muuhulgas (i) pakutava tehnoloogia ja/või lahenduse) küpsusest5 ja (ii) positiivse keskkonnamõju potentsiaalist (nt KHG heite alanemise määr) ning (iii) kulutõhususest, sh nt KHG heite vähendamise neto-kulust (neto-maksumusest) ühe energiaühiku kohta – nii oleks paremini tagatud üldtunnustatud avalik eesmärk: saavutada piiratud (avaliku) raha tingimustes võimalikult suur transpordi keskkonnajälje vähenemine võimalikult väikeste kuludega. Selline tulemus on saavutatav ainult tõeliselt avatud, võistlevate ja tehnoloogianeutraalsete pakkumismenetluste kaudu. Kolmandaks, TLAK-35 eelnõu lk-l 22 esitatud ülevaade erinevate transpordikütuste aktsiisikoormusest ja nende CO2 varihinnast („X-eurot tonni CO2 kohta“) peaks tervikpildi tagamiseks ja desinformeerimise vältimiseks sisaldama ka biometaani – selle energiasisaldust, KHG heidet ning tänast aktsiisimäära, sh aktsiisi osakaalu energiaühiku kohta (st EUR/MWh) ja KHG heite kohta (st EUR/tonni CO2 ekvivalenti). Eelnõus esitatud ülevaade on parimal juhul poolik ja halvimal juhul otsustajaid ja avalikkust eksitav. Neljandaks, TLAK-35 eelnõu lk-l 23 öeldakse, et „Transpordi rohepöördeks panustatakse alternatiiv- kütuste kasutuselevõttu ning taristu väljaarendamisse. Toetatakse keskkonnasäästlike kütuste, nagu kodumaise biometaani, kasutuselevõttu, hoidutakse sekkumast konkurentsipõhisesse turumajandusse avalikult kasutatava alternatiivkütuste taristu rajamisel.“ Selle lõigu teine lause peaks selguse huvides ütlema, et „toetatakse keskkonnasäästlike kütuste, nagu näiteks kodumaise biometaani, kasutusele- võttu“ – siis ei tekiks kellelgi väärarusaama nagu piirduks arengukava rohepöörde meetmed a priori vaid kodumaise biometaaniga. See on oluline nii tehnoloogianeutraalsuse ning mittediskrimineerimise tagamiseks kui ka praktilist / tehnilist laadi probleemide vältimiseks. Nimelt kontekstis, kus arengukava punkt 5.1 (lk 17) ütleb imperatiivselt, et „kui meede / investeering ei ole kooskõlas arengukavaga, ei ole võimalik meedet ellu viia“, võib põhjendamatult ja/või tahtmatult kitsendav sõnastus mõnes arengukava sisupunktis viia olukorrani, kus arengukava välistab (juba ette) meetmeid, mis on kava põhieesmärgi – transpordivahendite ning -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ja kliimaeesmärkide saavutamine – saavutamiseks tegelikult igati sobiv ja kohane. Viiendaks, Eesti tänane transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmise ja transpordi dekarboniseerimise süsteem, sh kogu strateegiline planeerimine, kogu regulatsiooni (sh toetusmeetmete) kujundamine ja toimivuse hindamine, kvaliteetsete õigusaktide õigeaegne väljatöötamine ning tõhus järelevalve (sh ka aruandlus) jne on jagatud kolme erineva ministeeriumi (MKM, KEM ja RAM) ja mitmete riigiasutuste (sh Keskkonnaamet ja EMTA), millest ükski ei ole MKM-i (kes vastutab nii transpordi kui energeetika eest) haldusalas, vahel. Selline killustatud ja kohati lausa lünklik6 korraldusmudel on viinud selleni, et vastupidiselt turuosaliste ootustele ja vajadustele on kogu transpordisektori dekarboniseerimise regulatiivne keskkond (i) heitlik (alatasa muutuv) ja halvasti ettenähtav (muutused tulevad ootamatult ja/või väga viimasel minutil); (ii) läbipaistmatu (otsuseid on tehtud kiirustades ja langetatud valikuid põhjendamata ning mõnel juhul ka turuosaliste eest varjatult); (iii) ebakvaliteetne (regulatsioon on ebaselge, lünklik ja/või vastuoluline) ja seetõttu (iv) lisaks nö vältimatutele kuludele ka täiesti välditavaid kulusid ja ebaefektiivsust ning seega ka välditavat hinnasurvet põhjustav. Risk, et senine korraldusmudel viib Eesti poolt Euroopa Liidu ees võetud kliimaeesmärkide ja -kohustuste tahtmatu rikkumiseni, ei ole sugugi null. Vajalikust kulukam ja ebatõhusam on tänane transpordi dekarboniseerimise korraldusmudel igal juhul. TLAK-35 eelnõu näeb „tervikliku transpordiliikide ülese strateegilise visiooni realiseerimiseks“, sh kogu transpordivaldkonna „strateegilistest eesmärkidest lähtuva ja tulemuslikuma juhtimise, rahastamise ja korraldamise“ jaoks ette Liikuvusameti loomise (järk-järgult aastatel 2021-2023). Meie hinnangul võiks MKM tõsiselt kaaluda võimalust lülitada Liikuvusamet ka transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmise ning transpordi dekarboniseerimise süsteemi (korraldusmudeli) osaks, andes talle (ka) selles vallas (i) poliitikate elluviija ja tagasisidestaja (ii) regulatsioonide sisustaja ja tõlgendaja ning ka (iii) turuosaliste nõustaja ja nende tagasiside läbitöötaja rolli (nt soomlaste Energiavirasto eeskujul). Valdkonnaspetsiifilise (transpordi dekarboniseerimise) kompetentsi, teadmiste ja -ülesannete mõistlikult vajalikus ulatuses fokusseerimine - koos tänase alarahastatuse ja -mehitatuse leevendamisega7 - võiks viia osapooltele ettenähtava, kvaliteetse, tõhusa ja turuosalisi võrdväärselt kohtleva regulatsioonini ning kliimaeesmärkide saavutamiseni kogu ühiskonnale (sh Eesti riik, KOV-id, maksumaksjad, turuosalised ja loomulikult tarbijad) optimaalseimate võimalike kuludega. Tänase korraldusmudeli muutmise vajadus on igal juhul aktuaalne, kuna tänane ei täida talle pandud ootusi ja ülesandeid, samas kui transpordisektori dekarboniseerimine on keskne prioriteet mitte ainult täna ning lähitulevikus vaid vähemalt aastani 2035 (arengukava horisont) või 2050, mis ajaks tuleks EL-i roheleppe kohaselt saavutada kliimaneutraalsus ja vähendada transpordisektori KHG heiteid 90%. Kui Teil on ülaltoodu kohta küsimusi, siis palun küsige. Ette tänades ja lugupidamisega, /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Dennis Antamo Ülle Tamme juhatuse liige, peadirektor juhatuse liige, jurist Neste Eesti AS Neste Eesti AS 1 Vt täpsemalt nt https://nestemy.ee/ või https://www.neste.ee/ee/nestemy. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (SIIN). 3 = kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele, sh elekter, vesinik, taastuvenergia direktiivis määratletud biokütused, sünteetilised ja parafiinkütused, maagaas, sh biometaan, surumaagaas ja veeldatud maagaas. 4 Teisisõnu, TLAK-35 eelnõu peatükki 9 „Dokumendis kasutatud lühendid ja mõisted“ tuleks lisada mõiste „alternatiivkütused“ ning defineerida see viitega direktiivi 2014/94/EL (viide 2) artiklile 2(1). 5 Mis ilmselgelt mõjutab võimalike (väidetavate) positiivsete keskkonnamõjude realiseerumise tõenäosust ja ajalist perspektiivi, kuna algusfaasis tehnoloogiad ei pruugi realiseerida lubatud heidete vähenemist ja/või lubatud kuludega (hinnaga). 6 Näiteks turuosaliste nõustamise (sh regulatsioonide selgitamise ja täpsustamise) võimekus, funktsioon ja protsess puudub Eestis täna täielikult ning see mõjutab mitte ainult kitsalt turuosalisi vaid ka nt alternatiivsete tarneallikate hulka ja valikut. 7 On üsna selge, et lisaks struktuursetele probleemidele (mis tekitavad suurt ebaefektiivsust) kannatab tänane riiklik transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmise ning transpordi dekarboniseerimise süsteem ja korraldusmudel ka töökäte puuduse käes – üksikute inimestega (eriti kui nad tegutsevad erinevates asutustes) seda valdkonda kvaliteetselt ja tõhusalt ei korralda. Saatja: Ylle Tamme <[email protected]> Saadetud: 17.11.2020 16:24 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Dennis Antamo <[email protected]> Teema: „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ eelnõu – Neste Eesti AS-i arvamus ja kommentaarid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Edastan lisatuna Neste Eesti&nbsp;AS-i arvamuse ja kommentaarid "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõule, sama esitatud eelnõude infosüsteemi (toimik nr 20-1145) kaudu. Lugupidamisega Ülle Tamme juhatuse liige Neste Eesti AS, Sõpruse pst 155, 13417 TallinnTel: +372 50 63 433 ________________________________ This e-mail and any further e-mails from the Neste Corporation or any of its employees, directors or other representatives, including any file(s) transmitted with such messages ("message") may be confidential and intended solely for the entity or individual to whom it is addressed or to whom the sender intended to address it. If you are not the intended recipient of this or any following message, please contact the sender immediately upon receipt of the message and delete the message from your system without reproducing, distributing or retaining copies thereof or using or disclosing the information contained therein. Thank you. Due to the insecure nature of this medium, this or any following message may have been altered without the knowledge of sender. The sender will therefore not be liable for the message if modified.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel