Siseministeerium Meie 16.11.2020 nr 2-1/20-0395/6975
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a
määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja
gaasiseadme paigaldamisele ning
gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma
täitmisele esitatavad nõuded“ ja 16. juuli
2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega
seadmed ja nõuded auditile ning auditi
tulemuste esitamisele“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87
„Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning
gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ ning majandus- ja
taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile
ning auditi tulemuste esitamisele“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu 2 lk
seletuskiri 5 lk
Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
Eesti Gaasiliit
Merike Ring
625 6472
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
07.11.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a
määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad
nõuded“ 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded
auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri
määruseid, mis käsitlevad seadme ohutuse seaduse reguleerimisalaga seonduva minimahuti
nõudeid. Muudatuse peamine eesmärk on ajakohastada regulatsiooni ja luua ettevõtetele
võimalus kasutada väiksemate kui 500 liitri gaasi koguse hoidmiseks minimahuteid. Seejuures
kehtestatakse vastavad erinõuded, mille puhul tuleb arvesse võtta ka kehtivaid üldiseid
ohutusnõudeid sh tuleb järgida ka seadme ohutuse seaduse § 2 lõikes 6 sätestatut, mille kohaselt
seadme ohutuse seadusest tulenevaid nõudeid kohaldatakse täiendavalt ehitustegevust
reguleerivast seadusest tulenevatele nõuetele ehk et tuleb järgida ka ehitusseadustikus
kehtestatud nõudeid. Muudatuse pikaaegsem eesmärk on saavutada olukord, kus
balloonikogumeid hakatakse asendama minimahutitega, kuna viimaste käitlemine on ohutum.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeleliselt toimetas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik
Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang
(tel: 625 6351, e-post:
[email protected] ).
Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
tehnikaosakonna tehnika valdkonna nõuniku Priit Poschlini ja sama osakonna surveseadmete
ja -paigaldiste peaspetsialisti Maanus Urbiga. Lisaks konsulteeriti Päästeameti
ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika Kuusikuga.
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse:
1) majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87);
2) majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määrust nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja
nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 87.
Punktiga 1 täiendatakse määruse terminite loetelu ning lisatakse juurde § 1 punkt 22 mõiste
„minimahuti“. Kehtiva õiguse kohaselt kasutatakse termineid balloon, balloonikogum, mahuti
1
ja ajutine mahuti. Kui balloon on kuni 150-liitrise mahuga transporditav surveseade ning mahuti
on paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks, siis minimahuti mõistega hõlmatakse
151–500 liitrine paikne või teisaldatav surveanum gaasi hoidmiseks või transportimiseks.
Minimahuti termini kasutuselevõtt on vajalik, kuna hetkel kehtivad näiteks nii 400 liitrisele kui
ka 2,7 tonnisele mahutile samad nõuded.
Minimahuti kasutuselevõtt võimaldab vähendada balloonikogumite ja ajutiste mahutite
kasutamist, kus esimesel juhul on tegemist balloonide kogumiga, mis on üheskoos kinnitatud
ja kollektoriga ühendatud ning teisel juhul mahutiga, mida kasutatakse ehitus- ja remonditöödel
või teistel ajutise iseloomuga töödel. Minimahuti käitlemine on ohutum ning seda võib kasutada
nii paikse kui transporditavana. Esimesel juhul toimub minimahuti täitmine kohapeal ning teisel
transporditakse täidetud minimahuti konkreetsesse asukohta, kus toimub üksnes minimahuti
vahetus, mitte täitmine. Nii täitmine kohapeal kui ka minimahuti transpordi võimalus peavad
mõlemad olemas olema, kuna kehtiva õiguse kohaselt on mõlemat võimalust lubatud kasutada,
järgides sealjuures mahutitele sätestatud üldiseid nõudeid.
Punktiga 2 muudetakse 3. jao pealkirja ja lisatakse juurde „minimahuti“ ning sõnastatakse
„paikne gaasimahuti ja minimahuti“. Täiendus on vajalik, kuna 3. jaos kehtestatakse nõuded ka
minimahuti kasutamisele.
Punktiga 3 lisatakse määrusesse juurde § 231, millega kehtestatakse nõuded minimahuti kasu-
tamisele.
Lõikega 1 sätestatakse nõuded paikse minimahuti asukohale. Minimahuti peab paiknema väl-
jaspool hoonet vähemalt 3 meetri kaugusel hoone seinast, akna- ja ukseavast. Minimahuti pai-
galdamisele ei kohaldata mahuti kauguse nõudeid teistest objektidest, mis on sätestatud mää-
ruse §-s 16, kuna muude abinõudega, nagu näiteks seina mittepõlev materjal, tagatakse ohutus-
nõuete täitmine.
Lõikega 2 kehtestatakse nõuded olukorras, kus minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lä-
hemale kui 3 meetrit. Sellisel juhul tuleb ennekõike lähtuda tuleohutuse nõuetest, mis on sätes-
tatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning hoone sein peab olema mittepõlevast materjalist. Tulele-
viku takistamiseks määratakse seina tulepüsivus, mis on minimaalselt EI60, kus E – tagab seina
terviklikkuse ja I – isolatsioonivõime 60 minuti jooksul. Sein peab minimaalselt vastama tule-
tundlikkuse piirangule B, mis tähendab koosnemist raskesti süttivast materjalist. See tähendab,
et lubatud on ka klassid A2 ja A1. Tuletundlikkus1 näitab materjali omadust tulega kokku puu-
tudes süttida ning B tuletundlikkuse klassi kuuluvaid materjale loetakse mittepõlevaks. Tule-
tundlikkuse nõude seadmise eesmärk on, et tuli ei leviks 60 min jooksul ühelt ehitiselt teisele
ning seda tagab erinevate toodete (nt kipskartongplaadid) tootjate poolt katsetatud ja tõendatud
konstruktsioonilahenduste kasutamine.
Lõike 3 kohaselt ei tohi paikse minimahuti 3 meetri läheduses paikneda tuleohtlikke aineid ja
süütamisallikaid, näiteks bensiin. Läheduse all peetakse silmas olukorda, kus tingituna tuleoht-
likest ainetest või süütamisallikast kujuneb oht minimahutile, mis võib tekitada raskete tagajär-
gedega õnnetuse.
1
https://www.rescue.ee/files/2018-09/eton-09.04.2017-parandatud.pdf?ff56306251
2
Lõike 4 kohaselt peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini tõkestatud. Näiteks
võib minimahuti olla piiratud piirdeaiaga või asuda kapis, et kolmandad isikud ei pääseks mi-
nimahutini.
Lõige 5 sätestab nõuded märgistusele minimahuti kasutamisel. Peab olema arusaadav, mida
minimahutis hoitakse ja kui ohtlik see on. Ohumärgistus peab olema kooskõlas Euroopa Parla-
mendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ
ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/20062 (edaspidi CLP),
sätestatuga. Mõiste „ohumärgis“ kasutatakse CLP määruse kontekstis. Samuti tuleb arvestada
määruse nr 87 §- 10 kehtestatut. Kui eelnimetatud §-s 10 ja CLP määruses mõni märgistus
omavahel kattub, siis piisab ühest märgistusest ning eelistada tuleks CLP märgistust, mis on
rahvusvaheline. Seda toetab ka kehtiva määruse § 10 lõige 21, mille kohaselt võib märgistamisel
järgida standardites sätestatud nõudeid.
Lõike 6 kohaselt on lubatud täita minimahutit ka kohapeal, kui tegemist on nõuetekohase ja
paikse minimahutiga. Paikne nõuetekohane minimahuti tähendab, et ta on läbinud kasutusele
võtmisele eelneva auditi. Auditi käigus on minimahutile tehtud nii visuaalne kui ka kasutus-
kontroll, lisaks on tehtud katsetused ning kontrollitud dokumentatsioon ja märgistus, mis tõen-
davad minimahuti nõuetekohasust konkreetses asukohas.
Lõige 7 sätestab nõude isikule, kes võib paikset minimahutit vahetada. Minimahutit on lubatud
vahetada üksnes gaasitöödega pädevusega isikul, kellel on vastav kompetents gaasitöö tegemi-
seks sh gaasianuma täitmiseks.
Lõige 8 kohaselt ei tohi minimahuteid kogumiks ühendada. Eesmärk on vältida erinevate ko-
gumite kasutamist, sest nende käitlemine on tunduvalt ohtlikum, kuna käideldava gaasi kogus
läheb liiga suureks. Minimahuti kasutusele võtmise üks eesmärke on balloonikogumite kasuta-
mise vähendamine ja asendamine.
Punktiga 4 täiendatakse § 46 lõike 6 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt üle 60 kilovati sum-
maarse võimsusega gaasiseadmed peavad olema ühendatud iseseisvasse lõõri. Viimase kahe-
kümne aasta jooksul on gaasiseadmete valdkonnas toimund areng. Tekkinud on uuemad gaasi-
seadmed, mis on palju ohutumad ja efektiivsemad. Nõuetekohase efektiivsuse tagamiseks on
soovitatav kasutada Euroopa Liidus väljatöötatud lahendusi, mida on mitmeid aastaid katseta-
tud tavaolukordades ja mille käigus on tagatud ka ohutus. Tulenevalt eeltoodust on mõistlik
täiendada § 46 lõiget 6 ja võimaldada kasutada teisi lahendusi, kui gaasiseadme tootja selle
juhendis ette näeb.
Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 95, mille kohaselt täiendatakse § 6 lõike 1 punktiga 13 ja
lisatakse auditi kohustusega surveseadmete loetellu minimahuti, mis tähendab, et minimahuti
esmasel kasutusele võtmisel tuleb läbi viia audit. Auditi käigus viiakse läbi nii visuaal- kui ka
kasutuskontroll, tehakse katsetused ning kontrollitakse dokumente ja märgistust.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt CLP määrusega, kust
tulenevad nõuded minimahuti märgistusele.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R1272&from=ET
3
4. Määruse mõjud
1. Määruse mõjud
Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:
1. Mõjutatud sihtrühma suurus;
2. Mõju ulatus;
3. Mõju avaldumise sagedus;
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad/eraisikud
1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad
1.3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutused
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad /eraisikud
1. Minimahuti kasutamise teenusepakkujaid on täna 2–3. Teenusekasutajateks on ettevõtted
erinevatest tööstussektoritest. Olemasoleva info põhjal on keeruline prognoosida, kas
minimahutite kasutusele võtmine kasvab või mitte, kuid kui kasvab, siis mitte hüppeliselt.
Seega esialgu on mõjutatud sihtrühma suurus väike.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem
väheoluline, kuna kehtiv regulatsioon lubab juba praegu sarnaseid mahuteid üldtingimustel
kasutada. Minimahuti teenuse osutamisest on huvitatud 2–3 ettevõtet, mis ei tähenda, et
tulevikus ei võiks neid olla rohkem. Teadaolevalt on täna kasutuses ja registreeritud kolm 500
liitrist mahutit (tulevikus minimahutid). Eeldada võib, et minimahutite kasutamine kasvab ja
balloonikogumite kasutamine väheneb.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtteid on hetkel vähe
ning eraisikute osas info puudub. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust
minimahutite kasutamisel, võib nii ettevõtjate (näiteks toiduaine- ja ehitustööstus) kui ka
eraisikute huvi selles osas kasvada.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, kuna määruse muudatuse
jõustumise järel kehtivad nõuded leevenevad ning minimahutite kasutuselevõtt muutub lihtsa-
maks ja selgemaks. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega.
1.2 Sihtrühm 2 – auditi tegijad
1. Sihtrühma 2 suuruse osas muutused puuduvad, kuna auditi tegijate arv 4, kes minimahutite
auditeid läbi viivad, ei muutu.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 jääb samaks, kuna kehtiva õiguse kohaselt
tuleb mahutitele, mille maht jääb vahemikku 151–500 liitrit, viia läbi samuti audit.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 sõltub sellest, kui palju soovitakse tulevikus
minimahuteid kasutusele võtta. Eeldada võib, et minmahutite kasutamine muutub ajas
populaarsemaks, seega mõju avaldumise sagedus suure tõenäosusega ajas kasvab.
4. Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, kuna nad ei osale
otseselt turu reguleerimises. Sihtrühm 2 osutab auditi läbiviimise teenust ning teenuse tellimine
sõltub ettevõtjatest ja eraisikutest, kes soovivad minimahuteid kasutada.
4
1.3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutused
1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet.
Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega
nende pädevuste osas muutust ei toimu.
2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 võib ajas tõusta, kuid see sõltub ennekõike sellest, kui populaar-
seks minimahutite kasutamine muutub.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3 sõltub samuti sellest, kui palju soovitakse tulevikus
minimahuteid kasutusele võtta. Võib eeldada, et minmahutite kasutamine ajas kasvab, seega
kasvab ka mõju avaldumise sagedus.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Võib juhtuda, et
järelevalveasutuste töökoormus veidi kasvab, kui minimahutite kasutamine muutub
tavapärasemaks, aga seda on hetkel keeruline prognoosida. Kindlasti ei kasva töökoormus
hüppeliselt.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- puudub mõju regionaalarengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle
määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.
Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda leevendavad, ei eelda nende rakendamine
märkimisväärseid tegevusi. Küll aga peavad minimahuti teenust osutavad ettevõtjad üle
vaatama ja vajadusel uuendama oma protseduurireegleid. Protseduurireeglite muutmine võib
eeldada nõusolekut ka neid akrediteerinud akrediteerimisasutuselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Kuna määrusega antakse ettevõtjatele võimalus võtta tulevikus
kasutusele minimahutid ja muudatused on leevendava iseloomuga, ei vaja see rakendamiseks
üleminekuaega.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi
vahendusel. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti Gaasiliidule.
5
EELNÕU
07.11.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ ja 16. juuli 2015. a määruse
nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste
esitamisele“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5 ning seadme ohutuse seaduse
§ 5 lõike 3, § 6 lõike 3, § 7 lõike 3 ja § 9 lõike 4 punktide 1–4 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:
„22) minimahuti on 151–500 liitrine mahuti.“;
2) määruse 2. peatüki 3. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Paikne gaasimahuti ja minimahuti“;
3) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„231. Nõuded minimahuti kasutamisele
(1) Paikne minimahuti peab paiknema hoonest väljaspool ja vähemalt kolme meetri kaugusel
hoone seinast, akna- ja ukseavast. Minimahuti paigaldamisele ei kohaldata § 16.
(2) Juhul, kui minimahutit soovitakse paigaldada hoonele lähemale kui kolm meetrit, tuleb
ehituslike abinõudega tagada hoone vastupidavus tulekahju korral. Hoone sein peab olema
mittepõlevast materjalist, vähemalt tuletundlikkusega B ning tulepüsivusega vähemalt EI 60
siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“ tähenduses.
(3) Paiksest minimahutist 3 meetri ulatuses ei tohi paikneda tuleohtlikke aineid ja
süütamisallikaid.
(4) Kõrvaliste isikute juurdepääs minimahutini peab olema tõkestatud.
(5) Ohumärgistus tuleb tagada vastavalt §-s 10 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse
need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–
1355), sätestatule.
(6) Kui paiksele minimahutile on tehtud kasutusele võtmisele eelnev audit, võib minimahutit
täita.
(7) Minimahutit võib vahetada gaasitöid teostav pädev isik.
(8) Minimahutite ühendamine kogumiks ei ole lubatud.“;
4) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „lõõri“ sõnadega „, kui gaasiseadme tootja
juhendis ei ole lubatud kasutada teisi lahendusi.“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed
ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13
järgmises sõnastuses:
„13) vähemalt 151 liitrise mahutavusega mahuti.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler