MÄÄRUS
16.11.2020 nr 72
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a
määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ ja 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 ja § 96 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „asfaltbetoonsegude“ sõnadega „kuumade
asfaltbetoonsegude (edaspidi asfaltbetoonsegu)“;
2) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse
peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust.“;
3) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) muldkeha materjali terastikulist koostist ja külmakindlust;“;
4) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Muldkeha materjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000
m3 muldkehasse paigaldatud ja tihendatud pinnase kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee
konstruktsioonist eemaldada.“;
5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist;“;
6) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
2
„(5) Dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga
3000 m3 paigaldatud täitematerjali kohta. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist
eemaldama.“;
7) paragrahvi 11 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 13 lõike 9 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) bituumenstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike
10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada kaudsele
tõmbetugevusele 20 °C juures, kus seitsme päeva vanuselt peab katsetulemus olema vähemalt 0,15
MPa ja 28 päeva vanuselt vähemalt 0,25 MPa.“;
9) paragrahvi 13 lõike 11 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 13 lõike 11 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) kompleksstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike
10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada survetugevusele või
kaudsele tõmbetugevusele 20 ºC juures. Seitsme päeva vanuste proovikehade survetugevus peab
olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 3–12 MPa või kaudne tõmbetugevus
seitsme päeva vanuselt vähemalt 0,35 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 0,5–0,9 MPa.“;
11) paragrahvi 16 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 16 lõike 9 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 16 lõikes 10 asendatakse sõna „vastavusdeklaratsiooni“ sõnaga
„toimivusdeklaratsiooni“;
14) paragrahvi 16 lõikes 12 asendatakse sõnad „SMA segudes“ sõnadega „Killustikmastiks
asfaltbetoonsegudes (edaspidi SMA)“;
15) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõuded looduskivist sillutuskividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1342 ja nõuded
sillutusplaatidele standardis EVS-EN 1341. Kui sillutuskivid ja sillutisplaadid puutuvad kokku
jäätumisvastaste sooladega, peab külmakindluskatse tegema samasuguste jäätumisvastaste
soolade keskkonnas ning sillutiskivide ja sillutisplaatide deklareeritud keskmine survetugevuse
katsetulemuste vahe ei tohi ületada 20%.“;
16) paragrahvi 24 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „EVS-EN 206-1“ sõnadega „EVS-EN 206“;
17) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
3
„(2) Kaevik täidetakse ja tihendatakse kuni 2 meetri sügavuses samaväärsete omadustega
materjaliga kuni 0,5 meetri paksuste kihtide kaupa.“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“ § 20 lõike 11 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) nõuded aluspinnasele ning tagasitäite tihendustegurile ja uhtekindlusele;“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
16.11.2020
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ ja 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu koostamine on tingitud vajadusest muuta paindlikumaks täna kehtivad avalikult kasutatava
tee ehitamise kvaliteedi nõuded, seda ennekõike tee muldkeha ja dreenkihi ehitamisel kasutatavate
täitematerjalide osas, ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad.
Peamise muudatusena kõrvaldatakse määrustest kohustus kontrollida muldkeha ja dreenkihi
täitematerjali filtratsioonimoodulit, mis võimaldab lisaks seni kasutusel olnud
filtratsioonimoodulile kasutada muid meetodeid materjali kvaliteedi kontrolliks kooskõlas
valdkonna parimate praktikatega. Lisaks ajakohastatakse üksiknõudeid seoses stabiliseeritud
katendikihtide ehitamise, asfaltbetoonsegu valmistamise ja paigaldamise ning sillutiskivide
kasutamisega. Eelnõu jõustumisel tekivad teedeehituses uued võimalused ehitusmaterjalide
kontrollimiseks ja ehitusprotsessi tõhustamiseks. Ühtlasi suurenevad võimalused kohalike
ehitusmaterjalide kasutamiseks.
Eelnõu on ette valmistanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist Pavel
Karev (tel: 6397611, e-post:
[email protected]) ja Maanteeameti teehoiu arendamise osakonna
juhtivinsener Taivo-Ahti Adamson (tel: 6119335, e-post:
[email protected]). Juriidilise
ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave
Henberg (tel: 6256360, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kokku 18-st punktist.
Määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehakse järgmised muudatused.
Punktiga 1 võetakse kasutusele uus lühend, mille kaudu täpsustatakse, et määrus käsitleb ja
kehtestab nõuded vaid kuumadele asfaltbetoonsegudele. Küsimusi on tekitanud muuseas määruse
lisa 15 (asfaltbetoonsegude lubatud segamistemperatuurid) rakendamine, kuivõrd sisuliselt on see
rakendatav ja asjakohane vaid kuumade asfaltbetoonsegude puhul. Antud muudatusega viiakse
määruse tekst kooskõlla algse eesmärgiga ning luuakse vajalik õigusselgus.
Punktidega 2–7 ja 17 jäetakse määrusest välja nõue kontrollida muldkeha ja dreenkihi
täitematerjalide filtratsioonimoodulit. Edaspidi on võimalik täitematerjali sobivust kontrollida
erinevate meetoditega lähtuvalt tee ehitusprojektis ja töövõtulepingus esitatud nõuetest – määrus
selles osas piiranguid enam ei kehtesta. Muuhulgas on võimalik projektlahenduses kasutada seni
kasutusel olnud täitematerjali filtratsiooni või lähtuda näiteks teistes riikides levinud terakoostisel
põhinevast metoodikast. Silmas tuleb pidada, et lisaks määrusele võivad kasutatavatele
materjalidele tuleneda nõuded ka lepingust, sealjuures võivad lepingusse olla tulnud nõuded tee
ehitusprojektist kui ka teeomaniku kehtestatud täiendavatest nõuetest.
1
Punktidega 8 ja 9 eemaldatakse määrusest nõuded stabiliseeritud katendikihi sideaine sisaldusele.
Määruse tasandil on oluline reguleerida mitte niivõrd sideaine sisaldust, vaid ennekõike valmis
katendikihi tugevust (lõpptulemust). Selliselt ühtlustatakse nõuded kõigile kolmele
stabiliseerimismeetodile – bituumen-, tsement- ja kompleksstabiliseerimisele.
Punktiga 10 täpsustatakse, et kompleksstabiliseeritud kihist võetud proovikehasid kontrollitakse
analoogselt § 13 lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele.
Punktid 11 ja 12 näevad ette asfaltbetoonsegu täitematerjali nõuete osalise eemaldamise.
Määrusest jäetakse välja nõuded, mis on kaetud asjakohase Eesti standardiga EVS 901-3 „Tee-
ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“.
Punktiga 13 parandatakse terminoloogilist viga – õige on antud juhul toimivusdeklaratsioon.
Toimivusdeklaratsiooni mõiste on kasutusele võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega
nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Antud määruses muutus endine mõiste
„vastavusdeklaratsioon“ mõisteks „toimivusdeklaratsioon“. Vastavusdeklaratsioon on endiselt
kasutusel toodete suhtes, mis ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr
305/2011. Antud muudatusega viiakse määruse terminoloogia kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Punktiga 14 taastatakse lühend „SMA“. Vastav lühend võetakse kasutusele kehtivas redaktsioonis
§ 16 lõikes 7, kuid see tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks.
Punktiga 15 parandatakse tehnilist viga – looduskivist sillutiskividel ja sillutisplaatidel puudub
külmakindluse klass. Nõuet täpsustatakse ning kirjutatakse lahti, millistele külmakindluse
nõuetele peavad looduskivist sillutiskivid ja sillutisplaadid vastama, kui need puutuvad kokku
jäätumisvastaste sooladega. Külmakindlus tuleb määrata kooskõlas Eesti standardite EVS-EN
1342, EVS-EN 1341 ja EVS-EN 12371 nõuetega. Sisuliselt see tähendab, et külmakindluse katse
tuleb teostada jäätumisvastaste soolade keskkonnas ning võrrelda toote survetugevust enne ja
pärast 56 külmutus-sulatustsüklit. Looduskivist sillutiskivide ja sillutisplaatide keskmine
survetugevuse katsetulemuste vahe (survetugevuse vähenemine) ei tohi ületada 20%.
Punktiga 16 asendatakse viide Eesti Standardile EVS-EN 206-1 viitega Eesti Standardile EVS-
EN 206. Muudatus on tingitud sellest, et Eesti Standard EVS-EN 206-1 on käesolevaks hetkeks
tunnistatud kehtetuks ning selle asemel on kasutusele võetud Eesti Standard EVS-EN 206.
Määruse „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 20 lõike 11 punktist 4 eemaldatakse viide
filtratsioonimoodulile. See tähendab, et edaspidi ei pea põhiprojekti seletuskirja konstruktsiooni
alapeatükis käsitlema kohustusliku osana tagasitäite filtratsioonimoodulit. Sellega viiakse määrus
kooskõlla määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehtavate muudatustega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ.
Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjoni
teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega nähakse
ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord.
2
4. Määruse mõjud
Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele,
regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset väikest
positiivset mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval
määral ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist.
Eelnõu loob võimalused erinevate praktikate kasutamiseks avalikult kasutatavate teede ehituses,
sh kasutatavate ehitusmaterjalide kontrollimisel. Teatud määral kaasneb sellega tee
ehitusmaterjalide vastavuse kontrolli lihtsustamine ja tõhustamine. Seeläbi muutub efektiivsemaks
ja sujuvamaks ka kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Eeldatavasti toob eelnõu jõustumine kaasa
ehitustööde maksumuse mõningase vähenemise ning suureneb kohalike materjalide kasutus.
Avalikult kasutatavate teede ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu jõustumisel tuleb tee
ehitusprojektide ja ehituslepingute koostamisel pöörata mõnevõrra rohkem tähelepanu muldkeha
ja dreenkihi materjali kvaliteedinõuetele ja kvaliteedi kontrollile, kuivõrd üldine kohustus
kontrollida dreenkihi ja muldkeha materjali filtratsiooni kaob ära.
Määruse rakendamine ei eelda riigieelarvelisi kulutusi ning määruse rakendamisega ei kaasne
lisakulusid. Määruse rakendamise eeldatavaks kaudseks tuluks on tõhusam ja
keskkonnasäästlikum avalikult kasutatava tee ehitus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu töötati välja koostöös Maanteeametiga konsulteerides eelnevalt Eesti
Asfaldiliiduga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule, Eesti Asfaldiliidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Ülevaade laekunud
muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas.
3
Majandus- ja taristuministri
3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa
Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku tegija: Maaeluministeerium
Eelnõu punktide 1-6 ja 14 kohaselt tunnistatakse määruses muldkeha ja Arvestatud
dreenkihi täitematerjalide filtratsioonimooduli kontrollimise nõue kehtetuks.
Eelnõusse on lisatud vastava sisuga määruse „Tee ehitusprojektile
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et edaspidi on projektlahenduses võimalik
esitatavad nõuded“ § 20 lõike 11 punkti 4 muudatus.
kasutada täitematerjali nõuete valikul seni kasutusel olnud täitematerjali
filtratsiooni mooduli metoodika asemel ka näiteks teistes riikides levinud
terakoostisel põhinevat metoodikat. Seoses eelnõus tehtava muudatusega
1
teeme sarnase ettepaneku määruse nr 2 § 20 lõige 11 punkti 4 kohta. Et
aluspinnase ning tagasitäite materjalide nõuete valikul saab projekteerija
valida lisaks filtratsioonimooduli nõude meetodikale ka teistes riikides
levinud projekteerimise normidele ning muude juhendmaterjalidele
põhinevaid metoodikaid. Leiame, et selline paindlikkus tagab paremini
projektlahenduste kvaliteedi.
Ettepaneku tegija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)
Tulenevalt määruse eelnõu punktist 7, millega muudetakse määruse Arvestatud osaliselt
paragrahvi 13 lõike 9 punkti 4 ja sätestatakse stabiliseeritud segust
Terminoloogia ühtlustamise eesmärgil on määruses läbivalt võetud
valmistatud proovikehade lõhestus tõmbetugevused, palume määruse
kasutusele mõiste „kaudne tõmbetugevus“. Antud mõistet kasutavad
eelnõud täiendada selliselt, et kehtiva määruse paragrahvi 13 lõike 11 punktis
asjakohased Eesti Standardid EVS-EN 12697-23 ja EVS-EN 13286-
1 5 asendatakse sõnad „kaudne tõmbetugevus“ sõnadega „lõhestus-
42:2003.
tõmbetugevus“.
Mõiste „lõhestus-tõmbetugevus“ võib tekitada segadust, kuivõrd
seda kasutatakse teises tähenduses (nt Eesti Standardis EVS-EN
12390-6 betooni katsete kirjelduses).
4
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Kuna bituumeni markidele V 1500 ja V 3000 ette nähtud segamistemperatuur Ei ole arvestatud
jääb alla 120 °C, teeme ettepaneku määruse eelnõu punktis 12, millega
Mõiste „soe“ kasutamine võib antud kontekstis olla eksitav.
muudetakse määruse paragrahvi 16 lõike 18 esimest lauset, asendada eelnõu
Valdkonna kõnekeeles lisaks kuumale asfaltbetoonsegule on
muudatuse kohane uus sõnastus „Kuumade asfaltbetoonsegude“ sõnadega
kasutusel lisaks soe ja külm asfaltbetoonsegu, mis on erinevad tooted
„Soojade asfaltbetoonsegudega“, põhjendusega, et soojus on energia
2 kui kuum asfaltbetoonsegu. Määrus käsitleb üksnes kuuma
ülekandumise vorm, mille intensiivsust iseloomustab temperatuur.
asfaltbetoonsegu.
Temperatuur on füüsikaline suurus ja mis iseloomustab süsteemi või keha
soojuslikku olekut ehk soojusastet. Seega leiame , et sõna „kuum“ on väga
ebamäärane sõnavorm on õigem kasutada sõna „soe“ kui temperatuuri
iseloomustaja.
Lisaks teeme ettepaneku kaaluda määruse eelnõu punktide sõnastust täienda Ei ole arvestatud
selliselt, et filtratsiooni nõue või selle määramise metoodika oleks määratud
Nõustume, et kasutatud ehitusmaterjalid ja nende paigaldus peavad
nõudena ehitusprojektis või enne materjalide kasutamist. Leiame, et tervenisti
tagama konstruktsiooni püsivuse ja vastupidavuse kogu eluea
filtratsiooni nõudest loobuda ei saa, kuid see oleks vajalik asendada mõistega
jooksul. Kuna selleks on erinevaid võimalused ning ehitusmaterjali
"materjali külmakerkelisus". Tähtis on, et kasutatud materjal peab tagama
sobivust on võimalik hinnata erinevate meetoditega, siis nõue
konstruktsiooni püsivuse kogu eluea jooksul.
kontrollida alati ühte konkreetset ehitusmaterjali omadust ei ole
3 mõistlik ja on piirava iseloomuga.
Selgitame siinkohal, et määruses olnud filtratsioonimooduli nõude
välja jätmine ei tähenda, et filtratsioonimoodulit ei ole lubatud
edaspidi kasutada või seda ei pea kontrollima, kui vastav nõue on
ehitusprojektis ette nähtud. Ehitusmaterjalide nõutud omadused
(kvaliteedinäitajad) määratakse ehitusprojektis, sh nõuded ja
meetmed teekonstruktsiooni külmakindluse tagamiseks.
Ettepaneku tegija: Keskkonnaministeerium
Keskkonnaministeerium peab jätkuvalt oluliseks leida sekundaarsete Ei ole arvestatud
materjalide (näiteks aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmete)
Avalikult kasutatavate teede ehitamisel on nõuded
kasutuselevõtmise võimalusi, kus see on mõistlik ja sobilik.
ehitusmaterjalidele kehtestatud omaduspõhiselt ning ehitusmaterjali
päritolu ei oma tähtsust. Oluline on tagada läbi oluliste omaduste
1 Riigi eesmärk on suurendada sekundaarsete materjalide kasutamise osakaalu
ehitusmaterjali minimaalne kvaliteet, et oleks tagatud tee
riigi taristuobjektidel, et seeläbi suunata ringmajanduse põhimõtete
optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet. Seejuures ei ole
rakendamist teede ehituses. Ressursside säästlikumaks kasutamiseks on riik
keelatud kasutada sekundaarseid materjale, kui tagatud on
„Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030“ seadnud
ehitusmaterjali minimaalsed kvaliteedinõuded.
eesmärgiks tekkinud aheraine taaskasutamise vähemalt 40% ulatuses. Kuigi
5
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
viimastel aastatel on kasvanud aheraine ning ka põlevkivituha taaskasutus, Seoses reoveesette uuringuga märgime, et Maanteeametilt küsiti
tuleb jätkuvalt otsida võimalusi nii jäätmetekke vähendamiseks kui ka vaid ettepanekuid uuringu lähteülesandele, kuid sisuliselt ei ole
taaskasutamise suurendamiseks. Lisaks aherainele on sekundaarse nendega arvestatud. Eeldatavasti võib teatud tingimustel reoveesette
materjalina võimalik kasutada ka ehitus- ja lammutusjäätmeid. komposti kasutada muldkeha nõlvade haljastamisel, kuid kindlasti ei
ole hetkel võimalik seda materjali kasutada muldkeha ehitamiseks.
Samuti on teeehituses võimalik kasutada reoveesette komposti.
Keskkonnaministeerium tellis 2018. a Eesti Maaülikoolilt töö reoveesette
komposti kasutamise hindamiseks teede nõlvadel. Töö teostamisse oli
kaasatud ka Maanteeamet. Tulemused näitasid, et reoveesette komposti on
võimalik edukalt kasutada tee muldkeha ehitamisel. Seetõttu on äärmiselt
oluline, et taaskasutatavate materjalide osakaal teede ehituses suureneks.
Keskkonnaministeerium on valmis koostöös välja töötama täpsema
sõnastuse, mis antud regulatsiooni sobib.
Palume täpsustada seletuskirja punktis 5 toodud lauset, mille kohaselt tuleb Arvestatud
eelnõu jõustumisel tee ehitusprojektide ja ehituslepingute koostamisel
Seletuskirja punkti 5 on täiendatud. Silmas on peetud, et kuna üldine
pöörata mõnevõrra rohkem tähelepanu muldkeha ja dreenkihi materjali
kohustus kontrollida dreenkihi ja muldkeha filtratsioonimooduli
2 kvaliteedinõuetele ja kvaliteedi kontrollile. Eelnõuga kavandatakse võtta
vastavust määruses sätestatud nõuetele tunnistatakse kehtetuks, siis
välja muldkeha filtreerimisnõue, kuid jääb selgusetuks, mis eelnõu sättega
sellele tuleb projekteerijal ja tellijal edaspidi pöörata mõnevõrra
suurendatakse muldkeha ja dreenikihi materjali kvaliteedi kontrolli nõudeid.
rohkem tähelepanu ja kaaluda ehitusprojektis erinevaid lahendusi
teekonstruktsiooni kvaliteedi tagamiseks.
Eelnõu seletuskirja punktis 4 on märgitud, et käesolev määrus võib omada Ei ole arvestatud
elu- ja looduskeskkonnale kaudset väikest positiivset mõju, kuivõrd eelnõu
Avalikult kasutatavate teede ehitamisel on nõuded
mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral ka
ehitusmaterjalidele kehtestatud omaduspõhiselt ning ehitusmaterjali
avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Palume eelnõud
3 päritolu ei oma tähtsust. Oluline on tagada läbi oluliste omaduste
täiendada taaskasutatavate materjalide kasutamise osas, et eelnõu omaks
ehitusmaterjali minimaalne kvaliteet, et oleks tagatud tee
otsest positiivset mõju meie elu- ja looduskeskkonnale.
optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet. Seejuures ei ole
keelatud kasutada sekundaarseid materjale, kui tagatud on
ehitusmaterjali minimaalsed kvaliteedinõuded.
6