dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2020
Viit
72
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Pavel Karev

Failid

  • 📎72 16.11.2020 Ministri määrus.asice547 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 16.11.2020 nr 72 Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 ja § 96 lõike 3 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „asfaltbetoonsegude“ sõnadega „kuumade asfaltbetoonsegude (edaspidi asfaltbetoonsegu)“; 2) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust.“; 3) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) muldkeha materjali terastikulist koostist ja külmakindlust;“; 4) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Muldkeha materjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m3 muldkehasse paigaldatud ja tihendatud pinnase kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee konstruktsioonist eemaldada.“; 5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist;“; 6) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(5) Dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m3 paigaldatud täitematerjali kohta. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama.“; 7) paragrahvi 11 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 13 lõike 9 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) bituumenstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada kaudsele tõmbetugevusele 20 °C juures, kus seitsme päeva vanuselt peab katsetulemus olema vähemalt 0,15 MPa ja 28 päeva vanuselt vähemalt 0,25 MPa.“; 9) paragrahvi 13 lõike 11 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 13 lõike 11 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kompleksstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada survetugevusele või kaudsele tõmbetugevusele 20 ºC juures. Seitsme päeva vanuste proovikehade survetugevus peab olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 3–12 MPa või kaudne tõmbetugevus seitsme päeva vanuselt vähemalt 0,35 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 0,5–0,9 MPa.“; 11) paragrahvi 16 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 16 lõike 9 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 16 lõikes 10 asendatakse sõna „vastavusdeklaratsiooni“ sõnaga „toimivusdeklaratsiooni“; 14) paragrahvi 16 lõikes 12 asendatakse sõnad „SMA segudes“ sõnadega „Killustikmastiks asfaltbetoonsegudes (edaspidi SMA)“; 15) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Nõuded looduskivist sillutuskividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1342 ja nõuded sillutusplaatidele standardis EVS-EN 1341. Kui sillutuskivid ja sillutisplaadid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, peab külmakindluskatse tegema samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas ning sillutiskivide ja sillutisplaatide deklareeritud keskmine survetugevuse katsetulemuste vahe ei tohi ületada 20%.“; 16) paragrahvi 24 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „EVS-EN 206-1“ sõnadega „EVS-EN 206“; 17) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Kaevik täidetakse ja tihendatakse kuni 2 meetri sügavuses samaväärsete omadustega materjaliga kuni 0,5 meetri paksuste kihtide kaupa.“. § 2. Majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 20 lõike 11 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) nõuded aluspinnasele ning tagasitäite tihendustegurile ja uhtekindlusele;“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 16.11.2020 Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja 9. jaanuari 2020. a määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamine on tingitud vajadusest muuta paindlikumaks täna kehtivad avalikult kasutatava tee ehitamise kvaliteedi nõuded, seda ennekõike tee muldkeha ja dreenkihi ehitamisel kasutatavate täitematerjalide osas, ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad. Peamise muudatusena kõrvaldatakse määrustest kohustus kontrollida muldkeha ja dreenkihi täitematerjali filtratsioonimoodulit, mis võimaldab lisaks seni kasutusel olnud filtratsioonimoodulile kasutada muid meetodeid materjali kvaliteedi kontrolliks kooskõlas valdkonna parimate praktikatega. Lisaks ajakohastatakse üksiknõudeid seoses stabiliseeritud katendikihtide ehitamise, asfaltbetoonsegu valmistamise ja paigaldamise ning sillutiskivide kasutamisega. Eelnõu jõustumisel tekivad teedeehituses uued võimalused ehitusmaterjalide kontrollimiseks ja ehitusprotsessi tõhustamiseks. Ühtlasi suurenevad võimalused kohalike ehitusmaterjalide kasutamiseks. Eelnõu on ette valmistanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist Pavel Karev (tel: 6397611, e-post: [email protected]) ja Maanteeameti teehoiu arendamise osakonna juhtivinsener Taivo-Ahti Adamson (tel: 6119335, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 6256360, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kokku 18-st punktist. Määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehakse järgmised muudatused. Punktiga 1 võetakse kasutusele uus lühend, mille kaudu täpsustatakse, et määrus käsitleb ja kehtestab nõuded vaid kuumadele asfaltbetoonsegudele. Küsimusi on tekitanud muuseas määruse lisa 15 (asfaltbetoonsegude lubatud segamistemperatuurid) rakendamine, kuivõrd sisuliselt on see rakendatav ja asjakohane vaid kuumade asfaltbetoonsegude puhul. Antud muudatusega viiakse määruse tekst kooskõlla algse eesmärgiga ning luuakse vajalik õigusselgus. Punktidega 2–7 ja 17 jäetakse määrusest välja nõue kontrollida muldkeha ja dreenkihi täitematerjalide filtratsioonimoodulit. Edaspidi on võimalik täitematerjali sobivust kontrollida erinevate meetoditega lähtuvalt tee ehitusprojektis ja töövõtulepingus esitatud nõuetest – määrus selles osas piiranguid enam ei kehtesta. Muuhulgas on võimalik projektlahenduses kasutada seni kasutusel olnud täitematerjali filtratsiooni või lähtuda näiteks teistes riikides levinud terakoostisel põhinevast metoodikast. Silmas tuleb pidada, et lisaks määrusele võivad kasutatavatele materjalidele tuleneda nõuded ka lepingust, sealjuures võivad lepingusse olla tulnud nõuded tee ehitusprojektist kui ka teeomaniku kehtestatud täiendavatest nõuetest. 1 Punktidega 8 ja 9 eemaldatakse määrusest nõuded stabiliseeritud katendikihi sideaine sisaldusele. Määruse tasandil on oluline reguleerida mitte niivõrd sideaine sisaldust, vaid ennekõike valmis katendikihi tugevust (lõpptulemust). Selliselt ühtlustatakse nõuded kõigile kolmele stabiliseerimismeetodile – bituumen-, tsement- ja kompleksstabiliseerimisele. Punktiga 10 täpsustatakse, et kompleksstabiliseeritud kihist võetud proovikehasid kontrollitakse analoogselt § 13 lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele. Punktid 11 ja 12 näevad ette asfaltbetoonsegu täitematerjali nõuete osalise eemaldamise. Määrusest jäetakse välja nõuded, mis on kaetud asjakohase Eesti standardiga EVS 901-3 „Tee- ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“. Punktiga 13 parandatakse terminoloogilist viga – õige on antud juhul toimivusdeklaratsioon. Toimivusdeklaratsiooni mõiste on kasutusele võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Antud määruses muutus endine mõiste „vastavusdeklaratsioon“ mõisteks „toimivusdeklaratsioon“. Vastavusdeklaratsioon on endiselt kasutusel toodete suhtes, mis ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 305/2011. Antud muudatusega viiakse määruse terminoloogia kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Punktiga 14 taastatakse lühend „SMA“. Vastav lühend võetakse kasutusele kehtivas redaktsioonis § 16 lõikes 7, kuid see tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Punktiga 15 parandatakse tehnilist viga – looduskivist sillutiskividel ja sillutisplaatidel puudub külmakindluse klass. Nõuet täpsustatakse ning kirjutatakse lahti, millistele külmakindluse nõuetele peavad looduskivist sillutiskivid ja sillutisplaadid vastama, kui need puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega. Külmakindlus tuleb määrata kooskõlas Eesti standardite EVS-EN 1342, EVS-EN 1341 ja EVS-EN 12371 nõuetega. Sisuliselt see tähendab, et külmakindluse katse tuleb teostada jäätumisvastaste soolade keskkonnas ning võrrelda toote survetugevust enne ja pärast 56 külmutus-sulatustsüklit. Looduskivist sillutiskivide ja sillutisplaatide keskmine survetugevuse katsetulemuste vahe (survetugevuse vähenemine) ei tohi ületada 20%. Punktiga 16 asendatakse viide Eesti Standardile EVS-EN 206-1 viitega Eesti Standardile EVS- EN 206. Muudatus on tingitud sellest, et Eesti Standard EVS-EN 206-1 on käesolevaks hetkeks tunnistatud kehtetuks ning selle asemel on kasutusele võetud Eesti Standard EVS-EN 206. Määruse „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 20 lõike 11 punktist 4 eemaldatakse viide filtratsioonimoodulile. See tähendab, et edaspidi ei pea põhiprojekti seletuskirja konstruktsiooni alapeatükis käsitlema kohustusliku osana tagasitäite filtratsioonimoodulit. Sellega viiakse määrus kooskõlla määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tehtavate muudatustega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjoni teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. 2 4. Määruse mõjud Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset väikest positiivset mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Eelnõu loob võimalused erinevate praktikate kasutamiseks avalikult kasutatavate teede ehituses, sh kasutatavate ehitusmaterjalide kontrollimisel. Teatud määral kaasneb sellega tee ehitusmaterjalide vastavuse kontrolli lihtsustamine ja tõhustamine. Seeläbi muutub efektiivsemaks ja sujuvamaks ka kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Eeldatavasti toob eelnõu jõustumine kaasa ehitustööde maksumuse mõningase vähenemise ning suureneb kohalike materjalide kasutus. Avalikult kasutatavate teede ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu jõustumisel tuleb tee ehitusprojektide ja ehituslepingute koostamisel pöörata mõnevõrra rohkem tähelepanu muldkeha ja dreenkihi materjali kvaliteedinõuetele ja kvaliteedi kontrollile, kuivõrd üldine kohustus kontrollida dreenkihi ja muldkeha materjali filtratsiooni kaob ära. Määruse rakendamine ei eelda riigieelarvelisi kulutusi ning määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Määruse rakendamise eeldatavaks kaudseks tuluks on tõhusam ja keskkonnasäästlikum avalikult kasutatava tee ehitus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu töötati välja koostöös Maanteeametiga konsulteerides eelnevalt Eesti Asfaldiliiduga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Asfaldiliidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Ülevaade laekunud muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas. 3 Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta Ettepaneku tegija: Maaeluministeerium Eelnõu punktide 1-6 ja 14 kohaselt tunnistatakse määruses muldkeha ja Arvestatud dreenkihi täitematerjalide filtratsioonimooduli kontrollimise nõue kehtetuks. Eelnõusse on lisatud vastava sisuga määruse „Tee ehitusprojektile Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et edaspidi on projektlahenduses võimalik esitatavad nõuded“ § 20 lõike 11 punkti 4 muudatus. kasutada täitematerjali nõuete valikul seni kasutusel olnud täitematerjali filtratsiooni mooduli metoodika asemel ka näiteks teistes riikides levinud terakoostisel põhinevat metoodikat. Seoses eelnõus tehtava muudatusega 1 teeme sarnase ettepaneku määruse nr 2 § 20 lõige 11 punkti 4 kohta. Et aluspinnase ning tagasitäite materjalide nõuete valikul saab projekteerija valida lisaks filtratsioonimooduli nõude meetodikale ka teistes riikides levinud projekteerimise normidele ning muude juhendmaterjalidele põhinevaid metoodikaid. Leiame, et selline paindlikkus tagab paremini projektlahenduste kvaliteedi. Ettepaneku tegija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) Tulenevalt määruse eelnõu punktist 7, millega muudetakse määruse Arvestatud osaliselt paragrahvi 13 lõike 9 punkti 4 ja sätestatakse stabiliseeritud segust Terminoloogia ühtlustamise eesmärgil on määruses läbivalt võetud valmistatud proovikehade lõhestus tõmbetugevused, palume määruse kasutusele mõiste „kaudne tõmbetugevus“. Antud mõistet kasutavad eelnõud täiendada selliselt, et kehtiva määruse paragrahvi 13 lõike 11 punktis asjakohased Eesti Standardid EVS-EN 12697-23 ja EVS-EN 13286- 1 5 asendatakse sõnad „kaudne tõmbetugevus“ sõnadega „lõhestus- 42:2003. tõmbetugevus“. Mõiste „lõhestus-tõmbetugevus“ võib tekitada segadust, kuivõrd seda kasutatakse teises tähenduses (nt Eesti Standardis EVS-EN 12390-6 betooni katsete kirjelduses). 4 Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta Kuna bituumeni markidele V 1500 ja V 3000 ette nähtud segamistemperatuur Ei ole arvestatud jääb alla 120 °C, teeme ettepaneku määruse eelnõu punktis 12, millega Mõiste „soe“ kasutamine võib antud kontekstis olla eksitav. muudetakse määruse paragrahvi 16 lõike 18 esimest lauset, asendada eelnõu Valdkonna kõnekeeles lisaks kuumale asfaltbetoonsegule on muudatuse kohane uus sõnastus „Kuumade asfaltbetoonsegude“ sõnadega kasutusel lisaks soe ja külm asfaltbetoonsegu, mis on erinevad tooted „Soojade asfaltbetoonsegudega“, põhjendusega, et soojus on energia 2 kui kuum asfaltbetoonsegu. Määrus käsitleb üksnes kuuma ülekandumise vorm, mille intensiivsust iseloomustab temperatuur. asfaltbetoonsegu. Temperatuur on füüsikaline suurus ja mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Seega leiame , et sõna „kuum“ on väga ebamäärane sõnavorm on õigem kasutada sõna „soe“ kui temperatuuri iseloomustaja. Lisaks teeme ettepaneku kaaluda määruse eelnõu punktide sõnastust täienda Ei ole arvestatud selliselt, et filtratsiooni nõue või selle määramise metoodika oleks määratud Nõustume, et kasutatud ehitusmaterjalid ja nende paigaldus peavad nõudena ehitusprojektis või enne materjalide kasutamist. Leiame, et tervenisti tagama konstruktsiooni püsivuse ja vastupidavuse kogu eluea filtratsiooni nõudest loobuda ei saa, kuid see oleks vajalik asendada mõistega jooksul. Kuna selleks on erinevaid võimalused ning ehitusmaterjali "materjali külmakerkelisus". Tähtis on, et kasutatud materjal peab tagama sobivust on võimalik hinnata erinevate meetoditega, siis nõue konstruktsiooni püsivuse kogu eluea jooksul. kontrollida alati ühte konkreetset ehitusmaterjali omadust ei ole 3 mõistlik ja on piirava iseloomuga. Selgitame siinkohal, et määruses olnud filtratsioonimooduli nõude välja jätmine ei tähenda, et filtratsioonimoodulit ei ole lubatud edaspidi kasutada või seda ei pea kontrollima, kui vastav nõue on ehitusprojektis ette nähtud. Ehitusmaterjalide nõutud omadused (kvaliteedinäitajad) määratakse ehitusprojektis, sh nõuded ja meetmed teekonstruktsiooni külmakindluse tagamiseks. Ettepaneku tegija: Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium peab jätkuvalt oluliseks leida sekundaarsete Ei ole arvestatud materjalide (näiteks aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmete) Avalikult kasutatavate teede ehitamisel on nõuded kasutuselevõtmise võimalusi, kus see on mõistlik ja sobilik. ehitusmaterjalidele kehtestatud omaduspõhiselt ning ehitusmaterjali päritolu ei oma tähtsust. Oluline on tagada läbi oluliste omaduste 1 Riigi eesmärk on suurendada sekundaarsete materjalide kasutamise osakaalu ehitusmaterjali minimaalne kvaliteet, et oleks tagatud tee riigi taristuobjektidel, et seeläbi suunata ringmajanduse põhimõtete optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet. Seejuures ei ole rakendamist teede ehituses. Ressursside säästlikumaks kasutamiseks on riik keelatud kasutada sekundaarseid materjale, kui tagatud on „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030“ seadnud ehitusmaterjali minimaalsed kvaliteedinõuded. eesmärgiks tekkinud aheraine taaskasutamise vähemalt 40% ulatuses. Kuigi 5 Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta viimastel aastatel on kasvanud aheraine ning ka põlevkivituha taaskasutus, Seoses reoveesette uuringuga märgime, et Maanteeametilt küsiti tuleb jätkuvalt otsida võimalusi nii jäätmetekke vähendamiseks kui ka vaid ettepanekuid uuringu lähteülesandele, kuid sisuliselt ei ole taaskasutamise suurendamiseks. Lisaks aherainele on sekundaarse nendega arvestatud. Eeldatavasti võib teatud tingimustel reoveesette materjalina võimalik kasutada ka ehitus- ja lammutusjäätmeid. komposti kasutada muldkeha nõlvade haljastamisel, kuid kindlasti ei ole hetkel võimalik seda materjali kasutada muldkeha ehitamiseks. Samuti on teeehituses võimalik kasutada reoveesette komposti. Keskkonnaministeerium tellis 2018. a Eesti Maaülikoolilt töö reoveesette komposti kasutamise hindamiseks teede nõlvadel. Töö teostamisse oli kaasatud ka Maanteeamet. Tulemused näitasid, et reoveesette komposti on võimalik edukalt kasutada tee muldkeha ehitamisel. Seetõttu on äärmiselt oluline, et taaskasutatavate materjalide osakaal teede ehituses suureneks. Keskkonnaministeerium on valmis koostöös välja töötama täpsema sõnastuse, mis antud regulatsiooni sobib. Palume täpsustada seletuskirja punktis 5 toodud lauset, mille kohaselt tuleb Arvestatud eelnõu jõustumisel tee ehitusprojektide ja ehituslepingute koostamisel Seletuskirja punkti 5 on täiendatud. Silmas on peetud, et kuna üldine pöörata mõnevõrra rohkem tähelepanu muldkeha ja dreenkihi materjali kohustus kontrollida dreenkihi ja muldkeha filtratsioonimooduli 2 kvaliteedinõuetele ja kvaliteedi kontrollile. Eelnõuga kavandatakse võtta vastavust määruses sätestatud nõuetele tunnistatakse kehtetuks, siis välja muldkeha filtreerimisnõue, kuid jääb selgusetuks, mis eelnõu sättega sellele tuleb projekteerijal ja tellijal edaspidi pöörata mõnevõrra suurendatakse muldkeha ja dreenikihi materjali kvaliteedi kontrolli nõudeid. rohkem tähelepanu ja kaaluda ehitusprojektis erinevaid lahendusi teekonstruktsiooni kvaliteedi tagamiseks. Eelnõu seletuskirja punktis 4 on märgitud, et käesolev määrus võib omada Ei ole arvestatud elu- ja looduskeskkonnale kaudset väikest positiivset mõju, kuivõrd eelnõu Avalikult kasutatavate teede ehitamisel on nõuded mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral ka ehitusmaterjalidele kehtestatud omaduspõhiselt ning ehitusmaterjali avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Palume eelnõud 3 päritolu ei oma tähtsust. Oluline on tagada läbi oluliste omaduste täiendada taaskasutatavate materjalide kasutamise osas, et eelnõu omaks ehitusmaterjali minimaalne kvaliteet, et oleks tagatud tee otsest positiivset mõju meie elu- ja looduskeskkonnale. optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet. Seejuures ei ole keelatud kasutada sekundaarseid materjale, kui tagatud on ehitusmaterjali minimaalsed kvaliteedinõuded. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →