dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2020
Viit
2-7/20-0020/6466
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/20-0020
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-720-00206466 16.11.2020 Väljaminev kiri.asice568 KB

Sisu (failidest)

eie 20.10.2020 * r SIM/20-1274/-1K * Siseministeerium [email protected] Meie 16.11.2020 nr 2-7/20-0020/6466 Pikk 61 15065, Tallinn Kooskõlastuskiri väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusele Kooskõlastame väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse järgmiste märkustega. 1. Teeme ettepaneku anda automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu pidamine ja statsionaarsed kiiruskaamerad üle liiklusjärelevalve teenuse tegelikule omanikule ehk Siseministeeriumi haldusalas olevale Politsei- ja Piirivalveametile. Selgitame seda alljärgnevalt. 1.1. Automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu pidamise ja statsionaarsete kiiruskaamerate üleandmine Automaatse liiklusjärelevalve elluviimise rakendamise ettevalmistamist alustati 2008. aastal. Tehniliste ja õiguslike eelduste loomine realiseeriti kevadel 2010 ja alates 10.05.2010 rakendatakse Eestis tehnilise vahendi poolt fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamise korral kirjalikku hoiatamismenetlust. 2019. aasta keskpaigani olid kõik riigiteedel paiknevad mõõtekabiinid ja püsipaigaldatud liiklusjärelevalvesüsteemid soetatud Maanteeameti eelarvelistest vahendistest. Lisaks andis Tallinna Transpordiamet 2016. aasta detsembris viieks aastaks (kuni detsember 2021) Maanteeametile tasuta kasutamiseks kaks Tallinnas, Kristiine ristmikul paiknevat liiklusjärelevalvesüsteemi, koos sinna kuuluvate kaamerate, tarkvara, andmekeskuse ja kaamerapunktidega (TTA korraldas 2011. a. riigihanke (viite nr 128268) „Liikluse järelevalvekaamerate ost koos tarkvara ja süsteemi haldusega”, mille tulemusel soetas Tallinn järelevalvesüsteemid ning paigaldas Tallinnas Kristiine ristmikule kaks kaamerapunkti). Eelnevate aastate keskmine väljastatud trahviteadete maht jäi alla 120 000 trahviteate aastas. 2018. aasta riigieelarve muutmise seadusega eraldati Siseministeeriumile täiendavalt 800 000 € kaheksa mobiilse kiiruskaamera soetamiseks. Alates 2019. juulist, kui tekkis õiguslik alus mobiilsete kiiruskaamerate kasutamiseks, on PPA kasutusele võtnud seadmed, mis ei tööta ööpäevaringselt nagu statsionaarsed kiiruskaamerad, vaid on kasutuses kalendaarse kuu tööajafondi, ehk 168 töötunni mahus. Samas on kasutatavate seadmete suutlikkus niivõrd kõrge, et tippkoormuse ajal ei suuda olemasolev andmekogu vastu võtta kõiki fikseeritud juhtumeid. Hetkel on automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet. Statsionaarsete kiiruskaamerate kasutuselevõtuga seonduvalt täiendas SMIT andmekogu IT lahendust selliselt, et PPA omandis olevate mobiilsete kiiruskaamerate poolt fikseeritud juhtumite töövoog ei läbi statsionaarsete kaamerate juhtumite tavapärast protsessi ning Maanteeameti poolsel halduril puudub juhtumitele ligipääs ja haldamise võimalus. Kui PPA võtab kasutusele kõik olemasolevad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 mobiilsed kiirusemõõtesüsteemid ja need kasvõi osalise koormusega tööle rakendab, fikseerivad need enamuse kõigist juhtumitest, mis andmekogu läbima hakkavad. Nagu eelnevast nähtub, siis tulenevalt juba tehtud infosüsteemi muudatustest puudub sisuline vajadus, et andmekogu pidamine ja andmete töötlemine toimuks Maanteeameti haldusalas. 1.2. Liiklusjärelevalve ei ole Maanteeameti liiklusseadusest tulenev ülesanne Liiklusseaduse § 3 lõike 3 kohaselt korraldab liiklusjärelevalvet Siseministeerium ning § 193 lõike 1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Loetelust puudub Maanteeameti pädevus teostada liiklusjärelevalvet ning puudub ka vajadus Maanteeametile vastav pädevus anda. Maanteeameti põhiülesanded on seotud tingimuste loomisega ohutuks, säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks riigiteedel, inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamisega, riigiteede planeerimise ja korrashoiuga ning liiklusohutuse parandamise ja liikluskasvatuse korraldamisega. Need Maanteeameti ülesanded ei hõlma seaduse kohaselt liiklusjärelevalve teostamist. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 1, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt: „1) paragrahvi 199 lõikes 4 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“. Seoses automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu vastutava töötleja muutmisega teeme ettepaneku kehtestada ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu pidamise põhimäärus siseministri määrusega. 2. Eelnõu seletuskirja punkt 2.2. kannab pealkirja Trahviühiku suurendamine. Antud punkti pealkirjas sõna „trahviühiku“ kasutamine on eksitav. Vastavalt karistusseadustiku § 47 lg 1 on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Trahviühikut kasutatakse väärteokaristuse kohaldamisel. Kuna kirjaliku hoiatamismenetluse ja lühimenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse, siis on asjakohane antud punkti pealkiri ümber sõnastada, kasutades liiklusseaduses esinevaid termineid. 3. Eelnõu seletuskirja punktis 2.2. Trahviühiku suurendamine teises lõigus väidetakse, et lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses määratava trahvi eesmärk on heidutada inimest seadust mitte rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat mõjutada hoiduma edaspidistest rikkumistest.“ Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse 179 SE1 seletuskirja teises peatükis on öeldud, et kuna automaatse kiirusekontrolli puhul sõidukit rikkumise tuvastamise korral ei peatata ning selle juhi isikut koheselt välja ei selgitata, on sõidukit juhtinud isiku kindlakstegemine hilisemas menetluses kohtuvälise menetleja jaoks ressurssinõudev või koguni võimatu. Seetõttu on arvestades tuvastatavate rikkumiste suurt hulka efektiivsus suurem, kui kiiruse ületamise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning juhi tuvastamine ei ole vajalik. Taolise lahenduse aluseks on eeldus, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja reeglina kasutab sõidukit ise või vähemalt teab, kes sõidukit kasutas. Viimasega haakub arusaam, et sõiduki 1 Kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/acf423dc-cbee-1257-0f3d- b725f8477ccb/Liiklusseaduse%20ja%20karistusseadustiku%20ning%20nendega%20seonduvate%20%20seaduste% 20muutmise%20seadus (03.11.2020). 2 (8) omanik või vastutava kasutaja ülesanne on hea seista oma sõiduki õiguspärase kasutamise eest, tema on see, kes otsustab, kellele sõidukit kasutada anda, kellele mitte. Seetõttu on sõiduki omanik või vastutav kasutaja (kaas-) vastutav selle eest, mis tema sõidukiga toimub ning teda tuleb mõjutada oma sõidukil silma peal hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima. Menetluse ülevaate all selgitatakse täiendavalt, et hoiatustrahvi sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale saatmise aluseks on nende liiklusseaduses sätestatud vastutus sõiduki õiguspärase kasutamise eest ning see, et nad peavad olema teadlikud sellest, kes nende sõidukit kasutab. Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 580 SE2 seletuskirja kohaselt oli peaeesmärgiks ülekriminaliseerituse vähendamine. Uue menetlusliigi teiseks eesmärgiks oli tagada menetleja aja tõhus kasutamine eelnõus käsitletud väärtegude menetlemisel ja vältida ka lühimenetlusele allutatud isiku koormamist. Samuti rõhutati seletuskirjas, et määratavad trahvisummad on väiksemad – lühimenetluses kohaldatavad mõjutustrahvid peaksid olema võrreldes muudes väärteomenetluse liikides (v.a kirjalik hoiatusmenetlus) määratavate trahvidega väiksemad ja seega isikule vähem koormavad. Eelnõu koostamisel võeti eesmärgiks vähendada trahvisummasid väärtegude eest määratavate trahviühikute maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide keskmisest võimaluse korral ühe kuuendiku võrra. Eesmärk on kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et lühimenetluses tehakse teatud mööndusi tõendamiskohustuses ja isiku menetlusõigustes. Lisaks tagavad väiksemad trahvisummad võimalike vaidluste arvu olulise vähenemise, sest enamiku vaidlustest moodustavad trahvi vähendamise nõuded. Kuna trahviteate adressaadiks võivad olla ka juriidilisele isikud, omavalitsused ja riigiasutused ning toetudes kirjaliku hoiatamismenetluse ja lühimenetluse eelnõu seletuskirjades toodule, palume täiendavalt selgitada tuvastamata isiku seaduserikkumise heidutuse väite asjakohasust. 4. Seletuskirja lk 6 põhjendatakse hoiatus- ja mõjutustrahvi arvutamise aluseks oleva ühiku 3 euro tõstmist tasemele 5 eurot järgnevalt: „Lühimenetluse väljatöötamisel seati eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses võrreldaval ja samal tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased. Seetõttu vähenes lühimenetluse jõustumisel LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise eest määratava rahatrahvi maksimummäär 120- lt eurolt 60-le eurole ehk varasema maksimaalse 30 trahviühiku asemel on võimalik suurim karistus 20 (km/h) korrutatuna 3 euroga. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat ühikut suurendada 3-lt 5-le, siis ületades piirkiirust 20 km/h, on mõjutustrahvi suurus 100 eurot. See on 20 eurot vähem, kui enne lühimenetluse jõustumist kehtinud maksimummäär.“ Juhime tähelepanu, et vajaduse põhjendus on vastuolus lühimenetluse loomisel väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 580 SE seletuskirjas kirjeldatud põhimõtetega, millega seati eesmärgiks vähendada määratavaid trahvisummasid määratavate trahviühikute maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide keskmisest võimaluse korral ühe kuuendiku võrra. 2 Kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5317c28d-8916-4ed8-9bc1-ac3c19534878 (03.11.2020). 3 (8) Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 580 SE seletuskirja tabelist 2 nähtub, et 2016. aastal oli LS § 227 lg 1 (lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) alusel kõigi menetlejate poolt määratud keskmine rahatrahv oli 67 eurot ja rahatrahvi ülemmäära/mõjutustrahvi suhe oli vastavalt 2 eurost kuni 40 euroni. Lühimenetlus jõustus 1. jaanuarist 2019. 2019. aastal LS § 227 lg 1 alusel koostatud mõjutustrahvide keskmiseks kujunes 49 eurot3. Kui mõjutustrahvi aluseks olevat ühikut suurendada 5 euroni, siis 2019. aasta avastamise andmetele tuginedes kujuneks keskmiseks LS § 227 lg 1 alusel määratavaks mõjutustrahviks 81 eurot, mis oleks 14 eurot kõrgem kui 2016. aasta keskmine (67 eurot) ehk 21% kõrgem, kui 2016. aastal LS § 227 lg 1 (lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) alusel kõigi menetlejate poolt määratud keskmine rahatrahv. Tabel 2. Suhe mõjutustrahvi ja menetletavate väärteokoosseisude eest ette nähtud rahatrahvi vahel4 rahatrahv 2016. aastal mõjutus- suhe: i määratud väärteokoosseis trahv rahatrahvi ülemmäär ülemmäär keskmine5 (€) mõjutustrahv (€) rahatrahv (€) 7. LS § 227 lg 1 120 3−60 40−2 67 5. Seletuskirja lk 6 neljandas lõigus, kus käsitletakse kroonide ümberarvestamist eurodeks soovitame lisada viite euro kasutusele võtmise seaduse6 § 99 p 5, mis nägi ette liiklusseaduse § 7466 punktis 1 asendada sõna «kroonides» sõnaga «eurodes» ning arv «50» arvuga «3». 6. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus ja lk 23 teises lõigus on märgitud, et riigiteede äärde on paigaldatud 67 mõõtekabiini, milles kasutatakse 46 mõõtesüsteemi. Peale nende on kasutusel kaks mõõtesüsteemi Tallinna linnas, mille on soetanud ja paigaldanud KOV, kuid süsteemid on antud tähtajaliselt üle Maanteeametile“. Palume seletuskirjas ajakohastada kaamerate arvu. Maanteeametil on 03.11.2020 seisuga 44 töökorras mõõtesüsteemis, milles sisalduvad ka 2 Tallinnas, nn Kristiine ristmikul paiknevat, kuid Tallinna Transpordiametile kuuluvat mõõtesüsteemi. Alates 10.05.2010, kui mõõtesüsteemid tööle rakendati, on seoses nende töökõlbmatuks muutumisega utiliseeritud 8 mõõtesüsteemi. Hetkel on Maanteeameti bilansis 42 töökorras mõõtesüsteemi, mille tootmisaastad on järgnevad: 2009 – 6 tk, kasutavad vanatüübilist tarkvaraversiooni PSS 1.5.5, mille tootmine on lõpetatud; 2010 – 1 tk, kasutab vanatüübilist tarkvaravesiooni PSS 1.5.5, mille tootmine on lõpetatud; 2011 – 7 tk, nendest 4 hangitud 2018. aastal; 2012 – 4 tk; 2013 – 5 tk; 2014 – 4 tk; 2015 – 5 tk; 3 2019. aastal LS § 227 lg 1 alusel koostatud mõjutustrahvi nõuded 12.06.2020 seisuga. 4 Väljavõte SE 580 seletuskirjas toodud tabelist. 5 Keskmine trahvisumma on saadud kõigi menetlejate keskmiste trahvisummade arvestamisel. 6 Algtekst kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13310847 (03.11.2020). 4 (8) 2017 – 8 tk; 2018 – 2 tk. Vanatüübilise PSS 1.5.5 tarkvaraversiooniga mõõtesüsteemide remonti tootja (Vitronic AG) enam ei teosta ning rikke esinemisel nende taastamine võimalik ei ole. Arvestades, et süsteemi maksimaalne tööiga on 10 aastat, maksimaalselt 12 aastat, on meil lähiajal välja langemas 7 mõõtesüsteemi. Samuti ei ole aastateks 2021-2024 RES-is ette nähtud rahalisi vahendeid täiendavate mõõtesüsteemide hankimiseks. Seega ei ole põhjendatud eeldused, et hetkel töökorras olevate mõõtesüsteemide arvuga (42) saaks arvestada 5-10 aasta tulu/kulu prognoosi koostamisel. Realistlik mõõtesüsteemide arv, mida prognoosimudelis kasutada saab, on kuni 35 mõõtesüsteemi. 7. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus on märgitud, et Maanteeamet kasutab tähtajalist kahte KOV- le kuuluvat mõõtesüsteemi Tallinna linnas. Selgitame, et 5 aastaks Maanteeametile kasutada antud nn Kristiine kaamerate leping lõppeb 2021. aasta detsembris. 8. Seletuskirja lk 22 viimases ja lk 23 esimeses lõigus nenditakse, et lisaks on võetud kasutusele esimesed automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid, mis jäädvustavad fooritulede nõuete rikkumised. Palume antud lõiku täiendada selgitusega, et tegu ei ole eraldi liiklusjärelevalve süsteemiga. Nn Kristiine kaamerad ja ka Tallinnas Reidi teele paigaldatud mõõtesüsteemid omavad täiendavat funktsionaalsust, mis võimaldab olemasolevad mõõtesüsteemid liidestada foorikontrolleritega ning millele on lisatud sõiduki tagant filmimise võimekus, et lisaks sõiduki esiosast tehtavale fotole oleks tagantpoolt tehtaval salvestisel fikseeritud ristmikule sõitmise hetkel kehtinud foorirežiim. 9. Seletuskirja lk 23 kolmanda lõigu viimases lauses on väidetud, et arvestades juhtimisõigusega isikute arvu, puutub hoiatustrahviga kokku 18% juhtimisõigusega isikuid. Palume antud lause ümber sõnastada. Selgitame, et trahviteate adressaadiks on mootorsõiduki registrijärgne omanik või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, siis sellisel juhul vastutav kasutaja. Mootorsõiduki omanikuks ja vastutavaks kasutajaks võib olla ka juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Seni kuni ei ole tõendatud vastupidist, ei ole korrektne eeldada, et väljasaadetud hoiatustrahvide arv vastab või on ligilähedane unikaalsete mootorsõidukijuhtide arvule. Juhul kui on soov näidata millisele osakaalule kõigist Eesti mootorsõiduki juhtimisõigust omavatest isikutest on kalendriaasta jooksul trahviteade saadetud, siis tuleb välja selgitada unikaalsete füüsiliste isikute arv. 10. Seletuskirja lk 29 alapealkirja Mõju sihtrühm III: Maanteeamet juures on hinnatud mõju Maanteeameti töökorraldusele ebaoluliseks, kuna puudutab vajadust ühe töökoha ja lisaserveri järele. Selgitame, et hetkel on teenuse toimimisse kaasatud 6 serverit, mille jooksev aastane majutuskulu 5 (8) on 25 000 € ja halduskulu 8 000 € aastas, moodustades kokku 33 000 € aastas. Kuna Windows Server 2012 tootetugi on lõppenud, seisab 2022. aastal ees serveri ümberinstalliseerimine (paigaldus ja seadistus), mille ühekordne kulu hooldepartner Alarmtec AS pakkumuse kohaselt on 83 000 €, millele lisandub aastane majutuskulu summas 50 000 € ja halduskulu 8 000 €. Seega võib 2022. aasta eeldatav kulu jääda suurusjärku 141 000€, millele lisandub Alarmtec AS hoolduslepingu maksumus (summa täpsustamisel). Lisaks märgime, et kui HIS on vaja serveri uuenduste tagajärjel arendada, siis on mõistlik teha seda koos serveri arendamisega. Maanteeameti hallatav liiklusjärelevalve süsteem ja Kixa, millega läbi x-tee suunatakse kiiruskaamerate juhtumid edasi HIS-i ja sealt omakorda POLISesse moodustab tervikust üsna väikese osa (n-ö toimib nagu vahendaja). Kuna Maanteeameti Kixa ja SMITi HIS ei ole võimelised trahvide laekumistega hakkama saama on hetkel võimalik lisaks statsionaarsetele kaameratele kasutada kuni 2 mobiilset kaamerat. Kui kõik 8 aktiveerida, siis süsteem jookseb kokku. Kixal on mahupiirangud ning HIS pole võimeline teatud suurusega pakette vastu võtma. Lähtudes eeltoodust peame mõistlikuks serverid ja kaamerad üle anda Siseministeeriumi haldusalasse (vt. ka punkti 1 selgitust). 11. Seletuskirja p 7 (lk 29) on märgitud, et kulude kandmine on otstarbekas korraldada järgmiselt:… b) seadmete süsteemi liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab riik. Teeme ettepaneku, et seadmete süsteemi liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab samuti KOV, kui KOV ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine. 12. Seletuskirja lk 30 märgitakse, et kui KOV soovib paigaldada seadmeid, mis ei ühildu olemasoleva andmevahetussüsteemiga, tuleb teha lisainvesteeringuid. Kulusid ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna nende suurus sõltub liidestamiseks vajalikust IT-arenduse maksumusest, mis võib varieeruda sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid liidestada soovitakse. Nimetatud IT- arenduse kulud tuleb kanda KOV-il, kes soovib kasutusele võtta seadmeid, mis olemasoleva süsteemiga ei ühildu. Kui selliste seadmete kavandatav kasutuselevõtt on laialdasem või seda teevad mitu KOV-i, tuleb kulude jaotus KOV-i(de) ja riigi vahel eraldi kokku leppida. Juhime tähelepanu, et tänane keskkond lubab liidestada vaid ühe konkreetse ettevõtte seadmeid ja tuleb arvestada, et tehnilised nõuded, millises formaadis pildid peavad olema ja millistele nõuetele vastama, on väga detailselt ette kirjutatud ning seda muuta ei saa. SMITi HIS on võimeline ainult kindlate tingimustega juhtumeid vastu võtma ja läbi töötlema. 13. Seletuskirja lk 31 viiendas kuni seitsmendas lõigus kirjeldatakse hoiatamismenetluse infosüsteemi (HIS) tuleviku arendustööde vajadust. Põhjuseks on toodud süsteemi vananemine ja menetlusvõime (kuni 500 000 juhtumit aastas) saavutamine. 2020. aasta 9 kuuga on olemasolevate mõõtesüsteemidega tuvastatud 138 695 lubatud sõidukiiruse ületamist. IV kvartalis lisanduda võivate juhtumite maht jääb vahemikku 35 000 (2020. aasta I kvartali maht) kuni 45 000 juhtumit. Seega 2020. aasta lõpuks mitte enam kui 190 000 juhtumit. Lähiaastal seisame silmitsi vähemalt seitsme ehk 1/6 olemasolevate mõõtesüsteemide väljalangevusega, mis toob kaasa ka 1/6 arvestuslike juhtumite vähenemise. Välja langevaid 6 (8) süsteeme on sama palju või isegi rohkem, kui on prognoositud KOV-de poolt lisanduda võivate süsteemide arvuks. Seega ei ole põhjendatud kartused, et kavandatava seadusemuudatuse jõustumine toob kaasa senisest suurema juhtumite arvu menetlemise vajaduse. 14. Seletuskirja lk 32 kolmandas lõigus on väide, et Maanteeameti kulu (viide 76) automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamiseks on 24 000 € aastas ning see koosneb serveri püsikuludest ja personalikulust. Viite 76 allikaks on märgitud Maanteeamet, 2018. Mobiilse kaamera piloodi tulemuste aruanne. Maanteeamet ei ole 2018. aastal koostanud sellist aruannet ega läbi viinud mobiilse kaamera pilooti. 2016. aastal on Maanteeametis koostatud „Mobiilse kaamera testperioodi tulemuste aruanne“. Kuid antud aruanne ei sisalda viidet ega arvandmeid liiklusjärelevalve andmekogu püsikulude ja personalikulu kohta (kulude kohta vt ka punkti 10 selgitust). 15. Seletuskirja lk 32 sisaldub tabel nr 8 – riigi kulu ja tulu, kui KOV võtab kasutusele kuus automaatse liiklusjärelevalve süsteemi. Rida ALJVS haldamine sisendid aastate lõikes peaksid olema: 2020 2021 2022 2023 ja edasi 33 000 33 000 141 000 58 000 Palume täpsustada: 1) millise osakaaluga arvestati ALJVS-i kohta SMIT-i HIS rakenduse hoolduskulusid. 2) kuidas saadi muutuvkulu (tähitud postiga trahviteate saatmise) arvestus ühe ALJVS-i kohta. Vastavalt VTMS § 54 lõikele 1 saadetakse füüsilisele isikule esmalt elektrooniliselt trahviteade VTMS § 41 lg 4 kohaselt. Kui trahviteate adressaat e-kirja saatmisest 3 päeva jooksul hoiatustrahvi ei tasu või kättesaamist hoiatustrahvi portaalis https://hoiatustrahv.politsei.ee ei kinnita, saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil. Seega kõiki füüsilisele isikule saadetavaid trahviteateid tähtkirjaga ei edastata. Lisaks saadetakse juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule trahviteade registrisse kantud aadressil ainult elektrooniliselt (VTMS § 543 lg 4) ja tähitud kirjaga saatmist ette nähtud ei ole. Selleks, et arvestada välja kui suur on nende füüsilistele isikutele tähitud kirjaga saadetud trahviteadete osakaal, vajab välja toomist palju füüsilistele isikutele saadetud trahviteadetest tasutakse kohe peale elektroonilist teate edastamist 3 päeva jooksul või kinnitatakse kättesaamine portaalis https://hoiatustrahv.politsei.ee. Samuti on asjakohane näidata, millise osakaalu moodustavad juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik- õiguslikule juriidilisele isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks loetud trahviteated. 3) menetleja palgakulu (üksuse keskmise järgi) arvestamise loogikat. Seletuskirja lk 31 neljandas lõigus on välja toodud, et liiklusmenetlustalituse töötajatega on prognoositavalt võimalik menetleda kuni 200 000 juhtumit. Ida prefektuuri teabebüroo 7 (8) liiklusmenetlustalituses töötas 03.11.2020 seisuga 13 ametnikku7. Nimetatud 13 ametnikku tagavad 50 mõõtesüsteemi abil fikseeritud juhtumite menetlemise. Jagades mõõtesüsteemide arvu (50) ametnike arvuga (13), saame tulemuseks 3,8 mõõtesüsteemi menetluskeskuse ametniku kohta. Seega ei ole põhjendatud Tabelis 8 real menetluskulud veergudes 2-8 menetleja palgakulu kasvav arvestamine ALJVS-i kohta. Arvestada tuleb ühe täiendava ametniku palgakuluga iga kolme lisanduva ALJVS-i kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Mait Klein 625 6379 [email protected] 7 Kättesaadav aadressil https://www.politsei.ee/et/kontaktid/ida_prefektuur/teabebyroo/liiklusmenetlustalitus (03.11.2020). 8 (8)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel