eie 20.10.2020 * r SIM/20-1274/-1K *
Siseministeerium
[email protected] Meie 16.11.2020 nr 2-7/20-0020/6466
Pikk 61
15065, Tallinn
Kooskõlastuskiri väärteomenetluse seadustiku ja
liiklusseaduse muutmise seadusele
Kooskõlastame väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse järgmiste
märkustega.
1. Teeme ettepaneku anda automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu pidamine ja
statsionaarsed kiiruskaamerad üle liiklusjärelevalve teenuse tegelikule omanikule ehk
Siseministeeriumi haldusalas olevale Politsei- ja Piirivalveametile. Selgitame seda alljärgnevalt.
1.1. Automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu pidamise ja statsionaarsete
kiiruskaamerate üleandmine
Automaatse liiklusjärelevalve elluviimise rakendamise ettevalmistamist alustati 2008. aastal.
Tehniliste ja õiguslike eelduste loomine realiseeriti kevadel 2010 ja alates 10.05.2010
rakendatakse Eestis tehnilise vahendi poolt fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamise korral
kirjalikku hoiatamismenetlust. 2019. aasta keskpaigani olid kõik riigiteedel paiknevad
mõõtekabiinid ja püsipaigaldatud liiklusjärelevalvesüsteemid soetatud Maanteeameti
eelarvelistest vahendistest. Lisaks andis Tallinna Transpordiamet 2016. aasta detsembris viieks
aastaks (kuni detsember 2021) Maanteeametile tasuta kasutamiseks kaks Tallinnas, Kristiine
ristmikul paiknevat liiklusjärelevalvesüsteemi, koos sinna kuuluvate kaamerate, tarkvara,
andmekeskuse ja kaamerapunktidega (TTA korraldas 2011. a. riigihanke (viite nr 128268)
„Liikluse järelevalvekaamerate ost koos tarkvara ja süsteemi haldusega”, mille tulemusel soetas
Tallinn järelevalvesüsteemid ning paigaldas Tallinnas Kristiine ristmikule kaks kaamerapunkti).
Eelnevate aastate keskmine väljastatud trahviteadete maht jäi alla 120 000 trahviteate aastas. 2018.
aasta riigieelarve muutmise seadusega eraldati Siseministeeriumile täiendavalt 800 000 € kaheksa
mobiilse kiiruskaamera soetamiseks. Alates 2019. juulist, kui tekkis õiguslik alus mobiilsete
kiiruskaamerate kasutamiseks, on PPA kasutusele võtnud seadmed, mis ei tööta ööpäevaringselt
nagu statsionaarsed kiiruskaamerad, vaid on kasutuses kalendaarse kuu tööajafondi, ehk 168
töötunni mahus. Samas on kasutatavate seadmete suutlikkus niivõrd kõrge, et tippkoormuse ajal
ei suuda olemasolev andmekogu vastu võtta kõiki fikseeritud juhtumeid. Hetkel on automaatse
liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet. Statsionaarsete
kiiruskaamerate kasutuselevõtuga seonduvalt täiendas SMIT andmekogu IT lahendust selliselt, et
PPA omandis olevate mobiilsete kiiruskaamerate poolt fikseeritud juhtumite töövoog ei läbi
statsionaarsete kaamerate juhtumite tavapärast protsessi ning Maanteeameti poolsel halduril
puudub juhtumitele ligipääs ja haldamise võimalus. Kui PPA võtab kasutusele kõik olemasolevad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
mobiilsed kiirusemõõtesüsteemid ja need kasvõi osalise koormusega tööle rakendab, fikseerivad
need enamuse kõigist juhtumitest, mis andmekogu läbima hakkavad. Nagu eelnevast nähtub, siis
tulenevalt juba tehtud infosüsteemi muudatustest puudub sisuline vajadus, et andmekogu pidamine
ja andmete töötlemine toimuks Maanteeameti haldusalas.
1.2. Liiklusjärelevalve ei ole Maanteeameti liiklusseadusest tulenev ülesanne
Liiklusseaduse § 3 lõike 3 kohaselt korraldab liiklusjärelevalvet Siseministeerium ning § 193 lõike
1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud
nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise
nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Loetelust puudub Maanteeameti pädevus
teostada liiklusjärelevalvet ning puudub ka vajadus Maanteeametile vastav pädevus anda.
Maanteeameti põhiülesanded on seotud tingimuste loomisega ohutuks, säästlikuks ja toimivaks
liiklemiseks riigiteedel, inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamisega, riigiteede planeerimise ja
korrashoiuga ning liiklusohutuse parandamise ja liikluskasvatuse korraldamisega. Need
Maanteeameti ülesanded ei hõlma seaduse kohaselt liiklusjärelevalve teostamist.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 1, muutes järgnevate
sätete numeratsiooni vastavalt:
„1) paragrahvi 199 lõikes 4 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnadega „Politsei- ja
Piirivalveamet“.
Seoses automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu vastutava töötleja muutmisega teeme
ettepaneku kehtestada ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu pidamise põhimäärus
siseministri määrusega.
2. Eelnõu seletuskirja punkt 2.2. kannab pealkirja Trahviühiku suurendamine.
Antud punkti pealkirjas sõna „trahviühiku“ kasutamine on eksitav. Vastavalt karistusseadustiku §
47 lg 1 on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Trahviühikut kasutatakse
väärteokaristuse kohaldamisel. Kuna kirjaliku hoiatamismenetluse ja lühimenetluse kohaldamine
lõpetab väärteomenetluse, siis on asjakohane antud punkti pealkiri ümber sõnastada, kasutades
liiklusseaduses esinevaid termineid.
3. Eelnõu seletuskirja punktis 2.2. Trahviühiku suurendamine teises lõigus väidetakse, et
lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses määratava trahvi eesmärk on heidutada inimest
seadust mitte rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat mõjutada hoiduma edaspidistest rikkumistest.“
Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse 179 SE1
seletuskirja teises peatükis on öeldud, et kuna automaatse kiirusekontrolli puhul sõidukit rikkumise
tuvastamise korral ei peatata ning selle juhi isikut koheselt välja ei selgitata, on sõidukit juhtinud
isiku kindlakstegemine hilisemas menetluses kohtuvälise menetleja jaoks ressurssinõudev või
koguni võimatu. Seetõttu on arvestades tuvastatavate rikkumiste suurt hulka efektiivsus suurem,
kui kiiruse ületamise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning juhi tuvastamine ei
ole vajalik. Taolise lahenduse aluseks on eeldus, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja reeglina
kasutab sõidukit ise või vähemalt teab, kes sõidukit kasutas. Viimasega haakub arusaam, et sõiduki
1
Kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/acf423dc-cbee-1257-0f3d-
b725f8477ccb/Liiklusseaduse%20ja%20karistusseadustiku%20ning%20nendega%20seonduvate%20%20seaduste%
20muutmise%20seadus (03.11.2020).
2 (8)
omanik või vastutava kasutaja ülesanne on hea seista oma sõiduki õiguspärase kasutamise eest,
tema on see, kes otsustab, kellele sõidukit kasutada anda, kellele mitte. Seetõttu on sõiduki omanik
või vastutav kasutaja (kaas-) vastutav selle eest, mis tema sõidukiga toimub ning teda tuleb
mõjutada oma sõidukil silma peal hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi
vältima. Menetluse ülevaate all selgitatakse täiendavalt, et hoiatustrahvi sõiduki omanikule või
vastutavale kasutajale saatmise aluseks on nende liiklusseaduses sätestatud vastutus sõiduki
õiguspärase kasutamise eest ning see, et nad peavad olema teadlikud sellest, kes nende sõidukit
kasutab.
Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
580 SE2 seletuskirja kohaselt oli peaeesmärgiks ülekriminaliseerituse vähendamine. Uue
menetlusliigi teiseks eesmärgiks oli tagada menetleja aja tõhus kasutamine eelnõus käsitletud
väärtegude menetlemisel ja vältida ka lühimenetlusele allutatud isiku koormamist.
Samuti rõhutati seletuskirjas, et määratavad trahvisummad on väiksemad – lühimenetluses
kohaldatavad mõjutustrahvid peaksid olema võrreldes muudes väärteomenetluse liikides (v.a
kirjalik hoiatusmenetlus) määratavate trahvidega väiksemad ja seega isikule vähem koormavad.
Eelnõu koostamisel võeti eesmärgiks vähendada trahvisummasid väärtegude eest määratavate
trahviühikute maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide keskmisest
võimaluse korral ühe kuuendiku võrra. Eesmärk on kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et
lühimenetluses tehakse teatud mööndusi tõendamiskohustuses ja isiku menetlusõigustes. Lisaks
tagavad väiksemad trahvisummad võimalike vaidluste arvu olulise vähenemise, sest enamiku
vaidlustest moodustavad trahvi vähendamise nõuded.
Kuna trahviteate adressaadiks võivad olla ka juriidilisele isikud, omavalitsused ja riigiasutused
ning toetudes kirjaliku hoiatamismenetluse ja lühimenetluse eelnõu seletuskirjades toodule,
palume täiendavalt selgitada tuvastamata isiku seaduserikkumise heidutuse väite asjakohasust.
4. Seletuskirja lk 6 põhjendatakse hoiatus- ja mõjutustrahvi arvutamise aluseks oleva ühiku 3 euro
tõstmist tasemele 5 eurot järgnevalt: „Lühimenetluse väljatöötamisel seati eesmärgiks, et
trahvimäärad oleksid lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses võrreldaval ja samal
tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased. Seetõttu vähenes lühimenetluse
jõustumisel LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise eest määratava rahatrahvi maksimummäär 120-
lt eurolt 60-le eurole ehk varasema maksimaalse 30 trahviühiku asemel on võimalik suurim
karistus 20 (km/h) korrutatuna 3 euroga. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat
ühikut suurendada 3-lt 5-le, siis ületades piirkiirust 20 km/h, on mõjutustrahvi suurus 100 eurot.
See on 20 eurot vähem, kui enne lühimenetluse jõustumist kehtinud maksimummäär.“
Juhime tähelepanu, et vajaduse põhjendus on vastuolus lühimenetluse loomisel väärteomenetluse
seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 580 SE seletuskirjas
kirjeldatud põhimõtetega, millega seati eesmärgiks vähendada määratavaid trahvisummasid
määratavate trahviühikute maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide
keskmisest võimaluse korral ühe kuuendiku võrra.
2
Kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5317c28d-8916-4ed8-9bc1-ac3c19534878
(03.11.2020).
3 (8)
Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
580 SE seletuskirja tabelist 2 nähtub, et 2016. aastal oli LS § 227 lg 1 (lubatud sõidukiiruse
ületamine kuni 20 km/h) alusel kõigi menetlejate poolt määratud keskmine rahatrahv oli 67 eurot
ja rahatrahvi ülemmäära/mõjutustrahvi suhe oli vastavalt 2 eurost kuni 40 euroni. Lühimenetlus
jõustus 1. jaanuarist 2019. 2019. aastal LS § 227 lg 1 alusel koostatud mõjutustrahvide keskmiseks
kujunes 49 eurot3. Kui mõjutustrahvi aluseks olevat ühikut suurendada 5 euroni, siis 2019. aasta
avastamise andmetele tuginedes kujuneks keskmiseks LS § 227 lg 1 alusel määratavaks
mõjutustrahviks 81 eurot, mis oleks 14 eurot kõrgem kui 2016. aasta keskmine (67 eurot) ehk 21%
kõrgem, kui 2016. aastal LS § 227 lg 1 (lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) alusel kõigi
menetlejate poolt määratud keskmine rahatrahv.
Tabel 2. Suhe mõjutustrahvi ja menetletavate väärteokoosseisude eest ette nähtud rahatrahvi vahel4
rahatrahv 2016. aastal
mõjutus- suhe:
i määratud
väärteokoosseis trahv rahatrahvi ülemmäär
ülemmäär keskmine5
(€) mõjutustrahv
(€) rahatrahv (€)
7. LS § 227 lg 1 120 3−60 40−2 67
5. Seletuskirja lk 6 neljandas lõigus, kus käsitletakse kroonide ümberarvestamist eurodeks
soovitame lisada viite euro kasutusele võtmise seaduse6 § 99 p 5, mis nägi ette liiklusseaduse §
7466 punktis 1 asendada sõna «kroonides» sõnaga «eurodes» ning arv «50» arvuga «3».
6. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus ja lk 23 teises lõigus on märgitud, et riigiteede äärde on
paigaldatud 67 mõõtekabiini, milles kasutatakse 46 mõõtesüsteemi. Peale nende on kasutusel kaks
mõõtesüsteemi Tallinna linnas, mille on soetanud ja paigaldanud KOV, kuid süsteemid on antud
tähtajaliselt üle Maanteeametile“.
Palume seletuskirjas ajakohastada kaamerate arvu. Maanteeametil on 03.11.2020 seisuga 44
töökorras mõõtesüsteemis, milles sisalduvad ka 2 Tallinnas, nn Kristiine ristmikul paiknevat, kuid
Tallinna Transpordiametile kuuluvat mõõtesüsteemi.
Alates 10.05.2010, kui mõõtesüsteemid tööle rakendati, on seoses nende töökõlbmatuks
muutumisega utiliseeritud 8 mõõtesüsteemi. Hetkel on Maanteeameti bilansis 42 töökorras
mõõtesüsteemi, mille tootmisaastad on järgnevad:
2009 – 6 tk, kasutavad vanatüübilist tarkvaraversiooni PSS 1.5.5, mille tootmine on lõpetatud;
2010 – 1 tk, kasutab vanatüübilist tarkvaravesiooni PSS 1.5.5, mille tootmine on lõpetatud;
2011 – 7 tk, nendest 4 hangitud 2018. aastal;
2012 – 4 tk;
2013 – 5 tk;
2014 – 4 tk;
2015 – 5 tk;
3
2019. aastal LS § 227 lg 1 alusel koostatud mõjutustrahvi nõuded 12.06.2020 seisuga.
4
Väljavõte SE 580 seletuskirjas toodud tabelist.
5
Keskmine trahvisumma on saadud kõigi menetlejate keskmiste trahvisummade arvestamisel.
6
Algtekst kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13310847 (03.11.2020).
4 (8)
2017 – 8 tk;
2018 – 2 tk.
Vanatüübilise PSS 1.5.5 tarkvaraversiooniga mõõtesüsteemide remonti tootja (Vitronic AG) enam
ei teosta ning rikke esinemisel nende taastamine võimalik ei ole. Arvestades, et süsteemi
maksimaalne tööiga on 10 aastat, maksimaalselt 12 aastat, on meil lähiajal välja langemas 7
mõõtesüsteemi. Samuti ei ole aastateks 2021-2024 RES-is ette nähtud rahalisi vahendeid
täiendavate mõõtesüsteemide hankimiseks. Seega ei ole põhjendatud eeldused, et hetkel töökorras
olevate mõõtesüsteemide arvuga (42) saaks arvestada 5-10 aasta tulu/kulu prognoosi koostamisel.
Realistlik mõõtesüsteemide arv, mida prognoosimudelis kasutada saab, on kuni 35 mõõtesüsteemi.
7. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus on märgitud, et Maanteeamet kasutab tähtajalist kahte KOV-
le kuuluvat mõõtesüsteemi Tallinna linnas.
Selgitame, et 5 aastaks Maanteeametile kasutada antud nn Kristiine kaamerate leping lõppeb 2021.
aasta detsembris.
8. Seletuskirja lk 22 viimases ja lk 23 esimeses lõigus nenditakse, et lisaks on võetud kasutusele
esimesed automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid, mis jäädvustavad fooritulede nõuete
rikkumised.
Palume antud lõiku täiendada selgitusega, et tegu ei ole eraldi liiklusjärelevalve süsteemiga. Nn
Kristiine kaamerad ja ka Tallinnas Reidi teele paigaldatud mõõtesüsteemid omavad täiendavat
funktsionaalsust, mis võimaldab olemasolevad mõõtesüsteemid liidestada foorikontrolleritega
ning millele on lisatud sõiduki tagant filmimise võimekus, et lisaks sõiduki esiosast tehtavale
fotole oleks tagantpoolt tehtaval salvestisel fikseeritud ristmikule sõitmise hetkel kehtinud
foorirežiim.
9. Seletuskirja lk 23 kolmanda lõigu viimases lauses on väidetud, et arvestades juhtimisõigusega
isikute arvu, puutub hoiatustrahviga kokku 18% juhtimisõigusega isikuid.
Palume antud lause ümber sõnastada. Selgitame, et trahviteate adressaadiks on mootorsõiduki
registrijärgne omanik või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, siis sellisel juhul vastutav
kasutaja. Mootorsõiduki omanikuks ja vastutavaks kasutajaks võib olla ka juriidiline isik, riigi või
kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Seni kuni ei ole tõendatud
vastupidist, ei ole korrektne eeldada, et väljasaadetud hoiatustrahvide arv vastab või on
ligilähedane unikaalsete mootorsõidukijuhtide arvule. Juhul kui on soov näidata millisele
osakaalule kõigist Eesti mootorsõiduki juhtimisõigust omavatest isikutest on kalendriaasta jooksul
trahviteade saadetud, siis tuleb välja selgitada unikaalsete füüsiliste isikute arv.
10. Seletuskirja lk 29 alapealkirja Mõju sihtrühm III: Maanteeamet juures on hinnatud mõju
Maanteeameti töökorraldusele ebaoluliseks, kuna puudutab vajadust ühe töökoha ja lisaserveri
järele.
Selgitame, et hetkel on teenuse toimimisse kaasatud 6 serverit, mille jooksev aastane majutuskulu
5 (8)
on 25 000 € ja halduskulu 8 000 € aastas, moodustades kokku 33 000 € aastas. Kuna Windows
Server 2012 tootetugi on lõppenud, seisab 2022. aastal ees serveri ümberinstalliseerimine
(paigaldus ja seadistus), mille ühekordne kulu hooldepartner Alarmtec AS pakkumuse kohaselt on
83 000 €, millele lisandub aastane majutuskulu summas 50 000 € ja halduskulu 8 000 €. Seega
võib 2022. aasta eeldatav kulu jääda suurusjärku 141 000€, millele lisandub Alarmtec AS
hoolduslepingu maksumus (summa täpsustamisel).
Lisaks märgime, et kui HIS on vaja serveri uuenduste tagajärjel arendada, siis on mõistlik teha
seda koos serveri arendamisega. Maanteeameti hallatav liiklusjärelevalve süsteem ja Kixa, millega
läbi x-tee suunatakse kiiruskaamerate juhtumid edasi HIS-i ja sealt omakorda POLISesse
moodustab tervikust üsna väikese osa (n-ö toimib nagu vahendaja). Kuna Maanteeameti Kixa ja
SMITi HIS ei ole võimelised trahvide laekumistega hakkama saama on hetkel võimalik lisaks
statsionaarsetele kaameratele kasutada kuni 2 mobiilset kaamerat. Kui kõik 8 aktiveerida, siis
süsteem jookseb kokku. Kixal on mahupiirangud ning HIS pole võimeline teatud suurusega
pakette vastu võtma. Lähtudes eeltoodust peame mõistlikuks serverid ja kaamerad üle anda
Siseministeeriumi haldusalasse (vt. ka punkti 1 selgitust).
11. Seletuskirja p 7 (lk 29) on märgitud, et kulude kandmine on otstarbekas korraldada
järgmiselt:… b) seadmete süsteemi liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab riik.
Teeme ettepaneku, et seadmete süsteemi liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab samuti
KOV, kui KOV ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine.
12. Seletuskirja lk 30 märgitakse, et kui KOV soovib paigaldada seadmeid, mis ei ühildu
olemasoleva andmevahetussüsteemiga, tuleb teha lisainvesteeringuid. Kulusid ei ole võimalik
täpselt prognoosida, kuna nende suurus sõltub liidestamiseks vajalikust IT-arenduse maksumusest,
mis võib varieeruda sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid liidestada soovitakse. Nimetatud IT-
arenduse kulud tuleb kanda KOV-il, kes soovib kasutusele võtta seadmeid, mis olemasoleva
süsteemiga ei ühildu. Kui selliste seadmete kavandatav kasutuselevõtt on laialdasem või seda
teevad mitu KOV-i, tuleb kulude jaotus KOV-i(de) ja riigi vahel eraldi kokku leppida.
Juhime tähelepanu, et tänane keskkond lubab liidestada vaid ühe konkreetse ettevõtte seadmeid ja
tuleb arvestada, et tehnilised nõuded, millises formaadis pildid peavad olema ja millistele nõuetele
vastama, on väga detailselt ette kirjutatud ning seda muuta ei saa. SMITi HIS on võimeline ainult
kindlate tingimustega juhtumeid vastu võtma ja läbi töötlema.
13. Seletuskirja lk 31 viiendas kuni seitsmendas lõigus kirjeldatakse hoiatamismenetluse
infosüsteemi (HIS) tuleviku arendustööde vajadust. Põhjuseks on toodud süsteemi vananemine ja
menetlusvõime (kuni 500 000 juhtumit aastas) saavutamine.
2020. aasta 9 kuuga on olemasolevate mõõtesüsteemidega tuvastatud 138 695 lubatud sõidukiiruse
ületamist. IV kvartalis lisanduda võivate juhtumite maht jääb vahemikku 35 000 (2020. aasta I
kvartali maht) kuni 45 000 juhtumit. Seega 2020. aasta lõpuks mitte enam kui 190 000 juhtumit.
Lähiaastal seisame silmitsi vähemalt seitsme ehk 1/6 olemasolevate mõõtesüsteemide
väljalangevusega, mis toob kaasa ka 1/6 arvestuslike juhtumite vähenemise. Välja langevaid
6 (8)
süsteeme on sama palju või isegi rohkem, kui on prognoositud KOV-de poolt lisanduda võivate
süsteemide arvuks. Seega ei ole põhjendatud kartused, et kavandatava seadusemuudatuse
jõustumine toob kaasa senisest suurema juhtumite arvu menetlemise vajaduse.
14. Seletuskirja lk 32 kolmandas lõigus on väide, et Maanteeameti kulu (viide 76) automaatse
liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamiseks on 24 000 € aastas ning see koosneb serveri
püsikuludest ja personalikulust. Viite 76 allikaks on märgitud Maanteeamet, 2018. Mobiilse
kaamera piloodi tulemuste aruanne.
Maanteeamet ei ole 2018. aastal koostanud sellist aruannet ega läbi viinud mobiilse kaamera
pilooti. 2016. aastal on Maanteeametis koostatud „Mobiilse kaamera testperioodi tulemuste
aruanne“. Kuid antud aruanne ei sisalda viidet ega arvandmeid liiklusjärelevalve andmekogu
püsikulude ja personalikulu kohta (kulude kohta vt ka punkti 10 selgitust).
15. Seletuskirja lk 32 sisaldub tabel nr 8 – riigi kulu ja tulu, kui KOV võtab kasutusele kuus
automaatse liiklusjärelevalve süsteemi.
Rida ALJVS haldamine sisendid aastate lõikes peaksid olema:
2020 2021 2022 2023 ja edasi
33 000 33 000 141 000 58 000
Palume täpsustada:
1) millise osakaaluga arvestati ALJVS-i kohta SMIT-i HIS rakenduse hoolduskulusid.
2) kuidas saadi muutuvkulu (tähitud postiga trahviteate saatmise) arvestus ühe ALJVS-i
kohta. Vastavalt VTMS § 54 lõikele 1 saadetakse füüsilisele isikule esmalt elektrooniliselt
trahviteade VTMS § 41 lg 4 kohaselt. Kui trahviteate adressaat e-kirja saatmisest 3 päeva
jooksul hoiatustrahvi ei tasu või kättesaamist hoiatustrahvi
portaalis https://hoiatustrahv.politsei.ee ei kinnita, saadetakse füüsilisele isikule
trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil. Seega kõiki
füüsilisele isikule saadetavaid trahviteateid tähtkirjaga ei edastata. Lisaks saadetakse
juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule trahviteade registrisse kantud aadressil ainult elektrooniliselt (VTMS §
543 lg 4) ja tähitud kirjaga saatmist ette nähtud ei ole. Selleks, et arvestada välja kui suur
on nende füüsilistele isikutele tähitud kirjaga saadetud trahviteadete osakaal, vajab välja
toomist palju füüsilistele isikutele saadetud trahviteadetest tasutakse kohe peale
elektroonilist teate edastamist 3 päeva jooksul või kinnitatakse kättesaamine portaalis
https://hoiatustrahv.politsei.ee. Samuti on asjakohane näidata, millise osakaalu
moodustavad juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks loetud trahviteated.
3) menetleja palgakulu (üksuse keskmise järgi) arvestamise loogikat. Seletuskirja lk 31
neljandas lõigus on välja toodud, et liiklusmenetlustalituse töötajatega on prognoositavalt
võimalik menetleda kuni 200 000 juhtumit. Ida prefektuuri teabebüroo
7 (8)
liiklusmenetlustalituses töötas 03.11.2020 seisuga 13 ametnikku7. Nimetatud 13 ametnikku
tagavad 50 mõõtesüsteemi abil fikseeritud juhtumite menetlemise. Jagades
mõõtesüsteemide arvu (50) ametnike arvuga (13), saame tulemuseks 3,8 mõõtesüsteemi
menetluskeskuse ametniku kohta. Seega ei ole põhjendatud Tabelis 8 real menetluskulud
veergudes 2-8 menetleja palgakulu kasvav arvestamine ALJVS-i kohta. Arvestada tuleb
ühe täiendava ametniku palgakuluga iga kolme lisanduva ALJVS-i kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Mait Klein
625 6379
[email protected]
7
Kättesaadav aadressil https://www.politsei.ee/et/kontaktid/ida_prefektuur/teabebyroo/liiklusmenetlustalitus
(03.11.2020).
8 (8)