dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ühtse Euroopa taeva SES 2+ seisukohad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2020
Viit
24.1-2/17-0219/6974-1
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-2 EL-ga seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
24.1-2/17-0219
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-217-02196974-1 16.11.2020 Väljaminev kiri.asice1417 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 19. november 2020. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena, eelnõude kohta 1.1 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi läbi Euroopa õhuruumi korraldamist ja haldamise üldist tõhusust. Eesti peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärealadel. 1.2 Eesti toetab riiklike aeronavigatsiooniteenuste järelevalveasutuste rolli ja nende sõltumatuse tõhustamist tingimusel, et järelevalveasutuste tegevuse ja sõltumatuse tagamine jääb liikmesriigi pädevusse ning järelevalveasutuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate halduskoormus oluliselt ei kasva. Eesti võib toetada finantsjärelevalve eristamist lennundusohutusjärelevalvest juhul, kui sellega ei suurendata ebamõistlikul määral liikmesriikide, ettevõtjate ega asutuste haldus- ega finantskoormust. 1.3 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva koordineerituma institutsionaalse raamistiku ülesehitust, eriti tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse (PRB) loomist Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) struktuuris eeldusel, et sellega kaasneb majanduslik kokkuhoid liikmesriigile. Eesti ei toeta tulemuslikkuse järelevalveasutuse pädevuste laiendamist funktsioonidega, millega kaasneb suurem aruandluskohustus liikmesriikidele ja teenuseosutajatele ilma, et see oleks otseselt seotud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni eesmärkide saavutamisega. 1.4 Eesti toetab Euroopa õhuruumi ühtse tasusüsteemi muudatusi, milles on arvestatud regionaalsete eripäradega ning mis ei põhjusta Eestis märgatavat aeronavigatsiooniteenuste tasude tõusu. Eesti peab vajalikuks tugiteenuste eraldamise nõude kehtestamisel võtta arvesse väiksemate teenusepakkujate olukorda ning ei toeta üldist tugiteenuste eraldamist. 1.5 Eesti on paindlik funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö vabatahtlikuks muutmise suhtes, kuid soovib lähedast ja efektiivset naaberriikide ning teiste funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö jätkumist. 1.6 Eesti võib toetada võrgu haldamisega seotud muudatusettepanekuid ja tsentraliseeritud teenuste osutamise põhimõtet tingimusel, et võrgu haldaja, liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate õigused ja kohustused on tasakaalus. 1.7 Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel, aeronavigatsiooniteenuste eraldamisel ja lennuliiklusvõrgu haldajale õhuruumi kasutamise korraldamise ülesannete andmisel on oluline tagada, et kavandatavad nõuded ei takistaks liikmesriigi julgeoleku tagamise kohustuste täitmist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 SELETUSKIRI Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta 1. Algatuse eesmärk Euroopa Liidu siseturu nõudlusele tuginedes käivitas Euroopa Komisjon 1999. aastal algatuse „Ühtne Euroopa taevas“ (Single European Sky – edaspidi SES), et reageerida enneolematule lennuliikluse ülekoormatuse kriisile. Algatuse põhieesmärk oli reformida ELi lennujuhtimise ülesehitust, et vastata tulevastele läbilaskevõime- ja ohutusvajadustele, parandades lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldist tulemuslikkust. Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi peamised tulemusvaldkonnad – ohutus, läbilaskevõime, kulutõhusus ja keskkond – on tänapäeval sama olulised kui 20 aastat tagasi. Algatuse arendamiseks võeti vastu kaks laiaulatuslikku õigusaktide paketti – Ühtse Euroopa taeva esimene (2004. a nn SES I) ja teine (2009. a nn SES II) pakett, mis sisaldavad nelja määrust1 ning enam kui 20 komisjoni rakenduseeskirja ja otsust. Lennuliikluse korraldust on liikmesriikides arendanud ja riiklikul tasandil pakkunud aeronavigatsiooniteenuste osutajad (Air Navigation Service Providers - ANSP). Igal aeronavigatsiooniteenuste osutajal on oma protseduurid ja tema jaoks loodud tugirakendused, mis piiravad nii teistega integreerimist kui ka koostalitlusvõimet. See on viinud olukorrani, kus Euroopa taevas on liikmesriikide piire arvestades killustunud paljudeks sektoriteks. 2009. aastal vastu võetud SES II paketi raames on tänaseks edukalt ellu viidud mitmed eesmärgid (nt Euroopa Lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency - EASA) pädevuse laiendamine; Euroopa lennuliiklusvõrgu haldaja (Network Manager – NM) loomine ning kehtestatud tulemuslikkuse kavad (Performance Plan), mille täitmist jälgivad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. SES eesmärgiks on olnud tihedam piiriülene koostöö liikmesriikide vahel kohustuslike funktsionaalsete õhuruumiosade vormis2. Funktsionaalsete õhuruumiosade loomise eesmärk oli vähendada Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades seda ümber vastavalt liiklusvoogudele, mitte riigipiiridele, et vähendada 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, millega kehtestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, mis käsitleb aeronavigatsiooniteenuste osutamist ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, mis käsitleb õhuruumi korraldamist ja kasutamist ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004, mis käsitleb Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõimet (koostalitlusvõime määrus). Nendest määrusest koosnev pakett on algselt tuntud kui „SES I”. Kõiki nelja määrust muudeti määrusega (EÜ) nr 1070/2009, mida nimetatakse SES II-ks. Määrus (EÜ) nr 552/2004 on tunnistatud kehtetuks seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja Euroopa Liidu Lennundusohutusameti loomist, jõustumisega. 2 Eesti kuulub Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumiossa (Northern European Functional Airspace Block – NEFAB) koos Läti, Norra ja Soomega. Sellise koostöö heaks näiteks on Eesti ja Soome arendatav ühisprojekt FINEST, mis on esimene reaalselt rakendatav dünaamiline piiriülene lennujuhtimise koostööprojekt Euroopas, eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne ja konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi kasutajatele. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et Eesti ja Soome lennujuhid juhivad lende mõlemas õhuruumis koos. See annab võimaluse õhuruumis samal ajal rohkem lende teenindada. aeronavigatsiooniteenuste kulu. Siiski on selgunud, et funktsionaalsed õhuruumiosad ei kõrvaldanud killustatust kavandatud viisil. Arvestades lennuliiklusmahtude kasvu ning vajadust ajakohastada Euroopa õhuruumi haldamist, esitas komisjon 2013. a ettepaneku ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES 2+), kaldumata kõrvale algsetest eesmärkidest ja põhimõtetest, kuid 2015. a jäid läbirääkimised nõukogus soiku. Aastatel 2013-2020 (esimene kvartal) toimus lennundussektoris tehnoloogiline areng ja üldise liikluse püsiv kasv. 2020. aasta COVID-19 pandeemia tõttu on liiklus järsult vähenenud, mis on näidanud, et struktuuriliselt puudub SESil vastupidavus, kuna teenuste osutamine ei ole piisavalt paindlik, et kohaneda muudatustega lennuliikluses. Samuti on muutunud poliitiline kontekst –võeti vastu Pariisi kokkulepe3, mille kohaselt peab lennundussektor kohanema, aitamaks kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele (seni jätkuva ja kiire heitkoguste kasvu taustal). 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe4 kohta eesmärgiga saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja vähendada 90% võrra transpordi heitkoguseid. Euroopa roheline kokkulepe ning tehnoloogiline areng (eelkõige mehitamata õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) on seadnud transpordi digitaliseerimise ja süsinikdioksiidi vähendamise ELi lennunduspoliitika keskmesse. Lähtudes eeltoodust tuli SES2 + ettepanekut ajakohastada. Ühtse Euroopa taeva kontseptsioon on komisjoni hinnangul teerajajaks optimaalsele ja kaasaegseid tehnoloogiaid hõlmavale Euroopa õhuruumile. Koostöövõrgu haldamine võimaldab õhuruumi kasutajatel lennata keskkonnasäästlikel marsruutidel, kasutades digitaalseid lahendusi, mille kasutamise eelduseks ei ole vajalik kohaliku infrastruktuuri olemasolu. Tagamaks sektori säästlikuma tegutsemise oma majandusliku potentsiaali paremini realiseerimisel, tuleb komisjoni hinnangul õigusaktidega tagada aeronavigatsiooniteenuste paindlikum pakkumine, mis sobib nii tänapäevase kui tulevase tegevuskeskkonnaga. Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama võimsust kiiresti ja tõhusalt reageerida nõudluse suurenemisele või vähenemisele või erinevatele geograafilistele vajadustele. See aitaks kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sh süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele lennundussektoris. Nende heitkoguste nõutav vähendamine hõlmab mitmesuguste meetmete kogumit, millest paljud omavad mõju ainult pikemas perspektiivis. Samas leiab komisjon, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni õigeaegne ajakohastamine ja sellest tulenevate uute eeskirjade jõustamine võib tuua esimesed käegakatsutavad süsinikdioksiidi vähendamise tulemused juba 2025. aastaks. Ohutu ja kulutõhusa lennuliikluse tagamiseks peab komisjon oluliseks: - tugevdada Euroopa võrku ja selle haldamist, vältimaks õhuruumi ülekoormust ja pakkudes optimaalseid lennumarsruute; - edendada Euroopa vajalike andmeteenuste turgu lennuliikluse paremaks juhtimiseks; - muuta liikmesriikide nimel osutatavate lennuliiklusteenuste majanduslikku reguleerimist sujuvamaks suurema jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse tõhustamiseks; 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003; https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe 4 Euroopa roheline kokkulepe - tegevuskava, mille abil saavutada ELis säästev majandus, muutes kliima- ja keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning üleminek kõikide jaoks õiglaseks ja kaasavaks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1588580774040&uri=CELEX:52019DC0640 - koordineerida paremini innovaatiliste lahenduste määratlemist, väljatöötamist ja juurutamist. Eeltoodu realiseerimiseks peab komisjon oluliseks SES2 + ettepaneku muutmist alljärgnevatel põhjustel: - teksti tuleb lihtsustada ja viia vastavusse kehtivate liidu õigusaktidega, mis on jõustunud pärast 2013. aasta esialgse SES2 + ettepaneku üle peetud läbirääkimiste seiskumist5; - mitmeid mõisteid ja põhimõtteid tuleb ajakohastada, kajastamaks sidusrühmade panust ja kogemusi, samuti värskete aruannete ja uuringute asjakohaseid järeldusi6; - arvestada tuleks kõrgetasemelise lennundusekspertide töörühma (nn Wise persons group) 2019.a aruande soovitusi ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta7; - arvestada tuleks soovitusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi katseprojektist Euroopa õhuruumi tulevase arhitektuuri kohta ja Euroopa Kontrollikoja aruannetest; - samuti on oluline kajastada lennundussektori hiljutisi tehnoloogilisi arenguid ja Euroopa rohelises kokkuleppes väljendatud lubadusi vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge. Seoses SES kontseptsiooni eesmärgiga parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi kaudu Euroopa õhuruumi korraldamist ja haldamise üldist tõhusust on kontseptsiooni muudatusettepanekute üks olulistest elementidest ka ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse loomine Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) koosseisus. Selleks on vajalik muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139 (lennundusohutuse alusmäärus), milles on sätestatud EASA töö põhialused ja pädevus. Seetõttu tuleb nii ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimise kui lennundusohutuse alusmääruse 2018/1139 muudatust käsitleda ühtse paketina. Viimati olid Ühtse Euroopa taeva seisukohad kujundatud 2013. aastal.8 Koostajad Eesti seisukohad ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann ([email protected]) ja talituse juhataja Priit Rifk ([email protected]). Seisukohtade ettevalmistamises osales ka lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ([email protected]) ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand ([email protected], tel 639 7623) ning Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade 5 Peamiselt määrus (EL) nr 2018/1139 6 Vt sellele lisatud talituste töödokumendi III lisa. 7 Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine. Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on- the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf 8 Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2013. a istungil heaks kiidetud ja 11. oktoobril 2013. a Euroopa Liidu asjade komisjoni kinnitatud Eesti seisukohad komisjoni teatise „Ühtse Euroopa taeva algatuse kiirem rakendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta osakonna juhataja Eve Härm ([email protected]). Valdkonna eest vastutab transpordi asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 625 6468). 2. Seisukoha kujundamise üldpõhimõtted Seisukohtade kujundamisel määruste paketi eelnõu kohta on lähtutud: - Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2020. a istungil heaks kiidetud ja 7. septembri 2020 Euroopa Liidu asjade komisjoni kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta; - Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil heaks kiidetud ja 18. juunil 2020 Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja kliimaseaduse kohta, mille kohaselt Euroopa Liidu lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks toetab Eesti ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni kiiret rakendamist Euroopa Liidus; - Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2019. a istungil heaks kiidetud raamdokumendi „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020 – 2021“9 meie majandusliku baasi arendamise peatükist, kus on sõnastatud, et EL lennunduspoliitika raamistik peab arvestama liidu äärepiirkondade vajadusega hoida ja arendada otseühendusi ning et Euroopa õhuruumi ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennuliikluse ning samal ajal vastama pidevale lennuliikluse mahu kasvule; - Vabariigi Valitsuse 11. veebruaril 2016. a istungil heaks kiidetud ja 29. veebruaril 2016. a Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta, mille kohaselt Eesti toetab Ühtse Euroopa taeva algatuse (SES2+) ettepanekute lõpule viimist. 3. Euroopa Liidu ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Arvestades muudetud eelnõupaketi sisu, tuleb täielikult ajakohastada Vabariigi Valitsuse 19. septembril 2013. a heaks kiidetud Eesti seisukohad SES2+ paketi kohta. Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõude COM(2020) 579 final ning COM(2020) 577 final10 kohta, mille põhimõtted on alljärgnevad: Komisjoni muudetud ettepanek hõlmab kehtivate ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni reguleerivate määruste kehtestamist ühe määrusena, arvestades hetke- ja tulevikuvajadusi. Kavandatav õigusakt on struktureeritud kuueks peatükiks: - I peatükk: Üldsätted - II peatükk: Riiklikud järelevalveasutused - III peatükk: Teenuste osutamine - IV peatükk: Võrgu haldamine - V peatükk: Õhuruum, koostalitlusvõime ja tehnoloogiline innovatsioon 9 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 10 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ muudetud eelnõu (COM(2020) 579 final) ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ (COM(2020) 577 final) eelnõu - VI peatükk: Lõppsätted Ühtlasi puudutab ettepanek jätta regulatsioonist välja elemendid, mis kattuvad EL lennundusohutuse alusmääruses sätestatuga. Samuti muudetakse lennundusohutuse alusmääruses (EL) 2018/1139 paralleelselt teatud sätteid eesmärgiga tagada kahe õigusakti omavaheline kooskõla. Määrus (EÜ) nr 552/2004 on tänaseks EL lennundusohutuse alusmäärusega kehtetuks tunnistatud ja seda ei ole sellisena muudetud ettepanekus enam arvesse võetud. Samas on säilitatud ühtse Euroopa taeva koostalitlusvõime eesmärk.11 Riiklikud järelevalveasutused (artikleid 3, 4 ja 5 tuleb lugeda koos lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 uue artikliga 114i, mis on esitatud samal ajal eraldi ettepanekus12) Mõjuhinnangus on kindlaks tehtud üks peamisi tegevusvajadusi riiklike järelevalveasutuste tugevdamisel tagada nende sõltumatus, pädevus ning ressursid. Sel eesmärgil kehtestatakse artiklis 3 nõue järelevalveasutuste sõltumatuse kohta teenuseosutajast ning mis tahes muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest, kelle üle teostatakse järelevalvet. Kavandatud muudatus võib nõuda liikmesriikides eelnevaid halduskorraldusega seonduvaid õigusaktide muudatusi, mistõttu tehakse ettepanek lubada 48-kuulist üleminekuperioodi (eelnõu artikli 46 lõige 2). Lisaks esitatakse järelevalveasutuse töötajate pädevustele ja sõltumatusele täpsemad nõuded, eelkõige seoses strateegiliste otsuste eest vastutavate isikutega. Samal eesmärgil viidatakse eelnõu artiklis 20 tasude kulubaasi puhul ühe abikõlbliku elemendina sõnaselgelt kuludele, mida lennuliiklusteenuse osutajad kannavad seoses oma järelevalve ja sertifitseerimisega riiklike järelevalveasutuste poolt. Selle õigusnormiga luuakse võimalus riiklike pädevate asutuste asjakohaseks rahastamiseks vastavate tasude kaudu. Eesmärgiga tõhustada asutustevahelist koostööd, et edendada eksperditeadmisi ja parimaid tavasid, tehakse ettepanek luua riiklike järelevalveasutuste jaoks asjakohane foorum tulemuslikkuse hindamise nõukogu kujul (vt lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 kavandatud uued artiklid 114a ja 114i). Tehakse ettepanek selgelt eristada ühtse Euroopa taevaga seotud küsimustes pädevate riiklike järelevalveasutuste ja EL lennundusohutuse alusmäärusega (EL) 2018/1139 hõlmatud lennundusohutuse valdkonnas pädevate riiklike asutuste ülesanded. Esimesena nimetatud asutused peaksid vastutama aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajalike finantstingimustega seotud majandusliku sertifitseerimise, aeronavigatsiooniteenuste hangete järelevalve ning tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide kohaldamise eest. Viimasena nimetatud asutused vastutavad jätkuvalt ohutussertifitseerimise ja –järelevalve ning muude lennundusohutuse alusmääruses (EL) 1139 kirjeldatud ülesannete täitmise eest. Aeronavigatsiooniteenuse pakkujate majanduslik sertifitseerimine ja lennuliiklusteenuste osutajate määramine (artiklid 6 ja 7) Aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusalane sertifitseerimine ja järelevalve on hõlmatud lennundusohutuse alusmäärusega (EL) 2018/1139. Lisaks selle alusel nõutavatele sertifikaatidele tuleks aeronavigatsiooniteenuste osutamise tingimuseks seada teatavate 11 „Koostalitusvõime“- EATMN-i (European Air Traffic Management Network) süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja käitamisomaduste ning käitamisprotseduuride kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus käitamine 12 COM(2020) 577 finantsstabiilsuse, vastutuse ja kindlustuskaitse nõuete täitmine. Sel eesmärgil tehakse ettepanek näha ette riiklike järelevalveasutuste välja antav majandussertifikaat. Muudetud ettepanekus on ka sätestatud, et lennuliiklusteenuse osutajad määratakse maksimaalselt kümneks aastaks. Eesmärgiks on tagada, et määramist hinnatakse korrapäraselt uuesti. CNS, AIS, ADS, MET13- ja terminali navigatsiooniteenused (artikkel 8) Lennuliiklusteenuseid toetavad teenused võivad suurendada kulutõhusust, eeldatavasti võimaldada suuremat paindlikkust ja edendada innovatsiooni. Need võimalikud täiustused on võimalik saavutada siis, kui teenuseid osutatakse turutingimustel, mis neid teenuseid nende olemuse tõttu reguleerivad. Seetõttu tehakse ettepanek asendada määruse (EÜ) nr 550/2004 artikkel 9 normiga, mis käsitleb CNS-, AIS-, ADS-, MET- ja terminali aeronavigatsiooniteenuste osutamist turutingimustel. Lennuliiklusteenuste suhtes, mida loetakse loomulikeks monopolideks, kehtib põhimõtteliselt nõue, et vastutavad ametiasutused peavad määrama konkreetse teenuseosutaja. Lennuliiklusteenuse osutajatel peaks siiski olema võimalik otsustada, kas hankida CNS-, AIS- , ADS- või MET-teenuseid. Terminali aeronavigatsiooniteenuste puhul peaks lennujaama käitajatel olema võimalik otsustada, kas hankida lähilennujuhtimisteenuseid, kui selline hange võimaldaks kasutajatel suurendada kulutõhusust. Samal tingimusel peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada lähenemislennujuhtimise teenuse hankimist. Võrdsete võimaluste tagamiseks ning diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks tuleks marsruudil (en route) osutatavad teenused teistest aeronavigatsiooniteenustest korralduslikult eraldada. Ühised teabeteenused (artikkel 9) Muudetud ettepaneku artikkel 9 sisaldab sätteid ühiste teabeteenuste (CIS) kohta, mida on vaja mehitamata lennuliikluse ohutuks korraldamiseks. Artikkel on viidud kooskõlla mehitamata õhusõidukite käitamise valdkonna hiljutiste regulatiivsete arengutega. Tehakse ettepanek reguleerida selliste teenuste hinnakujundust, et piirata mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise kulusid. Tulemuslikkuse kavad ja tasusüsteemid ning tulemuslikkuse hindamise asutus (artiklid 10–25) Majanduslikku reguleerimist tuleks tugevdada ja tõhustada. Selleks tehakse ettepanek anda määratud lennuliiklusteenuste osutajatele endile ülesanne koostada ja esitada oma tulemuslikkuse kavad pädevale asutusele heakskiitmiseks. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib selleks asutuseks olla EASA, kes tegutseb tulemuslikkuse hindamise asutusena (PRB)14, või riiklik järelevalveasutus. Tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioon, mille jaoks on lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muutmise ettepanekus sätestatud spetsiaalsed juhtimiseeskirjad, on kavandatud nii, et asjakohaseid otsuseid oleks võimalik teha vajaliku asjatundlikkuse ja sõltumatusega. 13 side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS), aeronavigatsioonteabeteenused (AIS), lennuliikluse andmeteenused (ADS), meteoroloogiateenuseid (MET) 14 Euroopa komisjoni ühtse Taeva algatuse järelevalveinstitutsioon, Performance Review Body (PRB) Kavandatavad rahastamiseeskirjad peaksid tagama, et PRB-le antakse vajalikud ressursid. Menetlusökonoomia huvides tehakse ettepanek, et PRB otsuste suhtes kohaldataks asjaomastele pooltele avatud kaebemenetlust. Muudetud ettepanekus sätestatakse PRB ja riiklike järelevalveasutuste vastavad kohustused seoses tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega. Eelkõige vastutab PRB marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste kulude jaotamise hindamise ja heakskiitmise ning marsruudil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kavade hindamise ja heakskiitmise eest. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad terminali aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kavade hindamise ja heakskiitmise eest. Selleks peavad määratud lennuliiklusteenuse osutajad, kes osutavad mõlemat liiki teenuseid, esitama eraldi kavad marsruudil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste ja terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste kohta. Kavandatud tasusüsteemi tingimused on selle uue lähenemisviisiga kooskõlas. Lisaks tehakse ettepanek kehtestada liidu tasandil tasude ümbersuunamise mehhanismid, et toetada eelkõige keskkonnaga seotud tulemusnäitajate või teenuse kvaliteedi parandamist. Lõpuks tehakse ettepanek lisada aeronavigatsiooniteenuste osutajate raamatupidamisarvestuse läbipaistvust käsitlevatesse eeskirjadesse nõuded (artikkel 25), mille eesmärk on aidata vältida ristsubsideerimist ja sellest tulenevaid moonutusi. Norm peaks eelkõige hõlbustama artiklite 8 ja 9 kohaldamist. Funktsionaalsed õhuruumiosad Muudetud ettepanek ei sisalda enam funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud sätteid. Selliste normide puudumine ei takista liikmesriikidel funktsionaalsete õhuruumiosade säilitamist või loomist, kui seda peetakse vajalikuks. Samuti ei takista selliste eeskirjade puudumine vajalikke koostöövorme aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahel. Võrgu haldamine (artiklid 26, 27 ja 28) Artiklis 26 loetletakse võrgu funktsioonid ja sätestatakse nende eesmärgid. Art 26 lg 1 kohaselt tagatakse lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonidega, et õhuruumi ning piiratud ressursse kasutatakse kestlikult ja tulemuslikult. Lisaks tagatakse nende funktsioonidega, et õhuruumi kasutajad saavad lennata keskkonna seisukohast kõige optimaalsematel marsruutidel, võimaldades samal ajal maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele. Need võrgufunktsioonid toetavad kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide täitmist ja põhinevad operatiivvajadustel. Artiklis 27 sätestatakse võrguhalduri roll, mis käsitleb võrgu funktsioonide täitmisele kaasaaitamist, ning kehtestatakse võrgu haldaja määramist, tema ülesandeid ja tema rakendatavaid otsustusprotsesse käsitlevad sätted. Tehakse ettepanek, et võrgu funktsioonide suhtes kohaldataks erieeskirju tulemuslikkuse kava kohta (artikkel 16). Artikli 28 kohaselt peab võrgu haldaja avaldama oma finantsaruanded ja läbima sõltumatu auditi. Andmete kättesaadavus ja juurdepääs andmetele (artikkel 31) Võrreldes algse ettepanekuga, teeb komisjon ettepaneku muuta andmete kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse reegleid, eesmärgiga hõlbustada lennuliiklusandmete teenuste osutamine piiriülesel ja kogu liitu hõlmaval turul. Lisaks tagatakse artikli 31 tingimustega, et uutel andmeturule sisenejatel oleks juurdepääs asjakohastele operatiivandmetele juba enne sertifitseerimist. Risttoetamise või topeltmaksustamise vältimiseks tehakse ettepanek kehtestada asjakohased hinnakujunduspõhimõtted. Õhuruumi paindlik kasutamine (artikkel 33) Artikkel 33 vastab suures osas määruse (EÜ) 551/2004 artiklile 7 ja paneb jätkuvalt vastutuse õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni15 kohaldamise tagamise eest liikmesriikidele. Samuti nõutakse artiklis, et seda kontseptsiooni rakendataks kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkavaga. Artikliga 33 täiendatakse lennundusohutuse alusmääruses (EL) 2018/1139 sätestatud olulist nõuet, mille kohaselt õhuruumi korraldamine peab toetama õhuruumi paindliku kasutamise ühetaolist kohaldamist. SESARi koordineerimine (artikkel 34) Artiklis 34 nõutakse asjaomastelt üksustelt koostööd, et tagada SESAR16 projekti eri etappide tõhus kooskõlastamine. Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse loomine Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) koosseisus (lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatus) Selleks on vajalik muuta lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139, milles on sätestatud EASA töö põhialused ja pädevus. Seetõttu tuleb nii ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimist kui lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139 käsitleda ühtse paketina. Käesoleval ajal tegutseb ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutus EUROCONTROLi17 koosseisus. Eelnõu näeb ette vajaliku sõltumatuse ja asjatundlikkuse tagamiseks ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse (Performance Review Body – PRB) EASA koosseisus. Eelnõu kohaselt on PRB otsuseid võimalik edasi kaevata ameti spetsiaalses asutuses, st apellatsiooninõukogus, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust. Komisjon peab lahendust, mille kohaselt EASA täidab PRB funktsioone oma spetsiaalse struktuuriüksuse ja funktsioonide omanike kaudu, asjakohaseks ka kulutõhususe seisukohast. Kavandatud määruses sätestatakse asutuste ja funktsioonide omanike koosseis ja asjakohased nõuded, et EASA saaks PRB-na tegutseda. Nimetatud eesmärkidel EASA-le antavad ülesanded ja volitused on sätestatud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni reguleeriva määruse uuesti sõnastatud ettepanekus. Need hõlmavad lennuliiklusteenuste osutajate tulemuslikkuse kavade hindamist ja kinnitamist, komisjoni nõustamist võrgustiku tulemuslikkuse kava heakskiitmise kohta, tulemuslikkuse seiret ning lennuliiklusteenuste osutajate tasude ühikumäärade kontrolli. 15 Õhuruumi paindlik kasutamine on Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldatud ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) arendatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille kohaselt ei tohiks õhuruum olla määratud üksnes tsiviil- või sõjaliseks õhuruumiks, vaid seda peaks määratlema pigem ühe tervikuna, mis peaks rahuldama kasutajate nõudmisi võimalikult suures ulatuses. Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005 16 SESAR (Single European Sky ATM Research Joint Undertaking) - Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi, SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi 17 Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, https://www.eurocontrol.int/ EASA kui tulemuslikkuse hindamise asutuse toimimise optimeerimiseks on vajalik muuta ELi ja EUROCONTROLi vahelist kõrgetasemelist lepingut, sest seoses PRB funktsiooni üleminekuga EUROCONTROList EASAle on vaja üle anda ka vastav tehniline teave ja tulemuslikkusega seotud andmed. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele Õiguslik alus Kavandatud muudatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2, mille järgi võivad Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kehtestada kohaseid sätteid mere- ja lennutranspordi kohta. Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 annab liidule õiguse tegutseda selles valdkonnas, mis kuulub jagatud pädevusse. Lennuliikluse korraldamine on konkreetselt alates 2004. aastast hõlmatud liidu õiguse sätetega, mida liikmesriigid ei saa iseseisvalt muuta. Sisuliselt ja olemuselt mõjutab lennuliikluse korraldamine kogu Euroopa Liidu õhuruumi. Kuna isikute, kaupade, teenuste ja kapitali piiriülene liikumine on lennundusele omane, siis sellega saab tegelda kõige tõhusamalt Euroopa Liidu tasandil. Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamiseks ja seeläbi tõhusama juhtimise võimaldamiseks on vaja tõhusat liidu tasemel juhtimist, et üldises perspektiivis lahendada õhuruumi läbilaskevõime probleemid ning võidelda lennureiside viivituste ja sellega kaasnevate täiendavate heitkoguste vastu. Lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatusettepanek on komisjoni muudetud eelnõu paketi oluline osa ning selliseid muudatusi saab teha ainult liit, mitte tema liikmesriigid. Proportsionaalsus Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. See keskendub elementidele, mida toetavad kaasnevad komisjoni töödokumendi18i III ja IV lisas loetletud sisendid. Vahendi valik Algne ettepanek oli muuta kehtivaid määrusi, sõnastades need selguse huvides uuesti üheks. See lähenemisviis on komisjoni hinnangul endiselt õigustatud ja tuleks kasutada sama vahendit (uuesti sõnastatud määrust – recast) tingimusel, et sisus tehakse vajalikud muudatused Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusega seotud kavandatud muudatused käsitlevad lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139 ja peaksid seetõttu ka määruse kujul olema, mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See tuleks esitada eraldi muudetud uuesti sõnastatud ettepanekust19, kuna lennundusohutuse alusmäärus (EL) 2018/1139 ei kuulu uuesti sõnastatavate õigusaktide hulka. 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN 19 COM (2020) 579 Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Komisjon ei pea vajalikuks läbi viia uut mõjuhinnangut võrreldes 2013. a mõjuhinnanguga20, kuna peamised eesmärgid ja eelistatud võimalused ei ole märkimisväärselt muutunud, ning kavandatava teksti majanduslikud, keskkonnaalased või sotsiaalsed mõjud ei tohiks oluliselt erineda mõjudest, mis eeldatavasti tekiksid esialgse SES2 + ettepaneku tingimustest. Vaatamata mitmetele muudatustele kannab muudetud ettepanek 2013. aasta SES2 + ettepaneku eesmärke, ehkki mõnel juhul teistsuguste vahenditega. Mõnel juhul on 2013. aasta mõjuhinnangus määratletud eelistatud variantidele vastavad lahendused säilinud, kuid mõnda lahendust on ajakohastatud, et kajastada sektoris toimunud muutusi. Komisjoni töödokumendi21 4. jaos kirjeldatakse ja põhjendatakse muudatusi. Komisjon leiab, et kuna mõjuhinnangus sätestatud põhieesmärgid ja eelistatud võimalused jäävad endiselt sisuliselt alles, on ebatõenäoline, et siin pakutavad eeskirjad toovad kaasa märkimisväärselt erinevaid majanduslikke, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid mõjusid võrreldes esialgse SES2 + ettepanekuga. Seetõttu ei pea komisjon vajalikuks esitada muudetud ettepaneku uut mõjuhinnangut peale ülalviidatud komisjoni töödokumendis sisalduvale analüüsile. 2019. a loodi kõrgetasemeline eksperdirühm, kuhu kuuluvad viisteist valdkonna tunnustatud eksperti, et hinnata praegust olukorda ja lennuliikluse tulevasi vajadusi ELis. Pärast mitu kuud kestnud konsultatsioone, mis peeti ärakuulamiste vormis kõigi asjaomaste operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega, esitas kõrgetasemeline eksperdirühm 2019.a aprillis aruande ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta, mis kajastab rühma ühist seisukohta ja sisaldab kümmet soovitust22. Samal ajal tellis Euroopa Parlament katseprojekti Euroopa õhuruumi tulevase ülesehituse kohta, mille kokkuvõtteks koostati samuti 2019.a märtsis aruanne. 2019.a septembris toimus kõrgetasemeline konverents ühtse Euroopa taeva tuleviku teemal, mille tulemusena allkirjastati sidusrühmade ühisavaldus, milles kutsuti Euroopa institutsioone üles lihtsustama õigusraamistikku ja institutsionaalset ülesehitust, et vastata Euroopa lennuliikluse korraldamise praegustele ja tulevastele vajadustele, muutes selle eesmärgipäraseks. Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusega seotud kavandatud lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatused on osa ühtse Euroopa taeva moderniseerimise paketist. Kogu paketi puhul on komisjon teinud mõjuhinnangu 2013.a SES2+ ettepaneku raames23. Täiendavalt on tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga seotud elemente hinnatud komisjoni töödokumendis24 ning arvestatud on nii Euroopa Kontrollikoja 2017. a soovitustega ühtse Euroopa taeva eriaruandes kui ka 2019. a ekspertide töörühma soovitustega ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta. Eelviidatud komisjoni töödokumendis võetakse arvesse ka üleskutseid tegutseda ülalkirjeldatud 2019.a Euroopa taeva tulevikku käsitleval kõrgetasemelisel konverentsil allkirjastatud sidusrühmade ühisdeklaratsioonis. 20 SWD (2013) 206 final 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN 22 Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine. Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on- the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf 23 SWD (2013) 206 final 24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN 2013. aasta mõjuhinnang ja Komisjoni ettepaneku sätete aluseks on olnud erinevad allikad. Uued sätted ei hõlma muudetud ettepanekut tervikuna ja on pärit COVID-19 pandeemia eelsest ajast. Seepärast ei ole ettepaneku analüüsimisel ega Vabariigi Valitsuse seisukohtades võimalik toetuda EL-ülesele kõikehõlmavale ajakohasele mõjuhinnangule. Sellest lähtuvalt on alljärgnev Eestit puudutav mõjuhinnang esialgne ning võib muutuda eelnõu menetluse käigus. Arvestades jätkuvaid ülemaailmselt COVID-pandeemia tõkestamiseks võetavaid meetmeid ning seniste prognooside liigset optimistlikkust, ei ole transpordisektori osana lennunduse taastumine usaldusväärselt prognoositav. Tervikuna on oluline tagada, et planeeritavad muudatused ei halvendaks Eesti lennuliikluse ja selle juhtimise olukorda. Tasub eriti arvestada, et sarnased põhimõtted tiheda lennuliikluse ja lennuväljade võrguga keset Euroopat ja tunduvalt hõredama lennuliikluse ja lennujaamade võrguga Euroopa äärealal ei pruugi anda samasugust positiivset tulemust, sest olud ja turutingimused on kahes piirkonnas täiesti erinevad. Teenuste vaba osutamine toimib edukalt ainult osadele teenustele, teistele teenustele võib tekkida suur hinnatõus või võimetus üldse seda teenust osutada. Mõju majandusele Määruse jõustumisega tõhustatakse ühtse Euroopa taeva paketi raames kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamist. Aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelised koostöövormid soovitakse muuta paindlikumaks (koostöö ei pea toimuma üksnes funktsionaalsete õhuruumiosade raames) ning see peaks kaasa aitama tulemuslikkuse saavutamisele. Perspektiivis võiks see luua ärilise eelise sellistele aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, kes suudavad oma teenust odavamalt pakkuda. Arvestades, et Lennuliiklusteeninduse AS on üks Euroopa kuluefektiivsemaid teenuseosutajaid, võiksid paindlikumad koostöövõimalused suureneda. See eeldab siiski ettevõtte tegevuste kohandamist ning koostoimes muude nõuetega ei pruugi see anda lisandväärtust. Vaba turu tingimustes teenuste pakkumine võib avada uusi ärivõimalusi teenuseosutajatele nii Eestis kui üle ELi teenuste pakkumiseks. See eeldab Lennuliiklusteeninduse ASi kohanemist ning valmisolekut pakkuda teenuseid vaba turu tingimustes, samas Eestis kui EL äärealal teistest ELi liikmesriikidest pärit teenusepakkujate tõenäolist huvi teenuse osutamiseks ei ole hetkel võimalik hinnata. Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul näevad suured teenuseosutajad siinkohal võimalust turg üle võtta alapakkumistega, pidades silmas oma jooksvate kulude vähendamise eesmärki ja arvestades, et osade teenuste kulu eeldatavasti makstakse kinni ülelendudest saadavast tulust ning teised teenused ostetakse tõenäoliselt sisse riigi või lennujaama poolse lisatoetusega. Selgemalt väljendatakse aeronavigatsiooniteenuse osutajate õigust nii teenuste kui ka tugiteenuste delegeerimiseks, mis komisjoni hinnangul pikemas perspektiivis võimaldab õhuruumikasutajate ja tarbijate jaoks teenuse hinda alandada. Samas võib hinna alandamine väiksemate teenusepakkujate jaoks (Lennuliiklusteeninduse ASi) tähendada hoopis hinnatõusu ning lisaks killustatust eraldi erinevaid teenuseid pakkuvate äriühingute loomise näol. Lennuliiklusteeninduse AS ostab ka praegu valdkonniti tugiteenuseid sisse, kuid komisjoni ettepanek ei pruugi olla väikeste teenuseosutajate jaoks mõistlik. Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul võib esialgu alapakkumiste tulemusel saada viidatud teenuseid soodsama hinnaga, kuid, samas on võimalus, et Eesti enda teenuseosutaja võimekuse kadumise korral tõenäoliselt edaspidi hind tõuseb. PRB analüüside kohaselt on täna Eesti teenuseosutaja tugiteenuste hind üks odavamaid EL-is. Eelnõu rakendussätted ei ole eelnõu menetluse hetkefaasis veel teada ning seetõttu ei ole teada ka teenuseosutajate majandusliku sertifitseerimise täpsed nõuded/tingimused ega nende nõuete mõju teenuseosutajale. Hetkel kehtivas komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 25 on sätestatud nõuded teenuseosutajate majanduslikule ja finantssuutlikkusele ning vastutus- ja kindlustuskaitsele. Seisukoha kujundamiseks on vajalik komisjoni selgitus, kas kehtivad nõuded tõstetakse lihtsalt üle uude rakendusakti, mis kehtestab majandusliku sertifitseerimise nõuded, või muudetakse/karmistatakse nõudeid olulisel määral. Seetõttu ei ole võimalik hinnata kavandatavate muudatuste mõju riigile ja teenuseosutajatele. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Koostöö õhuruumi korraldamisel võimaldab muuta õhuruumi kasutamise efektiivsemaks, lühendada marsruute, mis vähendab lennunduse heitkoguseid, seeläbi vähendades mõju keskkonnale. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Võrreldes kehtiva regulatsiooniga olulisi muudatusi ei ole plaanis. Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel (juhindumine mh Euroopa lennuliikluse üldkavast) on oluline tagada, et kavandatavad Euroopa nõuded ei takistaks suveräänse riigi julgeoleku tagamise kohustuste täitmist ning liikmesriigil säilib võimalus võtta lennujuhtimine kriisisituatsioonides (oht võib tuleneda riigisiseselt kui ka väljastpoolt) üle ka siis, kui kriisi tekkimise momendil osutas marsruudi aeronavigatsiooniteenust (en route) teise liikmesriigi teenuseosustaja lennujuht. Vastasel juhul avaldaks see mõju riigikaitse võimekusele ja ka julgeolekule. Aeronavigatsiooniteenuste tükeldamine võib mõjutada kaitselennundust nii julgeoleku- (kui teise riigi lennujuht juhib Eesti õhuruumis lennuliiklust ning andmekaitse) kui ka rahalisest aspektist. Samuti on oluline riigisiseselt silmas pidada, et Eestis omab ka Kaitsevägi tsiviilnõuetele vastavat aeronavigatsiooniteenuste osutaja sertifikaati. Tegemist ei ole ELis tavapärase praktikaga. Seetõttu tuleb eelnõu kohase teenuseosutajate EL majandussertifikaadi regulatsiooni kehtestamisel riigisiseselt tagada, et Kaitsevägi saaks ka edaspidi oma tegevuseks vajalikke teenuseid osutada. Mõju regionaalarengule Koostoimes mõjuga majandusele võib aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks teenuste sisseostmisel Eesti kaotada võimekuse ise osutada vastavaid teenuseid, millega kaasneb ekspertteadmiste kadu ning tõenäoline on Eesti lennundussektoris teatud valdkondade marginaliseerumine. Suurem osa pakutud muudatusettepanekutest parandavad Kesk-Euroopa õhuruumi olukorda, kuid mitmete üle ELi kavandatavate nõuete hetkesõnastus ei arvesta Euroopa Liidu äärealade 25 Komisjoni 1. märtsi 2017.a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (sh Eesti) ja väikeste teenuseosutajate olukorraga. Samas on Eesti huvides algatused, mis aitavad üldiselt kaasa Euroopa õhuruumi efektiivsele ja tõhusale korraldamisele ning tõhustavad digitaalsete lahenduste kasutamist. Samuti on Eesti huvides ühtse Euroopa taeva raamistiku kiire rakendamine, et vähendada lennundussektori keskkonnajalajälge. Eelnõu kohase ELi aeronavigatsiooniteenuste tasusüsteemis ühtse ühikuhinna loomisega tõuseb Eestis õhuruumi kasutajatele hind, kuid ristsubsideerimise rangemate reeglite korral on ELi äärealadel (sh Eestis) kvaliteetsete lennuühenduste tagamiseks terminali navigatsioonitasude madalad hinnad olulise tähtsusega. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõu kohase riikliku finants- ja lennundusohutusjärelevalve korraldamiseks on vaja muuta riigisiseseid õigusakte ning järelevalveasutuste struktuuri ja pädevusi. Järelevalve võimalik üleminek nõuetekohase riigisisese järelevalve võimetuse korral EASA-le mõjutab riigisisest õigust ja riigiasutuste tegevuse korraldamist. Peamine administratiivne mõju riigisektoris langeb Lennuametile, kes pädeva asutusena teostab ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle. Eelnõu kohaselt on vajalik teostada aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle ka tõhusat finantsjärelevalvet. Hetkel Lennuametil selline finantsjärelevalve võimekus puudub, uue transpordi ühendameti26 loomisega peaks samas tekkima ka finantsjärelevalve võimekuse ressurssi. Teema keerukust arvestades on nõuetekohase finantsjärelevalve võimekuse loomine aeganõudev. Järelevalve EASAle ülemineku mõjusid ei ole hetkel võimalik prognoosida. Mõju sotsiaalvaldkonnale Otsene mõju sotsiaalvaldkonnale puudub. Mõju rahastamisele ja investeeringutele Seni teemaks olnud ja plaani võetud Lennuameti rahastamismudeli muutmine (järelevalvefunktsiooni kulude katmine osaliselt teatud aeronavigatsioonitasudest) muutub selles vaates keerulisemaks27, seetõttu jätkub tõenäoliselt Lennuameti (või ühendameti vastava valdkonna) ainurahastamine riigieelarve kaudu, millest tulenevalt ei ole võimalik tekitada ka vajalikku paindlikkust lennundussektori muutustega arvestamisel. Eelnõu artikli 20 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb tasude kulubaasi arvestada NSA (finantsjärelevalve asutuse) lennuliiklusteenuse osutaja järelevalve ja sertifitseerimisega seotud kulud, ülejäänud järelevalvega seotud kulusid ei ole seal lubatud näidata. Kehtiva regulatsiooni 26 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a9484eb7-f560-4479-b4f5- 1446bad59bf7/Vabariigi%20Valitsuse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(L ennuameti,%20Maanteeameti%20ja%20Veeteede%20Ameti%20%C3%BChendamine) 27 Eelnõu artikli 20 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb tasude kulubaasi arvestada NSA (ehk siis finantsjärelevalve asutuse) lennuliiklusteenuse osutaja (ülejäänud aeronavigatsiooniteenuste eest ei ole ette nähtud) järelevalve ja sertifitseerimisega seotud kulud. Hetkel on olnud lubatud kulubaasi arvestada NCA kulud ( mis hetkel katab nii ohutus- kui finantsjärelevalvet) ning Eesti on seda võimalust ka kasutanud, tasude kulubaasi on arvestatud osa Lennuameti ja MKM kulusid (see summa ei tule küll otse LA eelarvesse). Ehk siis edaspidi ei saa teenuseosutajate ohutusjärelevalve kulusid tasudest katta ning need vahendid peavad tulema täielikult riigieelarvest. kohaselt on lubatud kulubaasi arvestada NCA tegevusega seotud kulud (kehtiva regulatsiooni kohaselt teeb see asutus nii ohutus- kui finantsjärelevalvet, edaspidi ainult ohutusjärelevalvet) ning Eesti on seda võimalust ka kasutanud, tasude kulubaasi on arvestatud osa Lennuameti ja MKM kulusid. See summa kajastub riigieelarves, mitte otseselt Lennuameti eelarves. Seega edaspidi ei saa teenuseosutajate ohutusjärelevalve kulusid tasudest katta ning need vahendid peavad tulema täies ulatuses riigieelarvest. Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul on ülelennutasudega seonduvate ristsubsideerimise rangemate reeglite korral edaspidi kohalikul tasandil aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seonduva võimekuse arendamine ülikeeruline ja riigi toetust või ümberkorraldamist vajavate valdkondade lisandumine on tõenäoline. Paindlike liikmesriikide ja teenuseosutajate koostöövormide jätkamine võimaldab küll välja töötada innovaatilisi lahendusi, kuid seda on teha keeruline ülereguleeritud keskkonnas vähendatud ressurssidega. Aeronavigatsiooniteenustest tugiteenuste sisseostmisel vähenevad väikeste teenuseosutajate ressursid ning võimekus arendustegevuseks. Mõju riigirahandusele Eespool kirjeldatud kavandatavad riigi järelevalveasutuse strukturaalsed ja ressursimuudatused (ohutus- ja finantsjärelevalve eristamine, ohutus- ja finantsjärelevalve tõhustamine) ning muudatused õhuruumikorralduses (vaba turg, detailsemad finantsnõuded) võivad mõjutada riigieelarvet. Mõju EL eelarvele Ühtse Euroopa taeva moderniseerimise ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet. Kavandatud uut tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni EASA koosseisus rahastatakse lõivudest ja tasudest ning see integreeritakse ameti haldusalasse. Ameti tegevuse järjepidevuse ja ülesannete täitmise tagamiseks tehakse ettepanek luua ühe aasta tegevuskulusid kattev reservfond. Lisaks soovitatakse näha ette, et ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni ülesannete ja volitustega seotud määratud lennuliiklusteenuste osutajad peavad tegema iga-aastaseid makseid uue funktsiooni loomiseks. Ettepaneku kohaselt võiks selliseid iga-aastaseid makseid koguda viiel eelarveaastal alates muutmismääruse jõustumisest, et katta ameti uute funktsioonide loomise kulud. 4. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 4.1. Eesti toetab ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi läbi Euroopa õhuruumi korraldamist ja haldamise üldist tõhusust. Eesti peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärealadel. Selgitus: Eesti toetab ühtse taeva kontseptsiooni ajakohastamist, kuna aeg on näidanud, et alates 2009. aastast on lennundussektor jõuliselt arenenud, tehnoloogia areng ja üldine liikluse püsiv kasv oli ülikiire kuni 2020. aasta alguseni. COVID-19 pandeemia tõttu on liiklus järsult vähenenud, mis on näidanud, et struktuuriliselt puudub kehtival kontseptsioonil vastupidavus, kuna teenuste osutamine ei ole piisavalt paindlik, et kohaneda muudatustega lennuliikluses ja majanduses. Keskkonnateemade aktuaalsus ja tehnoloogiline areng (eelkõige mehitamata õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) näitavad, et transpordi digiteerimine ja süsinikdioksiidi vähendamine vajavad rohkem pingutusi. Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama kiiresti ja tõhusalt reageerida nõudluse muutusele või erinevatele geograafilistele vajadustele. Samas on komisjoni muudetud ettepanekus sätteid, mille mõju ei ole selge, tõstab haldus- ja finantskoormust ning kohati on ilmne liigne regulatsioon ja kontroll ilma, et oleks selge nende sätete seos ühtse Euroopa taeva eesmärkide saavutamisega. Arvestades, et komisjon on teinud 2013. a ettepanekus üsnagi ulatuslikke sisulisi muudatusi (milleks on käesolev muudetud ettepanek) ning on nende tegemisel lähtunud erinevatest allikatest, pidamata vajalikuks terviklikku ja ajakohast mõjuanalüüsi, ei ole kõigi muudatuste eesmärk ja mõjud selged ei EL ega liikmesriigi tasandil. Suurem osa lahendatavatest probleemidest puudutab Kesk-Euroopat, kus õhuruum on oluliselt üle koormatud ning nõudluse tipuajal põhjustanud hulgaliselt viivitusi ja sellest tulenevalt kaasa toonud rahalisi kahjusid nii reisijatele, lennuettevõtjatele kui riikide majandustele tervikuna. Arvestades asjaolu, et muudetud ettepanek sätestab ühised nõuded üle ELi, arvestamata liikmesriikide suuruse või asukohaga seotud eripärasid, on oluline vältida olukorda, kus ELi äärealadel asuvates liikmesriikides puudub võimekus nõuetekohase ja kestliku aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks. Eesti kontekstis hindame, et lennuliikluse kasv Euroopa õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja vahetamiseni võimekamate süsteemide vastu. Seega tuleb prioriteetide, struktuuride ja juhtimise osas ette võtta muudatusi, et tagada järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu, efektiivne ja jätkusuutlik teenindamine. Eestile sobib innovatiivsete ja keskkonna jalajälge vähendavate lahenduste kasutuselevõtt ning nende kasutuselevõtu soodustamine. Eesti toetab digitaalsetele lahendustele suurema tähelepanu pööramist. Kogu uus ühtse taeva kontseptsioon eeldab Eesti kui liikmesriigi ja teenuseosutajate kohanemist uute olude ning majandustingimustega. Lennuliiklusteenuse pakkujad otsustavad, kas hankida muid aeronavigatsiooniteenuseid (andmeteenused, side-, navigatsiooni- ja seireteenused, lennundusteabe teenused, meteoroloogiateenused, samuti terminali navigatsiooniteenused) turutingimustel. Komisjoni hinnangul on see võimalik, muutes operatiivandmed teistele teenuseosutajatele madalate kuludega kättesaadavaks, võimaldades piiriüleseid andmeteenuseid ja konkurentsi Euroopa andmeteenuste osutamise turul, ning prognoosib andmeteenuste turu kontseptsiooni juurutamisel kulude vähendamist alates 2030. aastast. Teenuseosutaja avatud turu tingimustel tegutsemine võib tähendada ka uusi võimalusi Lennuliiklusteeninduse AS-ile kui juba aastaid ühena Euroopa kuluefektiivseimatest teenuseosutajatest, pannes rohkem rõhku majanduslikule toimetulekule senise monopoolses seisundis tegutsemise asemel, kohandades oma ärimudelit ning suurendades ambitsiooni ka väljaspool Eesti teenuseid osutada. Samas võib tekkida oht, et aeronavigatsiooniteenuste pakkumisel avatud turul, kus uute süsteemide kasutuselevõtt eeldab suuri investeeringuid, Eesti aeronavigatsiooniteenuse osutaja Lennuliiklusteeninduse ASi võimekus jätkusuutlikult tegutseda langeb suurte teenuseosutajate kõrval. Arvestades, et muudetud ettepaneku menetluse hetkeseisus ei ole teada rakenduslikud aspektid, võib mitmes valdkonnas kulutõhususe asemel siiski prognoosida kulude ja halduskoormuse kasvu. Ka adekvaatse mõjuhinnangu puudumine tekitab ebakindlust, tõstatades küsimusi aeronavigatsiooniteenuste kestliku ja kulutõhusa osutamise võimekuses ELi äärealadel. Euroopa Komisjon on SES ettepaneku tegemise algusest peale näinud parima lahendusena teenusepakkujate ühinemist ja Eestile ei pruugi olla soodne olukord, kus Eestis Lennuliiklusteeninduse AS-i teenuste eraldamise tõttu ostetakse kõik teenused sisse ning Eesti enda teenuseosutaja võimekus aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kaob täielikult. Ka ei pruugi Eesti teenuseosutaja uutele turgudele sisenemine olla lihtne, kui turu avamise eesmärgil tehtud muudatusettepanekud väiksemate teenuseosutajate investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet hoopis vähendavad. 4.2 Eesti toetab riiklike aeronavigatsiooniteenuste järelevalveasutuste rolli ja nende sõltumatuse tõhustamist tingimusel, et järelevalveasutuste tegevuse ja sõltumatuse tagamine jääb liikmesriigi pädevusse ning järelevalveasutuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate halduskoormus oluliselt ei kasva. Eesti võib toetada finantsjärelevalve eristamist lennundusohutusjärelevalvest juhul, kui sellega ei suurendata ebamõistlikul määral liikmesriikide, ettevõtjate ega asutuste haldus- ega finantskoormust. Selgitus: muudetud ettepaneku II peatükis sätestatakse liikmesriikide järelevalveasutuste loomise ja nimetamise nõuded, riiklike järelevalveasutuste ülesanded ja asutustevahelise koostöö üldpõhimõtted. Järelevalveasutuste ülesannetega seonduv regulatsioon on sarnane juba kehtiva lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 regulatsiooniga. Muudatusega soovib komisjon tagada järelevalveasutuse sõltumatuse teenuseosutajatest, ennetamaks huvide konflikte. Samuti eristatakse muudetud ettepaneku kohaselt ohutus- ja finantsjärelevalvet, komisjoni selgituste kohaselt käsitletakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate finantsjärelevalvet sarnaselt teiste valdkondade majandusregulatsiooniga. Liikmesriikidel on kohustus tagada, et riiklikel järelevalveasutustel on vajalikud finantsvahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigeaegselt järelevalvega seotud ülesandeid; eelarve peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannetega. Lisaks nähakse ettepanekus ette riigisisese tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega seotud järelevalve ülemineku võimalus tulemuslikkuse hindamise asutusele (EASA koosseisus tegutsevale PRB-le), kui ilmneb, et liikmesriigi järelevalveasutus ei ole võimeline neid tõhusalt täitma (majandussertifikaadi väljaandmine ja selle järelevalve, hankenõuete täitmise järelevalve ning ühise teabeteenuse osutamise hinnakujunduse heakskiitmine jääb endiselt riikliku järelevalveasutuse ülesandeks). Lennundusohutuse ja finantsjärelevalve eristamine Komisjoni muudetud ettepaneku kohaselt tuleb eristada lennundusohutusjärelevalvet ja sertifitseerimist (lennundusohutusnõuetele vastavust kinnitab vastav ohutussertifikaat) ning finantsjärelevalvet ja sertifitseerimist (nõuetele vastavust kinnitab majandussertifikaat). - Finantsjärelevalve asutus (NSA – National Surveillance Authority) vastutaks majandusaspektide, hankenõuete, kindlustuse, samuti tulemuslikkuse ja tasusüsteemi nõuetekohase kohaldamise järelevalve eest. Finantsjärelevalve tähendab majandussertifikaadi väljaandmiseks ja järelevalveks vajalike toimingute läbiviimist, hankenõuete nõuetekohase kohaldamise järelevalvet ja nende rolli kajastamist tulemuslikkuse ja tasusüsteemide toimimisel. - Riikliku ohutusjärelevalve asutus (NCA – National Competent Authority) keskenduks ohutuse järelevalvele ja muudele lennundusohutuse alusmääruses (EL) 2018/1139 kirjeldatud ülesannetele. Muuseas peaksid liikmesriikide järelevalveasutused (NSAd) olema valmis tulemuslikkuse ja tasustamissüsteemi rakendamisega seotud ülesandeid delegeerima EASAle (PRB), kes täidaks liikmesriikide järelevalveasutuste ülesandeid nende asemel. Sama põhimõte kehtib juba lennundusohutusmääruse (EL) 2018/1139 alusel ohutusjärelevalves. Finants- ja lennundusohutusjärelevalve eristamiseks peaks mõlemad olema selgelt piiritletud. See eristamine ei takistaks liikmesriike määramast mõlema ülesande täitmiseks ühte asutust, tingimusel, et austatakse funktsioonide sõltumatuse nõudeid. Kavandatav järelevalveasutuse ja teenuseosutaja eraldamise muudatus puudutab Eestit osaliselt. Eestit ei puuduta järelevalveasutuse eraldamise nõue teenuseosutajast – riiklik järelevalveasutus Eestis on Lennuamet, kes tegutseb täiesti sõltumatult teenuseosutajast (Lennuliiklusteeninduse ASist). Käesoleval ajal teostab aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle riiklikku järelevalvet Lennuamet. Arvestades Riigikogus menetluses olevat transpordi ühendameti loomist käsitlevat eelnõud28, tuleb komisjoni ettepaneku kohaselt arvestada ühendameti struktuuri ja ressursside kavandamisel lisaks käesoleval ajal Lennuametis täidetava lennundusohutuse järelevalve ülesande täitmisele ka aeronavigatsiooniteenuste osutajate nõuetekohase finantsjärelevalve võimekuse loomise ning õigusaktide muutmisega. Arvestades, et tulevikus kavandatakse kahte eraldiseisvat sertifitseerimis- ja järelevalveprotsessi (ohutus- ja finantsvõimekus), kaasneb finantsvõimekuse hindamisel ning majandussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse järelevalvega täiendav ressursikulu, mille saadav lisaväärtus ning seos ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni eesmärkide saavutamisega ei ole komisjoni poolt piisavalt põhjendatud. Lisaks suureneb kahe sertifitseerimis- ja järelevalvemenetlusega ka teenuseosutajate (järelevalvesubjektide) halduskoormus, kuna menetluste arv sisuliselt kahekordistub. Eelnõu kohaselt kehtestatakse ka ühtsed NSA järelevalvet teostavate töötajate valiku ja värbamisega seotud menetlused (eelnõu art 3 lg 10), mis peaksid jääma liikmesriigi pädevusse. Eestis on teenistusse võtmise tingimused sätestatud avaliku teenistuse seaduses ning analüüsi vajab, kas ja millises ulatuses oleks kavandatavate nõuete kehtestamisel vaja muuta avaliku teenistuse seadust. Hetkel on ebaselge, milline on majandusliku sertifikaadi väljaandmise lisaväärtus. Kui teenuseosutaja on saanud majandussertifikaadi (ja sellega tunnistatud majanduslikult tugevaks) on tal õigus osutada teenuseid kogu ELis. See tähendab, et esmane sertifikaat kehtib olenemata teenuseosutaja osutatavate teenuste ulatusest ehk, kui teenuse osutaja saab majandusliku sertifikaadi osutades teenust näiteks ainult ühel lennuväljal, siis laiendades teenuse osutamist veel mitmele lennuväljale, võib ta välja antud majandusliku sertifikaadi põhjal väita, et tal on piisav finantssuutlikkus ka teenuse osutamiseks mitmel lennuväljal. Järelevalveasutuse sõltumatus Eestit puudutab oluliselt artikli 3 lõike 6 nõue, mille kohaselt nimetab strateegiliste otsuste eest vastutavad isikud ametisse asjaomase liikmesriigi üksus, kellele otseselt ei kuulu aeronavigatsiooniteenuste osutajad. Samuti ei tohi strateegiliste otsuste vastuvõtmise, auditeerimise või muude selliste ülesannete eest vastutavad isikud, kes on otseselt seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajate järelevalve või tulemuseesmärkidega, vähemalt kahe aasta 28 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a9484eb7-f560-4479-b4f5- 1446bad59bf7/Vabariigi%20Valitsuse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(L ennuameti,%20Maanteeameti%20ja%20Veeteede%20Ameti%20%C3%BChendamine) jooksul pärast oma ametiaja lõppu riiklikus järelevalveasutuses töötada aeronavigatsiooniteenuse osutajate juures ühelgi töökohal ega täita nende juures ametialaseid kohustusi. Eestis kuulub nii Lennuamet (osa tulevasest ühendametist) kui ka aeronavigatsiooniteenuste osutajatest riigiosalusega äriühingud Lennuliiklusteeninduse AS ja AS Tallinna Lennujaam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldussalasse, mis komisjoni ettepaneku realiseerimisel tähendab riigisiseseid ümberkorraldusi ning õigusaktide muudatusi strateegiliste otsuste tegemisega seotud isikute ametisse nimetamisel. Lisaks on Eesti piiratud tingimustes problemaatiline säte, mille kohaselt ei või lennunduse tippspetsialistid riigi teenistusest lahkudes kahe aasta jooksul asuda tööle varasema järelevalvesubjekti juures, omamata muid võimalusi erialaseks tööks Eestis. Eesti avaliku teenistuse seaduse § 60 lg 5 kohaselt on vastava piirangu kestus üks aasta, samuti näeb sama paragrahvi lg 6 ette erandite tegemise võimaluse, arvestades ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust. Liikmesriigi järelevalvefunktsioonide üleminek EASA-le (PRB-le) Muudetud ettepaneku artikliga 3 lõikega 8 nähakse ette võimalus, et teatud juhtudel teeb siseriikliku järelevalveasutuse asemel aeronavigatsiooniteenuste osutajate järelevalvet EASA struktuuris tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutus. EASA-le delegeerimine ei hõlma kõiki riikliku järelevalveasutuse ülesandeid, ainult tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega seotud ülesandeid. Ehk siis majandussertifikaadi väljaandmine ja selle järelevalve, hankenõuete täitmise järelevalve ning ühise teabeteenuse osutamise hinnakujunduse heakskiitmine jääb endiselt riikliku järelevalveasutuse ülesandeks. Sisuliselt suureneksid sellisel juhul riigi kulutused, kuna ikkagi tuleb üleval pidada oma NSA-d ning katta ka EASA tegevusega seotud kulud. Kulusid on küll teatud ulatuses võimalik katta aeronavigatsioonitasude abil, kuid see suurendaks tasusid ning vähendaks Eesti atraktiivsust õhuruumi kasutajatele. Lõikes 8 toodud liikmesriigi nõudmisel järelevalve üleminek võib toimuda nii liikmesriigi soovil või EASA (PRB) järelevalve tulemusena, mil ilmneb, et liikmesriigil puudub nõuetekohane järelevalve võimekus. Komisjon on muudetud ettepanekut tutvustades andnud märku29 võimalikust pretsedendist ning arvestades Eesti piiratud ressursse, on meil järelevalve üleminek riigisiseselt järelevalveasutuselt EASA-le tõenäoline. Samas peaks Eesti taolise olukorra tekkimist ennetama, kuna taolise järelevalve mõjusid riigieelarvele ei ole hetkel võimalik prognoosida. Samuti on Eesti tingimustes oluline aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja järelevalvega seotud oskusteabe säilitamine ja arendamine oluline, tagamaks Eesti lennundussektori elujõulisuse ja kestlikkuse. Lisaks omab Eesti kontekstis tähtsust asjaolu, et EASA-le delegeeritavad tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega seotud ülesanded ei sisalda ainult järelevalve ülesandeid, vaid näiteks ka marsruudi- ja terminalinavigatsioonitasu ühikumäärade kehtestamist. Eesti kontekstis kaasneb sellega oht, et sisuliselt annab liikmesriik eeltooduga kogu aeronavigatsiooniteenuste tasude hinnakujundamise valdkonna EASA-le, kui Eesti ei pööra senisest oluliselt suuremat tähelepanu aeronavigatsiooniteenuste osutajate finantsjärelevalvele. Seega on oluline panustada riigisisese järelevalvevõimekuse tõhustamisse ja suurendamisse. Arvestades Eesti Lennuameti piiratud ressurssi, toetame oskusteabe suurendamiseks ja ekspertide teadmiste vahendamiseks artiklis 5 tarvitusele võetavaid meetmeid. Teatud määral 29 SES muudetud ettepaneku tutvustus EL nõukogu lennunduse töögrupi kohtumised 8. ja 13. oktoobril 2020 toimub taoline teadmiste vahetamine ja ekspertide vahendamine juba praegu NEFABi (Põhja- Euroopa funktsionaalne õhuruumiosa – North European Functional AirSpace Block) koostöö raames. Samas luuakse ka lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatuse (uued artiklid 114a ja 114i) kohaselt riiklike järelevalveasutuste jaoks asjakohane foorum tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu kujul, mis Eesti seisukohalt on tervitatav, kuid arvestades, et selle tegevust rahastatakse õhuruumi kasutajate toel, tähendab see finantskoormust lennundussektorile. 4.3 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva koordineerituma institutsionaalse raamistiku ülesehitust, eriti tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse (PRB) loomist Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) struktuuris eeldusel, et sellega kaasneb majanduslik kokkuhoid liikmesriigile. Eesti ei toeta tulemuslikkuse järelevalveasutuse pädevuste laiendamist funktsioonidega, millega kaasneb suurem aruandluskohustus liikmesriikidele ja teenuseosutajatele ilma, et see oleks otseselt seotud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni eesmärkide saavutamisega. Selgitus: SES II+ paketi raames kavandatakse tänase tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse (PRB) institutsionaalset ja funktsionaalset reformi, arvestades kõrgetasemelise lennundusekspertide töörühma 2019.a aruande soovitusi30. Olemasoleval PRB-l on komisjoni abistamise roll, strukturaalselt asub institutsioon EUROCONTROLi koosseisus. Komisjoni muudetud ettepaneku kohaselt viiakse PRB funktsioon üle EASA koosseisu ning liikmesriikide ning määratud teenuseosutajate üle teostatakse finantsjärelevalvet sarnaselt ülejäänud EASA pädevusse kuuluvate järelevalveülesannete täitmisega. Tulemuslikkuse eesmärkide saavutamiseks koostatavaid tulemuslikkuse kavasid koostavad edaspidi teenuseosutajad ning esitavad need PRB-le või riiklikule järelevalveasutusele. See kava sisaldab kõigi vaatlusperioodi jooksul osutatavate aeronavigatsiooniteenuste prognoositud kulusid, mille alusel seab komisjon kogu liitu hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid. PRB hindab ja kiidab heaks marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse plaanid. Riiklikud järelevalveasutused hindavad ja kiidavad heaks terminali aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse plaanid, mõlemat tüüpi teenuseid osutavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad peaksid esitama kaks eraldi tulemuslikkuse kava. Eestile sobib ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse loomine EASA struktuuris. Arvestades asjaolu, et PRB funktsioone rahastatakse õhuruumi kasutajatasudest, eeldab komisjon EASA struktuuris oleva PRB kulude olulist vähenemist. Samas ei ole hetkel teada, kui palju PRB kulud muudatusega vähenevad. Eeldatavasti väheneb Lennuameti (osa tulevasest ühendametist) roll tulemuslikkuse kavade koostamisel, kuid suureneb koormus teenuseosutaja poolt esitatavate kavade heakskiitmisel ning koostöös PRB-ga nähakse järelevalveasutusi keskendumas täielikult järelevalvele ja regulatiivsele rollile. Teenuseosutaja (Lennuliiklusteeninduse ASi) roll oma tulemuskavade koostamisel ja vastutusel suureneb. Komisjon ei ole selgitanud piisavalt tulemuslikkuse kavade koostamise ja heakskiitmise tsentraliseerituse ning otsustusõiguse liikmesriikidelt PRB-le liikumise vajadust ega seost ühtse 30 Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine. Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on- the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf Taeva eesmärkide saavutamisega, mistõttu esialgsel hinnangul on tegemist halduskoormuse tarbetu suurendamisega. 4.4. Eesti toetab Euroopa õhuruumi ühtse tasusüsteemi muudatusi, milles on arvestatud regionaalsete eripäradega ning mis ei põhjusta Eestis märgatavat aeronavigatsiooniteenuste tasude tõusu. Eesti peab vajalikuks tugiteenuste eraldamise nõude kehtestamisel võtta arvesse väiksemate teenusepakkujate olukorda ning ei toeta üldist tugiteenuste eraldamist. Selgitus: Ühtsed tariifid Selgitus: senist aeronavigatsiooniteenuste31 tasusüsteemi kavandatakse muuta nii, et see võimaldaks komisjonil kehtestada ühtsed tariifimehhanismid, ühtlustades mehhanismi kogu Euroopa õhuruumi jaoks, mille abil toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Need meetmed võimaldavad komisjoni hinnangul tasude ümbersuunamist, põhinedes määratud kriteeriumidel, mh arvestatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumi. Eelnõust ei selgu, kuidas täpsemalt tasudega toetatakse uute tehnoloogiate kasutusevõttu. Eestile ei ole kavandatav ühtne kulude jaotamise metoodika kehtestamine marsruudi ja terminalinavigatsiooniteenuste vahel tänapäevatingimustes soodne, kuna kohalikud olud mõjutavad terminali navigatsiooniteenuseid märkimisväärselt ja see võib tuua kaasa terminalitasude olulise suurenemise, mis omakorda raskendab terminaliteenuse osutamist avatud turu tingimustes. Samuti eeldab see aeronavigatsiooniteenuste osutaja kohanemist, sest ELi ühtse ühikuhinna loomisega tõuseb Eestis õhuruumi kasutajatele hind, aga lennuliikluse tehtud kulutused on tegelikult väiksemad ning tehtud kulutuste ja tasude vahe läheb osaliselt Kesk-Euroopa ülitiheda lennuliikluse korraldamise toetuseks. Arvestades, et Eesti asub ELi äärealal, mis ei ole sarnaselt Kesk-Euroopale atraktiivne lennuühenduste mõttes ning juhul, kui ülelennutasudest ei ole võimalik osa kuludest katta, on ühenduste tagamisel terminali navigatsioonitasude madalad hinnad teenuseosutaja senise ärimudeliga jätkamisel olulise tähtsusega. Eelnõu kohase terminali navigatsioonitasude kallinemine tuleneb ülelennutasude arvestuse muutmisest (hetkel katab ülelennutasu ka terminaliteenuste kulusid). Kui terminali aeronavigatsiooniteenust pakutakse avatud turul, väheneb Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul ettevõtte konkurentsivõime, sest seadmete jm vajaliku soetamine ainult Tallinnas aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks on kulukas. Lennuliiklusteeninduse AS on juba teinud investeeringud olemasolevatesse seadmetesse, kuigi digiteerimisega ja tehnoloogia arenguga seonduvalt tuleb teha ka uusi investeeringuid. Seega eeldab komisjoni muudetud ettepanekus 31 Eelnõu kohaselt: marsruudi aeronavigatsiooniteenused on lennuliiklusteenused, mis on seotud õhusõiduki juhtimisega stardi- ja tõusuetapi lõpust kuni lähenemis- ja maandumisetapi alguseni ning marsruudil osutatavate lennuliiklusteenuste osutamiseks vajalikud aeronavigatsiooniteenused; terminali aeronavigatsiooniteenused on lähilennujuhtimisteenused või lennuvälja lennuinfoteenused, mis hõlmavad lennuliikluse nõustamisteenuseid ja häireteenuseid ning lennuliiklusteenuseid, mis on seotud õhusõiduki saabumise ja lahkumisega kindlaksmääratud vahemaani asjaomasest lennujaamast, mis on vajalikud käitamisnõuete täitmiseks, ning nendega seotud vajalikke aeronavigatsiooniteenuseid sätestatud nõuetele vastamine olulist Lennuliiklusteeninduse ASi kohanemist ning vastamist avatud turu tingimustele ning suurendades ambitsiooni ka väljaspool Eestit teenuse osutamiseks. Aeronavigatsiooniteenuste eraldamine ja teenuste hankimine Muudetud ettepaneku kohaselt peaksid konkurentsi seisukohast marsruudi aeronavigatsiooniteenused olema organisatoorselt eraldatud muudest aeronavigatsiooniteenustest (CNS, AIS, ADS, MET32) ja terminali aeronavigatsiooniteenustest. Seetõttu on välja pakutud andmesideteenuste eraldamine, kus pakkujad saavad valida endale sobivate teenuste pakkumist integreeritud viisil, kuid nad ei saa takistada teisi pakkujaid pakkumast konkureerivaid teenuseid. Selle kontseptsiooni eelduseks on raamatupidamise kohustuslik eraldamine lennuliiklusteenuste ja muude teenuste vahel (CNS, AIS, ADS, MET) ning operatiivandmete kättesaadavaks tegemine teistele teenusepakkujatele. Andmete ühiskasutusnõuded võimaldavad piirüleste andmesideteenuste osutamist ja konkurentsi andmesideteenuste osutamisel Euroopa turul. Komisjon näeb lennuliikluse andmesideteenuste kontseptsioonil suurt potentsiaali, mis peaks lõppkokkuvõttes soodustama ka läbilaskevõimet, st teenuse osutamise võimalust pakuvad paindlikumalt erinevad pakkujad. Defragmenteerimise toetamiseks on eesmärgiks on luua andmesideteenuste avatud turg, hõlmates digitaalse ühisturu (Digital Single Market – DSM) loogikat, mida toetab ka AAS (Airspace Architecture Study)33. Komisjoni hinnangul võib lennuliikluse tugiteenuste osutamine turutingimustes suurendada kulutõhusust, eeldatavasti võimaldada suuremat paindlikkust ja edendada innovatsiooni. Terminali aeronavigatsiooniteenuste puhul peaksid lennujaama käitajatel olema võimalik otsustada, kas hankida lähilennujuhtimisteenuseid, kui selline hange võimaldaks kasutajatel suurendada kulutõhusust. Samal tingimusel peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada lähenemislennujuhtimisteenuse hankimist. Komisjoni eesmärgiks on küll hinda alandada ning see meetod võib olla efektiivne tiheda lennuliiklusega piirkondades suurte teenusepakkujate puhul, kuid Kesk-Euroopa tõmbekeskustest eemal asuvate äärealade väiksemate teenusepakkujate jaoks (Lennuliiklusteeninduse AS) võib see tähendada hoopis vastupidist ehk kindlat hinnatõusu ja lisaks teenuste killustatust. Samuti on ebaselge, kuidas toimub hanke tulemusel teenuseosutaja määramine, mis on liikmesriigi pädevuses. Lennuameti hinnangul on lennujuhtimisteenuste avatud turul pakkumine väga keeruline, kuna ülispetsiifilised ja keerulised nõuded ei toeta tänapäevastes tingimustes uue toimiva äriühingu loomist, ning teenuseosutamine tähendab teenuse osutamise kohas nii operatsioonilist valmisolekut, seadmete ja personali olemasolu. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, ei saa pidada reaalseks ootust, et Eestis lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine oleks teenusepakkujale atraktiivne. Tänapäeval kaetakse osa lähenemisteenuse kuludest marsruudinavigatsiooni (ülelendude) tasudest. Komisjoni muudetud ettepaneku järgi seda enam teha ei saa ning ettepaneku kohaselt tõuseksid terminalinavigatsioonid sellisel määral, mis vähendavad Tallinna lennuvälja (regionaalsetest lennuväljadest rääkimata) atraktiivsust oluliselt, mõjutades Eesti lennuühendusi. Sel juhul võib olla vajalik riigi finantseerimine või siis innovatiivsete lahenduste kasutamine, mida tänapäeval ei ole. Siinkohal tuleb arvestada, et teenuseosutamise suhtes on kehtestatud ülidetailsed ja keerulised ohutusnõuded, mida äriliste huvide kõrval ei ole võimalik ignoreerida. Kuna hetkel 32 side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS), aeronavigatsioonialased teabeteenused (AIS), lennuliikluse andmeteenused (ADS), meteoroloogiateenuseid (MET) 33 https://www.sesarju.eu/node/3253 on Eestis investeeringud Tallinna-kesksed ning mujal osutatakse teenust minimaalselt, siis ongi vaid Tallinna lennuliikluse põhjal keeruline soodsat hinda pakkuda. Tugiteenuste pakkumisega on olukord veidi lihtsam, kuid ka siin on Kesk-Euroopa ja äärealade väikeste teenusosutajate olukord erinev, eeldades teenuseosutajalt väga suurt kohanemisvõimet ning ärimudeli muutmist. Sisuliselt tähendaks see lennujuhtimise osast eraldi äriühingu loomist ning praeguste tugiteenuste pakkumine peaks toimuma eraldiseisvalt ning neid teenuseid tuleks hakata lepingupõhiselt sisse ostma, muutes kogu teenuste osutamise juhtimise ja toimimise väga keeruliseks ning kulukaks. Lennuliiklusteeninduse AS ostab ka praegu valdkonniti tugiteenuseid sisse, kuid kavandatav nõue, et tugiteenused peaksid olema sisseostetavad, ei pruugi tuua kaasa majanduslikku säästu ega efektiivsust. Lennuliiklusteeninduse AS osaleb nii NEFABi kui BOREALISe34 koostöös, mille raames on võimalik ka edaspidi koostööd teha. Siiski sõltub oluliselt, millistel tingimustel ühtse Euroopa taeva ajakohastatud nõuded edaspidist koostööd lubavad. Võimalik on kaaluda ka koostööd NEFABi (NEFABi liikmed – Eesti, Läti, Soome ja mitte-EL riigina Norra) raames ühishangeteks, kuid see eeldab osalevate riikide ja teenuseosutajate ühiseid huvisid ja tihedat koostööd. Eesti Lennuliiklusteeninduse AS omab marsruuditeenuste eraldamises kogemust FINEST projektis osalemise näol eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne ja konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi kasutajatele. Teiste teenuste eraldamine ja läbi hangete ostmine tähendab Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul, et pikemas perspektiivis on tõenäoline nimetatud teenuste koondumine rahvusvaheliste suuremate ettevõtete kätte, kus ka Lennuliiklusteeninduse ASil on võimalik osaleda. Aeronavigatsiooniteenuste avamine avatud turule mõjutab ka liikmesriigi julgeolekut. Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel (juhindumine mh Euroopa lennuliikluse üldkavast) on oluline tagada, et kavandatavad Euroopa nõuded ei takistaks suveräänse riigi julgeoleku tagamise kohustuste täitmist ning liikmesriigil säilib võimalus võtta lennujuhtimine kriisisituatsioonides (oht võib tuleneda riigisiseselt kui ka väljastpoolt) üle ka siis, kui kriisi tekkimise momendil osutas marsruudi aeronavigatsiooniteenust (en route) teise liikmesriigi teenuseosustaja lennujuht. Vastasel juhul avaldaks see mõju riigikaitse võimekusele ja ka julgeolekule. 4.5. Eesti on paindlik funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö vabatahtlikuks muutmise suhtes, kuid soovib lähedase ja efektiivse naaberriikide ning teiste funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö jätkumist. Selgitus: Funktsionaalsete õhuruumiosade (Functional Airspace Block – FAB) loomise eesmärk oli vähendada Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades seda ümber vastavalt liiklusvoogudele, mitte riigipiiridele, et vähendada aeronavigatsiooniteenuste kulu. Muudetud ettepaneku kohasel jäetakse FABide koostöö nõue välja, kuna FABide moodustamisel alanud koostöö ei olnud õhuruumi killustatuse lõpetamiseks piisavalt tulemuslik. Liikmesriikide ja teenuseosutajate lähedast koostööd edaspidi ei reguleerita, jätkub vajaduspõhine koostöö. Juba 2013. a SES2+ ettepaneku mõjuhinnang eelistas õhuruumiosade koostöö paindlikumaks muutmist (Eesti toetas seda oma 2013.a seisukohtades). 2019.a ilmnes, et Euroopa enamiku FABide omavaheline koostöö 2009.a loodud vormis ei toimi ning seitsme FABi tegevusetuse suhtes on algatatud rikkumismenetlused. 34 Üheksa põhjala riigi aeronavigatsiooniteenuste osutajate liit, https://borealis.aero/Home.19.aspx Eesti kuulub Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumiossa (Northern European Functional Airspace Block – NEFAB) koos Läti, Norra ja Soomega. Sellise koostöö heaks näiteks on Eesti ja Soome arendatav ühisprojekt FINEST, mis on esimene reaalselt rakendatav dünaamiline piiriülene lennujuhtimise koostööprojekt Euroopas, eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne ja konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi kasutajatele. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et Eesti ja Soome lennujuhid juhivad lende mõlemas õhuruumis koos. See annab võimaluse õhuruumis samal ajal rohkem lende teenindada. Eestile on NEFABi raames koostöö olnud sobiv ja tulemuslik, kuid aeg on näidanud, et kohustuslikul koostööl on palju ebavajalikke haldus- ja finantskoormust sisaldavaid elemente. Seetõttu toetame liikmesriikide ja teenuseosutajate vajaduspõhist, mitte lihtsalt nõuete täitmisel põhinevat piiriülest koostööd. Arvestades, et NEFABi loomise alused on seni tulenenud otsekohaldatavast EL õigusest ning liikmesriikide vahelisest kokkuleppest, vajab täiendavat analüüsi, kas tulevikus sarnase koostöö jaoks on vaja muuta riigisiseseid õigusakte. 4.6. Eesti võib toetada võrgu haldamisega seotud muudatusettepanekuid ja tsentraliseeritud teenuste osutamise põhimõtet tingimusel, et võrgu haldaja, liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate õigused ja kohustused on tasakaalus. Selgitus: komisjon soovib muudetud ettepanekuga tugevdada võrgu haldamisel ühist otsustusprotsessi (Network Manager – NM), lisades võrgu halduri funktsioonide sekka läbilaskevõime, õhuruumi ja taristu haldamise funktsioonid. Võrgu siduva operatiivkava (Network Operations Plan – NOP) rakendamine tehakse kohustuslikuks ning nähakse ette tugevam seos tulemuslikkuse kavaga. Need muudatused võimaldavad komisjoni hinnangul rakendada võrgukeskset teenuse osutamise mudelit, mis on vajalik kestliku ja keskkonnasäästlikkuse tagamiseks. Võrguhalduri 2018. ja 2019. a suvel Kesk-Euroopas rakendatud läbilaskevõime kriisimeetmed näitavad komisjoni hinnangul võrgukeskse lähenemisviisi eeliseid. Suurem osa lahendatavatest probleemidest puudutab Kesk-Euroopat, kus õhuruum on oluliselt üle koormatud ning nõudluse tipuajal põhjustanud hulgaliselt viivitusi ja sellest tulenevalt kaasa toonud rahalisi kahjusid nii reisijatele, lennuettevõtjatele kui riikide majandustele tervikuna. Kuna muudetud ettepanekul puudub aja- ja asjakohane mõjuhinnang ning kavandatavate sätete rakendussätted ei ole eelnõu menetluse hetkefaasis veel selged, pole arusaadav , mida on silmas peetud mitmete mõistetega. Näiteks artiklis 26 ja 27 sätestatud mõiste „Euroopa õhuruumi struktuur“ on ebaselge: artikli 27 lõikes 9 on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad muude õhuruumi struktuuride kavandamisega seotud aspekte, välja arvatud artikli 26 lõigetes 2 ja 3 nimetatud aspektid. Hetkel on selgusetu, millised need muud nimetatud aspektid on, kuna artikli 26 lõige 2 ei täpsusta, milliseid aspekte see käsitleb, vaid käsitleb ainult Euroopa õhuruumi struktuuride kavandamist ja haldamist üldiselt. Samuti artikli 27 lg 3 kohaselt on võrgu haldajal väga suur roll reguleerimisel ja juhtimisel, samas aruandekohustus ja vastutus jäävad liikmesriikidele. Leiame, et õigused, kohustused ja vastutus peavad olema tasakaalus. Eesti seisukohast on oluline liikmesriigi suveräänsuse tagamine. Riigi õhuruumi kasutamine ja selle üle otsustamine on oluline riigi suveräänsuse juurde kuuluv õigus, millest lähtuvalt peab õhuruumi korraldamise iseotsustamise õigus jääma liikmesriigile. Eesti kontekstis hindame, et lennuliikluse kasv Euroopa õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja vahetamiseni võimekamate süsteemide vastu. Seega tuleb prioriteetides, struktuurides ja juhtimises ette võtta muudatusi ning kohaneda, et tagada järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu ja efektiivne teenindamine. 4.7. Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel, aeronavigatsiooniteenuste eraldamisel ja lennuliiklusvõrgu haldajale õhuruumi kasutamise korraldamise ülesannete andmisel on oluline tagada, et kavandatavad nõuded ei takistaks liikmesriigi julgeoleku tagamise kohustuste täitmist. Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmine nii, et seda reguleerib mitu dokumenti võib viia olukorrani, kus õhuruumi kasutamise korraldamine ei ole enam piisavalt paindlik ja kiire, et reageerida (liikmes)riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavale sündmusele. Aeronavigatsiooniteenuste eraldamise tulemusena tasustatakse eraldi lähenemisteenust ja en route teenust nii, et eelkõige en route teenust saaks osutada teine teenusepakkuja, kes ei pruugi asuda Eestis, olla Eesti äriühing või asutus ega lennujuht olla Eesti kodakondsusega. Selle tulemusena võib tekkida oht riigi julgeolekule ja lennuohutusele, sest Eestis kriisi tekkimisel (olgu selleks näiteks renegaat või vajadus riiki sõjaliselt kaitsta) ei allu lennujuht Eesti jurisdiktsioonile, mistõttu ta ei pea täitma Eesti valitsusasutuse või valitsuse antud korraldusi. Seetõttu on oluline riigi julgeoleku tagamiseks saavutada olukord, kus riik saab kiirelt üle võtta kogu õhuruumi kasutamise korraldamise, sealhulgas peab olema ka sõjaseisukorra ajal tagatud tsiviillennunduse aeronavigatsiooniteenuste osutamise võimekus. Lennuliiklusvõrgu haldajale täiendavate ülesannete panemisel, mis puudutab konkreetselt liikmesriikide õhuruumi haldamist, on otsene riigi julgeolekuoht, sest liikmesriik peaks muu hulgas avaldama kas täielikult või osaliselt oma riigi õhukaitse plaani, et tagada õhuruumi kasutamise paindlikkus kriisi ajal. Riigikaitse on aga ELTLi kohaselt üksnes ja ainult liikmesriigi ainupädevuses. 5. Arvamuse saamine Eelnõu suhtes on konsulteeritud Lennuliiklusteeninduse ASiga, kelle hinnangul on ettepanek ja selle mõjud ebaselged, vähendab teenuseosutajate võimalusi arendada oma võimekusi, liigne killustamine muudab tänase ettevõtte sisuliselt haldusettevõtteks ja pikemas perspektiivis muudab lennujuhtimise teenuse ülalpidamise Eestis mõttetuks. Lühemas perspektiivis aga toob ettepaneku tänasel kujul jõustamine kaasa täiendava halduskoormuse ning see ei arvesta ELi äärealade vajadustega. Lennuliiklusteeninduse AS ei usu, et ülereguleerimine kiirendaks normaalsete äriprotsesside teket. Pigem on tõenäoline erinevate kartellikokkulepete teke ja turu edasine moonutamine. Samuti on konsulteeritud Lennuametiga, kelle hinnangul suureneb järelevalveasutuste töökoormus aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegevuse läbipaistvuse ning finantsvõimekuse hindamisel, milleks hetkel Lennuametil puuduvad vajalikud ressursid. Eesti seisukohtades on Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti arvamusega arvestatud (seletuskirja lisa 1 – kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel). AS Tallinna Lennujaam ei ole arvamust avaldanud. Seisukohad on kooskõlastatud kõikide kaasatud ministeeriumide poolt Euroopa Liidu koordinatsioonikogus (KOK). Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus 1 Lennuliiklusteeninduse Peamised probleemid on seotud Arvestatud AS võrgu haldaja pädevuste ja funktsioonide ülemäärase laiendamise, järelevalve ja sertifitseerimisega kaasnevate halduskoormuse kasvu, teenuste ja tasude süsteemi muudatusega. Ettepaneku hindamist raskendab rakendusaktide kavandite ja mõjuhinnangu puudumine 2 Lennuamet Peamised probleemid on seotud Arvestatud järelevalve ja sertifitseerimisega kaasneva halduskoormuse ning ressursivajaduse kasvu, teenuste ja tasude süsteemi muudatuste ning kavandatavate muudatuste mõjuga lennuühendustele. Ettepaneku hindamist raskendab rakendusaktide kavandite ja mõjuhinnangu puudumine. 3 Rahandusministeerium Toetame arengut ja kulude säästu, Arvestatud aga mitte ülereguleerimist ja mõjuanalüüsideta otsustamist. Kuna fiskaalset mõju ei ole kajastatud, siis selles küsimuses ei saa RM midagi arvata. Järelevalve osa kohta meil teadmised puuduvad. 4 Keskkonnaministeerium KEM ei ole erihuvisid määruse Arvestatud eelnõu eesmärgi ja sisu osas. Keskkonnaeesmärkide ning mõjude osas on võimalik viidata varasemalt roheleppe paketi seisukohtadele ja uusi ettepanekuid meil hetkel lisada ei ole. 5 Kaitseministeerium 1) õhuruumi paindlik Arvestatud kasutamine peab jääma reguleeritud üksnes ja ainult õhuruumi paindliku kasutamise määrusega (EL määrus 2150/2005). Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus õhuruumi paindlik kasutamine ei ole enam piisavalt kiire ja paindlik, mistõttu kannatab riigi julgeolek, sest riik ei saa otsustada oma õhuruumi kasutamise üle piisavalt kiiresti ja paindlikult (nt võib saada takistatud uute kaitselennunduse harjutusalade moodustamine või lendamine kriisisituatsioonides); 2) aeronavigatsiooniteenuste osutamisel lennujuhtimisteenuse n-ö tükeldamine - mõju kaitselennundusele nii julgeolekuaspektist (kui teise riigi lennujuht juhib Eesti õhuruumis lennuliiklust ning andmekaitse) kui ka rahalisest aspektist. Viimase puhul otsesed kulud Kaitseväele (täna on Kaitseväel LLT ASiga vastastikku teenuste osutamine tasuta, aga see kokkulepe ei kehti juhul, kui teise riigi lennujuht lennuliiklust juhib) ja kulud Kaitseministeeriumile, kui teatud riikide õhusõidukid on vabastatud aeronavigatsiooniteenuste maksmisest (sellisel juhul arve esitatakse KaMile). Edastati ka AK info. Teie 16.10.2020 nr 2-13/20-6366 Riigikantselei [email protected] Meie 16.11.2020 nr 24.1-2/17-0219/6974-1 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta Esitame Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta Muudetud ettepanek – Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud) - COM(2020) 579 Yana Laurand 6397623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel