EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
19. november 2020. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva
rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega
muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti
suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“
eelnõude kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu
Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse
hindamise asutusena, eelnõude kohta
1.1 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud
ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada
aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi läbi Euroopa õhuruumi korraldamist ja
haldamise üldist tõhusust. Eesti peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste
osutamise liidu äärealadel.
1.2 Eesti toetab riiklike aeronavigatsiooniteenuste järelevalveasutuste rolli ja nende
sõltumatuse tõhustamist tingimusel, et järelevalveasutuste tegevuse ja sõltumatuse
tagamine jääb liikmesriigi pädevusse ning järelevalveasutuste ja
aeronavigatsiooniteenuste osutajate halduskoormus oluliselt ei kasva. Eesti võib
toetada finantsjärelevalve eristamist lennundusohutusjärelevalvest juhul, kui
sellega ei suurendata ebamõistlikul määral liikmesriikide, ettevõtjate ega asutuste
haldus- ega finantskoormust.
1.3 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva koordineerituma institutsionaalse raamistiku
ülesehitust, eriti tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse (PRB) loomist
Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) struktuuris eeldusel, et sellega kaasneb
majanduslik kokkuhoid liikmesriigile. Eesti ei toeta tulemuslikkuse
järelevalveasutuse pädevuste laiendamist funktsioonidega, millega kaasneb suurem
aruandluskohustus liikmesriikidele ja teenuseosutajatele ilma, et see oleks otseselt
seotud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni eesmärkide saavutamisega.
1.4 Eesti toetab Euroopa õhuruumi ühtse tasusüsteemi muudatusi, milles on arvestatud
regionaalsete eripäradega ning mis ei põhjusta Eestis märgatavat
aeronavigatsiooniteenuste tasude tõusu. Eesti peab vajalikuks tugiteenuste
eraldamise nõude kehtestamisel võtta arvesse väiksemate teenusepakkujate
olukorda ning ei toeta üldist tugiteenuste eraldamist.
1.5 Eesti on paindlik funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö vabatahtlikuks
muutmise suhtes, kuid soovib lähedast ja efektiivset naaberriikide ning teiste
funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö jätkumist.
1.6 Eesti võib toetada võrgu haldamisega seotud muudatusettepanekuid ja
tsentraliseeritud teenuste osutamise põhimõtet tingimusel, et võrgu haldaja,
liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate õigused ja kohustused on
tasakaalus.
1.7 Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel, aeronavigatsiooniteenuste
eraldamisel ja lennuliiklusvõrgu haldajale õhuruumi kasutamise korraldamise
ülesannete andmisel on oluline tagada, et kavandatavad nõuded ei takistaks
liikmesriigi julgeoleku tagamise kohustuste täitmist.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva
rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse
määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega
tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta
1. Algatuse eesmärk
Euroopa Liidu siseturu nõudlusele tuginedes käivitas Euroopa Komisjon 1999. aastal algatuse
„Ühtne Euroopa taevas“ (Single European Sky – edaspidi SES), et reageerida enneolematule
lennuliikluse ülekoormatuse kriisile. Algatuse põhieesmärk oli reformida ELi lennujuhtimise
ülesehitust, et vastata tulevastele läbilaskevõime- ja ohutusvajadustele, parandades
lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldist tulemuslikkust. Euroopa
lennuliikluse korraldamise süsteemi peamised tulemusvaldkonnad – ohutus, läbilaskevõime,
kulutõhusus ja keskkond – on tänapäeval sama olulised kui 20 aastat tagasi.
Algatuse arendamiseks võeti vastu kaks laiaulatuslikku õigusaktide paketti – Ühtse Euroopa
taeva esimene (2004. a nn SES I) ja teine (2009. a nn SES II) pakett, mis sisaldavad nelja
määrust1 ning enam kui 20 komisjoni rakenduseeskirja ja otsust.
Lennuliikluse korraldust on liikmesriikides arendanud ja riiklikul tasandil pakkunud
aeronavigatsiooniteenuste osutajad (Air Navigation Service Providers - ANSP). Igal
aeronavigatsiooniteenuste osutajal on oma protseduurid ja tema jaoks loodud tugirakendused,
mis piiravad nii teistega integreerimist kui ka koostalitlusvõimet. See on viinud olukorrani, kus
Euroopa taevas on liikmesriikide piire arvestades killustunud paljudeks sektoriteks.
2009. aastal vastu võetud SES II paketi raames on tänaseks edukalt ellu viidud mitmed
eesmärgid (nt Euroopa Lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency - EASA)
pädevuse laiendamine; Euroopa lennuliiklusvõrgu haldaja (Network Manager – NM) loomine
ning kehtestatud tulemuslikkuse kavad (Performance Plan), mille täitmist jälgivad
liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. SES eesmärgiks on olnud tihedam piiriülene koostöö
liikmesriikide vahel kohustuslike funktsionaalsete õhuruumiosade vormis2. Funktsionaalsete
õhuruumiosade loomise eesmärk oli vähendada Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades
seda ümber vastavalt liiklusvoogudele, mitte riigipiiridele, et vähendada
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, millega kehtestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva
loomiseks (raammäärus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, mis käsitleb
aeronavigatsiooniteenuste osutamist ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus); Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, mis käsitleb õhuruumi korraldamist ja kasutamist ühtses Euroopa taevas
(õhuruumi määrus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004, mis käsitleb Euroopa lennuliikluse
juhtimisvõrgu koostalitlusvõimet (koostalitlusvõime määrus). Nendest määrusest koosnev pakett on algselt tuntud
kui „SES I”. Kõiki nelja määrust muudeti määrusega (EÜ) nr 1070/2009, mida nimetatakse SES II-ks. Määrus
(EÜ) nr 552/2004 on tunnistatud kehtetuks seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis
käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja Euroopa Liidu Lennundusohutusameti loomist, jõustumisega.
2
Eesti kuulub Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumiossa (Northern European Functional Airspace Block –
NEFAB) koos Läti, Norra ja Soomega. Sellise koostöö heaks näiteks on Eesti ja Soome arendatav ühisprojekt
FINEST, mis on esimene reaalselt rakendatav dünaamiline piiriülene lennujuhtimise koostööprojekt Euroopas,
eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne ja konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi
kasutajatele. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et Eesti ja Soome lennujuhid juhivad lende mõlemas
õhuruumis koos. See annab võimaluse õhuruumis samal ajal rohkem lende teenindada.
aeronavigatsiooniteenuste kulu. Siiski on selgunud, et funktsionaalsed õhuruumiosad ei
kõrvaldanud killustatust kavandatud viisil.
Arvestades lennuliiklusmahtude kasvu ning vajadust ajakohastada Euroopa õhuruumi
haldamist, esitas komisjon 2013. a ettepaneku ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks
(SES 2+), kaldumata kõrvale algsetest eesmärkidest ja põhimõtetest, kuid 2015. a jäid
läbirääkimised nõukogus soiku.
Aastatel 2013-2020 (esimene kvartal) toimus lennundussektoris tehnoloogiline areng ja üldise
liikluse püsiv kasv. 2020. aasta COVID-19 pandeemia tõttu on liiklus järsult vähenenud, mis
on näidanud, et struktuuriliselt puudub SESil vastupidavus, kuna teenuste osutamine ei ole
piisavalt paindlik, et kohaneda muudatustega lennuliikluses. Samuti on muutunud poliitiline
kontekst –võeti vastu Pariisi kokkulepe3, mille kohaselt peab lennundussektor kohanema,
aitamaks kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele (seni jätkuva ja kiire heitkoguste
kasvu taustal). 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu teatise Euroopa rohelise
kokkuleppe4 kohta eesmärgiga saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja vähendada 90%
võrra transpordi heitkoguseid. Euroopa roheline kokkulepe ning tehnoloogiline areng (eelkõige
mehitamata õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) on seadnud transpordi digitaliseerimise ja
süsinikdioksiidi vähendamise ELi lennunduspoliitika keskmesse.
Lähtudes eeltoodust tuli SES2 + ettepanekut ajakohastada. Ühtse Euroopa taeva kontseptsioon
on komisjoni hinnangul teerajajaks optimaalsele ja kaasaegseid tehnoloogiaid hõlmavale
Euroopa õhuruumile. Koostöövõrgu haldamine võimaldab õhuruumi kasutajatel lennata
keskkonnasäästlikel marsruutidel, kasutades digitaalseid lahendusi, mille kasutamise eelduseks
ei ole vajalik kohaliku infrastruktuuri olemasolu.
Tagamaks sektori säästlikuma tegutsemise oma majandusliku potentsiaali paremini
realiseerimisel, tuleb komisjoni hinnangul õigusaktidega tagada aeronavigatsiooniteenuste
paindlikum pakkumine, mis sobib nii tänapäevase kui tulevase tegevuskeskkonnaga.
Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama võimsust kiiresti ja tõhusalt reageerida nõudluse
suurenemisele või vähenemisele või erinevatele geograafilistele vajadustele. See aitaks kaasa
ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sh süsinikdioksiidi heitmete
vähendamisele lennundussektoris. Nende heitkoguste nõutav vähendamine hõlmab
mitmesuguste meetmete kogumit, millest paljud omavad mõju ainult pikemas perspektiivis.
Samas leiab komisjon, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni õigeaegne ajakohastamine ja
sellest tulenevate uute eeskirjade jõustamine võib tuua esimesed käegakatsutavad
süsinikdioksiidi vähendamise tulemused juba 2025. aastaks.
Ohutu ja kulutõhusa lennuliikluse tagamiseks peab komisjon oluliseks:
- tugevdada Euroopa võrku ja selle haldamist, vältimaks õhuruumi ülekoormust ja pakkudes
optimaalseid lennumarsruute;
- edendada Euroopa vajalike andmeteenuste turgu lennuliikluse paremaks juhtimiseks;
- muuta liikmesriikide nimel osutatavate lennuliiklusteenuste majanduslikku reguleerimist
sujuvamaks suurema jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse tõhustamiseks;
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003; https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe
4
Euroopa roheline kokkulepe - tegevuskava, mille abil saavutada ELis säästev majandus, muutes kliima- ja
keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning üleminek kõikide jaoks õiglaseks ja
kaasavaks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1588580774040&uri=CELEX:52019DC0640
- koordineerida paremini innovaatiliste lahenduste määratlemist, väljatöötamist ja
juurutamist.
Eeltoodu realiseerimiseks peab komisjon oluliseks SES2 + ettepaneku muutmist alljärgnevatel
põhjustel:
- teksti tuleb lihtsustada ja viia vastavusse kehtivate liidu õigusaktidega, mis on jõustunud
pärast 2013. aasta esialgse SES2 + ettepaneku üle peetud läbirääkimiste seiskumist5;
- mitmeid mõisteid ja põhimõtteid tuleb ajakohastada, kajastamaks sidusrühmade panust ja
kogemusi, samuti värskete aruannete ja uuringute asjakohaseid järeldusi6;
- arvestada tuleks kõrgetasemelise lennundusekspertide töörühma (nn Wise persons group)
2019.a aruande soovitusi ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta7;
- arvestada tuleks soovitusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi katseprojektist Euroopa
õhuruumi tulevase arhitektuuri kohta ja Euroopa Kontrollikoja aruannetest;
- samuti on oluline kajastada lennundussektori hiljutisi tehnoloogilisi arenguid ja Euroopa
rohelises kokkuleppes väljendatud lubadusi vähendada transpordisektori
keskkonnajalajälge.
Seoses SES kontseptsiooni eesmärgiga parandada aeronavigatsiooniteenuste (ANS) reformi
kaudu Euroopa õhuruumi korraldamist ja haldamise üldist tõhusust on kontseptsiooni
muudatusettepanekute üks olulistest elementidest ka ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse
hindamise asutuse loomine Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) koosseisus. Selleks
on vajalik muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139 (lennundusohutuse
alusmäärus), milles on sätestatud EASA töö põhialused ja pädevus. Seetõttu tuleb nii ühtse
Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimise kui lennundusohutuse alusmääruse 2018/1139
muudatust käsitleda ühtse paketina.
Viimati olid Ühtse Euroopa taeva seisukohad kujundatud 2013. aastal.8
Koostajad
Eesti seisukohad ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann
(
[email protected]) ja talituse juhataja Priit Rifk (
[email protected]). Seisukohtade
ettevalmistamises osales ka lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi
(
[email protected]) ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand
(
[email protected], tel 639 7623) ning Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade
5
Peamiselt määrus (EL) nr 2018/1139
6
Vt sellele lisatud talituste töödokumendi III lisa.
7
Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem
lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse
korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete
ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine.
Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on-
the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf
8
Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2013. a istungil heaks kiidetud ja 11. oktoobril 2013. a Euroopa Liidu asjade
komisjoni kinnitatud Eesti seisukohad komisjoni teatise „Ühtse Euroopa taeva algatuse kiirem rakendamine.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade,
lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse
Euroopa taeva rakendamise kohta
osakonna juhataja Eve Härm (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab transpordi
asekantsler Ahti Kuningas (
[email protected], tel 625 6468).
2. Seisukoha kujundamise üldpõhimõtted
Seisukohtade kujundamisel määruste paketi eelnõu kohta on lähtutud:
- Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2020. a istungil heaks kiidetud ja 7. septembri 2020
Euroopa Liidu asjade komisjoni kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva
aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda
vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta;
- Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil heaks kiidetud ja 18. juunil 2020 Euroopa
Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise
„Euroopa roheline kokkulepe“ ja kliimaseaduse kohta, mille kohaselt Euroopa Liidu
lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks toetab Eesti ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni kiiret rakendamist Euroopa Liidus;
- Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2019. a istungil heaks kiidetud raamdokumendi „Eesti
Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020 – 2021“9 meie majandusliku baasi arendamise
peatükist, kus on sõnastatud, et EL lennunduspoliitika raamistik peab arvestama liidu
äärepiirkondade vajadusega hoida ja arendada otseühendusi ning et Euroopa õhuruumi
ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennuliikluse ning samal ajal
vastama pidevale lennuliikluse mahu kasvule;
- Vabariigi Valitsuse 11. veebruaril 2016. a istungil heaks kiidetud ja 29. veebruaril 2016.
a Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu
lennunduspaketi kohta, mille kohaselt Eesti toetab Ühtse Euroopa taeva algatuse
(SES2+) ettepanekute lõpule viimist.
3. Euroopa Liidu ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs
Arvestades muudetud eelnõupaketi sisu, tuleb täielikult ajakohastada Vabariigi Valitsuse 19.
septembril 2013. a heaks kiidetud Eesti seisukohad SES2+ paketi kohta.
Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõude COM(2020)
579 final ning COM(2020) 577 final10 kohta, mille põhimõtted on alljärgnevad:
Komisjoni muudetud ettepanek hõlmab kehtivate ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni
reguleerivate määruste kehtestamist ühe määrusena, arvestades hetke- ja tulevikuvajadusi.
Kavandatav õigusakt on struktureeritud kuueks peatükiks:
- I peatükk: Üldsätted
- II peatükk: Riiklikud järelevalveasutused
- III peatükk: Teenuste osutamine
- IV peatükk: Võrgu haldamine
- V peatükk: Õhuruum, koostalitlusvõime ja tehnoloogiline innovatsioon
9
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf
10
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva rakendamise kohta“ muudetud eelnõu
(COM(2020) 579 final) ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL)
2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse Euroopa taeva
tulemuslikkuse hindamise asutusena“ (COM(2020) 577 final) eelnõu
- VI peatükk: Lõppsätted
Ühtlasi puudutab ettepanek jätta regulatsioonist välja elemendid, mis kattuvad EL
lennundusohutuse alusmääruses sätestatuga. Samuti muudetakse lennundusohutuse
alusmääruses (EL) 2018/1139 paralleelselt teatud sätteid eesmärgiga tagada kahe õigusakti
omavaheline kooskõla. Määrus (EÜ) nr 552/2004 on tänaseks EL lennundusohutuse
alusmäärusega kehtetuks tunnistatud ja seda ei ole sellisena muudetud ettepanekus enam
arvesse võetud. Samas on säilitatud ühtse Euroopa taeva koostalitlusvõime eesmärk.11
Riiklikud järelevalveasutused (artikleid 3, 4 ja 5 tuleb lugeda koos lennundusohutuse
alusmääruse (EL) 2018/1139 uue artikliga 114i, mis on esitatud samal ajal eraldi
ettepanekus12)
Mõjuhinnangus on kindlaks tehtud üks peamisi tegevusvajadusi riiklike järelevalveasutuste
tugevdamisel tagada nende sõltumatus, pädevus ning ressursid. Sel eesmärgil kehtestatakse
artiklis 3 nõue järelevalveasutuste sõltumatuse kohta teenuseosutajast ning mis tahes muudest
avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest, kelle üle teostatakse järelevalvet. Kavandatud
muudatus võib nõuda liikmesriikides eelnevaid halduskorraldusega seonduvaid õigusaktide
muudatusi, mistõttu tehakse ettepanek lubada 48-kuulist üleminekuperioodi (eelnõu artikli 46
lõige 2). Lisaks esitatakse järelevalveasutuse töötajate pädevustele ja sõltumatusele täpsemad
nõuded, eelkõige seoses strateegiliste otsuste eest vastutavate isikutega. Samal eesmärgil
viidatakse eelnõu artiklis 20 tasude kulubaasi puhul ühe abikõlbliku elemendina sõnaselgelt
kuludele, mida lennuliiklusteenuse osutajad kannavad seoses oma järelevalve ja
sertifitseerimisega riiklike järelevalveasutuste poolt. Selle õigusnormiga luuakse võimalus
riiklike pädevate asutuste asjakohaseks rahastamiseks vastavate tasude kaudu.
Eesmärgiga tõhustada asutustevahelist koostööd, et edendada eksperditeadmisi ja parimaid
tavasid, tehakse ettepanek luua riiklike järelevalveasutuste jaoks asjakohane foorum
tulemuslikkuse hindamise nõukogu kujul (vt lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139
kavandatud uued artiklid 114a ja 114i).
Tehakse ettepanek selgelt eristada ühtse Euroopa taevaga seotud küsimustes pädevate riiklike
järelevalveasutuste ja EL lennundusohutuse alusmäärusega (EL) 2018/1139 hõlmatud
lennundusohutuse valdkonnas pädevate riiklike asutuste ülesanded. Esimesena nimetatud
asutused peaksid vastutama aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajalike
finantstingimustega seotud majandusliku sertifitseerimise, aeronavigatsiooniteenuste hangete
järelevalve ning tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide kohaldamise eest. Viimasena
nimetatud asutused vastutavad jätkuvalt ohutussertifitseerimise ja –järelevalve ning muude
lennundusohutuse alusmääruses (EL) 1139 kirjeldatud ülesannete täitmise eest.
Aeronavigatsiooniteenuse pakkujate majanduslik sertifitseerimine ja
lennuliiklusteenuste osutajate määramine (artiklid 6 ja 7)
Aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusalane sertifitseerimine ja järelevalve on hõlmatud
lennundusohutuse alusmäärusega (EL) 2018/1139. Lisaks selle alusel nõutavatele
sertifikaatidele tuleks aeronavigatsiooniteenuste osutamise tingimuseks seada teatavate
11
„Koostalitusvõime“- EATMN-i (European Air Traffic Management Network) süsteemide ja koostisosadega
nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja käitamisomaduste ning käitamisprotseduuride kogum, et tagada selle
ohutu, tõrgeteta ja tõhus käitamine
12
COM(2020) 577
finantsstabiilsuse, vastutuse ja kindlustuskaitse nõuete täitmine. Sel eesmärgil tehakse
ettepanek näha ette riiklike järelevalveasutuste välja antav majandussertifikaat.
Muudetud ettepanekus on ka sätestatud, et lennuliiklusteenuse osutajad määratakse
maksimaalselt kümneks aastaks. Eesmärgiks on tagada, et määramist hinnatakse korrapäraselt
uuesti.
CNS, AIS, ADS, MET13- ja terminali navigatsiooniteenused (artikkel 8)
Lennuliiklusteenuseid toetavad teenused võivad suurendada kulutõhusust, eeldatavasti
võimaldada suuremat paindlikkust ja edendada innovatsiooni. Need võimalikud täiustused on
võimalik saavutada siis, kui teenuseid osutatakse turutingimustel, mis neid teenuseid nende
olemuse tõttu reguleerivad. Seetõttu tehakse ettepanek asendada määruse (EÜ) nr 550/2004
artikkel 9 normiga, mis käsitleb CNS-, AIS-, ADS-, MET- ja terminali
aeronavigatsiooniteenuste osutamist turutingimustel.
Lennuliiklusteenuste suhtes, mida loetakse loomulikeks monopolideks, kehtib põhimõtteliselt
nõue, et vastutavad ametiasutused peavad määrama konkreetse teenuseosutaja.
Lennuliiklusteenuse osutajatel peaks siiski olema võimalik otsustada, kas hankida CNS-, AIS-
, ADS- või MET-teenuseid. Terminali aeronavigatsiooniteenuste puhul peaks lennujaama
käitajatel olema võimalik otsustada, kas hankida lähilennujuhtimisteenuseid, kui selline hange
võimaldaks kasutajatel suurendada kulutõhusust. Samal tingimusel peaks liikmesriikidel olema
võimalik lubada lähenemislennujuhtimise teenuse hankimist.
Võrdsete võimaluste tagamiseks ning diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi
moonutamise vältimiseks tuleks marsruudil (en route) osutatavad teenused teistest
aeronavigatsiooniteenustest korralduslikult eraldada.
Ühised teabeteenused (artikkel 9)
Muudetud ettepaneku artikkel 9 sisaldab sätteid ühiste teabeteenuste (CIS) kohta, mida on vaja
mehitamata lennuliikluse ohutuks korraldamiseks. Artikkel on viidud kooskõlla mehitamata
õhusõidukite käitamise valdkonna hiljutiste regulatiivsete arengutega. Tehakse ettepanek
reguleerida selliste teenuste hinnakujundust, et piirata mehitamata õhusõidukite liikluse
korraldamise kulusid.
Tulemuslikkuse kavad ja tasusüsteemid ning tulemuslikkuse hindamise asutus (artiklid
10–25)
Majanduslikku reguleerimist tuleks tugevdada ja tõhustada. Selleks tehakse ettepanek anda
määratud lennuliiklusteenuste osutajatele endile ülesanne koostada ja esitada oma
tulemuslikkuse kavad pädevale asutusele heakskiitmiseks. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast
võib selleks asutuseks olla EASA, kes tegutseb tulemuslikkuse hindamise asutusena (PRB)14,
või riiklik järelevalveasutus.
Tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsioon, mille jaoks on lennundusohutuse alusmääruse
(EL) 2018/1139 muutmise ettepanekus sätestatud spetsiaalsed juhtimiseeskirjad, on kavandatud
nii, et asjakohaseid otsuseid oleks võimalik teha vajaliku asjatundlikkuse ja sõltumatusega.
13
side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS), aeronavigatsioonteabeteenused (AIS), lennuliikluse
andmeteenused (ADS), meteoroloogiateenuseid (MET)
14
Euroopa komisjoni ühtse Taeva algatuse järelevalveinstitutsioon, Performance Review Body (PRB)
Kavandatavad rahastamiseeskirjad peaksid tagama, et PRB-le antakse vajalikud ressursid.
Menetlusökonoomia huvides tehakse ettepanek, et PRB otsuste suhtes kohaldataks
asjaomastele pooltele avatud kaebemenetlust.
Muudetud ettepanekus sätestatakse PRB ja riiklike järelevalveasutuste vastavad kohustused
seoses tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega. Eelkõige vastutab PRB
marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste kulude jaotamise hindamise ja heakskiitmise
ning marsruudil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kavade hindamise ja
heakskiitmise eest. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad terminali
aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kavade hindamise ja heakskiitmise eest. Selleks
peavad määratud lennuliiklusteenuse osutajad, kes osutavad mõlemat liiki teenuseid, esitama
eraldi kavad marsruudil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste ja terminalis osutatavate
aeronavigatsiooniteenuste kohta.
Kavandatud tasusüsteemi tingimused on selle uue lähenemisviisiga kooskõlas. Lisaks tehakse
ettepanek kehtestada liidu tasandil tasude ümbersuunamise mehhanismid, et toetada eelkõige
keskkonnaga seotud tulemusnäitajate või teenuse kvaliteedi parandamist.
Lõpuks tehakse ettepanek lisada aeronavigatsiooniteenuste osutajate raamatupidamisarvestuse
läbipaistvust käsitlevatesse eeskirjadesse nõuded (artikkel 25), mille eesmärk on aidata vältida
ristsubsideerimist ja sellest tulenevaid moonutusi. Norm peaks eelkõige hõlbustama artiklite 8
ja 9 kohaldamist.
Funktsionaalsed õhuruumiosad
Muudetud ettepanek ei sisalda enam funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud sätteid. Selliste
normide puudumine ei takista liikmesriikidel funktsionaalsete õhuruumiosade säilitamist või
loomist, kui seda peetakse vajalikuks. Samuti ei takista selliste eeskirjade puudumine vajalikke
koostöövorme aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahel.
Võrgu haldamine (artiklid 26, 27 ja 28)
Artiklis 26 loetletakse võrgu funktsioonid ja sätestatakse nende eesmärgid. Art 26 lg 1 kohaselt
tagatakse lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonidega, et õhuruumi ning piiratud
ressursse kasutatakse kestlikult ja tulemuslikult. Lisaks tagatakse nende funktsioonidega, et
õhuruumi kasutajad saavad lennata keskkonna seisukohast kõige optimaalsematel marsruutidel,
võimaldades samal ajal maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele.
Need võrgufunktsioonid toetavad kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide täitmist ja
põhinevad operatiivvajadustel. Artiklis 27 sätestatakse võrguhalduri roll, mis käsitleb võrgu
funktsioonide täitmisele kaasaaitamist, ning kehtestatakse võrgu haldaja määramist, tema
ülesandeid ja tema rakendatavaid otsustusprotsesse käsitlevad sätted.
Tehakse ettepanek, et võrgu funktsioonide suhtes kohaldataks erieeskirju tulemuslikkuse kava
kohta (artikkel 16).
Artikli 28 kohaselt peab võrgu haldaja avaldama oma finantsaruanded ja läbima sõltumatu
auditi.
Andmete kättesaadavus ja juurdepääs andmetele (artikkel 31)
Võrreldes algse ettepanekuga, teeb komisjon ettepaneku muuta andmete kättesaadavuse ja
juurdepääsetavuse reegleid, eesmärgiga hõlbustada lennuliiklusandmete teenuste osutamine
piiriülesel ja kogu liitu hõlmaval turul. Lisaks tagatakse artikli 31 tingimustega, et uutel
andmeturule sisenejatel oleks juurdepääs asjakohastele operatiivandmetele juba enne
sertifitseerimist. Risttoetamise või topeltmaksustamise vältimiseks tehakse ettepanek
kehtestada asjakohased hinnakujunduspõhimõtted.
Õhuruumi paindlik kasutamine (artikkel 33)
Artikkel 33 vastab suures osas määruse (EÜ) 551/2004 artiklile 7 ja paneb jätkuvalt vastutuse
õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni15 kohaldamise tagamise eest liikmesriikidele.
Samuti nõutakse artiklis, et seda kontseptsiooni rakendataks kooskõlas lennuliikluse
korraldamise üldkavaga. Artikliga 33 täiendatakse lennundusohutuse alusmääruses (EL)
2018/1139 sätestatud olulist nõuet, mille kohaselt õhuruumi korraldamine peab toetama
õhuruumi paindliku kasutamise ühetaolist kohaldamist.
SESARi koordineerimine (artikkel 34)
Artiklis 34 nõutakse asjaomastelt üksustelt koostööd, et tagada SESAR16 projekti eri etappide
tõhus kooskõlastamine.
Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse loomine Euroopa Liidu
Lennundusohutusameti (EASA) koosseisus (lennundusohutuse alusmääruse (EL)
2018/1139 muudatus)
Selleks on vajalik muuta lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139, milles on sätestatud
EASA töö põhialused ja pädevus. Seetõttu tuleb nii ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni
moderniseerimist kui lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139 käsitleda ühtse paketina.
Käesoleval ajal tegutseb ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutus
EUROCONTROLi17 koosseisus. Eelnõu näeb ette vajaliku sõltumatuse ja asjatundlikkuse
tagamiseks ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse (Performance Review Body
– PRB) EASA koosseisus. Eelnõu kohaselt on PRB otsuseid võimalik edasi kaevata ameti
spetsiaalses asutuses, st apellatsiooninõukogus, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.
Komisjon peab lahendust, mille kohaselt EASA täidab PRB funktsioone oma spetsiaalse
struktuuriüksuse ja funktsioonide omanike kaudu, asjakohaseks ka kulutõhususe seisukohast.
Kavandatud määruses sätestatakse asutuste ja funktsioonide omanike koosseis ja asjakohased
nõuded, et EASA saaks PRB-na tegutseda. Nimetatud eesmärkidel EASA-le antavad ülesanded
ja volitused on sätestatud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni reguleeriva määruse uuesti
sõnastatud ettepanekus. Need hõlmavad lennuliiklusteenuste osutajate tulemuslikkuse kavade
hindamist ja kinnitamist, komisjoni nõustamist võrgustiku tulemuslikkuse kava heakskiitmise
kohta, tulemuslikkuse seiret ning lennuliiklusteenuste osutajate tasude ühikumäärade kontrolli.
15
Õhuruumi paindlik kasutamine on Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldatud ja
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) arendatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon,
mille kohaselt ei tohiks õhuruum olla määratud üksnes tsiviil- või sõjaliseks õhuruumiks, vaid seda peaks
määratlema pigem ühe tervikuna, mis peaks rahuldama kasutajate nõudmisi võimalikult suures ulatuses. Euroopa
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005
16
SESAR (Single European Sky ATM Research Joint Undertaking) - Euroopa lennuliikluse korraldamise
ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline
lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi,
SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi
17
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, https://www.eurocontrol.int/
EASA kui tulemuslikkuse hindamise asutuse toimimise optimeerimiseks on vajalik muuta ELi
ja EUROCONTROLi vahelist kõrgetasemelist lepingut, sest seoses PRB funktsiooni
üleminekuga EUROCONTROList EASAle on vaja üle anda ka vastav tehniline teave ja
tulemuslikkusega seotud andmed.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele
Õiguslik alus
Kavandatud muudatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2,
mille järgi võivad Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kehtestada kohaseid sätteid mere- ja
lennutranspordi kohta.
Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 annab liidule õiguse tegutseda selles
valdkonnas, mis kuulub jagatud pädevusse.
Lennuliikluse korraldamine on konkreetselt alates 2004. aastast hõlmatud liidu õiguse sätetega,
mida liikmesriigid ei saa iseseisvalt muuta. Sisuliselt ja olemuselt mõjutab lennuliikluse
korraldamine kogu Euroopa Liidu õhuruumi. Kuna isikute, kaupade, teenuste ja kapitali
piiriülene liikumine on lennundusele omane, siis sellega saab tegelda kõige tõhusamalt Euroopa
Liidu tasandil.
Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamiseks ja seeläbi tõhusama juhtimise võimaldamiseks
on vaja tõhusat liidu tasemel juhtimist, et üldises perspektiivis lahendada õhuruumi
läbilaskevõime probleemid ning võidelda lennureiside viivituste ja sellega kaasnevate
täiendavate heitkoguste vastu.
Lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatusettepanek on komisjoni muudetud
eelnõu paketi oluline osa ning selliseid muudatusi saab teha ainult liit, mitte tema liikmesriigid.
Proportsionaalsus
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. See
keskendub elementidele, mida toetavad kaasnevad komisjoni töödokumendi18i III ja IV lisas
loetletud sisendid.
Vahendi valik
Algne ettepanek oli muuta kehtivaid määrusi, sõnastades need selguse huvides uuesti üheks.
See lähenemisviis on komisjoni hinnangul endiselt õigustatud ja tuleks kasutada sama vahendit
(uuesti sõnastatud määrust – recast) tingimusel, et sisus tehakse vajalikud muudatused Euroopa
taeva tulemuslikkuse hindamise asutusega seotud kavandatud muudatused käsitlevad
lennundusohutuse alusmäärust (EL) 2018/1139 ja peaksid seetõttu ka määruse kujul olema,
mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See
tuleks esitada eraldi muudetud uuesti sõnastatud ettepanekust19, kuna lennundusohutuse
alusmäärus (EL) 2018/1139 ei kuulu uuesti sõnastatavate õigusaktide hulka.
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN
19
COM (2020) 579
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Komisjon ei pea vajalikuks läbi viia uut mõjuhinnangut võrreldes 2013. a mõjuhinnanguga20,
kuna peamised eesmärgid ja eelistatud võimalused ei ole märkimisväärselt muutunud, ning
kavandatava teksti majanduslikud, keskkonnaalased või sotsiaalsed mõjud ei tohiks oluliselt
erineda mõjudest, mis eeldatavasti tekiksid esialgse SES2 + ettepaneku tingimustest.
Vaatamata mitmetele muudatustele kannab muudetud ettepanek 2013. aasta SES2 + ettepaneku
eesmärke, ehkki mõnel juhul teistsuguste vahenditega. Mõnel juhul on 2013. aasta
mõjuhinnangus määratletud eelistatud variantidele vastavad lahendused säilinud, kuid mõnda
lahendust on ajakohastatud, et kajastada sektoris toimunud muutusi. Komisjoni töödokumendi21
4. jaos kirjeldatakse ja põhjendatakse muudatusi. Komisjon leiab, et kuna mõjuhinnangus
sätestatud põhieesmärgid ja eelistatud võimalused jäävad endiselt sisuliselt alles, on
ebatõenäoline, et siin pakutavad eeskirjad toovad kaasa märkimisväärselt erinevaid
majanduslikke, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid mõjusid võrreldes esialgse SES2 +
ettepanekuga. Seetõttu ei pea komisjon vajalikuks esitada muudetud ettepaneku uut
mõjuhinnangut peale ülalviidatud komisjoni töödokumendis sisalduvale analüüsile.
2019. a loodi kõrgetasemeline eksperdirühm, kuhu kuuluvad viisteist valdkonna tunnustatud
eksperti, et hinnata praegust olukorda ja lennuliikluse tulevasi vajadusi ELis. Pärast mitu kuud
kestnud konsultatsioone, mis peeti ärakuulamiste vormis kõigi asjaomaste operatiivses
lennutegevuses osalevate sidusrühmadega, esitas kõrgetasemeline eksperdirühm 2019.a aprillis
aruande ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta, mis kajastab rühma ühist seisukohta ja sisaldab
kümmet soovitust22. Samal ajal tellis Euroopa Parlament katseprojekti Euroopa õhuruumi
tulevase ülesehituse kohta, mille kokkuvõtteks koostati samuti 2019.a märtsis aruanne. 2019.a
septembris toimus kõrgetasemeline konverents ühtse Euroopa taeva tuleviku teemal, mille
tulemusena allkirjastati sidusrühmade ühisavaldus, milles kutsuti Euroopa institutsioone üles
lihtsustama õigusraamistikku ja institutsionaalset ülesehitust, et vastata Euroopa lennuliikluse
korraldamise praegustele ja tulevastele vajadustele, muutes selle eesmärgipäraseks.
Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusega seotud kavandatud lennundusohutuse
alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatused on osa ühtse Euroopa taeva moderniseerimise
paketist. Kogu paketi puhul on komisjon teinud mõjuhinnangu 2013.a SES2+ ettepaneku
raames23. Täiendavalt on tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooniga seotud elemente
hinnatud komisjoni töödokumendis24 ning arvestatud on nii Euroopa Kontrollikoja 2017. a
soovitustega ühtse Euroopa taeva eriaruandes kui ka 2019. a ekspertide töörühma soovitustega
ühtse Euroopa taeva tuleviku kohta. Eelviidatud komisjoni töödokumendis võetakse arvesse ka
üleskutseid tegutseda ülalkirjeldatud 2019.a Euroopa taeva tulevikku käsitleval
kõrgetasemelisel konverentsil allkirjastatud sidusrühmade ühisdeklaratsioonis.
20
SWD (2013) 206 final
21
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN
22
Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem
lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse
korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete
ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine.
Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on-
the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf
23
SWD (2013) 206 final
24
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=SWD:2020:187:FIN
2013. aasta mõjuhinnang ja Komisjoni ettepaneku sätete aluseks on olnud erinevad allikad.
Uued sätted ei hõlma muudetud ettepanekut tervikuna ja on pärit COVID-19 pandeemia eelsest
ajast. Seepärast ei ole ettepaneku analüüsimisel ega Vabariigi Valitsuse seisukohtades võimalik
toetuda EL-ülesele kõikehõlmavale ajakohasele mõjuhinnangule. Sellest lähtuvalt on alljärgnev
Eestit puudutav mõjuhinnang esialgne ning võib muutuda eelnõu menetluse käigus. Arvestades
jätkuvaid ülemaailmselt COVID-pandeemia tõkestamiseks võetavaid meetmeid ning seniste
prognooside liigset optimistlikkust, ei ole transpordisektori osana lennunduse taastumine
usaldusväärselt prognoositav.
Tervikuna on oluline tagada, et planeeritavad muudatused ei halvendaks Eesti lennuliikluse ja
selle juhtimise olukorda. Tasub eriti arvestada, et sarnased põhimõtted tiheda lennuliikluse ja
lennuväljade võrguga keset Euroopat ja tunduvalt hõredama lennuliikluse ja lennujaamade
võrguga Euroopa äärealal ei pruugi anda samasugust positiivset tulemust, sest olud ja
turutingimused on kahes piirkonnas täiesti erinevad. Teenuste vaba osutamine toimib edukalt
ainult osadele teenustele, teistele teenustele võib tekkida suur hinnatõus või võimetus üldse
seda teenust osutada.
Mõju majandusele
Määruse jõustumisega tõhustatakse ühtse Euroopa taeva paketi raames kokkulepitud
tulemuseesmärkide saavutamist. Aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelised koostöövormid
soovitakse muuta paindlikumaks (koostöö ei pea toimuma üksnes funktsionaalsete
õhuruumiosade raames) ning see peaks kaasa aitama tulemuslikkuse saavutamisele.
Perspektiivis võiks see luua ärilise eelise sellistele aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, kes
suudavad oma teenust odavamalt pakkuda. Arvestades, et Lennuliiklusteeninduse AS on üks
Euroopa kuluefektiivsemaid teenuseosutajaid, võiksid paindlikumad koostöövõimalused
suureneda. See eeldab siiski ettevõtte tegevuste kohandamist ning koostoimes muude nõuetega
ei pruugi see anda lisandväärtust.
Vaba turu tingimustes teenuste pakkumine võib avada uusi ärivõimalusi teenuseosutajatele nii
Eestis kui üle ELi teenuste pakkumiseks. See eeldab Lennuliiklusteeninduse ASi kohanemist
ning valmisolekut pakkuda teenuseid vaba turu tingimustes, samas Eestis kui EL äärealal
teistest ELi liikmesriikidest pärit teenusepakkujate tõenäolist huvi teenuse osutamiseks ei ole
hetkel võimalik hinnata. Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul näevad suured teenuseosutajad
siinkohal võimalust turg üle võtta alapakkumistega, pidades silmas oma jooksvate kulude
vähendamise eesmärki ja arvestades, et osade teenuste kulu eeldatavasti makstakse kinni
ülelendudest saadavast tulust ning teised teenused ostetakse tõenäoliselt sisse riigi või
lennujaama poolse lisatoetusega. Selgemalt väljendatakse aeronavigatsiooniteenuse osutajate
õigust nii teenuste kui ka tugiteenuste delegeerimiseks, mis komisjoni hinnangul pikemas
perspektiivis võimaldab õhuruumikasutajate ja tarbijate jaoks teenuse hinda alandada. Samas
võib hinna alandamine väiksemate teenusepakkujate jaoks (Lennuliiklusteeninduse ASi)
tähendada hoopis hinnatõusu ning lisaks killustatust eraldi erinevaid teenuseid pakkuvate
äriühingute loomise näol. Lennuliiklusteeninduse AS ostab ka praegu valdkonniti tugiteenuseid
sisse, kuid komisjoni ettepanek ei pruugi olla väikeste teenuseosutajate jaoks mõistlik.
Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul võib esialgu alapakkumiste tulemusel saada viidatud
teenuseid soodsama hinnaga, kuid, samas on võimalus, et Eesti enda teenuseosutaja võimekuse
kadumise korral tõenäoliselt edaspidi hind tõuseb. PRB analüüside kohaselt on täna Eesti
teenuseosutaja tugiteenuste hind üks odavamaid EL-is.
Eelnõu rakendussätted ei ole eelnõu menetluse hetkefaasis veel teada ning seetõttu ei ole teada
ka teenuseosutajate majandusliku sertifitseerimise täpsed nõuded/tingimused ega nende nõuete
mõju teenuseosutajale. Hetkel kehtivas komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 25 on
sätestatud nõuded teenuseosutajate majanduslikule ja finantssuutlikkusele ning vastutus- ja
kindlustuskaitsele. Seisukoha kujundamiseks on vajalik komisjoni selgitus, kas kehtivad
nõuded tõstetakse lihtsalt üle uude rakendusakti, mis kehtestab majandusliku sertifitseerimise
nõuded, või muudetakse/karmistatakse nõudeid olulisel määral. Seetõttu ei ole võimalik hinnata
kavandatavate muudatuste mõju riigile ja teenuseosutajatele.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Koostöö õhuruumi korraldamisel võimaldab muuta õhuruumi kasutamise efektiivsemaks,
lühendada marsruute, mis vähendab lennunduse heitkoguseid, seeläbi vähendades mõju
keskkonnale.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga olulisi muudatusi ei ole plaanis.
Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel (juhindumine mh Euroopa lennuliikluse
üldkavast) on oluline tagada, et kavandatavad Euroopa nõuded ei takistaks suveräänse riigi
julgeoleku tagamise kohustuste täitmist ning liikmesriigil säilib võimalus võtta lennujuhtimine
kriisisituatsioonides (oht võib tuleneda riigisiseselt kui ka väljastpoolt) üle ka siis, kui kriisi
tekkimise momendil osutas marsruudi aeronavigatsiooniteenust (en route) teise liikmesriigi
teenuseosustaja lennujuht. Vastasel juhul avaldaks see mõju riigikaitse võimekusele ja ka
julgeolekule.
Aeronavigatsiooniteenuste tükeldamine võib mõjutada kaitselennundust nii julgeoleku- (kui
teise riigi lennujuht juhib Eesti õhuruumis lennuliiklust ning andmekaitse) kui ka rahalisest
aspektist.
Samuti on oluline riigisiseselt silmas pidada, et Eestis omab ka Kaitsevägi tsiviilnõuetele
vastavat aeronavigatsiooniteenuste osutaja sertifikaati. Tegemist ei ole ELis tavapärase
praktikaga. Seetõttu tuleb eelnõu kohase teenuseosutajate EL majandussertifikaadi
regulatsiooni kehtestamisel riigisiseselt tagada, et Kaitsevägi saaks ka edaspidi oma tegevuseks
vajalikke teenuseid osutada.
Mõju regionaalarengule
Koostoimes mõjuga majandusele võib aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks teenuste
sisseostmisel Eesti kaotada võimekuse ise osutada vastavaid teenuseid, millega kaasneb
ekspertteadmiste kadu ning tõenäoline on Eesti lennundussektoris teatud valdkondade
marginaliseerumine.
Suurem osa pakutud muudatusettepanekutest parandavad Kesk-Euroopa õhuruumi olukorda,
kuid mitmete üle ELi kavandatavate nõuete hetkesõnastus ei arvesta Euroopa Liidu äärealade
25
Komisjoni 1. märtsi 2017.a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise
teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide
suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse
määrust (EL) nr 677/2011
(sh Eesti) ja väikeste teenuseosutajate olukorraga. Samas on Eesti huvides algatused, mis
aitavad üldiselt kaasa Euroopa õhuruumi efektiivsele ja tõhusale korraldamisele ning
tõhustavad digitaalsete lahenduste kasutamist. Samuti on Eesti huvides ühtse Euroopa taeva
raamistiku kiire rakendamine, et vähendada lennundussektori keskkonnajalajälge.
Eelnõu kohase ELi aeronavigatsiooniteenuste tasusüsteemis ühtse ühikuhinna loomisega
tõuseb Eestis õhuruumi kasutajatele hind, kuid ristsubsideerimise rangemate reeglite korral on
ELi äärealadel (sh Eestis) kvaliteetsete lennuühenduste tagamiseks terminali
navigatsioonitasude madalad hinnad olulise tähtsusega.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Eelnõu kohase riikliku finants- ja lennundusohutusjärelevalve korraldamiseks on vaja muuta
riigisiseseid õigusakte ning järelevalveasutuste struktuuri ja pädevusi. Järelevalve võimalik
üleminek nõuetekohase riigisisese järelevalve võimetuse korral EASA-le mõjutab riigisisest
õigust ja riigiasutuste tegevuse korraldamist.
Peamine administratiivne mõju riigisektoris langeb Lennuametile, kes pädeva asutusena teostab
ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle. Eelnõu kohaselt on vajalik teostada
aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle ka tõhusat finantsjärelevalvet. Hetkel Lennuametil
selline finantsjärelevalve võimekus puudub, uue transpordi ühendameti26 loomisega peaks
samas tekkima ka finantsjärelevalve võimekuse ressurssi. Teema keerukust arvestades on
nõuetekohase finantsjärelevalve võimekuse loomine aeganõudev.
Järelevalve EASAle ülemineku mõjusid ei ole hetkel võimalik prognoosida.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Otsene mõju sotsiaalvaldkonnale puudub.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
Seni teemaks olnud ja plaani võetud Lennuameti rahastamismudeli muutmine
(järelevalvefunktsiooni kulude katmine osaliselt teatud aeronavigatsioonitasudest) muutub
selles vaates keerulisemaks27, seetõttu jätkub tõenäoliselt Lennuameti (või ühendameti vastava
valdkonna) ainurahastamine riigieelarve kaudu, millest tulenevalt ei ole võimalik tekitada ka
vajalikku paindlikkust lennundussektori muutustega arvestamisel.
Eelnõu artikli 20 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb tasude kulubaasi arvestada NSA
(finantsjärelevalve asutuse) lennuliiklusteenuse osutaja järelevalve ja sertifitseerimisega seotud
kulud, ülejäänud järelevalvega seotud kulusid ei ole seal lubatud näidata. Kehtiva regulatsiooni
26
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a9484eb7-f560-4479-b4f5-
1446bad59bf7/Vabariigi%20Valitsuse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(L
ennuameti,%20Maanteeameti%20ja%20Veeteede%20Ameti%20%C3%BChendamine)
27
Eelnõu artikli 20 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb tasude kulubaasi arvestada NSA (ehk siis finantsjärelevalve
asutuse) lennuliiklusteenuse osutaja (ülejäänud aeronavigatsiooniteenuste eest ei ole ette nähtud) järelevalve ja
sertifitseerimisega seotud kulud. Hetkel on olnud lubatud kulubaasi arvestada NCA kulud ( mis hetkel katab nii
ohutus- kui finantsjärelevalvet) ning Eesti on seda võimalust ka kasutanud, tasude kulubaasi on arvestatud osa
Lennuameti ja MKM kulusid (see summa ei tule küll otse LA eelarvesse). Ehk siis edaspidi ei saa teenuseosutajate
ohutusjärelevalve kulusid tasudest katta ning need vahendid peavad tulema täielikult riigieelarvest.
kohaselt on lubatud kulubaasi arvestada NCA tegevusega seotud kulud (kehtiva regulatsiooni
kohaselt teeb see asutus nii ohutus- kui finantsjärelevalvet, edaspidi ainult ohutusjärelevalvet)
ning Eesti on seda võimalust ka kasutanud, tasude kulubaasi on arvestatud osa Lennuameti ja
MKM kulusid. See summa kajastub riigieelarves, mitte otseselt Lennuameti eelarves. Seega
edaspidi ei saa teenuseosutajate ohutusjärelevalve kulusid tasudest katta ning need vahendid
peavad tulema täies ulatuses riigieelarvest.
Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul on ülelennutasudega seonduvate ristsubsideerimise
rangemate reeglite korral edaspidi kohalikul tasandil aeronavigatsiooniteenuste osutamisega
seonduva võimekuse arendamine ülikeeruline ja riigi toetust või ümberkorraldamist vajavate
valdkondade lisandumine on tõenäoline.
Paindlike liikmesriikide ja teenuseosutajate koostöövormide jätkamine võimaldab küll välja
töötada innovaatilisi lahendusi, kuid seda on teha keeruline ülereguleeritud keskkonnas
vähendatud ressurssidega. Aeronavigatsiooniteenustest tugiteenuste sisseostmisel vähenevad
väikeste teenuseosutajate ressursid ning võimekus arendustegevuseks.
Mõju riigirahandusele
Eespool kirjeldatud kavandatavad riigi järelevalveasutuse strukturaalsed ja ressursimuudatused
(ohutus- ja finantsjärelevalve eristamine, ohutus- ja finantsjärelevalve tõhustamine) ning
muudatused õhuruumikorralduses (vaba turg, detailsemad finantsnõuded) võivad mõjutada
riigieelarvet.
Mõju EL eelarvele
Ühtse Euroopa taeva moderniseerimise ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.
Kavandatud uut tulemuslikkuse hindamise asutuse funktsiooni EASA koosseisus rahastatakse
lõivudest ja tasudest ning see integreeritakse ameti haldusalasse. Ameti tegevuse järjepidevuse
ja ülesannete täitmise tagamiseks tehakse ettepanek luua ühe aasta tegevuskulusid kattev
reservfond. Lisaks soovitatakse näha ette, et ameti tulemuslikkuse hindamise asutuse
funktsiooni ülesannete ja volitustega seotud määratud lennuliiklusteenuste osutajad peavad
tegema iga-aastaseid makseid uue funktsiooni loomiseks. Ettepaneku kohaselt võiks selliseid
iga-aastaseid makseid koguda viiel eelarveaastal alates muutmismääruse jõustumisest, et katta
ameti uute funktsioonide loomise kulud.
4. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
4.1. Eesti toetab ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES2+) muudetud
ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada aeronavigatsiooniteenuste
(ANS) reformi läbi Euroopa õhuruumi korraldamist ja haldamise üldist tõhusust. Eesti
peab oluliseks arvestada, et ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni moderniseerimine tagaks
jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärealadel.
Selgitus: Eesti toetab ühtse taeva kontseptsiooni ajakohastamist, kuna aeg on näidanud, et alates
2009. aastast on lennundussektor jõuliselt arenenud, tehnoloogia areng ja üldine liikluse püsiv
kasv oli ülikiire kuni 2020. aasta alguseni. COVID-19 pandeemia tõttu on liiklus järsult
vähenenud, mis on näidanud, et struktuuriliselt puudub kehtival kontseptsioonil vastupidavus,
kuna teenuste osutamine ei ole piisavalt paindlik, et kohaneda muudatustega lennuliikluses ja
majanduses. Keskkonnateemade aktuaalsus ja tehnoloogiline areng (eelkõige mehitamata
õhusõidukite laiaulatuslik käitamine) näitavad, et transpordi digiteerimine ja süsinikdioksiidi
vähendamine vajavad rohkem pingutusi. Ajakohastatud reeglid peaksid võimaldama kiiresti ja
tõhusalt reageerida nõudluse muutusele või erinevatele geograafilistele vajadustele.
Samas on komisjoni muudetud ettepanekus sätteid, mille mõju ei ole selge, tõstab haldus- ja
finantskoormust ning kohati on ilmne liigne regulatsioon ja kontroll ilma, et oleks selge nende
sätete seos ühtse Euroopa taeva eesmärkide saavutamisega. Arvestades, et komisjon on teinud
2013. a ettepanekus üsnagi ulatuslikke sisulisi muudatusi (milleks on käesolev muudetud
ettepanek) ning on nende tegemisel lähtunud erinevatest allikatest, pidamata vajalikuks
terviklikku ja ajakohast mõjuanalüüsi, ei ole kõigi muudatuste eesmärk ja mõjud selged ei EL
ega liikmesriigi tasandil.
Suurem osa lahendatavatest probleemidest puudutab Kesk-Euroopat, kus õhuruum on oluliselt
üle koormatud ning nõudluse tipuajal põhjustanud hulgaliselt viivitusi ja sellest tulenevalt kaasa
toonud rahalisi kahjusid nii reisijatele, lennuettevõtjatele kui riikide majandustele tervikuna.
Arvestades asjaolu, et muudetud ettepanek sätestab ühised nõuded üle ELi, arvestamata
liikmesriikide suuruse või asukohaga seotud eripärasid, on oluline vältida olukorda, kus ELi
äärealadel asuvates liikmesriikides puudub võimekus nõuetekohase ja kestliku
aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks. Eesti kontekstis hindame, et lennuliikluse kasv Euroopa
õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja vahetamiseni võimekamate süsteemide
vastu. Seega tuleb prioriteetide, struktuuride ja juhtimise osas ette võtta muudatusi, et tagada
järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu, efektiivne ja jätkusuutlik teenindamine.
Eestile sobib innovatiivsete ja keskkonna jalajälge vähendavate lahenduste kasutuselevõtt ning
nende kasutuselevõtu soodustamine. Eesti toetab digitaalsetele lahendustele suurema
tähelepanu pööramist.
Kogu uus ühtse taeva kontseptsioon eeldab Eesti kui liikmesriigi ja teenuseosutajate
kohanemist uute olude ning majandustingimustega. Lennuliiklusteenuse pakkujad otsustavad,
kas hankida muid aeronavigatsiooniteenuseid (andmeteenused, side-, navigatsiooni- ja
seireteenused, lennundusteabe teenused, meteoroloogiateenused, samuti terminali
navigatsiooniteenused) turutingimustel. Komisjoni hinnangul on see võimalik, muutes
operatiivandmed teistele teenuseosutajatele madalate kuludega kättesaadavaks, võimaldades
piiriüleseid andmeteenuseid ja konkurentsi Euroopa andmeteenuste osutamise turul, ning
prognoosib andmeteenuste turu kontseptsiooni juurutamisel kulude vähendamist alates 2030.
aastast.
Teenuseosutaja avatud turu tingimustel tegutsemine võib tähendada ka uusi võimalusi
Lennuliiklusteeninduse AS-ile kui juba aastaid ühena Euroopa kuluefektiivseimatest
teenuseosutajatest, pannes rohkem rõhku majanduslikule toimetulekule senise monopoolses
seisundis tegutsemise asemel, kohandades oma ärimudelit ning suurendades ambitsiooni ka
väljaspool Eesti teenuseid osutada. Samas võib tekkida oht, et aeronavigatsiooniteenuste
pakkumisel avatud turul, kus uute süsteemide kasutuselevõtt eeldab suuri investeeringuid, Eesti
aeronavigatsiooniteenuse osutaja Lennuliiklusteeninduse ASi võimekus jätkusuutlikult
tegutseda langeb suurte teenuseosutajate kõrval. Arvestades, et muudetud ettepaneku menetluse
hetkeseisus ei ole teada rakenduslikud aspektid, võib mitmes valdkonnas kulutõhususe asemel
siiski prognoosida kulude ja halduskoormuse kasvu. Ka adekvaatse mõjuhinnangu puudumine
tekitab ebakindlust, tõstatades küsimusi aeronavigatsiooniteenuste kestliku ja kulutõhusa
osutamise võimekuses ELi äärealadel. Euroopa Komisjon on SES ettepaneku tegemise algusest
peale näinud parima lahendusena teenusepakkujate ühinemist ja Eestile ei pruugi olla soodne
olukord, kus Eestis Lennuliiklusteeninduse AS-i teenuste eraldamise tõttu ostetakse kõik
teenused sisse ning Eesti enda teenuseosutaja võimekus aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks
kaob täielikult. Ka ei pruugi Eesti teenuseosutaja uutele turgudele sisenemine olla lihtne, kui
turu avamise eesmärgil tehtud muudatusettepanekud väiksemate teenuseosutajate
investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet hoopis vähendavad.
4.2 Eesti toetab riiklike aeronavigatsiooniteenuste järelevalveasutuste rolli ja nende
sõltumatuse tõhustamist tingimusel, et järelevalveasutuste tegevuse ja sõltumatuse
tagamine jääb liikmesriigi pädevusse ning järelevalveasutuste ja
aeronavigatsiooniteenuste osutajate halduskoormus oluliselt ei kasva. Eesti võib toetada
finantsjärelevalve eristamist lennundusohutusjärelevalvest juhul, kui sellega ei
suurendata ebamõistlikul määral liikmesriikide, ettevõtjate ega asutuste haldus- ega
finantskoormust.
Selgitus: muudetud ettepaneku II peatükis sätestatakse liikmesriikide järelevalveasutuste
loomise ja nimetamise nõuded, riiklike järelevalveasutuste ülesanded ja asutustevahelise
koostöö üldpõhimõtted. Järelevalveasutuste ülesannetega seonduv regulatsioon on sarnane juba
kehtiva lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 regulatsiooniga. Muudatusega soovib
komisjon tagada järelevalveasutuse sõltumatuse teenuseosutajatest, ennetamaks huvide
konflikte. Samuti eristatakse muudetud ettepaneku kohaselt ohutus- ja finantsjärelevalvet,
komisjoni selgituste kohaselt käsitletakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate
finantsjärelevalvet sarnaselt teiste valdkondade majandusregulatsiooniga. Liikmesriikidel on
kohustus tagada, et riiklikel järelevalveasutustel on vajalikud finantsvahendid ja võimalused, et
täita tõhusalt ja õigeaegselt järelevalvega seotud ülesandeid; eelarve peab olema
proportsionaalne täidetavate ülesannetega. Lisaks nähakse ettepanekus ette riigisisese
tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega seotud järelevalve ülemineku
võimalus tulemuslikkuse hindamise asutusele (EASA koosseisus tegutsevale PRB-le), kui
ilmneb, et liikmesriigi järelevalveasutus ei ole võimeline neid tõhusalt täitma
(majandussertifikaadi väljaandmine ja selle järelevalve, hankenõuete täitmise järelevalve ning
ühise teabeteenuse osutamise hinnakujunduse heakskiitmine jääb endiselt riikliku
järelevalveasutuse ülesandeks).
Lennundusohutuse ja finantsjärelevalve eristamine
Komisjoni muudetud ettepaneku kohaselt tuleb eristada lennundusohutusjärelevalvet ja
sertifitseerimist (lennundusohutusnõuetele vastavust kinnitab vastav ohutussertifikaat) ning
finantsjärelevalvet ja sertifitseerimist (nõuetele vastavust kinnitab majandussertifikaat).
- Finantsjärelevalve asutus (NSA – National Surveillance Authority) vastutaks
majandusaspektide, hankenõuete, kindlustuse, samuti tulemuslikkuse ja tasusüsteemi
nõuetekohase kohaldamise järelevalve eest. Finantsjärelevalve tähendab
majandussertifikaadi väljaandmiseks ja järelevalveks vajalike toimingute läbiviimist,
hankenõuete nõuetekohase kohaldamise järelevalvet ja nende rolli kajastamist
tulemuslikkuse ja tasusüsteemide toimimisel.
- Riikliku ohutusjärelevalve asutus (NCA – National Competent Authority) keskenduks
ohutuse järelevalvele ja muudele lennundusohutuse alusmääruses (EL) 2018/1139
kirjeldatud ülesannetele.
Muuseas peaksid liikmesriikide järelevalveasutused (NSAd) olema valmis tulemuslikkuse ja
tasustamissüsteemi rakendamisega seotud ülesandeid delegeerima EASAle (PRB), kes täidaks
liikmesriikide järelevalveasutuste ülesandeid nende asemel. Sama põhimõte kehtib juba
lennundusohutusmääruse (EL) 2018/1139 alusel ohutusjärelevalves. Finants- ja
lennundusohutusjärelevalve eristamiseks peaks mõlemad olema selgelt piiritletud. See
eristamine ei takistaks liikmesriike määramast mõlema ülesande täitmiseks ühte asutust,
tingimusel, et austatakse funktsioonide sõltumatuse nõudeid.
Kavandatav järelevalveasutuse ja teenuseosutaja eraldamise muudatus puudutab Eestit
osaliselt. Eestit ei puuduta järelevalveasutuse eraldamise nõue teenuseosutajast – riiklik
järelevalveasutus Eestis on Lennuamet, kes tegutseb täiesti sõltumatult teenuseosutajast
(Lennuliiklusteeninduse ASist).
Käesoleval ajal teostab aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle riiklikku järelevalvet
Lennuamet. Arvestades Riigikogus menetluses olevat transpordi ühendameti loomist käsitlevat
eelnõud28, tuleb komisjoni ettepaneku kohaselt arvestada ühendameti struktuuri ja ressursside
kavandamisel lisaks käesoleval ajal Lennuametis täidetava lennundusohutuse järelevalve
ülesande täitmisele ka aeronavigatsiooniteenuste osutajate nõuetekohase finantsjärelevalve
võimekuse loomise ning õigusaktide muutmisega. Arvestades, et tulevikus kavandatakse kahte
eraldiseisvat sertifitseerimis- ja järelevalveprotsessi (ohutus- ja finantsvõimekus), kaasneb
finantsvõimekuse hindamisel ning majandussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse
järelevalvega täiendav ressursikulu, mille saadav lisaväärtus ning seos ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni eesmärkide saavutamisega ei ole komisjoni poolt piisavalt põhjendatud. Lisaks
suureneb kahe sertifitseerimis- ja järelevalvemenetlusega ka teenuseosutajate
(järelevalvesubjektide) halduskoormus, kuna menetluste arv sisuliselt kahekordistub. Eelnõu
kohaselt kehtestatakse ka ühtsed NSA järelevalvet teostavate töötajate valiku ja värbamisega
seotud menetlused (eelnõu art 3 lg 10), mis peaksid jääma liikmesriigi pädevusse. Eestis on
teenistusse võtmise tingimused sätestatud avaliku teenistuse seaduses ning analüüsi vajab, kas
ja millises ulatuses oleks kavandatavate nõuete kehtestamisel vaja muuta avaliku teenistuse
seadust.
Hetkel on ebaselge, milline on majandusliku sertifikaadi väljaandmise lisaväärtus. Kui
teenuseosutaja on saanud majandussertifikaadi (ja sellega tunnistatud majanduslikult tugevaks)
on tal õigus osutada teenuseid kogu ELis. See tähendab, et esmane sertifikaat kehtib olenemata
teenuseosutaja osutatavate teenuste ulatusest ehk, kui teenuse osutaja saab majandusliku
sertifikaadi osutades teenust näiteks ainult ühel lennuväljal, siis laiendades teenuse osutamist
veel mitmele lennuväljale, võib ta välja antud majandusliku sertifikaadi põhjal väita, et tal on
piisav finantssuutlikkus ka teenuse osutamiseks mitmel lennuväljal.
Järelevalveasutuse sõltumatus
Eestit puudutab oluliselt artikli 3 lõike 6 nõue, mille kohaselt nimetab strateegiliste otsuste eest
vastutavad isikud ametisse asjaomase liikmesriigi üksus, kellele otseselt ei kuulu
aeronavigatsiooniteenuste osutajad. Samuti ei tohi strateegiliste otsuste vastuvõtmise,
auditeerimise või muude selliste ülesannete eest vastutavad isikud, kes on otseselt seotud
aeronavigatsiooniteenuse osutajate järelevalve või tulemuseesmärkidega, vähemalt kahe aasta
28
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a9484eb7-f560-4479-b4f5-
1446bad59bf7/Vabariigi%20Valitsuse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(L
ennuameti,%20Maanteeameti%20ja%20Veeteede%20Ameti%20%C3%BChendamine)
jooksul pärast oma ametiaja lõppu riiklikus järelevalveasutuses töötada
aeronavigatsiooniteenuse osutajate juures ühelgi töökohal ega täita nende juures ametialaseid
kohustusi. Eestis kuulub nii Lennuamet (osa tulevasest ühendametist) kui ka
aeronavigatsiooniteenuste osutajatest riigiosalusega äriühingud Lennuliiklusteeninduse AS ja
AS Tallinna Lennujaam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldussalasse, mis
komisjoni ettepaneku realiseerimisel tähendab riigisiseseid ümberkorraldusi ning õigusaktide
muudatusi strateegiliste otsuste tegemisega seotud isikute ametisse nimetamisel. Lisaks on
Eesti piiratud tingimustes problemaatiline säte, mille kohaselt ei või lennunduse
tippspetsialistid riigi teenistusest lahkudes kahe aasta jooksul asuda tööle varasema
järelevalvesubjekti juures, omamata muid võimalusi erialaseks tööks Eestis. Eesti avaliku
teenistuse seaduse § 60 lg 5 kohaselt on vastava piirangu kestus üks aasta, samuti näeb sama
paragrahvi lg 6 ette erandite tegemise võimaluse, arvestades ametikohtade eripära või
esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust.
Liikmesriigi järelevalvefunktsioonide üleminek EASA-le (PRB-le)
Muudetud ettepaneku artikliga 3 lõikega 8 nähakse ette võimalus, et teatud juhtudel teeb
siseriikliku järelevalveasutuse asemel aeronavigatsiooniteenuste osutajate järelevalvet EASA
struktuuris tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutus. EASA-le delegeerimine ei hõlma kõiki
riikliku järelevalveasutuse ülesandeid, ainult tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide
rakendamisega seotud ülesandeid. Ehk siis majandussertifikaadi väljaandmine ja selle
järelevalve, hankenõuete täitmise järelevalve ning ühise teabeteenuse osutamise
hinnakujunduse heakskiitmine jääb endiselt riikliku järelevalveasutuse ülesandeks. Sisuliselt
suureneksid sellisel juhul riigi kulutused, kuna ikkagi tuleb üleval pidada oma NSA-d ning katta
ka EASA tegevusega seotud kulud. Kulusid on küll teatud ulatuses võimalik katta
aeronavigatsioonitasude abil, kuid see suurendaks tasusid ning vähendaks Eesti atraktiivsust
õhuruumi kasutajatele.
Lõikes 8 toodud liikmesriigi nõudmisel järelevalve üleminek võib toimuda nii liikmesriigi
soovil või EASA (PRB) järelevalve tulemusena, mil ilmneb, et liikmesriigil puudub
nõuetekohane järelevalve võimekus. Komisjon on muudetud ettepanekut tutvustades andnud
märku29 võimalikust pretsedendist ning arvestades Eesti piiratud ressursse, on meil järelevalve
üleminek riigisiseselt järelevalveasutuselt EASA-le tõenäoline. Samas peaks Eesti taolise
olukorra tekkimist ennetama, kuna taolise järelevalve mõjusid riigieelarvele ei ole hetkel
võimalik prognoosida. Samuti on Eesti tingimustes oluline aeronavigatsiooniteenuste
osutamise ja järelevalvega seotud oskusteabe säilitamine ja arendamine oluline, tagamaks Eesti
lennundussektori elujõulisuse ja kestlikkuse. Lisaks omab Eesti kontekstis tähtsust asjaolu, et
EASA-le delegeeritavad tulemuslikkuse kavade ja tasusüsteemide rakendamisega seotud
ülesanded ei sisalda ainult järelevalve ülesandeid, vaid näiteks ka marsruudi- ja
terminalinavigatsioonitasu ühikumäärade kehtestamist. Eesti kontekstis kaasneb sellega oht, et
sisuliselt annab liikmesriik eeltooduga kogu aeronavigatsiooniteenuste tasude
hinnakujundamise valdkonna EASA-le, kui Eesti ei pööra senisest oluliselt suuremat
tähelepanu aeronavigatsiooniteenuste osutajate finantsjärelevalvele. Seega on oluline
panustada riigisisese järelevalvevõimekuse tõhustamisse ja suurendamisse.
Arvestades Eesti Lennuameti piiratud ressurssi, toetame oskusteabe suurendamiseks ja
ekspertide teadmiste vahendamiseks artiklis 5 tarvitusele võetavaid meetmeid. Teatud määral
29
SES muudetud ettepaneku tutvustus EL nõukogu lennunduse töögrupi kohtumised 8. ja 13. oktoobril 2020
toimub taoline teadmiste vahetamine ja ekspertide vahendamine juba praegu NEFABi (Põhja-
Euroopa funktsionaalne õhuruumiosa – North European Functional AirSpace Block) koostöö
raames. Samas luuakse ka lennundusohutuse alusmääruse (EL) 2018/1139 muudatuse (uued
artiklid 114a ja 114i) kohaselt riiklike järelevalveasutuste jaoks asjakohane foorum
tulemuslikkuse hindamise nõuandekogu kujul, mis Eesti seisukohalt on tervitatav, kuid
arvestades, et selle tegevust rahastatakse õhuruumi kasutajate toel, tähendab see
finantskoormust lennundussektorile.
4.3 Eesti toetab ühtse Euroopa taeva koordineerituma institutsionaalse raamistiku
ülesehitust, eriti tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse (PRB) loomist Euroopa
Lennundusohutusameti (EASA) struktuuris eeldusel, et sellega kaasneb majanduslik
kokkuhoid liikmesriigile. Eesti ei toeta tulemuslikkuse järelevalveasutuse pädevuste
laiendamist funktsioonidega, millega kaasneb suurem aruandluskohustus liikmesriikidele
ja teenuseosutajatele ilma, et see oleks otseselt seotud ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni
eesmärkide saavutamisega.
Selgitus: SES II+ paketi raames kavandatakse tänase tulemuslikkuse hindamise
järelevalveasutuse (PRB) institutsionaalset ja funktsionaalset reformi, arvestades
kõrgetasemelise lennundusekspertide töörühma 2019.a aruande soovitusi30. Olemasoleval
PRB-l on komisjoni abistamise roll, strukturaalselt asub institutsioon EUROCONTROLi
koosseisus. Komisjoni muudetud ettepaneku kohaselt viiakse PRB funktsioon üle EASA
koosseisu ning liikmesriikide ning määratud teenuseosutajate üle teostatakse finantsjärelevalvet
sarnaselt ülejäänud EASA pädevusse kuuluvate järelevalveülesannete täitmisega.
Tulemuslikkuse eesmärkide saavutamiseks koostatavaid tulemuslikkuse kavasid koostavad
edaspidi teenuseosutajad ning esitavad need PRB-le või riiklikule järelevalveasutusele. See
kava sisaldab kõigi vaatlusperioodi jooksul osutatavate aeronavigatsiooniteenuste prognoositud
kulusid, mille alusel seab komisjon kogu liitu hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid. PRB hindab
ja kiidab heaks marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse plaanid. Riiklikud
järelevalveasutused hindavad ja kiidavad heaks terminali aeronavigatsiooniteenuste
tulemuslikkuse plaanid, mõlemat tüüpi teenuseid osutavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad
peaksid esitama kaks eraldi tulemuslikkuse kava.
Eestile sobib ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise järelevalveasutuse loomine EASA
struktuuris. Arvestades asjaolu, et PRB funktsioone rahastatakse õhuruumi kasutajatasudest,
eeldab komisjon EASA struktuuris oleva PRB kulude olulist vähenemist. Samas ei ole hetkel
teada, kui palju PRB kulud muudatusega vähenevad. Eeldatavasti väheneb Lennuameti (osa
tulevasest ühendametist) roll tulemuslikkuse kavade koostamisel, kuid suureneb koormus
teenuseosutaja poolt esitatavate kavade heakskiitmisel ning koostöös PRB-ga nähakse
järelevalveasutusi keskendumas täielikult järelevalvele ja regulatiivsele rollile. Teenuseosutaja
(Lennuliiklusteeninduse ASi) roll oma tulemuskavade koostamisel ja vastutusel suureneb.
Komisjon ei ole selgitanud piisavalt tulemuslikkuse kavade koostamise ja heakskiitmise
tsentraliseerituse ning otsustusõiguse liikmesriikidelt PRB-le liikumise vajadust ega seost ühtse
30
Töörühm rõhutas vajadust näha ELi üldpilti ja keskenduda neljale prioriteedile: 1) võrgustikukesksem
lähenemisviis; 2) arvestamine digitaliseerimise kui paindliku läbilaskevõime pakkumise ja lennuliikluse
korraldamise süsteemi paindlikumaks muutmise liikuma paneva jõuga; 3) lennujuhtide ülesannete, oskuste, nõuete
ja koolituse arendamine hõlbustamaks üleminekut digitaalsele Euroopa taevale; 4) õigusraamistiku lihtsustamine.
Täpsem info: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2019-04-report-of-the-wise-persons-group-on-
the-future- of-the-singleeuropean-sky.pdf
Taeva eesmärkide saavutamisega, mistõttu esialgsel hinnangul on tegemist halduskoormuse
tarbetu suurendamisega.
4.4. Eesti toetab Euroopa õhuruumi ühtse tasusüsteemi muudatusi, milles on arvestatud
regionaalsete eripäradega ning mis ei põhjusta Eestis märgatavat
aeronavigatsiooniteenuste tasude tõusu. Eesti peab vajalikuks tugiteenuste eraldamise
nõude kehtestamisel võtta arvesse väiksemate teenusepakkujate olukorda ning ei toeta
üldist tugiteenuste eraldamist.
Selgitus:
Ühtsed tariifid
Selgitus: senist aeronavigatsiooniteenuste31 tasusüsteemi kavandatakse muuta nii, et see
võimaldaks komisjonil kehtestada ühtsed tariifimehhanismid, ühtlustades mehhanismi kogu
Euroopa õhuruumi jaoks, mille abil toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Need meetmed
võimaldavad komisjoni hinnangul tasude ümbersuunamist, põhinedes määratud kriteeriumidel,
mh arvestatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumi. Eelnõust ei selgu, kuidas täpsemalt tasudega
toetatakse uute tehnoloogiate kasutusevõttu.
Eestile ei ole kavandatav ühtne kulude jaotamise metoodika kehtestamine marsruudi ja
terminalinavigatsiooniteenuste vahel tänapäevatingimustes soodne, kuna kohalikud olud
mõjutavad terminali navigatsiooniteenuseid märkimisväärselt ja see võib tuua kaasa
terminalitasude olulise suurenemise, mis omakorda raskendab terminaliteenuse osutamist
avatud turu tingimustes. Samuti eeldab see aeronavigatsiooniteenuste osutaja kohanemist, sest
ELi ühtse ühikuhinna loomisega tõuseb Eestis õhuruumi kasutajatele hind, aga lennuliikluse
tehtud kulutused on tegelikult väiksemad ning tehtud kulutuste ja tasude vahe läheb osaliselt
Kesk-Euroopa ülitiheda lennuliikluse korraldamise toetuseks. Arvestades, et Eesti asub ELi
äärealal, mis ei ole sarnaselt Kesk-Euroopale atraktiivne lennuühenduste mõttes ning juhul, kui
ülelennutasudest ei ole võimalik osa kuludest katta, on ühenduste tagamisel terminali
navigatsioonitasude madalad hinnad teenuseosutaja senise ärimudeliga jätkamisel olulise
tähtsusega.
Eelnõu kohase terminali navigatsioonitasude kallinemine tuleneb ülelennutasude arvestuse
muutmisest (hetkel katab ülelennutasu ka terminaliteenuste kulusid). Kui terminali
aeronavigatsiooniteenust pakutakse avatud turul, väheneb Lennuliiklusteeninduse ASi
hinnangul ettevõtte konkurentsivõime, sest seadmete jm vajaliku soetamine ainult Tallinnas
aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks on kulukas. Lennuliiklusteeninduse AS on juba teinud
investeeringud olemasolevatesse seadmetesse, kuigi digiteerimisega ja tehnoloogia arenguga
seonduvalt tuleb teha ka uusi investeeringuid. Seega eeldab komisjoni muudetud ettepanekus
31
Eelnõu kohaselt:
marsruudi aeronavigatsiooniteenused on lennuliiklusteenused, mis on seotud õhusõiduki juhtimisega stardi- ja
tõusuetapi lõpust kuni lähenemis- ja maandumisetapi alguseni ning marsruudil osutatavate lennuliiklusteenuste
osutamiseks vajalikud aeronavigatsiooniteenused;
terminali aeronavigatsiooniteenused on lähilennujuhtimisteenused või lennuvälja lennuinfoteenused, mis
hõlmavad lennuliikluse nõustamisteenuseid ja häireteenuseid ning lennuliiklusteenuseid, mis on seotud õhusõiduki
saabumise ja lahkumisega kindlaksmääratud vahemaani asjaomasest lennujaamast, mis on vajalikud
käitamisnõuete täitmiseks, ning nendega seotud vajalikke aeronavigatsiooniteenuseid
sätestatud nõuetele vastamine olulist Lennuliiklusteeninduse ASi kohanemist ning vastamist
avatud turu tingimustele ning suurendades ambitsiooni ka väljaspool Eestit teenuse
osutamiseks.
Aeronavigatsiooniteenuste eraldamine ja teenuste hankimine
Muudetud ettepaneku kohaselt peaksid konkurentsi seisukohast marsruudi
aeronavigatsiooniteenused olema organisatoorselt eraldatud muudest
aeronavigatsiooniteenustest (CNS, AIS, ADS, MET32) ja terminali aeronavigatsiooniteenustest.
Seetõttu on välja pakutud andmesideteenuste eraldamine, kus pakkujad saavad valida endale
sobivate teenuste pakkumist integreeritud viisil, kuid nad ei saa takistada teisi pakkujaid
pakkumast konkureerivaid teenuseid. Selle kontseptsiooni eelduseks on raamatupidamise
kohustuslik eraldamine lennuliiklusteenuste ja muude teenuste vahel (CNS, AIS, ADS, MET)
ning operatiivandmete kättesaadavaks tegemine teistele teenusepakkujatele. Andmete
ühiskasutusnõuded võimaldavad piirüleste andmesideteenuste osutamist ja konkurentsi
andmesideteenuste osutamisel Euroopa turul. Komisjon näeb lennuliikluse andmesideteenuste
kontseptsioonil suurt potentsiaali, mis peaks lõppkokkuvõttes soodustama ka läbilaskevõimet,
st teenuse osutamise võimalust pakuvad paindlikumalt erinevad pakkujad. Defragmenteerimise
toetamiseks on eesmärgiks on luua andmesideteenuste avatud turg, hõlmates digitaalse ühisturu
(Digital Single Market – DSM) loogikat, mida toetab ka AAS (Airspace Architecture Study)33.
Komisjoni hinnangul võib lennuliikluse tugiteenuste osutamine turutingimustes suurendada
kulutõhusust, eeldatavasti võimaldada suuremat paindlikkust ja edendada innovatsiooni.
Terminali aeronavigatsiooniteenuste puhul peaksid lennujaama käitajatel olema võimalik
otsustada, kas hankida lähilennujuhtimisteenuseid, kui selline hange võimaldaks kasutajatel
suurendada kulutõhusust. Samal tingimusel peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada
lähenemislennujuhtimisteenuse hankimist.
Komisjoni eesmärgiks on küll hinda alandada ning see meetod võib olla efektiivne tiheda
lennuliiklusega piirkondades suurte teenusepakkujate puhul, kuid Kesk-Euroopa
tõmbekeskustest eemal asuvate äärealade väiksemate teenusepakkujate jaoks
(Lennuliiklusteeninduse AS) võib see tähendada hoopis vastupidist ehk kindlat hinnatõusu ja
lisaks teenuste killustatust. Samuti on ebaselge, kuidas toimub hanke tulemusel teenuseosutaja
määramine, mis on liikmesriigi pädevuses. Lennuameti hinnangul on lennujuhtimisteenuste
avatud turul pakkumine väga keeruline, kuna ülispetsiifilised ja keerulised nõuded ei toeta
tänapäevastes tingimustes uue toimiva äriühingu loomist, ning teenuseosutamine tähendab
teenuse osutamise kohas nii operatsioonilist valmisolekut, seadmete ja personali olemasolu.
Arvestades Eesti geograafilist asukohta, ei saa pidada reaalseks ootust, et Eestis lähi- ja
lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine oleks teenusepakkujale atraktiivne. Tänapäeval
kaetakse osa lähenemisteenuse kuludest marsruudinavigatsiooni (ülelendude) tasudest.
Komisjoni muudetud ettepaneku järgi seda enam teha ei saa ning ettepaneku kohaselt tõuseksid
terminalinavigatsioonid sellisel määral, mis vähendavad Tallinna lennuvälja (regionaalsetest
lennuväljadest rääkimata) atraktiivsust oluliselt, mõjutades Eesti lennuühendusi. Sel juhul võib
olla vajalik riigi finantseerimine või siis innovatiivsete lahenduste kasutamine, mida tänapäeval
ei ole. Siinkohal tuleb arvestada, et teenuseosutamise suhtes on kehtestatud ülidetailsed ja
keerulised ohutusnõuded, mida äriliste huvide kõrval ei ole võimalik ignoreerida. Kuna hetkel
32
side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS), aeronavigatsioonialased teabeteenused (AIS), lennuliikluse
andmeteenused (ADS), meteoroloogiateenuseid (MET)
33
https://www.sesarju.eu/node/3253
on Eestis investeeringud Tallinna-kesksed ning mujal osutatakse teenust minimaalselt, siis ongi
vaid Tallinna lennuliikluse põhjal keeruline soodsat hinda pakkuda.
Tugiteenuste pakkumisega on olukord veidi lihtsam, kuid ka siin on Kesk-Euroopa ja äärealade
väikeste teenusosutajate olukord erinev, eeldades teenuseosutajalt väga suurt kohanemisvõimet
ning ärimudeli muutmist. Sisuliselt tähendaks see lennujuhtimise osast eraldi äriühingu loomist
ning praeguste tugiteenuste pakkumine peaks toimuma eraldiseisvalt ning neid teenuseid tuleks
hakata lepingupõhiselt sisse ostma, muutes kogu teenuste osutamise juhtimise ja toimimise
väga keeruliseks ning kulukaks. Lennuliiklusteeninduse AS ostab ka praegu valdkonniti
tugiteenuseid sisse, kuid kavandatav nõue, et tugiteenused peaksid olema sisseostetavad, ei
pruugi tuua kaasa majanduslikku säästu ega efektiivsust.
Lennuliiklusteeninduse AS osaleb nii NEFABi kui BOREALISe34 koostöös, mille raames on
võimalik ka edaspidi koostööd teha. Siiski sõltub oluliselt, millistel tingimustel ühtse Euroopa
taeva ajakohastatud nõuded edaspidist koostööd lubavad. Võimalik on kaaluda ka koostööd
NEFABi (NEFABi liikmed – Eesti, Läti, Soome ja mitte-EL riigina Norra) raames
ühishangeteks, kuid see eeldab osalevate riikide ja teenuseosutajate ühiseid huvisid ja tihedat
koostööd. Eesti Lennuliiklusteeninduse AS omab marsruuditeenuste eraldamises kogemust
FINEST projektis osalemise näol eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne ja
konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi kasutajatele. Teiste teenuste
eraldamine ja läbi hangete ostmine tähendab Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul, et pikemas
perspektiivis on tõenäoline nimetatud teenuste koondumine rahvusvaheliste suuremate
ettevõtete kätte, kus ka Lennuliiklusteeninduse ASil on võimalik osaleda.
Aeronavigatsiooniteenuste avamine avatud turule mõjutab ka liikmesriigi julgeolekut.
Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel (juhindumine mh Euroopa lennuliikluse
üldkavast) on oluline tagada, et kavandatavad Euroopa nõuded ei takistaks suveräänse riigi
julgeoleku tagamise kohustuste täitmist ning liikmesriigil säilib võimalus võtta lennujuhtimine
kriisisituatsioonides (oht võib tuleneda riigisiseselt kui ka väljastpoolt) üle ka siis, kui kriisi
tekkimise momendil osutas marsruudi aeronavigatsiooniteenust (en route) teise liikmesriigi
teenuseosustaja lennujuht. Vastasel juhul avaldaks see mõju riigikaitse võimekusele ja ka
julgeolekule.
4.5. Eesti on paindlik funktsionaalsete õhuruumiosade koostöö vabatahtlikuks muutmise
suhtes, kuid soovib lähedase ja efektiivse naaberriikide ning teiste funktsionaalsete
õhuruumiosade koostöö jätkumist.
Selgitus: Funktsionaalsete õhuruumiosade (Functional Airspace Block – FAB) loomise
eesmärk oli vähendada Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades seda ümber vastavalt
liiklusvoogudele, mitte riigipiiridele, et vähendada aeronavigatsiooniteenuste kulu. Muudetud
ettepaneku kohasel jäetakse FABide koostöö nõue välja, kuna FABide moodustamisel alanud
koostöö ei olnud õhuruumi killustatuse lõpetamiseks piisavalt tulemuslik. Liikmesriikide ja
teenuseosutajate lähedast koostööd edaspidi ei reguleerita, jätkub vajaduspõhine koostöö. Juba
2013. a SES2+ ettepaneku mõjuhinnang eelistas õhuruumiosade koostöö paindlikumaks
muutmist (Eesti toetas seda oma 2013.a seisukohtades). 2019.a ilmnes, et Euroopa enamiku
FABide omavaheline koostöö 2009.a loodud vormis ei toimi ning seitsme FABi tegevusetuse
suhtes on algatatud rikkumismenetlused.
34
Üheksa põhjala riigi aeronavigatsiooniteenuste osutajate liit, https://borealis.aero/Home.19.aspx
Eesti kuulub Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumiossa (Northern European Functional
Airspace Block – NEFAB) koos Läti, Norra ja Soomega. Sellise koostöö heaks näiteks on Eesti
ja Soome arendatav ühisprojekt FINEST, mis on esimene reaalselt rakendatav dünaamiline
piiriülene lennujuhtimise koostööprojekt Euroopas, eesmärgiga tagada paindlik, kuluefektiivne
ja konkurentsivõimeline piiriülene teenus kõigile õhuruumi kasutajatele. Lihtsustatult öeldes
tähendab see seda, et Eesti ja Soome lennujuhid juhivad lende mõlemas õhuruumis koos. See
annab võimaluse õhuruumis samal ajal rohkem lende teenindada.
Eestile on NEFABi raames koostöö olnud sobiv ja tulemuslik, kuid aeg on näidanud, et
kohustuslikul koostööl on palju ebavajalikke haldus- ja finantskoormust sisaldavaid elemente.
Seetõttu toetame liikmesriikide ja teenuseosutajate vajaduspõhist, mitte lihtsalt nõuete täitmisel
põhinevat piiriülest koostööd. Arvestades, et NEFABi loomise alused on seni tulenenud
otsekohaldatavast EL õigusest ning liikmesriikide vahelisest kokkuleppest, vajab täiendavat
analüüsi, kas tulevikus sarnase koostöö jaoks on vaja muuta riigisiseseid õigusakte.
4.6. Eesti võib toetada võrgu haldamisega seotud muudatusettepanekuid ja
tsentraliseeritud teenuste osutamise põhimõtet tingimusel, et võrgu haldaja,
liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate õigused ja kohustused on
tasakaalus.
Selgitus: komisjon soovib muudetud ettepanekuga tugevdada võrgu haldamisel ühist
otsustusprotsessi (Network Manager – NM), lisades võrgu halduri funktsioonide sekka
läbilaskevõime, õhuruumi ja taristu haldamise funktsioonid. Võrgu siduva operatiivkava
(Network Operations Plan – NOP) rakendamine tehakse kohustuslikuks ning nähakse ette
tugevam seos tulemuslikkuse kavaga. Need muudatused võimaldavad komisjoni hinnangul
rakendada võrgukeskset teenuse osutamise mudelit, mis on vajalik kestliku ja
keskkonnasäästlikkuse tagamiseks. Võrguhalduri 2018. ja 2019. a suvel Kesk-Euroopas
rakendatud läbilaskevõime kriisimeetmed näitavad komisjoni hinnangul võrgukeskse
lähenemisviisi eeliseid.
Suurem osa lahendatavatest probleemidest puudutab Kesk-Euroopat, kus õhuruum on oluliselt
üle koormatud ning nõudluse tipuajal põhjustanud hulgaliselt viivitusi ja sellest tulenevalt kaasa
toonud rahalisi kahjusid nii reisijatele, lennuettevõtjatele kui riikide majandustele tervikuna.
Kuna muudetud ettepanekul puudub aja- ja asjakohane mõjuhinnang ning kavandatavate sätete
rakendussätted ei ole eelnõu menetluse hetkefaasis veel selged, pole arusaadav , mida on silmas
peetud mitmete mõistetega. Näiteks artiklis 26 ja 27 sätestatud mõiste „Euroopa õhuruumi
struktuur“ on ebaselge: artikli 27 lõikes 9 on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad muude
õhuruumi struktuuride kavandamisega seotud aspekte, välja arvatud artikli 26 lõigetes 2 ja 3
nimetatud aspektid. Hetkel on selgusetu, millised need muud nimetatud aspektid on, kuna artikli
26 lõige 2 ei täpsusta, milliseid aspekte see käsitleb, vaid käsitleb ainult Euroopa õhuruumi
struktuuride kavandamist ja haldamist üldiselt. Samuti artikli 27 lg 3 kohaselt on võrgu haldajal
väga suur roll reguleerimisel ja juhtimisel, samas aruandekohustus ja vastutus jäävad
liikmesriikidele. Leiame, et õigused, kohustused ja vastutus peavad olema tasakaalus. Eesti
seisukohast on oluline liikmesriigi suveräänsuse tagamine. Riigi õhuruumi kasutamine ja selle
üle otsustamine on oluline riigi suveräänsuse juurde kuuluv õigus, millest lähtuvalt peab
õhuruumi korraldamise iseotsustamise õigus jääma liikmesriigile. Eesti kontekstis hindame, et
lennuliikluse kasv Euroopa õhuruumis võib viia olemasolevate süsteemide välja vahetamiseni
võimekamate süsteemide vastu. Seega tuleb prioriteetides, struktuurides ja juhtimises ette võtta
muudatusi ning kohaneda, et tagada järgnevatel aastakümnetel kasvava lennuliikluse ohutu ja
efektiivne teenindamine.
4.7. Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmisel, aeronavigatsiooniteenuste
eraldamisel ja lennuliiklusvõrgu haldajale õhuruumi kasutamise korraldamise
ülesannete andmisel on oluline tagada, et kavandatavad nõuded ei takistaks liikmesriigi
julgeoleku tagamise kohustuste täitmist.
Paindliku õhuruumi kasutamise põhimõtete muutmine nii, et seda reguleerib mitu dokumenti
võib viia olukorrani, kus õhuruumi kasutamise korraldamine ei ole enam piisavalt paindlik ja
kiire, et reageerida (liikmes)riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavale sündmusele.
Aeronavigatsiooniteenuste eraldamise tulemusena tasustatakse eraldi lähenemisteenust ja en
route teenust nii, et eelkõige en route teenust saaks osutada teine teenusepakkuja, kes ei pruugi
asuda Eestis, olla Eesti äriühing või asutus ega lennujuht olla Eesti kodakondsusega. Selle
tulemusena võib tekkida oht riigi julgeolekule ja lennuohutusele, sest Eestis kriisi tekkimisel
(olgu selleks näiteks renegaat või vajadus riiki sõjaliselt kaitsta) ei allu lennujuht Eesti
jurisdiktsioonile, mistõttu ta ei pea täitma Eesti valitsusasutuse või valitsuse antud korraldusi.
Seetõttu on oluline riigi julgeoleku tagamiseks saavutada olukord, kus riik saab kiirelt üle võtta
kogu õhuruumi kasutamise korraldamise, sealhulgas peab olema ka sõjaseisukorra ajal tagatud
tsiviillennunduse aeronavigatsiooniteenuste osutamise võimekus. Lennuliiklusvõrgu haldajale
täiendavate ülesannete panemisel, mis puudutab konkreetselt liikmesriikide õhuruumi
haldamist, on otsene riigi julgeolekuoht, sest liikmesriik peaks muu hulgas avaldama kas
täielikult või osaliselt oma riigi õhukaitse plaani, et tagada õhuruumi kasutamise paindlikkus
kriisi ajal. Riigikaitse on aga ELTLi kohaselt üksnes ja ainult liikmesriigi ainupädevuses.
5. Arvamuse saamine
Eelnõu suhtes on konsulteeritud Lennuliiklusteeninduse ASiga, kelle hinnangul on ettepanek ja
selle mõjud ebaselged, vähendab teenuseosutajate võimalusi arendada oma võimekusi, liigne
killustamine muudab tänase ettevõtte sisuliselt haldusettevõtteks ja pikemas perspektiivis
muudab lennujuhtimise teenuse ülalpidamise Eestis mõttetuks. Lühemas perspektiivis aga toob
ettepaneku tänasel kujul jõustamine kaasa täiendava halduskoormuse ning see ei arvesta ELi
äärealade vajadustega. Lennuliiklusteeninduse AS ei usu, et ülereguleerimine kiirendaks
normaalsete äriprotsesside teket. Pigem on tõenäoline erinevate kartellikokkulepete teke ja turu
edasine moonutamine. Samuti on konsulteeritud Lennuametiga, kelle hinnangul suureneb
järelevalveasutuste töökoormus aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegevuse läbipaistvuse
ning finantsvõimekuse hindamisel, milleks hetkel Lennuametil puuduvad vajalikud ressursid.
Eesti seisukohtades on Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti arvamusega arvestatud
(seletuskirja lisa 1 – kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel). AS Tallinna
Lennujaam ei ole arvamust avaldanud.
Seisukohad on kooskõlastatud kõikide kaasatud ministeeriumide poolt Euroopa Liidu
koordinatsioonikogus (KOK).
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus
1 Lennuliiklusteeninduse Peamised probleemid on seotud Arvestatud
AS võrgu haldaja pädevuste ja
funktsioonide ülemäärase
laiendamise, järelevalve ja
sertifitseerimisega kaasnevate
halduskoormuse kasvu, teenuste
ja tasude süsteemi muudatusega.
Ettepaneku hindamist raskendab
rakendusaktide kavandite ja
mõjuhinnangu puudumine
2 Lennuamet Peamised probleemid on seotud Arvestatud
järelevalve ja sertifitseerimisega
kaasneva halduskoormuse ning
ressursivajaduse kasvu, teenuste
ja tasude süsteemi muudatuste
ning kavandatavate muudatuste
mõjuga lennuühendustele.
Ettepaneku hindamist raskendab
rakendusaktide kavandite ja
mõjuhinnangu puudumine.
3 Rahandusministeerium Toetame arengut ja kulude säästu, Arvestatud
aga mitte ülereguleerimist ja
mõjuanalüüsideta otsustamist.
Kuna fiskaalset mõju ei ole
kajastatud, siis selles küsimuses
ei saa RM midagi arvata.
Järelevalve osa kohta meil
teadmised puuduvad.
4 Keskkonnaministeerium KEM ei ole erihuvisid määruse Arvestatud
eelnõu eesmärgi ja sisu osas.
Keskkonnaeesmärkide ning
mõjude osas on võimalik viidata
varasemalt roheleppe paketi
seisukohtadele ja uusi
ettepanekuid meil hetkel lisada ei
ole.
5 Kaitseministeerium 1) õhuruumi paindlik Arvestatud
kasutamine peab jääma
reguleeritud üksnes ja
ainult õhuruumi
paindliku kasutamise
määrusega (EL määrus
2150/2005). Vastasel
juhul võib tekkida
olukord, kus õhuruumi
paindlik kasutamine ei
ole enam piisavalt kiire ja
paindlik, mistõttu
kannatab riigi julgeolek,
sest riik ei saa otsustada
oma õhuruumi
kasutamise üle piisavalt
kiiresti ja paindlikult (nt
võib saada takistatud uute
kaitselennunduse
harjutusalade
moodustamine või
lendamine
kriisisituatsioonides);
2) aeronavigatsiooniteenuste
osutamisel
lennujuhtimisteenuse n-ö
tükeldamine - mõju
kaitselennundusele nii
julgeolekuaspektist (kui
teise riigi lennujuht juhib
Eesti õhuruumis
lennuliiklust ning
andmekaitse) kui ka
rahalisest aspektist.
Viimase puhul otsesed
kulud Kaitseväele (täna
on Kaitseväel LLT ASiga
vastastikku teenuste
osutamine tasuta, aga see
kokkulepe ei kehti juhul,
kui teise riigi lennujuht
lennuliiklust juhib) ja
kulud
Kaitseministeeriumile,
kui teatud riikide
õhusõidukid on
vabastatud
aeronavigatsiooniteenuste
maksmisest (sellisel juhul
arve esitatakse KaMile).
Edastati ka AK info.
Teie 16.10.2020 nr 2-13/20-6366
Riigikantselei
[email protected] Meie 16.11.2020 nr 24.1-2/17-0219/6974-1
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva
rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse
määrust (EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega
tegutseda ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta
Esitame Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva
rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
(EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse
Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta Vabariigi Valitsuse 19.
novembri 2020. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Seletuskiri - Eesti seisukohad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva
rakendamise kohta“ ning „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
(EL) 2018/1139 seoses Euroopa Liidu Lennundusohutusameti suutlikkusega tegutseda ühtse
Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena“ eelnõude kohta
Muudetud ettepanek – Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse
rakendamise kohta (uuesti sõnastatud) - COM(2020) 579
Yana Laurand
6397623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158