dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

„Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta“.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2020
Viit
2-1/20-0349/6601
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0349
Vastutaja
Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎16.11.2020_1.5-1_110_MKM_digitaliseerimise_teekaardi_eelnõu.asice227 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 16. november 2020 nr 1.5-1/110 Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamisel Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis eelnõud ning esitab oma arvamuse ja ettepanekud. Kuna kahjuks oli meil arvamuse koostamise ning esitamise ajaks vaid kolm tööpäeva, siis jätame võimaluse esitatut hiljem täiendada. 1. Eelnõu § 1 lõige 4 toob välja valdkonnad, kes on välistatud antud toetusmeetme raames toetuse saajatena. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 lõikest 4 välja punkt 4 ehk hulgi- ja jaekaubandus ettevõtted. Antud muutus on väga oluline kuna käesolevas määruses on pandud senisest suurem rõhuasetus terviklike tarneahelate loomisele. Käesolev välistus ei võimalda antud eesmärki täita ja ettevõtte tervikliku tarneahelaga tegeleda (kaubainfo jälgimine, tootjate ja kaubandusettevõtete vaheline infovahetus, logistika ja kaubanduse infovahetus). Lisaks sellele on koroonaviiruse levikust tingitud piirangud väga tugevalt mõjutanud ka kaubandusettevõtteid ja toonud välja nende vajadused protsesside digitaliseerimiseks ning ärimudeli ümbermõtestamiseks, selleks et olla osa terviklikust tarneahelast. Seega hulgi- ja jaekaubanduse valdkonna välistamine segab määruses toodud eesmärgi saavutamist. 2 2. Eelnõu § 3 lõige 1 määratleb digitaliseerimise kui ettevõtja poolt digitaalse tehnoloogia ja seda toetava innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtu. Teeme ettepaneku sõnastada see lõige järgnevalt: (1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia või seda toetava innovaatilise uuendusliku ärimudeli. 3. Teeme ettepaneku lisada § 3 lõikesse 2 digitaalsete tehnoloogiate mõistetesse veel tarkvararobootika ja protsesside digitaliseerimine ning lisada mõistele „pilveandmetöötlus“ sulgudes täiendus „( sh digitaalne ettevõtte ressurside juhtimine)”. Tegemist on terminoloogiliste täpsustustega, mis on olulised lähtudes tööstusettevõtete reaalsetest vajadustest. Samuti aitavad lisatud täiendused selgitada ning lihtsustada hetkel liiga keerulise terminoloogiaga loetelu. Üldiselt oleme arvamusel, et antud termini selliselt lahti kirjutamine määruses on piirav tegur, kuna tehnoloogiad muutuvad ning uuenevad väga kiiresti. 4. Eelnõu § 3 lõikes 3 on toodud digitaliseerimise teekaardi mõiste, kuid see ei vasta tegelikkuses ettevõtte jaoks vajalikule sisule. Oleme seisukohal, et digidiagnostika eesmärgiks ei saa olla hinnangu andmine ärimudelile. Digitaliseerimise teekaart saab ikkagi keskenduda protsessidele kogu tarneahela lõikes ja nendele kitsaskohtadele, mida on võimalik digitaliseerimise, uute tehnoloogiate rakendamise ja automatiseerimisega kõrvaldada. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ei pruugi alati tähendada ärimudeli muutust, see võib väljenduda ka näiteks efektiivsuse tõusus. Samuti oleme seisukohal, et digitaliseerimise teekaardi osa ei saa olla ühe lähteülesande välja pakkumine, kuna see on vastuolus teekaardi ühe peamise põhimõttega – olla kogu ettevõtte digitaliseerimise teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse arendusülesanne. Kuna digitaliseerimise teekaardil on oluline keskenduda ettevõtte tervikpildi kaardistamisele, siis teeme ettepaneku sõnastada § 3 lg 3 järgmiselt: „Digitaliseerimise teekaart on dokument, mis hõlmab ülevaadet ettevõtte digitaalsest küpsusest, digitaliseerimise ja automatiseerimise kasutusest ja nende protsesside toimivusest, hinnangut digitaliseerimis- ja automatiseerimisalastest parandustegevustest ja nende tegevuste soovituslikku ajakava ning hinnangut tegevuste maksumusele, tegevuste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandusnäitajatele.“ 3 5. Oleme seisukohal, et § 6 lõikes 3 toodud erisused toetuse määra osas ei ole õiglased ega põhjendatud, sest sellega välistatakse muuhulgas ettevõtted, kelle peakontor (juriidiline aadress) asub linnas, kuid tootmised maapiirkondades. Samuti muutub antud piiranguga mõtetuks turismivaldkonna lisamine toetuse saajate nimekirja, kuna Tallinnas asuvad turismivaldkonna ettevõtted on koroonakriisis enim kannatada saanud võrreldes maapiirkondadega, kuid nendele antava toetuse ulatus on ebaproportsionaalselt väike. Teeme ettepanku antud määrasid ühtlustada (näiteks 70% toetus kõigile taotlejatele). 6. Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, mida peab digitaliseerimise teekaart sisaldama. Antud paragrahvi punkt neli ütleb, et digitaliseerimise teekaart peab sisaldama vähemalt ühe lahenduse kohta selle arenduse lähteülesannet. Kooskõlas meie ettepaneku punktiga 4 (eelnõu § 3 lõike 3 kohta) oleme seisukohal, et teekaart ei tohi sisaldada arenduse lähteülesannet. Lähteülesande koostamine on alati eraldiseisev ja teekaardile järgnev projekt, mitte selle osa. Tingimus on vastuolus teekaardi peamise põhimõttega – olla kogu ettevõtte digitaliseerimise teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse arendusülesanne. Nende kahe asja ühendamine viib toetuse saaja fookuse ettevõtte suurest pildist välja ja võib tekitada olukorra, kus hakatakse keskenduma ühe toote lähteülesandele, mis võib halvimal juhul olla suunatud konkreetse teenusepakkuja (teekaardi koostaja) portfellis oleva toote müügile. Kogu teekaardi väärtus võib nii kaduda. 7. Eelnõu § 11 lõike 2 punkt 8 toob välja, et iga ettevõtjavälise nõustaja kohta tuleb esitada teave vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab võimekust täita ülesandeid. Teeme ettepaneku, et iga nõustaja kohta tuleb esitada vähemalt kolm eelnevat projekti, mis aitab tagada töö teostajate kõrge kvaliteedi. 8. Eelnõu § 11 lõige 3 toob välja vajaduse võrreldavate hinnapakkumiste võtmiseks juhul, kui teenuse maksumus on suurem kui 20 000 eurot. Antud punktil puudub väärtus juhul, kui pole välja toodud, kas ja kuidas see hindamist mõjutab. See võib pigem tekitada olukorra, kus taotleja tunneb sundi valida odavaim, mitte endale sobivaim pakkumine. Palun täiendada vastavat punkti selliselt, et oleks selgelt aru saada, et madalaima hinnaga pakkumise valimine ei ole kohustuseks. Teeme ettepaneku sõnastada antud lõige järgnevalt: „Juhul kui vähemalt ühe lõike 2 punktis 7 nimetatud ettevõtjavälise nõustaja teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui 20 000 eurot, tuleb selle teenuse kohta esitada vähemalt 3 sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist.“ 4 Lõpetuseks rõhutame, et ITL toetab eelnõu eesmärke ning tervitab digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti ettevõtetele. Samas toome välja, et 15.09.2018 jõustus määrus „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika toetus“, mis toimis väga hästi ja oli tööstusettevõtetele suureks abiks. Antud määruse puuduseks oli liiga kitsas toetuse saajate ringi, kuid selles kasutatud mõisted, nõuded ja üldpõhimõtted olid head ning arusaadavad. Käesolevas eelnõus on laiendatud taotlejate ringi, kuid jääb arusaamatuks, miks samal ajal on tehtud ulatuslikud (kohati ebarealistlikud) muudatused terminites ja tööle esitatavates nõuetes. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Vajadusel oleme valmis Teiega kohtuma ja kirjas sisalduvaid seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Doris Põld, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 16.11.2020 11:46 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Anu Kull <[email protected]>; Sille Kraam <[email protected]>; Doris Põld <[email protected]> Teema: Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord eelnõu Tere &nbsp; Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 16.11.2020 kirja nr 1.5-1/110 „Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord eelnõu kohta. &nbsp; &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 &nbsp; &nbsp;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel