Hr Raul Siem
Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 16. november 2020 nr 1.5-1/110
Arvamus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamisel Majandus - ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud määruse „Digitaliseerimise
teekaardi toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine. Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis eelnõud ning esitab oma
arvamuse ja ettepanekud. Kuna kahjuks oli meil arvamuse koostamise ning
esitamise ajaks vaid kolm tööpäeva, siis jätame võimaluse esitatut hiljem täiendada.
1. Eelnõu § 1 lõige 4 toob välja valdkonnad, kes on välistatud antud
toetusmeetme raames toetuse saajatena. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1
lõikest 4 välja punkt 4 ehk hulgi- ja jaekaubandus ettevõtted. Antud muutus on
väga oluline kuna käesolevas määruses on pandud senisest suurem
rõhuasetus terviklike tarneahelate loomisele. Käesolev välistus ei võimalda
antud eesmärki täita ja ettevõtte tervikliku tarneahelaga tegeleda (kaubainfo
jälgimine, tootjate ja kaubandusettevõtete vaheline infovahetus, logistika ja
kaubanduse infovahetus). Lisaks sellele on koroonaviiruse levikust tingitud
piirangud väga tugevalt mõjutanud ka kaubandusettevõtteid ja toonud välja
nende vajadused protsesside digitaliseerimiseks ning ärimudeli
ümbermõtestamiseks, selleks et olla osa terviklikust tarneahelast. Seega
hulgi- ja jaekaubanduse valdkonna välistamine segab määruses toodud
eesmärgi saavutamist.
2
2. Eelnõu § 3 lõige 1 määratleb digitaliseerimise kui ettevõtja poolt digitaalse
tehnoloogia ja seda toetava innovaatilise ärimudeli kasutuselevõtu.
Teeme ettepaneku sõnastada see lõige järgnevalt: (1) Digitaliseerimisega
võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia või seda toetava
innovaatilise uuendusliku ärimudeli.
3. Teeme ettepaneku lisada § 3 lõikesse 2 digitaalsete tehnoloogiate
mõistetesse veel tarkvararobootika ja protsesside digitaliseerimine ning lisada
mõistele „pilveandmetöötlus“ sulgudes täiendus „( sh digitaalne ettevõtte
ressurside juhtimine)”.
Tegemist on terminoloogiliste täpsustustega, mis on olulised lähtudes
tööstusettevõtete reaalsetest vajadustest. Samuti aitavad lisatud täiendused
selgitada ning lihtsustada hetkel liiga keerulise terminoloogiaga loetelu.
Üldiselt oleme arvamusel, et antud termini selliselt lahti kirjutamine
määruses on piirav tegur, kuna tehnoloogiad muutuvad ning uuenevad väga
kiiresti.
4. Eelnõu § 3 lõikes 3 on toodud digitaliseerimise teekaardi mõiste, kuid see ei
vasta tegelikkuses ettevõtte jaoks vajalikule sisule.
Oleme seisukohal, et digidiagnostika eesmärgiks ei saa olla hinnangu
andmine ärimudelile. Digitaliseerimise teekaart saab ikkagi keskenduda
protsessidele kogu tarneahela lõikes ja nendele kitsaskohtadele, mida on
võimalik digitaliseerimise, uute tehnoloogiate rakendamise ja
automatiseerimisega kõrvaldada. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ei
pruugi alati tähendada ärimudeli muutust, see võib väljenduda ka näiteks
efektiivsuse tõusus. Samuti oleme seisukohal, et digitaliseerimise teekaardi
osa ei saa olla ühe lähteülesande välja pakkumine, kuna see on vastuolus
teekaardi ühe peamise põhimõttega – olla kogu ettevõtte digitaliseerimise
teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse arendusülesanne.
Kuna digitaliseerimise teekaardil on oluline keskenduda ettevõtte
tervikpildi kaardistamisele, siis teeme ettepaneku sõnastada § 3 lg
3 järgmiselt: „Digitaliseerimise teekaart on dokument, mis hõlmab ülevaadet
ettevõtte digitaalsest küpsusest, digitaliseerimise ja automatiseerimise
kasutusest ja nende protsesside toimivusest, hinnangut digitaliseerimis- ja
automatiseerimisalastest parandustegevustest ja nende tegevuste
soovituslikku ajakava ning hinnangut tegevuste maksumusele, tegevuste
tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandusnäitajatele.“
3
5. Oleme seisukohal, et § 6 lõikes 3 toodud erisused toetuse määra osas ei ole
õiglased ega põhjendatud, sest sellega välistatakse muuhulgas ettevõtted,
kelle peakontor (juriidiline aadress) asub linnas, kuid tootmised
maapiirkondades. Samuti muutub antud piiranguga mõtetuks turismivaldkonna
lisamine toetuse saajate nimekirja, kuna Tallinnas asuvad turismivaldkonna
ettevõtted on koroonakriisis enim kannatada saanud võrreldes
maapiirkondadega, kuid nendele antava toetuse ulatus on
ebaproportsionaalselt väike. Teeme ettepanku antud määrasid ühtlustada
(näiteks 70% toetus kõigile taotlejatele).
6. Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, mida peab digitaliseerimise teekaart sisaldama.
Antud paragrahvi punkt neli ütleb, et digitaliseerimise teekaart peab sisaldama
vähemalt ühe lahenduse kohta selle arenduse lähteülesannet. Kooskõlas
meie ettepaneku punktiga 4 (eelnõu § 3 lõike 3 kohta) oleme seisukohal,
et teekaart ei tohi sisaldada arenduse lähteülesannet. Lähteülesande
koostamine on alati eraldiseisev ja teekaardile järgnev projekt, mitte selle osa.
Tingimus on vastuolus teekaardi peamise põhimõttega – olla kogu ettevõtte
digitaliseerimise teekaart, mitte ühe konkreetse lahenduse arendusülesanne.
Nende kahe asja ühendamine viib toetuse saaja fookuse ettevõtte suurest
pildist välja ja võib tekitada olukorra, kus hakatakse keskenduma ühe toote
lähteülesandele, mis võib halvimal juhul olla suunatud konkreetse
teenusepakkuja (teekaardi koostaja) portfellis oleva toote müügile. Kogu
teekaardi väärtus võib nii kaduda.
7. Eelnõu § 11 lõike 2 punkt 8 toob välja, et iga ettevõtjavälise nõustaja kohta
tuleb esitada teave vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab võimekust
täita ülesandeid. Teeme ettepaneku, et iga nõustaja kohta tuleb esitada
vähemalt kolm eelnevat projekti, mis aitab tagada töö teostajate kõrge
kvaliteedi.
8. Eelnõu § 11 lõige 3 toob välja vajaduse võrreldavate hinnapakkumiste
võtmiseks juhul, kui teenuse maksumus on suurem kui 20 000 eurot. Antud
punktil puudub väärtus juhul, kui pole välja toodud, kas ja kuidas see
hindamist mõjutab. See võib pigem tekitada olukorra, kus taotleja tunneb
sundi valida odavaim, mitte endale sobivaim pakkumine. Palun täiendada
vastavat punkti selliselt, et oleks selgelt aru saada, et madalaima hinnaga
pakkumise valimine ei ole kohustuseks. Teeme ettepaneku sõnastada antud
lõige järgnevalt: „Juhul kui vähemalt ühe lõike 2 punktis 7 nimetatud
ettevõtjavälise nõustaja teenuse maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või
suurem kui 20 000 eurot, tuleb selle teenuse kohta esitada vähemalt 3
sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist.“
4
Lõpetuseks rõhutame, et ITL toetab eelnõu eesmärke ning tervitab
digitaliseerimise teekaardi toetust Eesti ettevõtetele. Samas toome välja, et
15.09.2018 jõustus määrus „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise
diagnostika toetus“, mis toimis väga hästi ja oli tööstusettevõtetele suureks abiks.
Antud määruse puuduseks oli liiga kitsas toetuse saajate ringi, kuid selles
kasutatud mõisted, nõuded ja üldpõhimõtted olid head ning arusaadavad.
Käesolevas eelnõus on laiendatud taotlejate ringi, kuid jääb arusaamatuks, miks
samal ajal on tehtud ulatuslikud (kohati ebarealistlikud) muudatused terminites ja
tööle esitatavates nõuetes.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel
arvestada. Vajadusel oleme valmis Teiega kohtuma ja kirjas sisalduvaid
seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Doris Põld,
[email protected]
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 16.11.2020 11:46
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Anu Kull <
[email protected]>; Sille Kraam <
[email protected]>;
Doris Põld <
[email protected]>
Teema: Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord eelnõu
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
16.11.2020 kirja nr 1.5-1/110 „Arvamus väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise
tingimused ja kord eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145