dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2020
Viit
1.1-16/20-0007/6963-1
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0007
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-136997-2 16.11.2020 Väljaminev kiri.asice598 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.10.2020 Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meie 16.11.2020 nr 1.1-13/6997-2 [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu pöördumine Austatud härra Peterson Täname Teid saadetud pöördumise eest ning allolevalt püüame anda täiendavaid selgitusi nii ehitusturu olukorrast kui riigipoolsest investeeringute kavandamisest. Alates 2016. aastast on ehitusmahud kohalikul turul kasvanud ning kasv ulatus aastatel 2017- 2018 keskmiselt 20%ni ehk oli erakordselt kiire, mistõttu kasvu teatav taandumine on paratamatu. Samas välja antud ehituslubade arv ja ehitavate ruutmeetrite maht hakkas vähenema loomuliku arengu tulemusena juba palju enne koroonakriisi puhkemist ning oli aastatel 2018-2019 languses, viidates elamu- ja ärihoonete ehitusmahtude kahanemisele nii sel kui ka järgmisel aastal. Käesolev kriis võimendas neid arenguid. Ehitusmahud kohalikul turul, mis selle aasta I kvartalis veel kasvasid, langesid II kvartalis 5% võrra. Ehitusmahtu toetas rajatiste ehituse kasv (9%) ja vähendas hooneehituse 5%ne langus. Kuna hooneehituse osakaal moodustab ca 70% kogu ehitustööde mahust, oli selle mõju ehitusele suur. Samas koroonakriisi mõju kohaliku turu II kvartali ehitusmahtudele ei olnud veel avaldunud. Kehtestatud majanduspiirangud mõjutasid ettevõtete kindlustunnet ning uute ehituslepingute sõlmimist, mistõttu ehitusmahtude suurem langus tuleb järgmisel aastal. Sellest lähtuvalt suvise prognoosi koostamise ajal eeldasime ehitusmahtude kahanemist aastatel 2020-2021 vastavalt 3-4% ja 5-6%. Majanduskasvu taastumist ootame tuleva aasta teises pooles. Kuna muutused majanduses jõuavad ehitussektorisse viitajaga, võib ehitustegevuse kasvu taastumist oodata alates 2022. aastast. Ehitussektori käekäik sõltub majanduse taastumise kiirusest, mis mõjutab kogu ärisektori kindlustunnet ja investeerimisjulgust. Kuigi ärisektori kindlustunne on aprilliga võrreldes paranenud, oli see oktoobris endiselt nõrk. Kõige vähem on kindlustunne taastunud ehituses, kus tellimuste portfelli seis ja ootused ei ole kevadega võrreldes oluliselt muutunud. Samas kasutuslubasid uutele elamispindadele ja äripindadele anti ehitusregistri andmete kohaselt III kvartalis taas rohkem kui aasta varem. Ka ehitamist alustatud hoonete arv ja maht ruutmeetrites oli mullusest suurem, mille mõju peaks avalduma ehitusmahtudes. Väljastatud ehituslubade arv ja pind samuti suurenes, seda ennekõike elamute arendusprojektide osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks tuleb arvestada, et majanduse üldine ja ka ehitussektori olukord ei ole võrreldav 2008- 2009 kriisiga, mil majandus oli languses aastavõrdluses 9 kvartalit järjest. Ehitusmahud, mis alates 2002. aastast pidevalt kavasid, kahanesid aastatel 2008-2010 kohalikul turul kokku ca ½ võrra (aastate kaupa vastavalt 16%, 31% ja 13%). Samaväärset langust praegu prognoosid ette ei näe. Nõustume, et riik peab oma investeeringute planeerimisel lähenema kontratsükliliselt. Allolev joonis pärineb 2021. aasta riigieelarve seletuskirjast, kust on näha, et riigieelarvelised investeeringud järgmisel aastal pigem kasvavad. Joonis kajastab ainult riigieelarveliste asutuste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringud ja investeeringutoetusi 2013-2023. Aastaks 2021 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 1 040,7 mln eurot, mis sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid. Oluline on siinjuures tähelepanu pöörata, et 2021 riigieelarve ja allolev joonis ei kajasta uue 2021+ perioodi struktuurivahendeid, CO2 kvoodimüügituludest tehtavaid investeeringuid ega Euroopa taaskäivitamisrahastu vahendeid (viimasest on kavas investeeringutesse suunata 65% mahust ehk üle 700 mln euro). Seda seetõttu, et lõplikud otsused kuhu täpsemalt raha suunatakse, on Vabariigi Valitsuse poolt veel kokku leppimata. Vabariigi Valitsuse soov on võtta eelpool loetletud vahendid kasutusele esimesel võimalusel, mistõttu on lähimatel kuudel oodata ka täpsemaid kokkuleppeid valdkonniti. Need suurendavad omakorda lähiaastate investeeringute mahte sh juba 2021. aasta investeeringuid, olenemata, et need ei ole riigieelarvesse investeeringutena veel planeeritud. Lisaks eeltoodule on mõnevõrra eksitav vaadelda ainult riigieelarvesse planeeritud investeeringuid. Allolev tabel näitab 2020 vs 2021 investeeringute kasvu kui võtta aluseks kogu valitsussektor st lisaks riigieelarvelistele asutustele ja Riigi Kinnisvara AS-le kavandavad investeeringuid ka KOVid, SA-d, AÕJI jm. Kapitali kogumahutus kasv Mln eurot 2020 2021 2021 Valitsussektor 1 465 1 879 413 2 -keskvalitsus 993 1 319 326 sh uue perioodi välisvahendid 0 159 159 sh kaitseinvesteeringud 219 221 2 sh teehoid 190 232 41 sh RKAS 55 46 -9 sh muud investeeringud 133 -sotsiaalkindlustusfondid 26 28 2 -kohalikud omavalitsused 446 531 85 Võrdluseks võib veel juurde tuua, et 2019. aastal oli valitsussektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 883 mln eurot, samal ajal kogu riigis tehtud investeeringud hoonetesse- rajatistesse 3’757 mln eurot ehk riigi osakaal on ca ¼ turust. Valitsussektori investeeringute maht kokku 1’393 mln eurot. Selle mahu pealt on võimalik erasektori tellimuste kõikumisi küll veidi tasandada, kuid mitte täielikult kompenseerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Rando Kängsepp 611 3628 [email protected] Erki Lõhmuste 611 3493 [email protected] 3 /*Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →