Teie 13.10.2020
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meie 16.11.2020 nr 1.1-13/6997-2
[email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate
Liidu pöördumine
Austatud härra Peterson
Täname Teid saadetud pöördumise eest ning allolevalt püüame anda täiendavaid selgitusi nii
ehitusturu olukorrast kui riigipoolsest investeeringute kavandamisest.
Alates 2016. aastast on ehitusmahud kohalikul turul kasvanud ning kasv ulatus aastatel 2017-
2018 keskmiselt 20%ni ehk oli erakordselt kiire, mistõttu kasvu teatav taandumine on
paratamatu. Samas välja antud ehituslubade arv ja ehitavate ruutmeetrite maht hakkas
vähenema loomuliku arengu tulemusena juba palju enne koroonakriisi puhkemist ning
oli aastatel 2018-2019 languses, viidates elamu- ja ärihoonete ehitusmahtude kahanemisele
nii sel kui ka järgmisel aastal. Käesolev kriis võimendas neid arenguid.
Ehitusmahud kohalikul turul, mis selle aasta I kvartalis veel kasvasid, langesid II kvartalis 5%
võrra. Ehitusmahtu toetas rajatiste ehituse kasv (9%) ja vähendas hooneehituse 5%ne langus.
Kuna hooneehituse osakaal moodustab ca 70% kogu ehitustööde mahust, oli selle mõju
ehitusele suur. Samas koroonakriisi mõju kohaliku turu II kvartali ehitusmahtudele ei olnud
veel avaldunud. Kehtestatud majanduspiirangud mõjutasid ettevõtete kindlustunnet ning uute
ehituslepingute sõlmimist, mistõttu ehitusmahtude suurem langus tuleb järgmisel aastal.
Sellest lähtuvalt suvise prognoosi koostamise ajal eeldasime ehitusmahtude kahanemist
aastatel 2020-2021 vastavalt 3-4% ja 5-6%. Majanduskasvu taastumist ootame tuleva aasta
teises pooles. Kuna muutused majanduses jõuavad ehitussektorisse viitajaga, võib
ehitustegevuse kasvu taastumist oodata alates 2022. aastast.
Ehitussektori käekäik sõltub majanduse taastumise kiirusest, mis mõjutab kogu ärisektori
kindlustunnet ja investeerimisjulgust. Kuigi ärisektori kindlustunne on aprilliga võrreldes
paranenud, oli see oktoobris endiselt nõrk. Kõige vähem on kindlustunne taastunud ehituses,
kus tellimuste portfelli seis ja ootused ei ole kevadega võrreldes oluliselt muutunud. Samas
kasutuslubasid uutele elamispindadele ja äripindadele anti ehitusregistri andmete kohaselt III
kvartalis taas rohkem kui aasta varem. Ka ehitamist alustatud hoonete arv ja maht
ruutmeetrites oli mullusest suurem, mille mõju peaks avalduma ehitusmahtudes. Väljastatud
ehituslubade arv ja pind samuti suurenes, seda ennekõike elamute arendusprojektide osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaks tuleb arvestada, et majanduse üldine ja ka ehitussektori olukord ei ole võrreldav 2008-
2009 kriisiga, mil majandus oli languses aastavõrdluses 9 kvartalit järjest. Ehitusmahud, mis
alates 2002. aastast pidevalt kavasid, kahanesid aastatel 2008-2010 kohalikul turul kokku ca
½ võrra (aastate kaupa vastavalt 16%, 31% ja 13%). Samaväärset langust praegu prognoosid
ette ei näe.
Nõustume, et riik peab oma investeeringute planeerimisel lähenema kontratsükliliselt. Allolev
joonis pärineb 2021. aasta riigieelarve seletuskirjast, kust on näha, et riigieelarvelised
investeeringud järgmisel aastal pigem kasvavad. Joonis kajastab ainult riigieelarveliste
asutuste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringud ja investeeringutoetusi 2013-2023. Aastaks
2021 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 1 040,7 mln eurot, mis sisaldab
riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse ja Riigi
Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid. Oluline on siinjuures tähelepanu
pöörata, et 2021 riigieelarve ja allolev joonis ei kajasta uue 2021+ perioodi
struktuurivahendeid, CO2 kvoodimüügituludest tehtavaid investeeringuid ega Euroopa
taaskäivitamisrahastu vahendeid (viimasest on kavas investeeringutesse suunata 65% mahust
ehk üle 700 mln euro). Seda seetõttu, et lõplikud otsused kuhu täpsemalt raha suunatakse, on
Vabariigi Valitsuse poolt veel kokku leppimata. Vabariigi Valitsuse soov on võtta eelpool
loetletud vahendid kasutusele esimesel võimalusel, mistõttu on lähimatel kuudel oodata ka
täpsemaid kokkuleppeid valdkonniti. Need suurendavad omakorda lähiaastate investeeringute
mahte sh juba 2021. aasta investeeringuid, olenemata, et need ei ole riigieelarvesse
investeeringutena veel planeeritud.
Lisaks eeltoodule on mõnevõrra eksitav vaadelda ainult riigieelarvesse planeeritud
investeeringuid. Allolev tabel näitab 2020 vs 2021 investeeringute kasvu kui võtta aluseks
kogu valitsussektor st lisaks riigieelarvelistele asutustele ja Riigi Kinnisvara AS-le
kavandavad investeeringuid ka KOVid, SA-d, AÕJI jm.
Kapitali kogumahutus kasv
Mln eurot 2020 2021 2021
Valitsussektor 1 465 1 879 413
2
-keskvalitsus 993 1 319 326
sh uue perioodi välisvahendid 0 159 159
sh kaitseinvesteeringud 219 221 2
sh teehoid 190 232 41
sh RKAS 55 46 -9
sh muud investeeringud 133
-sotsiaalkindlustusfondid 26 28 2
-kohalikud omavalitsused 446 531 85
Võrdluseks võib veel juurde tuua, et 2019. aastal oli valitsussektori investeeringud hoonetesse
ja rajatistesse 883 mln eurot, samal ajal kogu riigis tehtud investeeringud hoonetesse-
rajatistesse 3’757 mln eurot ehk riigi osakaal on ca ¼ turust. Valitsussektori investeeringute
maht kokku 1’393 mln eurot. Selle mahu pealt on võimalik erasektori tellimuste kõikumisi
küll veidi tasandada, kuid mitte täielikult kompenseerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Rando Kängsepp 611 3628
[email protected]
Erki Lõhmuste 611 3493
[email protected]
3
/*Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei
4