Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 19.11.2020
nr 2-5/20-02358-3
Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
Edastan Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a istungil teadmiseks võetud majandus- ja
taristuministri esitatud informatsiooni direktiivi (EL) 2016/797, ülevõtmise hilinemise
põhjuste kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
1. MKM kiri EL direktiivi 2016/797 ülevõtmise hilinemise põhjuste kohta
2. EL direktiiv 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta
Ann Saks 693 5201
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Hr. Taimar Peterkop Teie 03.11.2020 nr MKM/20-1347/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 09.11.2020 nr 2-13/20-6732
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Austatud Taimar Peterkop
Vastavalt Riigikantselei 2020. aasta 3. novembri resolutsioonile esitame ülevaate Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta ülevõtmise hilinemisest.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2020. aasta 31. oktoober. Direktiiv planeeriti üle võtta
raudteeseaduse ja selle alusel antud ministri määrusega. Hetkel on direktiiv üle võetud osaliselt.
Enamik direktiivi sätteid on üle võetud uue raudteeseadusega, mis jõustus 31.10.2020. Sätted, mis
puudutavad vastavushindamist ja koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamist, võetakse üle
majandus- ja taristuministri määrusega „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste
kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise
ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu“, mis on esitatud eelnõude infosüsteemi ning mis
jõustub eelduslikult käesoleva aasta novembri lõpus.
Samaaegselt direktiiviga 2016/797 tuli üle võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2016/798 raudteeohutuse kohta. Kuna 2003. aastal vastuvõetud raudteeseadusest oli selle
vastuvõtmisest saadik ulatuslikult ja korduvalt (enam kui 30 korda) muudetud ning see tegi
seaduse teksti kohati raskesti loetavaks ja tõi teksti hulgaliselt ülaindeksitega ja mitme lehekülje
pikkuseid paragrahve, siis ei olnud kohati võimalik direktiivide ülevõtmiseks vajalikke sätteid
normitehniliselt sobivasse kohta täiendavalt lisada. Seetõttu otsustati seaduse teksti loetavuse ja
loogilise struktuuri taastamise huvides koostada uus raudteeseaduse terviktekst, kuhu oli võimalik
integreerida nii direktiividest tulenevad sätted kui vajalikud siseriiklike normide täpsustamisega
seotud sätted. Direktiivi 2016/797 sätted, mida ei lisatud raudteeseadusesse, vaid planeeriti
rakendusakti, on tehnilised sätted, mis käsitlevad koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamist ja
raudteesüsteemi elementide vastavushindamist. Koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamise
sätted näeb üldjuhul ette kirjeldus ise, milles sätestatakse ka erandid riikidele, kus kasutatava
raudtee laius erineb Euroopa Liidu peamisest raudtee laiusest. Kuna Eestis ei tegutse ühtegi
raudteevaldkonna vastavushindamist, on vastavushindamise sätted hetkel deklaratiivsed ja nende
hilisem jõustumine ei mõjuta direktiivi põhimõtete kohaldamist.
Paraku oli uue raudteeseaduse tervikteksti koostamine ja direktiive ülevõtvate sätete analüüs
arvestatust ajamahukam, mistõttu jäi vajaliku rakendusakti koostamine hiljaks. Eelkõige on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tegemist planeerimisvigadega, mida saab tulevikus vältida vajalike analüüside ja eelnõude
varasema alustamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Margus Tähepõld
625 6490
[email protected]
2 (2)
L 138/44 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
DIREKTIIVID
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/797,
11. mai 2016,
Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (4) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nüüd
tehakse jälle täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.
(2) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning pädevatel asutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad
ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisest, on eelkõige asjakohane parandada liikmesriikide raudteevõrgustike
omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele ning rakendada meetmeid, mis võivad
osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi
toimimise leping) artiklis 171.
(3) Püüdlused muuta liidu raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse
tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveo
teenuseid liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa liidu raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise,
ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.
(4) Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele kaasa aitamiseks, loamenetluste kulude ja pikkuse vähendamiseks ning
raudteeohutuse suurendamiseks on asjakohane loamenetlusi liidu tasandil täiustada ja ühtlustada.
(5) Metroode, trammide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud tehnilised
nõuded. Sellised kohalikud ühistranspordisüsteemid ei kuulu tavaliselt liidus litsentseerimisele. Peale selle
kohaldatakse trammide ja kergraudteesüsteemide suhtes ühise taristu tõttu sageli maanteeliikluse õigusakte.
Seetõttu ei pea sellised kohalikud süsteemid olema koostalitlevad ja tuleks seepärast jätta käesoleva direktiivi
kohaldamisalast välja. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike
raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks.
(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta
esimese lugemise seisukoht (ELT C 57, 12.2.2016, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni
avaldamata).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT
L 191, 18.7.2008, lk 1).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/45
(6) Tramm-rong on ühistranspordi kontseptsioon, mis võimaldab kombineerida kerg- ja raskeveoraudteetaristu
käitamist. Liikmesriikidel tuleks lubada käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta
veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate
raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse
eesmärgil toimuvat liikumist raskeveoraudteetaristu kitsalt piiratud osal. Kui tramm-rong kasutab raudteetaristut,
tuleks tagada kõikide oluliste nõuete täitmine ning samuti tagada asjaomastel liinidel nõutav ohutustase.
Piiriüleste juhtumite puhul peaksid pädevad asutused koostööd tegema.
(7) Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristu ja veeremiüksuste
omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat
vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivuse tase, ohutus, teeninduse kvaliteet,
kulud ja eelkõige liidu raudteesüsteemi koostalitlus.
(8) Liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid raudteed reguleerivas raamistikus olema sätestatud selged kohustused, et
järgitaks ohutus-, tervise- ja tarbijakaitse-eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta. Käesolev direktiiv ei
tohiks kaasa tuua ohutustaseme vähendamist või kulude kasvu liidu raudteesüsteemis. Selleks peaksid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (1) loodud Euroopa Liidu Raudteeamet („amet“) ja riiklikud
ohutusasutused olema täielikult vastutavad nende poolt välja antavate lubade eest.
(9) Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide,
allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on
iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, ning näevad ette spetsiifilisi mõõtmeid, samuti seadmeid ja
eriomadusi. Selline olukord võib takistada rongide vaba liikumist kogu liidus.
(10) Selleks et parandada liidu raudteetööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil, vajab ta avatud ja konkurent
sivõimelist turgu.
(11) Seepärast on asjakohane kogu liidus kindlaks määrata raudtee koostalitlusega seotud olulised nõuded, mida tuleks
kohaldada tema raudteesüsteemi suhtes.
(12) Koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamine on näidanud vajadust selgitada seost ühelt poolt oluliste
nõuete ja KTKde ning teiselt poolt Euroopa standardite ja muude normatiivdokumentide vahel. Eelkõige tuleks
käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohustuslikuks muudetavaid standardeid või standardite osi selgelt
eristada „ühtlustatud“ standarditest, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
nr 1025/2012 (2). Kui käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, võib KTKdes viidata otseselt
Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mis muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks.
(13) Selleks et tõeliselt suurendada liidu raudteesektori konkurentsivõimet, ilma et see moonutaks liidu
raudteesüsteemi oluliste osaliste vahelist konkurentsi, tuleks KTKde ja nende KTKdega seonduvate raudteeameti
soovituste koostamisel järgida avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on kindlaks määratud määruse
(EL) nr 1025/2012 II lisas.
(14) Raudteeveoteenuste kvaliteet liidus sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (selle kõige laiemas tähenduses, st
kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosasid) ja veeremiüksuste omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste
allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest oleneb jõudlus, ohutus,
teenuse kvaliteet ja kulud.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega
muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ,
95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
L 138/46 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
(15) KTKdel on otsene või potentsiaalne mõju allsüsteemi käitamises ja hoolduses osalevale personalile. Seetõttu peaks
amet KTKde ettevalmistamisel vajaduse korral konsulteerima sotsiaalpartneritega.
(16) KTKs tuleks määratleda kõik tingimused, millele koostalitluse komponent peab vastama, ning vastavuse
hindamise menetlus. Lisaks sellele on vaja täpsustada, et kõikidele komponentidele tuleks teha KTKdes viidatud
vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamine, ning et need peaksid saama asjakohase sertifikaadi, mis sisaldab kas
hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab
vastama, või hinnangut koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta selle raudteekeskkonna piires
seoses tehnilise kirjeldusega.
(17) Uute KTKde väljatöötamisel peaks eesmärk alati olema vastavuse tagamine olemasolevate allsüsteemidega. See
aitab parandada raudteetranspordi konkurentsivõimet ja vältida tarbetuid lisakulusid, mis tulenevad olemasolevate
allsüsteemide ajakohastamise või uuendamise nõudest tagasiühilduvuse tagamiseks. Nende erakorraliste juhtumite
korral, kui ühilduvust ei ole võimalik tagada, peaks KTKdes olema võimalik kehtestada raamistik, mis on vajalik
otsustamaks, kas olemasoleva allsüsteemi kohta on vaja teha uus kasutuselevõtu või turule laskmise otsus või
välja anda uus kasutuselevõtuluba, ja vastavad tähtajad.
(18) Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, tuleks sellised
lahendamist vajavad aspektid esitada KTK lisas avatud punktidena. Selliste avatud punktide ja erijuhtumite suhtes
ning vastavuse tagamiseks olemasolevate süsteemidega tuleks kohaldada siseriiklikke eeskirju, mida võib
liikmesriigis vastu võtta iga pädev riiklik, piirkondlik või kohalik asutus. Selleks et vältida ülemäärast kontrolli
ning tarbetut halduskoormust, tuleks siseriiklikud eeskirjad liigitada nii, et oleks tagatud vastavus eri
liikmesriikide sarnase sisuga siseriiklike eeskirjade vahel.
(19) Tuleks kindlaks määrata menetlus oluliste nõuete kohaldamiseks allsüsteemile, kui need nõuded ei ole veel
reguleeritud vastava KTKga. Sel juhul peaksid vastavuse hindamise ja tõendamise eest vastutama käesolevas
direktiivis osutatud määratud asutused.
(20) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kogu liidu raudteesüsteemi suhtes ning KTKde rakendusala tuleks laiendada
nii, et see hõlmaks veeremiüksusi ja võrgustikke, mis ei kuulu üleeuroopalisse raudteesüsteemi. Seetõttu tuleks
muuta direktiivi 2008/57/EÜ I lisa.
(21) Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama, võivad varieeruda
vastavalt asjaomase allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt liinide ja veeremiüksuste kategooriatele, eelkõige
selleks, et tagada kiirraudtee- ja tavaraudteesüsteemide sidusus.
(22) Selleks et tagada raudtee koostalitluse üha täielikum rakendamine kogu liidus ning järk-järgult vähendada
erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, tuleb KTKdes kindlaks määrata olemasolevate allsüsteemide
uuendamise või ümberehitamise suhtes kehtivad sätted ning need võivad sisaldada ettepanekuid kavandatava
süsteemi väljaehitamise etappide kohta. Kuid selleks, et säilitada raudteesektori konkurentsivõime ja vältida
põhjendamatuid kulusid, ei tohiks uute või muudetud KTKde jõustumine tuua kaasa veeremiüksuste ja taristu
viivitamatut kohandamist uute kirjeldustega.
(23) KTKdes tuleks märkida, millal taristu ja veeremiüksuste ümberehitamine ja uuendamine nõuab uue loa taotlemist.
Taristu ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotleja esitama määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse
kontaktpunkti kaudu toimiku riiklikule ohutusasutusele, et see saaks otsustada, kas käesolevas direktiivis
sätestatud kriteeriumide alusel on vaja välja anda uus luba. Turulelaskmise luba omavate veeremiüksuste
ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotlejal olema võimalik otsustada, kas tal on käesolevas direktiivis
sätestatud kriteeriumide alusel vaja taotleda riiklikult ohutusasutuselt või ametilt uut luba.
(24) Pidades silmas astmelist lähenemisviisi liidu raudteesüsteemi koostalitluse takistuste kõrvaldamiseks ja KTKde
vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega
alustaks projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi mitmekesisust.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/47
(25) Selleks et vältida koostalitluse takistamist ning seoses KTKde rakendusala laiendamisega kogu liidu
raudteesüsteemile tuleks järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade hulka. Siseriiklike eeskirjade puhul tuleks
eristada olemasolevate süsteemidega seotud eeskirju ning KTKde avatud punktide sulgemiseks vajalikke eeskirju.
Avatud punktide sulgemiseks vajalikud eeskirjad tuleks pärast KTKde avatud punktide sulgemist järk-järgult välja
jätta.
(26) Siseriiklikud eeskirjad peaksid olema sõnastatud ja avaldatud nii, et iga võimalik siseriikliku võrgustiku kasutaja
saaks neist aru. Sellistes eeskirjades viidatakse sageli muudele dokumentidele, näiteks riiklikud standardid,
Euroopa standardid ja rahvusvahelised standardid või muud tehnilised kirjeldused, mis võivad osaliselt või
tervikuna olla kaitstud intellektuaalomandiõigustega. Seetõttu ei kohaldata avaldamiskohustus dokumentide
suhtes, millele siseriiklikes eeskirjades otseselt või kaudselt viidatakse.
(27) Astmeline lähenemisviis arvestab liidu raudteesüsteemi koostalitluse eesmärki, kuna seda süsteemi iseloomustavad
vana riiklik taristu ja vanad veeremiüksused, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid,
ning eelkõige tuleb tagada raudtee konkurentsivõime säilitamine muude transpordiliikide kõrval.
(28) Kuna liidu raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see
järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine,
energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo
teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul on vaja kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti
komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse kõnealustele olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka
paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest,
terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja
teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva
direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt
rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist). Kuigi süsteem on jaotatud mitmeks osaks, peaks amet seda
ohutuse ja koostalitluse tagamiseks käsitlema ühtse süsteemina.
(29) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (milles ka liit on osaline) kohaselt on
juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu
tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite
väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on juurdepääsu tagamine puudega isikutele
ja piiratud liikumisvõimega isikutele liidu raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue.
(30) Kedagi ei tohi puude alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida. Selleks et kõik liidu kodanikud saaksid osa ühtse
Euroopa raudteepiirkonna loomisega kaasnevast kasust, peaksid liikmesriigid edendama kõikide jaoks
juurdepääsetavat raudteesüsteemi.
(31) Liidu raudteesüsteemi koostalitlust käsitlevate sätete rakendamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid kulusid
ega kahjustada olemasolevate raudteevõrgustike koostalitluse säilitamist.
(32) KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste
kasutajatega, sealhulgas vajaduse korral puuetega isikute organisatsioonidega, neid hõlmavate asjaolude osas.
(33) Igal asjaomasel liikmesriigil peaks olema võimalik mitte kohaldada teatavaid KTKsid piiratud arvul nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel. Kõnealused põhjendatud juhud ning asjaomaste KTKde kohaldamata jätmise korral
järgitavad menetlused peaksid olema selgelt kindlaks määratud.
(34) KTKde koostamine ja kehtestamine liidu raudteesüsteemis ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaksid
olema suunatud majandusliku jõudluse parandamisele.
L 138/48 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
(35) Selleks, et järgida asjakohaseid riigihankemenetluse sätteid raudteesektoris ning eriti Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/25/EL (1) sätteid, peaksid hankijad lisama tehnilised kirjeldused üldisesse
dokumentatsiooni või iga lepingu tingimustesse. Selleks on vaja koostada eeskirjade kogum, millele nimetatud
tehnilistes kirjeldustes saaks viidata.
(36) Liidu huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma rahvusvahelises
kaubanduses tegelikult kasutatavaid ja liidu poliitika nõuetele vastavaid standardeid. Seepärast peaksid Euroopa
standardiorganisatsioonid jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiorgan.
(37) Allsüsteemi projekteerimise, ehitamise, uuendamise või ümberehitamise tellijaks võib olla raudteeveo-ettevõtja,
taristuettevõtja, hoolduse eest vastutav üksus, valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja. Tellijad peaksid
kindlaks määrama nõuded, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete või standardite väljakujundamiseks.
Tehnilised nõuded peaksid järgima selliseid olulisi nõudeid, mis on ühtlustatud liidu tasandil ja millele liidu
raudteesüsteem peab vastama.
(38) Komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema käesoleva direktiivi
alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavate vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse
hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse moodulite kasutusel. Selleks, et soodustada tööstuse arengut, on
asjakohane koostada menetlused, mis hõlmavad võimalikult suures ulatuses kvaliteedi tagamise süsteemi.
(39) Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada süsteemi koostalitlus, ja mitte üksnes
nende vaba liikumisega liidu turul. Tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutuskõlblikkust seoses
ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgist
komponentidele, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamisel
põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.
(40) Tootjad on siiski kohustatud kinnitama CE-märgise teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust muu
liidu õigusega, mis on nendega seotud.
(41) KTK jõustumise hetkel on teatav arv koostalitluse komponente juba turul. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et
neid komponente oleks võimalik allsüsteemiga integreerida isegi juhul, kui nad ei ole rangelt vastavuses kõnealuse
KTKga.
(42) Allsüsteemid, mis moodustavad liidu raudteesüsteemi, peaksid läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavus
tõendamine peaks võimaldama allsüsteemide kasutuselevõtu või turule laskmise eest vastutaval üksusel veenduda,
et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel on tulemus kooskõlas kehtivate määruste ning tehniliste
ja käitamiseeskirjadega. Samuti peaks see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise kõikides liikmesriikidest.
(43) Pärast allsüsteemi kasutuselevõttu või turulelaskmist tuleb tagada, et kõnealust allsüsteemi käitatakse ja
hooldatakse asjakohaste oluliste nõuete kohaselt. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2016/798 (2) vastutab kõnealuste nõuete järgimise eest, vastavalt sellele, kelle allsüsteemiga on tegemist,
taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus, kellest igaüks vastutab oma osa eest.
(44) Kui käitamisel ilmneb, et veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp ei vasta ühele kohaldatavale olulisele nõudele,
peaks asjaomased raudteeveo-ettevõtjad võtma vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus(ed) nõuetele
vastavaks. Kui selle nõuetele mittevastavuse tagajärjeks on tõsine ohutusrisk, peaks veeremiüksuse liikumise
järelevalve eest vastutavatel riiklikel ohutusasutustel olema võimalik võtta vajalikke ajutisi kaitsemeetmeid,
sealhulgas asjaomast käitamist viivitamatult piirata või see peatada. Juhul kui parandusmeetmed on ebapiisavad ja
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja
postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014,
lk 243).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta raudteeohutust käsitlev direktiiv (EL) 2016/798 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja
lk 102).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/49
mittevastavusest tulenev tõsine ohutusrisk püsib, peaks riiklikel ohutusasutustel või ametil olema võimalik luba
tühistada või seda muuta. Käesolevas kontekstis käsitatakse tõsise ohutusriskina õiguslike kohustuste või
ohutusnõuete tõsist eiramist, mis võib otseselt või kaudselt (järgneva sündmusteahela tõttu) põhjustada
õnnetusjuhtumi või raske õnnetusjuhtumi. Tühistamisprotsessi tuleks toetada asjakohase teabevahetusega ameti ja
riiklike ohutusasutuste vahel, sealhulgas registrite kasutamisega.
(45) Veeremiüksuste turule laskmise ja kasutamise ning püsiseadmete kasutuselevõtu menetluste osas tuleks täpsustada
kõigi asjaomaste osalejate vastavad ülesanded ja kohustused.
(46) Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid tegema koostööd ja jagama vastavalt vajadusele omavahel lubade
väljaandmise pädevust, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutust. Selleks tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel
sõlmida koostöölepingud.
(47) Selleks et tagada Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) seadmete vastavus kehtivatele asjakohastele
spetsifikatsioonidele ning vältida selle koostalitlusvõime kahjustamist ERTMSiga seotud lisanõuetega, peaks amet
toimima ERTMSi süsteemiasutusena. Selleks peaks amet vastutama kavandatavate tehniliste lahenduste hindamise
eest, enne kui algatatakse või kuulutatakse välja mõni ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hange, et
kontrollida, kas asjaomased tehnilised lahendused vastavad asjaomastele KTKdele ja kas nad on täiesti koostalitlus
võimelised. Vastavustõendamise menetluses tuleks vältida igasugust kattuvust selle ametipoolse hindamise ja
teatatud asutuste ülesannete vahel. Taotleja peaks seetõttu ametile teatavaks tegema, kas teatatud asutuse poolne
vastavustõendamise menetlus on juba alanud või kas mõni vastavussertifikaat on juba kättesaadav. Taotlejal peaks
olema võimalus valida, kas ta taotleb sellist hindamist ametilt iga üksiku ERTMSi projekti või projektide kogumi
jaoks, liini, liinide rühma või võrgustiku jaoks.
(48) Käesoleva direktiivi jõustumine ei tohiks põhjustada viivitusi nende ERTMSi projektide elluviimises, mille
hankemenetlus või lepingu sõlmimise protsess on lõpule viidud.
(49) Veeremiüksuste turule laskmise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks võtta kasutusele kogu
liidus kehtiv veeremiüksuse turule laskmise luba. Kuigi turule laskmise luba võimaldab teha veeremiüksustega
kaubanduslikke tehinguid kogu liidu turul, tohib veeremiüksusi kasutada vaid sellel kasutataval alal, mille jaoks
luba on antud. Seda arvestades tuleb kasutatava ala laiendamise puhul veeremiüksusele antud luba uuendada.
Turulelaskmise luba on vaja anda ka varasemate direktiivide alusel loa saanud veeremiüksustele, kui neid on kavas
kasutada võrgustikes, mida neile väljaantud luba ei hõlma.
(50) Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, peaks taotlejal olema võimalik valida,
kas esitada veeremiüksuse loa taotlus riiklikule ohutusasutusele või ametile määruses (EL) 2016/796 osutatud
ühtse kontaktpunkti kaudu. Taotleja tehtud valik peaks olema siduv, kuni taotlemine on lõpule viidud või
lõpetatud.
(51) Taotlejatel peaks olema võimalus kasutada asjakohast menetlust, et esitada kaebus ameti või riiklike
ohutusasutuste otsuste või tegevusetuse peale. Lisaks tuleks kehtestada selged menetlusnormid ja vaidluste
lahendamise kord olukordades, kus ametil ja riiklikel ohutusasutustel on lahkarvamusi veeremiüksuste lubade
väljaandmisega seotud hinnangute kohta.
(52) Erimeetmed, sealhulgas koostöölepingud, peaksid võtma arvesse teatavate liikmesriikide geograafilist ja ajaloolist
eripära, tagades samal ajal siseturu tõrgeteta toimimise.
(53) Kui tegevus piirdub võrgustikega, mis ajaloolistel või geograafilistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, ja kui sellised
võrgustikud on liidu ülejäänud raudteedesüsteemist isoleeritud, peaks taotlejal olema võimalus teostada vajalikud
formaalsused kohapeal, asjaomaste riiklike ohutusasutustega suhtlemise teel. Selleks peaks olema ameti ja
asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes halduskoormuse ja kulude vähendamise
eesmärgil võimalik ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust lubade
väljaandmise eest.
L 138/50 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
(54) Balti riikides (Eest, Läti ja Leedu) asuvatel võrgustikel on rööpmelaius 1 520 mm, mis on sama nagu
naaberriikides, kuid erinev liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust. Need Baltimaade võrgustikud on pärinud
ühised tehnilised ja käitamisnõuded, mis tagavad de facto nende vahelise koostalitluse, ja sellega seoses võiks ühes
nimetatud liikmesriigis välja antud veeremiüksuse luba kehtida ka ülejäänud nimetatud võrgustikes. Selleks, et
hõlbustada tõhusat ja proportsionaalset ressursside jaotamist veeremiüksuste turule laskmise lubade ja
veeremiüksuste tüübilubade andmiseks ning vähendada sellistel juhtudel taotleja jaoks finants- ja halduskoormust,
peaksid ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahelised konkreetsed koostöökokkulepped sisaldama vajaduse
korral võimalust delegeerida ülesandeid neile riiklikele ohutusasutustele.
(55) Liikmesriikidel, mille oluline osa raudteeliiklusest toimub sama rööpmelaiust kasutavate kolmandate riikidega,
kusjuures see rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgustiku omast, peaks olema võimalik säilitada erinev
veeremiüksuse lubade andmise menetlus kaubavagunitele ja reisivagunitele, mis on kõnealuste kolmandate
riikidega ühiskasutuses.
(56) Jälgitavuse ja ohutuse eesmärgil peaksid liikmesriikide pädevad asutused andma veeremiüksusele Euroopa
veeremiüksuse numbri, kui veeremiüksuse valdaja seda taotleb. Seejärel tuleks teave veeremiüksuse kohta
sisestada raudteeveeremi registrisse. Raudteeveeremi registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele
liikmesriikidele ja teatavatele liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi registrites tuleb kasutada ühtset andmevormingut.
Neile peaksid seetõttu laienema ühised tegevus- ja tehnilised nõuded. Halduskoormuse ja tarbetute kulude
vähendamiseks ning ühise vahendi loomiseks, võimaldades samas säilitada liikmesriikide erivajadustele olulisi
lisafunktsioone, peaks komisjon vastu võtma Euroopa raudteeveeremi registrile esitatavad tehnilised nõuded, mis
võtaks järk-järgult üle riiklikud raudteeveeremi registrid.
(57) Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turule laskmise loale säilitada
koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.
(58) Tuleks kehtestada menetlus veeremiüksuste ja marsruudi, millel neid kavatsetakse kasutada, ühilduvuse
kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutamist
raudteeveo-ettevõtja poolt kasutusalal, mis on nimetatud veeremiüksuse turule laskmise loal.
(59) Teatatud asutused, kes vastutavad komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse ja
allsüsteemide hindamise menetluse kontrollimise eest, peaksid oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama,
eelkõige kui puuduvad igasugused üle-euroopalised tehnilised nõuded.
(60) Kõik liidu liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (1)
sätestatud läbipaistvat akrediteerimist, millega tagatakse vastavussertifikaatide piisav usaldusväärsus, käsitama
eelisabinõuna, mille abil tõendatakse teatatud asutuste tehnilist pädevust ning mutatis mutandis ka selliste asutuste
pädevust, mis on määratud kontrollima vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Samas peaks riiklikel asutustel olema
võimalik otsustada, et neil on olemas kõnealuseks hindamiseks sobivad vahendid. Sel juhul peaksid nad teiste
liikmesriikide ametiasutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele
liikmesriikidele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad
asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(61) Käesolevas direktiivis tuleks piirduda koostalitluse komponentide ja allsüsteemide suhtes kohaldatavate koostalit
lusnõuete kehtestamisega. Selleks et hõlbustada eespool nimetatud koostalitlusnõuete järgimist, on vaja sätestada
vastavuse eeldamine selliste koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul, mis on kooskõlas määruse (EL)
nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud ühtlustatud standarditega, et määrata kindlaks kõnealuseid koostalit
lusnõudeid käsitlevad üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.
(62) Käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõtud meetmeid tuleks täiendada algatustega, mille eesmärk on anda rahalist
toetust uuenduslikele ja koostalitlust võimaldavatele tehnoloogiatele liidu raudteesektoris.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve
nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/51
(63) Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud iga KTK konkreetsete eesmärkidega.
On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioone, sealhulgas
ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste
dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(64) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamis
volitused seoses järgmisega: KTKd ning KTKde muudatused (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste
kõrvaldamiseks vajalikud parandused), EÜ vastavusdeklaratsiooni või koostalitluse komponentide kasutuskõlblik
kusdeklaratsiooni näidisvorm ning deklaratsioonile lisatavad dokumendid; teave, mis lisatakse ühe või mitme KTK
või nende osade kohaldamata jätmise taotluse juurde kuuluvasse toimikusse, selle toimiku vorm ja edastamise
kord ning vajaduse korral KTKde kohaldamata jätmise otsus; teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri
rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; EÜ vastavustõendamis
menetluse üksikasjad, EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid ning vastavustõendamise deklaratsiooni
juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidisvormid ning vastavustõendamise sertifikaatide
näidisvormid; veeremiüksusele loa andmise menetluse praktiline kord; tüübile vastavuse deklaratsiooni näidis ning
vajaduse korral ad hoc vastavushindamismoodulid; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistri,
raudteeveeremi registrite ja raudteeveeremi tüübi turulelaskmise lubade registriga seotud andmeid,
andmevormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju.
Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (1).
(65) KTKd tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kui KTKs avastatakse puudusi tuleks ametilt küsida arvamust, mille võib
teatavatel tingimustel avaldada ning mida kõik sidusrühmad (sealhulgas raudteesektor ja teatatud asutused) võivad
kuni asjaomase KTK läbivaatamiseni kasutada nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena.
(66) Rakendusaktid, millega kehtestatakse uued KTKd või muudetakse KTKsid, peaksid kajastama konkreetseid
eesmärke, mis komisjon on delegeeritud aktidega kehtestanud.
(67) Ameti ettevalmistamiseks käesoleva direktiivi kohase suurema rolli võtmiseks on vaja võtta teatavaid organisat
sioonilisi meetmeid. Seetõttu tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood. Selle perioodi jooksul peaks
komisjon läbi vaatama edusammud, mida amet on teinud oma rolli suurendamise ettevalmistamiseks. Seejärel
peaks komisjon esitama korrapäraselt aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise edusammude kohta. Eelkõige
tuleks aruannetes hinnata veeremiüksuse lubade andmise protsessi, KTKde kohaldamata jätmise juhtumeid ja
registrite kasutamist. Komisjon peaks samuti andma aru meetmetest, mida on võetud seoses ohutuse seisukohast
oluliste komponentide tuvastamise ja jälgitavusega.
(68) Käesoleva direktiivi rakendamise ettevalmistamiseks on vaja liikmesriikidele, riiklikele ohutusasutustele ja
sidusrühmadele anda piisavalt aega.
(69) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on raudteesüsteemi koostalitlus kogu liidus, ei suuda liikmesriigid
piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses
artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(70) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustuse puhul tuleks piirduda sätetega, mis kujutavad
endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga 2008/57/EÜ. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus
tuleneb direktiivist 2008/57/EÜ.
(71) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust järgida V lisa B-osas sätestatud direktiivide siseriiklikku
õigusse ülevõtmise tähtaegu,
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT
L 55, 28.2.2011, lk 13).
L 138/52 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime viisil, mis on
kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/798, et määratleda tehnilise ühtlustamise optimaalne tase, võimaldada raudteetranspordi
teenuste hõlbustamist, parandamist ja arendamist liidu piires ja kolmandate riikidega ning aidata lõpule viia ühtse
Euroopa raudteepiirkonna loomine ja siseturu järkjärguline saavutamine. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi
osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi
kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.
2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted seoses iga allsüsteemi koostalitluse komponentide, liideste ja
menetlustega ning raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad liidu raudteesüsteemi koostalitluse
saavutamiseks.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) metroodele;
b) trammidele ja kergraudtee veeremiüksustele ning taristule, mida kasutavad ainult kõnealused veeremiüksused;
c) võrgustikele, mis on töökorralduslikult muust liidu raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna-
või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult kõnealuseid võrgustikke kasutavatele ettevõtjatele.
4. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta:
a) eraomandis oleva raudteetaristu, sealhulgas manöövriteed, mida taristu omanik või käitaja kasutab oma
kaubavedudeks või ärilise eesmärgita reisijateveoks, ning üksnes sellises taristus kasutatavad veeremiüksused;
b) taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil;
c) kergraudteetaristu, mida suurema kandevõimega raudtee jaoks mõeldud veeremiüksused kasutavad mõnikord
kergraudteesüsteemi käitamistingimuste kohaselt, kui see on nimetatud veeremiüksuste jaoks vajalik üksnes
ühendatavuse eesmärgil, ning
d) veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee
jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse eesmärgil liikumist
raskeveoraudtee kitsalt piiratud osal.
5. Liidu raudteesüsteemis käitatavate tramm-rongide puhul, mille suhtes ei kehti ükski KTK, kohaldatakse järgmist.
a) Asjaomased liikmesriigid tagavad, et võetakse vastu siseriiklikud eeskirjad või muud asjakohased ja kättesaadavad
meetmed, et tagada selliste tramm-rongide vastavus asjaomastele olulistele nõuetele.
b) Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke eeskirju selleks, et täpsustada selliste tramm-rongide suhtes kohaldatavat
loa andmise menetlust. Veeremiüksuse luba välja andev asutus konsulteerib riikliku ohutusasutusega, et tagada
tramm-rongide ja raskeveorongide kombineeritud käitamise vastavus kõikidele olulistele nõuetele ja asjaomastele
ühistele ohutuseesmärkidele.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/53
c) Erandina artiklist 21 teevad asjaomased pädevad asutused piiriülese käitamise korral veeremiüksuste lubade
väljaandmiseks koostööd.
Käesolevat lõiget ei kohaldata vastavalt lõigetele 3 ja 4 käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud veeremiüksuste
suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „liidu raudteesüsteem“ – I lisas loetletud elemendid;
2) „koostalitlus“ – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine nende toimimiseks vajalikul
tasemel;
3) „veeremiüksus“ – raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma;
veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist;
4) „võrgustik“ – liinid, jaamad, terminalid ja muud samalaadsed paiksed vahendid, mis on vajalikud liidu
raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks;
5) „allsüsteemid“ – liidu raudteesüsteemi struktuurilised või funktsionaalsed osad nagu on kindlaks määratud II lisas;
6) „liikuv allsüsteem“ – veeremi allsüsteem ja rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;
7) „koostalitluse komponendid“ – seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost,
mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlus
otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed;
8) „toode“ – tootmisprotsessi tulemusel saadud toode, sealhulgas koostalitluse komponendid ja allsüsteemid;
9) „olulised nõuded“ – kõik III lisas sätestatud tingimused, millele liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse
komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;
10) „üle-euroopaline tehniline nõue“ – tehniline nõue, mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
— ühine tehniline kirjeldus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2014/25/EL VIII lisas;
— Euroopa tehniline tunnustus, nagu on osutatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 60, või
— Euroopa standard, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;
11) „koostalitluse tehniline kirjeldus“ (KTK) – vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud kirjeldus, mis hõlmab
allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja liidu raudteesüsteemi koostalitlus;
12) „põhiparameetrid“ – mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse puhul oluline ja
mida on asjakohastes KTKdes kirjeldatud;
13) „erijuhtum“ – raudteesüsteemi mis tahes osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast
tulenevate või olemasoleva süsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi KTKde
erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud liidust eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, gabariitväravat,
rööpmelaiust või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks ette nähtud
veeremiüksusi, samuti selliseid veeremiüksusi, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse;
14) „ümberehitamine“ – allsüsteemi või selle osa oluline muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise
deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi
kogujõudlust;
15) „uuendamine“ – allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;
L 138/54 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
16) „olemasolev raudteesüsteem“ – olemasoleva raudteevõrgustiku liinidest ja püsiseadmetest koosnev taristu koos
kõikide kategooriate ja mis tahes päritoluga veeremiüksustega, mis liiguvad selles taristus;
17) „hooldusega seotud asendamine“ – ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse
funktsiooni ja omadustega osadega;
18) „tramm-rong“ – veeremiüksus, mis on ette nähtud kombineeritud kasutamiseks kerg- ja raskeveoraudteetaristus;
19) „kasutusele võtmine“ – kõik toimingud allsüsteemi kasutusolukorda viimiseks;
20) „tellija“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise
või ümberehitamise;
21) „valdaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades
kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis 47 osutatud raudteeveeremi
registris;
22) „taotleja“ – luba taotlev füüsiline või juriidiline isik, kes võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või iga muu
füüsiline või juriidiline isik, näiteks tootja, omanik või valdaja. Artikli 15 kohaldamisel tähendab „taotleja“ tellijat või
tootjat või tema volitatud esindajat. Artikli 19 kohaldamisel tähendab „taotleja“ füüsilist või juriidilist isikut, kes
taotleb ametilt otsust ERTMSi raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste
heakskiitmiseks;
23) „edasijõudnud arengujärgus projekt“ – mis tahes projekt, mille kavandamine või elluviimine on sellises
arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada asjaomase projekti kavandatud elujõulisust;
24) „ühtlustatud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c kindlaks määratud Euroopa
standard;
25) „riiklik ohutusasutus“ – direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 7 kindlaks määratud ohutusasutus;
26) „tüüp“ – veeremiüksuse tüüp, millega on kindlaks määratud veeremiüksuse peamised konstruktsiooniomadused,
mis on hõlmatud asjakohases vastavustõendamismoodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga;
27) „seeria“ – mitu identset veeremiüksust ühest konstruktsioonitüübist;
28) „hoolduse eest vastutav üksus“ – veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, nagu on kindlaks määratud direktiivi
(EL) 2016/798 artikli 3 punktis 20;
29) „kergraudteesüsteemid“ – linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille kokkupõrkekindlus on C-III
või C-IV (vastavalt standardile EN 15227:2011) ja veeremiühiku maksimaalne tugevus on 800 kN (pikisuunas
mõjuvad survejõud haakepiirkonnas); kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma rööbasteed või jagada seda muu
teeliiklusega; ning pikamaa-reisijate- või -kaubavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;
30) „siseriiklikud eeskirjad“ – kõik liikmesriigis vastu võetud siduvad eeskirjad olenemata nende väljaandjast, mis
sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui liidu või rahvusvaheliste eeskirjadega kehtestatud nõuded,
mida kohaldatakse selles liikmesriigis raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate või kolmandate isikute suhtes;
31) „kasutusolukord“ – süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused (kaasa arvatud
kulumine), mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja -tingimuste piiresse;
32) „veeremiüksuse kasutusala“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksust
kavatsetakse kasutada;
33) „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“ – ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi
oluliste nõuete täitmise tagamiseks;
34) „siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“ – liikmesriikide väljaantud mittesiduvad arvamused, milles
kirjeldatakse võimalusi siseriiklike eeskirjade täitmise tagamiseks;
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/55
35) „turule laskmine“ – koostalitluse komponendi, allsüsteemi või ettenähtud kasutusolukorras veeremiüksuse
esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul;
36) „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab tootena koostalitluse komponendi, allsüsteemi või
veeremiüksuse või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab asjaomast toodet oma nime või
kaubamärgi all;
37) „volitatud esindaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kelle püsiv tegevuskoht on liidus ning kes on saanud tootjalt
või tellijalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks tootja või tellija nimel;
38) „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, allsüsteemile, protsessile või teenusele esitatavad
tehnilised nõuded;
39) „akrediteerimine“ – akrediteerimine, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10;
40) „riiklik akrediteerimisasutus“ – riiklik akrediteerimisasutus, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008
artikli 2 punktis 11;
41) „vastavushindamine“ – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, allsüsteemi, isiku
või asutusega seotud erinõuded on täidetud;
42) „vastavushindamisasutus“ – asutus, kes on teavitatud või määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas
kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest; vastavushindamisasutust loetakse teatatud asutuseks
pärast liikmesriigi sellekohast teavitamist; vastavushindamisasutust loetakse määratud asutuseks pärast liikmesrii
gipoolset määramist;
43) „puudega või piiratud liikumisvõimega isik“ – isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või
meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada sellel isikul täielikult ja tõhusalt teiste
reisijatega võrdsetel alustel transpordivahendeid kasutada või isik, kelle liikumisvõime on vanuse tõttu transpordi
kasutamisel piiratud;
44) „taristuettevõtja“ – taristuettevõtja, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2012/34/EL (1) artikli 3 punktis 2;
45) „raudteeveo-ettevõtja“ – raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 kindlaks määratud
tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveoga raudteel ja kes
peab tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid.
Artikkel 3
Olulised nõuded
1. Liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega peavad vastama
asjakohastele olulistele nõuetele.
2. Direktiivi 2014/25/EL artiklis 60 osutatud tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete
või muude liidus kasutusel olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.
II PEATÜKK
KOOSTALITLUSE TEHNILISED KIRJELDUSED
Artikkel 4
KTKde sisu
1. Iga II lisas kindlaks määratud allsüsteemi käsitletakse eraldi KTKs. Vajaduse korral võib allsüsteemi käsitleda mitmes
KTKs ning üks KTK võib käsitleda mitut allsüsteemi.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT
L 343, 14.12.2012, lk 32).
L 138/56 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
2. Püsivad allsüsteemid peavad käesoleva direktiivi kohaselt, ja ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist,
vastama nende kasutuselevõtmise loa taotlemise ajal kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.
Ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist, peavad veeremiüksused käesoleva direktiivi kohaselt vastama nende
turulelaskmise loa taotlemise hetkel kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.
Püsivate allsüsteemide ja veeremiüksuste kooskõla ja vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni nad on kasutuses.
3. Käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks iga KTK puhul:
a) osutatakse selle ettenähtud rakendusalale (I lisas osutatud võrgustiku osa või veeremiüksused; II lisas osutatud
allsüsteem või allsüsteemi osa);
b) sätestatakse olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega;
c) kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse
korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt I lisas sätestatud liini,
rummu ja/või veeremiüksuste kategooriatele;
d) määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima üle-euroopalised tehnilised
nõuded, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus liidu raudteesüsteemi piires;
e) sätestatakse iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse
või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses. Kõnealused menetlused
põhinevad komisjoni otsuses 2010/713/EL (1) kindlaks määratud moodulitel;
f) osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada
astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsioonini, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks,
võttes arvesse hinnangulisi kulusid ja tulusid ning eeldatavaid tagajärgi sidusrühmade jaoks. Kui on vajalik KTK
koordineeritud kohaldamine, näiteks transpordikoridoris või taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vahel, võib
strateegia sisaldada ettepanekuid läbitavate etappide kohta;
g) osutatakse asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on
nõutavad ülalnimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks, samuti KTKde kohaldamiseks;
h) osutatakse sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide ja veeremiüksuste suhtes, eelkõige ümberehitamise
ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis nõuab uue kasutuselevõtuloa taotlemist;
i) osutatakse veeremiüksuste ja püsivate allsüsteemide parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ja
menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise
loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamis
marsruutide vastastikune ühilduvus.
4. Iga KTK koostatakse olemasoleva allsüsteemi hindamise alusel ja seejuures osutatakse siht-allsüsteemile, milleni
võib mõistliku ajaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab KTKde vastuvõtmine ja nende järgimine kaasa liidu
raudteesüsteemi koostalitluse järkjärgulisele saavutamisele.
5. KTKd säilitavad asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Sel eesmärgil võib igale
KTKle ette näha erijuhtumi nii võrgustiku kui ka veeremiüksuse puhul, pidades eelkõige silmas gabariitväravat,
rööpmelaiust või rööbaste ja veeremiüksuste vahekaugust selliste veeremiüksuste puhul, mis tulevad kolmandatest
riikidest või suunduvad neisse. Iga konkreetse juhtumi puhul nähakse KTKdes ette selliste KTK elementide
rakenduseeskirjad, mis on sätestatud lõike 3 punktides c–g.
(1) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu
võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise
menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/57
6. Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse
need selgelt KTK lisas „avatud punktidena“.
7. KTKd ei takista liikmesriikidel vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad taristu kasutamist selliste veeremiüksuste
liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.
8. Kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKs otseselt ja selgelt viidata Euroopa
või rahvusvahelistele standarditele või tehnilistele kirjeldustele või ameti avaldatud tehnilistele dokumentidele. Sel juhul
tuleks kõnealuseid standardeid või tehnilisi kirjeldusi (või nende asjakohaseid osi) või tehnilisi dokumente käsitada
asjaomase KTK lisana ning need muutuvad alates KTK kohaldamise hetkest kohustuslikuks. Selliste standardite või
tehniliste kirjelduste või tehniliste dokumentide puudumise korral või nende koostamise ajal võib viidata muudele selgelt
kindlaksmääratud normatiivdokumentidele, mis on lihtsalt kättesaadavad ja üldkasutatavad.
Artikkel 5
KTKde koostamine, vastuvõtmine ja läbivaatamine
1. Selleks et määrata kindlaks iga KTK konkreetsed eesmärgid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu
delegeeritud õigusakte eelkõige järgmiste üksikasjade kohta, kui see on asjakohane:
a) KTKde geograafiline ja tehniline kohaldamisala;
b) kohaldatavad olulised nõuded;
c) nimekiri reguleerivatest, tehnilistest ja käitamistingimustest, mis tuleb ühtlustada allsüsteemide tasandil ja allsüsteemi
devaheliste liideste tasandil, ning nende eeldatav ühtlustamistase;
d) raudtee erimenetlused, millega hinnata koostalitluse komponentide kasutamise vastavust ja sobivust;
e) raudtee erimenetlused, millega hinnata allsüsteemide EÜ vastavustõendamist;
f) asjaomaste allsüsteemide käitamises ja hoolduses osaleva personali kategooriad ning asjaomasele personalile kutsekva
lifikatsiooni miinimumnõuete ning tervisekaitse- ja tööohutuse tingimuste kehtestamise üldeesmärgid;
g) mis tahes muud vajalikud elemendid, mida tuleb arvesse võtta artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohase liidu raudteesüsteemi
koostalitluse tagamiseks, näiteks KTKde ühtlustamine Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ja spetsifikatsioonidega.
Nende delegeeritud aktide vastuvõtmisel põhjendab komisjon vajadust uue või oluliselt muudetud KTK järele, sealhulgas
selle mõju olemasolevatele eeskirjadele ja tehnilistele kirjeldustele.
2. Selleks et tagada lõikes 1 osutatud delegeeritud akti ühetaoline rakendamine, taotleb komisjon ametilt KTKde ja
nende muudatuste koostamist ning palub tal esitada komisjonile asjakohaseid soovitusi.
Iga KTK kavand koostatakse järgmistes etappides:
a) amet selgitab välja KTK põhiparameetrid ja selle liidesed muude allsüsteemidega ning kõik vajalikud erijuhtumid;
b) amet koostab punktis a osutatud põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab asjakohasel juhul tehnika
arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.
3. Iga KTK (sh selle põhiparameetrite) koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet kõikide käsitletavate tehniliste
lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid koos lahendustevaheliste liidestega, et määrata kindlaks ja rakendada kõige
elujõulisemaid lahendusi. Kõnealuses hinnangus tuuakse välja tõenäoline mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja
majandussubjektidele ning võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi (EL) 2016/798 nõudeid. Liikmesriigid osalevad
hindamisel, esitades vajaduse korral nõutavad andmed.
L 138/58 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
4. Amet koostab vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklitele 5 ja 19 KTKd ja nende muudatused, järgides seejuures
avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse kriteeriume, mis on esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.
5. Artiklis 51 osutatud komiteed (edaspidi „komitee“) teavitatakse korrapäraselt KTKga seotud ettevalmistustööst.
Kõnealuse töö käigus võib komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud akti järgimiseks formuleerida KTKde
koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda
alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas
aruandes.
6. Kui tehnilise ühilduvusega seotud põhjustel tuleb ühel ajal võtta kasutusele erinevad allsüsteemid, on asjaomaste
KTKde kohaldamise kuupäevad samad.
7. KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestab amet kasutajate arvamusega selliste omaduste osas, mis
mõjutavad otseselt allsüsteemide kasutamise tingimusi. Sel eesmärgil konsulteerib amet KTK koostamise ja läbivaatamise
ajal kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega. Amet lisab KTK kavandile kõnealuste konsultatsioonide tulemuste
aruande.
8. Vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 7 koostab komisjon, keda abistab komitee, konsulteeritavate reisijate
ühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt. Kõnealuse nimekirja võib liikmesriigi taotlusel või
komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.
9. KTK koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet tööturu osapoolte arvamusega artikli 4 lõike 3 punktis g
osutatud personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimuste osas. Sel eesmärgil konsulteerib amet
tööturu osapooltega enne KTKsid ja nende muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega
konsulteeritakse komisjoni otsusega 98/500/EÜ (1) asutatud valdkonna dialoogikomitee kontekstis. Tööturu osapooled
esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul konsulteerimisest.
10. Kui KTK läbivaatamine toob kaasa nõuete muutumise, tagab uus KTK versioon ühilduvuse endise KTK versiooni
kohaselt kasutusele võetud allsüsteemidega.
11. Komisjon kehtestab rakendusaktidega KTKd, et rakendada lõikes 1 osutatud delegeeritud aktides sätestatud
konkreetseid eesmärke. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollime
netlusega. Nad peavad sisaldama kõiki artikli 4 lõikes 3 nimetatud üksikasju ning vastama kõikidele artikli 4 lõigetes 4–
6 ja lõikes 8 sätestatud nõuetele.
Artikkel 6
KTKde puudused
1. Kui KTKs avastatakse pärast selle vastuvõtmist puudusi, muudetakse KTKd kooskõlas artikli 5 lõikega 11. Vajaduse
korral kohaldab komisjon seda menetlust viivitamata. Sellised puudused hõlmavad juhtumeid, mis võiksid tekitada
ohuolukordi liikmesriikides.
2. Enne KTK läbivaatamist võib komisjon taotleda ametilt arvamust. Komisjon analüüsib ameti arvamust ning
teavitab komiteed oma järeldustest.
3. Komisjoni taotluse korral käsitatakse ameti lõike 2 kohast arvamust nõuete täitmise vastuvõetava viisina ning seega
võib seda kasutada projektide hindamisel enne muudetud KTK vastuvõtmist.
4. Määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganite võrgustiku iga liige võib juhtida komisjoni
tähelepanu KTKde võimalikele puudustele.
(1) Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks
Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/59
Artikkel 7
KTKde kohaldamata jätmine
1. Liikmesriigid võivad lubada taotlejal jätta kohaldamata ühe või mitu KTKd või nende osa järgmistel juhtudel:
a) seoses kavandatava uue allsüsteemi või selle osaga, olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise või ümberehi
tamisega, või artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes elemendiga, mis on kõnealuse KTK kohaldamise kuupäeval
edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;
b) kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või
tehnilistel põhjustel võimalik asjakohaseid KTKsid osaliselt või täielikult kohaldada, mis juhul piiratakse KTKde
kohaldamata jätmine ajavahemikuga enne võrgustiku taastamist;
c) olemasoleva allsüsteemi uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui kõnealuse KTK kohaldamine
ohustaks projekti majanduslikku elujõulisust ja/või raudteesüsteemi ühilduvust asjaomases liikmesriigis, näiteks seoses
gabariitvärava, rööpmelaiuse, rööbasteede vahelise kauguse või pingega;
d) kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate veeremiüksuste puhul, mille rööpmelaius erineb liidusisesest
peamisest raudteevõrgustikust;
e) uue allsüsteemi või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral sellise asjaomase liikmesriigi
territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühendatud ülejäänud liidu raudteevõrgustikuga või on sellest eraldatud
merega või geograafiliste eritingimuste tõttu.
2. Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitab asjaomane liikmesriik ühe aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist
komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja asjaomase liikmesriigi arvates edasijõudnud arengujärgus olevate
projektide loetelu.
3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel edastab asjaomane liikmesriik komisjonile oma otsuse jätta
kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa.
4. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile KTKde
või nende osade kohaldamata jätmise taotluse koos toimikuga, mis sisaldab taotluse põhjendust ning milles täpsustatakse
alternatiivseid sätteid, mida kõnealune liikmesriik kavatseb KTK asemel kohaldada. Käesoleva artikli lõike 1 punktis e
osutatud juhul analüüsib komisjon taotlust ning teeb otsuse, kas see toimikus sisalduva teabe täielikkuse ja sidususe
alusel heaks kiita või mitte. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud juhtudel võtab komisjon otsuse vastu
sellisele analüüsile tugineva rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3
osutatud kontrollimenetlusega.
Artikli 21 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud juhtudel tuleb taotlejal esitada toimik ametile. Amet konsulteerib
asjaomaste ohutusasutustega ja esitab oma lõpliku arvamuse komisjonile.
5. Komisjon kehtestab rakendusaktiga lõikes 4 osutatud toimikus nõutava teabe, kõnealuse toimiku vormi ja toimiku
edastamise viisi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Komisjoni otsuse vastuvõtmiseni on liikmesriigil lubatud viivitamata kohaldada lõikes 4 osutatud alternatiivseid
sätteid.
7. Komisjon teeb otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ja kõiki dokumente sisaldava toimiku esitamist. Sellise
otsuse puudumise korral loetakse taotlus heakskiidetuks.
8. Liikmesriike teavitatakse analüüsi ning lõikes 4 sätestatud menetluse tulemustest.
L 138/60 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
III PEATÜKK
KOOSTALITLUSE KOMPONENDID
Artikkel 8
Koostalitlusvõime komponendi turule laskmise tingimused
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et koostalitluse komponente:
a) lastakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitluse saavutamist liidu raudteesüsteemis ning samal ajal
vastavad olulistele nõuetele;
b) kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.
Käesolev lõige ei takista kõnealuste komponentide turule laskmist teistel eesmärkidel.
2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi alusel oma territooriumil koostalitluse komponentide
turule laskmist liidu raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need komponendid vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei
nõua liikmesriigid sellist kontrollimist, mis on artiklis 10 sätestatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga
seotud menetluse käigus juba tehtud.
Artikkel 9
Vastavus või kasutuskõlblikkus
1. Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitluse komponenti olulistele nõuetele vastavana, kui see vastab asjaomases
KTKs sätestatud tingimustele või kõnealustele tingimustele vastavana koostatud üle-euroopalistele tehnilistele nõuetele.
EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga tõendatakse, et koostalitluse komponendid on läbinud asjaomastes
KTKdes sätestatud menetlused vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks.
2. Kui KTKs on seda nõutud, lisatakse EÜ vastavusdeklaratsioonile:
a) teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi (eraldi võetuna)
vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama;
b) teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse
kohta selle raudteeümbruse piires, eriti seoses funktsionaalsete nõuetega.
3. Tootja või tema volitatud esindaja lisab EÜ vastavusdeklaratsioonile kuupäeva ja allkirja.
4. Komisjon sätestab rakendusaktidega koostalitluse komponentide EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni
näidisvormi ning deklaratsioonidesse lisatavate dokumentide loetelu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Asjaomase KTK jõustumisel juba kasutusele võetud allsüsteemide varuosad võib allsüsteemidesse paigaldada
lõiget 1 järgimata.
6. KTKga võidakse näha ette üleminekuperiood KTKdes koostalitluse komponentidena kindlaks määratud selliste
raudteeteenuste jaoks, mis on kõnealuse KTK jõustumisel juba turule viidud. Nende komponentide puhul tuleb järgida
artikli 8 lõiget 1.
Artikkel 10
EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni menetlus
1. Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni kehtestamiseks kohaldab tootja või
tema volitatud esindaja asjakohases KTKs kehtestatud sätteid.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/61
2. Juhul kui asjaomane KTK seda nõuab, hindab koostalitluse komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust teatatud
asutus, millele tootja või tema volitatud esindaja on esitanud taotluse.
3. Kui koostalitluse komponentide kohta kehtivad teised, muid küsimusi hõlmavad liidu õigusaktid, sätestatakse EÜ
vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka kõnealuste teiste õigusaktide
nõuetele.
4. Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused, kehtivad need
kohustused mis tahes isiku suhtes, kes laseb koostalitluse komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad
samad kohustused mis tahes isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluskomponente või nende osi, või
kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks.
5. Kui liikmesriik leiab, et EÜ deklaratsioon on koostatud valesti, tagab ta selle, et koostalitluse komponenti ei lasta
turule. Sellisel juhul nõutakse, et tootja või tema volitatud esindaja taastaks koostalitluse komponendi vastavuse
kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel.
Artikkel 11
Koostalitluse komponentide mittevastavus olulistele nõuetele
1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule lastud koostalitluse
komponent võib, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, tõenäoliselt mitte vastata olulistele nõuetele, võtab liikmesriik
kõik vajalikud meetmed, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust, kõrvaldada see turult või kohaldada
tagasivõtmist. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamata komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele ning
põhjendavad oma otsust, eelkõige sedastades, kas mittevastavuse põhjustas:
a) oluliste nõuete täitmata jätmine;
b) üle-euroopaliste tehniliste nõuete ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste nõuete kohaldamisele;
c) üle-euroopaliste tehniliste nõuete puudulikkus.
2. Amet alustab komisjonilt saadud volituse alusel viivitamata ja igal juhul 20 päeva jooksul pärast nimetatud
volituste saamist konsultatsioone asjaomaste pooltega. Kui amet leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole
põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile, küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele ning
tootjale või tema volitatud esindajale. Kui amet leiab, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata
liikmesriikidele.
3. Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb üle-euroopalistes tehnilistes nõuetes esinevast lüngast, rakendavad vastavalt
vajadusele kas liikmesriigid, komisjon või amet üht või mitut järgmistest meetmetest:
a) asjaomase kirjelduse osaline või täielik eemaldamine seda sisaldavatest trükistest;
b) kui asjaomase kirjelduse puhul on tegemist ühtlustatud standardiga, siis kõnealuse standardi piiramine või
kõrvaldamine vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11;
c) KTK läbivaatamine kooskõlas artikliga 6.
4. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitluse komponent ei vasta olulistele nõuetele, võtab pädev
liikmesriik asjakohaseid meetmeid deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
L 138/62 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
IV PEATÜKK
ALLSÜSTEEMID
Artikkel 12
Allsüsteemide vaba liikumine
Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi põhjal oma
territooriumil olulistele nõuetele vastavate, liidu raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide ehitamist,
kasutuselevõttu ja käitamist. Eelkõige ei nõua liikmesriigid kontrollimist, mis on juba tehtud
a) EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga seotud menetluse käigus, või
b) teistes liikmesriikides enne või pärast käesoleva direktiivi jõustumist eesmärgiga kontrollida vastavust samadele
nõuetele samades käitamistingimustes.
Artikkel 13
Vastavus KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele
1. Amet ja riiklikud ohutusasutused käsitavad olulistele nõuetele vastavana selliseid liidu raudteesüsteemi
moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mis on vastavalt vajadusele hõlmatud kas artikli 15 kohaselt KTKde alusel
kehtestatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, artikli 15 lõike 8 kohaselt siseriiklike eeskirjade alusel kehtestatud
vastavustõendamise deklaratsiooniga või mõlemaga.
2. Oluliste nõuete kohaldamise siseriiklikke eeskirju ja vajaduse korral siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavaid viise
kohaldatakse järgmistel juhtudel:
a) kui KTKd ei hõlma või ei hõlma täielikult teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte, sealhulgas artikli 4 lõikes 6
osutatud avatud punkte;
b) kui vastavalt artiklile 7 on teatatud ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmisest;
c) kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase KTKga hõlmamata tehnilisi eeskirju;
d) kui tegemist on siseriiklike eeskirjadega, mida kasutatakse olemasolevate süsteemide kirjeldamiseks eesmärgiga
hinnata veeremiüksuse tehnilist ühilduvust asjaomase võrgustikuga;
e) kui tegemist on KTKga hõlmamata võrgustike ja veeremiüksustega;
f) kui tegemist on kiireloomulise ajutise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.
Artikkel 14
Siseriiklikest eeskirjadest teavitamine
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit artikli 13 lõikes 2 osutatud olemasolevatest siseriiklikest eeskirjadest
järgmistel juhtudel:
a) kui 15. juuniks 2016 ei ole siseriiklikest eeskirjadest teatatud. Sel juhul tehakse eeskirjad teatavaks 16. detsembriks
2016;
b) iga kord, kui eeskirju muudetakse;
c) pärast KTK kohaldamata jätmise uue taotluse esitamist vastavalt artiklile 7;
d) kui siseriiklikud eeskirjad muutuvad ülearuseks pärast asjaomase KTK avaldamist või läbivaatamist.
2. Liikmesriigid teevad teatavaks lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-
süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.
3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuste ja võrgustike
vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, on üldsusele hõlpsasti kättesaadavad ning eeskirjade terminikasutus on kõikidele
huvitatud pooltele arusaadav. Liikmesriikidelt võidakse küsida nende siseriiklike eeskirjade kohta lisateavet.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/63
4. Liikmesriigid võivad siseriiklikke eeskirju kehtestada ainult järgmistel juhtudel:
a) kui KTK ei vasta kõikidele olulistele nõuetele;
b) kui tegemist on kiireloomulise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.
5. Liikmesriigid esitavad asjaomaste IT-süsteemide kaudu kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27 uute
siseriiklike eeskirjade eelnõu ametile ja komisjonile kaalumiseks õigel ajal ja kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25
lõikes 1 osutatud tähtaegadega, enne kui kavandatav uus eeskiri on plaanis riiklikku õigussüsteemi integreerida, esitades
selle uue siseriikliku eeskirja kohta põhjendused. Liikmesriigid tagavad, et kavand on piisavalt üksikasjalik, et amet saaks
seda analüüsida kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikega 2.
6. Kui liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtavad, teavitavad nad sellest ametit ja komisjoni, kasutades selleks
asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.
7. Kiireloomuliste kaitsemeetmete korral võivad liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtta ja seda viivitamata
kohaldada. Nimetatud eeskiri tehakse teatavaks koskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 27 lõikega 2 ning amet hindab
seda vastavalt nimetatud määruse artikli 26 lõigetele 1, 2 ja 5.
8. Lõikes 1 osutatud või uuest siseriiklikust eeskirjast teavitamise korral esitab liikmesriik tõendi selle kohta, et
kõnealune eeskiri on vajalik selleks, et täita olulist nõuet, mida ei hõlma asjakohane KTK.
9. Amet vaatab lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kavandid ning olemasolevad siseriiklikud eeskirjad läbi,
järgides määruse (EL) 2016/796 artiklites 25 ja 26 sätestatud menetlust.
10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega liigitatakse teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad eri rühmadesse, et
hõlbustada vastastikust heakskiitmist eri liikmesriikides ja veeremiüksuste turule laskmist, sealhulgas paiksete ja liikuvate
seadmete ühilduvust. Nimetatud rakendusaktid tuginevad ameti edusammudele vastastikuse heakskiitmise valdkonnas
ning need võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Sellised siseriiklikud eeskirjad, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, liigitab amet vastavalt esimese
lõigus osutatud rakendusaktidele.
11. Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Sel
juhul kannavad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud artiklis 49 osutatud taristuregistritesse.
12. Käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (1) sätestatud teavitamiskorda.
13. Siseriiklikke eeskirju, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, käesoleva direktiivi eesmärgil ei
kohaldata.
Artikkel 15
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord
1. V peatükis osutatud turule laskmiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni
kehtestamise eesmärgil palub taotleja tema poolt sel eesmärgil valitud vastavushindamisasutusel või vastavushindamisa
sutustel kohaldada IV lisas sätestatud EÜ vastavustõendamise menetlust.
2. Taotleja koostab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Taotleja kinnitab omaenda vastutusel, et
asjaomane allsüsteem on läbinud asjakohase vastavustõendamise menetluse ning vastab asjakohase liidu õiguse nõuetele
ja asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja sellele lisatud dokumentidele peab
taotleja märkima kuupäeva ja neile alla kirjutama.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2005. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
L 138/64 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
3. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud asutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja
hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu. Kooskõlas
asjaomase KTKga hõlmab asutuse ülesanne ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavustõendamist süsteemi suhtes, millesse
allsüsteem inkorporeeritakse.
4. Taotleja vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku koostamise eest. Tehniline
toimik sisaldab kõiki allsüsteemi parameetritega seotud vajalikke dokumente ning vajaduse korral ka kõiki koostalitluse
komponentide vastavust tõendavaid dokumente. Samuti sisaldab see kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid
remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta.
5. Allsüsteemi sellise uuendamise või ümberehitamise korral, mis toob kaasa tehnilise toimiku muutmise ja mõjutab
juba teostatud vastavustõendamismenetluste kehtivust, hindab taotleja vajadust uue EÜ vastavustõendamise
deklaratsiooni järele.
6. Teatatud asutus võib välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, milles käsitletakse teatavaid vastavustõendamise
etappe või allsüsteemi teatavaid osi.
7. Kui asjakohased KTKd seda lubavad, võib teatatud asutus välja anda vastavustõendamise sertifikaate ühe või mitme
allsüsteemi või nende allsüsteemide teatavate osade kohta.
8. Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad siseriiklike eeskirjadega seotud vastavustõendamise korra eest.
Seoses sellega vastutavad määratud asutused asjaomaste ülesannete täitmise eest. Ilma et see piiraks artikli 30
kohaldamist, võib liikmesriik määrata teatatud asutuse määratud asutuseks; sellisel juhul võib kogu menetluse läbi viia
üks vastavushindamisasutus.
9. Komisjon võib rakendusaktidega täpsustada järgnevat:
a) allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse, kaasa arvatud siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõen
damismenetluse üksikasjad ja dokumendid, mida taotleja peab selle menetluse jaoks esitama;
b) EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid, kaasa arvatud allsüsteemi muutmise või täiendavate vastavus
tõendamiste korral, vastavustõendamise vaheteatise, ning kõnealuste deklaratsioonide juurde kuuluvas tehnilises
toimikus sisalduvate dokumentide näidised, samuti näidisvormid vastavustõendamise sertifikaadi jaoks.
Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Artikkel 16
Allsüsteemide mittevastavus olulistele nõuetele
1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise
toimikuga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eelkõige ei vasta olulistele nõuetele, võib liikmesriik taotleda
lisakontrollide tegemist.
2. Taotluse esitanud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamata komisjonile ja põhjendab lisakontrolle.
Komisjon konsulteerib huvitatud isikutega.
3. Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab, kas see, et käesolevat direktiivi täielikult ei järgita, tuleneb
a) KTK või oluliste nõuete täitmata jätmisest või KTK puudulikust kohaldamisest, millisel juhul teavitab komisjon
viivitamata liikmesriiki, kus asub isik, kes on andnud nõuetele mittevastava EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni,
ning nõuab sellelt liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist;
b) KTK puudustest, millisel juhul kohaldatakse artiklis 6 osutatud KTK muutmise menetlust.
Artikkel 17
Vastavuse eeldamine
Koostalitluse komponendid ja allsüsteemid, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende
osad käsitlevad.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/65
V PEATÜKK
TURULE LASKMINE JA KASUTUSELEVÕTT
Artikkel 18
Püsiseadmete kasutuselevõtuluba
1. Raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning energiavarustuse ja taristu allsüsteeme võib kasutusele
võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele ning nende
kasutuselevõtuks on antud asjakohane luba kooskõlas lõigetega 3 ja 4.
2. Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse, taristu ning raudteeäärsetele kontrolli ja
signaalimise allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.
3. Riiklikud ohutusasutused esitavad üksikasjaliku juhendi käesolevas artiklis osutatud lubade saamise kohta. Taotluse
juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad
dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle ülesande täitmiseks ametiga
koostööd.
4. Taotleja esitab püsiseadmete kasutuselevõtuloa taotluse riiklikule ohutusasutusele. Koos taotlusega esitatakse
toimik, mis sisaldab dokumente järgmise kohta:
a) artiklis 15 osutatud vastavustõendamise deklaratsioonid;
b) asjaomaste allsüsteemide tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse need integreeritakse; ühilduvus tehakse kindlaks
asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;
c) asjaomaste allsüsteemide ohutu integreerimine, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja
direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel;
d) raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul, mis hõlmavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ECTS) ja/
või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) seadmeid, ametipoolne positiivne otsus, mis on välja antud
kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 19, ning kui on tegemist selliste muudatustega hankedokumentide kavandis
või kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduses, mis tehti pärast positiivset otsust, vastavus määruse (EL) 2016/796
artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusele.
5. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on
täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.
Riiklik ohutusasutus kontrollib toimiku täielikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust ning raudteeäärsete ERTMSi
seadmete puhul vastavust ametipoolsele positiivsele otsusele, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiivi
artikliga 19, ning vajaduse korral vastavust määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusega.
Sellise kontrollimise järel annab riiklik ohutusasutus välja püsiseadmete kasutuselevõtu loa või teatab taotlejale loa
andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud
alates kogu asjakohase teabe saamisest.
6. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja projekti kirjeldust sisaldava
toimiku riiklikule ohutusasutusele. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus
taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks
mõistliku tähtaja. Riiklik ohutusasutus vaatab toimiku läbi, raudteeäärsete ERTMSide projektide puhul tihedas koostöös
ametiga, ja teeb otsuse uue kasutuselevõtuloa vajalikkuse kohta, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
a) kavandatavad tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;
b) asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet;
L 138/66 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
c) liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad sellist nõuet, või
d) muudetud on parameetrite väärtusi, mille alusel anti välja varasem luba.
Riiklik ohutusasutus teeb otsuse eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui
neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.
7. Riiklik ohutusasutus põhjendab nõuetekohaselt iga püsiseadmete kasutuselevõtuloa andmisest keeldumise otsust.
Taotleja võib ühe kuu jooksul alates loa andmisest keeldumise otsuse saamisest esitada riiklikule ohutusasutusele taotluse
otsuse läbivaatamiseks. Taotlusele tuleb lisada põhjendus. Riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse
läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsus jõusse jätta või see tühistada. Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus
jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõike 3 kohaselt asjaomase liikmesriigi
määratud apellatsiooniasutusele.
Artikkel 19
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühetaoline rakendamine liidus
1. ETCS ja/või GSM-R seadmeid sisaldavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul tagab amet
ERTMSi ühetaolise rakendamise liidus.
2. Selleks et tagada ERTMSi ühetaoline rakendamine ja koostalitlusvõime liidu tasandil, kontrollib amet enne ERTMSi
raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist, et kavandatud tehnilised lahendused oleksid asjaomaste
KTKdega täielikus vastavuses ja seega täielikult koostalitlusvõimelised.
3. Taotleja esitab taotluse ametilt heakskiidu saamiseks. Taotlusele, mis käsitleb üksikuid ERTMSi projekte või
projektide kombinatsioone, ühte või mitut liini või võrgustikku, lisatakse toimik, mis sisaldab järgmist:
a) hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus;
b) dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks
veeremiüksustega, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;
c) dokumentaalsed tõendid kavandatud tehniliste lahenduste asjakohastele KTKdele vastavuse kohta;
d) mis tahes muud asjakohased dokumendid, nagu riikliku ohutusasutuse arvamused, vastavustõendamise
deklaratsioonid ja vastavussertifikaadid.
Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul
teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud
ühtse kontaktpunkti kaudu.
Riiklikud ohutusasutused võivad esitada taotlejale enne taotluse esitamist või ametile pärast taotluse esitamist arvamuse
kõnealuse taotluse kohta.
4. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub
esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.
Amet teeb positiivse otsuse või teatab taotlejale võimalikest puudustest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku
ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui kaks kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Amet esitab arvamuse
taotleja toimiku ja riiklikelt ohutusasutustelt saadud võimalike arvamuste alusel.
Kui taotleja nõustub ameti osutatud puudustega, parandab ta kavandatud projekti ja esitab ametile heakskiitmiseks uue
taotluse.
Kui taotleja ei nõustu ameti osutatud puudustega, kohaldatakse lõikes 5 kirjeldatud menetlust.
Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud erandite korral taotleja uut hindamist ei taotle.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/67
5. Kui ameti otsus ei ole positiivne, peab amet seda nõuetekohaselt põhjendama. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates
sellise otsuse saamisest esitada ametile otsuse läbivaatamiseks põhjendatud taotluse. Amet annab kahe kuu jooksul alates
otsuse läbivaatamise taotluse saamisest teada, kas ta kinnitab või tühistab oma otsuse. Kui amet kinnitab oma esialgset
otsust, on taotlejal õigus esitada kaebus määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogule.
6. Kui hankedokumentide kavandit või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldust muudetakse pärast positiivse otsuse
saamist, teatab taotleja sellest määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu viivitamata ametile
ja riiklikule ohutusasutusele. Sellisel juhul kohaldatakse nimetatud määruse artikli 30 lõiget 2.
Artikkel 20
Liikuvate allsüsteemide turule laskmine
1. Taotleja võib liikuvaid allsüsteeme turule lasta ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil,
mis vastab olulistele nõuetele.
2. Taotleja tagab eelkõige asjakohase vastavustõendamise deklaratsiooni olemasolu.
Artikkel 21
Veeremiüksuse turule laskmise luba
1. Taotleja laseb veeremiüksuse turule alles pärast seda, kui amet on välja andnud veeremiüksuse turule laskmise loa
kooskõlas lõigetega 5–7 või kui riiklik ohutusasutus on andnud sellekohase loa kooskõlas lõikega 8.
2. Veeremiüksuse turule laskmise loa taotluses täpsustab taotleja veeremiüksuse kasutusala. Taotlus peab sisaldama
tõendeid selle kohta, et kontrollitud on veeremiüksuse tehnilist ühilduvust kasutusala võrgustikuga.
3. Veeremiüksuse turule laskmise loa taotlusele lisatakse veeremiüksust või veeremiüksuse tüüpi käsitlev toimik, mis
sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:
a) veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turule laskmine kooskõlas artikliga 20, mis põhineb EÜ vastavus
tõendamise deklaratsioonil;
b) punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjaomaste KTKde ja
vajaduse korral siseriiklike eeskirjade alusel;
c) punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde
ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud ühiste ohutusmeetodite
alusel;
d) veeremiüksuse tehniline ühilduvus lõikes 2 osutatud kasutusala võrgustikuga, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde
ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade, taristuregistrite ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud
riskihindamise ühise ohutusmeetodi alusel.
Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul
teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud
ühtse kontaktpunkti kaudu.
Kui lõike 3 esimese lõigu punktides b ja d osutatud tehnilise ühilduvuse dokumentaalsete tõendite saamiseks on
vajalikud katsed, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks, et
viia läbi praktiline kontroll võrgustikus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik
katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajaduse korral võtab riiklik ohutusasutus
meetmeid katsete tegemise tagamiseks.
L 138/68 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
4. Amet või lõike 8 puhul riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise lubasid või teavitab taotlejat oma
negatiivsest otsusest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud
alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. Amet või lõikes 8 sätestatud juhtudel riiklik ohutusasutus kohaldab
lubade andmise menetluse praktilist korda, mis kehtestatakse lõikes 9 osutatud rakendusaktiga. Kõnealused load
võimaldavad veeremiüksuste laskmist liidu turule.
5. Amet annab välja veeremiüksuste turule laskmise lubasid veeremiüksustele, mille kasutusala on ühes või mitmes
liikmesriigis. Selliste lubade andmiseks teeb amet järgmist:
a) hindab lõike 3 esimese lõigu punktides b, c ja d kindlaks määratud elemente, et kontrollida toimiku täielikkust,
asjakohasust ja vastavust asjakohastele KTKdele, ja
b) saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida
toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust lõike 3 esimese lõigu punktile d ning lõike 3 esimese lõigu punktides a,
b ja c kindlaks määratud elementidele seoses asjakohaste siseriiklike eeskirjadega.
Vastavalt punktides a ja b tehtud hindamiste osana ja põhjendatud kahtluse korral võivad amet või riiklikud
ohutusasutused nõuda katsete tegemist võrgustikus. Kõnealuste katsete hõlbustamiseks võivad riiklikud ohutusasutused
anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks katsete läbiviimisel võrgustikus. Taristuettevõtja teeb kõik
võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ametilt või riiklikult
ohutusasutuselt.
6. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub
esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Toimiku täielikkuse, asjakohasuse ja
vastavuse osas võib amet hinnata ka lõike 3 punktis d kindlaks määratud elemente.
Enne veeremiüksuse turule laskmise loa andmise otsuse tegemist võtab amet lõikes 5 osutatud hindamist täiel määral
arvesse. Amet annab turule laskmise loa või teatab taotlejale loa andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud
mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.
Ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise korral, nagu on osutatud artiklis 7, annab amet
veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse kohaldamist.
Amet vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.
7. Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise negatiivse
tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik
hindamisasutus või riiklikud hindamisasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava
hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja.
Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise
teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse, välja arvatud
juhul, kui riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused on saatnud küsimuse lahendamiseks määruse (EL) 2016/796
artikliga 55 loodud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või
mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste taotluse saamisest.
Kui apellatsiooninõukogu nõustub ameti seisukohaga, võtab amet oma otsuse viivitamata vastu.
Kui apellatsiooninõukogu nõustub riikliku ohutusasutuse negatiivse hinnanguga, annab amet turule laskmise loa sellise
kasutusala kohta, millest on välja arvatud võrgustiku need osad, mille suhtes anti negatiivne hinnang.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/69
Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise positiivse
tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik
ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava
hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste otsusel kaasatakse sellesse protsessi
vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast
ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku
otsuse.
8. Kui kasutusala piirdub vaid ühe liikmesriigi võrgustiku või võrgustikega, võib asjaomase liikmesriigi riiklik
ohutusasutus anda veeremiüksuse turule laskmise loa omal vastutusel ja kui taotleja seda taotleb. Sellise loa andmiseks
hindab riiklik ohutusasutus toimiku vastavust lõikes 3 kindlaks määratud elementidele ja kooskõlas lõike 9 kohaselt
vastu võetava rakendusaktiga kehtestatavate menetlustega. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab
riiklik ohutusasutus taotlejale, et esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet. Pädevate
riiklike ohutusasutustega konsulteerimise järel kehtib kõnealune luba ilma kasutusala laiendamiseta ka veeremiüksustele,
mis liiguvad sarnaste võrgustiku omadustega naaberliikmesriikide jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal.
Nimetatud konsulteerimine võib toimuda juhtumipõhiselt või selle võib sätestada riiklike ohutusasutuste vahelises
piiriüleses lepingus.
Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi territooriumiga ja kui vastavalt artiklile 7 on jäetud kohaldamata üks või mitu
KTKd või nende osa, annab riiklik ohutusasutus veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse
kohaldamist.
Riiklik ohutusasutus vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.
9. Komisjon võtab 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu praktilise korra, milles sätestatakse:
a) kuidas taotleja täidab veeremiüksuse turule laskmise loa nõudeid ja käesolevas artiklis sätestatud veeremiüksuse
tüübiloa nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid;
b) loa andmise menetluse üksikasjad, näiteks menetluse etapid ja iga etapi kestus;
c) kuidas amet ja riiklik ohutusasutus täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid taotlemise ja loa andmise
menetluse erinevates etappides, sealhulgas taotlejate toimikute hindamisel.
Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nendes võetakse arvesse
käesoleva artikli lõike 14 kohaste koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi.
10. Veeremiüksuse turule laskmise luba sisaldab järgmisi andmeid:
a) kasutusala(d);
b) KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused veeremiüksuse ja kasutusala
vahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;
c) veeremiüksuse vastavus asjakohastele siseriiklikele eeskirjakogumitele, mis on seotud punktis b osutatud
parameetritega;
d) veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud piirangud.
11. Iga otsust, millega keeldutakse andmast veeremiüksuse turule laskmise luba või arvatakse välja võrgustiku need
osad, mille suhtes anti lõikes 7 osutatud negatiivne hinnang, tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Taotleja võib ühe kuu
jooksul alates negatiivse otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi.
Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust
kinnitada või see tühistada.
Kui ameti negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt
määratud apellatsiooninõukogule.
L 138/70 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse apellatsiooniasutusele siseriikliku
õiguse kohaselt. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud
reguleeriva asutuse. Sellisel juhul kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõiget 3.
12. Olemasolevate veeremiüksuste, millel juba on veeremiüksuse turule laskmise luba, uuendamise või
ümberehitamise korral nõutakse uut veeremiüksuse turule laskmise luba, kui:
a) lõike 10 punktis b osutatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta KTKs määratletud vastuvõetavate
parameetrite väärtustele;
b) kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase veeremiüksuse üldist ohutustaset või
c) asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.
13. Kui taotleja soovib juba loa saanud veeremiüksuse kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud
asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Taotleja esitab toimiku ametile, kes annab lõigetes 4–7 sätestatud
menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.
Kui taotleja sai veeremiüksuse loa vastavalt lõikele 8 ja soovib laiendada kasutusala asjaomases liikmesriigis, täiendab ta
toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Ta esitab toimiku riiklikule
ohutusasutusele, kes annab lõikes 8 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.
14. Käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks sõlmib amet koostöölepingud riiklike ohutusasutustega vastavalt
määruse (EL) 2016/796 artiklile 76. Kõnealused lepingud võivad olla spetsiifilised või raamlepingud ning hõlmata üht
või mitut riiklikku ohutusasutust. Need lepingud sisaldavad ülesannete üksikasjalikku kirjeldust ja tulemuste saavutamise
tingimusi, kohaldatavaid tähtaegu ja taotleja makstavate lõivude jaotust. Lepingud võivad sisaldada ka konkreetseid
koostöökokkuleppeid võrgustike osas, mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, eesmärgiga
vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud,
võivad sellised konkreetsed koostöölepingud hõlmata võimalust delegeerida ülesandeid asjaomastele riiklikele
ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada loa andmiseks vajalike ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine.
Kõnealused lepingud tuleb sõlmida enne, kui amet asub täitma käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 4 kohaselt loa
andmisega seotud ülesandeid.
15. Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest
erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peavad
kõik nende liikmesriikide asjaomased riiklikud ohutusasutused sõlmima lisaks lõikes 14 osutatud koostöölepingutele
ametiga ka mitmepoolse lepingu, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühes nendest liikmesriikidest
veeremiüksusele antud luba kehtib ka teistes asjaomastes liikmesriikides.
16. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaubavagunite või reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses kolmandate riikidega,
kelle rööpmelaius erineb liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva
veeremiüksuste lubade andmise menetluse alusel. Selliste veeremiüksuste lubade andmise korda reguleerivad eeskirjad
avaldatakse ja neist teavitatakse komisjoni. Asjaomane raudteeveo-ettevõtja tagab kõnealuste veeremiüksuste vastavuse
käesoleva direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil. Komisjon võib ameti aruandele tuginedes
esitada arvamuse, kas sellised eeskirjad on vastavuses käesoleva direktiivi eesmärkidega. Kui need eeskirjad ei ole
vastavuses, võivad asjaomased liikmesriigid ja komisjon teha koostööd, et kehtestada asjakohased meetmed, kaasates
vajaduse korral asjaomaseid rahvusvahelisi asutusi.
17. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit kolmandatest riikidest saabuvate vedurite või
iseliikuvate rongide suhtes, mis peaksid liikuma tema territooriumil piirilähedase jaamani ning mis on mõeldud
piiriülesteks operatsioonideks. Asjaomased raudteeveo-ettevõtjad tagavad selliste veeremiüksuste vastavuse käesoleva
direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil ja asjakohasel juhul kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798
artikli 10 lõikega 9.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/71
Artikkel 22
Turule laskmise loaga veeremiüksuste registreerimine
1. Pärast artikli 21 kohaselt turule laskmise loa saamist ja enne veeremiüksuse esmakordset kasutamist tuleb see
valdaja taotluse alusel registreerida artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris.
2. Kui veeremiüksuse kasutusala on piiratud ühe liikmesriigi territooriumiga, registreeritakse veeremiüksus kõnealuses
liikmesriigis.
3. Kui veeremiüksuse kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumit, registreeritakse veeremiüksus
ühes asjaomases liikmesriigis.
Artikkel 23
Lubatud veeremiüksuste kasutamiseelne kontroll
1. Enne veeremiüksuse kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveo-ettevõtja
järgmist:
a) kas veeremiüksus on saanud turule laskmise loa kooskõlas artikliga 21 ja kas veeremiüksus on nõuetekohaselt
registreeritud;
b) kas veeremiüksus ühildub marsruudiga, lähtudes taristuregistrist, asjakohastest KTKdest või mis tahes olulisest
teabest, mille taristuettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav register puudub või on puudulik, ning
c) kas veeremiüksus on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse
direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse KTKd.
2. Lõike 1 kohaldamiseks võib raudteeveo-ettevõtja korraldada koostöös taristuettevõtjaga katseid.
Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul
pärast taotlejalt taotluse saamist.
Artikkel 24
Veeremiüksuse tüübiluba
1. Amet või vajaduse korral riiklik ohutusasutus võib vastavalt artiklis 21 sätestatud menetlusele väljastada
veeremiüksuse tüübilube. Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse
kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL)
2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.
2. Kui amet või riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise loa, annab ta samal ajal taotleja taotlusel ka
veeremiüksuse tüübiloa, mis on seotud veeremiüksuse sama kasutusalaga.
3. Kui veeremiüksuse tüübiloa aluseks olnud KTKsid või siseriiklike eeskirjade olulisi sätteid muudetakse, tuleb KTKs
või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas juba varem antud veeremiüksuse tüübiluba jääb kehtima või tuleb seda
uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet või riiklik ohutusasutus kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade
suhtes.
4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega tüübile vastavuse deklaratsiooni näidise. Need rakendusaktid võetakse vastu
artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
L 138/72 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
5. Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon antakse kooskõlas:
a) asjakohasele KTK-le vastavuse tõendamise menetlusega, või
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (1) moodulites B+D, B+F ja H1 kindlaks määratud vastavus
hindamismenetlustega, kui KTKd ei kohaldu.
6. Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta rakendusakte ad hoc vastavushindamismoodulite kehtestamiseks. Need
rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
7. Veeremiüksuse tüübiluba registreeritakse artiklis 48 osutatud veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registris.
Artikkel 25
Veeremiüksuste vastavus lubatud veeremiüksuse tüübile
1. Veeremiüksusele või veeremiüksuseseeriale, mis vastab lubatud veeremiüksuse tüübile, antakse kooskõlas
artikliga 21 luba taotleja poolt esitatud kõnealuse veeremiüksuse tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava
kontrollita.
2. Artikli 24 lõikes 3 osutatud veeremiüksuse tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse tüübi turule
laskmise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turule laskmise loa alusel juba varem välja antud.
Artikkel 26
Veeremiüksuste või veeremiüksuste tüüpide mittevastavus olulistele nõuetele
1. Kui raudteeveo-ettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav veeremiüksus ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele
nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus nõuetele vastavaks. Lisaks võib ta teatada võetud
meetmetest ametile ja mis tahes asjaomastele riiklikele ohutusasutustele. Kui raudteeveo-ettevõtjal on tõendeid selle
kohta, et asjaomane veeremiüksus ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa väljaandmise ajal, teavitab ta sellest
ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi.
2. Kui riiklik ohutusasutus saab näiteks direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 17 sätestatud järelevalveprotsessi käigus
teadlikuks sellest, et ameti poolt kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või artikliga 24 või riikliku ohutusasutuse poolt
kooskõlas artikli 21 lõikega 8 või artikliga 24 turule laskmise loa saanud veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp, kui seda
kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, teavitab ta sellest asjaomast veeremiüksust
või veeremiüksuse tüüpi kasutavat raudteeveo-ettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta
veeremiüksus(ed) nõuetele vastavaks. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke
ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis asuvad sellel territooriumil, kus menetletakse sama tüüpi veeremiüksuse turule
laskmise taotlust.
3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel ei taga raudteeveo-ettevõtja poolt võetavad
parandusmeetmed vastavust kohaldatavatele olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa tõsise ohutusriski, võib
asjaomane riiklik ohutusasutus oma järelevalveülesannete raames kohaldada ajutisi turvameetmeid kooskõlas direktiivi
(EL) 2016/798Y artikli 17 lõikega 6. Ajutisi turvameetmeid veeremiüksuse tüübiloa peatamise vormis võib kohaldada
paralleelselt riikliku ohutusasutuse või ameti poolt, neid meetmeid on võimalik kohtus läbi vaadata ning nende suhtes
kohaldatakse artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust.
4. Lõikes 3 osutatud juhtudel võib loa väljastanud amet või riiklik ohutusasutus pärast tõsise ohutusriski
kõrvaldamiseks võetud iga meetme tõhususe läbivaatamist otsustada loa tühistada või seda muuta, kui on tuvastatud, et
oluline nõue ei olnud täidetud loa väljastamise ajal. Sel eesmärgil teatavad nad oma otsusest turule laskmise loa või
veeremiüksuse tüübiloa omanikule ning põhjendavad oma otsust. Loa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse
saamisest taotleda, et amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa tühistamise otsus ajutiselt
peatatakse. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega üks kuu alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma
otsus jõusse jätta või see tühistada.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/73
Asjakohasel juhul, kui amet ja riiklik ohutusasutus on loa piiramise või tühistamise vajaduse suhtes eriarvamusel,
järgitakse vahekohtumenetluse jaoks artikli 21 lõikes 7 sätestatud menetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel
veeremiüksuse luba ei tühistata ega piirata, siis käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajutised kaitsemeetmed peatatakse.
5. Kui ameti otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55
kohaselt määratud apellatsiooninõukogule nimetatud määruse artiklis 59 kehtestatud tähtaja jooksul. Kui riikliku
ohutusasutuse otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kahe kuu jooksul alates sellest otsusest
teatamisest kaebuse apellatsiooniasutusele vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklike
ohutusasutuste läbivaatamismenetlusele. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata reguleeriva asutuse
vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 56.
6. Kui amet otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, või seda luba muuta, teavitab ta sellest
otse kõiki riiklikke ohutusasutusi ja põhjendab oma otsust.
Kui riiklik ohutusasutus otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, teavitab ta sellest viivitamata
ametit ja põhjendab oma otsust. Seejärel teavitab amet sellest teisi riiklikke ohutusasutusi.
7. Ameti või riikliku ohutusasutuse otsus luba tühistada kantakse asjaomasesse raudteeveeremi registrisse kooskõlas
artikliga 22 või, kui tegemist on veeremiüksuse tüübiloaga, veeremiüksuse tüübilubade Euroopa registrisse kooskõlas
artikli 24 lõikega 7. Amet ja riiklikud ohutusasutused tagavad nende raudteeveo-ettevõtjate, kes kasutavad sama
veeremiüksuse tüübiga või tühistatud tüübiloaga veeremiüksusi, nõuetekohase teavitamise. Sellised raudteeveo-ettevõtjad
kontrollivad kõigepealt, kas tegemist on sama mittevastavuse probleemiga. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas artiklis
sätestatud menetlust.
8. Kui turule laskmise luba tühistatakse, siis asjaomast veeremiüksust enam ei kasutata ning tema kasutusala ei
laiendata. Kui veeremiüksuse tüübiluba tühistatakse, ei lasta selle loa alusel toodetud veeremiüksusi turule või kui need
on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda menetluse alusel, mis on üksikute
veeremiüksuste puhul sätestatud artiklis 21 või veeremiüksuse tüübi puhul artiklis 24.
9. Kui lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga asjaomase veeremiüksuse
kasutusalast ning kõnealune mittevastavus esines juba turule laskmise loa väljastamise ajal, muudetakse turule laskmise
luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad.
VI PEATÜKK
VASTAVUSHINDAMISASUTUSED
Artikkel 27
Teavitavad asutused
1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist teavitamiseks
ning nende jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 34 sätestatud nõuete täitmise
eest.
2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teiste liikmesriikide asutusi, kes on volitatud
kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1. Samuti
tagavad liikmesriigid, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artikli 15 lõikes 8 osutatud
määratud asutustest.
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ)
nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.
4. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise
või jälgimise teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 28
sätestatud nõuetele. See asutus peab sätestama korra oma tegevustest tulenevate kohustuste katmiseks.
L 138/74 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
5. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.
Artikkel 28
Nõuded teavitavatele asutustele
Teavitav asutus:
a) on loodud nii, et vältida huvide konflikti vastavushindamisasutustega;
b) korraldab oma tööd ja teda juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus;
c) korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud,
kes ei ole hindamistoimingutes osalenud;
d) ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid
nõustamisteenuseid;
e) tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse;
f) võimaldab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisava arvu pädevaid töötajaid.
Artikkel 29
Teavitavate asutuste teavitamiskohustus
Liikmesriigid teatavad komisjonile menetlustest, mille nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist
teavitamiseks ja nende jälgimiseks, ning kõikidest nimetatud menetlustes tehtavatest muudatustest.
Komisjon teeb asjaomase teabe avalikkusele kättesaadavaks.
Artikkel 30
Vastavushindamisasutused
1. Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teatataks, vastama käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja artiklites 31 ja
32 sätestatud nõuetele.
2. Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
3. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle asjakohase KTK alusel määratud vastavushindamisülesandeid,
mille täitmisega seoses temast on teatatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse
neid tema nimel ja tema vastutusel.
Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ning kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi
või kategooria jaoks järgmine:
a) vajalik arv tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete
täitmiseks;
b) menetluste asjakohased kirjeldused, millega kooskõlas vastavushindamist tehakse ja mis tagavad läbipaistvuse, ning
nende menetluste kohaldamise võimaluse. Vastavushindamisasutusel on nõuetekohased tegevuspõhimõtted ja
menetlused, kus eristatakse tema kui teatatud asutuse ülesandeid ja muid toiminguid;
c) sobivad menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust,
tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või
seeriatootmisega.
Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste
ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.
4. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku
õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/75
5. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust sellise teabe osas, mis on omandatud asjakohase KTK või
selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus
selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asjaomane vastavushindamisasutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.
6. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse asjakohasest standardimiste
gevusest ja liidu asjaomase õiguse alusel loodud teatatud asutuse koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab
kõnealuse rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.
7. Vastavushindamisasutus, millest on teatatud raudteeäärse ja/või rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteeme
hõlmavate toimingute tegemiseks, võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse määruse (EL) 2016/796
artiklis 29 osutatud ETRMSi ad hoc grupi tegevusest. Vastavushindamisasutus järgib kõnealuse töörühma töö tulemusel
koostatud suuniseid. Kui vastavushindamisasutus leiab, et kõnealused suunised ei sobi kohaldamiseks või et nende
kohaldamine on võimatu, esitavad asjaomased vastavushindamisasutused oma tähelepanekud arutamiseks ETRMSi
grupile, et kõnealuseid suuniseid jätkuvalt täiustada.
Artikkel 31
Vastavushindamisasutuste erapooletus
1. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootjast, kelle toodet
ta hindab.
Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete
projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib käsitada erapooletu asutusena
tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.
2. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.
3. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei
tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud
osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega
nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.
4. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei
tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise,
kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes kõnealuste toimingutega tegeleb. Vastavushindamisasutus ei
tohi osaleda üheski toimingus, mis võib olla vastuolus selliste otsuste sõltumatuse ja aususega mis on seotud vastavushin
damistoimingutega, mille tegemiseks neist on teatatud. See keeld kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
5. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushin
damistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.
6. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamist suurima erialase kohusetunde ja
konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele,
eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi
mõjutada, eriti juhul, kui tegemist on selliste isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute
tulemustest.
Artikkel 32
Vastavushindamisasutuste töötajad
1. Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised oskused:
a) nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille
täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud;
L 138/76 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
b) neil on piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ning nõuetekohane pädevus nimetatud hindamiste
tegemiseks;
c) neil on vajalikud teadmised ja arusaam olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest ja liidu õiguse
asjaomastest sätetest;
d) nad suudavad koostada hindamist tõendavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.
2. Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust
ega nimetatud hindamiste tulemustest.
Artikkel 33
Vastavushindamisasutuse vastavuse eeldamine
Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidega, mis on sätestatud asjakohastes ühtlustatud
standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 30–32
sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.
Artikkel 34
Teatatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad
1. Kui teatatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat,
tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 30–32 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale
ametiasutusele.
2. Teatatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.
3. Toimingute tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.
4. Teatatud asutus säilitab teavitava asutuse jaoks asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või
tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja asjakohase KTK lisa alusel nende tehtud töödega.
Artikkel 35
Ettevõttesisesed akrediteeritud talitused
1. Taotlejad võivad kasutada ettevõttesisest akrediteeritud talitust selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks,
mille eesmärk on rakendada komisjoni otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud moodulites A1, A2, C1 või C2 ning
komisjoni otsuse 2010/713/EL I lisas sätestatud moodulites CA1 ja CA2 sätestatud menetlusi. Ettevõttesisene
akrediteeritud talitus on asjaomase taotleja selgepiiriliselt eraldiseisev üksus ega osale selliste toodete projekteerimisel,
tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.
2. Ettevõttesisene akrediteeritud talitus vastab järgmistele nõuetele:
a) ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;
b) talitus ja selle töötajad on ettevõttes, mille koosseisu nad kuuluvad, organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning
kasutavad aruandlusmeetodeid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda pädevale riiklikule akrediteerimisa
sutusele;
c) talitus ja selle töötajad ei vastuta selliste toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise
eest, mida nad hindavad, ega ole seotud ühegi toiminguga, mis võiks ohustada nende hindamistoimingutega seotud
otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;
d) talitus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõtjale, mille koosseisu ta kuulub.
3. Ettevõttesisesest akrediteeritud talitusest ei teatata teistele liikmesriikidele ega komisjonile, kuid teavitava asutuse
nõudmisel väljastab ettevõte, mille koosseisu kõnealune akrediteeritud talitus kuulub, või riiklik akrediteerimisasutus
teavet tema akrediteerimise kohta.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/77
Artikkel 36
Teavitamistaotlus
1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on
asutatud.
2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote
või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riiklikus akrediteerimisasutuses välja antud
akrediteerimistunnistuse (kui see on olemas), millega tõendatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklites 30–32
sätestatud nõuetele.
3. Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik
tõendavad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust
artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.
Artikkel 37
Teavitamiskord
1. Teavitavad asutused teatavad ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklites 30–32 sätestatud
nõuetele.
2. Teavitavad asutused teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõikes 1 osutatud asutustest komisjonis välja
töötatud ja hallatava elektroonilise teatamisvahendi kaudu.
3. Teavitamisel esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest
ja tootest või toodetest ning asjakohane akrediteerimistunnistus või lõikes 4 sätestatud muu pädevustunnistus.
4. Kui teavitamine ei põhine artikli 36 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus
komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja
kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklites 30–32 sätestatud
nõuetele.
5. Asjaomane asutus võib teatatud asutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita
vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teate saamist, kui teavitamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu
jooksul pärast teate saamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.
6. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest teavitamiskorra muudatustest.
Artikkel 38
Teatatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja nimekiri
1. Komisjon määrab teatatud asutusele identifitseerimisnumbri.
Teatatud asutusele määratakse üksainus identifitseerimisnumber ka siis, kui temast teatatakse mitme liidu õigusakti
alusel.
2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka
asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teatatud.
Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.
Artikkel 39
Muudatused teates
1. Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teada antud, et teatatud asutus ei vasta enam artiklites 30–32
sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teatele piirangud
või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab
sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
L 138/78 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
2. Kui teatele seatakse piirangud või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma
tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni
teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teatamise ja turujärelevalve eest vastutavatele
ametiasutustele.
Artikkel 40
Teatatud asutuste pädevuse vaidlustamine
1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või mil tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud asutus
ei ole pädev või et teatatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ega kohustusi.
2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või
asjaomase asutuse pädevuse olemasoluga.
3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.
4. Kui komisjon on veendunud, et teatatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid,
teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad
vajaduse korral teate tagasivõtmist.
Artikkel 41
Teatatud asutuste tegevuskohustused
1. Teatatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas asjakohase KTK lisas sätestatud vastavushindamisme
netlustega.
2. Vastavushindamist tehakse proportsionaalselt ja välditakse ettevõtjate liigset koormamist. Teatatud asutused
võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tooteteh
noloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Siiski tuleb silmas pidada, et nende tegevuse eesmärk on hinnata toote vastavust käesolevale direktiivile.
3. Kui teatatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud asjakohases KTKs või vastavates ühtlustatud standardites
või tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud nõuetest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete
võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.
4. Kui pärast sertifikaadi väljaandmist avastab teatatud asutus vastavuse jälgimisel, et toode ei vasta enam asjakohasele
KTK-le või ühtlustatud standardile või tehnilisele spetsifikatsioonile, nõuab ta tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete
võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.
5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis seab teatatud asutus vastavalt vajadusele
piirangud mis tahes sertifikaadile või peatab või tühistab selle.
Artikkel 42
Teatatud asutuste teavitamiskohustus
1. Teatatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:
a) sertifikaadi väljaandmisest keeldumine, sellele piirangute seadmine, selle peatamine või tühistamine;
b) teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;
c) turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/79
d) nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest,
sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.
Teave sertifikaadi väljaandmisest keeldumise, sellele piirangute seadmise, selle peatamise või tühistamise kohta punkti a
alusel edastatakse ka pädevatele riiklikele ohutusasutustele.
2. Teatatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teatatud ning sarnaste vastavushindamistoimingute ja
samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohast teavet negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamis
tulemuste kohta.
3. Teatatud asutused esitavad ametile allsüsteemide EÜ vastavustõendamise sertifikaadid, koostalitluse komponentide
EÜ vastavussertifikaadid ning EÜ sertifikaadid koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkuse kohta.
Artikkel 43
Heade tavade vahetamine
Komisjon tagab heade tavade vahetamise liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.
Artikkel 44
Teatatud asutuste koordineerimine
Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö teatatud
asutuste valdkondliku rühma moodustamise teel. Amet toetab teatatud asutuste tegevust kooskõlas määruse (EL)
2016/796 artikliga 24.
Liikmesriigid tagavad oma teatatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.
Artikkel 45
Määratud asutused
1. Artiklites 30–34 vastavushindamisasutuste suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt
määratud asutuste suhtes, välja arvatud seoses järgmisega:
a) töötajatelt artikli 32 lõike 1 punkti c kohaselt nõutavad oskused, kui määratud asutusel peab olema piisav teadmine
ja arusaamine siseriiklikust õigusest;
b) teavitavale asutusele artikli 34 lõike 4 kohaselt kättesaadavaks tehtavad dokumendid, kui määratud asutus peab
lisama tütarettevõtjate või alltöövõtjate poolt asjaomaste siseriiklike eeskirjade alusel tehtud tööga seotud
dokumendid.
2. Artiklis 41 sätestatud tegevuskohustusi kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt määratud asutuste suhtes, kuid
KTKde asemel on kõnealused kohustused seotud siseriiklike eeskirjadega.
3. Artikli 42 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus kehtib ka määratud asutuste suhtes, kes edastavad teavet
liikmesriikidele.
VII PEATÜKK
REGISTRID
Artikkel 46
Veeremiüksuste numeratsioonisüsteem
1. Veeremiüksuse registreerimisel kooskõlas artikliga 22 annab registreerimise liikmesriigi pädev asutus sellele
Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). Veeremiüksus märgistatakse sellele antud numbriga.
L 138/80 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
2. Euroopa raudteeveeremi numbri kirjeldus sätestatakse artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega kooskõlas
asjaomase KTKga.
3. EVN määratakse vaid üks kord, kui artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega ei ole ette nähtud teisiti, kooskõlas
asjaomase KTKga.
4. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erineva rööpmelaiusega
kolmandatesse riikidesse minevate või kolmandatest riikidest tulevate, kasutuses olevate või kasutamiseks ette nähtud
veeremiüksuste puhul aktsepteerida kooskõlas muu koodisüsteemiga selgelt identifitseeritud veeremiüksuseid.
Artikkel 47
Veeremiregistrid
1. Iga liikmesriik peab riiklikku raudteeveeremi registrit nii kaua, kuni alustab toimimist lõikes 5 osutatud Euroopa
raudteeveeremi register. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) register vastab lõikes 2 osutatud ühistele nõuetele;
b) registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;
c) registrile on juurdepääs direktiivi (EL) 2016/798 artiklites 16 ja 22 määratud riiklikel ohutusasutustel ja ohutusjuurd
lusasutustel; sellele antakse õiguspärase taotluse alusel juurdepääs direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud
reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksusi registree
rivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele või organisatsioonidele.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklikele raudteeveeremi registritele esitatavad ühised nõuded, mis
käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talituslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas
andmete vahetamise korda, ning andmesisestust ja konsulteerimist.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Riiklik raudteeveeremi register sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a) Euroopa raudteeveeremi number;
b) viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle välja andnud asutusele;
c) viited artiklis 48 osutatud lubatud veeremiüksuste tüüpide Euroopa registrile;
d) veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmed;
e) piirangud veeremiüksuse kasutamisele;
f) viited hoolduse eest vastutavale üksusele.
4. Seni, kuni liikmesriikide riiklikud raudteeveeremi registrid ei ole omavahel ühendatud vastavalt lõikes 2 osutatud
tehnilistele nõuetele, ajakohastab iga liikmesriik oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate
andmete osas enda registrisse teeb.
5. Liikmesriikide ja sidusrühmade halduskoormuse ja tarbetute kulude vähendamiseks ning võttes arvesse kulude-
tulude analüüsi tulemusi, võtab komisjon 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu tehnilised ja talitlust käsitlevad
nõuded Euroopa raudteeveeremi registri jaoks, mis võtab üle riiklikud raudteeveeremi registrid, eesmärgiga tagada kõigile
kasutajatele ühtlustatud liides veeremiüksuste registreerimiseks ja andmete haldamiseks. Kohaldatakse lõike 1 punkte b ja
c ning lõiget 3. Kõnealused nõuded hõlmavad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist
arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korda, ning eeskirju andmesisestuse ja registriga
konsulteerimise kohta, samuti üleminekuetappe.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ja ameti soovituse
alusel.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/81
Euroopa raudteeveeremi register töötatakse välja, võttes arvesse ameti ja liikmesriikide poolt juba loodud IT-rakendusi ja
registreid, nagu raudteeveeremi riiklike registritega ühendatud Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremiregister.
Euroopa raudteeveeremi register alustab toimimist hiljemalt 16. juunil 2021.
6. Registripidaja teatab sellele liikmesriigile, kus veeremiüksus registreeriti, viivitamata kõigist raudteeveeremi
registritesse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam
mitte pidada.
7. Esimest korda kolmandas riigis loa saanud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatavate veeremiüksuste puhul tagab
asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid, sealhulgas vähemalt andmeid asjaomase veeremiüksuse valdaja, selle
hoolduse eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamispiirangute kohta, on võimalik kätte saada raudteeveeremi
registrist või need tehakse muul viisil viivitamata ja kergesti loetavas vormis kättesaadavaks ning kohaldades samu
mittediskrimineerimise põhimõtteid, mida kohaldatakse samasuguste raudteeveeremi registri andmete suhtes.
Artikkel 48
Veeremiüksuste tüübilubade Euroopa register
1. Amet loob artikli 24 kohaselt välja antud teatavat tüüpi veeremiüksuste turulelaskmise lubade (veeremiüksuste
tüübiload) registri ja haldab seda. Kõnealune register:
a) on avalik ja elektrooniliselt kättesaadav;
b) vastab lõikes 2 osutatud ühistele tehnilistele nõuetele;
c) on ühendatud asjaomaste raudteeveeremi registritega.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu veeremiüksuste tüübilubade registrile esitatavad ühised tehnilised nõuded,
mis käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning
andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrolli
menetluse kohaselt.
3. Kõnealune register sisaldab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi andmeid:
a) asjaomases KTKs määratletud veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, sealhulgas omadused, mis on seotud
puudega isikute ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsuga;
b) tootja nimi;
c) veeremiüksuse tüübi kasutusalaga seotud lubade kuupäev, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised.
Artikkel 49
Taristuregister
1. Iga liikmesriik tagab, et avaldatakse taristuregister, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustiku
parameetrite väärtused, mis on kehtestatud asjaomases KTKs.
2. Taristuregistrisse kantud parameetrite väärtusi vaadeldakse koos veeremiüksuse tüübi turulelaskmise loas märgitud
parameetrite väärtustega, et kontrollida veeremiüksuse ja võrgustiku tehnilist ühilduvust.
3. Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid.
4. Iga liikmesriik tagab, et taristuregistrit ajakohastatakse kooskõlas lõikega 5.
5. Komisjon võtab rakendusaktidega taristuregistri jaoks vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende
vormingu, talitlusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirjade kohta.
Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
L 138/82 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
VIII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTED
Artikkel 50
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15.
juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja
möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud
õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile
ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle
suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad
ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 51
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (1) artikli 21 alusel. Nimetatud komitee on
komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei
võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 52
Põhjendused
Kõikides käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes koostalitluse komponentide vastavus- või kasutuskõlblikkuse
hindamise kohta ja liidu raudteesüsteemi moodustavate allsüsteemide kontrollimise kohta ning kõikides artiklite 7, 12 ja
17 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele
osalisele niipea kui võimalik, osutades asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitseva
henditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.
(1) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996,
lk 6).
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/83
Artikkel 53
Aruanded ja teave
1. Komisjon esitab hiljemalt 16. juuniks 2018 aruande edusammude kohta, mida on tehtud ameti rolli suurendamise
ettevalmistamiseks vastavalt käesolevale direktiivile. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel ning esimest korda
kolme aasta möödudes pärast artiklis 54 sätestatud üleminekuperioodi lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande edusammude kohta, mida on tehtud liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks, ning ameti tegevuse
kohta seoses sellega. Nimetatud aruandes hinnatakse ka VII peatükis käsitletud registrite rakendamist ja kasutamist ning
analüüsitakse artiklis 7 sätestatud juhtumeid ja V peatüki kohaldamist ning hinnatakse eelkõige ameti ja riiklike
ohutusasutuste vahel sõlmitud koostöölepingute toimimist. Üleminekuperioodi lõpuks esitatava esimese aruande
koostamise eesmärgil viib komisjon läbi ulatuslikud konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega ja kehtestab
programmi edusammude hindamiseks. Eespool nimetatud analüüsi arvestades esitab komisjon asjakohasel juhul
ettepaneku seadusandlike meetmete, sealhulgas selliste meetmete kohta, mis käsitlevad ameti tulevast rolli
raudteesüsteemi koostalitlusvõime suurendamisel.
2. Amet töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab liikmesriigi, Euroopa Parlamendi või
komisjoni taotluse korral anda ülevaate liidu raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul
kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet.
Artikkel 54
Veeremiüksuste kasutamise üleminekukord
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse nende veeremiüksuste suhtes, mille
kasutamiseks on vaja saada luba 15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahel, direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätteid.
2. Veeremiüksuse kasutuselevõtu load, mis on välja antud lõike 1 kohaselt, ning kõik muud enne 15. juunit 2016
antud load, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV
(Regolamento Internazionale Veicoli) alusel välja antud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load
välja anti.
3. Veeremiüksustele, mis on lubatud lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võtta, tuleb taotleda uus veeremiüksuse turule
laskmise luba, et neid oleks võimalik käitada ühes või mitmes sellises võrgustikus, mida neile välja antud luba veel ei
hõlma. Veeremiüksuse turule laskmise puhul kõnealustes täiendavates võrgustikes kohaldatakse artiklit 21.
4. Amet asub hiljemalt alates 16. juunist 2019 täitma artiklite 21 ja 24 kohaseid loa andmisega seotud ülesandeid ja
artiklis 19 osutatud ülesandeid seoses kasutusalaga liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni artikli 57 lõike 2
kohaselt teavitanud. Erandina artiklitest 21 ja 24 võivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kes on ametit ja
komisjoni artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud, jätkata lubade andmist kooskõlas direktiiviga 2008/57/EÜ kuni 16.
juunini 2020.
Artikkel 55
Muud üleminekusätted
1. Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 5, artikli 9 lõikes 4,
artikli 14 lõikes 10 ja artikli 15 lõikes 9 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.
2. Direktiivi 2008/57/EÜ kohaldatakse jätkuvalt ERTMSi raudteeäärsete projektide suhtes, mis tuleb kasutusele võtta
15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahepeal.
3. Projektide puhul, mille pakkumis- või lepingu sõlmimise etapp on lõppenud enne 16. juunit 2019, ei nõuta
artiklis 19 osutatud ameti eelnevat luba.
4. Kuni 16. juunini 2031 ei kohaldata enne 15. juunit 2016 allkirjastatud lepingutes sisalduvate võimaluste suhtes
artiklis 19 osutatud ameti eelneva loa nõuet, isegi juhul, kui neid võimalusi kasutatakse pärast 15. juunit 2016.
L 138/84 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
5. Enne selliste ERTMSi raudteeäärsete seadmete kasutuselevõtu lubamist, mille suhtes ei kohaldatud artiklis 19
osutatud ameti eelneva loa nõuet, teevad riiklikud ohutusasutused ametiga koostööd, et tagada, et tehnilised lahendused
on täielikult koostalitlusvõimelised vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikele 3 ja artikli 31 lõikele 2.
Artikkel 56
Ameti soovitused ja arvamused
Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamiseks määruse (EL) 2016/796 artikli 17 kohaseid soovitusi ja arvamusi.
Vajaduse korral võetakse neid soovitusi ja arvamusi arvesse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate rakendusaktide
koostamisel.
Artikkel 57
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 1 ja 2, artikli 7 lõigete 1–4 ja lõike 6, artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 5,
artikli 11 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 12, 13 ja 14, artikli 15 lõigete 1–8, artikli 16, artikli 18, artikli 19 lõike 3,
artiklite 21–39, artikli 40 lõike 2, artiklite 41, 42, 44, 45 ja 46, artikli 47 lõigete 1, 3, 4 ja 7, artikli 49 lõigete 1–4,
artikli 54 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. juuniks 2019. Nad edastavad
kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi pikendada täiendavalt ühe aasta võrra. Liikmesriigid, kes
oma õigus- ja haldusnorme lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi jooksul ei jõusta, teatavad sellest 16. detsembriks 2018
ametile ja komisjonile ning põhjendavad pikendamist.
3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde
viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid
käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise
viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud
peamiste õigusnormide tekstid.
5. Käesoleva direktiivi artikli 13, artikli 14 lõigete 1–8, 11 ja 12, artikli 15 lõigete 1–9, artikli 16 lõike 1,
artiklite 19–26, artiklite 45, 46 ja 47, artikli 49 lõigete 1–4 ja artikli 54 ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei
kohaldata Küprose ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumidele ei ole rajatud raudteesüsteemi.
Kohe kui avalik-õiguslik või eraõiguslik isik esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või
mitu raudteeveo-ettevõtjat, võtavad asjaomased liikmesriigid vastu meetmed, et rakendada kahe aasta jooksul alates
taotluse laekumisest need artiklid, millele osutatakse esimeses lõigus.
Artikkel 58
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 16.
juunist 2020, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku
õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt
käesoleva direktiivi VI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 59
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/85
Artikkel 60
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 11. mai 2016
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
M. SCHULZ J. A. HENNIS-PLASSCHAERT
L 138/86 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
I LISA
Liidu raudteesüsteemi elemendid
1. Võrgustik
Käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab liidu raudteevõrgustik järgmisi elemente:
a) spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;
b) spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis;
c) spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust
tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria
hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele
ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega;
d) reisijateveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;
e) kombineeritud veoks ette nähtud tavaraudteeliinid (reisijate- ja kaubavedu);
f) kaubaveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;
g) reisijatejaamad;
h) kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;
i) eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.
Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite
tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane
käitamine ning tõhus liikluskorraldus.
2. Veeremiüksused
Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse liidu veeremiüksusena kõiki veeremiüksusi, mis võivad tõenäoliselt liikuda
kogu liidu raudteevõrgustikus või selle osas:
— vedurid ja reisijavagunid, sealhulgas diisel- ja elektrivedurid, iseliikuvad diisel- ja elektrirongid ning reisirongi
vagunid;
— kaubavagunid, sealhulgas tervele võrgustikule ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks
ettenähtud veeremiüksused;
— eriveeremid, näiteks teemasinad.
See veeremiüksuste loetelu hõlmab ka selliseid veeremiüksusi, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks
punktis 1 kirjeldatud erinevat liiki kiirliinidel.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/87
II LISA
ALLSÜSTEEMID
1. Allsüsteemide loetelu
Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib liidu raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks
allsüsteemideks:
a) struktuuriliste valdkondade allsüsteem:
— taristu;
— energiavarustus;
— raudteeäärne kontroll ja signaalimine;
— rongisisene kontroll ja signaalimine;
— veerem, või
b) funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:
— käitamine ja liikluskorraldus;
— hooldus;
— telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.
2. Allsüsteemide kirjeldus
Amet esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitluse komponentide ja aspektide loetelu asjakohase
KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusega seotud asjaolude ja komponentide valikut või
järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.
2.1. Taristu
Rööbastee, pöörangud, raudteeülesõidukohad, rajatised (sillad, tunnelid jne), raudteega seotud jaamaosad (sealhulgas
sissekäigud, perroonid, juurdepääsualad, teeninduspunktid, tualetid ja infosüsteemid ning puudega isikute ja piiratud
liikumisvõimega isikute jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud komponentidele),
ohutus- ja kaitsevahendid.
2.2. Energiavarustus
Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ning elektritarbimise mõõte- ja maksustamissüsteemide
raudteeäärsed seadmed.
2.3. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine
Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõr
gustikus liiklemise loaga rongide liikumist.
2.4. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine
Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõr
gustikus liiklemise loaga rongide liikumist.
2.5. Käitamine ja liikluskorraldus
Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja
vedurijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka
halvenenud tingimustel.
Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse nõuda mis tahes raudteeteenuse osutamisel.
L 138/88 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
2.6. Telemaatilised seadmed
Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:
a) reisijateveoteenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul,
broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste
haldamine;
b) kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide jälgimine reaalajas), sorteerimis- ja
jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning
elektrooniliste saatedokumentide koostamine.
2.7. Veerem
Struktuuriüksus, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid,
rongisisesed elektritarbimise mõõte- ja maksustamisseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud
(pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh
juurdepääsuvõimalused puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele, passiivsed või aktiivsed
ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.
2.8. Hooldus
Protseduurid, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja
ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada liidu raudteesüsteemi koostalitlus ja nõutavad tööparameetrid.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/89
III LISA
OLULISED NÕUDED
1. Üldnõuded
1.1. Ohutus
1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine,
ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgimine peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta
kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.
1.1.2. Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine
maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et peatamine on võimalik antud
pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel.
1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on kindlaks
määratud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste
vahenditega.
1.1.4. Püsiseadmete ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut
ning tule ja suitsu tagajärgi.
1.1.5. Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist ega
kasutajate tervist ja ohutust, kui seadiseid kasutatakse ettenähtud viisil, kuigi mitte vastavalt ülespandud juhistele.
1.2. Töökindlus ja käideldavus
Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide jälgimine ja hooldus peavad olema korraldatud, tehtud
ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.
1.3. Tervisekaitse
1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele
juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudteetaristutes.
1.3.2. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside
eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.
1.4. Keskkonnakaitse
1.4.1. Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi
projekteerimise etapil kooskõlas liidu õigusega.
1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja taristutes, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja
gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.
1.4.3. Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise
ühilduvuse seadmete ja riiklike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.
1.4.4. Raudteesüsteem peab olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et see ei põhjustaks lubamatut mürataset:
— direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 3 määratletud raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades
ning
— juhikabiinis.
1.4.5. Raudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, et tavapärases
korras olles häirib see taristu lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondi.
L 138/90 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
1.5. Tehniline ühilduvus
Taristu ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide
tehniliste omadustega. See nõue hõlmab veeremiüksuse allsüsteemide ohutut integreerimist taristuga.
Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada
ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.
1.6. Juurdepääsetavus
1.6.1. Taristu ja veeremi allsüsteemid peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, et
tagada neile teistega võrdne juurdepääs, kasutades selleks takistuste ennetamist või kõrvaldamist ning muid
asjakohaseid meetmeid. See hõlmab allsüsteemide avaliku juurdepääsuga osade projekteerimist, ehitust,
uuendamist, ümberehitamist, hooldust ja käitamist.
1.6.2. Käitamise ja reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteemidel peab olema vajalik funktsionaalsus, mis on nõutav
juurdepääsu hõlbustamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, et tagada neile teistega võrdne
juurdepääs, kasutades selleks takistuste ennetamist või kõrvaldamist ning muid asjakohaseid meetmeid.
2. Igale allsüsteemile eriomased nõuded
2.1. Taristu
2.1.1. O hut us
Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära soovimatu juurdepääs seadmetele.
Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.
Taristud, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste
terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).
Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites ja viaduktidel.
2.1.2. Juurd ep ää s e ta vus
Taristu allsüsteemid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikutele vastavalt punktile 1.6.
2.2. Energiavarustus
2.2.1. Ohutus
Toitesüsteemide töö ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja
kolmandad isikud) ohutust.
2.2.2. Keskkon nak a i ts e
Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töö ei tohi keskkonda häirida rohkem, kui piirmääradega on ette nähtud.
2.2.3. Tehn ili ne üh i l du vu s
Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
— võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid,
— elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/91
2.3. Kontroll ja signaalimine
2.3.1. Ohutus
Kasutatavad kontrolli- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutuse
tasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Kontrolli- ja signaalimissüsteemid peavad tagama selliste
rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustes.
2.3.2. Tehn ili ne üh i l du vu s
Kõiki uusi taristuid ja veeremeid, mis on toodetud või mida on arendatud pärast ühilduvate kontrolli ja
signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada süsteemides kasutamiseks.
Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist
kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires.
2.4. Veerem
2.4.1. O hutus
Veeremite ja nende ühenduste ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate ja vedurijuhi ruume
kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.
Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ega kontrolli- ja signaalimisseadmete toimimist.
Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.
Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada
inimeste turvalisust.
Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et nendega
ühendust võetaks.
Tuleb tagada rongidesse sisenevate ja neist väljuvate reisijate ohutus. Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja
sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.
Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.
Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.
Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on rangelt nõutav.
Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda.
Reisijatele tuleb kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada nende suhtes nii rongijaamades kui ka rongides
kohaldatavaid eeskirju.
2.4.2. Töökin dl us ja k äi de l dav u s
Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi ehitus peab
halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike
tagajärgedeta.
2.4.3. Tehn ili ne üh i l du vu s
Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga.
L 138/92 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda raudteesüsteemivõrgu
toitesüsteemis.
Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse
vastavaid kliimatingimusi.
2.4.4. Juhts ead is e d
Rongid peavad olema varustatud salvestusseadmega. Kõnealuse seadmega kogutud andmed ja nende töötlemine
peab olema ühtlustatud.
2.4.5. Juurd ep ää s e ta vus
Veeremi allsüsteemid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikutele vastavalt punktile 1.6.
2.5. Hooldus
2.5.1. Ter v iseka i tse ja o h ut us
Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi
kahjustada inimeste tervist ega ohutust.
2.5.2. Keskkon nak a i ts e
Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes
lubatud saaste taset.
2.5.3. Tehn ili ne üh i l du vu s
Raudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute
teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.
2.6. Käitamine ja liikluskorraldus
2.6.1. Ohut us
Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni
ühtlustatus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid
nõudeid.
Käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning
asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteemi
reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.
2.6.2. Töökin dl us ja k äi de l dav u s
Hooldustegevus ja selle perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste
raudteeveo-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja
käideldavuse kõrge taseme.
2.6.3. Tehn ili ne üh i l du vu s
Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni ühtlustatus
peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid
nõudeid.
2.6.4. Juurd ep ää s e ta vus
Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et tagada vajaliku funktsionaalsuse sätestamine käituseeskirjades, mis on nõutav
juurdepääsu tagamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/93
2.7. Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks
2.7.1. Tehn ili ne ü h i l duvu s
Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveoet
tevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.
Tuleb võtta meetmeid, et tagada järgmine:
— andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset
andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed;
— kasutajate lihtne juurdepääs teabele.
2.7.2. Töökin dl us ja k äi de l dav u s
Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, haldamine, ajakohastamine ja hooldus peavad
tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.
2.7.3. Ter v iseka i tse
Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.
2.7.4. Ohutus
Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.
2.7.5. Juurd ep ää s e ta vus
Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteemide vajalik
funktsionaalsus, mis on nõutav juurdepääsu tagamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.
L 138/94 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
IV LISA
ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS
1. ÜLDPÕHIMÕTTED
„EÜ vastavustõendamine“ – artikli 15 kohase taotleja järgitav menetlus tõendamaks, et täidetakse allsüsteemiga
seotud asjakohaste liidu õiguse nõudeid ning asjakohaseid siseriiklikke eeskirju, ning et allsüsteemi kasutusele
võtmiseks võib loa anda.
2. MÄÄRATUD ASUTUSE VÄLJASTATUD VASTAVUSTÕENDAMISE SERTIFIKAAT
2.1. Sissejuhatus
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on vastavustõendamine viitega koostalitluse tehnilistele kirjeldustele menetlus,
mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja sertifitseerib, et allsüsteem vastab asjakohasele koostalitluse tehnilisele
kirjeldusele (KTK).
See ei piira taotleja kohustusi täita muudest kohaldatavatest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning muude
eeskirjadega ettenähtud hindamisasutuste tehtavaid vastavustõendamised.
2.2. Vastavustõendamise vaheteatis
2.2.1 Põhimõtted
Taotleja taotlusel võib vastavustõendamine hõlmata allsüsteemide teatud osasid või see võib piirduda vastavus
tõendamise menetluse teatud etappidega. Sel juhul võib vastavustõendamise tulemused dokumenteerida vastavus
tõendamise vaheteatises, mille väljastab taotleja valitud teavitatud asutus. Vastavustõendamise vaheteatises peab
olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.
2.2.2 Allsüsteemi osad
Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta, milleks ta on allsüsteemi jaganud.
Iga osa kontrollitakse igas etapis vastavalt punktile 2.2.3.
2.2.3 Vastavustõendamise menetluse etapid
Allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid kontrollitakse igas järgmises etapis:
a) üldine projekteerimine;
b) tootmine: ehitamine, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide valmistamine, kokkupanemine ja
üldine seadistamine;
c) lõplik katsetamine.
Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist kogu allsüsteemi või tema poolt jagatud osa
kohta (vt punkt 2.2.2) projekteerimisetapi (kaasa arvatud tüübikatsetused) ja tootmisetapi puhul.
2.3. Vastavustõendamise sertifikaat
2.3.1. Vastavustõendamise eest vastutavad teavitatud asutused hindavad allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku
katsetamist ning koostavad vastavustõendamise sertifikaadi, mis on ette nähtud taotleja jaoks, kes omakorda
koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Vastavustõendamise sertifikaadis peab olema viide KTKdele,
millele vastavust on hinnatud.
Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele KTKdele ei ole hinnatud (näiteks erandi, ümberehitamise või
uuendamise puhul KTKde osalise rakendamise, KTK üleminekuaja või erijuhtumi korral), esitatakse vastavus
tõendamise sertifikaadis täpsed viited nendele KTKdele või nendele osadele, millele vastavust ei ole teavitatud
asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/95
2.3.2. Kui on väljastatud vastavustõendamise vaheteatis, võtab allsüsteemi vastavustõendamise eest vastutav teavitatud
asutus neid vastavustõendamise vaheteatisi arvesse ning teeb enne vastavustõendamise sertifikaadi väljastamist
järgmist:
a) kontrollib, et vastavustõendamise vaheteatis hõlmab nõuetekohaselt KTKde asjakohaseid nõudeid;
b) kontrollib kõiki vastavustõendamise vaheteatisega hõlmamata aspekte ja
c) kontrollib allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.
2.3.3. Kui muudetakse vastavustõendamise sertifikaadiga hõlmatud allsüsteemi, viib teavitatud asutus läbi üksnes need
kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende puhul vajalikud – hindamine on seotud üksnes
muudetava allsüsteemi osade ja nende liidestega nende osadega, mida ei muudeta.
2.3.4 Iga teavitatud asutus, kes osaleb allsüsteemi vastavustõendamises, koostab artikli 15 lõike 4 kohase
dokumentatsiooni, mis hõlmab tema tegevuse ulatust.
2.4. EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnev tehniline dokumentatsioon
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koostab taotleja ja see peab
sisaldama järgmist:
a) kõnealuse allsüsteemi suhtes asjakohased projekteerimisega seotud tehnilised parameetrid, näiteks üldised ja
detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid,
andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus tasemel, mis on piisav, et dokumenteerida tehtud vastavus
tõendamine, käitamis- ja hooldusdokumendid jne;
b) loetelu allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentidest, millele on viidatud artikli 4 lõike 3
punktis d;
c) artikli 15 lõikes 4 osutatud dokumentatsioon, mille koostab allsüsteemi vastavustõendamises osalev iga
teavitatud asutus ja mis sisaldab järgmist:
— koopiad EÜ vastavustõendamise deklaratsioonidest või vajaduse korral EÜ kasutussobivuse deklarat
sioonidest, mis on ette nähtud artikli 4 lõike 3 punktis d osutatud koostalitlusekomponentide jaoks; kui
see on asjakohane, lisatakse neile vastavad arvutused ning protokollide koopiad katsetuste ja hindamiste
kohta, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;
— vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev vastavustõendamise vaheteatis, kui see on olemas, koos
teavitatud asutuse poolt vastavustõendamise vaheteatisele tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;
— vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse allkirjastatud vastavustõendamise sertifikaat koos
vastavate arvestusmärkustega, milles sätestatakse, et allsüsteem vastab asjakohaste KTKde nõuetele, ning
nimetatakse allsüsteemi tegevuse ajal märgitud reservatsioonid, mis jäid kehtima; samuti tuleks vastavus
tõendamise sertifikaadile lisada inspekteerimis- ja auditiaruanded, mille on koostanud kõnealune asutus
seoses vastavustõendamisega, nagu on määratletud punktides 2.5.2 ja 2.5.3;
d) muude liidu õigusaktidega kooskõlas väljastatud vastavustõendamise sertifikaadid;
e) kui vastavalt artikli 18 lõike 4 punktile c ja artikli 21 lõike 3 punktile c on nõutav ohutu integreerimise
kontrollimine, lisatakse tehnilisele dokumentatsioonile hindaja aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2004/49/EÜ (1) artikli 6 lõikes 3 viidatud riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta.
2.5. Järelevalve teavitatud asutuste poolt
2.5.1. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmist
sehhidele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- ja katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele
tööpaikadele, mida asutus peab oma ülesande täitmisel vajalikuks kontrollida. Teavitatud asutus peab taotlejalt
saama kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige allsüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise
dokumentatsiooni.
2.5.2. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid, et kinnitada
vastavust asjakohas(t)ele KTK(de)le. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditiaruande.
Teatavatel ehitamise etappidel võib olla vajalik asutuse kohalolek.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime
jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L
164, 30.4.2004, lk 44).
L 138/96 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
2.5.3. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tööpaiku ja tootmistsehhe ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib
teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama
inspekteerimisaruande ja vajaduse korral auditiaruande.
2.5.4. Teavitatud asutusel on võimalus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata
seal, kus vastav KTK seda nõuab, allsüsteemi kasutuskõlblikkust kavandatud raudteeümbruse piires.
2.6. Esitamine
Taotleja peab säilitama EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koopia
allsüsteemi kasutusaja jooksul. Dokumendid tuleb saata igale liikmesriigile või ametile, kui nad seda taotlevad.
Kasutuselevõtu loa saamiseks esitatav dokumentatsioon tuleb esitada asutusele, kust soovitakse luba saada. Riiklik
ohutusasutus või amet võivad nõuda, et koos loaga esitatud dokumentide osa(d) tõlgitakse nende keelde.
2.7. Avaldamine
Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta:
a) laekunud vastavustõendamise ja vastavustõendamise vaheteatise taotlused;
b) koostalitusvõime komponentide vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamise taotlus;
c) väljastatud või tagasilükatud vastavustõendamise vaheteatised;
d) väljastatud või tagasilükatud vastavussertifikaadid ja EÜ sertifikaadid kasutuskõlblikkuse kohta;
e) väljastatud või tagasilükatud vastavustõendamise sertifikaadid.
2.8. Keel
EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus peavad olema selle liikmesriigi
ametlikus keeles, kus taotleja on registreeritud, või liidu ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.
3. MÄÄRATUD ASUTUSE VÄLJASTATUD VASTAVUSTÕENDAMISE SERTIFIKAAT
3.1. Sissejuhatus
Juhul kui kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, hõlmab vastavustõendamine menetlust, mille kohaselt artikli 15
lõike 8 alusel määratud asutus (edaspidi „määratud asutus“) kontrollib ja sertifitseerib, et allsüsteem vastab
artikli 14 kohaselt teatatud siseriiklikele eeskirjadele iga liikmesriigi puhul, kus kavatsetakse allsüsteemi jaoks
kasutuselevõtmiseks luba anda.
3.2. Vastavustõendamise sertifikaat
Määratud asutus koostab taotleja jaoks ette nähtud vastavustõendamise sertifikaadi.
Sertifikaat sisaldab täpset viidet siseriiklikule eeskirjale, millele vastavust on määratud asutus vastavustõendamise
menetluse käigus kontrollinud.
Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud siseriiklike eeskirjade olemasolu korral jagab määratud
asutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa hõlmab viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt
seotud üksnes veeremiüksuse ja asjakohase võrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa
hõlmab kõiki ülejäänud siseriiklikke eeskirju.
3.3. Dokumentatsioon
Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral tuleb vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev dokumentatsioon, mille
on koostanud määratud asutus, lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnevale punktis 2.4 viidatud
tehnilisele dokumentatsioonile ja seal peavad olema esitatud tehnilised andmed, mida on vaja, et hinnata
allsüsteemi vastavust nendele siseriiklikele eeskirjadele.
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/97
3.4. Keel
EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus peavad olema selle liikmesriigi
ametlikus keeles, kus taotleja on registreeritud, või liidu ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.
4. ALLSÜSTEEMIDE OSADE VASTAVUSTÕENDAMINE KOOSKÕLAS ARTIKLI 15 LÕIKEGA 7
Kui vastavustõendamise sertifikaat antakse välja teatavate allsüsteemi osade kohta, kohaldatakse käesoleva lisa
sätteid nende osade suhtes mutatis mutandis.
L 138/98 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
V LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiivid koos nende järjestikuste muudatustega
(osutatud artiklis 58)
Direktiiv 2008/57/EÜ (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1)
Direktiiv 2009/131/EÜ (ELT L 273, 17.10.2009, lk 12)
Direktiiv 2011/18/EL (ELT L 57, 2.3.2011, lk 21)
B OSA
Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad
(osutatud artiklis 57)
Direktiiv Ülevõtmise tähtaeg
2008/57/EÜ 19. juuli 2010
2009/131/EÜ 19. juuli 2010
2011/18/EL 31. detsember 2011
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/99
VI LISA
Vastavustabel
Direktiiv 2008/57/EÜ Käesolev direktiiv
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikli 2 punktid a–z Artikli 2 lõiked 1–5, 7–17 ja 19–28
– Artikli 2 lõiked 6, 18 ja 29–45
Artikkel 3 –
Artikkel 4 Artikkel 3
Artikli 5 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g Artikli 4 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g
– Artikli 4 lõike 3 punktid h ja i
Artikli 5 lõiked 4–8 Artikli 4 lõiked 4–8
Artikkel 6 Artikkel 5
Artikkel 7 Artikkel 6
Artikkel 8 –
Artikkel 9 Artikkel 7
Artikkel 10 Artikkel 8
Artikkel 11 Artikkel 9
Artikkel 12 –
Artikkel 13 Artikkel 10
Artikkel 14 Artikkel 11
Artikli 15 lõige 1 Artikli 18 lõige 2
Artikli 15 lõiked 2 ja 3 –
Artikkel 16 Artikkel 12
Artikkel 17 Artiklid 13 ja 14
Artikkel 18 Artikkel 15
Artikkel 19 Artikkel 16
– Artikkel 17
– Artikkel 18 (välja arvatud lõige 3)
– Artiklid 19, 20, 21, 22 ja 23
Artikkel 20 –
Artikkel 21 –
Artiklid 22–25 –
Artikkel 26 Artikkel 24
Artikkel 27 Artikli 14 lõige 10
– Artikkel 26
Artikkel 28 ja VIII lisa Artiklid 27–44
– Artikkel 45
Artikkel 29 Artikkel 51
Artiklid 30 ja 31 –
Artikkel 32 Artikkel 46
Artikkel 33 Artikli 47 lõiked 3, 4, 6 ja 7
– Artikli 47 lõiked 1, 2 ja 5
Artikkel 34 Artikkel 48
L 138/100 ET Euroopa Liidu Teataja 26.5.2016
Direktiiv 2008/57/EÜ Käesolev direktiiv
Artikkel 35 Artikkel 49
Artikkel 36 –
– Artikkel 50
Artikkel 37 Artikkel 52
Artikkel 38 Artikkel 57
Artikkel 39 Artikkel 53
– Artiklid 54 ja 55
– Artikkel 56
Artikkel 40 Artikkel 58
Artikkel 41 Artikkel 59
Artikkel 42 Artikkel 60
I–III lisa I–III lisa
IV lisa Artikli 9 lõige 2
V ja VI lisa Artikli 15 lõige 9
VI lisa IV lisa
VII lisa Artikli 14 lõige 10
VIII lisa Artiklid 30, 31 ja 32
IX lisa Artikli 7 lõige 5
X lisa IV lisa
XI lisa VI lisa
26.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 138/101
Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta
Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistasid oma 27. oktoobri 2011. aasta ühises
poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta, et teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivide
riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta, peab olema selge ja täpne, et komisjonil oleks lihtsam täita oma ülesannet
teostada järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle. Käesoleval juhul oleks sel eesmärgil kasu olnud selgitavatest
dokumentidest. Komisjon tunneb kahetsust, et lõplik tekst vastavaid sätteid ei sisalda.