dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. november 2020
Viit
1.1-5/20-062
Registreeritud
19. november 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-062 19.11.2020 Käskkiri.asice2225 KB

Sisu (failidest)

AS Nordic Aviation Group Lennujaama tee 13 11101 Tallinn 18. november 2020 Audiitorettevõtja nõusolek Tuginedes äriseadustiku § 328 lg-le 1, annab AS PricewaterhouseCoopers käesolevaga oma nõusoleku olla AS-i Nordic Aviation Group (reg-nr 12927848) audiitorettevõtjaks. Audiitorettevõtja andmed äriregistris registreerimiseks: AS PricewaterhouseCoopers Registrikood 10142876 Aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Audiitorettevõtja tegevusloa number 6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Juhatuse liige AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2019; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab juhatuse esimehe pöördumist ja tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; 2 • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Raimla Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 570 18. november 2020 Tallinn, Eesti 3 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 2 Juhatuse esimehe pöördumine............................................................................................................... 4 Tegevusaruanne ...................................................................................................................................... 5 Ettevõttest .......................................................................................................................................... 5 Tähtsamad sündmused 2019. aastal .................................................................................................. 9 Ülevaade tegevusest ......................................................................................................................... 10 Peamised riskid ................................................................................................................................. 11 Peamised arengusuunad 2020. aastal .............................................................................................. 12 Hea Ühingujuhtimise Tava .................................................................................................................... 13 Raamatupidamise aastaaruanne .......................................................................................................... 17 Konsolideeritud bilanss ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud kasumiaruanne ....................................................................................................... 18 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................ 19 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .............................................................................. 20 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................... 21 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ....................................................................................................... 21 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................. 28 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed...................................................................................................... 28 Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ............................................................................. 29 Lisa 5. Laenukohustised .............................................................................................................. 30 Lisa 6. Võlad ja ettemaksed ......................................................................................................... 31 Lisa 7. Eraldised ........................................................................................................................... 31 Lisa 8. Maksuvõlad ja ettemaksed ............................................................................................... 32 Lisa 9. Tingimuslikud kohustised ................................................................................................. 33 Lisa 10. Aktsiakapital ..................................................................................................................... 33 Lisa 11. Müügitulu ......................................................................................................................... 34 Lisa 12. Müüdud teenuste kulud .................................................................................................... 34 Lisa 13. Turustuskulud ................................................................................................................... 35 Lisa 14. Üldhalduskulud ................................................................................................................. 35 Lisa 15. Muud äritulud ja ärikulud .................................................................................................. 36 Lisa 16. Finantstulud ja -kulud ....................................................................................................... 36 Lisa 17. Rendid .............................................................................................................................. 36 Lisa 18. Seotud osapooled ............................................................................................................. 37 Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ........................................................................................ 38 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded ........................................................................ 39 Emaettevõtte konsolideerimata bilanss ................................................................................................. 39 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne ................................................................................... 40 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne ......................................................................... 41 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne ........................................................... 42 Juhatuse liikmete allkirjad .................................................................................................................... 43 Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek ........................................................................................ 44 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................... 45 Juhatuse esimehe pöördumine 2019. aasta oli Nordic Aviation Group AS (Nordica) neljas majandusaasta. Majandusaasta jooksul tehti mitmeid raskeid otsuseid. Üheks selliseks oli liinilendude peatamine Tallinnast seoses tiheda konkurentsiga ning lennumahtude ülepakkumisega. Samal ajal oleme suutnud suurendada kasumlikku allhanketegevust tütarfirma Regional Jet OÜ all. Seetõttu võtsime vastu otsuse suurendada allhanketegevust ning vähendada kahjumlikuks muutunud liinilendude teenindamise Tallinnast. Küll aga usume ja loodame, et kui vajadus selleks tekib, oleme me Eesti inimeste jaoks olemas ning taastame liinilennud ka oma kodubaasist Tallinnast. 2020. aasta keeruline algus on olnud raske kogu meie rahvale nii siin Eestis kui ka üle kogu maailma, sest praegune globaalne kriis on vähemal või suuremal määral puudutanud meid kõiki. Palju on küsimusi, millele puuduvad veel vastused ja ebakindlus tuleviku ees hirmutab ka tugevamaid. Kuid lootus püsib ja annab jõudu edasi minna. Meil on südamest hea meel, et kriisi ulatuslikuks muutumisel saime kiiresti aidata eestlastel koju lennata. Tänaseks on juba toimunud kümme lendu Belgiast, Hispaaniast, Inglismaalt ja Rootsist ning koju on päästetud pea pool tuhat reisijat. Nordic Aviation Group AS nimel kinnitan Teile, et vankumatu visadusega oleme kogu meeskonnaga töötanud selle nimel ja andnud endast kõik, et selle kriisi mõju Eesti majandusele oleks minimaalne. Peagi loodame taastada lennuühenduse Tallinnast olulistesse sihtkohtadesse ja sõlmjaamadesse mõeldes nii ärikliendile kui ka puhkusereisijale. Hooldatud, puhtad ja stardivalmis lennukid on tagatud tänu meie tehnilise meeskonna katkematule igapäevatööle ja meie lennupersonal juba ootab, et uuesti õhku tõusta. Me oleme olemas ja valmis, et Teid peagi informeerida järgmistest tegevustest ja headest uudistest. Kohtumiseni pardal! Erki Urva Juhatuse liige Tegevusaruanne Ettevõttest Nordic Aviation Group AS (edaspidi Nordica) kontsern kuulub 100% Eesti Vabariigile ning tegeleb kommertslendude organiseerimisega. Kontserni kuuluvad lisaks emaettevõttele Nordic Aviation Group AS ka tütarettevõtted Regional Jet OÜ (edaspidi Regional Jet) ja Nordic Aviation Advisory OÜ (edaspidi Nordic Aviation Advisory). 2016. aasta sügisest teeb Nordica laiapõhjalist koostööd Poola lennuettevõtte LOT Polish Airlines’iga (edaspidi LOT), kasutades opereeritavate liinilendude korraldamiseks LOT’i kommertsplatvormi. Lennutegevust viib läbi tütarettevõte Regional Jet OÜ, millest 51% osalus kuulub Nordicale ja 49% osalus kuulub LOT’ile. Regional Jet eesmärgiks on olla kuluefektiivne lennutegevusüksus, mis omab lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennuettevõtja lennutegevusluba (OL, operating licence) ning teisi põhitegevust toetavaid rahvusvahelisi sertifikaate ja lubasid. Nordic Aviation Advisory OÜ on 100% Nordicale kuuluv ettevõte. Tütarettevõte Nordic Aviation Advisory loodi 31.10.2017 eesmärgiga pakkuda Euroopa turul sõltumatut lennundusalast ärinõustamist. Nordica struktuur Joonis 1 Nordica grupi struktuur 31.12.2019 seisuga Nordica missiooniks on pakkuda Eesti inimestele ühendust Tallinnast Euroopa sihtkohtadega ja toetada seeläbi Eesti majanduskasvu ning turismi arengut. Nordica visiooniks on saada jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennundusgrupiks, teenindades vajadusel Eestit kui oma koduturgu, samal ajal otsides nii traditsioonilisi kui ka ebatavapäraseid ärivõimalusi peamiselt Euroopa Liidu riikides täiendavate tulude teenimise ning kulude ja/või riskide jagamise eesmärgil, et tagada konsolideeritult kasumlik majandustegevus. Nordica põhiväärtused: Ohutus ennekõike Ohutus ei ole läbiräägitav, ohutuse alal ei tehta kompromisse. Oma igapäevases tegevuses lähtub Nordica kõikidest Euroopas kehtivatest reeglitest ja standarditest ning teostab neist tulenevate protseduuride ja protsesside pidevat ja korralist auditeerimist koostöös siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutavate agentuuride ja audiitoritega. Klient on kõige tähtsam Nordical on palju erinevaid kliente – alates reisijatest kuni teiste lennuettevõteteni, kelle soovid ja vajadused on väga mitmekülgsed ja tarbitavad teenused oma iseloomult erinevad. Lisaks tavapärasele lennutegevusele pakume oma klientidele ka allhankena lendude opereerimisteenust ja kommertsplatvormi. Klientide heaolu tagamine on meile olulisimaks eesmärgiks ja püsivad kliendisuhted omavad ettevõttele suurimat väärtust. Seetõttu peame tegema kõik endast oleneva tagamaks pikaajalised kliendisuhted nii era- kui ka äriklientidega. Efektiivsus ja innovaatilisus äris annavad elujõulisuse Nordica eesmärgiks on olla üks kõige efektiivsematest regionaalsetest lennuettevõtetest Euroopas, kasutades selleks oma uuenduslikku ja sihtotstarbelist ärimudelit. Meie laiahaardeline ja erinevatesse äriüksustesse eristatud teenustel baseeruv ärimudel annab igale grupi ettevõttele võimaluse optimeerida oma kulusid lähtuvalt oma tegevusvaldkonnast ja pakkuda klientidele just sellist teenust mida nad vajavad, tagades seeläbi meie pikaajalise konkurentsieelise vastavas valdkonnas. Me kavatseme ka tulevikus keskenduda oma tugevuste rakendamisele nii olemasolevate teenuste arendamisel kui ka uute teenuste juurutamisel seades alati eesmärgiks konkurentsieelise tekitamise läbi efektiivsuse ja/või innovaatilisuse selles valdkonnas. Nordica soovib ühendada pikaaegsed lennunduskogemused ja ekspertiisi uute ideede ja innovaatilise lähenemisega lennundusärile. Lisaks on Nordical veel kogum täiendavaid väärtusi, millest oma tegevuses juhindutakse: Usaldusväärsus on võti edule – „me lendame siis kui ette nähtud“ Me loome väärtust oma omanikele, klientidele ja töötajatele Me hoolime keskkonnast ja kasutame moodsat tehnoloogiat ning keskkonna-sõbralikke käitamismeetodeid, et vähendada meie ökoloogilist jalajälge Olles regionaalne lennufirma, on paindlikkus meie konkurentsieelis Organisatsioon ja personal Nordica töötajate arv (k.a renditööjõud) oli 31.12.2019 seisuga 506 (31.12.2018: 468), nendest 366 on lendava personali liiget (31.12.2018: 345) ning 140 kontoritöötajat (31.12.2018: 123). Nordic Aviation Group AS nõukogu on kolmeliikmeline. Seisuga 31.12.2019 kuulusid nõukogusse Toomas Tiivel (nõukogu esimees), Jaanus Jakimenko ja Taivo Linnamägi. 31.12.2019 seisuga kuulus ettevõtte juhatusse Erki Urva (tegevjuht). Lennukipark Nordica kontsernis oli 2019. aastal kasutusel 21 lennukit – 2 Bombardier CRJ700 tüüpi (70 istekohta), 11 Bombardier CRJ900 tüüpi (88/90 istekohta) ja 8 ATR 72-600 tüüpi (70 istekohta). Kõik lennukid on renditud kasutusrendi tingimustel. Lennukeid opereerib grupi tütarettevõte Regional Jet, kelle suuremateks klientideks on Nordica, LOT ja Scandinavian Airlines (edaspidi SAS). Statistika Nordica regulaarlendudel lendas 2019. aastal 351 tuhat reisijat (765 tuhat 2018. aastal) 7,6 tuhandel (15,6 tuhat 2018. aastal) lennul. Kogu aasta statistikas oli 15 minuti sees väljunud lendude täpsus 83% (78% 2017. aastal) ning regulaarsus (toimunud lendude osakaal) 97% (95% 2018. aastal). Tallinnast opereeritud sihtkohtade arv 2019. aastal oli 20. Põhilised statistilised näitajad 2019 2018 Reisijate arv 351 tuhat 765 tuhat Lendude arv Nordica liinivõrgustikus 7,6 tuhat 15,6 tuhat Sihtkohtade arv 20 28 15 minuti väljumise täpsus 83% 78% Lendude regulaarsus 97% 95% RJ poolt opereeritud lendude arv partnerite liinivõrgustikus 28,3 tuhat 20,6 tuhat Lennukite arv 21 19 Statistika sisaldab regulaarlende. Nordica reisijate arv langes järsult 2019. aastal oktoobris seoses Nordica LO8XXX liinilendude peatamisega Tallinnast. Alates 27.10.2019 andis Nordica kolme liinilennu teenindamise üle LOT Polish Airlines’le, kes jätkas Brüsseli, Varssavi ja Stockholmi lendude teenindamist Nordica brändi alt. Nordica brändi alt teenindatud lendude reisijate arv Tallinna lennujaamas on toodud joonisel 2. Joonis 2: Nordica brändi all toimuvate lendudel (s.h. ka LOT poolt teenindatud) lendavate reisijate arv Tallinna lennujaamas 2019. aastal ja 2018. aastal Allikas: Lennart Meri Tallinna lennujaam Lennart Meri Tallinna lennujaama andmetel 2019. aastal oli Nordica turuosa 14% (2018. aastal 23%). 2019. aastal lendas Tallinna lennujaamast 3,3 miljonit reisijat (3 miljonit 2018. aastal). Peamised finantssuhtarvud 2019 2018 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,79 2,14 (a) Omakapitali võlasiduvus 178% 104% (b) Likviidsuskordaja 1,51 1,72 (c) Võlakordaja 64% 51% (d) (a) käibevarad / lühiajalised kohustised (b) kohustised / omakapital (c) (käibevara-varud-ettemaksed)/lühiajalised kohustised (d) kohustised / varad Tähtsamad sündmused 2019. aastal Jaanuar 2019: Nordica sulgeb kolm liini Tallinna liinivõrgustikust. Alates jaanuarist 2019 ei lenda Nordica enam Tallinnast Oslosse, Amsterdami ega Peterburisse. Veebruar 2019: Nordic Aviation Group AS juhatuse liikmeks saab Kristi Ojakäär, kes hakkab juhtima ettevõtte finantsosakonda finantsjuhina. Nordica juhtkond jätkab kaheliikmelisena – juhatusse kuuluvad Hannes Saarpuu ning Kristi Ojakäär. Mai 2019: Nordica juhatuse esimees Hannes Saarpuu esitas Nordic Aviation Group AS nõukogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Ettevõtte juhtkond jätkab üheliikmelisena. Juuni 2019: Nordica ja Regional Jet võitsid hankelepingu Rootsi siseliini teenindamiseks. Leping algab alates oktoobrist 2019 ning on nelja-aastane. September 2019: Nordica juhatuse liige Kristi Ojakäär esitas Nordic Aviation Group AS nõukogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Nordic Aviation Group AS nõukogu määras ettevõtte juhatusse Erki Urva, kes jätkab ettevõtte tegevjuhina. Ettevõtte juhatus jätkab üheliikmelisena. Oktoober 2019: Nordica peatas kommertslennud Tallinnast ning jätkab allhanketeenuse osutamisega teistele lennufirmadele. Ülevaade tegevusest Nordica regulaarlennud Tallinnast Nordica kaubamärgi all teostatavaid liinilende opereerib tütarfirma Regional Jet OÜ ning neid teostatakse koostöös LOT’iga. 2016. aasta novembris sõlmiti koostööleping Poola lennukompaniiga LOT, mis võimaldab Nordical kasutada LOT’i kommertsplatvormi ning IATA lennukoodi. Seetõttu kannavad kõik Nordica lennud koodi LO8XXX. Nordica on tellimuslendudel kasutanud ka tütarettevõttele Regional Jet’ile eraldatud kahetähelist IATA koodi EE. Allhankelennud (ACMI) teistele lennufirmadele Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ teostab oma klientidele allhanke lende Bombardier CRJ700/900 ja ATR 72 tüüpi õhusõidukitega. Bombardier CRJ tüüpi õhusõidukeid opereerib ettevõte alates 2016. aasta veebruarist, millega pakutakse teenust nii Nordicale, LOT-ile kui ka SAS-ile. Alates 2017. aasta suvest opereerib ettevõte ka ATR 72 tüüpi õhusõidukeid, mida kasutatakse peamiselt SAS’i regionaallendude opereerimiseks. Jätkusuutlikkus ja ühiskondlik vastutus Nordica on seadnud oma eesmärgiks tegutseda jätkusuutlikult vastutustundliku ettevõttena. Ettevõte sotsiaalne vastutus edendab ettevõtluskultuuri, sidusust ühiskonna, partnerite ja klientidega ning suurendab kokkuvõttes konkurentsivõimet. Rahvusliku lennufirmana on Nordica pidevalt avaliku huvi keskmes. See seab ettevõttele kõrgemad nõudmised nii vastutustundliku majandamise, kui ka ühiskondliku ja sotsiaalse toimimise osas. Keskkonnahoid Me usume et iga ettevõtte ülesanne on oma tegevuses tagada võimalikult keskkonnasäästlik lähenemine, järgides säästva arengu põhimõtteid. Kuna lennunduses on kõige suuremaks ökoloogiliseks mõjuteguriks tarbitava lennukikütuse ja selle kasutamisega emiteeritavate süsihappegaaside hulk, siis oleme seadnud enda eesmärgiks minimeerida kütusetarbimist kõikidel meie poolt opereeritavatel liinidel. Lennukitüüpidest eelistab Nordica oma kategoorias kõige efektiivsemaid lennukeid, milleks meie liinivõrgustikku arvestavalt on regionaalsetest reaktiivlennukitest Bombardier CRJ tüüpi turboreaktiivlennuk. Lisaks turboreaktiivlennukitele võeti Nordica poolt 2017. aastal kasutusele ka turbopropellerlennukid ATR 72-600, mille kütusekulu on sarnase istekohtade arvuga turboreaktiivlennukitega võrreldes ligi kaks korda väiksem, sobides ideaalselt kasutamiseks just lühematel liinidel nagu näiteks Peterburi, Stockholm ja Vilnius. Lisaks sellele liigub Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ paberivaba kokpiti ehk EFB (electronic flight bag) tehnoloogia kasutamise suunas ning hetkel testitakse pabermanuaalide asemel elektrooniliste seadmete kasutamist, mille tulemusena loodetakse vähendada veelgi oma kütusetarbimist läbi täiendavate protsesside optimeerimise. Meie tegevuses pole keskkonnahoid läbi keskkonnasõbraliku opereerimise kütuse kokkuhoiu näol mitte ainult ühiskondlikult vastutustundlik tegevus, vaid omab ka reaalset finantsilist aspekti ettevõttele. Mida rohkem suudame vähendada oma kütusekulu, seda väiksem on ka sellega seonduv rahaline kulu ettevõttele ja seeläbi paraneb kogu ettevõtte majandustulemus. Nordica osaleb ka Euroopa Liidu kehtivas heitkogustega kauplemise skeemis ning maksab iga tonni CO2 heitmete eest. Peamised riskid Riskijuhtimine on oluline osa ettevõtte juhtimisprotsessist, mis toetab ettevõtte ohutus- ja ärieesmärkide saavutamist. Riskide juhtimine aitab vähendada võimalikku kahju, mis võib tekkida riskistsenaariumite käivitamisel. Samuti aitab see planeerida tegevust töötajate koolitamisel ning sisemiste protseduuride täiustamisel eesmärgiga kõrvaldada või vähendada riske. • Majanduslikud ja poliitilised riskid Suurimaks riskiks on lennuettevõttele üldine makromajandusliku olukorra halvenemine, mis võib kaasa tuua lõpptarbijate ostujõu vähenemise. Samuti võivad lennuettevõtet mõjutada ka siseriiklikud poliitilised või seadusandlikud otsused, näiteks riikide poolt seatavad lennu- ja liikumispiirangud. Antud riskide maandamiseks jälgib Nordica pidevalt maailma- ja kohaliku majanduse ning poliitilisi arenguid ning vajadusel viib sisse muudatused enda tegevuses. • Valuutarisk Nordica koduturu valuuta on euro, kuid kulubaasi eest tasutakse ka USA dollarites (USD). Valuutariski maandamiseks kasutab Nordica peamiselt hanke- ja kliendilepingulisi vahendeid, millega kaetakse suur osa traditsiooniliselt kommertslennundustegevusega seonduvaid valuutariske. Nii näiteks tasub Nordica oma kommertsliinivõrgustikus opereerivate lennukite liisingu eest eurodes ning osutab allhanke- ja muid teenuseid lepinguliselt proportsionaalselt nii eurodes kui ka USA dollarites vastavalt kulubaasi valuutale. • Äririskid Nordica peamised äririskid on seotud meie partnerite jätkusuutlikkusega. Nordica olulisemad partnerid on SAS ja LOT, kelle finantspositsioon on tugev ning kelle tegevust hindame pikaajaliselt jätkusuutlikuks. • Likviidsusrisk Likviidsusrisk tähendab seda, et ettevõttel ei pruugi olla piisavas mahus likviidseid varasid, et täita finantskohustusi õigeaegselt. Nordica põhimõte likviidsusriski maandamisel on eeskätt likviidsete varade olemasolu tagamine. Suur osa kontserni müügist toimub ettemaksete, sularaha või pangamaksete alusel. Nordica jälgib ning hindab pidevalt enda allhanke klientide finantspositsiooni. • Käitamisriskid Käitamisriskid on eelkõige seotud potentsiaalsest võimetusest tagada vajalikku lendude regulaarsust ja punktuaalsust. Nende riskide maandamiseks oleme, seoses oma üldise tegevuse kiire kasvuga, otsustanud lisada ettevõttes täiendavat võimekust varulennukite näol ning vabastada ressurssi vähendades lende liinidel, mille mõju kasumlikkusele oli negatiivne. Lisaks sellele oleme juurutamas erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja tugevdamas organisatsioonilist võimekust. • Infoturbe ja kliendiandmete kaitse riskid Isikuandmete käitlemise ja töötlemisega kaasneb risk isikuandmete lekkeks väljapoole õigustatud isikute ringi. Riskide maandamiseks järgib ettevõte rangelt isikuandmete töötlemisele ja kaitsele kehtestatud Euroopa Liidu ning siseriiklikke õigusakte ja muid reegleid, seda nii iseseisvalt kui koostöös LOT’iga. • Personaliriskid Lisaks tavapärastele personaliriskidele, tuleb lennuettevõtetel kokku puutuda ülemaailmse pilootide puudusega. Sellega puutuvad kokku kõik lennufirmad, aga eriti just väiksemate lennukitega opereerivad regionaalsed lennuettevõtted. Tulenevalt suurenevast tööjõu puudusest Eestis ja Euroopa Liidus maandab Nordica personaliriski pakkudes enda tööajatele väärtuspõhist tasustamissüsteemi ning muutes oma tööprotsesse efektiivsemaks. Peamised arengusuunad 2020. aastal Nordica 2020. aasta eesmärgiks on suurendada ettevõtte konkurentsivõimet suurendades allankelepingute portfelli ning investeerides oma kommertsplatvormi Amadeus arendusse. 2020. aastal tutvustab Regional Jet avalikkusele ettevõtte uut julget ja värvikat logo „Xfly“, mis toetab ettevõtte jätkuvat kasvu ning loob tugeva ja atraktiivse kaubamärgi lennundustööstuses nii allhanketeenuse pakkujana kui ka rahvusvahelise tööandjana. Lisaks jätkab Regional Jet oma lennukooli arendamist, et kõik ambitsioonikad õppijad saaksid oma unistuse täita lennundussektoris. 2020. aasta alguses koroonaviiruse levikust tulenevalt aset leidnud sündmuste mõju kogu sektorile saab kindlasti olema väga kaugele ulatuv. Kriisi tulemusena muutub lennundusturg oluliselt ning ellu jäävad vaid ettevõtted, kes suudavad uue situatsiooniga võimalikult kiiresti kohaneda. Oodata on turu jätkuvat konsolideerumist ning paljude turuosaliste ellujäämine sõltub riikide poolt rakendatavate toetusmeetmete tulemuslikkusest. Peale pikaajalisi läbirääkimisi ja otsustusprotsesse suurendas Nordic Aviation Group AS omanik Vabariigi Valitsus novembris 2020 ettevõtte aktsiakapitali 22 miljoni euro võrra ning võttis vastu otsuse anda SA KredEx kaudu täiendavat laenu 8 miljoni euro ulatuses. Ettevõtte omanikupoolne abi on seotud COVID-19 viirusest tulenevate kahjude katmisega. Aktsiakapitali suurendamiseks on riigiabi loa andnud Euroopa Komisjon. Oleme COVID-19 viirusest tulenevast eriolukorra ajal teinud mitmeid päästelende ning töötanud selle nimel, et Eesti ei kaotaks vajalikku lennuühendust ajal, mil enamus lende on tulenevalt piirangutest peatatud. Lisaks osaleb ettevõte erinevatel riigihangetel kogu Euroopas, et saada õigus teenindada nn PSO (Public Service Obligation) ehk avaliku teeninduskohustusega lende. Hea Ühingujuhtimise Tava Äriühing juhindub oma kultuuris ja juhtimises riigivara seadusest (RVS) ning Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) soovitustest ulatuses, milles see on praktiline ja asjakohane arvestades, et AS Nordic Aviation Group (Nordica) on Eesti Vabariigi ainuomanduses ning pole börsiäriühing. Kui soovitusi ei jälgita, on need aastaaruandes selgitatud ja põhjendatud. Järgnevalt on ära toodud HÜTi soovitused, mida Nordica ei jälgi peamiselt seetõttu, et äriühingul on ainuomanik Eesti Vabariik ning tegemist ei ole börsiettevõtjaga, mis tähendab suuremat info avalikustamise nõuet. Samas on sellest hoolimata aktsionäri ja kreeditoride huvid kaitstud. Nordica ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte: Üldkoosolek 1.2.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest teavitab emitent aktsionäre koheselt pärast selle kokkukutsumise otsustamist. Vastavas teates näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjus ning kokkukutsumise ettepaneku tegija (juhatus, nõukogu, aktsionärid või audiitor). Erakorralise koosolekuga seotud teave tehakse viivitamatult teatavaks ka emitendi veebilehel. 1.2.3. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös. 1.2.4. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade kohta sisulisi ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab emitent sellised ettepanekud enda veebilehel. 1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet). Üleval toodud punktide järgimine ei ole asjakohane, kuna äriühingul on ainuaktsionär Eesti Vabariik, kellega ei ole otstarbekas suhelda veebilehe kaudu, vaid seda tehakse kooskõlastatuna ainuaktsionäriga. Kuna ei ole vähemusaktsionäre, kelle huve on vaja kaitsta, ei pea äriühing vajalikuks avaldada üldkoosolekuga seotud infot oma veebilehel. Samadel põhjustel ei ole üldjuhul võimalik üldkoosoleku distantsilt jälgimine või osavõtt. Juhatus 2.2.7. Juhatuse liikmete põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Äriühing ei avalikusta oma veebilehel juhatuse liikmete tasustamise korda ega neile makstud tasusid, kuna juhatuse liikme lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ja neid ei tohi avaldada teistele isikutele, kui seadus ei sätesta teisiti. 2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate tehingute tingimused on kaetud äriühingu korruptsiooniennetuse korraga, mis põhineb korruptsioonivastasel seadusel. Nõukogu 3.2.5 Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved). Äriühing ei avalikusta nõukogu liikmete tasusid ega nende maksmise korda, vaid selle informatsiooni avalikustamise otsustab ainuaktsionär. Nõukogu liikmete tasustamise kord on sätestatud RVS-is ning piirmäärad rahandusministri 22.02.2010 määrusega nr 10 „Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“. Teabe avaldamine 5.2. Emitendi veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. Avalikustatav teave on kättesaadav ka inglise keeles. Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sealhulgas aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn finantskalendris. Nimetatud teate avalikustab emitent ka oma veebilehel. 5.3. Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav: - aruanne Hea Ühingujuhtimise Tava kohta; - üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed; - põhikiri; - nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad; - juhatuse ja nõukogu koosseis; - andmed audiitori kohta; - majandusaasta aruanne; - vahearuanded; - aktsionäride vahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist (kui need on sõlmitud ja emitendile teada); - muud andmed, mis avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. 5.5. Kui emitent teavitab finantsanalüütikuid või teisi isikuid emitendiga seotud faktidest või hinnangutest, siis avaldab emitent selle teabe ka aktsionäridele oma veebilehel. Üldkoosolekul kas aktsionäride küsimustele vastates või muul viisil avaldatud siseteabe, mida ei ole varem avalikustatud, avalikustab emitent viivitamatult pärast üldkoosoleku toimumist. 5.6. Emitent korraldab andmevahetuse ajakirjanike ja analüütikuga läbimõeldult ja hoolikalt. Emitent hoidub suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võiksid seada ohtu analüütiku sõltumatuse või emitendi sõltumatuse analüütikust. Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi. Kuna Nordica ei ole börsiäriühing ja tal on ainult üks aktsionär, siis ei ole otstarbekas ülaltoodud avalikustamise nõuded rakendada. Andmevahetus ainuaktsionäriga toimub vastavalt seadusele ja aktsionäri soovidele. Finantsaruandlus ja auditeerimine 6.1.1. Emitent avalikustab korra igal aastal majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul vahearuanded. Nordica ei ole börsiäriühing ning ei pea vajalikuks vahearuandeid avalikustada. Avalikkusele jagatakse infot vastavalt vajadusele ja võimekusele. Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD Lisa nr 31.12.2019 31.12.2018 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 13 934 7 386 Nõuded ja ettemaksed 3 19 409 20 033 Varud 7 168 Käibevara kokku 33 350 27 586 Põhivara Nõuded ja ettemaksed 3 5 374 4 311 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 4 13 753 11 332 Põhivara kokku 19 127 15 643 VARAD KOKKU 52 477 43 230 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2019 31.12.2018 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 17 028 12 603 Eraldised 7 1 605 294 Lühiajalised kohustised kokku 18 633 12 897 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 5 0 350 Võlad ja ettemaksed 6 7 150 3 030 Eraldised 7 7 803 5 712 Pikaajalised kohustused kokku 14 953 9 092 KOHUSTISED KOKKU 33 586 21 989 Omakapital Vähemusosalus 10 284 -1 259 Aktsiakapital 10 1 000 1 000 Ülekurss 10 25 356 25 356 Kohustuslik reservkapital 48 44 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -3 900 1 454 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -3 897 -5 354 OMAKAPITAL KOKKU 18 891 21 241 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 52 477 43 230 Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2019 2018 Müügitulu 11 104 417 107 713 Müüdud teenuste kulu 12 -99 775 -105 951 Brutokasum 4 642 1 763 Turustuskulud 13 -2 979 -6 131 Üldhalduskulud 14 -6 711 -5 194 Muud äritulud ja ärikulud 15 1 041 4 165 Ärikahjum -4 007 -5 398 Kahjum valuutakursi muutustest -7 -12 Kasum finantsinvesteeringutelt 16 0 0 Muud finantstulud ja –kulud 16 410 35 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -3 604 -5 373 S.h. Emaettevõtte omanike osa kasumist / (kahjumist) -3 897 -5 354 Vähemusomanike osa kasumist / (kahjumist) 293 -19 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2019 2018 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) -4 007 -5 398 Korrigeerimised 2 448 -1 278 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -502 -2 762 Varude muutus 161 -91 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 6 11 973 6 612 Kokku rahavood äritegevusest 10 073 -2 916 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 4 -4 413 -3 209 Laekunud materiaalse põhivara müügist 4 0 10 000 Laekunud intressid 16 46 166 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 367 6 957 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laen 5 900 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 4,17 0 -8 201 Makstud intressid -51 -204 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 849 -8 405 Rahavood kokku 6 555 -4 364 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 386 11 762 Raha ja raha ekvivalentide muutus 6 555 -4 364 Valuutakursside muutuste mõju -7 -12 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 13 934 7 386 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Jaotamata Kokku Vähemusosalus Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik kasum reservkapital (kahjum) 31.12.2017 1 000 25 356 0 1 498 27 854 -1 240 26 614 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -5 354 -5 354 -19 - 5 374 (kahjum) Muud muutused 0 0 44 -44 0 0 0 omakapitalis 31.12.2018 1 000 25 356 44 -3 900 22 500 -1 259 21 241 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -3 897 -3 897 293 - 3 604 (kahjum) Muud muutused 0 0 4 0 4 1 250 1 254 omakapitalis 31.12.2019 1 000 25 356 48 -7 797 18 607 284 18 891 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 1.1. Üldine informatsioon Nordic Aviation Group AS (edaspidi: emaettevõte) 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Konsolideeritud aruandes kajastuvad Nordic Aviation Group AS ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern, Nordica) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud Lisa 2. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 1.2. Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on valitsev mõju. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte valitseva mõju all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 1.3. Raha ja rahalähendid Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). 1.4. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Ettemaksetena kajastatakse peamiselt lennukite rendi ettemakseid, aga ka muid ettemakseid nt maksude või tulevaste perioodide kulude eest. Ettemakseid (sh pikaajalised) ei diskonteerita olenemata nende realiseerumise tähtajast. 1.5. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. 1.6. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. 1.7. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida Nordica kasutab lendude korraldamiseks, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja – asukohta. Materiaalse põhivarana kajastatakse muuhulgas ettemaksed lennukite tehnilise hooldusega ja parendustega seotud tuleviku investeeringute eest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Masinad ja seadmed Lennukite komponendid 1-6 aastat Lennukite parendused 1-15 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud seadmed 1-5 aastat Vormiriided 2 aastat Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. 1.8. Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. 1.9. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. 1.10. Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule (va lepingud riigi konsolideerimisgrupi üksustega, mis vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi §-le 48 lg 10¹ kajastatakse kasuturendina). Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Müügi- tagasirenditehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi- tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu- müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kohe, välja arvatud juhtudel kui müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind kompenseeritakse madalate intressimääradega tulevikus, või kui müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus. Kui tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases väärtuses, siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe. Kontsern kui rentnik Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 1.11. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lennukite rendilepingutest tulenev ning aruandeperioodil opereeritud lennutundide/-tsüklite arvust sõltuv tuleviku hooldustöö investeerimiskohustis kajastatakse eraldisena juhul, kui hooldustöö teostamine kuulub rendilepingu lõpetamise (lennuki tagastuse) tingimuste hulka, st rentnikul on kohustus lennukid tagastada rendileandjale seisukorras nagu need olid rendiperioodi alguses. Muud hooldustöödega seotud tulevaste perioodide investeerimiskohustised bilansis ei kajastu, sest kohustise kohustav sündmus toimub pärast bilansipäeva. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 1.12. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 1.13. Tulude arvestus Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Vahetustehingud Kui kaupa või teenust vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, käsitletakse seda vahetust kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Tulu lennupiletite müügist Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on reisijale osutatud. Tulu kasutamata piletitest kajastatakse 3 kuu möödumisel korrigeerides perioodi tulusid, millal transporditeenus toimus. Tulu tšarterlendudest ja märg-liisingu teenusest Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on kliendile osutatud. Intressitulu Tulu kajatatakse kui laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks. 1.14. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. 1.15. Välisvaluutatehingute kajastamine Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta, milleks on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, deposiidid, varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel. Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted Nordic Aviation Group AS tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa Osalus 31.12.2019 Osalus 31.12.2018 Regional Jet OÜ Eesti 51% 51% Nordic Aviation Advisory OÜ Eesti 100% 100% Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2019 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 14 192 14 192 0 0 Maksude ettemaksed ja 581 581 0 0 8 tagasinõuded Ettemaksed 10 010 4 636 4 391 983 Tulevaste perioodide kulud 1 423 1 423 0 0 Muud makstud ettemaksed ja deposiidid 8 587 3 213 4 391 983 Kokku nõuded ja ettemaksed 24 783 19 409 4 391 983 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2018 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 14 853 14 853 0 0 Maksude ettemaksed ja 362 362 0 0 8 tagasinõuded Ettemaksed 9 129 4 818 3 366 945 Tulevaste perioodide kulud 2 311 2 311 0 0 Muud makstud ettemaksed ja deposiidid 6 818 2 507 3 366 945 Kokku nõuded ja ettemaksed 24 344 20 033 3 366 945 Tagatisdeposiidid tähtajaga alla 1 aasta ning 2020. aasta lennukite kasutusrendi eest ettemaksed on kajastatud nominaalväärtuses lühiajaliste ettemaksete all. Tagasilaekuvad pikaajalised tagatisdeposiidid summas 2 039 tuhat eurot (2018. aastal – 1 844 tuhat eurot) on kajastatud bilansis nüüdisväärtuses diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sekotri finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le. Pikaajalisi tagatisdeposiite maksti LOT Polish Airline- le seoses kommertsplatvormi jagamisega ning lennukite rendileandjatele seoses pikaajaliste kasutusrendilepingutega. Muud pikaajalised ettemaksed on viimase CRJ-900 lennuki 2018-2020. aastal kasutusrendi eest tehtud ettemakseid Transpordi Varahaldus OÜ-le (100%-se riigiosalusega ettevõte). Kokku seisuga 31.12.2019 bilansis kajastub 2020. aasta lennukite kasutusrendi ettemakseid ja tagatisdeposiite Transpordi Varahaldus OÜ-le summas 1 343 tuhat eurot (seisuga 31.12.2018 – 1 140 tuhat eurot). Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Ettemaksed Lennukid lennukite Muud Ettemaksed ja Immateriaalne varuosade ja Vormiriided Rajatised masinad ja immateriaalse Kokku lennukite põhivara parenduste seadmed põhivara eest osad eest 31.12.2016 Soetusmaksumus 283 1 919 50 0 0 0 0 2 252 Akumuleerunud kulum -82 0 -17 0 0 0 0 -99 Jääkmaksumus 201 1 919 33 0 0 0 0 2 153 Ostud ja parendused 17 848 4 344 202 0 0 0 0 22 393 Amortisatsioonikulu 72 0 -13 0 0 0 0 59 Müügid -17 203 0 0 0 0 0 0 -17 203 31.12.2017 Soetusmaksumus 928 6 262 252 0 0 0 0 7 442 Akumuleerunud kulum -10 0 -30 0 0 0 0 -40 Jääkmaksumus 918 6 262 222 0 0 0 0 7 402 Ostud ja parendused 10 009 2 450 62 60 8 62 0 12 651 Amortisatsioonikulu -1 078 0 -128 -17 0 0 0 -1 223 Müügid -7 498 0 0 0 0 0 0 -7 498 31.12.2018 Soetusmaksumus 3 076 8 712 314 60 8 62 0 12 232 Akumuleerunud kulum -725 0 -158 -17 0 0 0 -900 Jääkmaksumus 2 351 8 712 156 43 8 62 0 11 332 Ostud ja parendused 550 3 513 325 10 15 0 0 4 413 Amortisatsioonikulu -1 283 0 -258 -30 -3 0 -3 -1 577 Müügid -1 096 0 0 0 0 0 0 -1 096 Ümberklassifitseerimine 656 -656 0 0 0 -39 39 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 3 065 11 569 639 70 23 23 39 15 427 Akumuleerunud kulum -1 204 0 -416 -48 -3 0 -3 -1 674 1 861 11 569 223 22 20 23 36 13 753 Aruandlusperioodil müüs kontsern suurema osa seni põhivarade hulka kuulunud lennukitele paigaldatavad varuosad Transpordi Varahaldus OÜ-le (edaspidi TVH), kelle peamine tegevus ongi lennukitesse investeerimine. Vastavalt sõlmitud lepingule rendib TVH vajaminevaid varuosi kontserni tütarettevõttele Regional Jet OÜ. Lisaks soetas kontsern aruandeperioodil ka ise lennukitele paigaldatavaid varuosasid kasutuseaga üle ühe aasta. Varuosad on kajastatud kontserni varades lennukite osadena ning nende kulumiarvestuse periood on määratud lähtudes vara individuaalsetest tehnilistest parameetritest ja taastamiskavast. Osade pikaajaliste lennukite kasutusrendilepingute alusel on kontsernil kohustus teostada märkimisväärseid investeeringuid nõudvaid lennukite hooldus- ja parendustöid kogu kasutusperioodi jooksul. Aruandekuupäevaks rendileandjale teostatud lepingute järgsed ettemaksed parenduste eest kajastatakse kuni põhivarade soetamiseni põhivara ettemaksetena. Tehtud hooldusteenused ja parendused on võetud aruandlusperioodil põhivarana arvele. Lisa 5. Laenukohustised (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Ettevõttelt saadud laen 0 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 0 0 0 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2018 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Ettevõttelt saadud laen 350 0 350 Kokku võlad ja ettemaksed 350 0 350 Laenukohustiste all kajastatakse Regional Jet OÜ vähemusosaniku poolt tütarettevõttele 2017. aastal antud arvelduslaenu. Laen sõlmiti eurodes lepingulise intressimääraga 1,63%. Sisemine intressimäär nominaalsest intressimäärast oluliselt ei erine. Laenu algne tagastustingimus oli makse juhul, kui Regional Jet OÜ raha ja raha ekvivalentide jääk ületab Regional Jet OÜ kuue kuu keskmist müügikäivet. 2019.a sõlmitud kokkuleppe tulemusel loobus vähemusosanik laenunõudest konverteerides selle ülekursina Regional Jet OÜ omakapitali, viimaks seda vastavusse seaduses ettenähtuga. Lisa 6. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 9 859 9859 0 Võlad töövõtjatele 358 358 0 Maksuvõlad 363 363 0 8 Saadud ettemaksed 7 977 6 207 1 769 Muud võlad 5 621 241 5 381 Kokku võlad ja ettemaksed 24 178 17 028 7 150 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2018 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 8 923 8 923 0 Võlad töövõtjatele 319 319 0 Maksuvõlad 159 159 0 8 Saadud ettemaksed 3 002 3 002 0 Muud võlad 3 230 200 3 030 Kokku võlad ja ettemaksed 15 633 12 603 3 030 Kõik lisas toodud kohustised ja saadud ettemaksed on tekkinud kontserni tavapärasest ostu- ja müügitegevusest., sh tulevaste perioodide tulu Poola lennuettevõttele LOT pakutavast ACMI teenusest summas 3 631 tuhat eurot ning sama teenuse enammaksed summas 1 708 tuhat eurot. Pikaajaliste ettemaksetena kajastatakse lennufirma SAS poolt tasutud ettemakseid pakutava ACMI teenuste raames summas 1 769 tuhat eurot. Muud võlad sisaldavad seisuga 31.12.2019 krediitkartide maksete võlgasid (lühiajalised) ning SAS-i märgliisingu lepingu raames saadud tagasimakstavat tagatisdeposiiti (pikaajaline). Pikaajaline deposiit on kajastatud bilansis diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le (lisa 16). Lisa 7. Eraldised (tuhandetes eurodes) Aruandeaasta lõpu seisuga olid moodustatud järgmised eraldised: - Seaduste täitmisest tulenevad lühiajalised kohustused (edaspidi „STT kohustused“), mis realiseeruvad 2020. aastal; - Aruandlusperioodil Rootsi Kuningriigis võidetud PSO alusel teostatud lendude eest määras kohalik Trafikverket lepingust tuleneva trahvi tühistatud ja hilinenud lennustatistika alusel summas 119 tuhat eurot (edaspidi „PSO trahv“), mis realiseerub aastal 2020; - 2018.a CO2 lisakulu (lühiajaline eraldis): 2018.aasta CO2 kvoodid soetati läbi LOT’i 2019. aasta kevadel, 2018.a kulu kasvas kvootide hinnatõusu tagajärjel, 2019.a jooksul on vastav reserv kasutatud; - Seitsme ATR tüüpi lennuki hooldustööde reserv. Lepingute kohaselt on kontsernil lennukite tagastamisel rendileandjale kohustus teostada ise hooldus- või remonditöid või tasuda kompensatsiooni, kui rendileandja peab tegema väljaminekuid, et taastada rendile andmisele eelnenud lennuki seisukord. ATR tüüpi lennukite hooldusreservi eraldis seisuga 31. detsember 2019 jaguneb lühiajalise (1 446 tuhat eurot) ja pikaajalise (7 803 tuhat eurot) vahel ning selle realiseerimistähtaeg saabub juhtkonna hinnangul valdavalt aastatel 2020-2024 vastavalt renditud lennukite hooldus- ja remonditööde teostamisele või kompensatsiooni tasumisele lennukite tagastamisel. Eraldis koosneb mitmest olulisest ATR tüüpi lennuki remondist ja moodustatakse lähtuvalt lennukite registreeritud lennutundide ja lennutsüklite arvust kuni remondi teostamiseni või kuni lennuki tagastamiseni rendileandjale. Lennutunni ja -tsükli hinnaks on lennuki vastava hoolduse või remondi turuhind. Kasumiaruandes kajastatakse lennukite hoolduse ja remondiga seotud eraldisi real müüdud teenuste kulud. Eraldise kasutamine registreeritakse teostatud remondi vastuvõtmisel või lennuki tagastamisel rendileandjale. 31.12.2018 Moodustamine Kasutamine 31.12.2019 Kokku eraldised 6 006 5 821 -2 419 9 408 Sealhulgas: STT kohustused 93 40 -93 40 PSO trahv 0 119 0 119 CO2 hinna korrigeerimine 201 0 -201 0 ATR hooldusreservid 5 712 5 662 -2 125 9 249 31.12.2017 Moodustamine Kasutamine 31.12.2018 Kokku eraldised 1 646 5 373 -1 013 6 006 Sealhulgas: STT kohustused 127 93 -127 93 CO2 hinna korrigeerimine 618 201 -618 201 ATR hooldusreservid 901 5 079 -268 5 712 Pikaajaliste eraldiste kasutamine 2019. aastal seondus ATR lennukite suuremahuliste hooldustööde teostamisega. Kasutatud eraldise summa koosneb teostatud hooldustööde alustamishetkeks kogutud reservist. Lisa 8. Maksuvõlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 239 0 225 0 Üksikisiku tulumaks 0 113 0 52 Erisoodustuse tulumaks 0 15 0 4 Sotsiaalmaks 0 214 0 93 Kohustuslik kogumispension 0 10 0 5 Töötuskindlustusmaksed 0 12 0 5 Ettemaksukonto jääk 341 0 137 0 Kokku maksuvõlad ja ettemaksed 581 363 362 159 (lisad 3 ja 6) Lisa 9. Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Pooleliolevad kohtuvaidlused Seisuga 31.12.2019 oli Kontsernil üks käimasolev kohtumenetlus (Estonian Air AS-i – edaspidi EA- endiste töötajate hagi Nordic Aviation Group AS-i kui EA õigusjärglase vastu saamata töötasude, puhkusetasude ja töölepingu lõpetamisega seonduvate hüvitiste nõude osas), mille nõude summa ületab 1,5 miljonit eurot. 2020.a augustis andis Harju Maakohus välja otsuse, milles pooldas Estonian Airi endiste töötajate seisukohti. Antud kohtuotsus on edasi kaevatud ning juhtkonna hinnangul ei peeta kohustise realiseerumist tõenäoliseks. Lisa 10. Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital (eurodes) 1 000 000 1 000 000 Aktsiate arv (tk) 100 000 100 000 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Nordic Aviation Group AS-i aktsiakapital summas 1 miljon eurot kanti Äriregistrisse Eesti Vabariigi asutamisotsuse alusel 9. oktoobril 2015. aastal. Lisaks kontserni aktsiakapitalile oli kogumahus sisse makstud ülekurss summas 39 700 tuhat eurot, mis vähenes 25 356 tuhande euroni pärast eelmiste perioodide kahjumi katmist ülekursist. Kontserni bilansis kajastatud vähemusosalus koosnes seisuga 31.12.2019 LOT Polish Airlines’i osakapitalist Regional Jet’is (1 tuhat eurot), LOT Polish Airlines’i poolt 2019.aastal tasutud ülekursist Regional Jet’i osakapitali (1 250 tuhat eurot), Regional Jet’i aruandeaasta kasumi osast (293 tuhat eurot) ning Regional Jet’i eelmiste perioodide kahjumi osast (-1 260 tuhat eurot). Lisa 11. Müügitulu (tuhandetes eurodes) Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes: 2019 2018 Müük Euroopa Liidu riikidele 101 262 107 569 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike 3 155 144 Kokku 104 417 107 713 Müügitulu tegevusalade lõikes: 2019 2018 Regulaarlennud 26 136 54 354 Lennukite rent koos meeskondadega 74 621 49 144 Tšarterid ja muud lennuteenused 3 438 3 464 Muud teenused* 222 752 Kokku 104 417 107 713 Lisa 12. Müüdud teenuste kulud (tuhandetes eurodes) 2019 2018 Lennukite hooldus 26 046 23 532 Lendava personaliga seotud kulud 29 105 22 626 Lennukikütus ja kasvuhoonegaasid 9 442 19 182 Lennukite liising (lisa 17) ja kindlustus 21 471 18 423 Maapealne teenindus ja lennujaamatasud 6 565 10 888 Navigatsioonitasud 2 313 5 329 Reisijatega seotud kulud 2 291 3 682 Sisseostetud lennuteenus* 840 1 208 Lennukite parenduste ja varuosade 1 283 1 078 amortisatsioonikulu Muud kulud 419 3 Müüdud teenuste kulu kokku 99 775 105 951 * Sisseostetud lennuteenus on märgliising (lennukite rent koos meeskonnaga) ja teise lennufirma koodi all opereerimise tasud. Lisa 13. Turustuskulud (tuhandetes eurodes) 2019 2018 Distributsioonikulud 1 871 4 145 Palk ja sotsiaalmaksud 761 1 166 Turustuskulud 345 807 Muud kulud 2 13 Turustuskulud kokku 2 979 6 131 Aruandeperioodil oli kontsernis kommerts- ja turundustegevusega hõivatud keskmiselt 12 töötajat (2018. aastal – 26 töötajat). Lisa 14. Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) 2019 2018 Palk ja sotsiaalmaksud 3 508 2 930 Sisseostetud teenuste kulud 2 039 1 571 IT kulud 519 429 Muud kulud* 645 264 Üldhalduskulud kokku 6 711 5 194 * Muud kulud sisaldavad makstud riigilõivu, litsentsitasusid, väheväärtusliku inventari ja muid halduskulusid. Seisuga 31.12.2019 töötas kontsernis töölepingu alusel 131 töötajat ning 6 juhtimis- ja kontrollorgani liiget (seisuga 31.12.2018 – 123 töölepinguga töötajat, 1 võlaõigusseaduse alusel töötav töötaja ning 7 juhtimis- ja kontrollorgani liiget). Aruandeperioodi keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 124 (2018. aastal – 118). Lisa 15. Muud äritulud ja ärikulud Enamiku aruandeperioodi muudest ärituludest ja ärikuludest moodustasid lennuki varuosade müügist (lisa 4) teenitud kasum ja lennujaamade boonused (s.h. mahu- ja kasvutoetused). Ülejäänud osa sisaldab Adria Airways’ilt saadud laenu intresside tagasimakseid, tulu tagastamisele mittekuuluvatest deposiitidest, saadud lepingutrahve, lootusetute nõuete kulusid, regulaarsest äritegevusest tekkinud realiseeritud valuutakursikahjumit, ühekordseid makse ja välisriikides makstud tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu. Lisa 16. Finantstulud ja -kulud Suurema osa aruandeperioodi finantstuludest ja – kuludest moodustasid: - laekunud (lisa 6) ja makstud (lisa 3) pikaajaliste tagatisdeposiitide diskonteerimisest tekkinud tulud ja kulud; - intressitulu laenult. Kahjum valuutakursi muutustest on toodud kasumiaruandes eraldi reana ning kujutab endast valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet. Lisa 17. Rendid (tuhandetes eurodes) Kontsern kui rentnik Kasutusrent: Kontsern on võtnud kasutusrendile lennukid, kontoripinna ja -seadmed. Ettevõttel ei ole kavatsust renditud varasid pärast rendiperioodi välja osta. 2019 2018 Lennukite ja lennukite varuosade liisingukulu (lisa 12) 21 325 18 224 Kontoripinnad ja seadmed 184 156 Kokku 21 509 18 380 Seitsme kasutusrendilepingu alusel renditud CRJ-900 lennuki alusvaluutaks on EUR, ülejäänud kolmel CRJ-900, kahel CRJ-700 ja kümne ATR tüüpi lennuki alusvaluutaks on USD. Seitsme CRJ900 tüüpi lennukite rendilepingud on pikaajalised (12-13 aastat), nende hulgast kolme on võimalik katkestada ennetähtaegselt alates 2020.-2021.aastast. Kahe CRJ700 ja kolme CRJ-900 tüüpi lennukite rendilepingud lõppevad 2020. aasta esimeses pooles. ATR lennukite rendilepingud on 6-aastased võimalusega katkestada rendisuhet 3 aasta möödumisel. Kontsern maksab lennuki rentide puhul lisaks liisingukulule ka lennukite hooldus- ja parendustööde eest (lisad 4 ja 12). Kontoripinna ja – seadmete rendilepingutega ei kaasne muid olulisi lisatingimusi. Lisa 18. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Nordic Aviation Group AS aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud: a. tegev- ja kõrgem juhtkond (sh tütarettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju); b. eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende olulise mõju all olevad ettevõtted; c. organisatsioonid, kus omanikul on valitsev mõju. 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 10 0 9 2019 2018 Müügid Ostud Müügid Ostud Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 100 0 163 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised 2019 2018 soodustused Arvestatud tasu 446 614 Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole aruande- ega võrdlusperioodil moodustatud allahindluseid. Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva 2020. aastal tabas aga maailma majandust ning eriti turismi ja lennundust COVID-19 viiruse levikust tulenev kriis, mille mõju kogu sektorile saab kindlasti olema väga kaugele ulatuv. Antud olukorras opereerib Nordic Aviation Group AS tütarfirma Regional Jet OÜ jätkuvalt lende, kuid piiratud mahus. Oleme veendunud, et allhanketeenuse turg siiski taastub ning suured lennufirmad vajavad partnereid, kes suudavad pakkuda paindlikku ning kuluefektiivset allhanketeenust. Oleme valmistunud turu jätkuvaks konsolideerumiseks ning teadvustame, et paljude turuosaliste ellujäämine sõltub riikide poolt rakendatavate toetusmeetmete tulemuslikkusest. Nordic Aviation Group AS omanik Vabariigi Valitsus suurendas novembris 2020 ettevõtte aktsiakapitali 22 miljoni euro võrra ning võttis vastu otsuse anda SA KredEx kaudu täiendavat laenu 8 miljoni euro ulatuses. Ettevõtte omanikupoolne abi on seotud COVID-19 viirusest tulenevate kahjude katmisega. Aktsiakapitali suurendamiseks on riigiabi loa andnud Euroopa Komisjon. Ettevõtte usub, et Vabariigi Valitsuse poolt antav abi on piisav COVID-19 viirusest tulenevate kahjude katmiseks ning ettevõte säilitab oma tegevuse jätkuvuse. Valitsuse poolt antav abi tugineb ettevõtte koostatud uuele äriplaanile, mille kohaselt: • COVID-19 viirusest tuleneva eriolukorra eelsete käibemahtude taastumist prognoositakse aastal 2022-2023 – allhankelendude (ACMI teenus) käibemahtude taastumine on prognoositud aastasse 2022 ning hankelepingute (PSO) täitmise käibemahu taastumine on prognoositud aastasse 2023; • Regional Jet jätkab allhankelendude teenindamist esialgu 15 lennukiga, kuid aastaks 2024 kasvab lennukipargi suurus 30 lennukini; • Regional Jeti prognoos on konservatiivne uute allhankeklientide lisandumise osas; • Nordica juurutab iseseisva kommertsplatvormi, et saavutada sõltumatu kommertsvõimekus; • Nordica finantsprognoos ei sisalda Tallinna liinivõrgustiku teenindamist, kuid ettevõte on valmis seda tegema, kui turul tekib selle järgi nõudlus; • Nordica jätkab tegevust Gällivare hankelepingu täitmisega. Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD 31.12.2019 31.12.2018 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 2 893 4 267 Nõuded ja ettemaksed 7 914 10 988 Varud 7 167 Käibevara kokku 10 814 15 422 Põhivara Investeeringud tütarettevõttesse 1 254 4 Nõuded ja ettemaksed 3 162 5 308 Materiaalne põhivara 12 578 11 291 Põhivara kokku 16 994 16 602 VARAD KOKKU 27 808 32 024 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2019 31.12.2018 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 964 6 601 Eraldised 119 239 Lühiajalised kohustised kokku 6 083 6 840 Võlad ja ettemaksed 424 424 Eraldised 1 544 713 Pikaajalised kohustised kokku 1 968 1 137 KOHUSTISED KOKKU 8 051 7 977 Omakapital Aktsiakapital 1 000 1 000 Ülekurss 25 356 25 356 Kohustuslik reservkapital 44 44 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -2 353 2 634 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -4 290 -4 987 OMAKAPITAL KOKKU 19 757 24 047 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 27 808 32 024 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2019 2018 Müügitulu 47 174 70 900 Müüdud teenuste kulu -47 085 -72 420 Brutokasum 89 -1 519 Turustuskulud -2 951 -6 122 Üldhalduskulud -1 914 -2 042 Muud äritulud ja ärikulud 376 4 703 Ärikasum / (-kahjum) -4 399 -4 980 Kahjum valuutakursi muutustest -45 -29 Muud finantstulud ja –kulud 155 22 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -4 290 -4 987 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2019 2018 Rahavood äritegevusest Ärikahjum (kasum) -4 399 -4 980 Korrigeerimised 2 996 -1 727 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 651 1 039 Varude muutus 160 -89 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 73 4 628 Kokku rahavood äritegevusest 1 481 -1 129 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -3 335 -2 968 Laekunud materiaalse põhivara müügist 0 10 000 Tasutud tütarettevõtte soetamisel 0 0 Antud laenud 0 -2 400 Antud laenude tagasimaksed 400 0 Laekunud intressid 125 236 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 810 4 868 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -8 201 Makstud intressid 0 -199 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -8 400 Rahavood kokku -1 329 -4 661 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 267 8 957 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 329 -4 661 Valuutakursside muutuste mõju -45 -29 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 893 4 267 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Jaotamata Kohustuslik Aktsiakapital Ülekurss kasum Kokku reservkapital (kahjum) 31.12.2017 1 000 25 356 0 2 678 29 034 Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -4 987 -4 987 Muud muutused omakapitalis 0 0 44 -44 0 31.12.2018 1 000 25 356 44 -2 353 24 047 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -4 -4 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus arvestatuna 0 0 0 -1 302 -1 302 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 1 000 25 356 44 -3 659 22 741 omakapital seisuga 31.12.2018 Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -4 290 -4 290 Muud muutused omakapitalis 0 0 0 0 0 31.12.2019 1 000 25 356 44 -6 643 19 757 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -1 254 -1 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus arvestatuna 0 0 0 299 299 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 1 000 25 356 44 -7 597 18 803 omakapital seisuga 31.12.2019 Juhatuse liikmete allkirjad Nordic Aviation Group AS juhtkond on 31. detsember 2019 lõppenud majandusaasta aruande heaks kiitnud ja allkirjastanud 18. novembril 2020. Erki Urva Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Nordic Aviation Group AS Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek 18.novembril 2020 Kontserni 1.01.2019 – 31.12.2019 perioodi kahjum vastavalt majandusaasta aruandele on 3 897 tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2019 on 25 356 tuhat eurot. Nordic Aviation Group ASi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta kontserni jaotamata kahjum summas 7 797 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt. (tuhandetes eurodes) Aruandeaasta kahjum -3 897 Eelmiste perioodide kasum -3 900 Jaotamata kahjum kokku -7 797 Katmine Ülekursi vähendamine -7 797 Jaotamata kahjum peale katmist 0 Erki Urva Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Nordic Aviation Group (Äriühing) Registrikood 12927848 Lennujaama tee 13 Tallinn 11101 /viimase digitaalallkirja kuupäev/ NÕUKOGU OTSUS Äriühingu nõukogu kinnitab nõukogu aruande Äriühingu 2019. majandusaasta aruande kohta (lisatud). Kõik nõukogu liikmed on otsuse poolt. Nõukogu otsus on vastu võetud ÄS § 323 lg 6 alusel. Nõukogu liikmete nimed ja allkirjad: / digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Toomas Tiivel Priit Karjus Taivo Linnamägi nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige Kinnitatud AS Nordic Aviation Group nõukogu 19.11.2020 otsusega AS NORDIC AVIATION GROUP NÕUKOGU A RUANNE 201 9 . MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Käesolev aruanne on koostatud lähtu valt ä riseadustiku § -st 333 ja r iigivara seaduse § 98 lg-s t 1 . AS -i Nordic Aviation Group ’i (edaspidi äriühing ) kui riigi äriühingu nõukogu pidas äriühingu strateegilise tegevuse - ja finants planeerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse ü le järelevalve teostamiseks 201 9 . aastal 13 ametlikku nõu k ogu koosolekut , kus võeti vastu enamus strateegilisi otsuseid, täiendavalt võttis nõukogu vastu 14 otsus t koosolekut kokku kutsumata. Lisaks toimus mitmeid mitteametlikke n - ö tööarutelusid erinevas koosseisus eri nõukogu liikmete osavõtul. Äriühingu 201 9 . majandusaasta aruanne hõlmab perioodi 01.01.201 9 – 31.12.201 9 . Äriühing järgib Eesti Vabariigi Valitsuse äriühingu asutamisel kinnitatud äriplaani s toodud ärimudelit ja peamisi eesmärke , eelkõige vajalike sihtkohtade ja sagedustega lennuühenduste olemasolu Eesti ning Euroopa keskuste vahel, lähtudes Eesti ühiskonna- ehk majandus liku-, poliitilise- ja kultuurilise keskkonna vajadustest ning reisijate nõudlusest ja kasumlikkuse perspektiivist . Järgnevalt on toodud ülevaade nõukogu olulisema st tegevusest ning otsustest 201 9 . majandusaasta jooksul. Tegevuse strateegiline ja finants planeerimine 28.02.2 0 19 andis n õukogu andis heaks kiidu juhatusele tegutseda vastavalt esitatud 2019. aasta eelarvele . Nõukogu kiitis heaks 201 9 . aasta juunis tütarühingu Regional Jet OÜ osas teise osaniku LOT-ga edasise koostöö osas erinevate rahaliste ja koostöömeetmete paketi. Nõukogu tegi septembris 2019. aasta otsuse ja andis juhatusele volituse pidada Adria Airwaysiga heas usus läbirääkimisi laenu tagasisaamiseks. Nõukogu kiitis heaks äriühingu Tallinna baasist lennutegevuse peatamise alates 29. 10. 2019 tingimusel, et lende hakatakse uuesti opereerima Tallinnast juhul, kui lennuühenduste hulk langeb allapoole soovitud taset ja/või vastav a tellimuse saamisest riigilt. Nõukogu kiitis heaks 05.09.2019 teostatavusuuringu alustamise äriühingu enda kommertsplatvormi loomiseks . Äriühing jätkas lennutegevust Rootsi s Gällivare PSO ( Public Service Obligation ehk Avaliku Teenindamise Leping ) liinil. Nõukogu on heaks kiitnud käesoleva nõukogu tegevusaruande aruande 201 9 . majandusaasta aruande kohta ja juhatuse koostatud 201 9 . majandusaasta aruande . Nõukogu koostöös juhatusega on alustanud analüüsi äriühingu (sh tütarettevõtte Regional Jet OÜ ja Nordic Aviation Advisory OÜ) ning Transpordi Varahaldus OÜ (TVH) ühendamist ühisesse kontserni. Analüüs hõlmab nii kontserni asutamise formaalseid nõudeid kui ka ettevõtete ülemineku risk ide analüüsi ning kontserni tegutsemise äriplaan i koostamist. Analüüsi läbiviimine on tehtud ülesandeks äriühingu juhatusele, sh toetab protsessi läbiviimist äriühingu nõukogu. Ühendamise lühiajalisteks eesmärkideks on vähendada riigi omandis olevate lennundusvaldkonna ettevõtete ja nõukogude arvu, samuti parendada ühingute juhtimise kvaliteeti, vähendada riske ning luua sünergiat ettevõtete tegevuses ja omavahelises tõhusas koostöös. Ühendamise pikemaajaliseks eesmärgiks tulevikus on luua eeldused kontserni kuuluvate ettevõtete osaliseks või täielikuks erastamiseks. Juhtimise korraldamine ja järelevalve teostamine Nõukogu koosseis muutus 201 9 . aastal järgmiselt: Peeter Tohver’i volitused nõukogu liikmena lõppesid 10.06.2019 . aastal; Kuni 10.06.2019 oli n õukogu esimees Peeter Tohver ja alates 11.06.2019 Toomas Tiivel . Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu koosolekutel ära juhatuse aruanded äriühingu tegevuse käivitamisest, jooksvatest majandustulemustest, sh koostööst strateegilise partneriga, turusituatsioonist, juhatuse tegevusest nõukogu otsuste täitmisel ja järgimisel ning informatsiooni olulistest tehingutest. Nõukogu kutsus 201 9 . aasta mais tagasi äriühingu juhatuse liikme Hannes Saarpuu, 2019. aasta septembris kutsus nõukogu tagasi juhatuse liikme Kristi Ojakääru ja 2019. aasta septembris nimetas nõukogu Erki Urva uueks äriühingu juhatuse esimeheks. Nõukogu otsustas 2019. aasta septembris maksta juhatuse liikmele Kristi Ojakäärule juhatuse liikme volituste lõppedes tulemustasu juhatuse liikme lepingus toodud kahe kuu palga ulatuses. Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks Nõukogu andis nõusolekud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, milleks seaduse, põhikirja või nõukogu otsuse kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek, alljärgnevalt olulis i m : Adria Airwaysiga laenu tagasisaamise läbirääkimiste pidamiseks; endise juhatuse liikme Hannes Saarpuu’ga töövõtulepingu sõlmimine LOT-ga läbirääkimiste lõpule viimiseks; lepingu sõlmimiseks TVH- ga Spare Pool Parts lennuki varuosade müügiks ; Lisaks andis nõukogu nõusolekuid ja võttis teadmiseks infot ka muudes lepingute ja äriühingu majandustegevusega seonduvates küsimustes, mida ei ole käesolevas aruandes eraldi välja toodud, kuid mille kohta on nii Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumile kui ka R ahandusministeeriumile jooksvalt materjalid edastatud nõukogu koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja nende lisade näol . Juhtorganite liikmete tasud J uhatuse ja nõukogu liikme tele 201 9 . aastal makstud tasud , sh tulemustasud, (brut o , eurodes ) olid järgmised : Juhatus Hannes Saarpuu 64 483,28 + 6 136,36 (TVL alusel) Kristi Ojakäär 91 565 Erki Urva 38 733,33 Nõukogu Peeter Tohver 7 015,55 Toomas Tiivel 14 931,82 Jaanus Jakimenko 9 000 Taivo Linnamägi 9 000 Juhatuse liikme tasud kokku olid 215 617,97 eurot, sh Ahto Pärl 14 700 EUR (konkurentsikeelu tasu), ja nõukogu liikme tasud kokku olid 39 947,37 eurot. Nõukogu h innang juhatuse tööle: hea ( allkirjastatud digitaalselt ) Toomas Tiivel Priit Karjus Taivo Linnamägi Nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige AS Nordic Aviation Group AINUAKTSIONÄRI OTSUS 19.11.2020 nr 1.1-5/20-062 Registrikood: Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lennujaama tee 13, 11101 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – majandus- ja taristuminister Taavi Aas Häälte arv: 400 000 AS Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus Tutvunud AS-i Nordic Aviation Group 2019. a majandusaasta aruandega (lisatatud otsusele), audiitori järeldusotsusega (lisatatud otsusele) ja aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega (lisatatud otsusele) ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 5 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, § 336: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Kinnitada AS-i Nordic Aviation Group 2019. a kahjumi katmine alljärgnevalt: 3. Kontserni 1.01.2019 - 31. 12.2019. a perioodi kahjum vastavalt majandusaasta aruandele on 3 897 tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2019 on 25 356 tuhat eurot. 3.1. katta kahjum summas 3 897 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt. 4. Kinnitada äriühingu 2020/2021 majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel