dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. november 2020
Viit
75
Registreeritud
19. november 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Mait Klein

Failid

  • 📎75 19.11.2020 Ministri määrus.asice595 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 19.11.2020 nr 75 Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 118 lõike 7 alusel. Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruses nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Baaskoolitus on B-kategooria õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastav koolitus, mille maht on kokku vähemalt 750 akadeemilist tundi, millest vähemalt 250 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi kontaktõppena. Baaskoolitus peab sisaldama koolitaja määratud mahus teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning libedasõidu riskivältimise õpet. Libedasõidu riskivältimise õpe peab sisaldama sõiduõpet. (6) Erikursuse maht on A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õiguse taotlemisel vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi kontaktõppena. Erikursus peab sisaldama koolitaja määratud mahus teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures. Iga täiendava erikursuse läbimisel või mitme erikursuse üheaegsel läbimisel võib koolitaja vähendada erikursustel kattuvate õppeainete vähimaid mahte.“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kontaktõpe on õppevorm, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt õppetööl ja on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel.“; 3) paragrahvi 8 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 05.10.2020 Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest uute mootorsõidukijuhi õpetajate järele. Eelnõuga vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse ja erikursuste mahtusid. Õppemahu vähendamine aitab autokoolide hinnangul positiivselt kaasa mootorsõidukijuhi õpetajaks õppima asumise otsuse langetamisele ja seeläbi uute õpetajate tööturule lisandumisele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maanteeameti, mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate kõrgkoolide ning mootorsõidukijuhi koolitajaid ühendavate liitudega. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692, [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379, [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa (tel: 507 8428, [email protected]), eksamiosakonna peaspetsialistid Kaisa Bahmatšev (tel: 5191 9600, [email protected]) ning Kairi Kimber (tel: 636 1113, [email protected]), Eesti Autokoolide liidu, Liikluskoolitajate Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 05.10.2015 a. määrust nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 125) RT I, 16.01.2020, 3. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiked 5 ja 6. Lõike 5 muudatusega vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse õppemahtu 2422 akadeemiliselt tunnilt 750 akadeemilisele tunnile, seejuures peab 750 akadeemilisest tunnist vähemalt 250 akadeemilist tundi olema koolitaja poolt läbi viidud kontaktõppena. Sätestatakse, et baaskoolitus peab sisaldama teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning libedasõidu riskivältimise õpet. Täpne jaotus, millises õppemahus tuleb läbida teooria- ja sõiduõppe praktika, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpe ja kui palju peab õpilane tegema iseseisvat tööd jäetakse koolitaja määrata. 1 Baaskoolituse mahtude vähendamine on tingitud asjaolust, et tööjõuturul valitseb mootorsõidukijuhi õpetajate puudus, samas Eesti Maaülikooli ning Eesti Autokoolide Liidu hinnangul on võimalik õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad kvalifikatsiooninõuded saavutada ka väiksema õppemahuga, kui kehtiva määruse 2422 akadeemilist tundi. Õppemahu vähendamine aitab positiivselt mõjutada tulevase õpetajakandidaadi otsust minna õpetajaks õppima. Samuti tekitab õppemahu vähendamine võimaluse, et baaskoolitust hakkavad pakkuma koolitajad, kes ei ole tänases mahus koolituse läbiviimist mõistlikuks pidanud. Lisaks loob väiksemas mahus koolituse läbiviimine võimaluse korraldada koolitusi sagedamini. Eelnõu ettevalmistamisel toimus arutelu mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ning autokoole ühendavate liitudega. Eesti Maaülikooli ja Eesti Autokoolide Liidu ettepanekul vähendatakse baaskoolituse kogumahtu 750 akadeemilisele tunnile ja seejuures jäetakse koolitajale piisavalt vabadust määratleda, millises mahus viiakse koolituse käigus läbi kontaktõpet, millises mahus on praktika mootorsõidukijuhi koolitaja juures, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpet ning kui palju peab õpilane tegema iseseisvat tööd. Seetõttu ei ole eelnõus välja toodud teooria- ja sõiduõppe praktika, libedasõidu riskivältimise õppe ja iseseisva töö mahtusid, vaid õppemahud on jäetud koolitaja määrata. Kontaktõppe mahu üle arutades tõstatati küsimus, kas seda võib asendada elektroonilise õppevormiga ja millises mahus. Eelnõus sätestatakse, et koolitaja peab läbi viima vähemalt 250 akadeemilist tundi kontaktõppena. Koolitajate vahel ausa konkurentsi tagamiseks, ka koolituse hinna osas, on vajalik kontaktõppe osakaal siiski määruses reguleerida. Koolitajatel, kes soovivad loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei ole võimalik konkureerida hinna osas nendega, kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi õpetamise kvaliteedi osas, mida eelnõu koostajad ei soovi. Lisaks võimaldab kontaktõpe õppejõududel paremini näha õppija omadusi ja hinnata õppija sobivust tulevaseks mootorsõidukijuhi õpetaja tööks. Seetõttu on vajalik määratleda kontaktõppe vähim maht. Kontaktõppe vähima mahu (vähemalt 250 akadeemilist tundi) sisse võib arvestada ka koolitaja poolt kontaktõppena läbiviidud libedasõidu riskivältimise õppe mahu. Lõikega 6 vähendatakse õpetajakoolituse erikursuse mahtusid. A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õiguse taotlemisel kehtestatakse vähimaks mahuks vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi kontaktõppena. Erikursuse 75 akadeemilise tunni sees peab lisaks kontakttundidele olema teooria- ja sõiduõppe praktika mootorsõidukijuhi õpetaja juures, praktika täpne maht on koolitaja määrata. Lisaks antakse koolitajale õigus erikursustel kattuvate õppeainete vähimaid mahte vähendada, kui õpetajakandidaat läbib täiendava erikursuse või õpib üheaegselt mitmel erikursusel. Õppeainete vähimad mahud on sätestatud koolitaja kehtestatud õppekavas, mille alusel õpetajakoolitust läbi viiakse. Õpetajakoolituse õppekava peab sisaldama õppeaineid ja tegevusi, millega saavutatakse õpetajakoolituse läbinud õpetaja kandidaadi teadmiste ja oskuste vastavus määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Erikursuste õppemahte vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ja autokoole ühendavate erialaliitude ettepanekul. Kehtiva määruse kohaste erikursuste mahud on koolitajate hinnangul põhjendamatult suured ja praktikas raskesti teostatavad. Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõikega 61, milles sätestatakse kontaktõppe mõiste. Kontaktõppe all mõeldakse õppevormi, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt õppetööl ja on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel. Ehk kontaktõppe korral toimuvad nt loengud kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase vahetul osavõtul ja on kindla kestusega (õppetunni arvestuslik kestus nt 45 minutit). 2 Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõiked 7 ja 8. Üld- ja erikursuse mahud ning kursuste ülesehitus on kirjeldatud paragrahvi 8 uuesti sõnastatavates lõigetes 5 ja 6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusetele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. 4.1 Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Määrus mõjutab kaudselt tööturgu. Määrusega vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetajakoolituse mahtusid, võimaldades sellega lihtsama sisenemise tööturule õpetajana ja soodustades seeläbi õpetaja elukutse valimist. 4.2 Mõju majandusele Määrusel võib olla mõju mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide sissetulekule. Kursuste mahu vähendamine toob endaga kaasa tõenäoliselt kursuste odavnemise ja sellega koolitaja sissetuleku vähenemise. Teisalt kursuste mahu vähendamine tähendab seda, et kursusi on võimalik korraldada sagedamini ning koolitajate sissetulek ei pruugi väheneda. Lisaks sätestatakse määrusega kursuste minimaalsed kontaktõppe mahud eesmärgiga tagada koolitajate vahel aus konkurents kursuste hindade kujundamisel. Koolitajatel, kes soovivad loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei ole võimalik konkureerida hinna osas nendega, kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi õpetamise kvaliteedi osas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on mootorsõidukijuhtide õpetajaid koolitavatel rakenduskõrgkoolidel ja ülikoolidel vajalik üle vaadata õpetajakoolituse õppekavad ning vajadusel teha neisse muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumiga ja esitati arvamuste ja ettepanekute esitamiseks MTÜ Eesti Autokoolide Liidule, Liikluskoolitajate Liidule, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolile Mainor. Eelnõule laekunud märkuste arvestamine on kajastatud allolevas tabelis. 3 Kooskõlastustabel Ettepaneku sisu Seisukoht Siseministeerium 1.1. Eelnõu seletuskirjas ei ole Antud selgitus. selgitatud, milliste baaskoolituse ja Baaskoolituse ja erikursuste mahu vähendamine erikursuse käigus omandavate teadmiste tuleneb eelkõige iseseisva töö mahu vähendamise arvelt on võimalik nii oluline tundide arvelt. Kehtiva korra kohaselt on nõutud, et arvu vähendamine ning millele üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine tuginedes on leitud, et eelnõus pakutud käsitlusel oleks auditoorse töö maht vähemalt 30% tundide arv on piisav. Seletuskirjast ei vastava õppeaine mahust. Turul pakutakse koolitusi, selgu ka see, kui suur on turu nõudlus milles 70% teooriaõppe mahust moodustab iseseisev sõiduõpetajate järgi (nt kui palju töö, sest koolitajad on kohati raskustes kehtivas õpetajaid on puudu, kui pikad on ootejärjekorrad autokoolides jms). määruses sätestatud mahus õppeainete sisustamisega. Oleme seisukohal, et niivõrd oluline pole ette kirjutada õppemahte, vaid saavutada õpetaja kvalifikatsiooninõuetest tulenevad õpiväljundid. Märgime, et õpetajate teadmistele ja oskustele esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ei muudeta, samad teadmised ja oskused tuleb saavutada ka muutnud õppemahu korral. Eelnõus väljatoodud baaskursuse ja erikursuste mahtude muutmine põhineb Eesti Maaülikooli eksperthinnangul ja eelnõus pakutud sõnastus ei välista ka suuremas mahus koolituse läbiviimist, kui koolitaja peab seda vajalikuks. Erikursuste liiga suurele ja praktikas raskesti läbiviidavale mahule on osundanud lisaks Eesti Maaülikoolile ka Tallinna Tehnikakõrgkool. Hetkel on Eestis 676 kehtiva tunnistusega õpetajat, kellest 28% on pensioniealised või lähiaastatel pensioniikka jõudmas (s.o peaaegu 200 õpetajat). Samas alla 40-aastaseid õpetajaid on vaid 17% ja alla 30-aastaseid õpetajaid veidi alla 4%. Seega võib eeldada, et lähiaastatel on pea kolmandik õpetajatest tööjõuturult tagasi tõmbumas ja uute õpetajate järgi on kasvav vajadus. Autokoolid on hinnanud, et juba täna oleks juurde vaja suurusjärgus 50 õpetajat. Tänaseks on jõutud olukorda, kus suuremates linnades, suuremate koolitajate juures tuleb järgmisesse sõidutundi pääsemist oodata mitu nädalat. Samuti on raskusi nt. Kaitseväe tellitud koolituste läbiviimisel tähtaegadest kinni pidamisega, autokoolide sõnul just seetõttu, et pole piisavalt õpetajaid. Koolid on nt. valmis õppesõidukeid juurde 4 soetama, aga pole tööturult võtta õpetajaid nende sõidukite peale. Lisaks tõid autokoolid välja, et paljud õpetajad on sunnitud tegema ületunnitööd. 1.2. Samuti ei ole seletuskirjas Antud selgitus. analüüsitud seda, kuidas on maandatud Eelnõuga ei muudeta õpetajatele teadmistele ja riskid, et õpetajate ettevalmistusnõuete oskustele esitatud nõudeid. Määrusega on kehtestatud muutmine ja vähendamine ei too kaasa õpetajale kvalifikatsiooninõuded, millest koolitajad tulevaste sõitjate oskuste vähenemist lähtuvad õppekava koostamisel. Koolitaja poolt ning ei suurenda seeläbi liiklusohtu, see pakutav koolitus peab olema selline, et tähendab liiklusõnnetuste ning nendes kvalifikatsiooninõudeid oleks peale koolituse edukat hukkunute arvu. Selle selgitamiseks läbimist võimalik täita. Koolitajad kontrollivad võiks seletuskirjas tuua ülevaate ka õppe õpiväljundite saavutamist, muidu ei ole võimalik läbimise statistikast – kui palju on autokoole, õpetajaid, kui palju tehakse tunnistust väljastada, ja kuna antud koolitus peab eksameid ning kui palju nendest edukalt lõppema eksamiga eksamikomisjoni ees, siis läbitakse. Õpetajate koolituse õpiväljundite saavutamist just eksamikomisjoni ees ümberkorraldamise põhiline lähtekoht ka kontrollitakse. Eksamikomisjoni kaasatakse ka peaks olema kvaliteetne Maanteeamet, kes teeb järelevalvet mootorsõidukijuhtide väljaõppe. mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastamise üle. Koolituse minimaalse mahu vähendamine ei too kaasa järeleandmisi õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavates kvalifikatsiooninõuetes ja seega ei mõjuta mootorsõidukijuhtide õpetajate väljaõpet negatiivselt. Seetõttu ei ole alust ka eeldada, et tulevaste sõitjate oskused võiksid kaasnevalt olla kehvemad. Autokoolide ja eksamite statistika on Maanteeameti kodulehel avalikult kõigile kättesaadav aadressilt https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/autokoolide- statistika (õpetajate arvu vt. eelmise punkti selgitusest). Suur osa täna turul tegutsevatest õpetajatest ei ole läbinud õpetajakoolitust nii suures mahus, kui eelnõus välja pakutakse. Näiteks enne ühtsete nõuete kehtestamist 2003. aastal võisid õpetajana tegutseda inimesed, kellel oli sel alal varasem töökogemus. Samas polnud tagatud, et need õpetajad ennast muutunud nõuete ja liikluses kehtestatud uuendustega kurssi olid viinud ja seetõttu kehtestati õpetajatele kvalifikatsiooninõuded ja täienduskoolituse nõuded. Samuti kehtestati õpetajakoolituse nõuded. Õpetajakoolitust hakkas läbi viima kõrgkool, varasemalt oli õigus õpetajaid koolitada autokoolidel endil. Täna on tööturul tegutsemas suuresti just sellised õpetajad, kes on saanud õpetamise õiguse läbi varasema 5 töökogemuse, aastate jooksul on läbitud täienduskoolitusi. Seega eksamitest läbisaamise statistika ei kajasta niivõrd tööturule lisanduvate õpetajate taset, kuivõrd võib anda mõningase pildi olemasolevate õpetajate tasemest. Kindlasti ei ole õige õpetajate tasemele hinnangut anda pelgalt eksamitest läbisaamise statistikat vaadates. Eksamist läbikukkumise põhjused on oluliselt komplekssemad. 1.3. Lisaks teeme ettepaneku lisada Antud selgitus. eelnõusse info ka selle kohta, milline on Liiklusõpetajate palgatase jääb Eesti keskmise palga õpetajate palgatase ning kas see võib lähedale ja on võrreldav üldhariduskoolis töötavate olla üheks põhjuseks, miks on tekkinud õpetajate palgaga. Autokoolidelt saadud tagasiside õpetajatest puudus. kohaselt tuuakse õpetajaks õppima asumisest loobumise põhjusena välja pigem õppe liiga suurt mahtu, mitte niivõrd tulevast perspektiivset madalat palka või kursuse maksumust. Seega usume, et palgatase ei ole määravaim põhjus, miks õpetajaks õppima ei asuta. 2.1. Kehtivas määruses on § 8 Arvestatud. lõigetes 5 ja 6 välja toodud, et läbida Sõiduõpe lisatud riskivältimise õppele. tuleb 103 akadeemilist tundi libedasõidu riskivältimise õpet, mis sisaldab ka sõiduõpet. Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõud ja jätta sinna kehtivaga sarnane sõnastus, et riskivältimise õpe peab sisaldama ka sõiduõpet. Eelnõus pakud sõnastusest võib jääda mulje, et libedasõidu riskivältimise õpe võib olla ainult teoreetiline ega pea enam sisaldama sõiduõpet. 2.2. Lisaks tekitab eelnõus küsimusi Mitte arvestatud. väljend „koolitaja määratud mahus“. Koolituse raamid ja sisu määravad ikkagi Kuidas koolituse miinimummahtude kvalifikatsiooninõuded. Kõrgkooli õppekava peab määramata jätmisel tagatakse olema koostatud selliselt, et koolituse läbinud baaskoolituste ühtlane tase ja inimene saavutaks kokkulepitud õpiväljundid ehk välistatakse, et üks koolitaja ei paneks omandaks nõutud kvalifikatsiooni. Õpiväljundeid õpetaja õpetamisel rõhku ühele kontrollitakse lõpueksamil ning eksamikomisjoni kitsamale teemale ja teine teisele? Võib kuulub ka Maanteeameti esindaja. Muudatusega juhtuda, et ühel juhul pühendutakse võimaldatakse koolitajal endal otsustada, kuidas näiteks ainult libedasõidu riskivältimise õppele, teisel juhul hoopis juhtide õpiväljundid saavutatakse. teooriaõppele jne ning seetõttu jäävad ettevalmistuskoolituse teised osad Me ei nõustu, et paindliku lähenemise võimaldamine oluliselt väiksemaks. Või peaks tooks tööturule kitsale valdkonnale spetsialiseerunud muudatuse tulemusena meil tegutsema õpetajad. Õpetajate kvalifikatsiooni kontrollitakse hakkama kitsale valdkonnale endiselt lõpueksamil. Osundatud käitumisriskid oleks spetsialiseerunud sõiduõpetajad? Teeme kõrgkoolide tegevuspõhimõtetega vastuolus, oleme ettepaneku kaaluda sarnaselt kehtiva veendunud, et kõrgkoolid teevad täna ja tulevikus määrusega olulisemate õppeväljundite kvaliteetseid koolitusi. Lisaks on eelnõu käsitluses 6 osas kehtestada miinimumnõuded. eesmärk vältida valdkonna üle reguleerimist ja Palume selles osas kas seletuskirja võimaldada just paindlikumat koolituse läbiviimist. täpsustada või eelnõus pakutud Õpetajate koolitamisel tehakse tihedat koostööd sõnastust muuta. autokoolidega, kus õpetajakandidaat läbib praktika, ning kitsale valdkonnale keskendumise probleem leiaks kiiresti tõstatamist. Määruse eelnõu punktiga 2 täiendatakse Mitte arvestatud. kehtivat määruse §-i 8 lõikega 61. Haridus- ja Teadusministeeriumi täienduskoolituse Teeme ettepaneku jätta sõnastusest välja õppekava koostamise juhendmaterjalis1 kasutatakse sõna „füüsilises“ või kasutada väljendit kontaktõppe defineerimisel mõistet füüsiline „klassiruumis kohapeal“. Meie õppekeskkond. Soovime kasutada juhendmaterjalis hinnangul on kasutatud väljend toodule lähedast sõnastust. kohmakaks. Kuigi klassiruum võib olla ka virtuaalne, on arusaadav, et sõnastuses on tahetud rõhutada mõlema variandi kasutamise võimalust. 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taiendk_juhendmaterjal.pdf 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →