MÄÄRUS
19.11.2020 nr 75
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a
määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja
kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja
täienduskoolituse korralduse nõuded ning
mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava
tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 118 lõike 7 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruses nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja
kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning
mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Baaskoolitus on B-kategooria õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastav koolitus, mille maht on
kokku vähemalt 750 akadeemilist tundi, millest vähemalt 250 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi
kontaktõppena. Baaskoolitus peab sisaldama koolitaja määratud mahus teooria- ja sõiduõppe
praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning libedasõidu riskivältimise õpet. Libedasõidu
riskivältimise õpe peab sisaldama sõiduõpet.
(6) Erikursuse maht on A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise
õiguse taotlemisel vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist tundi viib
koolitaja läbi kontaktõppena. Erikursus peab sisaldama koolitaja määratud mahus teooria- ja
sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures. Iga täiendava erikursuse läbimisel või
mitme erikursuse üheaegsel läbimisel võib koolitaja vähendada erikursustel kattuvate õppeainete
vähimaid mahte.“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kontaktõpe on õppevorm, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt õppetööl
ja on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel.“;
3) paragrahvi 8 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
05.10.2020
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi
õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse
nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise,
väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest uute mootorsõidukijuhi õpetajate järele. Eelnõuga
vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse ja erikursuste mahtusid. Õppemahu
vähendamine aitab autokoolide hinnangul positiivselt kaasa mootorsõidukijuhi õpetajaks
õppima asumise otsuse langetamisele ja seeläbi uute õpetajate tööturule lisandumisele.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Maanteeameti, mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate kõrgkoolide ning mootorsõidukijuhi
koolitajaid ühendavate liitudega. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Pille Ossul
(tel: 639 7692,
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379,
[email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid Maanteeameti eksamiosakonna
juhataja Tarmo Vanamõisa (tel: 507 8428,
[email protected]), eksamiosakonna
peaspetsialistid Kaisa Bahmatšev (tel: 5191 9600,
[email protected]) ning Kairi
Kimber (tel: 636 1113,
[email protected]), Eesti Autokoolide liidu, Liikluskoolitajate Liidu,
Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, Eesti Maaülikooli, Tallinna
Tehnikaülikooli esindajad. Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 05.10.2015 a. määrust nr 125
„Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja
täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava
tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 125)
RT I, 16.01.2020, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiked 5 ja 6.
Lõike 5 muudatusega vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse õppemahtu 2422
akadeemiliselt tunnilt 750 akadeemilisele tunnile, seejuures peab 750 akadeemilisest tunnist
vähemalt 250 akadeemilist tundi olema koolitaja poolt läbi viidud kontaktõppena. Sätestatakse,
et baaskoolitus peab sisaldama teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja
juures ning libedasõidu riskivältimise õpet. Täpne jaotus, millises õppemahus tuleb läbida
teooria- ja sõiduõppe praktika, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpe ja kui palju peab
õpilane tegema iseseisvat tööd jäetakse koolitaja määrata.
1
Baaskoolituse mahtude vähendamine on tingitud asjaolust, et tööjõuturul valitseb
mootorsõidukijuhi õpetajate puudus, samas Eesti Maaülikooli ning Eesti Autokoolide Liidu
hinnangul on võimalik õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad kvalifikatsiooninõuded
saavutada ka väiksema õppemahuga, kui kehtiva määruse 2422 akadeemilist tundi. Õppemahu
vähendamine aitab positiivselt mõjutada tulevase õpetajakandidaadi otsust minna õpetajaks
õppima. Samuti tekitab õppemahu vähendamine võimaluse, et baaskoolitust hakkavad
pakkuma koolitajad, kes ei ole tänases mahus koolituse läbiviimist mõistlikuks pidanud. Lisaks
loob väiksemas mahus koolituse läbiviimine võimaluse korraldada koolitusi sagedamini.
Eelnõu ettevalmistamisel toimus arutelu mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ning autokoole
ühendavate liitudega. Eesti Maaülikooli ja Eesti Autokoolide Liidu ettepanekul vähendatakse
baaskoolituse kogumahtu 750 akadeemilisele tunnile ja seejuures jäetakse koolitajale piisavalt
vabadust määratleda, millises mahus viiakse koolituse käigus läbi kontaktõpet, millises mahus
on praktika mootorsõidukijuhi koolitaja juures, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpet
ning kui palju peab õpilane tegema iseseisvat tööd. Seetõttu ei ole eelnõus välja toodud teooria-
ja sõiduõppe praktika, libedasõidu riskivältimise õppe ja iseseisva töö mahtusid, vaid
õppemahud on jäetud koolitaja määrata. Kontaktõppe mahu üle arutades tõstatati küsimus, kas
seda võib asendada elektroonilise õppevormiga ja millises mahus. Eelnõus sätestatakse, et
koolitaja peab läbi viima vähemalt 250 akadeemilist tundi kontaktõppena. Koolitajate vahel
ausa konkurentsi tagamiseks, ka koolituse hinna osas, on vajalik kontaktõppe osakaal siiski
määruses reguleerida. Koolitajatel, kes soovivad loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei
ole võimalik konkureerida hinna osas nendega, kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See
tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema
odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi õpetamise kvaliteedi osas, mida eelnõu
koostajad ei soovi. Lisaks võimaldab kontaktõpe õppejõududel paremini näha õppija omadusi
ja hinnata õppija sobivust tulevaseks mootorsõidukijuhi õpetaja tööks. Seetõttu on vajalik
määratleda kontaktõppe vähim maht. Kontaktõppe vähima mahu (vähemalt 250 akadeemilist
tundi) sisse võib arvestada ka koolitaja poolt kontaktõppena läbiviidud libedasõidu
riskivältimise õppe mahu.
Lõikega 6 vähendatakse õpetajakoolituse erikursuse mahtusid. A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või
T-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õiguse taotlemisel kehtestatakse vähimaks mahuks
vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi
kontaktõppena. Erikursuse 75 akadeemilise tunni sees peab lisaks kontakttundidele olema
teooria- ja sõiduõppe praktika mootorsõidukijuhi õpetaja juures, praktika täpne maht on
koolitaja määrata. Lisaks antakse koolitajale õigus erikursustel kattuvate õppeainete vähimaid
mahte vähendada, kui õpetajakandidaat läbib täiendava erikursuse või õpib üheaegselt mitmel
erikursusel. Õppeainete vähimad mahud on sätestatud koolitaja kehtestatud õppekavas, mille
alusel õpetajakoolitust läbi viiakse. Õpetajakoolituse õppekava peab sisaldama õppeaineid ja
tegevusi, millega saavutatakse õpetajakoolituse läbinud õpetaja kandidaadi teadmiste ja oskuste
vastavus määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.
Erikursuste õppemahte vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ja autokoole
ühendavate erialaliitude ettepanekul. Kehtiva määruse kohaste erikursuste mahud on koolitajate
hinnangul põhjendamatult suured ja praktikas raskesti teostatavad.
Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõikega 61, milles sätestatakse kontaktõppe mõiste. Kontaktõppe
all mõeldakse õppevormi, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt õppetööl ja
on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel. Ehk
kontaktõppe korral toimuvad nt loengud kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase
vahetul osavõtul ja on kindla kestusega (õppetunni arvestuslik kestus nt 45 minutit).
2
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõiked 7 ja 8. Üld- ja erikursuse mahud ning kursuste
ülesehitus on kirjeldatud paragrahvi 8 uuesti sõnastatavates lõigetes 5 ja 6.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale,
regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusetele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele.
4.1 Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Määrus mõjutab kaudselt tööturgu. Määrusega vähendatakse mootorsõidukijuhi
õpetajakoolituse mahtusid, võimaldades sellega lihtsama sisenemise tööturule õpetajana ja
soodustades seeläbi õpetaja elukutse valimist.
4.2 Mõju majandusele
Määrusel võib olla mõju mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate rakenduskõrgkoolide ja
ülikoolide sissetulekule. Kursuste mahu vähendamine toob endaga kaasa tõenäoliselt kursuste
odavnemise ja sellega koolitaja sissetuleku vähenemise. Teisalt kursuste mahu vähendamine
tähendab seda, et kursusi on võimalik korraldada sagedamini ning koolitajate sissetulek ei
pruugi väheneda.
Lisaks sätestatakse määrusega kursuste minimaalsed kontaktõppe mahud eesmärgiga tagada
koolitajate vahel aus konkurents kursuste hindade kujundamisel. Koolitajatel, kes soovivad
loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei ole võimalik konkureerida hinna osas nendega,
kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad
valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi
õpetamise kvaliteedi osas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on mootorsõidukijuhtide õpetajaid koolitavatel rakenduskõrgkoolidel
ja ülikoolidel vajalik üle vaadata õpetajakoolituse õppekavad ning vajadusel teha neisse
muudatusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumiga ja esitati
arvamuste ja ettepanekute esitamiseks MTÜ Eesti Autokoolide Liidule, Liikluskoolitajate
Liidule, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Eesti
Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolile Mainor. Eelnõule
laekunud märkuste arvestamine on kajastatud allolevas tabelis.
3
Kooskõlastustabel
Ettepaneku sisu Seisukoht
Siseministeerium
1.1. Eelnõu seletuskirjas ei ole Antud selgitus.
selgitatud, milliste baaskoolituse ja Baaskoolituse ja erikursuste mahu vähendamine
erikursuse käigus omandavate teadmiste tuleneb eelkõige iseseisva töö mahu vähendamise
arvelt on võimalik nii oluline tundide arvelt. Kehtiva korra kohaselt on nõutud, et
arvu vähendamine ning millele üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine
tuginedes on leitud, et eelnõus pakutud käsitlusel oleks auditoorse töö maht vähemalt 30%
tundide arv on piisav. Seletuskirjast ei vastava õppeaine mahust. Turul pakutakse koolitusi,
selgu ka see, kui suur on turu nõudlus
milles 70% teooriaõppe mahust moodustab iseseisev
sõiduõpetajate järgi (nt kui palju
töö, sest koolitajad on kohati raskustes kehtivas
õpetajaid on puudu, kui pikad on
ootejärjekorrad autokoolides jms). määruses sätestatud mahus õppeainete sisustamisega.
Oleme seisukohal, et niivõrd oluline pole ette
kirjutada õppemahte, vaid saavutada õpetaja
kvalifikatsiooninõuetest tulenevad õpiväljundid.
Märgime, et õpetajate teadmistele ja oskustele
esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ei muudeta,
samad teadmised ja oskused tuleb saavutada ka
muutnud õppemahu korral. Eelnõus väljatoodud
baaskursuse ja erikursuste mahtude muutmine
põhineb Eesti Maaülikooli eksperthinnangul ja
eelnõus pakutud sõnastus ei välista ka suuremas
mahus koolituse läbiviimist, kui koolitaja peab seda
vajalikuks. Erikursuste liiga suurele ja praktikas
raskesti läbiviidavale mahule on osundanud lisaks
Eesti Maaülikoolile ka Tallinna Tehnikakõrgkool.
Hetkel on Eestis 676 kehtiva tunnistusega õpetajat,
kellest 28% on pensioniealised või lähiaastatel
pensioniikka jõudmas (s.o peaaegu 200 õpetajat).
Samas alla 40-aastaseid õpetajaid on vaid 17% ja alla
30-aastaseid õpetajaid veidi alla 4%. Seega võib
eeldada, et lähiaastatel on pea kolmandik õpetajatest
tööjõuturult tagasi tõmbumas ja uute õpetajate järgi
on kasvav vajadus. Autokoolid on hinnanud, et juba
täna oleks juurde vaja suurusjärgus 50 õpetajat.
Tänaseks on jõutud olukorda, kus suuremates
linnades, suuremate koolitajate juures tuleb
järgmisesse sõidutundi pääsemist oodata mitu
nädalat. Samuti on raskusi nt. Kaitseväe tellitud
koolituste läbiviimisel tähtaegadest kinni pidamisega,
autokoolide sõnul just seetõttu, et pole piisavalt
õpetajaid. Koolid on nt. valmis õppesõidukeid juurde
4
soetama, aga pole tööturult võtta õpetajaid nende
sõidukite peale. Lisaks tõid autokoolid välja, et paljud
õpetajad on sunnitud tegema ületunnitööd.
1.2. Samuti ei ole seletuskirjas Antud selgitus.
analüüsitud seda, kuidas on maandatud Eelnõuga ei muudeta õpetajatele teadmistele ja
riskid, et õpetajate ettevalmistusnõuete oskustele esitatud nõudeid. Määrusega on kehtestatud
muutmine ja vähendamine ei too kaasa õpetajale kvalifikatsiooninõuded, millest koolitajad
tulevaste sõitjate oskuste vähenemist lähtuvad õppekava koostamisel. Koolitaja poolt
ning ei suurenda seeläbi liiklusohtu, see pakutav koolitus peab olema selline, et
tähendab liiklusõnnetuste ning nendes kvalifikatsiooninõudeid oleks peale koolituse edukat
hukkunute arvu. Selle selgitamiseks
läbimist võimalik täita. Koolitajad kontrollivad
võiks seletuskirjas tuua ülevaate ka õppe
õpiväljundite saavutamist, muidu ei ole võimalik
läbimise statistikast – kui palju on
autokoole, õpetajaid, kui palju tehakse tunnistust väljastada, ja kuna antud koolitus peab
eksameid ning kui palju nendest edukalt lõppema eksamiga eksamikomisjoni ees, siis
läbitakse. Õpetajate koolituse õpiväljundite saavutamist just eksamikomisjoni ees
ümberkorraldamise põhiline lähtekoht ka kontrollitakse. Eksamikomisjoni kaasatakse ka
peaks olema kvaliteetne Maanteeamet, kes teeb järelevalvet
mootorsõidukijuhtide väljaõppe. mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele
vastamise üle.
Koolituse minimaalse mahu vähendamine ei too
kaasa järeleandmisi õpetaja teadmistele ja oskustele
esitatavates kvalifikatsiooninõuetes ja seega ei
mõjuta mootorsõidukijuhtide õpetajate väljaõpet
negatiivselt. Seetõttu ei ole alust ka eeldada, et
tulevaste sõitjate oskused võiksid kaasnevalt olla
kehvemad.
Autokoolide ja eksamite statistika on Maanteeameti
kodulehel avalikult kõigile kättesaadav aadressilt
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/autokoolide-
statistika (õpetajate arvu vt. eelmise punkti
selgitusest). Suur osa täna turul tegutsevatest
õpetajatest ei ole läbinud õpetajakoolitust nii suures
mahus, kui eelnõus välja pakutakse. Näiteks enne
ühtsete nõuete kehtestamist 2003. aastal võisid
õpetajana tegutseda inimesed, kellel oli sel alal
varasem töökogemus. Samas polnud tagatud, et need
õpetajad ennast muutunud nõuete ja liikluses
kehtestatud uuendustega kurssi olid viinud ja seetõttu
kehtestati õpetajatele kvalifikatsiooninõuded ja
täienduskoolituse nõuded. Samuti kehtestati
õpetajakoolituse nõuded. Õpetajakoolitust hakkas
läbi viima kõrgkool, varasemalt oli õigus õpetajaid
koolitada autokoolidel endil. Täna on tööturul
tegutsemas suuresti just sellised õpetajad, kes on
saanud õpetamise õiguse läbi varasema
5
töökogemuse, aastate jooksul on läbitud
täienduskoolitusi. Seega eksamitest läbisaamise
statistika ei kajasta niivõrd tööturule lisanduvate
õpetajate taset, kuivõrd võib anda mõningase pildi
olemasolevate õpetajate tasemest. Kindlasti ei ole
õige õpetajate tasemele hinnangut anda pelgalt
eksamitest läbisaamise statistikat vaadates. Eksamist
läbikukkumise põhjused on oluliselt komplekssemad.
1.3. Lisaks teeme ettepaneku lisada Antud selgitus.
eelnõusse info ka selle kohta, milline on Liiklusõpetajate palgatase jääb Eesti keskmise palga
õpetajate palgatase ning kas see võib lähedale ja on võrreldav üldhariduskoolis töötavate
olla üheks põhjuseks, miks on tekkinud õpetajate palgaga. Autokoolidelt saadud tagasiside
õpetajatest puudus. kohaselt tuuakse õpetajaks õppima asumisest
loobumise põhjusena välja pigem õppe liiga suurt
mahtu, mitte niivõrd tulevast perspektiivset madalat
palka või kursuse maksumust. Seega usume, et
palgatase ei ole määravaim põhjus, miks õpetajaks
õppima ei asuta.
2.1. Kehtivas määruses on § 8 Arvestatud.
lõigetes 5 ja 6 välja toodud, et läbida Sõiduõpe lisatud riskivältimise õppele.
tuleb 103 akadeemilist tundi libedasõidu
riskivältimise õpet, mis sisaldab ka
sõiduõpet. Teeme ettepaneku täiendada
määruse eelnõud ja jätta sinna kehtivaga
sarnane sõnastus, et riskivältimise õpe
peab sisaldama ka sõiduõpet. Eelnõus
pakud sõnastusest võib jääda mulje, et
libedasõidu riskivältimise õpe võib olla
ainult teoreetiline ega pea enam
sisaldama sõiduõpet.
2.2. Lisaks tekitab eelnõus küsimusi Mitte arvestatud.
väljend „koolitaja määratud mahus“. Koolituse raamid ja sisu määravad ikkagi
Kuidas koolituse miinimummahtude kvalifikatsiooninõuded. Kõrgkooli õppekava peab
määramata jätmisel tagatakse olema koostatud selliselt, et koolituse läbinud
baaskoolituste ühtlane tase ja inimene saavutaks kokkulepitud õpiväljundid ehk
välistatakse, et üks koolitaja ei paneks omandaks nõutud kvalifikatsiooni. Õpiväljundeid
õpetaja õpetamisel rõhku ühele kontrollitakse lõpueksamil ning eksamikomisjoni
kitsamale teemale ja teine teisele? Võib
kuulub ka Maanteeameti esindaja. Muudatusega
juhtuda, et ühel juhul pühendutakse
võimaldatakse koolitajal endal otsustada, kuidas
näiteks ainult libedasõidu riskivältimise
õppele, teisel juhul hoopis juhtide õpiväljundid saavutatakse.
teooriaõppele jne ning seetõttu jäävad
ettevalmistuskoolituse teised osad Me ei nõustu, et paindliku lähenemise võimaldamine
oluliselt väiksemaks. Või peaks tooks tööturule kitsale valdkonnale spetsialiseerunud
muudatuse tulemusena meil tegutsema õpetajad. Õpetajate kvalifikatsiooni kontrollitakse
hakkama kitsale valdkonnale endiselt lõpueksamil. Osundatud käitumisriskid oleks
spetsialiseerunud sõiduõpetajad? Teeme kõrgkoolide tegevuspõhimõtetega vastuolus, oleme
ettepaneku kaaluda sarnaselt kehtiva veendunud, et kõrgkoolid teevad täna ja tulevikus
määrusega olulisemate õppeväljundite kvaliteetseid koolitusi. Lisaks on eelnõu käsitluses
6
osas kehtestada miinimumnõuded. eesmärk vältida valdkonna üle reguleerimist ja
Palume selles osas kas seletuskirja võimaldada just paindlikumat koolituse läbiviimist.
täpsustada või eelnõus pakutud Õpetajate koolitamisel tehakse tihedat koostööd
sõnastust muuta. autokoolidega, kus õpetajakandidaat läbib praktika,
ning kitsale valdkonnale keskendumise probleem
leiaks kiiresti tõstatamist.
Määruse eelnõu punktiga 2 täiendatakse Mitte arvestatud.
kehtivat määruse §-i 8 lõikega 61. Haridus- ja Teadusministeeriumi täienduskoolituse
Teeme ettepaneku jätta sõnastusest välja õppekava koostamise juhendmaterjalis1 kasutatakse
sõna „füüsilises“ või kasutada väljendit kontaktõppe defineerimisel mõistet füüsiline
„klassiruumis kohapeal“. Meie õppekeskkond. Soovime kasutada juhendmaterjalis
hinnangul on kasutatud väljend toodule lähedast sõnastust.
kohmakaks. Kuigi klassiruum võib olla
ka virtuaalne, on arusaadav, et
sõnastuses on tahetud rõhutada mõlema
variandi kasutamise võimalust.
1
https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taiendk_juhendmaterjal.pdf
7