19.11.2020
Majandus- ja taristuministri määruse
„Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ministri määrus kehtestatakse uuesti seoses uue raudteeseaduse jõustumisega ja raudteeseaduse
sätete numeratsiooni muutumisega. Määrus reguleerib vedurijuhtide kutsealaseid teadmisi ja
oskusi ning vedurijuhtide koolituse sisu ja koolitusmeetodeid.
Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (tel 639 7636,
[email protected]). Juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb seitsmest paragrahvist.
Määruse sõnastuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ,
ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta,
lisades III –VI kehtestatud nõuded. Tegemist on suures ulatuses sama sõnastusega võrreldes
kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2013 määrusega nr 44 „Nõuded
vedurijuhi teadmistele oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele
ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi eksamineerimise kord“. Käesolevast
määrusest jäetakse välja vedurijuhi eksamineerimise kord, mis kehtestatakse uue majandus- ja
taristuministri määrusega „Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise
eeskiri ning vedurijuhi eksamineerimise kord“.
Määruse § 1 kohaselt on vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse eesmärgiks anda teadmisi kõigi
vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste teemade kohta, keskendudes üldistele teadmistele ja
põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või raudteeinfrastruktuurist. Need
oskused ja teadmised peavad olema selged enne vedurijuhiloa taotlemist. Tegemist on esmaste
teadmiste ja oskustega, mis peavad vedurijuhil olema omandatud ning mille baasil saab õppida
juba konkreetselt raudteeveeremi juhtimist ja sõidupiirkonna tundmist. Vedurijuhiloa
saamiseks peab vedurijuht omandama vedurijuhi ametiga seotud üldised teadmised ja oskused,
mis on toodud määruse §-s 2. Vedurijuhi koolitusmeetod peab vastama Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate
vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78) III lisas sätestatud
kriteeriumitele.
Määruse § 2 kehtestab vedurijuhi töö aluseks olevad teadmiste ja oskuste üldnõuded.
Paragrahvis nimetatud üldiste teadmiste ja oskuste loetelu tuleb direktiivi 2007/59/EÜ IV lisast.
Nende erialateadmiste ja -oskuste olemasolu, lisaks raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuriga
seotud spetsiifilistele oskustele ja teadmistele, võib raudtee-ettevõtja lasta perioodiliselt
kontrollida ohutusjuhtimise süsteemi alusel korraldatud vahekontrolli käigus. Võrreldes kehtiva
ministri määrusega „Nõuded vedurijuhi teadmistele oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule,
nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi
eksamineerimise kord“ jääb sõnastusest välja täpsustus selle kohta, et käesoleva paragrahvi
teadmisi ja oskusi hinnatakse vedurijuhiloa eksamil, kuna see on reguleeritud raudteeseaduse §
65 lõike 2 punkti 1 sõnastus, mille kohaselt vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse pärast
vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhiloa eksamil.
Sama regulatsiooni kordamine määruses pole antud juhul otstarbekas.
Määruse § 3 kohaselt peab vedurijuht sertifikaadi saamiseks omandama raudteeveeremi ja
sõidupiirkonna tundmisega seotud teadmisi ja oskusi, mis on toodud määruse §-des 4 ja 5.
Määruse § 4 nimetab direktiivi 2007/59/EÜ V lisas kehtestatud teadmised ja oskused, mis
peavad vedurijuhil olema konkreetse raudteeveeremi juhtimiseks. Nõuded on jagatud teemade
kaupa: katsed ja kontrollimised enne väljumist, raudteeveeremi tundmine, pidurite kontroll,
raudteeveeremi liik ja rongi maksimumkiirus, rongi juhtimine seadmeid ja rongi
mittekahjustaval viisil, eriolukorrad, vahejuhtumid ja õnnetusjuhtumid, sõidu jätkamise
tingimused pärast vahejuhtumi toimumist ning rongi peatamine.
Määruse § 5 nimetab direktiivi 2007/59/EÜ V lisas kehtestatud teadmised ja oskused, mis
peavad vedurijuhil olema konkreetses sõidupiirkonnas sõitmiseks. Nõuded on jagatud teemade
kaupa: pidurite kontroll, sõidu liik ja rongi maksimumkiirus, sõidupiirkonna tundmine,
ohutuseeskirjad, rongi juhtimine, eriolukorrad, vahejuhtumid ja õnnetusjuhtumid,
suhtlemiseoskus.
Määruse § 6 kohaselt peab vedurijuhi keeleoskus peab vastama komisjoni määruses (EL)
2019/554, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ
(ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta)
VI lisa (ELT L 97, 8.4.2019, lk 1–5) toodud nõuetele. Vedurijuhid, kes peavad
raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga oluliste ohutusküsimuste teemal suhtlema, peavad oskama
vähemalt ühte asjaomase raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kindlaksmääratud keelt. Nende
keeleoskus peab võimaldama neil aktiivselt ja tõhusalt suhelda igapäevastes, halvenenud ja
hädaolukordades. Vedurijuhid peavad oskama kasutada liikluskorralduse koostalitluse
tehnilises kirjelduses (OPE KTK) määratletud sõnumeid ja sidemeetodit. Selleks, et täita neid
nõudeid, peavad vedurijuhid suutma raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt määratud keeles
mõista teksti ja suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult B1-tasemel vastavalt Euroopa Nõukogu
koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendile (CEFR). Eestis on
raudteeinfrastruktuuriettevõtjad määranud töökeelteks eesti ja vene keele, mis võimaldab
vedurijuhtidel mõlemas keeles raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga suhelda.
Kui ronge käitatakse riigipiiride vahelistel lõikudel ja piiriülesteks toiminguteks ettenähtud
piirilähedaste jaamade vahel, võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja vabastada
raudteeveoettevõtja vedurijuhid keelenõuetest tingimusel, et kohaldatakse menetlust, kus
raudteeveoettevõtja peab esmalt taotlema erandit raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt
hindamismenetluse alusel, mis on kirjeldatud raudteevõrgustiku teadaandes.
Raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõustub erandiga juhul, kui raudteeveoettevõtja tõendab, et ta
on võtnud piisavaid meetmeid, et tagada asjaomaste vedurijuhtide ja
raudteeinfrastruktuuriettevõtja personali vaheline suhtlus igapäevastes, halvenenud ja
hädaolukordades. Lisaks peavad raudteeveoettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuriettevõtjad
tagama, et asjaomane personal on kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest teadlik ning saanud
ohutusjuhtimise süsteemi raames asjakohase koolituse.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Vedurijuhi koolitamise valdkond on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega ning antud määruse
eelneva versiooniga on juba varasemalt üle võetud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja
ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78);
komisjoni direktiiv 2014/82/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2007/59/EÜ üldiste kutsealaste teadmiste ning meditsiiniliste ja vedurijuhiloaga seotud nõuete
osas (ELT L 184, 25.6.2014, lk 11–15). Seega määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõu on algatatud vajadusest viia määrus vastavusse raudteeseaduse uue sõnastusega
ja eelkõige määruse uue volitusnormiga. Määruse muudatusega kaasnev täiendav mõju puudub.
4.1 Määruse § 2 kehtestab vedurijuhi töö aluseks olevad teadmiste ja oskuste üldnõuded. Kuna
need nõuded jäävad võrreldes kehtiva regulatsiooniga samaks, siis selle sättega uusi mõjusid ei
ole.
4.2 Määruse § 3 kohaselt peab vedurijuht sertifikaadi saamiseks omandama raudteeveeremi ja
sõidupiirkonna tundmisega seotud teadmisi ja oskusi – see nõue on olemas ka varasemas
määruses (eelneva määruse § 3 lg 1 ja § 4 lg 1).
4.3 Määruse § 4 loetleb vedurijuhi teadmisi ja oskusi raudteeveeremi osas, mis on vajalikud
raudteeveeremi juhtimiseks nõutava sertifikaadi saamiseks. Tegemist on samasuguste
nõuetega, võrreldes kehtiva regulatsiooniga ning täiendavaid mõjusid ei ole.
4.4 Määruse § 5 loetleb vedurijuhi teadmisi ja oskusi konkreetses sõidupiirkonnas, mis on
eelduseks sõidupiirkonnas vajaliku sertifikaadi saamiseks. Tegemist on samasuguste nõuetega,
võrreldes eelmise regulatsiooniga ning täiendavaid mõjusid ei ole.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse vedurijuhi koolitamist puudutavad nõuded jäävad samaks võrreldes majandus- ja
kommunikatsiooniministri 25.06.2013 määrusega nr 44 „Nõuded vedurijuhi teadmistele
oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele
sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi eksamineerimise kord“. Eelmises määruses reguleeritud
vedurijuhi eksamineerimise kord kehtestatakse uue majandus- ja taristuministri määrusega
„Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskiri ning vedurijuhi
eksamineerimise kord“. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega
tulusid riigile ega kohalikule omavalitsuse üksusele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse sisulist poolt muudeti viimati 2017. aastal. Siis läbis määruse eelnõu kooskõlastusringi
ning huvirühmade kaasamise protsessi. Kuna määruses hetkel sisulisi muudatusi ei tehtud
(peale viidete ajakohastamise ja sõnastuse parandamise), siis puudub vajadus määrusele uuesti
täiemahulist kooskõlastusringi teha. Sisuliselt puudub huvirühmadel võimalus teha määruse
muutmiseks ettepanekuid, mida on võimalik arvestada, kuna määrus põhineb ainult Euroopa
Liidu õigusel.
MÄÄRUS
19.11.2020 nr 74
Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja
väljaõppe üldkoolituse sisule1
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 64 lõike 5 alusel.
§ 1. Vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse sisu
(1) Vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse (edaspidi üldkoolitus) eesmärk on anda teadmisi kõigi
vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste teemade kohta, keskendudes üldistele teadmistele ja
põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või raudteeinfrastruktuurist.
(2) Üldkoolitust on lubatud korraldada praktiliste ülesanneteta.
(3) Üldkoolitus ei hõlma teadmiste andmist konkreetse raudteeinfrastruktuuriga seotud töövõtete,
ohutus- ja kasutuseeskirjade ning kindlat liiki veeremi kohta.
(4) Vedurijuhieksamil hinnatakse üldkoolituse käigus omandatud §-s 2 sätestatud teadmisi ja
oskusi.
(5) Vedurijuhi koolitusmeetod peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise
kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78) III lisas sätestatud kriteeriumitele.
§ 2. Vedurijuhi üldised kutsealased teadmised ja oskused
(1) Vedurijuhi raudteetranspordialase töö, töökeskkonna, vedurijuhi rolli ja tööülesannete ning
nendega seotud ametialaste ja isiklike nõudmiste täitmiseks peab vedurijuht:
1) tundma üldjoontes raudteetranspordis ja -ohutuses kohaldatavaid õigusakte ja eeskirju,
sealhulgas vedurijuhtide sertifitseerimisega, ohtlike kaupadega, keskkonnakaitsega ja
tuleohutusega seotud nõudeid ja menetlusi;
2) mõistma tööga kaasnevaid erinõudeid ning ametialaseid ja isikulisi nõudmisi, sealhulgas
töötamine põhiliselt üksi, töö 24-tunnises vahetuses, isikukaitsevahendid ja ohutus, dokumentide
lugemine ja ajakohastamine;
3) mõistma, milline käitumine on ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel sobiv ja milline
on välistatud, sealhulgas ravimite, alkoholi, narkootikumide ja muud psühhoaktiivsete ainete
tarvitamine ning töötamine stressi- ja väsimusseisundis;
2
4) oskama teha kindlaks vedurijuhi tööülesannetega seotud alus- ja töödokumente, sealhulgas
eeskirju, teenistuslikku sõiduplaani ja vedurijuhi käsiraamatut;
5) oskama teha kindlaks vedurijuhi tööülesannetega seotud isikute kohustusi ja tööülesandeid;
6) mõistma, kui oluline on tööülesannete täitmise ja töömeetodite juures täpsus;
7) mõistma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, sealhulgas nõudeid käitumiseks rööbasteel või
nende lähedal, käitumisnõudeid turvaliselt vedurile minemiseks või sellelt maha tulemiseks,
ergonoomiat, personali ohutuseeskirju ja isikukaitsevahendeid;
8) teadma vedurijuhina töötamiseks vajalikke käitumisoskusi ja -põhimõtteid, sealhulgas stressiga
toimetulekuks ja erakorralistes olukordades;
9) teadma keskkonnakaitse, sealhulgas keskkonnasäästliku sõidustiili, põhimõtteid.
(2) Raudteetehnoloogiatest, sealhulgas tööeeskirjade ohutuspõhimõtetest, peab vedurijuht:
1) teadma raudteeohutuse põhimõtteid, norme ja sätteid;
2) oskama teha kindlaks nende rakendamisega seotud asjaomaste isikute kohustusi ja
tööülesandeid.
(3) Raudteeinfrastruktuuri üldpõhimõtetest peab vedurijuht:
1) teadma raudteesüsteemi ja -struktuuri põhimõtteid ning parameetreid;
2) teadma rööbastee, jaamade ja sorteerimisjaamade üldomadusi;
3) tundma raudteerajatisi, sealhulgas sildasid, tunneleid ja pööranguid;
4) teadma ühe-, kahe- ja enamarajalise raudtee tööviise;
5) teadma signalisatsiooni- ja rongijuhtimissüsteeme;
6) tundma ohutusseadmeid, sealhulgas teljepuksi ülekuumenemise detektoreid ja tunnelite
suitsuandureid;
7) tundma energiaseadmeid, sealhulgas kontaktvõrku ja toiterööpaid.
(4) Teabeedastuse üldpõhimõtetest peab vedurijuht:
1) teadma teabeedastuse olulisust, vahendeid ja korda;
2) oskama nimetada isikuid, kellega ta peab teabeedastuseks ühendust võtma, ning selgitada nende
rolli ja ülesandeid, sealhulgas raudteeinfrastruktuuriettevõtja personali ja teiste rongitöötajate
tööülesandeid;
3) oskama nimetada olukordi ja selgitada põhjuseid, mille korral on teabeedastus vajalik;
4) mõistma teabeedastusviise.
(5) Rongidest, nende koosseisust ning vedurite, vagunite, reisivagunite ja muu veeremi tehnilistest
nõuetest peab vedurijuht:
1) teadma üldisi veduriliike, sealhulgas elektri-, diisel- ja auruvedurit ning mootorrongi;
2) oskama kirjeldada raudteesõiduki ehitust, sealhulgas pöördvankrit, kere, juhikabiini,
kaitsesüsteeme;
3) teadma märgistamissüsteeme ja nende sisu;
4) tundma dokumente rongi koosseisu kohta;
5) teadma pidurisüsteeme ja oskama arvutada pidurdustõhusust;
6) oskama määrata kindlaks rongi kiirust;
7) oskama määrata kindlaks haakeseadme maksimaalset koormust ja sellele mõjuvaid jõude;
8) teadma rongi juhtimissüsteemi tööpõhimõtteid ja eesmärke.
(6) Üldistest raudteetööga seotud ohtudest peab vedurijuht:
1) mõistma liiklusohutuse põhimõtteid;
2) teadma raudteetööga seotud riske ja nende vähendamise vahendeid;
3) tundma ohutusalaseid juhtumeid ja mõistma, milline on sobiv käitumisviis ja reaktsioon nende
juhtumite korral;
3
4) teadma inimestega seotud õnnetusjuhtumite korral rakendatavaid toimimisviise, sealhulgas
oskama läbi viia evakueerimist.
(7) Üldteadmistest füüsikas peab vedurijuht:
1) mõistma ratastele mõjuvaid jõudusid;
2) oskama kindlaks teha kiirendamist ja pidurdamist mõjutavad tegureid, sealhulgas ilmastikku,
pidurdusseadmeid, vähenenud haardumist ja liivatamist;
3) mõistma elektrienergia põhimõtteid, sealhulgas vooluahelaid ja pinge mõõtmist.
§ 3. Sertifikaadi saamiseks vajalikud teadmised ja oskused
Sertifikaadieksami käigus hinnatakse §-des 4 ja 5 sätestatud teadmisi ja oskusi.
§ 4. Raudteeveeremiga seotud teadmised ja oskused
(1) Enne raudteeveeremi väljumist tehtavate katsete ja kontrollide osas oskab vedurijuht:
1) koondada vajalikke dokumente ja vajalikku varustust;
2) kontrollida veduri võimsust ja veduri pardal olevatesse dokumentidesse kantud teavet;
3) tagada ettenähtud kontrollide ja katsete abil, et vedur on võimeline töötama nõutud võimsusel
ja et selle ohutusvarustus on töökorras;
4) kontrollida ettenähtud katse- ja ohutusvarustuse kättesaadavust ja töökorras olekut veduri
üleandmisel või sõidu alguses;
5) sooritada tavalisi ennetavaid hooldustöid.
(2) Raudteeveeremi juhtimiseks vedurijuht:
1) tunneb raudteeveeremi pardal olevaid juhtimisseadmeid ja näidikuid, kuid eelkõige neid, mis
on seotud veojõu, pidurdamise ja liiklusohutusega;
2) suudab avastada raudteeveeremis normist kõrvalekaldeid, teha kindlaks nende asukoha, neist
teavitada, määrata kindlaks tehtavad parandustööd ning teatud juhtudel ise tegutseda;
3) tunneb raudteeveeremi ehitust, pidurdamis- ja haakeseadmeid, veermikku, ohutusvarustust,
kütusepaaki, mootori toitesüsteemi, heitgaasiseadet, veeremi sees ja väljas oleva märgistuse,
sealhulgas eelkõige ohtlike veoste transpordil kasutatavate sümbolite tähendust, marsruudi
registreerimissüsteemi, voolu- ja suruõhusüsteeme, vooluvõtu ja kõrgepinge seadmeid,
sidevarustust, sealhulgas raudteeveeremi ja dispetšeri vahelist raadiosidet, sõidu
ettevalmistamiseks vajalikke tegevusi, raudteeveeremi osasid ja nende ülesandeid,
puksiiriseadmeid, pidurisüsteemi, sealhulgas eelkõige raudteeveeremi peatamist pidurimagistraali
tühjendamise abil, automaatsidurit, mootorit ja ülekannet.
(3) Pidurite kontrolliga seoses oskab vedurijuht:
1) enne rongi väljumist kontrollida ja arvestada, et rongi piduriseadmete töö vastaks vastava
veeremi jaoks ettenähtud parameetritele;
2) kontrollida veduri ja rongi pidurisüsteemi erinevate osade toimimist vastavalt vajadusele enne
väljumist, sõitu alustades ja sõidu ajal.
(4) Vedurijuht oskab kohandada sõiduviisi ja rongi piirkiirust vastavalt liini omadustele ning
suudab:
1) võtta teadmiseks talle enne väljumist antavat teavet;
2) määrata kindlaks rongi sõiduviisi ja piirkiiruse kiiruspiirangute, ilmastikutingimuste või
signaalidega seotud mis tahes muutuste põhjal.
(5) Vedurijuht juhib rongi ja kasutab selle seadmeid rongi mittekahjustaval viisil ning oskab:
1) kasutada kohaldatavast eeskirjast kinni pidades kõiki tema käsutuses olevaid juhtimissüsteeme;
4
2) rongi käitada, arvestades haarde ja võimsusega seotud piiranguid;
3) kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid, arvestades raudteeveeremi omadusi ja
seadmeid.
(6) Eriolukorras vedurijuht:
1) suudab tähele panna rongi juhtimisega seotud ebatavalisi olukordi;
2) oskab rongi kontrollida ja ära tunda eriolukorrale viitavad märgid;
3) suudab reageerida vastavalt olukorra tõsidusele ning proovib olukorda parandada, pidades alati
olulisimaks raudteeliikluse ja inimeste ohutust;
4) tunneb kättesaadavaid kaitse- ja sidevahendeid.
(7) Vahejuhtumi, õnnetusjuhtumi, tulekahju ning inimestega toimunud õnnetuse korral vedurijuht:
1) oskab rakendada meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks, kui rongis on inimesega õnnetus
juhtunud;
2) oskab tuvastada rongis veetavate ohtlike ainete olemasolu rongi dokumendi ja vagunilehe
põhjal;
3) tunneb hädaolukorras rongist lahkumise ja reisijate evakueerimise korda.
(8) Vedurijuht teab sõidu jätkamise tingimusi pärast raudteeveeremiga seotud vahejuhtumi
toimumist ning:
1) suudab hinnata, kas ja millisel tingimusel võib raudteeveerem oma sõitu jätkata pärast
vahejuhtumi toimumist ja teavitab sellest operatiivselt raudteeinfrastruktuuriettevõtjat;
2) oskab otsustada, kas enne raudteeveeremiga sõidu jätkamist on vaja läbi viia ekspertiis.
(9) Vedurijuht oskab kasutada meetmeid rongi peatamiseks, millega välistatakse rongi või selle
osa ootamatu käivitumine või paigast liikumine ka kõige raskemates tingimustes.
§ 5. Raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmised ja oskused
(1) Vedurijuht oskab enne rongi väljumist kontrollida pidureid ja arvestada, et rongi pidurdusjõud
sobiks vastavale raudteeveeremi tüübile ettenähtud nõuetele, nii nagu on määratud rongi
dokumentides.
(2) Vedurijuht oskab kohandada sõiduviisi ja rongi piirkiirust vastavalt liini omadusele ning:
1) võtab teadmiseks ja täitmiseks talle antud teabe, nagu kiiruspiirangud või mis tahes muutused
seoses signaalidega;
2) oskab määrata kindlaks sõiduviisi ja rongi piirkiiruse vastavalt liini omadustele.
(3) Sõidupiirkonna tundmise osas oskab vedurijuht ennetada probleeme ja reageerida ohutusele ja
muudele asjaoludele vastavalt, samuti arvestab täpsuse vajaduse ja majandusliku aspektiga,
mistõttu on vedurijuhil põhjalikud teadmised raudteeliini ja sellel asuvate raudteerajatiste kohta,
samuti olemasolevate alternatiivsete raudteeliinide ja nende rajatiste kohta, kusjuures olulised on
järgmised aspektid:
1) liikluskorraldustingimused, sealhulgas radade vahetus ja sõit üherajalisel raudteel;
2) raudteeliini üldseisukorra jälgimine ja vajaliku teabe leidmise oskus asjaomastest
dokumentidest;
3) antud rööbasteel sobiva sõiduviisi määramine;
4) kohaldatav raudtee liiklusjuhend ja signalisatsioonisüsteemi tähendus;
5) töörežiim;
6) turvangusüsteem ja sellega seotud eeskirjad;
7) jaamade nimed ning jaamade ja plokkpostide asukoha ja kauguse kindlakstegemine, et juhtimist
sellele vastavalt kohandada;
5
8) ülemineku signaliseerimine erinevate töö- või energiavarustussüsteemide vahel;
9) kiiruspiirangud vedurijuhi poolt juhitavate rongide erinevate kategooriate jaoks;
10) topograafilised profiilid;
11) erilised pidurdustingimused, näiteks järsu kallakuga liinidel;
12) jaamavahe hõivamise erinevad load, nagu fooride näidud, raadio teel antavad käsud ja
kirjalikud load.
(4) Ohutuseeskirjade osas oskab vedurijuht:
1) panna rongi liikuma üksnes siis, kui kõik nõutud tingimused on täidetud, sealhulgas sõiduplaan,
antud korraldus või väljasõidusignaal, vajadusel teiste signaalide kasutamine;
2) jälgida rööbastee kõrval ja kabiinis asuvaid signaale, tõlgendada neid viivitamata ja eksimatult
ning tegutseda ettenähtud korras;
3) juhtida rongi ohutult vastavalt spetsiaalsele töökorraldusele, milleks on korraldusel sõidu eriliigi
rakendamine, ajutised kiiruspiirangud, sõit vastassuuna rajal, ohu korral signaalist möödumine,
manöövri või pöörde tegemine ja ehitusplatsilt läbisõit;
4) pidada kinni sõiduplaanijärgsetest või täiendavatest peatustest ning vajadusel täita nende
peatuste ajal reisijate teenindamisega seotud täiendavaid ülesandeid, eelkõige avada ja sulgeda
uksi.
(5) Rongi juhtimise käigus vedurijuht:
1) teab kogu aeg rongi asukohta läbitaval liinil;
2) oskab kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid, võttes arvesse veeremit ja selle
seadmeid;
3) suudab kohandada rongi liikumist vastavalt sõiduplaanile ning igale energiasäästmise
korraldusele, võttes arvesse veduri, rongi, liini ja keskkonna omadusi.
(6) Eriolukorras vedurijuht:
1) suudab tähele panna selles ulatuses, mida rongijuhtimine võimaldab, ebatavalisi
raudteeinfrastruktuuri ja keskkonnaga, milleks on signaalide, rööbastee, energiavarustuse,
raudteeületuskohtade, rööbastee ümbruse ja muu liiklusega seotud juhtumeid;
2) oskab hinnata takistuse kaugust;
3) teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtjat võimalikult kiiresti täheldatud eriolukorra asukohast ja
laadist, kontrollides teabest arusaamist;
4) raudteeinfrastruktuuriga arvestades, tagab vajadusel liikluse ja inimeste ohutuse või võtab
sellekohaseid meetmeid.
(7) Vahejuhtumi ja õnnetusjuhtumi, samuti eraldi tulekahju ning inimesega õnnetuse korral oskab
vedurijuht:
1) võtta meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks;
2) määrata kindlaks rongi peatuskoht tulekahju korral ning vajadusel hõlbustada reisijate
evakueerimist;
3) anda tulekahju kohta võimalikult kiiresti vajalikku teavet, kui ta ise ei suuda tulekollet kontrolli
alla saada;
4) teavitada raudteeinfrastruktuuriettevõtjat operatiivselt vahejuhtumi või õnnetusjuhtumi
asjaoludest;
5) hinnata, kas ja millistel tingimustel on raudteeveeremil võimalik teed jätkata.
§ 6. Vedurijuhi keeleoskus
Vedurijuhi keeleoskus peab vastama komisjoni määruse (EL) 2019/554, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja
6
ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) VI lisa (ELT L 97, 8.4.2019, lk 1–5) toodud
nõuetele.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja
ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78); komisjoni
direktiiv 2014/82/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ
üldiste kutsealaste teadmiste ning meditsiiniliste ja vedurijuhiloaga seotud nõuete osas (ELT L
184, 25.6.2014, lk 11–15).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler