dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. november 2020
Viit
1.15-4/20-7055-1
Registreeritud
19. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. detsember 2020

Failid

  • 📎20-02449-2.pdf1 KB
  • 📎Pilveteenuse_ohtudest.asice2061 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 18.11.2020 / 2-3/14-115; Riigikantselei / 19.11.2020 / 7-1.2/20-02449 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile (KK 115) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 03.12.2020 Lisainfo: Heiki Kranichi küsimus pilveteenuse ohtude kohta. Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.11.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Hr Taimar Peterkop Riigisekretär .11.2020 nr 2-3/14-115 Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Heiki Kranichi esitatud kirjaliku küsimuse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Raul Siem Väliskaubandus- ja infotebnoloogiaminister 18.11.2020 Kirjalik kiisimus pilveteenuse ohtudest Lugupeetud minister! Viimasel ajal onjärjest rohkein olnud kuulda kavatsustest erinevate riigi andmekogude kolimisest un pilve. Seejuures ei ole juttu mitte ainult nn riigipilvest, vaid ka eraomandisse kuuluvatest pilveteenuste pakkujatest. Siiani on raagitud eeskatt majanduslikest pOhjustest IKT pilveteenustele Uleminekuks, sest pilveteenused naivad vahendavat nii lOppkasutajate kui ka teenusepakkujate otseseid halduskulusid. VAhem on raagitud pilveteenuste infoturbest, ehk sellest kas pilveteenused UleUldse on tundlike andmete tootlemiseks sobivad lahendused ja millised ohud pilveteenuste kasutamisega kaasnevad. On uldteada, et eraettevôtete pilveteenused nagu Facebook ja Soogle koguvad oma kasutajale kohta teavet ja rntiuvad seda rahalise kasu eesmargil naiteks reklaamijatele. Sarnuti on selge, et ka kurjategijad on sellest teabest huvitatud. kuivOrd seda mUües voivad nad samuti raha teenida. MOistagi vastutab kasutaja eelkOige ise oma andmete turvalisuse, seejuures tervikiuse eest, isegi kui andmed sailitaks valine osapool. Seetottu peavad ka kasutajad kindlasti mOtlema, millist teavet enda kohta pilveteenustele usaldada. lgauks voib ette kujutada, mis saab uhiskonnast siis, kui pangad vOi teised kriitilised uhiskondlikud IT teenused kuritegevuse vOi terrorismi töttu seiskuvad, vOi kui turvaintsidendi tOttu avalikuks saanud tundlikke isikuandmeid kasutataks nt korgete riigiametnike santaeerimiseks. Seega on tänases vorgustatud ja arvutitega juhitavas maailmas aarniiselt oluline, et teave pilves ja mis tahes muus IKT lahenduses oleks nouetekohaselt kaitstud, sest tundlikke andmeid tootlevad organisatsioonivalised pilveteenused voivad eirata meile tavaparaseid organisatsioonilisi, fUUsilisi ja infotelmilisi turvameetmeid Tavaliselt vaidetakse. et on piisav kui kontrollimatus hajuskeskkonnas sailitatavaid kontidentsiaalsed andmed krupteeritakse. Samas aga hoiustab pilveteenuse pakkuja ka krupteerimisvOtit, muutes krupteerimise kontidentsiaalsusmeetmena mottetuks. Teisaft vOivad krupteeritud andmed tehnilise aparduse tOttu kahjustuda ja seelabi kasutuskoibmatuks muutuda. SeetOttu voib krupteerimine ka ise ohustada andmete kattesaadavust. Pealekauba on andrnete tootlemiseks nt päringute tegemiseks vaja andmed uuesti dekrupteerida, mis omakorda raskendab andmekogude kaitlemist. Khjalik küsinius “.LLt.’ .1i:..3’ Pahatahtliku vOi isegi kuritegeliku tegevuse uurimine vOib pilvekeskkonnas andmete muutuva sailituskoha tOttu väga keeruline olla. On oht, et koiki vajalikke andmeid ei leita Ules, mistOttu voib menetlus jaada poolikuks, ja halvemal juhul langetatakse ebaOiglane otsus. Lisaks teenusetokestusele on suur oht ka markamatu andmete manipuleerimine ja seelabi andmeid tarbivate sidussusteemide mOjutamine. Lisaks on probleemiks see, et Euroopa Liidu privaatsuse kaitse Oigusruum erineb tunduvalt teiste riikide sh naiteks USA vastavast Oigusruumist. ErapiJvede puhul, kus andmete asukohta on raske tuvastada ja nad voivad olla fUusiliselt salvestatud mitinetes erinevates riikides fling nende asukoht voib muutuda ei pruugi olla voimalik tagada Euroopa Liidu regulatsioonidega vOrdvaarset kaitset. Alates 16. juulist 2020 on Privacy Shield’i nimekirja kantud USA ettevOtetega koostood tegevatel andmetootlejatel vaja tile vaadata, et andmete edastus toimuks Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud andmekaitseklauslite]. See tahendab, et uks voimalus on solmida vastav leping, mis on etteantud Euroopa Komisjoni poolt. Vôimaiik on kasutada isikuandmete kaitse Uldmaaruse (IKUM) artikiites teisi kaitsemeetmeid. Vt tapsemini https://www.aki.ee/etiuudised/ameerika-uhendriikidesse-isikuandmete-edastust-veelgi karmistatud Lisaks mangib antud kusimuses olulist mlii 2018. aastal Ameerika Uhendriikides vastu voetud öigusakt “Cloud Act”, mule kohaselt on USA Oiguskaitseasutusel vOimalus juurdepaasuks uhendruikide pohiste teenusepakkujate kliendiandmetele, sOltumata sellest, kas andmeid tOodeldakse tihendruikides vöi valjaspool fling teave, mis on jäadvustatud USA piimal toirnetavate ettevOlete virtuaalsesse arhiivi, Ofi riigile vajadusel kattesaadav. Delikaatseid andmeid sisaldavad Eesti Vabariigi asjaajarnist puudutavad dokumendid ci tohiks aga seilisesse olukorda sattuda. Vt Delfi uudis https://www.delfi.ee!news/paevauudised/eesti/andrnekaitse-inspektsioon avalikus-sektoris-kasutatavad-pilveteenused-on-riigi-turvalisusrisk?i d87729 179 Kusimused: • Palun edastada dokument, kus on analuUsitud kas riiklike andmekogude paigutamine eraomandisse kuuiuvatesse pilvedesse on teie himrnngul kooskolas Eestis kehtivate seadustega. • Paiun vaijastada wiring, milles on analuusitud pilveteenuste kasutamisega kaasnevaid riske, hinnatud nende riskide maandamisega seotud vajalikke rahalisi kulutusi, kOrvutades neid pilveteenustest tuleneva kokkuhoiuga. • Palun edastada infoturbe spetsialistide pilveteenuse sh eraahomandisse kuuluvate pilveteenuste kasutamise kobta koostatud uuringud ja nende iOppjareidused tutvumiseks. • Juhul kui Riigipilve haldamine on antud erafirmade teostada, siis palun edastada riigipilve osutamise teenuseleping/lepingud fling lepingute sOlmimiseks labiviidud avaliku hanke tingimused. • Palun esitada analtitis. kus on kirjeldatud milliste meetmetega on tagatud riigipilve haidamise turvaiisus, et ei korduks hiijuti Soomes toimunuga sarnane intsident, kus inimeste terviseandmed sattusid vaijapressijate katte. • Kesja kuidas teostab riiklike andmekogude haldamise ule jarelevalvet? Millal see viimati toimus ning palun edastadajarelevalve teostaja kokkuvôte? Palun edastada tegevuskava, kus on kaardistatud teie kui ministri poolt kavandatavad sammud tundlikku informatsiooni sisaldavate andmekogude turvalisuse tOstrniseks, Lugupidarnisega Heiki Kranieh Riigikogu liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel