Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 18.11.2020 / 2-3/14-115;
Riigikantselei / 19.11.2020 / 7-1.2/20-02449
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministrile (KK 115)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 03.12.2020
Lisainfo: Heiki Kranichi küsimus pilveteenuse ohtude kohta.
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 19.11.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Hr Taimar Peterkop
Riigisekretär
.11.2020 nr 2-3/14-115
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Heiki Kranichi esitatud kirjaliku küsimuse väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister Raul Siemile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotebnoloogiaminister
18.11.2020
Kirjalik kiisimus pilveteenuse ohtudest
Lugupeetud minister!
Viimasel ajal onjärjest rohkein olnud kuulda kavatsustest erinevate riigi andmekogude
kolimisest un pilve. Seejuures ei ole juttu mitte ainult nn riigipilvest, vaid ka eraomandisse
kuuluvatest pilveteenuste pakkujatest.
Siiani on raagitud eeskatt majanduslikest pOhjustest IKT pilveteenustele Uleminekuks, sest
pilveteenused naivad vahendavat nii lOppkasutajate kui ka teenusepakkujate otseseid
halduskulusid.
VAhem on raagitud pilveteenuste infoturbest, ehk sellest kas pilveteenused UleUldse on
tundlike andmete tootlemiseks sobivad lahendused ja millised ohud pilveteenuste
kasutamisega kaasnevad.
On uldteada, et eraettevôtete pilveteenused nagu Facebook ja Soogle koguvad oma kasutajale
kohta teavet ja rntiuvad seda rahalise kasu eesmargil naiteks reklaamijatele. Sarnuti on selge,
et ka kurjategijad on sellest teabest huvitatud. kuivOrd seda mUües voivad nad samuti raha
teenida.
MOistagi vastutab kasutaja eelkOige ise oma andmete turvalisuse, seejuures tervikiuse eest,
isegi kui andmed sailitaks valine osapool. Seetottu peavad ka kasutajad kindlasti mOtlema,
millist teavet enda kohta pilveteenustele usaldada.
lgauks voib ette kujutada, mis saab uhiskonnast siis, kui pangad vOi teised kriitilised
uhiskondlikud IT teenused kuritegevuse vOi terrorismi töttu seiskuvad, vOi kui turvaintsidendi
tOttu avalikuks saanud tundlikke isikuandmeid kasutataks nt korgete riigiametnike
santaeerimiseks.
Seega on tänases vorgustatud ja arvutitega juhitavas maailmas aarniiselt oluline, et teave
pilves ja mis tahes muus IKT lahenduses oleks nouetekohaselt kaitstud, sest tundlikke
andmeid tootlevad organisatsioonivalised pilveteenused voivad eirata meile tavaparaseid
organisatsioonilisi, fUUsilisi ja infotelmilisi turvameetmeid
Tavaliselt vaidetakse. et on piisav kui kontrollimatus hajuskeskkonnas sailitatavaid
kontidentsiaalsed andmed krupteeritakse. Samas aga hoiustab pilveteenuse pakkuja ka
krupteerimisvOtit, muutes krupteerimise kontidentsiaalsusmeetmena mottetuks. Teisaft vOivad
krupteeritud andmed tehnilise aparduse tOttu kahjustuda ja seelabi kasutuskoibmatuks
muutuda. SeetOttu voib krupteerimine ka ise ohustada andmete kattesaadavust. Pealekauba on
andrnete tootlemiseks nt päringute tegemiseks vaja andmed uuesti dekrupteerida, mis
omakorda raskendab andmekogude kaitlemist.
Khjalik küsinius
“.LLt.’ .1i:..3’
Pahatahtliku vOi isegi kuritegeliku tegevuse uurimine vOib pilvekeskkonnas andmete muutuva
sailituskoha tOttu väga keeruline olla. On oht, et koiki vajalikke andmeid ei leita Ules, mistOttu
voib menetlus jaada poolikuks, ja halvemal juhul langetatakse ebaOiglane otsus. Lisaks
teenusetokestusele on suur oht ka markamatu andmete manipuleerimine ja seelabi andmeid
tarbivate sidussusteemide mOjutamine.
Lisaks on probleemiks see, et Euroopa Liidu privaatsuse kaitse Oigusruum erineb tunduvalt
teiste riikide sh naiteks USA vastavast Oigusruumist. ErapiJvede puhul, kus andmete asukohta
on raske tuvastada ja nad voivad olla fUusiliselt salvestatud mitinetes erinevates riikides fling
nende asukoht voib muutuda ei pruugi olla voimalik tagada Euroopa Liidu regulatsioonidega
vOrdvaarset kaitset.
Alates 16. juulist 2020 on Privacy Shield’i nimekirja kantud USA ettevOtetega koostood
tegevatel andmetootlejatel vaja tile vaadata, et andmete edastus toimuks Euroopa Komisjoni
poolt aktsepteeritud andmekaitseklauslite]. See tahendab, et uks voimalus on solmida vastav
leping, mis on etteantud Euroopa Komisjoni poolt. Vôimaiik on kasutada isikuandmete kaitse
Uldmaaruse (IKUM) artikiites teisi kaitsemeetmeid. Vt tapsemini
https://www.aki.ee/etiuudised/ameerika-uhendriikidesse-isikuandmete-edastust-veelgi
karmistatud
Lisaks mangib antud kusimuses olulist mlii 2018. aastal Ameerika Uhendriikides vastu
voetud öigusakt “Cloud Act”, mule kohaselt on USA Oiguskaitseasutusel vOimalus
juurdepaasuks uhendruikide pohiste teenusepakkujate kliendiandmetele, sOltumata sellest, kas
andmeid tOodeldakse tihendruikides vöi valjaspool fling teave, mis on jäadvustatud USA
piimal toirnetavate ettevOlete virtuaalsesse arhiivi, Ofi riigile vajadusel kattesaadav.
Delikaatseid andmeid sisaldavad Eesti Vabariigi asjaajarnist puudutavad dokumendid ci
tohiks aga seilisesse olukorda sattuda.
Vt Delfi uudis https://www.delfi.ee!news/paevauudised/eesti/andrnekaitse-inspektsioon
avalikus-sektoris-kasutatavad-pilveteenused-on-riigi-turvalisusrisk?i d87729 179
Kusimused:
• Palun edastada dokument, kus on analuUsitud kas riiklike andmekogude paigutamine
eraomandisse kuuiuvatesse pilvedesse on teie himrnngul kooskolas Eestis kehtivate
seadustega.
• Paiun vaijastada wiring, milles on analuusitud pilveteenuste kasutamisega kaasnevaid
riske, hinnatud nende riskide maandamisega seotud vajalikke rahalisi kulutusi,
kOrvutades neid pilveteenustest tuleneva kokkuhoiuga.
• Palun edastada infoturbe spetsialistide pilveteenuse sh eraahomandisse kuuluvate
pilveteenuste kasutamise kobta koostatud uuringud ja nende iOppjareidused
tutvumiseks.
• Juhul kui Riigipilve haldamine on antud erafirmade teostada, siis palun edastada
riigipilve osutamise teenuseleping/lepingud fling lepingute sOlmimiseks labiviidud
avaliku hanke tingimused.
• Palun esitada analtitis. kus on kirjeldatud milliste meetmetega on tagatud riigipilve
haidamise turvaiisus, et ei korduks hiijuti Soomes toimunuga sarnane intsident, kus
inimeste terviseandmed sattusid vaijapressijate katte.
• Kesja kuidas teostab riiklike andmekogude haldamise ule jarelevalvet? Millal see
viimati toimus ning palun edastadajarelevalve teostaja kokkuvôte?
Palun edastada tegevuskava, kus on kaardistatud teie kui ministri poolt kavandatavad
sammud tundlikku informatsiooni sisaldavate andmekogude turvalisuse tOstrniseks,
Lugupidarnisega
Heiki Kranieh
Riigikogu liige