Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel kinnitatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2845
Tallinnas, kaheksateistkümnendal novembril kahe tuhande kahekümnendal (18.11.2020.)
aastal. Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestuse teel tõestanud
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19,
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on
Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja,
mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi
70003158 all, asukohaga Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122, e-posti aadress:
[email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on
notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja alusel, milline on
08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt ning
milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all, edaspidi nimetatud
võõrandaja,
ja
Kihnu vald, mis tegutseb Kihnu Vallavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75003967 all, asukoht Kooli, Linaküla, Kihnu vald,
Pärnu maakond 88003, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – vallavanem
Ingvar Saare, isikukood 38606134223, kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr
AB0298637 alusel videosilla vahendusel ning kelle esindusõiguse on notar kontrollinud riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete käesoleva lepingu
sõlmimise päeva väljatrüki alusel ning Kihnu Vallavolikogu 02.11.2017.a otsuse nr 36 alusel,
edaspidi nimetatud omandaja,
edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Suur-Ameerika tn 1, Tallinn.
Notariaaltoimingus osaleja Ingvar Saare asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Kooli, Linaküla, Kihnu vald, Pärnu maakond.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev
KINNISTU TASUTA ÜLEANDMISE LEPING,
KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite andmed ja lepingu ese
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise
päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
3870106 kantud kinnistu (edaspidi lepingu ese ja ka Kinnistu):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 30301:001:0611; majanduslik otstarve
– Mäetööstusmaa 100%; asukoht Pärnu maakond, Kihnu vald, Rootsiküla, Kihnu
kruusamaardla, pindala 8,66 ha;
teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” kehtivad kanded puuduvad;
1
neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et:
1.2.1. Kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid;
1.2.2. Kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid
ulatub elektripaigaldise kaitsevööndisse (2xElektriõhuliini mastitõmmits või tugi, Elektriõhuliin
1-20 kV (Keskpingeliin) (POOTSI:KQP), Elektriõhuliin alla 1 kV (Üisrippes)), sideehitise
kaitsevööndisse (Sideehitis maismaal), avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse (Maantee
(Lennujaam - Suigu)) ning Kinnistule jäävad maardla (Kihnu) ja vääriselupaik (VEP nr.161045);
1.2.3. Kinnistu koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on metsamaad 5,8200 ha ja
muud maad 2,8400 ha;
1.2.4. Kinnistu on hoonestamata;
1.2.5. katastripidaja märked puuduvad;
1.2.6. projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad;
1.2.7. Kinnistu on registreeritud riigi kinnisvararegistris registreerimiskoodi nr KV11597 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. käesolev leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 28.08.2020.a korralduse nr 287
„Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks” (avaldamismärge:
RT III, 27.06.2014, 2) ning majandus- ja taristuministri 22.09.2020.a käskkirja nr 190 „Riigivara
otsustuskorras tasuta võõrandamine”, millega on otsustatud võõrandada Kinnistu tasuta Kihnu
vallale, alusel ning lähtudes riigivaraseadusest;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega
koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu eseme suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke
vaidlusi, lepingu esemel ei lasu käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud ning lepingu esemel ei
lasu kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud, sh
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse
lepingu eseme uue omanikuna;
2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest
tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud;
2.1.5. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistu varustatud kommunikatsiooniga (vesi, elekter
ja kanalisatsioon);
2.1.6. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistu suhtes kehtestatud detailplaneeringut;
2.1.7. lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – Eesti
Vabariigile kuuluvalt 19139 Lennujaama-Suigu teelt;
2.1.8. Kinnistu suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist;
2.1.9. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust;
2.1.10. võõrandajale ei ole teada lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes
käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata, käesolevas
lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid seadusest
tulenevaid piiranguid;
2.1.11. lepingu esemel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel;
2.1.12. lepingu esemeks olev riigivara ei ole vajalik võõrandajale riigivõimu teostamiseks.
2
2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud
kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ning omandaja
esindaja kinnitab, et omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi
ega pretensioone;
2.2.2. omandaja on teadlik lepingu eseme kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes
registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud
asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. omandaja on tutvunud lepingu esemega, on lepingu eseme ning omandajale võõrandaja
poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult üle vaadanud ja on
teadlik lepingu eseme seisukorrast;
2.2.4. omandaja omandab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja
poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.5. omandaja on teadlik lepingu eseme omandamisega tekkivatest õigustest ja
kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist
ning lepingu eseme omandamist;
2.2.6. Kinnistu omandamiseks on Kihnu Vallavolikogu 04.11.2020.a vastu võtnud otsuse
nr 12.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud
nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist ega täiendavate asjaolude
kontrollimist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule;
2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja
ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil
on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu
sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate
nimel.
3. Tehinguväärtus ja riigivara üleandmine
3.1. Lepinguosalised avaldavad, et lepingu eseme väärtuseks on üks tuhat kuussada
kuusteist eurot ja üheksakümmend kuus senti (1616.96).
3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja
tingimusteta lepingu eseme omandi ning omandaja võtab lepingu eseme omandi võõrandajalt
vastu.
4. Lepingu eseme valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped
Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
4.1. lepingu esemeks oleva Kinnistu otsene valdus ning Kinnistu päraldiseks olevad
dokumendid loetakse võõrandaja poolt omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega;
4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti
lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt omandajale
üle lepingu eseme valduse üleandmisega;
4.3. võõrandaja ei vastuta lepingu esemel olevate varjatud puuduste eest, millistest võõrandaja
ei olnud käesoleva lepingu sõlmimise ajal teadlik. Omandaja kohustub teatama puudustest
hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest;
4.4. omandaja on kohustatud Kinnistut kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis
protsenti (65%) vara väärtusest selle üleandmise hetkel;
4.5. kui omandaja omandatud vara võõrandab või koormab hoonestusõigusega kümne (10)
aasta jooksul arvates kinnisasja omandamisest, siis peab ta hüvitama riigile kuuskümmend
viis protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel.
Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel kümne
(10) aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse;
3
4.6. kui omandaja võõrandab kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku
omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva
lepingu punkti neli viis (4.5) ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab
omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale
hoonestusõiguse;
4.7. omandajal on kohustus teatada koheselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
käesoleva lepingu alusel omandatud Kinnistu võõrandamisest või hoonestusõigusega
koormamisest;
4.8. Kinnistu võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma omandaja;
4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui
lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta
üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping
Võõrandaja ja omandaja on Kinnistu omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja
lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse
sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34
paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr 3870106 teise (II) jakku kantud omanik Eesti Vabariik
ning kanda registriosa teise (II) jakku Kinnistu uue omanikuna:
- Kihnu vald.
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud
vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine,
kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale
lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad
dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid,
kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud
dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal
endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või
väljavõtte;
6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,
isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja
lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt;
6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis
või pidi teadma;
6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest
teada sai või pidi teada saama;
6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui
teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes
alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud
tulu;
6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on
tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega
seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale;
4
6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda
(Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline
lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna
alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele
(Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31.
märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse
hiljemalt 1. oktoobriks;
6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara võõrandamise
kohta sätestatut, mille kohaselt:
6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik
riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule
riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1);
6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1
sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja
kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse § 29 lg
2)
6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava
tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3);
6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui:
1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna
arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud
tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna
arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses
või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või
sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või
noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul
avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või
arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus
näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse § 33 lg 1);
6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud kinnisasi
võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast kinnisasja
omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara
harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel
kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates
riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3);
6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse
omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all
oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei kohaldata,
välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või
seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg 4);
6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2 või
3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on
vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise
hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5);
6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete
täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6);
6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1
punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõikes 3
nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest (riigivaraseaduse § 33 lg
7);
6.11. ehitusseadustiku § 80 lg 2 kohaselt sideehitis on liin ja liinirajatis elektroonilise side seaduse
tähenduses;
5
6.11.1. ehitusseadustiku § 78 kohaselt (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat
sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse
tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist.
(2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis,
üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld,
kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele
ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada
löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis;
6.12. ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise
kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-,
laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise
kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega
või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade
joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide
kaitsevööndites;
6.13. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosaliste esindajatele mitte enne väljastada,
kui lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
7. Volitused notarile
7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel
kande sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud
kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv.
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus Kinnistu tasuta üleandmisel tulenevalt notari tasu
seaduse § 4 on 6391 eurot.
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 49.80 eurot + 9.96 eurot
(käibemaks 20%), kokku 59.76 eurot.
8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot,
millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
8.3. Kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja valmistamise ja väljastamise eest on notari tasu
notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 p 2 kohaselt 12.75 eurot, millele lisandub käibemaks
20%. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.19 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et Kinnistu tasuta üleandmisega seotud notari tasu ja
riigilõivu tasub omandaja.
6
8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele
hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu
seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides
on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi
lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 tuleb uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse
tasuda riigilõivu summas 6 eurot (tehinguväärtus 1616.96 eurot).
8.7. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb
notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri,
mis asendab originaali.
8.8. Käesolevas lepingus on seitse (7) lehte.
8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari
poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning
notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et
notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele.
8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste poolt digitaalselt allkirjastatud notari juuresolekul.
üo
Keiu Käära /allkirjastatud digitaalselt/
Ingvar Saare /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Tea Türnpuu /allkirjastatud digitaalselt/
7