dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. november 2020
Viit
98
Registreeritud
23. november 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Andres Ruubas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Siseturu toimimise talitus)

Failid

  • 📎98 23.11.2020 Käskkiri.asice3412 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 23.11.2020 nr 98 Riigihanke „Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele läbi turvalise digitaalse suhtluse“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri ning majandus-ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange (CPV kood 73220000-0), nimetus „Arendustöö nõustamisteenused“) töö „Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele läbi turvalise digitaalse suhtluse" tellimiseks. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud töö tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Töö eeldatav maksumus jääb alla 50 000 euro käibemaksuta. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud töö tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna siseturu toimimise talituse juhataja Andres Ruubas. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassis toodud kinnituste alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja eduka pakkuja kvalifitseerimiseks tõendite alusel, järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Andres Ruubas, Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna siseturu toimimise talituse juhataja Komisjoni liikmed: Sten Tikerpe, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna IT õiguse nõunik; Helen Raamat, Riigi Infosüsteemide Ameti elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht, tema nõusolekul; Johani Hint, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik, temanõusolekul. 6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja Lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1.Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Pakkuja esitab kinnituse RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumiste kohta hankepassis. 1.4. Edukas Pakkuja (iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate punktis 1.2. nimetatud asjaolude puudumise kohta või Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Kui Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib need asendada Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. 2. Majanduslik- ja finantsseisund 2.1. Pakkuja summaarne netokäive peab riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastatel 2017, 2018 ja 2019, mille kohta on kinnitatud majandusaasta aruanded, olema kokku vähemalt 99 000 EUR (käibemaksuta). Pakkuja esitab hankepassis nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse. 2.2.Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja 2017, 2018. ja 2019 aasta majandusaasta aruanded on avaldatud äriregistris. 3. Tehniline ja kutsealane pädevus 3.1. Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul (november 2017 – november 2020) täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) juriidilise isikuga sõlmitud lepingut, mis on samaväärsed hanke eseme objektiga (ärianalüüsi nõustamisteenus, süsteemialased ja tehnilised nõustamisteenused ja arendustöö nõustamisteenus), mille kogumaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 EUR. 3.2. Pakkuja esitab punktis 3.1. nimetatud lepingute nimekirja koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Kõik nimekirjas märgitud lepingud peavad olema täidetud. 4. Kui pakkuja tõendab enda kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise isiku vahenditega, siis peab see teine isik hankelepingu täimisel vastavas osas ka osalema. 5. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 6.Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 7. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. HD lisa 3 Meeskonna kinnituskiri Hankija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigihanke nimetus: Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e- teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse Pakkuja nimi Mina, allakirjutanu, olles pakkuja meeskonna liige, kinnitan oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel tabelis nimetatud rollis: Nr Nimi Roll lepingu täitmisel Allkiri 1 Valdkonna ekspert/õiguse ekspert 2 Ärianalüütik 3 Infosüsteemide analüütik/prototüüpija Vajadusel lisada ridu Kinnitan, et ülal nimetatud isikud on pakkuja vastutav projektimeeskond lepingu täitmisel ja kõik ülaltoodud liikmed vastavad hanke alusdokumentides esitatud tingimustele lepingus täidetava rolli ulatuses. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD lisa 4 PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM Pakkumuse maksumus Nr Nimetus Kirjeldus Kogus Maksumus Maksumus Märkused km-ta km-ga 1 Töö „Analüüs Euroopa Vastavalt hanke 1 Liidu elektroonilist alusdokumentides autentimisvahendit nõutule omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e- teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse“ teostamine HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele läbi turvalise digitaalse suhtluse Tehniline kirjeldus Tallinn 2020 Sisukord 1. Hanke ese ................................................................................................................................ 3 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused .......................................... 3 2.1. Taustainfo......................................................................................................................... 3 2.2. Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4 2.3. Töö teostamisse kaasatavad asutused .............................................................................. 4 3. Töö tegevused, uurimisküsimused ja oodatav Tulem ............................................................. 4 3.1. Töö läbiviimisel lähtub Pakkuja üldistest tegevustest: .................................................... 4 3.2. Andmete kogumine ja analüüsimine ................................................................................ 4 3.3. Uurimisküsimused ........................................................................................................... 5 3.4. Nõuded prototüübile. ....................................................................................................... 6 3.5. Töö tulemid ...................................................................................................................... 6 4. Töö juhtimine ....................................................................................................................... 7 5. Töö teostamise aeg .................................................................................................................. 7 6. Tellijapoolne meeskond .......................................................................................................... 7 2 1. Hanke ese Käesoleva hanke esemeks on „ Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele läbi turvalise digitaalse suhtluse.“ (edaspidi Töö) tellimine, vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele. 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused 2.1. Taustainfo Euroopa Liidu (EL) õigus kohustab Eestit osutama EL kodanikele piiriüleselt avaliku sektori e- teenuseid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nt 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ rakendamiseks on Euroopa Komisjoni CEF (Connecting Europe Facility) eID töörühm loonud liikmesriikidele piiriülese koosvõime tagamise lihtsustamiseks tarkvaplatvormi - eIDAS-Node, mille valdav osa EL-i liikmesriike on juba oma eID ökosüsteemi rakendanud. Kuigi eIDAS-Node tarkvara võimaldab luua välisriigi e-identimise vahenditega autentimise võimekuse EL-i e-teenustes, siis praktikas oleme olukorras, kus e-teenustes tehtavad toimingud ei ole EL-i liikmesriigi eID kasutajale süsteemi täies funktsionaalsuses kättesaadavad. Põhiline takistus EL-i autentimisvahendit omava isiku Eesti e-teenuste kasutamisel on, et Eestis puudub tsentraalne protsess, mis tagaks kasutajale unikaalse tunnuse isikusamasuse tuvastamiseks. Lisaks on probleemiks, et piiriüleselt ei ole tagatud isiku stabiilne ja unikaalne eIDAS identifikaator. Samuti puudub protsess olemasolevate Eesti isikukoodide sidumiseks siseneva EL isikuga, juhul kui isikule on varasemalt Eesti isikukood väljastatud. Eesti e-teenused on aga üles ehitatud selliselt, et isiku tõsikindlaks tuvastamiseks ja temale teenuse osutamiseks on vajalik unikaalne isikukood või sellega sarnane tunnus. Sellest johtuvalt on vastamata küsimused, kuidas tagada EL-i kodanikel kõrgetasemeliste eID vahenditega Eesti avaliku sektori e-teenuste kasutamise võimekus ning hinnata tuleb, milliseid praktikaid kasutatakse erinevate andmekogu pidajate poolt EL kodanike ja residentide identifitseerimiseks ning kas neile isikukoodi andmine oleks sobiv ja jätkusuutlik lahendus. Analüüsis lähtuda muuhulgas järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentides toodud suunistest: • Eesti infoühiskonna arengukava 2020; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne digivärav; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul. 3 2.2. Töö eesmärk 2.2.1. Töö sisuks ja tulemiks on kaheosaline (üld- ja eriosa) analüüs, kuidas tagada EL-i kõrgetasemelist autentimisvahendit omava isiku võimekus Eesti e-teenuste kasutamiseks, sh koos vastava lahenduse kasutajaliidese prototüübi loomisega. 2.2.1.1. Analüüsi üldosa eesmärk on saada teada: 2.2.1.1.1 mis on peamised probleemid ja hetkeolukord isikusamasuse tuvastamisel ning isikute üks-ühesel sidumisel nende kohta Eesti andmekogudesse kantavate andmetega 2.2.1.1.2. milline on parim võimalik tulevikus jõustuv lahendus probleemi lahenduseks (isikute üks-üheseks sidumiseks Eesti andmekogudes olevate andmetega), koos - õiguslike, organisatoorsete ja tehnoloogiste muudatuste ning - loodava lahenduse kõrgetasemelise arhitektuuri ja tööprotsessidega; 2.2.1.1.3. millised on olemasolevate lahenduste ja tulevikus jõustuva lahenduse osapoolte rollid ning vastutused; 2.2.1.1.4. missugused on hetkeolukorra jätkumise, olemasolevate lahenduste ja tulevikus jõustuva lahendusega kaasnevad riskid ja mõjud; 2.2.1.1.5. kas ja millisel viisil oleks EL-i kodanikule Eesti isikukoodi andmine jätkusuutlik ja tulemuslik probleemi lahendus ning millised oleksid alternatiivsed lahendused; 2.2.1.2. Eriosa eesmärk on koostada kuni 3 konkreetse teenuse (näiteks PPA iseteeninduskeskkond, e-maksuameti teenus, majandustegevusega alustamine) näitel kõiki osapooli, töö- ja äriprotsesse, funktsionaalsusi, tehnoloogiaid, regulatsiooni, vastutust, rolle, riske, kulusid, arenduste vajadusi jms hõlmav lahenduse tervikkontseptsioon koos kasutajaliidese prototüübi ja selgitustega, kas ja milliste erinevustega on see kontseptsioon rakendatav ka teiste Eesti andmekogude puhul. 2.3. Töö teostamisse kaasatavad asutused Töö teostamisel osalevad muuhulgas ekspertidena järgmised asutused: Siseministeerium (edaspidi SIM), Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) ja teised seotud osapooled. 3. Töö tegevused, uurimisküsimused ja oodatav Tulem 3.1. Töö läbiviimisel lähtub Pakkuja üldistest tegevustest: 3.1.1. Töö meetodika on Töövõtja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja töötulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Tellija eeldab, et Töövõtja toob pakkumuses välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks, et saavutada tulemused parimal võimalikul viisil; 3.1.2. punktis 3.3 toodud nõuete ja küsimuste täpsustamine osapooltega; 3.1.3. andmete kogumine läbi dokumendianalüüsi, intervjuude ja/või töötubade ning nende põhjal analüüsi ning vahekokkuvõtete tegemine sh nende tutvustamine Tellija poolt määratud osapooltele; 3.1.4. nõuetekohane töö dokumenteerimine (sh vahearuanne, lõpparuanne, protokollid, eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte). 3.2. Andmete kogumine ja analüüsimine 3.2.1. Andmete kogumise käigus Pakkuja: 3.2.1.1. selgitab välja järgmiste andmekogude ja asutuste hetkeolukorra, uued nõuded ning vajadused isikute üks-üheseks sidumiseks Eesti andmekogudesse kantavate andmetega, tagamaks EL-i autentimisvahendit omava isiku Eesti e-teenuste kasutamise võimekuse: 3.2.1.1.1. (rahvastikuregister) haldab SMIT; 4 3.2.1.1.2. SIM; 3.2.1.1.3. PPA; 3.2.1.1.4. (riigi autentimisteenus - TARA, riigiportaal „eesti.ee“) haldab RIA; 3.2.1.1.5. (majandustegevuse register, EL ühtne digivärav) haldab MKM; 3.2.1.1.6. (maksukohuslase register) haldab Maksu- ja Tolliamet; 3.2.1.1.7. (äriregister) haldab Riigi Infosüsteemide Keskus; 3.2.1.1.8. teised potentsiaalsed kasutajad. 3.2.1.2. Selgitab välja ja kirjeldab Luksemburgis ja Hollandis kasutusel olevat eIDAS-Node lahendust välismaalaste identifitseerimisel ja teenustele ligipääsul. 3.2.1.3. Selgitab välja ja kirjeldab EL-i infosüsteemidele ligipääsuks kasutatava „EU Login“ lahenduse näite praktikat. 3.3. Uurimisküsimused 3.3.1. Küsimused/suunised üldosa kohta: 3.3.1.1. Kuigi eIDAS-Node tarkvara võimaldab luua välisriigi e-identimise vahenditega autentimise võimekuse ligipääsuks EL-i e-teenustes, siis millistel peamistel põhjustel toimingud ei ole EL-i liikmesriigi eID kasutajale süsteemi täies funktsionaalsuses kättesaadavad? Millised on peamised: - õiguslikud probleemid; - korralduslikud probleemid; - tehnoloogilised probleemid? 3.3.1.2. Milliseid õiguslikke ja korralduslikke muudatusi on vaja siseriiklikult/EL tasandil, et tagada Eesti e-teenuste kasutatavus EL-i eIDAS-Node tarkvara abil autenditud kasutajatele? 3.3.1.3. Kus, millistes andmekogudes või rakendustes tuleks e-teenuse kasutamise võimekuse tagamise lahendus (läbi isikute üks-ühese isikusamasuse seostamise Eesti andmekogudes) realiseerida? Kas on võimalik see lahendus realiseerida keskselt Eestis ning läbi selle pakkuda EL- i autentimisvahendit omavate isikute identifitseerimist ning seostamist mitmele andmekogule? Juhul kui lahendust ei ole mõistlik realiseerida siseriiklikult, siis millistel tingimustel saab probleemi lahendada EL-i üleselt? Kas ja kuidas on nende suhet vaja (sh õiguslikult) reguleerida? Kui on vaja, kas tegu peaks olema haldusülesande täitmisega (sh tehniline tugi ning toote juhtimine ja haldamine)? 3.3.1.4. Millised on pädevad asutused ja organisatsioonid ja mis on nende rollid ja vastutus, isikute üks-ühese isikusamasuse seostamisel Eesti andmekogudes teenuse pakkumisel? 3.3.1.5. Kas e-teenustele ligipääsul EL kodanikule Eesti isikukoodi andmine oleks sobiv ja jätkusuutlik lahendus ning kirjeldada võimalikud alternatiivsed lahendused? Milliseid äriprotsesse tuleb luua või olemasolevaid ümber kujundada ja kuidas, et tagada unikaalse tunnusega varustatud EL-i eID kasutaja juurdepääs toimingutele? Kui EL-i kodanikule või residendile on varasemalt väljastatud Eesti isikukood, siis milliseid protsesse tuleb luua või täiendada ja kuidas, vältimaks isikule topeltidentiteedi väljastamist Eesti andmekogudes? Kuidas tagada isikusamasuse tuvastamine juhul, kui vahepeal on alusdokument kehtivuse kaotanud? 3.3.1.6. Milline on töövoog (andmete liikumise voog) e-teenuse kasutamise võimekuse tagamise lahendamiseks läbi isikute üks-ühese seostamise Eesti andmekogudes? Kuidas andmeid andmekogude vahel vahetatakse ning milliseid on kasutamistingimused? Milline on minimaalne ja optimaalne andmekoosseis selleks lahenduseks? 3.3.1.7. Missugused on tarkvarakomponendid ja tehnilised muudatused, mida tuleb andmekogudes välja arendada? Tuua välja, mis on soovituslik arendus- ja tegevusplaan (teekaart) koos kaasatavate osapooltega ja indikatiivse eelarvega. 3.3.1.8. Millised on riskid, kui jätkub olemasolev olukord ja olemasolevate lahenduste arendamine? Millised on väljapakutud tulevikukontseptsiooniga kaasnevad võimalikud riskid (õiguslikud, tehnilised, korralduslikud)? Analüüsida toodud riske: Kellele need riskid avalduvad? 5 Mis on nende riskide maandamiseks võimalikud meetmed ning kes on maandavate meetmete elluviijad? 3.3.2. Küsimused/suunised eriosa kohta: 3.3.2.1. Millised peaksid olema tehnilise lahenduse funktsioonid EL-i autentimisvahendit omava isiku Eesti e-teenuste kasutamise võimekuse tagamiseks, läbi isikute üks-ühese seostamise Eesti andmekogudes, konkreetsete teenuste näitel? 3.3.2.2. Millised peaksid olema selle konkreetse teenuse näitel eeldused ja komponendid, mis peavad olema loodud, et tagada alates EL-i autentimisvahendit omava isiku soovist saada e- teenuste toimingutele ligi kuni väljastatud õigusteni/järelevalveni? 3.3.2.3. Milline on protsessi töövoog autenditud kasutaja sidumiseks Eesti avalike teenustega s.h stsenaariumid:  esmane – isikul pole varasemat seost Eesti e-teenustega;  korduv – isikul on olemasolev seos vähemalt ühe Eesti e-teenusega;  isiku autentimisvahendi autentimisinfo on muutunud alates viimasest Eesti e-teenuse kasutamisest;  isik on varasemalt riigi A autentimisvahendiga ja nüüd siseneb sama isik riigi B autentimisvahendiga. 3.3.2.4. Millised on väljapakutud protsessi tasuvusanalüüs ja võimalikud ülalpidamiskulud (loomise kulud) sh kasutamisega kaasnevad võimalikud kulud osapooltele (nt hindamine, järelevalve)? 3.4. Nõuded prototüübile. Pakkuja töötab välja konkreetse teenuse näitel kasutajaliidest visualiseeriva prototüübi, mis kirjeldab lahendust, kuidas tagada EL-i kõrgetasemelist autentimisvahendit omava isiku võimekus Eesti e-teenuste kasutamiseks. 3.4.1. Prototüüp on vormistatud klikitaval ja kommenteeritaval kujul tavaekraani vaate jaoks. 3.4.2.. Prototüüp peab olema visuaalselt disainitud. 3.4.3. Prototüüp peab olema dokumenteeritult valideeritud peamiste kasutajagruppide, osapoolte ning Hankijaga. 3.4.4. Prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT arenduse lähteülesandena. 3.4.5. Prototüüp peab säilitama oma dünaamilisuse ja funktsionaalsuse ning olema Hankijale kasutatav vähemalt kaks aastat peale tööde vastuvõtmist. Prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule Hankijal (või kolmandal osapoolel) teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle kasutusõigust. Töö lõppedes esitab Pakkuja kogu Töö raames koostatud prototüübi failid (css, html vm) Hankijale. 3.5. Töö tulemid 3.5.1. Töö lõpus esitab Pakkuja lõpparuande, kus on selgelt välja toodud EL-i kõrgetasemelist autentimisvahendit omava isiku Eesti e-teenuste kasutamise võimekuse lahenduse tulevikuvisioon koos kasutajaliidese prototüübi ja kõrgtaseme arhitektuuri kirjelduse ning rakendamise tegevusplaaniga (teekaart) ja selle indikatiivse eelarvega. Lõpparuanne annab tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevustest ja tulemitest. Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles. 3.5.2. Töö tulemusena peavad selguma vastused (punktis 3.3.2.1 ja 3.3.2.2.) esitatud küsimustele. Küsimused kuuluvad projekti juhtrühmas jooksvalt arutamisele, täpsustamaks vastavalt juba toimunud analüüsi etapile suundumust ja vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimist. 3.5.3. Eriosa analüüsiga hõlmatavad kuni 3 teenust lepitakse kokku juhtrühmas Töövõtjaga. 6 3.5.4. Töö vahearuanne esitatakse vastavalt Töövõtja projektiplaanile (soovitavalt 12 nädalat peale hankelepingu sõlmimist) ning sisaldab seni läbiviidud Töö vahetulemeid. 3.5.5. Töö Tulem peab andma Hankijale aluse lahenduse edasiarenduste kavandamiseks, Koostatud on nõuetekohane analüüsi dokument, mida on võimalik kasutada IT-arenduse alusdokumendina. 3.5.6. Pakkuja koostab lõpparuandele lisaks analüüsi eesti ja inglise keelse lühikokkuvõte töö tulemite kohta (2 lk; vähemalt 5000 tähemärki). 3.5.7. Tulem: Hankedokumendi Lisa 1 tehnilisele kirjeldusele vastav analüüs on läbi viidud ja analüüsi vahearuanne ning lõpparuanne (sh protokollid, eestikeelne kokkuvõte, lühikokkuvõte ja muu koostatud dokumentatsioon) on koostatud. 4. Töö juhtimine 4.1. Töö teostamise juhtimine toimub järgmiselt: 4.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle nõuded, veendub nende täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega; 4.1.2. Töövõtja juhib töö koostamist ja koostab töö; 4.2 Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on: - jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid; - osalemine aruteludes ja töötubades; - tööde käigu kontroll, sh kokkuvõtete kinnitamine; - lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine. 4.3. Töö teostamise protsessi juhib Töövõtja. Töövõtja ülesanded on: - juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine (s.h. valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid); - töö aluseks olevate analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; - väliste osapoolte kaasamine ja/või intervjuude ning töötubade läbiviimine; - arutelude, koosolekute, töötubade või muude Tööga seotud ürituste korraldamine; - tegevusplaani ja indikatiivse eelarve koostamine; - tasuvusanalüüsi koostamine, - töö teostamine ja projektist kokkuvõtete tegemine, sh vahekokkuvõtte tegemine. 5. Töö teostamise aeg 5.1. Töö teostamise aeg on hiljemalt 24-ndal nädalal arvates hankelepingu sõlmimist. 5.2. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab projekti juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad tehnilisele kirjeldusele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist Täitja poolt tehakse Töö eest tasumise väljamakse. 6. Tellijapoolne meeskond 6.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond: 6.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna esindaja; 6.1.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna esindaja; 6.1.3 Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja; 6.1.4 Siseministeeriumi esindaja. 6.1.5. Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse esindaja 7 6.2 Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. 8 Käskkirja Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse Hankedokument Riigihange Arendustöö nõustamisteenused (CPV kood 73220000-0) SISUKORD 1. Üldandmed ........................................................................................................................................ 3 2. Hankelepingu ese ...............................................................................................................................3 3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ........................................................................................................... 3 4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ........................................................ 4 5. Pakkumuse koosseis ...........................................................................................................................5 6. Pakkumuse maksumus ....................................................................................................................... 6 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................................ 6 8. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................................... 6 9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine ................................................................................................ 7 10. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ............................................................................ 7 11. Hankelepingu tingimused .............................................................................................................. 10 Lisad ..................................................................................................................................................... 10 HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ............................................................................................................. 10 HD Lisa 2 – Lepingu projekt ................................................................................................................. 10 HD Lisa 3 – Meeskonna kinnituskiri ..................................................................................................... 10 HD Lisa 4 – Maksumuse vorm .............................................................................................................. 10 HD Lisa 5 – Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt............................................................. 10 2 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr.70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: lihthange. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna siseturuosakonna siseturu toimimise talituse juhataja Andres Ruubas, tel: +372 6 397 662, e-post: [email protected] 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija1) kutsub esitama pakkumust töö „Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse“ (hankelepingu ese) teostamiseks riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemid on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3.Hankija eeldab, et hankeleping kestab 24 nädalat arvates lepingu sõlmimisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast, mis on märgitud riigihangete registri e- keskkonnas üldandmete lehel . 1 Hankija ja Tellija mõisteid eristatakse hankedokumendi lisades asjakohasusele vastavalt 3 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse e- riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele. 4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui üks päev (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Pakkumuses tuleb esitada: 5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.1.1.1. Töö läbiviimise metoodika ja lepingu täitmise tulemite kirjeldus; 5.1.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas, kui on plaanis, siis intervjuude arv, töötubade arv, koos maksimaalse osalejate arvuga ning lepingu täitmise tulemite saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 5.1.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.1.1.4. Meeskonna koosseis ja selle liikmete valiku põhjendus; 5.1.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.1.2. Pakkumuse maksumus, mis esitatakse hankedokumendi Lisa 4 maksumuse vormil; 5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud; 5.1.4. Hankepass, mis esitatakse riigihangete registris etteantud vormil; 5.1.5. Vajadusel volikirjad, sh: 5.1.5.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 5 5.1.5.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 5.1.7 Juhul kui pakkuja tugineb teise ettevõtja vahenditele, tuleb esitada kinnitus, et pakkuja ja teine ettevõtja vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 5.1.8. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 50 000 euro ilma käibemaksuta. 6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 7.1.2 hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgmised eksperdid: 6 - valdkonnaekspert/õiguse ekspert; - ärianalüütik; - infosüsteemide analüütik/prototüüpija. Valdkonnaekspert/õiguse ekspert peab omama vähemalt 3-aastast eksperdikogemust IT tehnoloogia (s.h teadmised isikusamasuse tuvastamise meetodite, elektroonilise identiteedi, tarkvara arhitektuuri ja andmebaaside kohta) valdkonnas ning IT õiguse eksperdina analüüsiprojektides. Ärianalüütik peab omama teadus- või analüütika alast töökogemust vähemalt 3 (kolmes) infosüsteemide või protsesside kaardistamise projektis, mille maksumus on olnud vähemalt 15 000 eurot (ilma km) iga projekti kohta. Infosüsteemide analüütik/prototüüpija peab olema osalenud infosüsteemide analüütikuna või prototüübi koostajana vähemalt 3 (kolme) infosüsteemi loomise ja juurutamise või modifitseerimise projektis. 8.2. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte rolli projektimeeskonnas. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal meeskonna komplekteerimisel otsustusvabadus. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele. 8.3. Pakkumuses nimetatud ekspertide vahetamine on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal ning meeskonna liiget võib vahetada vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1. nõutud informatsiooni. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 7 10.1. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt punkt 10.5): 10.2. Hankekomisjoni liikmete poolt pakkumusele antud punktid liidetakse sisu hindamiskriteeriumi alamkriteeriumide lõikes ja arvutatakse seejärel aritmeetiline keskmine. Pakkumuse sisu hindamiskriteeriumi ja maksumuse eest saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 10.3. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe sisu hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi eest 0 punkti. Vastav pakkumus lükatakse tagasi. 10.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte pakkumise maksumuse eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 10.5. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: I hindamiskriteerium - sisukriteerium – Ülesande püstitusest arusaamine. Sisukriteerium koosneb viiest võrdse osakaaluga alamkriteeriumist, mis on toodud punktis 10.6.2. Maksimaalselt on võimalik saada kuni 60 punkti; II hindamiskriteerium – hinnakriteerium (pakkumuse maksumus), kuni 40 punkti. 10.6. Hindamismetoodika kirjeldus: 10.6.1. sisukriteeriumi – puhul hinnatakse Pakkuja poolset ülesande püstitusest arusaamist Tööde sisulise kirjelduse põhjal, mis sisaldab punktis 5.1.1. toodud teavet. Pakkumise hindamine toimub punktis 10.6.2. nimetatud alamkriteeriumite alusel. Hankekomisjoni liikmetelt saadud punktid alamkriteeriumite osas summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Alamkriteeriumile saab anda väärtuspunkte vahemikus 0 kuni 12 väärtuspunkti, ühepunktilise intervalliga. Hankekomisjoni liikmed hindavad iga esitatud pakkumust eraldiseisvalt. 10.6.2. sisukriteeriumi punktid saadakse tabelis nimetatud alamkriteeriumitele antavate punktide summeerimise tulemusena: Alamkriteerium 9-12p 5-8p 1-4p 0p Metoodika valik Metoodika valik Metoodika valik Metoodika Pakkumine ei on täielikult on suures osas valikus esineb ole kooskõlas kooskõlas hanke kooskõlas hanke puudujääke ülesande eesmärkidega eesmärkidega. hanke püstitusega. Pakkuja Pakkuja on eesmärkide 8 põhjendab põhjendanud saavutamiseks. põhjalikult valitud Pakkuja ei ole valitud metoodika põhjendanud metoodika kooskõla valitud kooskõla tehnilise metoodikat. tehnilise kirjeldusega. kirjeldusega. Tegevuste loend Hanke Hanke Hanke ja kirjeldus, sh eesmärkide eesmärkide eesmärkide intervjuude, saavutamiseks saavutamiseks saavutamiseks töötubade arv kui vajalikud vajalikud vajalike tegevuste on plaanis läbi tegevused on tegevused on kirjeldustes viia täielikult suures osas esineb kooskõlas hanke kooskõlas hanke puudujääke tehnilise tehnilise hanke tehnilise kirjelduse ja kirjelduse ja kirjelduse ja hanke hanke hanke eesmärkidega. eesmärkidega. eesmärkidega. Tegevuste Tegevuste Tegevuste loendis on loendis on välja loendis on välja intervjuude ja toodud toodud napp töötubade arv intervjuude ja intervjuude ja (koos osalejate töötubade arv töötubade arv arvuga) toodud, (koos osalejate (koos osalejate koos arvuga), kuid arvuga). argumenteeritud põhjendatud põhjendusega. valikuid vähesel määral Tegevuste ja Projektiplaan ja Projektiplaan ja Projektiplaanis ja tööde ajakava on ajakava on ajakavas esineb projektiplaan täielikult suures osas puudujääke kooskõlas hanke kooskõlas hanke hanke tehnilise tehnilise tehnilise kirjelduse ja kirjelduse ja kirjelduse ja hanke hanke hanke eesmärkidega eesmärkidega eesmärkidega Meeskond Meeskonna Meeskonna Meeskonna liikmete arv ja liikmete arv ja liikmete arv ja kompetentsid on kompetentsid on kompetentside täielikult suures osas osas esineb kooskõlas hanke kooskõlas hanke puudujääke tehnilise tehnilise hanke tehnilise kirjelduse ja kirjelduse ja kirjelduse ja eesmärkidega eesmärkidega eesmärkidega Riskide Riskid on Riskid on Puudujääkidega hindamine kaardistatud ja kaardistatud ja on kaardistatud tegevused nende tegevused nende riskid ja maandamiseks maandamiseks tegevused nende on põhjalikult on suures osas maandamiseks koostatud. koostatud. 9 10.6.3. hinnakriteeriumi puhul hinnatakse pakkumuse maksumust. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse madalaima maksumusega Pakkumusele, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: “väärtuspunktid” = “kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Lepingu projekt HD Lisa 3 – Meeskonna kinnituskiri HD Lisa 4 – Maksumuse vorm HD Lisa 5 – Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt 10 HD Lisa 5 Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „xxx“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Tööde maksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Nimetus ja täitmise tähtaeg Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes tundides eurodes (KMita ja KMiga) 1 Kokku Teostatud tööde kirjeldus: Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hankedokumendi ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Poolte allkirjad: Tellija volitatud esindaja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ……. ametinimetus Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud lihthanke „Analüüs Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele, läbi turvalise digitaalse suhtluse“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); Lisa 4 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 1 Tehniline kirjeldus. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud punktile 5.1. hiljemalt 24 nädala jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse 100% lepingu Täitjale pärast punktis 2.1 nimetatud Töö esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Lisaks peavad enne arve esitamist olema üle antud ja heaks kiidetud töö vahearuanne (HD Lisa 1 p. 3.5.4.) ja lõppraport ning lühikokkuvõte (HD Lisa 1 p 3.5). 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktis 3.1. sätestatutele Täitja nimetatud arveldusarvele ... . 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile ( https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisas 1 toodud nõuetele; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 5.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ja riigihanke alusdokumendile ning Tellija esitatud pakkumusele ning andma töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 Tellija nõudel esitama vastavalt kohtumisel kokkulepitud ajal läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollid Tellijale ja seotud osapooltele 5.2.4 teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 5.2.5 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.6 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 5.2.7 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 5.2.8 vahetama meeskonna liikme vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu kui tekib vajadus meeskonnaliikme vahetamiseks Meeskonna liikme vahetamiseks peab Täitjal olema Tellija kirjalik nõusolek; 5.2.9 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise korraldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 10% Töö maksumusest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamise tähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemid on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Andres Ruubas e-post: [email protected], telefon +372 6397662 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Kui Täitja asendab oma esindaja teisega, selgitab ka teisele Poolele muudatusest tulenevad riskid ning Täitja poolt rakendatavad nende riskide maandamise meetmed. Poolte rekvisiidid Tellija: Täitja: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel