Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 23.11.2020 nr 1.4-3/1111
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse
„Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja
selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete
menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid
menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, SS_m_eelnou_12112020.docx;
2. Seletuskiri, SK_SS_16112020.docx.
Margus Proses
625 6571
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
KAVAND 12.11.2020
SELETUSKIRI
maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80
„Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes
rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded
nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine”
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded
sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud
veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste
teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine” eelnõu (edaspidi
eelnõu) on välja töötatud loomakaitseseaduse (RT I, 13.03.2019, 16) § 3 lõike 4 punkti 1, § 9
lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine
loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” (RT I, 26.08.2015, 7) punktide 4 ja
5 alusel. Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga parandada sigade heaolu ning muuta loomapidaja
ja järelevalveasutuse jaoks õiguslikult selgemaks, millistel asjaoludel on sigade silmahammaste
ja sabade lõikamine näidustatud.
Euroopa Komisjon on võtnud sabade rutiinse lõikamise lõpetamise ja sigade heaolu parandamise
üheks prioriteediks. Komisjon on palunud liikmesriikidel esitada tegevuskavad, milles
kirjeldatakse pädeva asutuse riigisiseseid tegevusi sigade heaolu tõstmiseks. Euroopa Liidu
liikmesriikides on sigade sabade rutiinne lõikamine olnud keelatud nõukogu direktiivi
91/630/EMÜ kohaselt alates 1994. aastast. Ka kehtivas nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ, milles
sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.02.2009, lk 5–13), on sätestatud sigade
sabade rutiinse lõikamise keeld. Keelule vaatamata lõigatakse tänaseni paljudes liikmesriikides
sigade sabasid rutiinselt selle asemel, et pakkuda sigadele paremat pidamiskeskkonda ja
rakendada muid sigade heaolu tagamise meetmeid. Erandina on näiteks Soomes ja Rootsis sigadel
saba lõikamine täielikult keelatud.
Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) kirjeldas oma 06.05.2019. a kirjas nr 15.1-1/12419
maaeluministrile järelevalvetegevuse käigus ilmnenud probleeme ja esitas ettepanekud olukorra
lahendamiseks. VTA ettepanek on muuta põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr
80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes
rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende
menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” (edaspidi määrus nr
80) § 18 lõiget 2 ja sõnastada see säte täpsemalt, kasutades nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ
sõnastust.
Loomakaitseseaduse § 9 lõike 2 kohaselt on põrsaste sabasid lubatud lõigata üksnes juhul, kui
see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.
Määruse nr 80 § 18 lõike 2 kohaselt on lubatud lõike 1 punktides 1–3 nimetatud veterinaarseid
menetlusi rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi
kõrvadel, sabal või udaral. Tegelikkuses neid nõudeid suuremates ettevõtetes ei täideta. VTA
hinnangul on praegune sõnastus liiga umbmäärane ega võimalda vältida sabade ennetavat
rutiinset lõikamist. Näiteks on võimalik põhjendada sabade lõikamist ka sellistel juhtudel, mille
puhul sigadel on vigastusi esinenud kunagi ammu, kuid praegu nähtavad vigastused puuduvad,
1
või kui sigadel esineb praegu nähtavaid vigastusi, kuid sigade heaolutaset pole erinevate
ennetavate meetmete rakendamisega parandatud enne lõikamise kasuks otsustamist, või kui
seapidajad on väidetavalt proovinud kõiki meetodeid, kuid need pole aidanud sabade närimist
ettevõttes vähendada. Loomapidajal puudub sõnaselge kohustus pidada arvestust sabade närimise
ja muude voomade vältimiseks rakendatud ennetavate meetmete üle.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna
loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6572,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166,
[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni
Kohal (625 6165,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 80 § 18 lõiget 2. Muudatuse tulemusena ei tohi
loomapidaja enam põrsaste silmahambaid ja sabasid regulaarselt, see tähendab ennetavalt lõigata.
Eelduseks, et silmahammaste ja sabade lõikamist üldse tohib kavandada, on eelnõu kohaselt
asjaolu, et sigade pidamisel rühmadena tuvastatakse sigadel teiste sigade poolt tekitatud vigastusi
nisadel, kõrvadel ja sabadel. Enne, kui veterinaararst saab teha otsuse sigade silmahammaste või
sabade lõikamise kohta, peab loomapidaja olema rakendanud muid ennetavaid meetmeid sabade
vigastamise vältimiseks. Silmahambaid ja sabasid võib lõigata alles siis, kui muud ennetavad
meetmed pole andnud tulemust, sabade vigastamine teiste sigade poolt jätkub ja ettevõtet
teenindav veterinaararst on teinud otsuse sekkuda kirurgiliselt. Terved sabad ja vigastuste
puudumine sigade põskedel ja kõrvadel on oluline loomapõhine heaoluindikaator. Selline
lahendus on kooskõlas nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ nõuetega.
Praeguse levinud praktika kohaselt kasutab intensiivse tootmisega tegelev seapidaja sabade
vigastamise ennetamiseks sabade rutiinset amputeerimist, mitte muid heaolu tõstvaid meetmeid.
Sellisteks heaolu tõstvateks meetmeteks on näiteks sigade rühmasisese konkurentsi vähendamine,
nõuetekohaste tegelusmaterjalide kasutamine, ümbergrupeerimise vältimine, optimaalne
loomkoormus sulgudes, agressiivsete loomade ja ohvrite eraldamine, loomade õigeaegne ravi ja
nõuetekohane mikrokliima, sealhulgas ventilatsioon. Põhirõhk peaks olema just
tegelusmaterjalide kasutamisel ja kisklemise vältimisel. Tegelusmaterjalideks võivad VTA
hinnangul olla näiteks järgmised materjalid: suhkrupeedi graanulid, linafiiber, torulõigud, tseoliit,
rippuvad tuhaplokid, rippuvad klotsid, lubjasõmerik, torbikud, pallid, põhukorvid, plastpudelid,
naturaalsest materjalist köiejupid, saepuru, lauajupid, ketid, kotiriie, tühjad kanistrid, põhk,
puuhalud, luuad, paberkotid, ajalehed, söödaketid, spetsiaalsed lelud tootjatelt, kasutatud
jalanõud, rippuvad jooturid, sügavamad põhukastid, voolikujupid ja muud materjalid. Sigade
heaolu tõstvate meetmete olulisusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Sabade amputeerimine on
seapidaja jaoks lihtsam ja odavam kui sigade heaolu tõstmine ja neile liigiomase käitumise
võimaldamine. Kui seale võimaldada piisavalt muud tegevust ja vältida stressiallikaid, siis
vähendab see tema vajadust närida liigikaaslaste sabasid. Sabade närimine ilmneb ettevõttes
tavaliselt puhangutena ilmastiku järsul muutusel või muude stressorite toimel. Seega tuleb
kõigepealt välja selgitada põhjus, see likvideerida ja tagada sigadele piisavalt tegelusvõimalusi.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse nr 80 § 18 lõigetega 3 ja 4. Lõikes 3 täpsustatakse
nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ I lisa 1. peatüki punkti 8 sõnastuse eeskujul, et kuldi kihvade
lühendamine on lubatud vajaduse korral teiste sigade vigastamise vältimiseks või ohutuse
tagamiseks.
Lõikes 4 kehtestatakse nõue loomapidaja tegevuse üle peetava arvestuse kohta. Eelnõu kohaselt
peab loomapidaja pidama arvestust sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ettevõttes
2
rakendatud meetmete üle. Nimetatud arvestuses peab kajastuma veterinaararsti otsus sigade
silmahammaste või sabade lõikamise vajaduse kohta. Sellist arvestust tuleb pidada kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. See hõlbustab oluliselt järelevalveametniku tööd ja aitab
vältida erinevaid arusaamisi nõuete täitmisest.
Eelnõu punktiga 3 ajakohastatakse määruse nr 80 normitehniline märkus. Normitehnilist
märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625 ((ELT L
95, 07.04.2017, lk 1–142), millega on muudetud nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ.
Eelnõus sätestatud muudatustega täpsustatakse määruse nr 80 sõnastust, viies see paremini
kooskõlla nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ sõnastusega ja parandades seeläbi sigade heaolu.
Loomapidajale antakse selgemad juhised eespool nimetatud sabade närimise probleemiga
tegutsemiseks ja järelevalveasutusele luuakse võimalus paremini välja selgitada, kas loomapidaja
on teinud olulisi pingutusi, et vältida sigade sabade närimist muul moel kui kirurgiline sekkumine.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas põllumajandusloomade kaitse Euroopa
konventsiooniga (EÜT L 323, 17.11.1978, lk 14–22), nõukogu direktiiviga 98/58/EÜ, mis
käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 08.08.1998, lk 23–27) ja nõukogu
direktiiviga 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47,
18.02.2009, lk 5–13).
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega kaasneb mõju majandusele ning riigiasutuse korraldusele.
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtgrupp: seapidajad.
Kaasnev mõju: Eestis on 27 seapidajat, kes peavad aretuskarja, kus võib olla vajalik tegeleda
sabade vigastamise vältimisega. Sigade heaolu on tootmise seisukohast piisavalt oluline, et selle
tõstmisesse investeerida. Määruse nr 80 muutmine võib tuua osale seapidajatele kaasa vajaduse
muuta töökorraldust ja pidamistingimusi. Eelkõige tuleb jälgida tegelusmaterjalide olemasolu ja
neid õigeaegselt vaheldada ja uuendada ning jälgida, et loomade arv ühes grupis oleks
optimaalne. Tegelusmaterjalidega seotud lisakulu ei ole suur, sest nende hind on üldiselt madal.
Pidada tuleb ka arvestust sabade närimise ja muude voomade vältimiseks rakendatud ennetavate
meetmete üle.
Mõju olulisus: mõju saab hinnata väheoluliseks, kuna sellega ei kaasne suurte investeeringute
vajadust ja see ei hõlma suurt arvu seapidamisettevõtteid.
Mõju valdkond: mõju riigiasutusele.
Mõju sihtgrupp: VTA.
Kaasnev mõju: määruse nr 80 muutmisega muutub regulatsioon järelevalveasutusele selgemaks,
võimaldades järelevalve käigus teha otsuseid kiiremini ja paremini hinnata, kas loomade heaolu
tagamiseks tehtud tegevused on asjakohased ja piisavad.
Mõju olulisus: mõju järelevalveasutusele saab hinnata siiski väheoluliseks, kuna töökoormus ei
muutu oluliselt ning määruses nr 80 tehtav muudatus puudutab väikest arvu ettevõtteid.
Määruse nr 80 muudatused ei mõjuta regionaalset töökorraldust ega kohalike omavalitsuste tööd.
Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.
3
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi avalikule sektorile. Määruse
rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega
tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse esitamiseks
PRIAle, VTAle, Eesti Tõusigade Aretusühistule, Eesti Seakasvatajate Liidule, Eesti
Loomaarstide Ühingule ja Eesti Loomakaitse Seltsile.
4
EELNÕU
MÄÄRUS 12.11.2020
. .2020 nr …..
Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80
„Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või
ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete
menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded
nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku
ettevalmistusele” muutmine
Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1, § 9 lõike 4 ning Vabariigi
Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate
õigusaktide kehtestamiseks” punktide 4 ja 5 alusel.
Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määrust nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks
ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste
loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi
teostava isiku ettevalmistusele” muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt.
Silmahammaste ja saba lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui emiste nisadel või teiste sigade
kõrvadel või sabadel esineb vigastusi ning muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust
arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei
ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb
veterinaararst.”;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud veterinaarset menetlust on lubatud teha vajaduse korral teiste
sigade vigastamise vältimiseks või ohutuse tagamiseks.
(4) Teave lõikes 2 nimetatud muude ennetavate meetmete ning veterinaararsti otsuse kohta peab
kajastuma loomapidaja tegevuse üle peetavas arvestuses kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.”;
3) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L
47, 18.02.2009, lk 5–13), muudetud määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–
142).”.
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-1428 - Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46e48b02-2c99-4cfa-af95-d67536534109
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46e48b02-2c99-4cfa-af95-d67536534109?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main