dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. november 2020
Viit
2-8/20-0028/7115
Registreeritud
23. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0028
Vastutaja
Karl Stern (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
7. detsember 2020

Failid

  • 📎EIS_esituskiri_231120_3_.asice720 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Meie: 23.11.2020 nr 1.4-3/1111 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, SS_m_eelnou_12112020.docx; 2. Seletuskiri, SK_SS_16112020.docx. Margus Proses 625 6571 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 KAVAND 12.11.2020 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine” eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud loomakaitseseaduse (RT I, 13.03.2019, 16) § 3 lõike 4 punkti 1, § 9 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” (RT I, 26.08.2015, 7) punktide 4 ja 5 alusel. Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga parandada sigade heaolu ning muuta loomapidaja ja järelevalveasutuse jaoks õiguslikult selgemaks, millistel asjaoludel on sigade silmahammaste ja sabade lõikamine näidustatud. Euroopa Komisjon on võtnud sabade rutiinse lõikamise lõpetamise ja sigade heaolu parandamise üheks prioriteediks. Komisjon on palunud liikmesriikidel esitada tegevuskavad, milles kirjeldatakse pädeva asutuse riigisiseseid tegevusi sigade heaolu tõstmiseks. Euroopa Liidu liikmesriikides on sigade sabade rutiinne lõikamine olnud keelatud nõukogu direktiivi 91/630/EMÜ kohaselt alates 1994. aastast. Ka kehtivas nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.02.2009, lk 5–13), on sätestatud sigade sabade rutiinse lõikamise keeld. Keelule vaatamata lõigatakse tänaseni paljudes liikmesriikides sigade sabasid rutiinselt selle asemel, et pakkuda sigadele paremat pidamiskeskkonda ja rakendada muid sigade heaolu tagamise meetmeid. Erandina on näiteks Soomes ja Rootsis sigadel saba lõikamine täielikult keelatud. Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) kirjeldas oma 06.05.2019. a kirjas nr 15.1-1/12419 maaeluministrile järelevalvetegevuse käigus ilmnenud probleeme ja esitas ettepanekud olukorra lahendamiseks. VTA ettepanek on muuta põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” (edaspidi määrus nr 80) § 18 lõiget 2 ja sõnastada see säte täpsemalt, kasutades nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ sõnastust. Loomakaitseseaduse § 9 lõike 2 kohaselt on põrsaste sabasid lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Määruse nr 80 § 18 lõike 2 kohaselt on lubatud lõike 1 punktides 1–3 nimetatud veterinaarseid menetlusi rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabal või udaral. Tegelikkuses neid nõudeid suuremates ettevõtetes ei täideta. VTA hinnangul on praegune sõnastus liiga umbmäärane ega võimalda vältida sabade ennetavat rutiinset lõikamist. Näiteks on võimalik põhjendada sabade lõikamist ka sellistel juhtudel, mille puhul sigadel on vigastusi esinenud kunagi ammu, kuid praegu nähtavad vigastused puuduvad, 1 või kui sigadel esineb praegu nähtavaid vigastusi, kuid sigade heaolutaset pole erinevate ennetavate meetmete rakendamisega parandatud enne lõikamise kasuks otsustamist, või kui seapidajad on väidetavalt proovinud kõiki meetodeid, kuid need pole aidanud sabade närimist ettevõttes vähendada. Loomapidajal puudub sõnaselge kohustus pidada arvestust sabade närimise ja muude voomade vältimiseks rakendatud ennetavate meetmete üle. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6572, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 80 § 18 lõiget 2. Muudatuse tulemusena ei tohi loomapidaja enam põrsaste silmahambaid ja sabasid regulaarselt, see tähendab ennetavalt lõigata. Eelduseks, et silmahammaste ja sabade lõikamist üldse tohib kavandada, on eelnõu kohaselt asjaolu, et sigade pidamisel rühmadena tuvastatakse sigadel teiste sigade poolt tekitatud vigastusi nisadel, kõrvadel ja sabadel. Enne, kui veterinaararst saab teha otsuse sigade silmahammaste või sabade lõikamise kohta, peab loomapidaja olema rakendanud muid ennetavaid meetmeid sabade vigastamise vältimiseks. Silmahambaid ja sabasid võib lõigata alles siis, kui muud ennetavad meetmed pole andnud tulemust, sabade vigastamine teiste sigade poolt jätkub ja ettevõtet teenindav veterinaararst on teinud otsuse sekkuda kirurgiliselt. Terved sabad ja vigastuste puudumine sigade põskedel ja kõrvadel on oluline loomapõhine heaoluindikaator. Selline lahendus on kooskõlas nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ nõuetega. Praeguse levinud praktika kohaselt kasutab intensiivse tootmisega tegelev seapidaja sabade vigastamise ennetamiseks sabade rutiinset amputeerimist, mitte muid heaolu tõstvaid meetmeid. Sellisteks heaolu tõstvateks meetmeteks on näiteks sigade rühmasisese konkurentsi vähendamine, nõuetekohaste tegelusmaterjalide kasutamine, ümbergrupeerimise vältimine, optimaalne loomkoormus sulgudes, agressiivsete loomade ja ohvrite eraldamine, loomade õigeaegne ravi ja nõuetekohane mikrokliima, sealhulgas ventilatsioon. Põhirõhk peaks olema just tegelusmaterjalide kasutamisel ja kisklemise vältimisel. Tegelusmaterjalideks võivad VTA hinnangul olla näiteks järgmised materjalid: suhkrupeedi graanulid, linafiiber, torulõigud, tseoliit, rippuvad tuhaplokid, rippuvad klotsid, lubjasõmerik, torbikud, pallid, põhukorvid, plastpudelid, naturaalsest materjalist köiejupid, saepuru, lauajupid, ketid, kotiriie, tühjad kanistrid, põhk, puuhalud, luuad, paberkotid, ajalehed, söödaketid, spetsiaalsed lelud tootjatelt, kasutatud jalanõud, rippuvad jooturid, sügavamad põhukastid, voolikujupid ja muud materjalid. Sigade heaolu tõstvate meetmete olulisusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Sabade amputeerimine on seapidaja jaoks lihtsam ja odavam kui sigade heaolu tõstmine ja neile liigiomase käitumise võimaldamine. Kui seale võimaldada piisavalt muud tegevust ja vältida stressiallikaid, siis vähendab see tema vajadust närida liigikaaslaste sabasid. Sabade närimine ilmneb ettevõttes tavaliselt puhangutena ilmastiku järsul muutusel või muude stressorite toimel. Seega tuleb kõigepealt välja selgitada põhjus, see likvideerida ja tagada sigadele piisavalt tegelusvõimalusi. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse nr 80 § 18 lõigetega 3 ja 4. Lõikes 3 täpsustatakse nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ I lisa 1. peatüki punkti 8 sõnastuse eeskujul, et kuldi kihvade lühendamine on lubatud vajaduse korral teiste sigade vigastamise vältimiseks või ohutuse tagamiseks. Lõikes 4 kehtestatakse nõue loomapidaja tegevuse üle peetava arvestuse kohta. Eelnõu kohaselt peab loomapidaja pidama arvestust sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ettevõttes 2 rakendatud meetmete üle. Nimetatud arvestuses peab kajastuma veterinaararsti otsus sigade silmahammaste või sabade lõikamise vajaduse kohta. Sellist arvestust tuleb pidada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See hõlbustab oluliselt järelevalveametniku tööd ja aitab vältida erinevaid arusaamisi nõuete täitmisest. Eelnõu punktiga 3 ajakohastatakse määruse nr 80 normitehniline märkus. Normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625 ((ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), millega on muudetud nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ. Eelnõus sätestatud muudatustega täpsustatakse määruse nr 80 sõnastust, viies see paremini kooskõlla nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ sõnastusega ja parandades seeläbi sigade heaolu. Loomapidajale antakse selgemad juhised eespool nimetatud sabade närimise probleemiga tegutsemiseks ja järelevalveasutusele luuakse võimalus paremini välja selgitada, kas loomapidaja on teinud olulisi pingutusi, et vältida sigade sabade närimist muul moel kui kirurgiline sekkumine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooniga (EÜT L 323, 17.11.1978, lk 14–22), nõukogu direktiiviga 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 08.08.1998, lk 23–27) ja nõukogu direktiiviga 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.02.2009, lk 5–13). 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega kaasneb mõju majandusele ning riigiasutuse korraldusele. Mõju valdkond: majanduslik mõju. Mõju sihtgrupp: seapidajad. Kaasnev mõju: Eestis on 27 seapidajat, kes peavad aretuskarja, kus võib olla vajalik tegeleda sabade vigastamise vältimisega. Sigade heaolu on tootmise seisukohast piisavalt oluline, et selle tõstmisesse investeerida. Määruse nr 80 muutmine võib tuua osale seapidajatele kaasa vajaduse muuta töökorraldust ja pidamistingimusi. Eelkõige tuleb jälgida tegelusmaterjalide olemasolu ja neid õigeaegselt vaheldada ja uuendada ning jälgida, et loomade arv ühes grupis oleks optimaalne. Tegelusmaterjalidega seotud lisakulu ei ole suur, sest nende hind on üldiselt madal. Pidada tuleb ka arvestust sabade närimise ja muude voomade vältimiseks rakendatud ennetavate meetmete üle. Mõju olulisus: mõju saab hinnata väheoluliseks, kuna sellega ei kaasne suurte investeeringute vajadust ja see ei hõlma suurt arvu seapidamisettevõtteid. Mõju valdkond: mõju riigiasutusele. Mõju sihtgrupp: VTA. Kaasnev mõju: määruse nr 80 muutmisega muutub regulatsioon järelevalveasutusele selgemaks, võimaldades järelevalve käigus teha otsuseid kiiremini ja paremini hinnata, kas loomade heaolu tagamiseks tehtud tegevused on asjakohased ja piisavad. Mõju olulisus: mõju järelevalveasutusele saab hinnata siiski väheoluliseks, kuna töökoormus ei muutu oluliselt ning määruses nr 80 tehtav muudatus puudutab väikest arvu ettevõtteid. Määruse nr 80 muudatused ei mõjuta regionaalset töökorraldust ega kohalike omavalitsuste tööd. Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 3 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi avalikule sektorile. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse esitamiseks PRIAle, VTAle, Eesti Tõusigade Aretusühistule, Eesti Seakasvatajate Liidule, Eesti Loomaarstide Ühingule ja Eesti Loomakaitse Seltsile. 4 EELNÕU MÄÄRUS 12.11.2020 . .2020 nr ….. Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1, § 9 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punktide 4 ja 5 alusel. Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määrust nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt. Silmahammaste ja saba lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi ning muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb veterinaararst.”; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud veterinaarset menetlust on lubatud teha vajaduse korral teiste sigade vigastamise vältimiseks või ohutuse tagamiseks. (4) Teave lõikes 2 nimetatud muude ennetavate meetmete ning veterinaararsti otsuse kohta peab kajastuma loomapidaja tegevuse üle peetavas arvestuses kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”; 3) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.02.2009, lk 5–13), muudetud määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1– 142).”. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Minister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-1428 - Põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46e48b02-2c99-4cfa-af95-d67536534109 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46e48b02-2c99-4cfa-af95-d67536534109?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →