dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. november 2020
Viit
1.10-15/2020/7102-1
Registreeritud
20. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maanteeamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-15 Riigivaraga seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-15/2020
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
20. detsember 2020

Failid

  • 📎16-2202053813-1 20.11.2020 Väljaminev kiri.asice8576 KB

Sisu (failidest)

Eksperthinnang nr 1280-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 13029002) katastriüksus (72601:001:1502) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 6 300 €, s.o. 0,35 €/m2 Märkused: Hinnatava katastriüksuse puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Vanapõllu (72601:001:1503) ja Mäetaga (72601:001:1503) kinnistutest, mis moodustasid enne jagamist (05.05.2020) ühtse terviku maatulundusmaa. Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust ning hariliku väärtuse hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk .............................................................................................................. 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine ..................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta .................................................................. 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon......................................................................... 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ............................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ......................................................................................................................................................... 5 3.2. Omandisuhted ............................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus ................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ................................................................................................................................................. 9 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................ 9 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ...................................................................................................................................... 10 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ....................................................................... 11 4.2.1. Müügitehingud..................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ......................................................................................................................... 14 4.2.3. Pakkumine ........................................................................................................................................... 15 5. Hindamine.......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus .............................................................................................................................................. 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ........................................................................ 16 5.3. Turuväärtuse hindamine .............................................................................................................................. 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 21 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 22 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 13029002) katastriüksus (72601:001:1502) Aadress Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Katastritunnus 72601:001:1502 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 18 099 m2 Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Vastavalt tellija poolt esitatud hindamistööde tellimuse tehnilisele kirjeldusele lähtutakse hariliku väärtuse hindamisel sihtotstarbest, millest on maaüksus jagamise teel moodustatud (ei lähtuta transpordimaa sihtotstarbest) ning üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi pole vajalik hinnata. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 13029002) katastriüksuse (72601:001:1502) turuväärtus: 6 300 €, s.o 0,35 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Registriosa nr 13029002 Katastriüksuse nr 72601:001:1502 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 30.07.2020 Ehitisregistri väljavõte 30.07.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 30.07.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 30.07.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 30.07.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas Tallinna kesklinnast ca 40 km 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Mikroasukoht Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Kohatu külas hajaasustuspiirkonnas, ümbruses valdavalt põllu- ja metsamaad ja üksikud talukohad, läheduses Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Kernu mõis ja Kernu paisjärv Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt, enne trassi rajamist kinnistule juurdepääs kruusakattega avalikult Aadomäe teelt, edasi 300 m üle eraomandis põllumaade. Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba ca 3 km Kernu ca 5 km Haiba ca 3 km 2,5 km 3.2. Omandisuhted Registriosa number 13029002 Omandivorm Kinnisasi Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Eesvoolu kaitsevöönd 530 530,17 2,93 Ranna või kalda veekaitsevöönd 46 RAND 45,98 0,25 Maaparandushoiuala 18093 MPS 18093,42 99,97 Elektripaigaldise kaitsevöönd 1147 ELPKV 1146,74 6,34 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 3.3. Maakasutus Katastritunnus 72601:001:1502 Ortofoto Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Pindala Hinnatav katastriüksus: 18 099 m2 Enne kinnistu jagamist: 8,91 ha Kuju, reljeef Hinnatav katastriüksus: kitsa, pikliku kujuga reljeefne maapind, kõrguste vahe kuni 7m Enne kinnistu jagamist: kompaktne, reljeefne maapind Kõlvikute koosseis Hinnatav katastriüksus: haritav maa 17 976 m2, muu maa 123 m2 Enne kinnistu jagamist: haritav maa 8,42 ha, metsamaa 0,23 ha, muu maa 0,26 ha Metsamaa info Hinnataval katastriüksusel metsamaa puudub Enne kinnistu jagamist metsamaa osakaal kogu kinnistust 2,5% Põllumaa info Hinnatava Katastriüksuse haritava maa osakaal ca 99%, Enne kinnistu jagamist haritava maa osakaal kogu maatükist 94,5%. PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297023 100% (haritav maa 262 €/ha) 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Hooned ja rajatised Katastriüksusele rajatud nelja-realine maantee, tulenevalt lähteülesandest pole üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi vajalik käsitleda. Toetuskõlblikkus On toetuskõlbulik Maaparandussüsteemid Paikneb maaparandushoiualas Haljastus Haritud põllumaad Mullastik Haritav maa jääb madala viljakuse alale. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid õhuke ja väga õhuke madalsoomuld (M’,M’’), leostunud gleimuld (Go) ja Rähkmuld (K) (vt. lisa 3). Madalsoomullad on tüüpilised rohumaamullad, sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks. Rohumaana kasutamine on vajalik ka mullakaitse seisukohalt, sest rohukamara all ei toimu intensiivset turba mineraliseerumist (turba kulumist) ja puudub tuuleerosioon. Kerge lõimisega gleimullad (Gk, Go, GI, LkG) sobivad rahuldavalt enamiku põllukultuuride kasvatamiseks ja on kergesti haritavad, kuid seejuures harimisõrnad. Looduslikelt maadelt ülesharitud mullad on toorhuumuslikud, mis harimise käigus kiiresti mineraliseeruvad ja orgaanilise aine sisaldus langeb kiiresti. Kultuurideta olekus alluvad kergesti tuuleerosioonile, seda soodustavad suured lagedad väljad. Mullad on saastumisohtlikud ja mullakaitse seisukohalt tuleks soovitada heintaimede kasvatamist. Rähkmullad (K) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne- Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Hinnatava katastriüksuse mullastik valdavalt sarnase madala viljakusega, põllukultuuride harimiseks sobiv mullastik (M’, M’’, Go). Piirded Hinnatav katastriüksus piiratud metallvõrkaiaga Enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee rajamis kinnistul piirded puudusid 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.10.2005) järgi paikneb hinnatav vara maaparandussüsteemi alal, kinnistu sihtotstarvet määratud ei ole, ehk kehtib olemasolev kasutusfunktsioon.. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, keskmise Haiba küla viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirhoumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist 1,8 ha suuruse transpordimaaga, mis paikneb Saue vallas Kohatu külas ca 40 km kaugusel Tallinnast. Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Vanapõllu (72601:001:1503) ja Mäetaga (72601:001:1503) kinnistutest uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tulenevalt lähteülesandest hindame kinnistu turuväärtust lähtuvalt katastriüksuse sihtotstarbest enne kinnistu jagamist. Enne eraldamist oli kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa. Tulenevalt kinnistu varasemast sihtotstarbest asukohast ja senisest kasutusest oli hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus haritava maana ning alternatiivsed kasutused puudusid. 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Vanapõllu (72601:001:1503) ja Mäetaga (72601:001:1503) kinnistutest uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust millest hinnatav maatükk eraldati. Seega võtame katastriüksuse turuväärtuse leidmisel aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Enne kinnistu jagamist oli tegemist kompaktse 8,91 ha suuruse madala viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 94,5%. Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Pindala, Asukoht Tehingu aeg €/ha Kirjeldus hind ha Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, osa 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla suuremast põllumassiivist hea viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa Metsanurga 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega küla Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindalaga, viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2019 aasta IV kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 suuremate teede äärde; • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Kohatu küla Kohatu küla Metsanurga küla Hüüru küla Tehingu hind (€): 31 290 31 720 50 000 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 dets.19 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Kohatu küla, Metsanurga küla, Kohatu küla, juurdepääs Anna küla, juurdepääs Asukoht, juurdepääs: juurdepääs üle juurdepääs erateelt ca avalikult teelt avalikult teelt eramaade ca 300 m 800 m Kohandus -5% 0% -5% Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, korrapärase Kompaktne, Kompaktne, kuju: korrapärase kujuga kujuga korrapärase kujuga korrapärase kujuga Kohandus 0% 0% 0% Pindala, ha: 8,91 6,85 7,92 14,91 Kohandus 0% 0% -5% Haritava maa osakaal 95% 100% 98% 95% (%): Kohandus -5% 0% 0% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% madala viljakusega hea viljakusega keskmise viljakusega madala viljakusega Mullastik: (M', M'', Go) (Ko, Kog, K) (Ko, K, Kr) (GI) Kohandus -10% -5% 0% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus : -20% -5% -10% Kohandatud hind (€/ha): 3 654 3 805 3 018 Kohanduste absoluutväärtuste 20% 5% 10% summa Osakaal lõpphinnas: 0,25 0,4 0,35 Kaalutud hind (€/ha): 3 492 914 1 522 1 056 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 914 + 1 522 + 1 056 = 3 492 €/ha, so. 0,35 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 8,91 ha x 3 492 €/ha = 31 114 € ≈ 31 000 €. Hinnatava katastriüksuse turuväärtuse saame korrutades leitud pinnaühiku väärtuse 3 492 €/ha, katastriüksuse pindalaga: 1,8099 ha x 3 492 €/ha = 6 320 € ≈ 6 300 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 13029002) katastriüksuse (72601:001:1502) turuväärtus: 6 300 €, s.o 0,35 €/m2 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1280-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L72 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 22 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 17283850) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 5 900 €, s.o. 0,33 €/m2 Märkused: Hinnatava kinnistu puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Käiba (72601:001:1097) kinnistust, mis moodustasid enne jagamist (26.03.2020) ühtse terviku maatulundusmaa. Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust ning hariliku väärtuse hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn- Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5 3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................................ 9 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ........................................................................... 11 4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14 4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15 5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ............................................................................ 16 5.3. Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................................... 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 21 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 22 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 17283850) Aadress Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Katastritunnus 72601:001:1098 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 18 021 m2 Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Vastavalt tellija poolt esitatud hindamistööde tellimuse tehnilisele kirjeldusele lähtutakse hariliku väärtuse hindamisel sihtotstarbest, millest on maaüksus jagamise teel moodustatud (ei lähtuta transpordimaa sihtotstarbest) ning üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi pole vajalik hinnata. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 17283850) turuväärtus: 5 900 €, s.o 0,33 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Registriosa nr 17283850 Katastriüksuse nr 72601:001:1098 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 12.08.2020 Ehitisregistri väljavõte 12.08.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 12.08.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 12.08.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 12.08.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saue vallas Kernu külas Tallinna kesklinnast ca 40 km Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Kernu külas, ümbruses valdavalt põllu- ja metsamaad ning üksikud elamud, läheduses Haiba küla, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Ferax Haiba lüpsifarm. Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt, enne trassi rajamist kinnistule juurdepääs asfaltkattega avalikult Riispere-Kernu teelt. Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba külas Kernu ca 2 km Haiba külas läheduses 3.2. Omandisuhted Registriosa number 17283850 Omandivorm Kinnisasi Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 1239 TEEKV 1238,69 6,87 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 3.3. Maakasutus Katastritunnus 72601:001:1098 Ortofoto Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Pindala Hinnatav kinnistu: 18 021 m2 Enne kinnistu jagamist: 6,36 ha Kuju, reljeef Hinnatav kinnistu: kitsa, pikliku kujuga, reljeef valdavalt tasane Enne kinnistu jagamist: kompaktne, reljeef valdavalt tasane Kõlvikute koosseis Hinnatav kinnistu: haritav maa 1,34 ha, looduslik rohumaa 0,40 ha, metsamaa 0,06 ha Enne kinnistu jagamist: haritav maa 3,98 ha, looduslik rohumaa 0,89 ha, metsamaa 0,06 ha, muu maa 1,43 ha (madalsoo) Metsamaa info Hinnataval kinnistul metsamaa osakaal 3,3% Enne kinnistu jagamist metsamaa osakaal kogu kinnistust 0,9% Põllumaa info Hinnatava kinnistu haritava maa osakaal 74,4%, looduslik rohumaa 22,2% Enne kinnistu jagamist haritava maa osakaal 62,6%, looduslik rohumaa 14,0%. PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297019 100% (haritav maa 313 €/ha) 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Hooned ja rajatised Kinnistule rajatud nelja-realine maantee. Tulenevalt lähteülesandest leiame kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist ja uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist, mistõttu turuväärtuse leidmisel ei ole rajatistega arvestatud. Maaparandussüsteemid Puuduvad Haljastus Haritud põllumaad ja isetekkeline looduslik haljastus Mullastik Kinnistu paikneb valdavalt keskmise viljakusega mullastikuga maa-alal ja osaliselt liigniiske madala viljakusega mullastikuga alal. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid rähkmuld, koreserikas rähkmuld (K, Kr, Kg), gleistunud leostunud muld (Kog), leostunud gleimuld (Go) (vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (40-52). Rähkmullad (K, Kr, Kg) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikus ja halb haritavus. Leostunud mullad (Ko) – Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Kerge lõimisega gleimullad (Gk, Go, GI, LkG) sobivad rahuldavalt enamiku põllukultuuride kasvatamiseks ja on kergesti haritavad, kuid seejuures harimisõrnad. Looduslikelt maadelt ülesharitud mullad on toorhuumuslikud, mis harimise käigus kiiresti mineraliseeruvad ja orgaanilise aine sisaldus langeb kiiresti. Kultuurideta olekus alluvad kergesti tuuleerosioonile, seda soodustavad suured lagedad väljad. Mullad on saastumisohtlikud ja mullakaitse seisukohalt tuleks soovitada heintaimede kasvatamist. Piirded Hinnatav kinnistu piiratud metallvõrkaiaga (loomade liikumise piiramiseks) Enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee rajamist kinnistul piirded puudusid 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringus (kehtestatud 13.10.2005) ei ole kinnistu juhtotstarvet määratud ehk kehtib olemasolev kasutusfunktsioon. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirohumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist ca 1,8 ha suuruse transpordimaaga, mis paikneb Saue vallas Kernu külas ca 40 km kaugusel Tallinnast. Hinnatav kinnistu on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Käiba (72601:001:1097) kinnistust, uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tulenevalt lähteülesandest hindame kinnistu turuväärtust lähtuvalt kinnistu sihtotstarbest enne kinnistu jagamist. Enne eraldamist oli kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa. Tulenevalt kinnistu varasemast sihtotstarbest asukohast ja senisest kasutusest oli hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus haritava maana. Hindajate hinnangul alternatiivsed kasutusfunktsioonid puuduvad. 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Käiba (72601:001:1097) kinnistust uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tellija soovil vaatleme hinnatavat kinnistut osana tervikust millest hinnatav maatükk eraldati. Seega võtame katastriüksuse turuväärtuse leidmisel aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Enne kinnistu jagamist oli tegemist kompaktse 6,36 ha suuruse keskmise viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 62,6%, loodusliku rohumaa osakaal 14% ja muu maa osakaal 22,5% (madalsoo). Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Hüüru Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindala ja viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2019 aasta IV kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede äärde; 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Kernu küla Kohatu küla Metsanurga küla Hüüru küla Tehingu hind (€): 31 290 31 720 50 000 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 dets.19 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Kohatu küla, Metsanurga küla, Kernu küla, juurdepääs Anna küla, juurdepääs Asukoht, juurdepääs: juurdepääs avalikult juurdepääs erateelt avalikult teelt avalikult teelt teelt 800m Kohandus 0% 5% 0% Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktne, kuju: ebakorrapärase kujuga korrapärase kujuga korrapärase kujuga korrapärase kujuga Kohandus 0% 0% 0% Pindala, ha: 6,36 6,85 7,92 14,91 Kohandus 0% 0% -5% 63% Haritav maa Haritava maa osakaal 14% looduslik rohumaa 100% 98% 95% (%): 23% muu maa (madalsoo) Kohandus -20% -20% -15% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% keskmise viljakusega hea viljakusega keskmise viljakusega madala viljakusega Mullastik: (K, Kr, Kog, Go) (Ko, Kog, K) (Ko, K, Kr) (GI) Persp. boniteet (40-52) Persp. boniteet (42-58) Persp. boniteet (39-47) Persp. boniteet (34-42) Kohandus -5% 0% 10% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus: -25% -15% -10% Kohandatud hind (€/ha): 3 426 3 404 3 018 Kohanduste absoluutväärtuste 25% 25% 30% summa Osakaal lõpphinnas: 0,35 0,35 0,3 Kaalutud hind (€/ha): 3 296 1 199 1 192 905 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 1 199 + 1 192 + 905 = 3 296 €/ha, so. 0,33 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 6,36 ha x 3 296 €/ha = 20 963 € ≈ 21 000 €. Hinnatava kinnistu turuväärtuse saame korrutades leitud pinnaühiku väärtuse, 3296 €/ha, kinnistu pindalaga: 1,8021 ha x 3 296 €/ha = 5 940 € ≈ 5 900 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 17283850) turuväärtus: 5 900 €, s.o 0,33 €/m2 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1281-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L78 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 22 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 14510702) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 39 000 €, s.o. 0,41 €/m2 Märkused: Hinnatava kinnistu puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Lehmiku (72601:001:1492) ja Vissi (72601:001:1500) kinnistutest, mis moodustasid enne jagamist (21.04.2020) ühtse terviku maatulundusmaa. Tellija soovil vaatleme hinnatavat kinnistut osana tervikust ning hariliku väärtuse hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk .............................................................................................................. 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine ..................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta .................................................................. 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon......................................................................... 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ............................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ......................................................................................................................................................... 5 3.2. Omandisuhted ............................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus ................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ............................................................................................................................................... 10 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile .............................................................. 10 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ...................................................................................................................................... 10 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ....................................................................... 12 4.2.1. Müügitehingud..................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ......................................................................................................................... 15 4.2.3. Pakkumine ........................................................................................................................................... 15 5. Hindamine.......................................................................................................................................................... 16 5.1. Parim kasutus .............................................................................................................................................. 16 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ........................................................................ 16 5.3. Turuväärtuse hindamine .............................................................................................................................. 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 22 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 23 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 14510702) Aadress Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Katastritunnus 72601:001:1493 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 9,4 ha Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Vastavalt tellija poolt esitatud hindamistööde tellimuse tehnilisele kirjeldusele lähtutakse hariliku väärtuse hindamisel sihtotstarbest, millest on maaüksus jagamise teel moodustatud (ei lähtuta transpordimaa sihtotstarbest) ning üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi pole vajalik hinnata. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 14510702) turuväärtus: 39 000 €, s.o 0,41 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Registriosa nr 14510702 Katastriüksuse nr 72601:001:1493 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 05.08.2020 Ehitisregistri väljavõte 05.08.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 05.08.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 05.08.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 05.08.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas Tallinna kesklinnast ca 40 km Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Haiba külas, ümbruses valdavalt põllu- ja metsamaad ning üksikud elamud, läheduses Haiba küla, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Ferax Haiba lüpsifarm. Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt, enne trassi rajamist kinnistule juurdepääs asfaltkattega avalikult Riispere-Kernu teelt. Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba külas Kernu ca 2 km Haiba külas läheduses 3.2. Omandisuhted Registriosa number 14510702 Omandivorm Kinnisasi Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Kanded registriosa III jaos 1. Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. 2. Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Märkus KAHOS § 9 alusel. 19.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.03.2020. Kanne nr. 1 on seotud tehnosüsteemide rajamise ja hooldamisega ning ei mõjuta vara turuväärtust kuna ei sega vara sihtotstarbelist kasutamist. Kanne nr. 2 puhul on tegemist vara omandamise märkusega Eesti Vabariigi kasuks. Tulenevalt lähteülesandest leiame kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist ja uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist, mistõttu turuväärtuse leidmisel ei ole antud märkusega arvestatud. Kanded registriosa IV jaos Puuduvad 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Sideehitise kaitsevöönd 606 LIIBRKV 605,91 0,64 Elektripaigaldise kaitsevöönd 140 ELPKV 140,16 0,15 Elektripaigaldise kaitsevöönd 561 ELPKV 561,01 0,6 Elektripaigaldise kaitsevöönd 180 ELPKV 180,27 0,19 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 24 TEEKV 24,37 0,03 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 5424 TEEKV 5423,66 5,77 Elektripaigaldise kaitsevöönd 36 ELPKV 35,61 0,04 Elektripaigaldise kaitsevöönd 580 ELPKV 580,45 0,62 Elektripaigaldise kaitsevöönd 591 ELPKV 591,32 0,63 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 3.3. Maakasutus Katastritunnus 72601:001:1493 Ortofoto 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Pindala Hinnatav kinnistu: 9,4 ha Enne kinnistu jagamist: 33,76 ha Kuju, reljeef Hinnatav kinnistu: kitsa, pikliku kujuga, reljeef valdavalt tasane Enne kinnistu jagamist: kompaktne, reljeef tasane Kõlvikute koosseis Hinnatav kinnistu: haritav maa 9,19 ha, looduslik rohumaa 0,17 ha, metsamaa 0,02 ha, muu maa 0,02 ha Enne kinnistu jagamist: haritav maa 32,47 ha, looduslik rohumaa 0,67 ha, metsamaa 0,52 ha, muu maa 0,10 ha Metsamaa info Hinnataval kinnistul metsamaa osakaal 0,2% Enne kinnistu jagamist metsamaa osakaal kogu kinnistust 1,5% Põllumaa info Hinnatava kinnistu haritava maa osakaal ca 97,8%, Enne kinnistu jagamist haritava maa osakaal kogu maatükist 96,2%. PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297024 100% (haritav maa 339 €/ha) Hooned ja rajatised Kinnistule rajatud nelja-realine maantee. Tulenevalt lähteülesandest leiame kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist ja uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist, mistõttu turuväärtuse leidmisel ei ole rajatistega arvestatud. Maaparandussüsteemid Puuduvad Haljastus Haritud põllumaad 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Mullastik Kinnistu paikneb osaliselt madala ja osaliselt keskmise viljakusega mullastikuga maa-alal. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid rähkmuld, koreserikas rähkmuld ja leostunud mullad (K, Kr, Ko) (vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (32-48). Rähkmullad (K) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne- Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikus ja halb haritavus. Leostunud mullad (Ko) – Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Piirded Hinnatav kinnistu osaliselt piiratud metallvõrkaiaga (loomade liikumise piiramiseks) Enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee rajamist kinnistul piirded puudusid Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.10.2005) järgi paikneb hinnatav vara elamumaa sihtotstarbelisel alal. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirohumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist 9,4 ha suuruse transpordimaaga, mis paikneb Saue vallas Haiba külas ca 40 km kaugusel Tallinnast. Hinnatav kinnistu on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Lehmiku (72601:001:1492) ja Vissi (72601:001:1500) katastriüksustest, uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tulenevalt lähteülesandest hindame kinnistu turuväärtust lähtuvalt kinnistu sihtotstarbest enne kinnistu jagamist. Enne eraldamist oli kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa. Tulenevalt kinnistu varasemast sihtotstarbest asukohast ja senisest kasutusest oli hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus haritava maana. Kernu valla üldplaneeringu alusel paikneb hinnatav kinnistu elamumaa sihtotstarbelisel alal, kuid hindajate hinnangul ei ole piirkonnas suurt nõudlust elamumaade vastu, mistõttu ei ole tegemist atraktiivse elamumaaga ning elamuarendus ei oleks hinnataval kinnistul finantsmajanduslikult otstarbekas. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatav kinnistu on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Lehmiku (72601:001:1492) ja Vissi (72601:001:1500) katastriüksustest uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamiseks. Tellija soovil vaatleme hinnatavat kinnistut osana tervikust millest hinnatav maatükk eraldati. Seega võtame kinnistu turuväärtuse leidmisel aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee trassi rajamist kinnisasjale. Enne kinnistu jagamist oli tegemist kompaktse 33,76 ha suuruse osaliselt keskmise ja osaliselt madala viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 96,2%. Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Hüüru Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindalaga, viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Võrdlustehingu nr. 1 puhul on tegemist katastriüksustega, millest hinnatav kinnistu eraldati, hindajate hinnangul on tegemist turupõhise tehinguga. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2019 aasta IV kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede äärde; • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Haiba küla Haiba küla Metsanurga küla Hüüru küla Tehingu hind (€): 104 606 31 720 50 000 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 287 4 005 3 353 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 dets.19 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 287 4 005 3 353 Asukoht, juurdepääs: Haiba küla, juurdepääs Haiba küla, juurdepääs Metsanurga küla, Anna küla, juurdepääs 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 avalikult teelt avalikult teelt juurdepääs erateelt ca avalikult teelt 800 m Kohandus 0% 5% 0% Koosneb 2-st maanteega Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, eraldatud Kompaktne, Kompaktne, kuju: korrapärase kujuga ebakorrapärase kujuga korrapärase kujuga korrapärase kujuga maatükist Kohandus 5% 0% 0% Pindala, ha: 33,76 24,4 7,92 14,91 Kohandus 0% 10% 5% Haritava maa osakaal 96% 96% 98% 95% (%): Kohandus 0% 0% 0% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% keskmise/madala keskmise/madala keskmise viljakusega madala viljakusega viljakusega viljakusega Mullastik: (Ko, K, Kr) (GI) (K, Kr, Ko) (K, Kr, Ko) Persp. boniteet (39-47) Persp. boniteet (34-42) Persp. boniteet (32-48) Persp. boniteet (32-48) Kohandus 0% -5% 5% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus : 5% 10% 10% Kohandatud hind (€/ha): 4 501 4 406 3 689 Kohanduste absoluutväärtuste 5% 20% 10% summa Osakaal lõpphinnas: 0,4 0,25 0,35 Kaalutud hind (€/ha): 4 193 1 801 1 101 1 291 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 1 801 + 1 101 + 1 291 = 4 193 €/ha, so. 0,42 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse enne jagamist saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 33,76 ha x 4 193 €/ha = 141 556 € ≈ 142 000 €. Hinnatava kinnistu turuväärtuse saame korrutades leitud pinnaühiku väärtuse 4 193 €/ha, kinnistu p indalaga: 9,4 ha x 4 193 €/ha = 39 414 € ≈ 39 000 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 14510702) turuväärtus: 39 000 €, s.o 0,41 €/m2 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 22 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1282-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L82 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 23 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 17284050) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 9 700 €, s.o. 0,44 €/m2 Märkused: Hinnatava kinnistu puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Kullamaa-Linda (72601:001:1078) kinnistust, mis moodustasid enne jagamist (20.03.2020) ühtse terviku maatulundusmaa. Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust ning hariliku väärtuse hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu rajamist kinnisasjale. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5 3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................................ 9 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ........................................................................... 11 4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14 4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15 5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ............................................................................ 16 5.3. Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................................... 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 21 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 22 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 17284050) Aadress Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Katastritunnus 72601:001:1079 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 2,21 ha Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Vastavalt tellija poolt esitatud hindamistööde tellimuse tehnilisele kirjeldusele lähtutakse hariliku väärtuse hindamisel sihtotstarbest, millest on maaüksus jagamise teel moodustatud (ei lähtuta transpordimaa sihtotstarbest) ning üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi pole vajalik hinnata. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 17284050) turuväärtus: 9 700 €, s.o 0,44 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Registriosa nr 17284050 Katastriüksuse nr 72601:001:1079 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 12.08.2020 Ehitisregistri väljavõte 12.08.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 12.08.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 12.08.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 12.08.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas Tallinna kesklinnast ca 38 km Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Kohatu külas, ümbruses valdavalt põllu- ja metsamaad ning üksikud taluhooned abihoonetega, läheduses Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja tankla. Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba külas 5 km Kernu ca 3 km Haiba külas 5 km läheduses 3.2. Omandisuhted Registriosa number 17284050 Omandivorm Kinnisasi Omanik Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866) Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 258 TEEKV 258,03 1,17 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 8842 TEEKV 8842,04 40,02 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 3.3. Maakasutus Katastritunnus 72601:001:1079 Ortofoto Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%) Pindala Hinnatav kinnistu: 2,21 ha Enne kinnistu jagamist: 9,06 ha Kuju, reljeef Hinnatav kinnistu: ebakorrapärase kujuga, reljeef valdavalt tasane Enne kinnistu jagamist: kompaktne, reljeef valdavalt tasane Kõlvikute koosseis Hinnatav kinnistu: haritav maa 1,66 ha, looduslik rohumaa 0,55 ha Enne kinnistu jagamist: haritav maa 8,49 ha, looduslik rohumaa 0,57 ha Metsamaa info Hinnataval kinnistul metsamaa puudub Enne kinnistu jagamist metsamaa puudus Põllumaa info Hinnatava kinnistu haritava maa osakaal 75,1%, looduslik rohumaa 24,9% Enne kinnistu jagamist haritava maa osakaal 93,7%, looduslik rohumaa 6,3%. PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297027 100% (haritav maa 358 €/ha) 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Hooned ja rajatised Kinnistule rajatud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu kogumistee. Tulenevalt lähteülesandest leiame kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist ja Kernu ümbersõidu rajamist, mistõttu turuväärtuse leidmisel ei ole rajatistega arvestatud. Maaparandussüsteemid Puuduvad Haljastus Haritud põllumaad ja isetekkeline looduslik haljastus Mullastik Kinnistu paikneb valdavalt hea viljakusega mullastikuga maa-alal. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid rähkmuld, koreserikas rähkmuld (K, Kr), leostunud muld (Ko, Kog), leostunud gleimuld (Go) (vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (42-58). Rähkmullad (K, Kr) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne- Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikus ja halb haritavus. Leostunud mullad (Ko) – Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Piirded Puuduvad 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringus (kehtestatud 13.10.2005) ei ole kinnistu juhtotstarvet määratud ehk kehtib olemasolev kasutusfunktsioon. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Hüüru Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirohumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist ca 2,1 ha suuruse transpordimaaga, mis paikneb Saue vallas Kohatu külas ca 38 km kaugusel Tallinnast. Hinnatav kinnistu on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Kullamaa-Linda (72601:001:1078) kinnistust, uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu rajamiseks. Tulenevalt lähteülesandest hindame kinnistu turuväärtust lähtuvalt kinnistu sihtotstarbest enne kinnistu jagamist. Enne eraldamist oli kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa. Tulenevalt kinnistu varasemast sihtotstarbest asukohast ja senisest kasutusest oli hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus haritava maana. Hindajate hinnangul alternatiivsed kasutusfunktsioonid puuduvad. 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Kullamaa-Linda (72601:001:1078) kinnistust uue Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu rajamiseks. Tellija soovil vaatleme hinnatavat kinnistut osana tervikust millest hinnatav maatükk eraldati. Seega võtame katastriüksuse turuväärtuse leidmisel aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu rajamist kinnisasjale. Enne kinnistu jagamist oli tegemist kompaktse 9,06 ha suuruse keskmise viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 93,7% ja loodusliku rohumaa osakaal 6,3%. Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindala ja viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Võrdlustehingu nr. 1 puhul on tegemist kinnistu osaga, millest hinnatav kinnistu eraldati, hindajate hinnangul on tegemist turupõhise tehinguga. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2020 aasta II kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede äärde; • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Kohatu küla Kohatu küla Metsanurga küla Haiba küla Tehingu hind (€): 31 290 31 720 104 606 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 568 4 005 4 287 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 mai.20 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 568 4 005 4 287 Kohatu küla, Metsanurga küla, Kohatu küla, juurdepääs Haiba küla, juurdepääs Asukoht, juurdepääs: juurdepääs avalikult juurdepääs erateelt ca avalikult teelt avalikult teelt teelt 800 m Kohandus 0% 5% 0% Koosneb 2-st Kompaktne, Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, korrapärase maanteega eraldatud ebakorrapärase kuju: korrapärase kujuga kujuga ebakorrapärase kujuga kujuga maatükist Kohandus 0% 0% 5% Pindala, ha: 9,06 6,85 7,92 24,4 Kohandus 0% 0% -5% Haritava maa osakaal 94% 100% 98% 96% (%): Kohandus -5% 0% 0% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% hea viljakusega keskmise/madala hea viljakusega keskmise viljakusega (Ko, Kog, K) viljakusega Mullastik: (Ko, Kog, K) (Ko, K, Kr) Persp. boniteet (42- (K, Kr, Ko) Persp. boniteet (42-58) Persp. boniteet (39-47) 58) Persp. boniteet (32-48) Kohandus 0% 5% 5% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus : -5% 10% 5% Kohandatud hind (€/ha): 4 339 4 406 4 501 Kohanduste absoluutväärtuste 5% 10% 15% summa Osakaal lõpphinnas: 0,4 0,35 0,25 Kaalutud hind (€/ha): 4 403 1 736 1 542 1 125 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 1 736 + 1 542 + 1 125 = 4 403 €/ha, so. 0,44 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse enne kinnistu jagamist saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 9,06 ha x 4 403 €/ha = 39 891 € ≈ 40 000 €. Hinnatava kinnistu turuväärtuse saame korrutades leitud pinnaühiku väärtuse, 4 403 €/ha, kinnistu pindalaga: 2,21 ha x 4 403 €/ha = 9 731 € ≈ 9 700 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 17284050) turuväärtus: 9 700 €, s.o 0,44 €/m2 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule Kernu liiklussõlm 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1283-20 Harju maakond, Saue vald, Kohatu küla, 4 Tallinn - Pärnu - Ikla tee L60 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 22 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 12314150) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 22 000 €, s.o. 0,36 €/m2 Märkused: Puuduvad Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk .............................................................................................................. 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine ..................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta .................................................................. 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon......................................................................... 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ............................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ......................................................................................................................................................... 5 3.2. Omandisuhted ............................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus ................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ................................................................................................................................................. 9 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................ 9 4. Turuülevaade ....................................................................................................................................................... 9 4.1. Majandusülevaade ........................................................................................................................................ 9 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ....................................................................... 10 4.2.1. Müügitehingud..................................................................................................................................... 13 4.2.2. Turustatavuse analüüs ......................................................................................................................... 14 4.2.3. Pakkumine ........................................................................................................................................... 14 5. Hindamine.......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus .............................................................................................................................................. 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ........................................................................ 15 5.3. Turuväärtuse hindamine .............................................................................................................................. 15 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 17 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 18 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 19 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 20 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 21 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 12314150) Aadress Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Omanik Eesti Vabariik Katastritunnus 29701:006:0427 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 6,16 ha Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud. Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Puuduvad HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 12314150) turuväärtus: 22 000 €, s.o 0,36 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Registriosa nr 12314150 Katastriüksuse nr 29701:006:0427 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875- 13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 03.08.2020 Ehitisregistri väljavõte 03.08.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 03.08.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 03.08.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 03.08.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas, Saue vallas, Kernu külas, Tallinna kesklinnast ca 40 km Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Iseloomustus Hinnatav vara paikneb hajaasustus piirkonnas Kernu ja Haiba küla vahel, ümbruses valdavalt põllu- ja metsamaad, Haiba küla keskus ca 500 m, läheduses Tallinn- Pärnu-Ikla maantee. Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Kernu teelt. Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba ca 500 m Kernu ca 2 km Haiba ca 500 m Läheduses 3.2. Omandisuhted Registriosa number 12314150 Omandivorm Kinnisasi Omanik Eesti Vabariik Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 6148 TEEKV 6148,16 9,99 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 270 TEEKV 270,29 0,44 Veehaarde sanitaarkaitseala 450 VHSK 450,39 0,73 Sideehitise kaitsevöönd 7 LIIBRKV 7,39 0,01 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 3.3. Maakasutus Katastritunnus 29701:006:0427 Ortofoto Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Pindala 6,16 ha Kuju, reljeef Kompaktne kuju, reljeef valdavalt tasane, langeb kergelt põhja suunas (kõrguste vahe 5m) Kõlvikute koosseis Haritav maa 5,88 ha Looduslik rohumaa 0,24 ha Muu maa 0,04 ha Metsamaa info Metsamaa puudub Põllumaa info Kinnistu haritava maa osakaal ca 95%, PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297024 100% (haritav maa 339 €/ha) Hooned ja rajatised Puuduvad 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Maaparandussüsteemid Puuduvad Haljastus Haritud põllumaa Mullastik Kinnistu paikneb madala viljakusega mullastikuga maa-alal. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid rähkmuld ja koreserikas rähkmuld (K, Kr) (vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (32). Rähkmullad (K) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne- Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikus ja halb haritavus. Piirded Puuduvad Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.10.2005) järgi paikneb hinnatav vara elamumaa sihtotstarbelisel alal. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirhoumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Tulenevalt Kernu valla üldplaneeringust on tegemist perspektiivselt elamumaa sihtotstarbelise alaga, kuid hindajate hinnangul ei ole piirkonnas suurt nõudlust elamumaade vastu ning kinnistu paikneb rajatud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahetus läheduses, mistõttu ei ole tegemist atraktiivse elamumaaga ning elamuarendus ei oleks hinnataval kinnistul finantsmajanduslikult otstarbekas. 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist 6,16 ha suuruse maatulundusmaaga, mis paikneb Saue vallas, Kernu külas ca 40 km kaugusel Tallinnast. Tulenevalt kinnistu asukohast ning omadustelt on hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus olemasolev kasutus maatulundusmaana. Kernu valla üldplaneeringu alusel paikneb hinnatav kinnistu elamumaa sihtotstarbelisel alal, kuid hindajate hinnangul ei ole piirkonnas suurt nõudlust elamumaade vastu ning kinnistu paikneb rajatud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahetus läheduses, mistõttu ei ole tegemist atraktiivse elamumaaga ning elamuarendus ei oleks hinnataval kinnistul finantsmajanduslikult otstarbekas. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatava kinnistu puhul tegemist kompaktse 6,16 ha suuruse madala viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 95%. Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindalaga, viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2019 aasta IV kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede äärde; • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Kernu küla, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Kernu metskond 34 Kohatu küla Metsanurga küla Hüüru küla Tehingu hind (€): 31 290 31 720 50 000 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 dets.19 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Kohatu küla, Metsanurga küla, Kernu küla, juurdepääs Anna küla, juurdepääs Asukoht, juurdepääs: juurdepääs avalikult juurdepääs erateelt ca avalikult teelt avalikult teelt teelt 800 m Kohandus 0% 5% 0% Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktne, korrapärase Kompaktne, kuju: korrapärase kujuga korrapärase kujuga kujuga korrapärase kujuga Kohandus 0% 0% 0% Pindala, ha: 6,16 6,85 7,92 14,91 Kohandus 0% 0% -5% Haritava maa osakaal 95% 100% 98% 95% (%): Kohandus -5% 0% 0% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% madala viljakusega hea viljakusega keskmise viljakusega madala viljakusega Mullastik: (K, Kr) (Ko, Kog, K) (Ko, K, Kr) (GI) Persp. boniteet (32) Persp. boniteet (42-54) Persp. boniteet (39-47) Persp. boniteet (34-42) Kohandus -10% -5% 0% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus : -15% 0% -5% Kohandatud hind (€/ha): 3 883 4 005 3 186 Kohanduste absoluutväärtuste 15% 10% 5% summa Osakaal lõpphinnas: 0,25 0,35 0,4 Kaalutud hind (€/ha): 3 647 971 1 402 1 274 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 971 + 1 402 + 1 274 = 3 647 €/ha, so. 0,36 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 6,16 ha x 3 647 €/ha = 22 466 € ≈ 22 000 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 12314150) turuväärtus: 22 000 €, s.o 0,36 €/m2 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Kerged rähkmullad; nõrgalt erodeeritud ja C2 K; Kr; Ke; K(l); Kre; Kr(l) 26-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel) kerged leostunud mullad koos deluviaalmuldadega Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel) kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1284-20 Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Kernu metskond 34 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 11416850) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Väärtuse kuupäev: 17.07.2020 Turuväärtus: 48 000 €, s.o. 0,41 €/m2 Märkused: Puuduvad Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5 3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................................ 9 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ........................................................................... 11 4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14 4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15 5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ............................................................................ 16 5.3. Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................................... 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20 Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 21 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 22 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 11416850) Aadress Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Omanik Eesti Vabariik Katastritunnus 72601:001:0144 Omandivorm Kinnisasi Kinnisasja pindala 11,67 ha Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Hoonestus kinnistul Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Väärtuse kuupäev 17.07.2020 Hindamisaruande kuupäev 04.09.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste– Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta kinnisasjade vahetamise eesmärgil“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud. Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%) Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu. KOMMENTAARID Puuduvad HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 11416850) turuväärtus: 48 000 €, s.o 0,41 €/m2 Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Registriosa nr 11416850 Katastriüksuse nr 72601:001:0144 Vara liik Hoonestamata kinnisasi Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks (maade vahetuse eesmärgil) Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875- 13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020 Vara omaniku selgitused - Kohapealne ülevaatus 17.07.2020 Maa-ameti maaregister 04.08.2020 Ehitisregistri väljavõte 04.08.2020 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 04.08.2020 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 04.08.2020 Kernu valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005), Saue valla kodulehelt 04.08.2020 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud. 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Harju maakonnas, Saue vallas, Haiba külas, Tallinna kesklinnast ca 40 km Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Haiba külas ümbruses korter- ja üksikelamud ning põllu- ja metsamaad, läheduses Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Konkureerivad turupiirkonnad Piirkonna keskusest sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harju- ja Raplamaal Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Karjatse teelt. Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses. Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Haiba külas Kernu ca 3 km Haiba külas Läheduses 3.2. Omandisuhted Registriosa number 11416850 Omandivorm Kinnisasi Omanik Eesti Vabariik Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa % Elektripaigaldise kaitsevöönd 5318 ELPKV 5318,32 4,56 Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski 3.3. Maakasutus Katastritunnus 72601:001:0144 Ortofoto Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Pindala 11,67 ha Kuju, reljeef Kompaktne kuju, reljeef tasane Kõlvikute koosseis Haritav maa 11,37 ha Looduslik rohumaa 0,03 ha Metsamaa 0,27 ha Metsamaa info Kinnistu metsamaa osakaal 2,3% Põllumaa info Kinnistu haritava maa osakaal ca 97%, PRIA-s registreeritud põllumaana, osa suuremast põllumassiivist. Väärtus viljakustsoonis: V0297024 100% (haritav maa 339 €/ha) Hooned ja rajatised Puuduvad Maaparandussüsteemid Puuduvad Haljastus Haritud põllumaa ja metsatukk 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Mullastik Kinnistu paikneb keskmise viljakusega mullastikuga maa-alal. Mullastiku kaardi alusel on kinnistu peamised mulla tüübid rähkmuld ja leostunud muld (K, Ko) (vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (48). Rähkmullad (K) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne- Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikus ja halb haritavus. Leostunud mullad (Ko) – Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Piirded Puuduvad 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Üldplaneering Kernu valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.10.2005) järgi on hinnatav vara munitsipaalmaa, mis paikneb elamumaa sihtotstarbelisel alal, kompaktselt hoonestatud ala piiril. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Ehitusõigus Hinnatava kinnistu osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole. 3.4. Tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4. Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5 Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks. Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu. Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016– 2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist. Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa* 2019 2020 2021 2022 SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34 5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg. 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3 Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7 Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5 Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1 Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9 Import 3,9 -15,6 8,7 7,2 SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2 Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1 SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6 Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3 Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4 Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478 Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9 SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9 Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7 Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2 * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha. 2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019 aastatel oli taas languses. 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017. aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem kui eelnevatel aastatel. Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast 2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286 €/ha. Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019 Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut, järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga. Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit). Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku 859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas, saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades. Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas. 2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Harju maakonna haritavad maad Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a. langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis 3 424 €-le. Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal eelnevast viiest aastast kõrgema taseme. 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et optimaalse suurusega PRIA toetuskõlbulikud haritavate maade (põllumaadega) tehingud on tehtud vahemikus 3 300 – 4 700 €/ha. Püsirohumaadena registreeritud haritavate maade tehingud on valdavalt vahemikus 1 800 – 2 900 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga ja hea viljakusega põllumassiivide eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate põllumassiivide eest. Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivatest turupiirkondadest: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Maatulundusmaa, haritav maa 93%, PRIA-s reg põllumaa, osa Saue vald, 21.01.2020 22 000 4,6 4 737 suuremast põllumassiivist, madala viljakusega, Saue linna Vanamõisa küla lähedal elamuarendus potentsiaal Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 96%, Saue vald, 06.05.2020 104 606 24,4 4 294 PRIA-s reg põllumaa, osa suuremast põllumassiivist, Haiba küla keskmise/madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla osa suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%, Saku vald, 15.04.2020 23 100 7,9 2 931 PRIA-s reg püsirhoumaa, osa suuremast põllumassiivist, Tagadi küla keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 31.12.2019 25 000 9,6 2 601 Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa, 06.04.2020 12 000 6,5 1 855 Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 4.2.2. Turustatavuse analüüs6 Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted. Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja tunnused 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega, hea juurdepääsuga, PRIA-s registreeritud põllumaaga, asustuse ja põllumajandusettevõtete läheduses. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Tulenevalt Kernu valla üldplaneeringust on tegemist perspektiivselt elamumaa sihtotstarbelise alaga, kuid hindajate hinnangul ei ole piirkonnas suurt nõudlust elamumaade vastu ning kinnistu paikneb rajatud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses, mistõttu ei ole tegemist atraktiivse elamumaaga ning elamuarendus ei oleks hinnataval kinnistul finantsmajanduslikult otstarbekas. 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kose vald, 3 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha Saue vald, 6 000 € Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha), Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha) Rae vald, 33 800 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha) Saue vald, 15 000 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana. Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha), Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha) Saku vald, 19 900 € Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha), Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Hinnatav vara puhul on tegemist 11,67 ha suuruse maatulundusmaaga, mis paikneb Saue vallas, Haiba külas ca 40 km kaugusel Tallinnast. Tulenevalt kinnistu asukohast ning omadustelt on hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus olemasolev kasutus maatulundusmaana. Kernu valla üldplaneeringu alusel paikneb hinnatav kinnistu 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski elamumaa sihtotstarbelisel alal, kuid hindajate hinnangul ei ole piirkonnas suurt nõudlust elamumaade vastu ning kinnistu paikneb rajatud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee läheduses, mistõttu ei ole tegemist atraktiivse elamumaaga ning elamuarendus ei oleks hinnataval kinnistul finantsmajanduslikult otstarbekas. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik Hinnatava kinnistu puhul tegemist kompaktse 11,67 ha suuruse madala viljakusega maatulundusmaaga, mis on PRIA-s registreeritud põllumaana ja mille haritava maa osakaal oli 97%. Turuväärtuse leidmisel kasutame võrdlusmeetodit, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil. Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht €/ha Kirjeldus aeg hind ha Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg põllumaa, 06.05.2020 31 290 6,9 4 568 Kohatu küla osa suuremast põllumassiivist hea viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 98%, PRIA-s reg põllumaa, osa 26.05.2020 31 720 7,9 4 005 Metsanurga küla suuremast põllumassiivist, keskmise viljakusega Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 95%, PRIA-s reg põllumaa, osa 27.12.2019 50 000 14,9 3 353 Hüüru küla suuremast põllumassiivist, madala viljakusega Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindalaga, viljakusega, enamjaolt (90 – 100%) haritava maa osakaaluga, PRIA registris olevad kinnistud ja värskemad tehingud. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ha hinna. Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus – 2019 aasta IV kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud; • Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede äärde; • Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga põllumaad, 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski mis on kõrgemalt väärtustatud; • Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaefektiivsem, kui tegemist ei ole osaga suuremast põllumassiivist; • Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga; • Põllumassiivid – põllumaa, mis on osa suuremast põllumassiivist on kõrgemalt hinnatud. • Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; • Seisukord, PRIA register – eelistatud on haritud maad ja PRIA registris olevad; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Saue vald, Kernu küla, Saue vald, Saue vald, Saue vald, Aadress: Tuuleveski Kohatu küla Metsanurga küla Hüüru küla Tehingu hind (€): 31 290 31 720 50 000 Pinnaühiku hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 mai.20 dets.19 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€/ha): 4 568 4 005 3 353 Kohatu küla, Metsanurga küla, Kernu küla, juurdepääs Anna küla, juurdepääs Asukoht, juurdepääs: juurdepääs avalikult juurdepääs erateelt ca avalikult teelt avalikult teelt teelt 800 m Kohandus 0% 5% 0% Põllumaa kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktne, korrapärase Kompaktne, kuju: korrapärase kujuga korrapärase kujuga kujuga korrapärase kujuga Kohandus 0% 0% 0% Pindala, ha: 11,67 6,85 7,92 14,91 Kohandus 5% 0% 0% Haritava maa osakaal 97% 100% 98% 95% (%): Kohandus 0% 0% 0% Osa suuremast On On On On põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% keskmise viljakusega hea viljakusega keskmise viljakusega madala viljakusega Mullastik: (K, Ko) (Ko, Kog, K) (Ko, K, Kr) (GI) Persp. boniteet (48) Persp. boniteet (42-54) Persp. boniteet (39-47) Persp. boniteet (34-42) Kohandus -5% 0% 5% Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Haritud, PRIA registris Seisukord: põllumaa põllumaa põllumaa põllumaa Kohandus 0% 0% 0% Summaarne kohandus : 0% 5% 5% Kohandatud hind (€/ha): 4 568 4 205 3 521 Kohanduste absoluutväärtuste 10% 5% 5% summa Osakaal lõpphinnas: 0,3 0,35 0,35 Kaalutud hind (€/ha): 4 075 1 370 1 472 1 232 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga tehingule antakse kõige väiksem kaal. 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 1 370 + 1 472 + 1 232 = 4 075 €/ha, so. 0,41 €/m². Kogu kinnistu turuväärtuse saame kinnistu pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 11,67 ha x 4 075 €/ha = 47 555 € ≈ 48 000 €. Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski asuva hoonestamata kinnistu (reg. nr. 11416850) turuväärtus: 48 000 €, s.o 0,41 €/m2 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Lisa 1. Fotod Vaated kinnistule Juurdepääsu tee 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls kahklad keskmise raskusega mullad Ko;Kor; Ko(g); Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad KI; KI(g) A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud 41-50 sl, ls, sl/ls KIg kamarmullad. A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud LPg 48-60 sl, ls, sl/ls kahkjad mullad B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud 24-38 l; sl/l Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad Gkr; Gor Kuivendamata kerged gleistunud leetunud B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud gleimullad C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD Kerged rähkmullad; nõrgalt erodeeritud ja C2 K; Kr; Ke; K(l); 26-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel) kerged Kre; Kr(l) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel) kerged Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi 21-38 M``` lõimised lagunenud turvasmullad Lõimised: l - liiv ls – liivsavi sl – saviliiv s – savi Kivisus: II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm I1 - maht 2-5 m3/ha II1 - maht 5-20 m3/ha II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid Märkus: A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad B32, B51, B54 – keskmine põllumaa A+B – põllutüübiline haritav maa C – rohumaadeks sobiv maa 21 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 1285-20 Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, Tuuleveski Vastavuskinnitus standardi nõuetele: • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 22 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Maanteeamet Teie 09.07.2020 nr 16-2/2020/32011-1 Teelise 4, 10916 Tallinn [email protected] Meie Digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/2403 [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX Riigivara vahetamine avalikul eesmärgil Olete küsinud RMK seisukohta ja arvamust RMK valduses oleva katastriüksuse Kernu metskond 34 (tunnus 29701:006:0427) üle andmise kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Maaüksus on vajalik riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Kernu ümbersõidu rekonstrueerimise ja ehitamise tarbeks eraomandis oleva maa omandamiseks vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Üksus 29701:006:0427 Kernu metskond 34 on haritava maa sihtotstarbega ning seetõttu pole otseselt metsamajandamiseks sobilik ja vajalik. Seisukoha maaüksuse üleandmiseks kujundab RMK juhatus vastavalt vahetusest huvitatud poole poolt ette valmistatud riigivara üleandmise taotlusele. RMK-l ei ole vastuväiteid maaüksuse Kernu metskond 34 (tunnus 29701:006:0427) üle andmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Maaüksuse üleandmine teisele riigivara valitsejale toimub riigivara valitsejate omavahelisel kokkuleppel, mille kohta ootame vahetusest huvitatud poole poolt ette valmistatud riigivara üleandmise taotlust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Sepp Peametsaülem +372 505 5932 RIIGIVARA VALDUSE ÜLEANDMISE – VASTUVÕTMISE AKT 11.03.2019 nr 1.9-3/19-011 Käesolev akt on koostatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise vormistamiseks vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 23.01.2018. a käskkirja nr 1.1-1/18-012 „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“ lisa 1 punktile 2.2. ja Maanteeameti 12.03.2018. a taotlusele nr 16-272018/11914- 1 ning 14.01.2019. a taotlusele nr 16-2/2018/50190-2 Üleandja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Kaja Roosipuu. Vastuvõtja – riigivara valitsema volitatud asutus Maanteeamet, peadirektor Priit Sauk. Riigivara valitseja annab üle ja volitatud asutus võtab vastu järgmised kinnisasjad: 1. Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuv 91 Narva-Jõesuu—Hiiemetsa tee kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 13864350, katastritunnus 51401:001:0174, pindala 493 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV82051, vara bilansiline väärtus 130,0 eurot). 2. Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas asuv Tuuleveski kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 11416850, katastritunnus 72601:001:0144, pindala 11,67 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV78472, vara bilansiline väärtus 3 910 eurot). 3. Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas asuv Sarapiku põld kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 11426350, katastritunnus 72601:001:0140, pindala 3,61 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV78468, vara bilansiline väärtus 720 eurot). Käesolev akt on koostatud ühel lehel ja allkirjastatud digitaalselt. Akt jõustub pärast riigivara valitsema volitatud asutuse kohta kande tegemist riigi kinnisvararegistrisse. Üleandja: Vastuvõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Roosipuu Priit Sauk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 20.11.2020 nr 16-2/2020/53813-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Taotlus riigitee avalikuks kasutamiseks vajalike kinnisasjade vahetuse teel omandamiseks Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 ning § 4 lg 1 p 7 alusel ja tuginedes Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 26.04.2018. a korraldusele nr 1-3/18/084 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu-Ikla km 36,5-37,8 Kernu tankla lõigu ja eritasandilise liiklussõlme ning km 37-42 Kernu ümbersõidu ja Haiba liiklussõlme põhiprojekti kinnitamine“ ning maade vahetamise taotlusest teelõigu rekonstrueerimise ja ehitamise tarbeks riigi- ja eraomandis olevate maade vahel. Maanteed on laiendatud ning riigiteede ristumist parandatud ning muudetud liiklusohutumaks. OÜ Metsagrupp (reg. kood 10044866) omandis on kinnisasjad 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L72 (reg. osa nr 13029002; kat. tunnus 72601:001:1502), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L78 (reg. osa nr 17283850; kat. tunnus 72601:001:1098), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L82 (reg. osa nr 14510702; kat. tunnus 72601:001:1493) ja 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L60 (reg. osa nr 17284050; kat. tunnus 72601:001:1079) ning riigi omandis kinnisasi Tuuleveski (reg. osa nr 11416850; kat. tunnus 72601:001:0144; MKM-i valitsemisel) ja Kernu metskond 34 (reg. osa nr 12314150; kat. tunnus 29701:006:0427; KKM-i valitsemiselt taotlemisel MKM-le). Eraomandis üksused on välja mõõdetud ning nende suuruseks on kokku 15,222 ha ning riigiomandis olevate maade suurus 17,83 ha. Väärtuste vahe vastavalt Domus Kinnisvara OÜ poolt koostatud hindamisaruannetele on 8616 eurot, mis tuleb eraomanikul hüvitada riigile. Tee-ehituse käigus muutus tee asukoht, mis on rajatud uuele trassile ning poolitab ja lõikab eraomandis olevaid üksuseid. Kuna riigiomandis olevad terviküksused piirnevad vahetult eraomandis olevate äralõigetega, siis on otstarbekas teostada maade vahetus riigile vajaminevate eraomandis olevate teetrassi äralõigete tarbeks. KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral kinnisasjade vahetamise. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada riigitee ehitamiseks ja sama seaduse § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija olla Maanteeamet. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maanteeamet on varasemalt taotlenud nii Tuuleveski (üle antud MKM valitsemisele), kui ka Kernu metskond 34 (menetlemisel, RMK kooskõlastatud) kinnisasjade üleandmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Vastavalt esitatud dokumentidele palume võtta menetlusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ministri käskkirja eelnõu eelpool toodud kinnisasjade vahetamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu; 2. OÜ Domus Kinnisvara hindamisaruanded; 3. Riigivara üleandmise - vastuvõtmis akt 13.09.2019 nr 1.9-3/19-011; 4. RMK kooskõlastus kiri 30.07.2020 nr 3-1.1/2403. Tiit Tiigimäe 6119395 [email protected] 2 (2) KÄSKKIRI 20.11.2020 nr 16-2/2020/53813-1 Riigiteeks vajalike kinnisasja osade avalikes huvides omandamine vahetamise teel Käskkiri kehtestatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 24 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi 26.04.2018. a korraldusega nr 1-3/18/084 on kinnitatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu-Ikla km 36,5-37,8 Kernu tankla lõigu ja eritasandilise liiklussõlme ning km 37-42 Kernu ümbersõidu ja Haiba liiklussõlme põhiprojekti kinnitamine“. Nimetatud projekt on täies ulatuses realiseeritud, kuid maakasutused vahetusmaade kinnisasjade osas osaliselt vormistamata. Omanik soovis vahetust riigile kuuluvate ja ehitusega vahetult piirnevate riigi omandis olevate kinnisasjadega. Maantee on viidud uude trassikoridori, laiendatud ning riigiteede ristumist parandatud ning muudetud liiklusohutumaks. OÜ Metsagrupp (reg. kood 10044866) omandis on kinnisasjad 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L72 (reg. osa nr 13029002; kat. tunnus 72601:001:1502), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L78 (reg. osa nr 17283850; kat. tunnus 72601:001:1098), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L82 (reg. osa nr 14510702; kat. tunnus 72601:001:1493) ja 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L60 (reg. osa nr 17284050; kat. tunnus 72601:001:1079). Eraomandis üksused on välja mõõdetud ning nende suuruseks on kokku 15,222 ha ning riigiomandis olevate terviküksuste suurus kokku 17,83 ha. Omanik on avaldanud soovi teostada tee-ehituseks vajalike äralõigete vahetamiseks lähedal olevate riigimaadega. Riigi omandis on kinnisasi Tuuleveski (reg. osa nr 11416850; kat. tunnus 72601:001:0144; MKM- i valitsemisel) ja Kernu metskond 34 (reg. osa nr 12314150; kat. tunnus 29701:006:0427; KKM-i valitsemiselt taotlemisel MKM-le) ning need potentsiaalsed vahetusmaade üksused piirnevad vahetult eraomaniku üksustega. Vastavad tee-ehituse tarbeks vajalikud eraomandis kinnistuosad on krundijaotuskava aluselt välja mõõdetud ning katastris registreeritud. Riigi kinnisasjad on tervikkinnistud. Maanteeamet on kinnistute hariliku väärtuse leidmiseks tellinud hindamisaruanded. Domus Kinnisvara OÜ 17.07.2020 hindamisaruannete nr 1280-20, 1281-20, 1282-20 ja 1283-20 kohaselt on eraomandis olevate kinnisasjade (pindala kokku 15 220 m2) turuväärtus 61 405 eurot (keskmiselt 0,3846 eur/m2). Riigi kinnisasjade harilik väärtus on 17.07.2020 hindamisaruannete nr 1284-20 ja 1285-20 kohaselt 70 021 eurot (0,3861 eur/m2). Kuivõrd riigile kuuluva kinnisasja harilik väärtus on kõrgem, hüvitab eraomanik vahetatavate kinnisasjade hariliku väärtuse vahe 2 8616 eurot riigile. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab riigi huvi korral valdkonna eest vastutav minister kinnisasjade vahetamise. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada riigitee ehitamiseks. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbi viia riigi huvi korral Maanteeamet. KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest, mis määratakse käesoleval juhul KAHOS § 12 lõikes 2 sätestatu kohaselt. KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt tellitakse vajadusel kinnisasja väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. KAHOS § 17 lõike 1 kohaselt makstakse kinnisasja omanikule menetluse osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest ühekordset täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Statistikaameti andmetel oli eelneva aasta keskmine brutotunnipalk 8,37 eurot, seega täiendav hüvitis asjaajamise kulude eest on 133,92 eurot (16x8,37) eurot). KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise kinnisasja vastu. KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas paiknevaid katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab vahetatavate katastriüksute sihtotstarbele. KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30%, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluvat kinnisasja. KAHOS § 27 lõigete 1 ja 6 kohaselt, kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega, esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise raha eest ja määrab kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. Riigivaraseaduse (RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatava vara sele riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale vajalik. 3. OTSUS 3 Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7, § 24, § 27 lõigetest 1 ja 6, RVS § 7 lõikest 1 ning § 50 lõikest 1: 3.1. Omandada vahetamise teel OÜ Metsagrupp (reg. kood 10044866) omandis olevad kinnisasjad riigile: 3.1.1. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L72 (reg. osa nr 13029002; kat. tunnus 72601:001:1502, pindala 18 099 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%); 3.1.2. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L78 (reg. osa nr 17283850; kat. tunnus 72601:001:1098, pindala 18 021 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%); 3.1.3. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L82 (reg. osa nr 14510702; kat. tunnus 72601:001:1493, pindala 94 000 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%); 3.1.4. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L60 (reg. osa nr 17284050; kat. tunnus 72601:001:1079). 3.2. Võõrandada vahetamise teel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad OÜ-le Metsagrupp: 3.2.1. Tuuleveski (reg. osa nr 11416850; kat. tunnus 72601:001:0144, pindala 11,67 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%, MKM-i valitsemisel); 3.2.2. Kernu metskond 34 (reg. osa nr 12314150; kat. tunnus 29701:006:0427, pindala 6,16 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%, KKM-i valitsemiselt taotlemisel MKM-le). 3.3. Kuivõrd riigile kuuluva kinnisasja harilik väärtus on kõrgem, hüvitab eraomanik vahetatavate kinnisasjade hariliku väärtuse vahe 8616 eurot riigile. Täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest on 133,92 eurot, mis tasutakse riigi poolt omanikule. 3.4. Teen ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale volituse alusel alla kirjutada kinnisasjade vahetamiseks sõlmitavale notariaalsele lepingule. 3.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil korraldada omandatud kinnisasjade arvele võtmine riigi kinnisvararegistris riigivara valitsejana ja Maanteeamet volitatud asutusena ning riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul arvates võõrandamise jõustumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. VAIDLUSTAMINE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel