Kuido Kartau Teie 21.10.2020
Saare Wind Energy OÜ Meie 19.11.2020 nr 15-1/7230-2
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Kartau
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Ettepanekud esitasite nii 10.08.2020 kui ka
21.10.2020 edastatud kirjades. Rahandusministeerium teavitas oma 07.09.2020 kirjaga nr 15-
1/1915-5, et oluline on oodata ära kogu võimalik sisend ning seejärel koostöös nii mereala
planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega esitatud ettepanekuid
põhjalikult kaaluda ja tasakaalustatud lahendus leida. Teie poolt esitatud ettepanekud
(10.08.2020 ja 21.10.2020) on läbi kaalutud ja edastame siinkohal seisukohad mõlemas kirjas
toodule.
1. Toote välja, et peatükis 5.6 esimese lõigus märgitakse: Tuuleenergia võib aastaks 2050
katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku, indikatiivselt on vajalik maht 4500
MW. Teete ettepaneku esitatud hinnangut kontrollida, ilmselt toodavad 4500 MW
tuulikud oluliselt rohkem kui kolmandiku Eesti elektritarbimisest.
Täname tähelepaneku eest. Selgitame, et väljatoodud lauses oli esmalt mahuna indikeeritud
1700 MW. Muudatus viidi materjali sisse pärast põhilahenduse avalikku väljapanekut Eesti
Tuuleenergia Assotsiatsiooni ettepanekul, kes pidas vajalikuks Eesti tuuleenergia ambitsiooni
suurendamist arvestades kliimaeesmärke. Nõustume, et hetkel on sõnastuses eksitav seos
Eesti elektritarbimise ja indikatiivse suurusjärgu vahel. Korrigeerime enne järgmise
menetluse etapi algust teksti vastavalt.
2. Toote välja, et peatükis 5.6.3 esimeses lõigus märgitakse: Planeeringuga määratud
sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses. Teete ettepaneku planeeringu
seletuskirjas (nt joonealuse märkusena) täpsemalt selgitada millest tulenevalt on jõutud
näitajani 70% ning selgitada, mida tähendab antud kontekstis realiseerumise ulatus. Kas
realiseerumise ulatus on tuulikute paigutamine energeetilise optimaalsuse kohaselt või
sisaldub selles protsendis ka näiteks erinevate meretuuleparkide omavaheline puhverala
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
(tagamaks vastuvõetav varjutuse määr erinevates meretuuleparkides ilma teiste
meretuuleparkide suure mõjuta).
Viitame, et seletuskirjas järgneb Teie poolt välja toodule ka selgitav lause: See näitab, et nii
tehnoloogilistest aspektidest, hoonestusloa etapis läbi viidavate uuringute tulemustest, kui ka
laeva- ja lennutranspordi vajadustest (markeeritud põhimõttelised koridorid skeemkaartidel
nr 10 ja 11) tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Seega
juba praegu on selgitus lisatud, mida 70% realiseerumise all on silmas peetud. Kuid selleks,
et realiseerumise ulatus oleks veelgi selgem, täiendame selgitust joonealuse märkusega.
3. Toote välja visuaalse mõju, selle leevendamise ja viitate mereplaneeringu peatükis 5.6.4
toodud tingimustele 5b-5e. Olete seisukohal, et viidatud tingimused ei ole praeguses
planeeringulahenduses täielikult õnnestunud, kuna jätavad väga suure tõlgendamisruumi.
Esitate mitmeid küsimusi määratud tingimustele.
Selgitame, et mereala planeeringu koostamise protsessis on planeeringule koostatud
laiapõhjaline mõjude hindamine, mille üheks osaks on visuaalsete mõjude hindamine. Mõjude
hindamine, sh sotsiaalsete mõjude osaks olev visuaalsete mõjude hindamine, lähtub
planeeringu täpsusastmest ja fookusest. Visuaalsete mõjude hindamisel on strateegilisele
tasemele kohaselt argumenteeritult mõjud hinnatud ja leevendusmeetmed määratud, viimased
on välja toodud ka planeeringus.
Teadmiseks märgime, et antud teemal on mereala planeeringule esitanud mitmed huvigrupid
erinevaid ettepanekuid. Muuhulgas erinevate huvigruppide ettepanekutest ajendatult on
Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tellinud
töö „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalsete mõjude hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjali väljatöötamine“. Töös analüüsitakse ka vastavat rahvusvahelist
praktikat ning selle tulemusena valmivad metoodilised soovitused visuaalsete mõjude (sh
visualiseeringute koostamiseks) hindamiseks planeeringu elluviimise etapis. Käesoleva aasta
lõpus vaadatakse mereala planeeringus visuaalsete mõjude teemakäsitlus üle arvestades
tellitud töö tulemusi, vajadusel täpsustatakse lahendust. Visuaalsete mõjude osas koostatud
töö tulemusi tutvustatakse protsessi osapooltele järgmise aasta alguses, eeldatavasti jaanuaris.
4. Toote välja, et peatükis 5.6.4 on esitatud tingimused, millest mõnede puhul on sõnastus
tänases teadmises ja kontekstis igati asjakohane, kuid võib osutuda asjatult piiravaks
näiteks 5-10 aasta perspektiivis. Teete ettepanekuid tingimuste 6-9 täpsustamiseks ja
paindlikumaks muutmiseks.
Selgitame, et mereala planeeringus tehakse selget vahet suunistel ja tingimustel. Suunised on
planeeringuga antavad üldised juhtnöörid, mille järgimine on soovitatav ja mis lähtuvad
mereala pikaajalisest visioonist ja kooskasutuse vajadustest. Tingimused on planeeringuga
seatavad nõuded, mille järgimine on kohustuslik. Tingimuste sõnastamisel oleme teinud
koostööd valdkondlike ministeeriumite ja ametkondadega. Teie poolt viidatud tingimuste
sõnastuses on juba praegu piisaval määral paindlikkust, et erinevate merekasutuste vahelisi
seoseid reguleerida, sh loamenetlustes rakendada. Veelgi suurema paindlikkuse sisse toomisel
ei täida tingimused enam oma eesmärki. Seega ei ole võimalik Teie ettepanekuid arvestada.
Juhime tähelepanu, et tingimuse nr 8 sõnastus täpsustub Lennuameti sisendist lähtuvalt.
Markeeritud põhimõtteline lennuliikluskoridor alal nr 2 ja innovatsioonialal eemaldatakse.
2
5. Viitate peatükis 5.6.5 tingimusele nr 3 ja juhite tähelepanu, et kaabli katmise vajadus või
mittevajadus sõltub lisaks keskkonnakaitselistest ja erinevaid valdkondi reguleerivate
ametkondade seisukohtadest ka konkreetse meretuulepargi arendaja seisukohtadest,
näiteks majanduslike riskide hindamine (mis sõltub kaablite tööst) opereerimise faasis.
Seetõttu teete ettepaneku sõnastada tingimus selliselt, et kaabli katmise võimalus on
arendaja poolt vabalt valitav lahendus, isegi kui selleks ei ole ametkondade poolset nõuet.
Täname ettepaneku eest. Selgitame, et praegune tingimuse sõnastus on kantud mõttest, et võib
esineda erinevaid põhjuseid kaablite katmiseks. Tingimuse sõnastus toob välja olulisemad
olukorrad, sellele võib lisanduda ka arendaja enda soov majanduslike riskide vähendamiseks.
Täpsustame Teie ettepanekust lähtuvalt tingimuse sõnastust.
6. Juhite tähelepanu omapoolsele hoonestusloa ala korrigeerimisele ja palute planeeringu
edasisel koostamisel aluseks võtta uuendatud taotletav ala.
Täname info eest. Juhime tähelepanu, et hoonestusloa taotlused on ajas muutuv info, millega
planeeringulahendus arvestab, kuid see ei ole üheks planeeringulahenduse osaks, mida
eraldiseisvana kuvada skeemkaartidel planeeringuga kehtestatava infona.
7. Teete ettepaneku lisada mereplaneeringusse põhimõte, et erinevad meretuulepargid
peavad asuma üksteisest piisavalt kaugel, et vähendada omavahelist tuult varjavat mõju.
Toote välja, et piisav kaugus sõltub eeskätt kasutatavate tuulikute rootori diameetrist ja
asukoha tuuleoludest (suund, kiirus jms), mistõttu ei ole tegemist ühesuguse distantsiga
kõikide olukordade jaoks. Hindate, et ehituse algamisel aastal 2026 on eeldatava
kasutatava tuuliku rootori diameeter ca 250 meetrit. Olete seisukohal, et tuule varjutuse
talutavale tasemele viimiseks peaks põhituulesuunas olema tuulikute vahemaa allatuult
asuvatest tuulikutest 12-16 rootori diameetrit. Teete ettepaneku lisada põhimõte, et
erinevate meretuuleparkide lähimate tuulikute vaheline vahemaa peab olema vähemalt 4
kilomeetrit või 16 kordne rootori diameeter.
Kaalusime Teie ettepanekut nii mereplaneeringu ekspertmeeskonnaga kui ka valdkonna eest
vastutavate ministeeriumite ja ametkondadega. Oleme seisukohal, et erinevate
meretuuleparkide vahemaa reguleerimine planeeringus on põhjendatud tagamaks
tuuleparkide eesmärgipärane toimimine. Samas toome välja, et Teie poolt välja pakutud
vahemaa arvuline väärtus võib osutuda liialt suureks, vähendades oluliselt kogu Eesti
meretuuleparkide rajamiseks sobivat ala. Lahendus ja tingimuse sõnastus töötatakse välja
koostöös mereplaneeringu eksperdimeeskonnaga, võimalusel arvestades ka rahvusvahelist
kogemust ning arutatakse seejärel läbi laiemalt arendajate sektoriga tõenäoliselt järgmise
aasta jaanuaris.
3
Teavitame, et mereala planeeringu protsessis kooskõlastamise etapiga alustamine nihkub
edasi ja algab tõenäoliselt järgmise aasta alguses. Ühtlasi soovime Teid tänada aktiivse
kaasamõtlemise ja panuse eest kogu mereplaneeringu protsessi vältel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Triin Lepland 4520521
[email protected]
Teadmiseks: MKM, TTJA
4