Riigikantselei
Meie 27.11.2020 nr 2-4/20-0422/7243
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamise
ettepanek
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse
nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise kord ”:
1. Kiita heaks ettepanek koostada Digiühiskonna arengukava 2030 (edaspidi arengukava).
2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik
teised ministeeriumid ja Riigikantselei.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks 2021. aasta aprillis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Kaidi-Kerli Kärner
625 6348
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
DIGIÜHISKONNA ARENGUKAVA 2030
KOOSTAMISE ETTEPANEK
november 2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sisukord
1. Sissejuhatus ja taust ............................................................................................................ 3
2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus .......................................................... 4
3. Koostamise eesmärk ........................................................................................................... 5
4. Koostamise vajaduse põhjendus ........................................................................................ 5
5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava .................................................. 6
6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele
mõjudele..................................................................................................................................... 8
7. Juhtkomisjoni koosseis........................................................................................................ 9
8. Seos teiste arengukavadega ............................................................................................... 9
1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 .................................................................... 10
2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035
10
3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030............................................. 10
4) Riigikaitse arengukava 2017-2026 ................................................................................ 10
5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ........................................................................ 11
6) Välispoliitika arengukava 2030 ..................................................................................... 11
7) Eesti keele arengukava 2021–2035 ............................................................................... 11
2
1. Sissejuhatus ja taust
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 2 lg 5, esitab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Vabariigi Valitsusele
ettepaneku asuda koostama Digiühiskonna arengukava 2030.
See arengukava on aluseks riikliku tulemusvaldkonna Infoühiskond ellu viimiseks. See hõlmab
tegevusstrateegiat järgnevates alavaldkondades:
digiriigi areng ehk avaliku sektori IT poliitika,
küberturvalisuse poliitika (kehtiv Küberturvalisuse strateegia loodi kuni aastani 2022,
aga edaspidi on kübervaldkonna strateegilised suunad on kaetud Digiühiskonna 2030
arengukavas siinkohal),
sidepoliitika.
Arengukava raames loodava visiooni tasemel samas vaadatakse laiemalt, kuidas
digilahenduste abil kogu ühiskonna ja majanduse toimimist edasi arendada Eestis – mille
suunas antud arengukava toetab liikumist tegevustega kolmes eelmainitud
politiikavaldkonnas. Lisaks tuuakse arengukavas välja visioonini jõudmiseks ootused teistele
poliitikavaldkondadele ja arengukavadele vastavalt.
Digiühiskonna arengukava 2030 on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna
Arengukava 2020, mille osaks oli ka Küberturvalisuse strateegia 2022. Senise arengukava
üldeesmärgiks oli Eestis hästi toimiva ning turvalise keskkonna arendamine nutikate IKT-
lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks. Eesmärgi poole liikumiseks seati järgmised
täpsemad sihid:
kiire interneti kasutamise kasv;
interneti mittekasutajate osakaalu vähenemine;
avalike teenustega rahulolu kasv;
IKT-spetsialistide osakaalu kasv koguhõives;
Eestis ei toimu ühtegi ulatuslikku küberintsidenti;
3
elanike turvatunde ja usalduse kasv internetis ja e-riigi vastu.
2030 arengukava koostamisel vaadatakse üle nende eesmärkide saavutamise hetkeseis,
kavandatakse vastavalt uued või täiendavad sihid ja tegevussuunad.
Uue arengukava pikkuseks on kümme aastat. Muutused info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu arengukava perioodi
jooksul on vajalik selle uuendamine, samas on vajalik ka pikem vaade ja kestev suund
valdkonnale. Arengukava kehtivuse jooksul on plaanis läbi viia kaks vahehindamist ja
arengukava ülevaatust, umbes kolme aasta tagant.
Arengukava lähtub oma põhimõtetes ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030
põhieesmärkidest, Euroopa Liidu raamdokumentidest ja Eesti 2035 arengukavast. Arvesse on
võetud taustal ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu Visioon 2030. Kõik
need raamdokumendid sisaldavad suundi, mida digiriigi ja ka digitaalse taristu arendamisel
läbivalt arvesse võtta.
Arengukavas ei hõlmata eelmise arengukavaga võrreldes digioskuseid (temaatika liigub Eesti
haridusvaldkonna 2021-2035 arengukava alla) ning e-riigi turundust ja e-residentsust
(mõlemad teemad on kaetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
2021–2035 arengukavas). Arengukava ei käsitle ka otseselt IKT kasutuselevõtu eesmärke ja
viise erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, mis on kõigi valdkondlike arengukavade sisuks.
Küll aga on käesolev arengukava neile üheks raamdokumendiks, andes üldised suunad
digiühiskonna arendamiseks kõigis valdkondades.
2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus
Nimetus: Digiühiskonna arengukava 2030
Planeeritud kestus: 2021-2030
4
3. Koostamise eesmärk
Arengukava koostamise eesmärk on leppida kokku innustavad ja oluliste osapoolte jaoks
ühised digiriigi arengu, küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted ja arengusuunad,
tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks. Nende alusena sõnastatakse ka
visiooni digiühiskonna arengust Eestis laiemalt.
Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on
antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste ja
küberturvalisuse meetmete abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu, riigi
siseturvalisust, laiapindset riigikaitset ning riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis ja
välissuhtlust.
4. Koostamise vajaduse põhjendus
Digiühiskonna arengukava 2030 koostatakse, et
1) tagada Eesti digiriigi, digimajanduse ja laiemalt digiühiskonna pidev areng ja kestmine
kiiresti muutuvas ja arenevas keskkonnas;
2) leppida kokku riigiüleselt põhimõtted ja arengusuunad, eesmärgid-tegevussuunad ja
prioriteedid digiriigi, side ja küberturvalisuse arendamisel – millest eri osapooled
saavad oma tegevuste elluviimisel lähtuda (arvestades, et nt digiriigi arendamine ja
küberturvalisuse tagamine on horisontaalsed ülesanded ehk kõigi ministeeriumide ja
omavalitsuste ellu viia omal alal);
3) viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogus ning Vabariigi Valitsuses vastu võetud
Eesti arengu alusdokumente ning toetada nendes seatud Eesti pikaajaliste
strateegiliste sihtide saavutamist digilahenduste toel;
4) panna paika alus riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve raames ressursside taotlemiseks;
5) toetada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärkide saavutamist läbi digitaalsete
tööriistade ja oskuste, muuhulgas jätkusuutliku keskkonna toetamist ja inimeste
ebavõrdsuse vähendamist;
6) toetada Eesti EL poliitika eesmärkide seadmist ja elluviimist digiriigi, küberturvalisuse
ja side valdkonnas;
5
7) hoida Eesti digiriigi kuvandit ja edendada rahvusvahelist koostööd ning lüüa kaasa
rahvusvahelise IT-poliitika kujundamisel.
5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava
Arengukava koostamise protsessi kaasatakse partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist,
erasektorist kui ka kolmandast sektorist. Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite
koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava sisu on kavas arutada ühiselt (nt e-Eesti
nõukogu, riigi IT-juhtrühm – kus osalevad kõigi valitsemisalade IT-juhid, teemarühmad,
töötoad jm).
Arvestades kokkupuuteid erinevates poliitikavaldkondades riigiasutuste vahel ja riigiväliste
partneritega, on arengukava koostamise eri etappides ja aruteluvormides kaasatud
võtmepartneritena ehk kõige tihedamalt:
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Rahandusministeerium
- Siseministeerium
- Välisministeerium
- Riigikantselei
- Statistikaamet
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Riiklik küberpoliitika nõukoda
Neid ja teisi partnereid (sh kõik ministeeriumid ja nende allasutused) kutsutakse laiematele
ühisaruteludele ja töötubadesse ning vastavalt huvile ja teemaga seotusele arengukava
koostavatesse teemarühmadesse. Teemarühmade juhid on MKMi vastavad valdkonnajuhid
ning teemarühmad kohtuvad regulaarselt, et töötada välja algsed ettepanekud arengukava
visiooni ja eesmärkide-mõõdikute-tegevussuundade sisuks. Neid arutatakse seejärel läbi
suurema ringi osapooltega laiematel seminaridel, lisaks toimuvad mitteametlikud kirjalikud
konsultatsioonid ning lõppjärgus ametlik arengukava kooskõlastusring.
Arengukava planeeritud valmimise aeg on aprill 2021 (vt täpsem ajakava järgmisel leheküljel).
6
Arengukava koostamise (sh arengukava protsessi juhtimine, üldise metoodika ning
arengukava koostamise toetamine ja töörühmade sisendi koondamine) eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tabel: Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava
Kuu ja etapp Tegevused
2020
Jaanuar-mai Arengukava algatamise ettepaneku koostamine; esitamine
Arengukava algne kooskõlastusringile; tuumiktiimiga visiooni loomeprotsess; visiooni töötoa
sisuloome läbiviimine; arengukava töörühmade arutelud, esialgse arengukava mustandi
loomine; arengukava hetkeseisu tagasisidestamine laiema partnerite ringiga
seminaril.
Oktoober Arengukava algatamise ametliku ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele.
August-september Arengukava hetkeseisu peegeldamine ning tagasiside kogumine kohtumistel
Arengukava sisuloome võtmepartneritega, e-Eesti nõukogus ja riigi IT-juhtrühmas; arengukava
teemarühmade koosolekud ja arengukava eesmärkide seadmine; juba
põhjalikuma versiooni koostamine kogutud tagasiside põhjal; partneritega
tagasisidestamine teemameeskondades.
September-detsember Esialgse arengukava tekstiversiooni valmimine; arengukava teksti
Arengukava täisteksti tagasisidestamine laiema partnerite ringiga seminaril jt üritustel; samuti
tagasisidestamine lisakohtumised võtmepartneritega.
November-detsember Arengukava teksti kohendamine, toimetamine, visualiseerimine ja
Arengukava viimistlus kujundamine
2021
Jaanuar Arengukava eelnõu esitamine kooskõlastusringile; ettepanekutele ja
Arengukava ametlik tagasisidele vastamine; nende põhjal arengukava teksti täiendamine.
kooskõlastus
Veebruar Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele aruteluks
Valitsuse arutelu
Märts Arengukava tutvustamine Riigikogu tasandil, tagasiside põhjal vajadusel
Riigikogu arutelud arengukava teksti muutmine
Aprill Arengukava vastuvõtmine Vabariigi Valitsuses
Heakskiitmine
7
6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele
mõjudele
Arengukava rakendamisega kaasnevate mõjude hindamisel on arvesse võetud Riigikantselei
mõjude hindamise metoodikat (2012)1. Kuivõrd väljatöötamiskavatsuse esitamise etapis ei ole
peamiste väljakutsete ja probleemide lahendamiseks veel välja töötatud poliitikasekkumisi ja
-valikuid, hinnatakse olulisi mõjusid arengukava koostamise käigus sisulisemalt.
Esialgne analüüs mõjudele:
1. Sotsiaalsed, sealhulgas Paremad digitaalsed teenused, nt parem ligipääsetavus
demograafilised mõjud terviseteenustele, mõjutab positiivselt tervelt elatud eluiga. Inimeste
põhiõigused on paremini tagatud ja digiriik on inimkeskne.
2. Mõju riigi julgeolekule ja Kübervaldkonna pikemaajaline strateegia aitab ette näha ning ära hoida
rahvusvahelistele suhetele küberkuritegevusest tingitud riske, aitab suurendada riigi küberkaitse
võimekust, toetab välissuhtlust ning aitab kaasa laiapindsele riigikaitsele.
3. Mõju majandusele Nutikalt valitsetud riik vähendab kulutusi riigi ülevalpidamiseks. Koostöö
arendamine eraettevõtlusega digitaalsete lahenduste loomisel ärgitab
eraettevõtlust ja innovatiivsust.
4. Mõju loodus- ja Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine aitab loodusressursside
elukeskkonnale kasutamist vähendada. E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine
vähendab inimeste sundliikumist. Samas on oluline hinnata mõju
energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne.
5. Mõjud regionaalarengule Läbi parema e-teenuste kättesaadavuse (tänu parematele e-teenustele
ja paremale sideühendusele) väheneb inimeste sundliikuvus ja
võimaldab aina paremat teenustele ligipääsu suurematest asulatest
eemal elavatel inimestel.
6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku Digiühiskonna arengukava üks olulisemaid rõhuasetusi on see, kuidas
omavalitsuse asutuste saab riik ennast läbi digitaalsete lahenduste ümber korraldada ning
korraldusele, kuludele ja pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid kodanikele mugavalt, sh
tuludele sündmuspõhiselt.
1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf
8
7. Juhtkomisjoni koosseis
Arengukava koostamiseks ja hilisemaks elluviimiseks kutsutakse kokku juhtkomisjon, kes
nõustab arengukava koostamise protsessi, tagasisidestab teemarühmade loodud arengukava
sisu ja suunab edaspidi arengukava elluviimist. Juhtkomisjoni kuuluvad esindajad
Riigikantseleist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seotud valdkondadest ja Riigi Infosüsteemi Ametist. Teiste
ministeeriumide esindajad kaasatakse arengukava väljatöötamise peatükk 5 raames
kirjeldatud moel.
8. Seos teiste arengukavadega
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja
strateegiliste sihtidega ning teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste
arengudokumentidega. Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seepärast
kaasame Digiühiskonna arengukava loomisprotsessi seonduvate arengukavade loojaid ning
hoiame ka ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega.
Igas poliitikavaldkonnas on oluline kasutada digilahendusi ja seejuures turvaliselt valdkondlike
eesmärkide saavutamiseks ja teenuste paremaks osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei
tooda välja valdkondlikke arendusi, sest need on eri arengukavade ja riigieelarve strateegias
programmide sisu küsimus. Digiühiskonna arengukavaga pannakse samas paika üldsuunad,
millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning
mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava
vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike
digiarenduste osas seost iga arengukavaga siinkohal olnud vajalik ega otstarbekas eraldi
rõhutada.
Järgnevalt on toodud välja seos seni heakskiidetud ja planeeritavate arengukavadega, millega
seos on tihedam kui ainult valdkondlik IT-areng:
9
1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
Infoühiskonna arendamine on võimalik ainult siis, kui inimestel on oskused, mis
toetavad IKT teenuste tarbimist ja kasutamist. Loodavas Haridusvaldkonna
arengukavas on oluline roll kanda digioskuste arendamisel ja seda kolmes aspektis:
Baastaseme digitaalse kirjaoskuse arendamine
Erialaste digioskuste arendamise
IKT ekspertide juurdekasvu tagamine
Digioskuste arendamisel läbi kogu ühiskonna on vajalik ka digitaalsete tehnoloogiate
kasutamine õppes läbivalt kõikides tasemetes ja suundade, et parandada õppe
kättesaadavust. Digitaalsete lahenduste loomisel on oluline ka eesti keele kasutamine
ja arendamine.
2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035
Arengukava on valmimise lõppjärgus. Antud arengukava rõhutab, et majanduskasvu ja
arengu olulisimaks eestvedajaks oleks innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel
põhinev innovatsioon ja et ettevõtluskeskkond oleks rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline. Neil sihtidel on sisuline seos Digiühiskonna arengukavaga, sest
küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja
lahendustele (mille üheks allikaks on TjaA). Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui
ka side areng osaks ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine tõstab kogu
majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.
3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030
Arengukava on loomisel. Digiühiskonna arengukava tegevused toetavad oma
tegevustega ühiskonnas võimaluste loomist, mis vähendab inimeste sundliikumist.
Digitaalsed teenused vähendavad vajadust nende tarbimiseks liikuda ja seega väheneb
ka koormus transpordisüsteemile.
4) Riigikaitse arengukava 2017-2026
Riigikaitse Arengukava on hetkel ümberkirjutamisel. Seega lähtutakse praegu kehtivast
arengukavast ja arvestame loodavat arengukava nii palju kui ajalised raamid
10
võimaldavad. Laiapõhjaline riigikaitse põhineb rahuaja baasvõimel, sealhulgas
digiteenuste, side ja küberturvalisuse valdkondades ja seega on oluline nende
valdkondade arendamine riigikaitse toetamiseks.
5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Arengukava on loomisel. Antud arengukava tööversioonis on samuti tõstatatud
küberturvalisuse olulisus, mis saab oma laiema raamistiku Digiühiskonna arengukava.
Lisaks on olulised reageerimiseks vajalike oskuste arendamine, riist- ja tarkavara
olemasolu, piiriülesed e-teenused ja digitaalsete dokumentide arendamine. Need on
kõik teemad, mil on puutekohti Digiühiskonna arengukava sisuliste suundadega.
6) Välispoliitika arengukava 2030
Arengukavas käsitletakse oluliste teemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja
hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega. Samuti, Eesti rolli kui
kübervaldkonna eeskõneleja maailmas. Tähtis on ka välispoliitika arendamise jaoks
riiklikud e-teenused (sh isikut tõendavad dokumendid ja kriisiteavitus, e-välisesindus).
7) Eesti keele arengukava 2021–2035
Arengukava on valmimise lõppjärgus. Seal käsitletakse keeletehnoloogia arendamist ja
kättesaadavust tugevdamaks eesti keele elujõudu üha digitaalsemas maailmas. See on
sisendiks ka Digiühiskonna arengukavale.
Arengukava arvestab lisaks ka Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike
raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia2, andmestrateegia3, 5G ühenduvuse
strateegia4 ja küberturvalisuse valdkonna peamised direktiivid5.
2 Shaping Europe's digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-europes-digital-future-feb2020_en_3.pdf
3 A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf
4 Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587
5 Nt eIDAS määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.257.01.0073.01.ENG ja NIS firektiiv https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.194.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2016:194:TOC
11
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Digiühiskonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku
heakskiitmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr
117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise kord” § 2 lg 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi
Valitsusele ettepaneku koostada „Digiühiskonna arengukava 2030“.
Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust,
antakse ülevaade koostamise ajakavast ja kaasamiskavast, antakse esialgne hinnang
kaasnevatele mõjudele ning kirjeldatakse seost teiste arengukavadega.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava koostamise ettepaneku ja
seletuskirja koostas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise
nõunik Kaidi-Kerli Kärner,
[email protected], tel 625 6348.
2. Eelnõu sisu
Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus
Uue arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi,
küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad
järgmiseks kümneks aastaks. Nende alusena sõnastatakse ka visioon digiühiskonna arengust
Eestis laiemalt.
Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on
antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil
majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis.
Arengukavas seatakse üldeesmärk ja alaeesmärgid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega,
peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.
Digiühiskonna arengukava 2030 on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava
2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata digioskuste
temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu hariduse
1
valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas 2021-
2035.
Infoühiskonna Arengukava 2020-le jätkuarengukava loomise vajadus on tulnud välja
mitmetest kohtumistest partnerorganisatsioonidega ning teiste ministeeriumide ja
allasutustega. Digiriigi, küberturvalisuse ja side areng on Eestile olnud üks strateegilise
tähtsusega alasid ning nende arengu jätkamiseks ja kindlustamiseks on uute sihtide ja
tegevuste kavandamine rohkem kui otstarbekas. Muu hulgas on see arengukava tarvilik 2021+
EL tõukefondide vahendite planeerimise ühtseks aluseks.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja
strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega.
Teiste arengukavade prioriteedid on oluliseks sisendiks antud arengukavale aru saamaks,
milliseid vajadusi valdkondades lähiaastatel nähakse ja milliseid puudujääke ning ohte
tajutakse, kus digilahendused võiksid aidata probleeme lahendada ja ennetada.
Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seega on oluline, et Digiühiskonna
arengukava loomisprotsessi on kaasatud seonduvate arengukavade loojad ning hoiame ka
ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega.
Arengukava koostamise eest vastutab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.
Väljatöötamiskavatsuses antakse kõigepealt ülevaade hetkeolukorra taustast. Seejärel
sõnastatakse arengukava koostamise eesmärk, selgitatakse koostamise vajadust, kirjeldatakse
arengukava koostamise korraldust ja ajakava, esitatakse esialgne mõjude analüüs
kirjeldatakse planeeritaks juhtkomisjoni koosseisu ning seost teiste loodavate
arengukavadega.
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Digiühiskonna arengukava 2030”.
Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumiks Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks
ministeeriumideks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei.
Punktiga 3 tehakse ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada
arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2021. aasta aprillis.
3. Korralduse mõjud
2
Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi Digiühiskonna
poliitika, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes
on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus.
Põhjalikum analüüs meetmete lõikes tehakse arengukava koostamise käigus, kui meetmete
rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega.
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulude eelarvest, sh kaasates EL tõukefondide
tehnilise abi vahendeid (arengukava koostamine on osa EL 2021+ tõukefondide meetmete
ettevalmistusest).
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esimene versioon esitati 16.04.2020 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja
Riigikantseleile ning meilitsi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
Ministeeriumid andsid oma kooskõlastuse koos märkustega. Riigikantselei ja
Sotsiaalministeerium andis kooskõlastuse. Ministeeriumide märkustega on eelnõu
täiendamisel enamasti arvestatud (vt seletuskirja Lisa 1). Olulise muudatusena muudeti
arengukava kestvust viielt aastalt kümnele. Eelnõud täiendati ning august 2020 lõpus saadeti
ministeeriumidele meilitsi vastused märkustele. Siseministeerium ja Välisministeerium
edastasid omapoolsed täpsustused, mis lisati eelnõusse. Ülejäänud ministeeriumid rohkem
märkusi ei esitatud, mistõttu saab eelnõu lugeda nende poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
3
Vabariigi Valitsuse…korraldus nr…
„Digiühiskonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ Eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Märkustega arvestamine 16.04.2020.a eelnõu
Asutus Ettepanek Otsus Selgitus
Haridusministeerium Arengukavaga seotud rahastamisloogika tuleks Sisuliselt arvestatud Igas valdkondlikus arengukavas tuleb
läbi mõelda selliselt, et poliitikavaldkondade IT kavandada valdkondlikud IT-arendused
areng ei oleks eraldatud muudest tegevustest, just tõstatatud põhjustel, neid ei ole olnud
vaid nii rahastamisel kui mõju hindamisel kavas hõlmata antud arengukavasse - kus
käsitletakse teemasid terviklikult. Seetõttu on on hõlmatud üleriiklikud arendussuunad ja
mõistlik veel läbi mõelda, millised digiriigi ühisplatvormid/arendused, mida pole
arendustegevused on kohane ette näha eraldi mõistlik eraldi teha. Vastav selgitus lisatud
arengukavas ning millised peaks pigem olema peatükki "Seos teiste arengukavadega".
teiste valdkondlike arengukavade osa;
Haridusministeerium On tervitatav, et digiriigi ning küberturvalisuse Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki
teemad kavandatakse terviklikult ühes "Sissejuhatus ja taust".
arengukavas ning eeldame, et sellega lõppeb
ka olukord, kus küberturvalisus on samal ajal
nii Infoühiskonna arengukava 2020
alavaldkonnaks kui ka eraldiseisvaks
strateegiadokumendiks. Palume AKEt
sellekohase infoga täiendada, et see oleks
üheselt mõistetav;
Haridusministeerium Palume lisada AKE põhiossa hetkel vaid Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki
seletuskirjas väljatoodud info, et võrreldes "Sissejuhatus ja taust".
Infoühiskonna rengukavaga 2020 ei kajastata
uues arengukavas digioskuste temaatikat, mis
on kaetud uues Haridusvaldkonna arengukavas
arvestades digiriigi arenguks vajalikke oskuste
kujundamist;
Haridusministeerium Soovitame siiski kaaluda tegevussuundade Arvesse võetud Arengukava muudetud 10-aastaseks.
kestvuseks pikemat perioodi. E-teenuste
arendamise senised kogemused on näidanud,
et 5-aastane perioodi on liialt lühike
põhimõtteliste suundade seadmiseks ja
vajalike eelarvete planeerimiseks. Soovitame
seada esialgu sihid pikemaks perioodiks
(näiteks 2 (2) 7-10 aastaks) ning kavandada 4-5
aasta järel arengukava vahehindamine;
Haridusministeerium Dokument on väga üldine ning ei selgu kogu Mittearvestatud AKE on koostatud määruses "Valdkonna
senise eeltöö ulatust ja tulemust. Meile arengukava ja programmi koostamise,
teadaolevalt on partnereid hea tava kohaselt elluviimise, aruandluse, hindamise ja
juba kaasatud, kuid AKE ajakavast seda ei muutmise kord" nõutud tingimuste
nähtu. Samas on ajakavas välja toodud 4- raames. Läbirääkimisel olevate teemade
kuuline visiooniloome periood tuumiktiimiga, lisamine AKEsse pole mõistlik, kuna
kuid visiooniettepanekuid AKEs ei kajastu. vestluste tulemusel pole tehtud ühtegi
Palume AKEt vastavate materjalidega lõplikku otsust ja visioon areneb protsessi
täiendada; jooksul. Seniste töötubade ning
töörühmade kohtumiste toimumine on
ajakavas kajastatud.
Haridusministeerium Palume täiendada arengukava koostamise Mittearvestatud AKE on koostatud määruses "Valdkonna
eesmärki ja vajaduse põhjendust puudutavat arengukava ja programmi koostamise,
osa valdkonnaspetsiifilise infoga, kuna hetkel elluviimise, aruandluse, hindamise ja
on palju väljatoodud universaalseid muutmise kord" nõutud tingimuste
põhimõtteid, mis kehtivad iga arengukava raames. Täpsemad tegevuseesmärgid ning
puhul. Samuti palume välja tuua kavandatavad -suunad on arengukava loomise protsessi
tegevuseesmärgid ja suunad; osa ning tulemus - mis saab sisalduma
arengukavas endas.
Haridusministeerium Palume üle vaadata ajakava, kuna Arvesse võetud Arengukava ajakava on uuendatud.
arengukavade koostamise kogemustele
tuginevalt on see liialt optimistlik, arvestades
nii kavandatud kaasamisprotsesside mahukust
kui ka hetkel kehtivat eriolukorda;
Haridusministeerium Sissejuhatuses on välja toodud, et arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki
lähtub oma põhimõtetes Euroopa Liidu "Seos teiste arengukavadega".
4
raamdokumentidest. Palume neist valdkonna
jaoks olulisemad ka välja tuua;
Haridusministeerium Lisada tuleks ka Küberturvalisuse strateegia Mittearvestatud Antud arengukavaga uuendame ja
2019-2022 koos selle eelnevad perioodidega "võtame üle" senise küberturvalisuse
(2008-2013, 2014-2017). Vaatamata strateegia. Vastavasisuline täiendus on
küberturvalisuse kajastamisele Infoühiskonna lisatud peatükki "Sissejuhatus ja taust".
arengukavas on hetkel kehtiv ka
Küberturvalisuse strateegia 2019-2022;
Haridusministeerium Palume lisada seose ka loodava Osaliselt arvesse Seoses keelevaldkonna arengukavaga:
Noortevaldkonna arengukavaga 2021-2035, võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud
mis nutikate lahenduste läbi noorsootöö peatükki "Seos teiste arengukavadega".
teenuse kättesaadavust toestab ning loodava Seoses Noortevaldkonna arengukavaga:
Eesti keelevaldkonna arengukavaga 2021- Igas valdkondlikus arengukavas tuleb
2035, mis puudutab eesti keeletehnoloogia kavandada valdkondlikud IT-arendused
rakendamist Eesti riigi avaliku sektori just tõstatatud põhjustel, neid ei ole olnud
teenustes ja toodetes. kavas hõlmata antud arengukavasse - kus
on hõlmatud üleriiklikud arendussuunad ja
ühisplatvormid/arendused, mida pole
mõistlik eraldi teha. Vastav selgitus lisatud
peatükki "Seos teiste arengukavadega".
ITL Kindlasti soovitame Teil arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki
koostamisel kasutada ühe sisendina ka meie "Sissejuhatus ja taust", sisuliselt nt
liidu poolt koostatud Visiooni infoühiskonnast visiooni kavandamisel jm seda ka tehakse.
2030;
ITL Teeme ettepaneku koostamise vajaduse Mittearvestatud Arengukava juhtimise osas üldjoontes
põhjendusse (punkti 4) lisada järgmised seda ka tehakse, aga rollide jaotus
punktid: - panna paika digiriigi (digitaalse erasektoriga pole otseselt arengukava
valitsemise) töökorraldus ja tööjaotus, skoop - mh nt põhjusel, et võiks ajas
kirjeldades ära juhtimine ning vastutus muutuda
erinevate riigiasutuste vahel; - määratleda
selgelt, milliste IKT süsteemide halduse ja
teenuse osutamisega tegelevad riigiasutused
ise ning milliseid ostetakse sisse erasektorist;
ITL Teeme ettepaneku lisada arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud
rakendamisega kaasnevate eeldatavate alapeatükki "Mõjud regionaalarengule"
mõjude osasse (punkti 6) järgnev: - mõjud,
mida annab uue sidetaristu loomine,
uuendamine ja selle abil uute teenuste
osutamine;
ITL Teeme ettepaneku lisada arengukava Mittearvestatud Antud arengukava ei tegele otseselt
rakendamisega kaasnevate eeldatavate majanduse ja ettevõtete digitaliseerimise
mõjude osasse (punkti 6) järgnev: mõjud ja automatiseerimise teemadega, need on
majandusele läbi ettevõtluse tootlikkuse kasvu, TAIE arengukava allosaks.
mille annab digitaliseerimine ja
automatiseerimine;
ITL Arengukavas tuleb muuhulgas ette näha Mittearvestatud Seda saab vajadusel arengukava enda sisu
kõikide ministeeriumide ja valdkondade kohta loomise raames üle arutada, aga meie
tulemusnäitajad tootlikkuse ja lisandväärtuse hinnangul on see liigne detailsus ja
kasvu osas. Samuti prioriteetsed edaspidist tegevust piirav. Lisaks on
investeeringute valdkonnad digitaalse valdkondlikud arendused ja vastavad
valitsemise, küberturvalisuse ja sidepoliitika eesmärgid või mõõdikud iga valdkonna
eesmärkide saavutamiseks järgmiste aastate arengukava ja mitte siinse skoobis.
jooksul;
ITL Teeme ettepaneku lisada antud siseriiklikusse Mittearvestatud See on TAIE arengukava skoobis.
arengukavva ka e-Estonia kuvandi arendamise
plaan;
ITL Eeldame, et varasemalt Infoühiskonna Arvesse võetud Need teemad on kajastatud teadus- ja
arengukava skoobis olnud teiste arendustegevuse, innovatsiooni ning
majandusharude digitaliseerimine ning IKT ja ettevõtluse arengukavas - vastavad
digioskuste arendamine, mis käesoleva selgitused lisatud "Sissejuhatus ja taust"
arengukava skoobist on välja jäetud, sisaldub peatükki. Visiooni tasandil katame aga ka
nüüd teistes loodavates uutes arengukavades. neid üldsuunana.
Justiitsministeerium Eesmärkide saavutamine eeldab meie Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
hinnangul horisontaalselt inimkeskset sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
lähenemist, mida tuleks arengukavas selgemalt koostamise käigus
välja tuua;
Justiitsministeerium Olulisel kohal on vajadus pöörata erilist Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
tähelepanu eetika ja põhiõiguste kaitsele nii sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
digiteenuste kui digilahenduste disainil; koostamise käigus
5
Justiitsministeerium Teeme ettepaneku lisada arengukava Sisuliselt arvestatud Teenuste ja tehnoloogia teemarühmas on
väljatöötamiseks usaldusväärse ja inimkeskse inimkesksus ning usaldusväärsus läbivalt
infotehnoloogia teemarühm. arutlusel, seega eraldi teemarühma
loomine pole otstarbekas.
Justiitsministeerium Sotsiaalsete, sealhulgas demograafiliste Osaliselt arvestatud Koostamise ettepanekusse on lisatud
mõjude alla tuleks lisada, et inimeste lause (lk10): "Inimeste põhiõigused on
põhiõigused, sealhulgas õigus heale haldusele, paremini tagatud ja digiriik on
on paremini tagatud ja digiriik on inimkeskne; inimkeskne."
Justiitsministeerium Teeme ettepaneku arengukavas keskenduda Sisuliselt arvestatud Teenuste ja tehnoloogia teemarühmas on
veel järgnevatele punktidele, luues nende on need teemad läbivalt arutlusel, seega
aruteluks eraldiseisvad teemarühmad: eraldi teemarühmade loomine pole
Andmete (taas)kasutamine kui uute tehniliste otstarbekas.
lahenduste võimaldaja; IT-majadesse Digiriigi
toimimiseks vajalike IKT lahenduste
arenduskompetentsi tagamine;Madala
hoolduskuluga ning kvaliteetse Digiriigi
loomine.
Justiitsministeerium Palume ettepanekut täiendada infoga, mis Arvesse võetud Küberturvalisuse strateegiale 2019-2022
saab Küberturvalisuse strateegiast 2019-2022 jätkustrateegiat enam ei looda ning
uue arengukava vastuvõtmisel; tulevikus on küberturvalisuse riiklik
strateegia kaetud käesolevas arengukavas.
Sellekohane info on lisatud AKEsse.
Justiitsministeerium Teeme ettepaneku arengukavas digiriigi Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku
vaatest hõlmata digitaliseerimise kogu arendussuunaga, mis peab olema kaetud
justiitssüsteemi ulatuses, mis sisaldab vastavas valdkonna arengukavas.
menetluste tõhustamist läbi digitaliseerimise,
läbipaistvaks ja kaasavaks õigusloomeks
lahenduste loomist, turvalise küberruumi ning
ühtse ja kvaliteetse andmeruumi arendamist;
Justiitsministeerium Küberturvalisuse vaatest palume arengukavas Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
arvestada vajadusega digiriigis toetada ning sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
tagada küberkuritegude ennetamise, koostamise käigus
analüütika ning menetlemise pädevus ning
võimekus menetlusasutustes, prokuratuuris ja
kohtutes;
Justiitsministeerium Punktis 8 „Seoses teiste arengukavadega“ võiks Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline
kaaluda ka riigikogu kriminaalpoliitika kasutada digilahendusi ja seejuures
põhialuste eelnõu lisamist. turvaliselt valdkondlike eesmärkide
saavutamiseks ja teenuste paremaks
osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei
tooda välja valdkondlikke arendusi, sest
need on eri arengukavade ja RES
programmide sisu küsimus. Digiühiskonna
Arengukavaga pannakse samas paika
üldsuunad, millest digilahenduste arendus
ja kasutuselevõtt omakorda eri
valdkondades lähtuks ning mida teised
arengukavad saavad arvestada. Neil kahel
moel on käesolev arengukava vastasmõjus
kõigi valdkondlike arengukavadega ning
seepärast pole valdkondlike digiarenduste
osas seost iga arengukavaga olnud vajalik
ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav
selgitus on lisatud ka AKE peatükki
arengukavade seoste kohta.
Kaitseministeerium Arengukava eesmärk (punkti 3 teist lause) Arvesse võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud
sõnastada: "Et info- ja alapeatükki "Koostamise eesmärk".
kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist
teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud
arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada
parimal moel digilahenduste ja
küberturvalisuse meetmete abil majanduse
konkurentsivõime, inimeste heaolu, riigi
siseturvalisust, laiapindset riigikaitset ja
riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis ning
välissuhtlust.";
Kaitseministeerium Lisaks arengukavas mainitud mõjudele tuleb Arvesse võetud Täiendatud lausega: "Kübervaldkonna
põhjalikult hinnata mõju siseturvalisusele pikemaajaline strateegia aitab ette näha
(küberkuritegevus), riigi küberkaitse ning ära hoida küberkuritegevusest
6
võimekusele, välissuhtlusele ning laiapindsele tingitud riske, aitab suurendada riigi
riigikaitsele. küberkaitse võimekust, toetab
välissuhtlust ning aitab kaasa laiapindsele
riigikaitsele."
Keskkonnaministeerium Teeme ettepaneku täiendada peatükki 4 Sisuliselt arvestatud Sarnase sisuga lause lisatud peatükki
punktiga 7 järgmiselt: „Tugevdada Eesti digiriigi "Koostamise vajaduse põhjendus".
kuvandit ja rahvusvahelist koostööd ning lüüa
aktiivselt kaasa rahvusvahelise IT-poliitika
kujundamisel.“ Globaalne mõõde ja digiriigi
kuvand on arengukava koostamise
ettepanekus alaesindatud;
Keskkonnaministeerium „Mõju loodus- ja elukeskkonnale“ – teeme Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku
ettepaneku lisada lause: „Keskkonnainfo arendussuunaga, mis peab olema kaetud
digitaliseerimine parandab teabe vastavas valdkonna arengukavas.
avalikustamist, kasvatab Eesti elanike
keskkonnateadlikkust ja tõhustab roheliste
investeeringute kasutamist efektiivsemaks
loodusressursside kasutamiseks;
Keskkonnaministeerium Juhime tähelepanu, et arengukava koostamise Sisuliselt arvestatud Kübervaldkonna temaatika põhipartneriks
protsessi peaks olema kaasatud riigi(asutuste) on AKEsse lisatud riiklik küberpoliitika
turvajuhtide komisjon või selle juhatuse nõukoda, kuhu kuuluvad ka turvajuhtide
esindajad komisjoni esindaja(d).
Kultuuriministeerium Arengukava koostamise ettepanekus peaks Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline
olema viide „Kultuuripärandi digiteerimine kasutada digilahendusi ja seejuures
2018–2023“ tegevuskavale ja loodud seosed turvaliselt valdkondlike eesmärkide
kehtiva „Kultuuripoliitika põhialustega aastani saavutamiseks ja teenuste paremaks
2020“ ning koostatava „Kultuur 2030“ ja osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei
„Spordipoliitika põhialustega aastani 2030“. tooda välja valdkondlikke arendusi, sest
Samuti võiks olla loodud seosed ühiskonna need on eri arengukavade ja RES
lõimumisprotsessidele suunatud programmide sisu küsimus. Digiühiskonna
arengudokumentidest tulenevate väljakutsete Arengukavaga pannakse samas paika
lahendamisega; üldsuunad, millest digilahenduste arendus
ja kasutuselevõtt omakorda eri
valdkondades lähtuks ning mida teised
arengukavad saavad arvestada. Neil kahel
moel on käesolev arengukava vastasmõjus
kõigi valdkondlike arengukavadega ning
seepärast pole valdkondlike digiarenduste
osas seost iga arengukavaga olnud vajalik
ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav
selgitus on lisatud ka AKE peatükki
arengukavade seoste kohta.
Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku arengukava Sisuliselt arvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume
võtmepartnerite hulka kaasata ka (sh nende asjakohaseid allasutusi)
Kultuuriministeeriumi koos olulisemate kaasatakse teemarühmade tasandil ja
valdkondlike asutustega. Ministeeriumi lisaks laiematesse aruteludesse.
haldusalas on väga mahukas Eesti riigi
digiandmestu, mille eest vastutavad
Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet ja
Eesti Rahvusringhääling – palume neid samuti
kaasata. Samuti võiks partnerite hulgas olla
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala
asutus Rahvusarhiiv;
Kultuuriministeerium Eesmärkide seas võiks lisaks digilahenduste Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku
abil majanduse konkurentsivõime, inimeste arendussuunaga, mis peab olema kaetud
heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu vastavas valdkonna arengukavas.
tõstmisele olla ka digitaalse kultuuri- ja
meediaruumi arendamine;
Kultuuriministeerium Peame oluliseks arendustel silmas pidada ka Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
eesti keelest teise emakeelega, sh vene- ja sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
ingliskeelsele auditooriumile suunatud koostamise käigus
digikeskkondade arendamist;
Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku leheküljel 7 tabelis „Mõju Mittearvestatud Pole meie nägemuses primaarne seos,
loodus- ja elukeskkonnale“ all toodud kuigi kindlasti olemas.
„Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine
aitab loodusressursside kasutamist vähendada.
E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine
vähendab inimeste sundliikumist“ kõrval
rõhutada, et e-teenuste laiem kasutatavus ja
pakkumine suurendab ka inimeste kaasatust
(ruumiliste planeeringute arutelu,
7
arhitektuurselt oluliste objektide arutelu, nt nn
3D kaksikus – füüsilise elukeskkonna
digiteisikus) ja ruumiloome kvaliteeti;
Kultuuriministeerium Arvestada Majandus- ja Sisuliselt arvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline
Kommunikatsiooniministeeriumi kasutada digilahendusi ja seejuures
väljatöötatava arengukavaga „Ehituse pikk turvaliselt valdkondlike eesmärkide
vaade“. saavutamiseks ja teenuste paremaks
osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei
tooda välja valdkondlikke arendusi, sest
need on eri arengukavade ja RES
programmide sisu küsimus. Digiühiskonna
Arengukavaga pannakse samas paika
üldsuunad, millest digilahenduste arendus
ja kasutuselevõtt omakorda eri
valdkondades lähtuks ning mida teised
arengukavad saavad arvestada. Neil kahel
moel on käesolev arengukava vastasmõjus
kõigi valdkondlike arengukavadega ning
seepärast pole valdkondlike digiarenduste
osas seost iga arengukavaga olnud vajalik
ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav
selgitus on lisatud ka AKE peatükki
arengukavade seoste kohta.
Maaeluministeerium Arengukava võiks koostamisel kaaluda ka Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
alaeesmärkide seadmisest. Üheks sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
alaeesmärgiks võiks olla keskkonna- ja koostamise käigus
kliimaeesmärkide saavutamise toetamine;
Maaeluministeerium Teiseks alaeesmärgiks võiks olla Eesti Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
hajaasustusega maa- ja rannapiirkondade sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
arengueelduste toetamine ja nii avalike kui koostamise käigus
äriliste e-teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamine kogu Eesti territooriumil. Eelkõige
peame siin silmas üle-eestiline kiire
internetiühenduse lõpptarbijale vajaduspõhist
tagamist turutõrke piirkondades;
Maaeluministeerium Lisaks ÜRO’le võiks kaaluda EL kokkulepete Arvesse võetud Euroopa Liidu raamdokumentidega seos
toetamist, et mitte jääda nii üldise globaalse on täiendavalt kirjeldatud peatükis "Seos
vaate juurde; teiste arengukavadega"
Maaeluministeerium Tasakaalustatud vaate saamiseks tuleks Sisuliselt arvestatud Mõjude analüüs tehakse arengukava
hinnata ka võimalikke negatiivseid mõjusid. sisuloomise jooksul põhjalikumalt. AKE on
Näiteks "Mõju loodus- ja elukeskkonnale" koostatud määruses "Valdkonna
juures võiks hinnata mõju energiakasutusele, arengukava ja programmi koostamise,
kasvuhoonegaaside emissioonile jpm. elluviimise, aruandluse, hindamise ja
Ettepanekus puuduvad mõjuhinnangud muutmise kord" nõutud tingimuste
kuludele ja tuludele; raames, mis kulu-tulu analüüsi selles
etapis veel ei nõua. Mõju kuludele ja
tuludele saab analüüsida siis, kui
arengukava eesmärgid ja tegevused on
paika pandud. Lisatud on lause "Samas on
oluline hinnata mõju energiakasutusele,
kasvuhoone gaaside emissioonile jne."
Maaeluministeerium Oluliseks sisendiks antud arengukava Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline
koostamisele võiks lisaks ettepanekus välja kasutada digilahendusi ja seejuures
toodud arengukavadele (punkt 8) olla veel turvaliselt valdkondlike eesmärkide
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna saavutamiseks ja teenuste paremaks
arengukava aastani 2030“ ja „Kliimapoliitika osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei
põhialused aastani 2050“. tooda välja valdkondlikke arendusi, sest
need on eri arengukavade ja RES
programmide sisu küsimus. Digiühiskonna
Arengukavaga pannakse samas paika
üldsuunad, millest digilahenduste arendus
ja kasutuselevõtt omakorda eri
valdkondades lähtuks ning mida teised
arengukavad saavad arvestada. Neil kahel
moel on käesolev arengukava vastasmõjus
kõigi valdkondlike arengukavadega ning
seepärast pole valdkondlike digiarenduste
osas seost iga arengukavaga olnud vajalik
ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav
8
selgitus on lisatud ka AKE peatükki
arengukavade seoste kohta.
Rahandusministeerium Palume arengukava koostamise ettepanekus Arvesse võetud Sissejuhatusse lisatud sellekohane
selgemalt välja tuua, et kavandatav täpsustav lause.
arengukava hõlmab infoühiskonna
tulemusvaldkonda, et vältida mitmeti
mõistetavust arengukava ulatuse osas;
Rahandusministeerium Soovitame arengukava koostada minimaalselt Arvesse võetud Arengukava muudetud 10-aastaseks.
7 aastaks. Arengukava peaks olema pikemalt
kui 5 aastat ette vaatav visioonidokument ning
selleks, et kiiresti muutuvas info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas
tegevusi juhtida, on sobilik formaat
igaaastaselt uuendatav 4-aastase perioodiga
programm.
Siseministeerium Juhime tähelepanu, et arengukava eesmärkide Sisuliselt arvestatud Lähtume sellest arengukava koostamisel.
saavutamisele aitavad kaasa Siseturvalisuse
arengukavas plaanitavad küberkuritegevuse
vastase võitluse tegevused. Samuti aidatakse
Siseturvalisuse arengukavaga kaasa inimeste
riske ennetavate hoiakute ja käitumise
kujundamisele, kuid üldisem küberturvalisuse
edendamine ja teavitustöö peaks olema selle
arengukava tähelepanu keskmes.
Siseministeerium Samuti ei ole ajakavas arvestatud, et enne Arvesse võetud Ajakavasse on vastavasisuline muudatus
arengukava tutvustamist Riigikogus tuleb see sisse viidud.
saata Vabariigi Valitsusele. Teeme ettepaneku
ajakava muuta ja pikendada nii kaasamisele kui
kooskõlastamisele plaanitud aega;
Siseministeerium Teeme ettepaneku lisada Siseministeerium Osaliselt arvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume
ning Politsei- ja Piirivalveamet samuti (sh nende asjakohaseid allasutusi)
võtmepartneriteks. Ühtlasi peame oluliseks, et kaasatakse teemarühmade tasandil ja
võtmepartnerina oleks kaasatud Riigi lisaks laiematesse aruteludesse - SiM on
Infosüsteemide Amet; antud arengukava vaates üks teiste
ministeeriumide seas. RIA on kaasatud
MKM allasutusena võtmearuteludes ja
juhtkomisjonis.
Siseministeerium Arengukavaga on plaan edendada Arvesse võetud Mõjude analüüsi peatükki on lisatud
küberturvalisust, mistõttu teeme ettepaneku vastavasisuline alapeatükk.
täiendada esialgset mõjude hinnangut
julgeolekut ja turvalist puudutavaga.
Välisministeerium Seetõttu palume lisada Välisministeerium Mittearvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume
võtmepartneriks ja juhtkomisjoni. (punkt nr 8); (sh nende asjakohaseid allasutusi)
kaasatakse teemarühmade tasandil ja
lisaks laiematesse aruteludesse - SiM on
antud arengukava vaates üks teiste
ministeeriumide seas.
Välisministeerium Palume täiendada ettepanekut (eelkõige 4.
punkti, kus on toodud koostamise vajaduse
põhjendus) järgnevate teemadega:
Välisministeerium a. erinevate ühtsete valdkondlike Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
standardite vajadus; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
koostamise käigus
Välisministeerium b. AK võrkude väliste teenuste Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
korralduse koordineerimine; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
koostamise käigus
Välisministeerium c. valdkondlik rahvusvaheline koostöö ja Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
Eesti digiteenuste ekspordi arendamine; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
koostamise käigus
Välisministeerium d. (digi)teenuste kättesaadavus välisriigis Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
resideerutavele kodanikele ning e- sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
residentidele; koostamise käigus
9
Välisministeerium e. kuidas tagatakse dubleerimise Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast
vältimine ja omavahelise kooskõla sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu
strateegilistes dokumentides, oludes kus e- koostamise käigus
teenused ja küberturvalisus on lahutamatu
kõigist riigivaldkondadest.
Välisministeerium Esitatud ajakava (lk 6) ei ole täielik ja puudub Arvesse võetud Arengukava ajakava on uuendatud.
info arengukava aruteludest Riigikogus (on vaid
tutvustus, kuid see ei ole sama).
10