dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Digiühiskonna arengukava 2030 koostamise ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. november 2020
Viit
2-4/20-0422/7243
Registreeritud
27. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/20-0422
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-420-04227243 27.11.2020 Väljaminev kiri.asice1454 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 27.11.2020 nr 2-4/20-0422/7243 Digiühiskonna arengukava 2030 koostamise ettepanek Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord ”: 1. Kiita heaks ettepanek koostada Digiühiskonna arengukava 2030 (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2021. aasta aprillis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 DIGIÜHISKONNA ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK november 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord 1. Sissejuhatus ja taust ............................................................................................................ 3 2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus .......................................................... 4 3. Koostamise eesmärk ........................................................................................................... 5 4. Koostamise vajaduse põhjendus ........................................................................................ 5 5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava .................................................. 6 6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele..................................................................................................................................... 8 7. Juhtkomisjoni koosseis........................................................................................................ 9 8. Seos teiste arengukavadega ............................................................................................... 9 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 .................................................................... 10 2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 10 3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030............................................. 10 4) Riigikaitse arengukava 2017-2026 ................................................................................ 10 5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ........................................................................ 11 6) Välispoliitika arengukava 2030 ..................................................................................... 11 7) Eesti keele arengukava 2021–2035 ............................................................................... 11 2 1. Sissejuhatus ja taust Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 2 lg 5, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama Digiühiskonna arengukava 2030. See arengukava on aluseks riikliku tulemusvaldkonna Infoühiskond ellu viimiseks. See hõlmab tegevusstrateegiat järgnevates alavaldkondades:  digiriigi areng ehk avaliku sektori IT poliitika,  küberturvalisuse poliitika (kehtiv Küberturvalisuse strateegia loodi kuni aastani 2022, aga edaspidi on kübervaldkonna strateegilised suunad on kaetud Digiühiskonna 2030 arengukavas siinkohal),  sidepoliitika. Arengukava raames loodava visiooni tasemel samas vaadatakse laiemalt, kuidas digilahenduste abil kogu ühiskonna ja majanduse toimimist edasi arendada Eestis – mille suunas antud arengukava toetab liikumist tegevustega kolmes eelmainitud politiikavaldkonnas. Lisaks tuuakse arengukavas välja visioonini jõudmiseks ootused teistele poliitikavaldkondadele ja arengukavadele vastavalt. Digiühiskonna arengukava 2030 on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, mille osaks oli ka Küberturvalisuse strateegia 2022. Senise arengukava üldeesmärgiks oli Eestis hästi toimiva ning turvalise keskkonna arendamine nutikate IKT- lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks. Eesmärgi poole liikumiseks seati järgmised täpsemad sihid:  kiire interneti kasutamise kasv;  interneti mittekasutajate osakaalu vähenemine;  avalike teenustega rahulolu kasv;  IKT-spetsialistide osakaalu kasv koguhõives;  Eestis ei toimu ühtegi ulatuslikku küberintsidenti; 3  elanike turvatunde ja usalduse kasv internetis ja e-riigi vastu. 2030 arengukava koostamisel vaadatakse üle nende eesmärkide saavutamise hetkeseis, kavandatakse vastavalt uued või täiendavad sihid ja tegevussuunad. Uue arengukava pikkuseks on kümme aastat. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu arengukava perioodi jooksul on vajalik selle uuendamine, samas on vajalik ka pikem vaade ja kestev suund valdkonnale. Arengukava kehtivuse jooksul on plaanis läbi viia kaks vahehindamist ja arengukava ülevaatust, umbes kolme aasta tagant. Arengukava lähtub oma põhimõtetes ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 põhieesmärkidest, Euroopa Liidu raamdokumentidest ja Eesti 2035 arengukavast. Arvesse on võetud taustal ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu Visioon 2030. Kõik need raamdokumendid sisaldavad suundi, mida digiriigi ja ka digitaalse taristu arendamisel läbivalt arvesse võtta. Arengukavas ei hõlmata eelmise arengukavaga võrreldes digioskuseid (temaatika liigub Eesti haridusvaldkonna 2021-2035 arengukava alla) ning e-riigi turundust ja e-residentsust (mõlemad teemad on kaetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse 2021–2035 arengukavas). Arengukava ei käsitle ka otseselt IKT kasutuselevõtu eesmärke ja viise erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, mis on kõigi valdkondlike arengukavade sisuks. Küll aga on käesolev arengukava neile üheks raamdokumendiks, andes üldised suunad digiühiskonna arendamiseks kõigis valdkondades. 2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus Nimetus: Digiühiskonna arengukava 2030 Planeeritud kestus: 2021-2030 4 3. Koostamise eesmärk Arengukava koostamise eesmärk on leppida kokku innustavad ja oluliste osapoolte jaoks ühised digiriigi arengu, küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted ja arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks. Nende alusena sõnastatakse ka visiooni digiühiskonna arengust Eestis laiemalt. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste ja küberturvalisuse meetmete abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu, riigi siseturvalisust, laiapindset riigikaitset ning riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis ja välissuhtlust. 4. Koostamise vajaduse põhjendus Digiühiskonna arengukava 2030 koostatakse, et 1) tagada Eesti digiriigi, digimajanduse ja laiemalt digiühiskonna pidev areng ja kestmine kiiresti muutuvas ja arenevas keskkonnas; 2) leppida kokku riigiüleselt põhimõtted ja arengusuunad, eesmärgid-tegevussuunad ja prioriteedid digiriigi, side ja küberturvalisuse arendamisel – millest eri osapooled saavad oma tegevuste elluviimisel lähtuda (arvestades, et nt digiriigi arendamine ja küberturvalisuse tagamine on horisontaalsed ülesanded ehk kõigi ministeeriumide ja omavalitsuste ellu viia omal alal); 3) viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogus ning Vabariigi Valitsuses vastu võetud Eesti arengu alusdokumente ning toetada nendes seatud Eesti pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist digilahenduste toel; 4) panna paika alus riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve raames ressursside taotlemiseks; 5) toetada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärkide saavutamist läbi digitaalsete tööriistade ja oskuste, muuhulgas jätkusuutliku keskkonna toetamist ja inimeste ebavõrdsuse vähendamist; 6) toetada Eesti EL poliitika eesmärkide seadmist ja elluviimist digiriigi, küberturvalisuse ja side valdkonnas; 5 7) hoida Eesti digiriigi kuvandit ja edendada rahvusvahelist koostööd ning lüüa kaasa rahvusvahelise IT-poliitika kujundamisel. 5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava Arengukava koostamise protsessi kaasatakse partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist kui ka kolmandast sektorist. Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava sisu on kavas arutada ühiselt (nt e-Eesti nõukogu, riigi IT-juhtrühm – kus osalevad kõigi valitsemisalade IT-juhid, teemarühmad, töötoad jm). Arvestades kokkupuuteid erinevates poliitikavaldkondades riigiasutuste vahel ja riigiväliste partneritega, on arengukava koostamise eri etappides ja aruteluvormides kaasatud võtmepartneritena ehk kõige tihedamalt: - Haridus- ja Teadusministeerium - Rahandusministeerium - Siseministeerium - Välisministeerium - Riigikantselei - Statistikaamet - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit - Eesti Linnade ja Valdade Liit - Riiklik küberpoliitika nõukoda Neid ja teisi partnereid (sh kõik ministeeriumid ja nende allasutused) kutsutakse laiematele ühisaruteludele ja töötubadesse ning vastavalt huvile ja teemaga seotusele arengukava koostavatesse teemarühmadesse. Teemarühmade juhid on MKMi vastavad valdkonnajuhid ning teemarühmad kohtuvad regulaarselt, et töötada välja algsed ettepanekud arengukava visiooni ja eesmärkide-mõõdikute-tegevussuundade sisuks. Neid arutatakse seejärel läbi suurema ringi osapooltega laiematel seminaridel, lisaks toimuvad mitteametlikud kirjalikud konsultatsioonid ning lõppjärgus ametlik arengukava kooskõlastusring. Arengukava planeeritud valmimise aeg on aprill 2021 (vt täpsem ajakava järgmisel leheküljel). 6 Arengukava koostamise (sh arengukava protsessi juhtimine, üldise metoodika ning arengukava koostamise toetamine ja töörühmade sisendi koondamine) eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tabel: Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava Kuu ja etapp Tegevused 2020 Jaanuar-mai Arengukava algatamise ettepaneku koostamine; esitamine Arengukava algne kooskõlastusringile; tuumiktiimiga visiooni loomeprotsess; visiooni töötoa sisuloome läbiviimine; arengukava töörühmade arutelud, esialgse arengukava mustandi loomine; arengukava hetkeseisu tagasisidestamine laiema partnerite ringiga seminaril. Oktoober Arengukava algatamise ametliku ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele. August-september Arengukava hetkeseisu peegeldamine ning tagasiside kogumine kohtumistel Arengukava sisuloome võtmepartneritega, e-Eesti nõukogus ja riigi IT-juhtrühmas; arengukava teemarühmade koosolekud ja arengukava eesmärkide seadmine; juba põhjalikuma versiooni koostamine kogutud tagasiside põhjal; partneritega tagasisidestamine teemameeskondades. September-detsember Esialgse arengukava tekstiversiooni valmimine; arengukava teksti Arengukava täisteksti tagasisidestamine laiema partnerite ringiga seminaril jt üritustel; samuti tagasisidestamine lisakohtumised võtmepartneritega. November-detsember Arengukava teksti kohendamine, toimetamine, visualiseerimine ja Arengukava viimistlus kujundamine 2021 Jaanuar Arengukava eelnõu esitamine kooskõlastusringile; ettepanekutele ja Arengukava ametlik tagasisidele vastamine; nende põhjal arengukava teksti täiendamine. kooskõlastus Veebruar Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele aruteluks Valitsuse arutelu Märts Arengukava tutvustamine Riigikogu tasandil, tagasiside põhjal vajadusel Riigikogu arutelud arengukava teksti muutmine Aprill Arengukava vastuvõtmine Vabariigi Valitsuses Heakskiitmine 7 6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Arengukava rakendamisega kaasnevate mõjude hindamisel on arvesse võetud Riigikantselei mõjude hindamise metoodikat (2012)1. Kuivõrd väljatöötamiskavatsuse esitamise etapis ei ole peamiste väljakutsete ja probleemide lahendamiseks veel välja töötatud poliitikasekkumisi ja -valikuid, hinnatakse olulisi mõjusid arengukava koostamise käigus sisulisemalt. Esialgne analüüs mõjudele: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas Paremad digitaalsed teenused, nt parem ligipääsetavus demograafilised mõjud terviseteenustele, mõjutab positiivselt tervelt elatud eluiga. Inimeste põhiõigused on paremini tagatud ja digiriik on inimkeskne. 2. Mõju riigi julgeolekule ja Kübervaldkonna pikemaajaline strateegia aitab ette näha ning ära hoida rahvusvahelistele suhetele küberkuritegevusest tingitud riske, aitab suurendada riigi küberkaitse võimekust, toetab välissuhtlust ning aitab kaasa laiapindsele riigikaitsele. 3. Mõju majandusele Nutikalt valitsetud riik vähendab kulutusi riigi ülevalpidamiseks. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digitaalsete lahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja innovatiivsust. 4. Mõju loodus- ja Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine aitab loodusressursside elukeskkonnale kasutamist vähendada. E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine vähendab inimeste sundliikumist. Samas on oluline hinnata mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne. 5. Mõjud regionaalarengule Läbi parema e-teenuste kättesaadavuse (tänu parematele e-teenustele ja paremale sideühendusele) väheneb inimeste sundliikuvus ja võimaldab aina paremat teenustele ligipääsu suurematest asulatest eemal elavatel inimestel. 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku Digiühiskonna arengukava üks olulisemaid rõhuasetusi on see, kuidas omavalitsuse asutuste saab riik ennast läbi digitaalsete lahenduste ümber korraldada ning korraldusele, kuludele ja pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid kodanikele mugavalt, sh tuludele sündmuspõhiselt. 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf 8 7. Juhtkomisjoni koosseis Arengukava koostamiseks ja hilisemaks elluviimiseks kutsutakse kokku juhtkomisjon, kes nõustab arengukava koostamise protsessi, tagasisidestab teemarühmade loodud arengukava sisu ja suunab edaspidi arengukava elluviimist. Juhtkomisjoni kuuluvad esindajad Riigikantseleist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seotud valdkondadest ja Riigi Infosüsteemi Ametist. Teiste ministeeriumide esindajad kaasatakse arengukava väljatöötamise peatükk 5 raames kirjeldatud moel. 8. Seos teiste arengukavadega Digiühiskonna arengukava 2030 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ning teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seepärast kaasame Digiühiskonna arengukava loomisprotsessi seonduvate arengukavade loojaid ning hoiame ka ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega. Igas poliitikavaldkonnas on oluline kasutada digilahendusi ja seejuures turvaliselt valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ja teenuste paremaks osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei tooda välja valdkondlikke arendusi, sest need on eri arengukavade ja riigieelarve strateegias programmide sisu küsimus. Digiühiskonna arengukavaga pannakse samas paika üldsuunad, millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike digiarenduste osas seost iga arengukavaga siinkohal olnud vajalik ega otstarbekas eraldi rõhutada. Järgnevalt on toodud välja seos seni heakskiidetud ja planeeritavate arengukavadega, millega seos on tihedam kui ainult valdkondlik IT-areng: 9 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Infoühiskonna arendamine on võimalik ainult siis, kui inimestel on oskused, mis toetavad IKT teenuste tarbimist ja kasutamist. Loodavas Haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll kanda digioskuste arendamisel ja seda kolmes aspektis:  Baastaseme digitaalse kirjaoskuse arendamine  Erialaste digioskuste arendamise  IKT ekspertide juurdekasvu tagamine Digioskuste arendamisel läbi kogu ühiskonna on vajalik ka digitaalsete tehnoloogiate kasutamine õppes läbivalt kõikides tasemetes ja suundade, et parandada õppe kättesaadavust. Digitaalsete lahenduste loomisel on oluline ka eesti keele kasutamine ja arendamine. 2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 Arengukava on valmimise lõppjärgus. Antud arengukava rõhutab, et majanduskasvu ja arengu olulisimaks eestvedajaks oleks innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon ja et ettevõtluskeskkond oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Neil sihtidel on sisuline seos Digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üheks allikaks on TjaA). Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka side areng osaks ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine tõstab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. 3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 Arengukava on loomisel. Digiühiskonna arengukava tegevused toetavad oma tegevustega ühiskonnas võimaluste loomist, mis vähendab inimeste sundliikumist. Digitaalsed teenused vähendavad vajadust nende tarbimiseks liikuda ja seega väheneb ka koormus transpordisüsteemile. 4) Riigikaitse arengukava 2017-2026 Riigikaitse Arengukava on hetkel ümberkirjutamisel. Seega lähtutakse praegu kehtivast arengukavast ja arvestame loodavat arengukava nii palju kui ajalised raamid 10 võimaldavad. Laiapõhjaline riigikaitse põhineb rahuaja baasvõimel, sealhulgas digiteenuste, side ja küberturvalisuse valdkondades ja seega on oluline nende valdkondade arendamine riigikaitse toetamiseks. 5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Arengukava on loomisel. Antud arengukava tööversioonis on samuti tõstatatud küberturvalisuse olulisus, mis saab oma laiema raamistiku Digiühiskonna arengukava. Lisaks on olulised reageerimiseks vajalike oskuste arendamine, riist- ja tarkavara olemasolu, piiriülesed e-teenused ja digitaalsete dokumentide arendamine. Need on kõik teemad, mil on puutekohti Digiühiskonna arengukava sisuliste suundadega. 6) Välispoliitika arengukava 2030 Arengukavas käsitletakse oluliste teemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega. Samuti, Eesti rolli kui kübervaldkonna eeskõneleja maailmas. Tähtis on ka välispoliitika arendamise jaoks riiklikud e-teenused (sh isikut tõendavad dokumendid ja kriisiteavitus, e-välisesindus). 7) Eesti keele arengukava 2021–2035 Arengukava on valmimise lõppjärgus. Seal käsitletakse keeletehnoloogia arendamist ja kättesaadavust tugevdamaks eesti keele elujõudu üha digitaalsemas maailmas. See on sisendiks ka Digiühiskonna arengukavale. Arengukava arvestab lisaks ka Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia2, andmestrateegia3, 5G ühenduvuse strateegia4 ja küberturvalisuse valdkonna peamised direktiivid5. 2 Shaping Europe's digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-europes-digital-future-feb2020_en_3.pdf 3 A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf 4 Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587 5 Nt eIDAS määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.257.01.0073.01.ENG ja NIS firektiiv https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.194.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2016:194:TOC 11 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Digiühiskonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 2 lg 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada „Digiühiskonna arengukava 2030“. Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade koostamise ajakavast ja kaasamiskavast, antakse esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele ning kirjeldatakse seost teiste arengukavadega. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, [email protected], tel 625 6348. 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Uue arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks. Nende alusena sõnastatakse ka visioon digiühiskonna arengust Eestis laiemalt. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse üldeesmärk ja alaeesmärgid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Digiühiskonna arengukava 2030 on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu hariduse 1 valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas 2021- 2035. Infoühiskonna Arengukava 2020-le jätkuarengukava loomise vajadus on tulnud välja mitmetest kohtumistest partnerorganisatsioonidega ning teiste ministeeriumide ja allasutustega. Digiriigi, küberturvalisuse ja side areng on Eestile olnud üks strateegilise tähtsusega alasid ning nende arengu jätkamiseks ja kindlustamiseks on uute sihtide ja tegevuste kavandamine rohkem kui otstarbekas. Muu hulgas on see arengukava tarvilik 2021+ EL tõukefondide vahendite planeerimise ühtseks aluseks. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Teiste arengukavade prioriteedid on oluliseks sisendiks antud arengukavale aru saamaks, milliseid vajadusi valdkondades lähiaastatel nähakse ja milliseid puudujääke ning ohte tajutakse, kus digilahendused võiksid aidata probleeme lahendada ja ennetada. Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seega on oluline, et Digiühiskonna arengukava loomisprotsessi on kaasatud seonduvate arengukavade loojad ning hoiame ka ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega. Arengukava koostamise eest vastutab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Väljatöötamiskavatsuses antakse kõigepealt ülevaade hetkeolukorra taustast. Seejärel sõnastatakse arengukava koostamise eesmärk, selgitatakse koostamise vajadust, kirjeldatakse arengukava koostamise korraldust ja ajakava, esitatakse esialgne mõjude analüüs kirjeldatakse planeeritaks juhtkomisjoni koosseisu ning seost teiste loodavate arengukavadega. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Digiühiskonna arengukava 2030”. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2021. aasta aprillis. 3. Korralduse mõjud 2 Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi Digiühiskonna poliitika, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus. Põhjalikum analüüs meetmete lõikes tehakse arengukava koostamise käigus, kui meetmete rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulude eelarvest, sh kaasates EL tõukefondide tehnilise abi vahendeid (arengukava koostamine on osa EL 2021+ tõukefondide meetmete ettevalmistusest). 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esimene versioon esitati 16.04.2020 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Riigikantseleile ning meilitsi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Ministeeriumid andsid oma kooskõlastuse koos märkustega. Riigikantselei ja Sotsiaalministeerium andis kooskõlastuse. Ministeeriumide märkustega on eelnõu täiendamisel enamasti arvestatud (vt seletuskirja Lisa 1). Olulise muudatusena muudeti arengukava kestvust viielt aastalt kümnele. Eelnõud täiendati ning august 2020 lõpus saadeti ministeeriumidele meilitsi vastused märkustele. Siseministeerium ja Välisministeerium edastasid omapoolsed täpsustused, mis lisati eelnõusse. Ülejäänud ministeeriumid rohkem märkusi ei esitatud, mistõttu saab eelnõu lugeda nende poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 3 Vabariigi Valitsuse…korraldus nr… „Digiühiskonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ Eelnõu seletuskirja Lisa 1 Märkustega arvestamine 16.04.2020.a eelnõu Asutus Ettepanek Otsus Selgitus Haridusministeerium Arengukavaga seotud rahastamisloogika tuleks Sisuliselt arvestatud Igas valdkondlikus arengukavas tuleb läbi mõelda selliselt, et poliitikavaldkondade IT kavandada valdkondlikud IT-arendused areng ei oleks eraldatud muudest tegevustest, just tõstatatud põhjustel, neid ei ole olnud vaid nii rahastamisel kui mõju hindamisel kavas hõlmata antud arengukavasse - kus käsitletakse teemasid terviklikult. Seetõttu on on hõlmatud üleriiklikud arendussuunad ja mõistlik veel läbi mõelda, millised digiriigi ühisplatvormid/arendused, mida pole arendustegevused on kohane ette näha eraldi mõistlik eraldi teha. Vastav selgitus lisatud arengukavas ning millised peaks pigem olema peatükki "Seos teiste arengukavadega". teiste valdkondlike arengukavade osa; Haridusministeerium On tervitatav, et digiriigi ning küberturvalisuse Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki teemad kavandatakse terviklikult ühes "Sissejuhatus ja taust". arengukavas ning eeldame, et sellega lõppeb ka olukord, kus küberturvalisus on samal ajal nii Infoühiskonna arengukava 2020 alavaldkonnaks kui ka eraldiseisvaks strateegiadokumendiks. Palume AKEt sellekohase infoga täiendada, et see oleks üheselt mõistetav; Haridusministeerium Palume lisada AKE põhiossa hetkel vaid Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki seletuskirjas väljatoodud info, et võrreldes "Sissejuhatus ja taust". Infoühiskonna rengukavaga 2020 ei kajastata uues arengukavas digioskuste temaatikat, mis on kaetud uues Haridusvaldkonna arengukavas arvestades digiriigi arenguks vajalikke oskuste kujundamist; Haridusministeerium Soovitame siiski kaaluda tegevussuundade Arvesse võetud Arengukava muudetud 10-aastaseks. kestvuseks pikemat perioodi. E-teenuste arendamise senised kogemused on näidanud, et 5-aastane perioodi on liialt lühike põhimõtteliste suundade seadmiseks ja vajalike eelarvete planeerimiseks. Soovitame seada esialgu sihid pikemaks perioodiks (näiteks 2 (2) 7-10 aastaks) ning kavandada 4-5 aasta järel arengukava vahehindamine; Haridusministeerium Dokument on väga üldine ning ei selgu kogu Mittearvestatud AKE on koostatud määruses "Valdkonna senise eeltöö ulatust ja tulemust. Meile arengukava ja programmi koostamise, teadaolevalt on partnereid hea tava kohaselt elluviimise, aruandluse, hindamise ja juba kaasatud, kuid AKE ajakavast seda ei muutmise kord" nõutud tingimuste nähtu. Samas on ajakavas välja toodud 4- raames. Läbirääkimisel olevate teemade kuuline visiooniloome periood tuumiktiimiga, lisamine AKEsse pole mõistlik, kuna kuid visiooniettepanekuid AKEs ei kajastu. vestluste tulemusel pole tehtud ühtegi Palume AKEt vastavate materjalidega lõplikku otsust ja visioon areneb protsessi täiendada; jooksul. Seniste töötubade ning töörühmade kohtumiste toimumine on ajakavas kajastatud. Haridusministeerium Palume täiendada arengukava koostamise Mittearvestatud AKE on koostatud määruses "Valdkonna eesmärki ja vajaduse põhjendust puudutavat arengukava ja programmi koostamise, osa valdkonnaspetsiifilise infoga, kuna hetkel elluviimise, aruandluse, hindamise ja on palju väljatoodud universaalseid muutmise kord" nõutud tingimuste põhimõtteid, mis kehtivad iga arengukava raames. Täpsemad tegevuseesmärgid ning puhul. Samuti palume välja tuua kavandatavad -suunad on arengukava loomise protsessi tegevuseesmärgid ja suunad; osa ning tulemus - mis saab sisalduma arengukavas endas. Haridusministeerium Palume üle vaadata ajakava, kuna Arvesse võetud Arengukava ajakava on uuendatud. arengukavade koostamise kogemustele tuginevalt on see liialt optimistlik, arvestades nii kavandatud kaasamisprotsesside mahukust kui ka hetkel kehtivat eriolukorda; Haridusministeerium Sissejuhatuses on välja toodud, et arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki lähtub oma põhimõtetes Euroopa Liidu "Seos teiste arengukavadega". 4 raamdokumentidest. Palume neist valdkonna jaoks olulisemad ka välja tuua; Haridusministeerium Lisada tuleks ka Küberturvalisuse strateegia Mittearvestatud Antud arengukavaga uuendame ja 2019-2022 koos selle eelnevad perioodidega "võtame üle" senise küberturvalisuse (2008-2013, 2014-2017). Vaatamata strateegia. Vastavasisuline täiendus on küberturvalisuse kajastamisele Infoühiskonna lisatud peatükki "Sissejuhatus ja taust". arengukavas on hetkel kehtiv ka Küberturvalisuse strateegia 2019-2022; Haridusministeerium Palume lisada seose ka loodava Osaliselt arvesse Seoses keelevaldkonna arengukavaga: Noortevaldkonna arengukavaga 2021-2035, võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud mis nutikate lahenduste läbi noorsootöö peatükki "Seos teiste arengukavadega". teenuse kättesaadavust toestab ning loodava Seoses Noortevaldkonna arengukavaga: Eesti keelevaldkonna arengukavaga 2021- Igas valdkondlikus arengukavas tuleb 2035, mis puudutab eesti keeletehnoloogia kavandada valdkondlikud IT-arendused rakendamist Eesti riigi avaliku sektori just tõstatatud põhjustel, neid ei ole olnud teenustes ja toodetes. kavas hõlmata antud arengukavasse - kus on hõlmatud üleriiklikud arendussuunad ja ühisplatvormid/arendused, mida pole mõistlik eraldi teha. Vastav selgitus lisatud peatükki "Seos teiste arengukavadega". ITL Kindlasti soovitame Teil arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline lause on lisatud peatükki koostamisel kasutada ühe sisendina ka meie "Sissejuhatus ja taust", sisuliselt nt liidu poolt koostatud Visiooni infoühiskonnast visiooni kavandamisel jm seda ka tehakse. 2030; ITL Teeme ettepaneku koostamise vajaduse Mittearvestatud Arengukava juhtimise osas üldjoontes põhjendusse (punkti 4) lisada järgmised seda ka tehakse, aga rollide jaotus punktid: - panna paika digiriigi (digitaalse erasektoriga pole otseselt arengukava valitsemise) töökorraldus ja tööjaotus, skoop - mh nt põhjusel, et võiks ajas kirjeldades ära juhtimine ning vastutus muutuda erinevate riigiasutuste vahel; - määratleda selgelt, milliste IKT süsteemide halduse ja teenuse osutamisega tegelevad riigiasutused ise ning milliseid ostetakse sisse erasektorist; ITL Teeme ettepaneku lisada arengukava Arvesse võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud rakendamisega kaasnevate eeldatavate alapeatükki "Mõjud regionaalarengule" mõjude osasse (punkti 6) järgnev: - mõjud, mida annab uue sidetaristu loomine, uuendamine ja selle abil uute teenuste osutamine; ITL Teeme ettepaneku lisada arengukava Mittearvestatud Antud arengukava ei tegele otseselt rakendamisega kaasnevate eeldatavate majanduse ja ettevõtete digitaliseerimise mõjude osasse (punkti 6) järgnev: mõjud ja automatiseerimise teemadega, need on majandusele läbi ettevõtluse tootlikkuse kasvu, TAIE arengukava allosaks. mille annab digitaliseerimine ja automatiseerimine; ITL Arengukavas tuleb muuhulgas ette näha Mittearvestatud Seda saab vajadusel arengukava enda sisu kõikide ministeeriumide ja valdkondade kohta loomise raames üle arutada, aga meie tulemusnäitajad tootlikkuse ja lisandväärtuse hinnangul on see liigne detailsus ja kasvu osas. Samuti prioriteetsed edaspidist tegevust piirav. Lisaks on investeeringute valdkonnad digitaalse valdkondlikud arendused ja vastavad valitsemise, küberturvalisuse ja sidepoliitika eesmärgid või mõõdikud iga valdkonna eesmärkide saavutamiseks järgmiste aastate arengukava ja mitte siinse skoobis. jooksul; ITL Teeme ettepaneku lisada antud siseriiklikusse Mittearvestatud See on TAIE arengukava skoobis. arengukavva ka e-Estonia kuvandi arendamise plaan; ITL Eeldame, et varasemalt Infoühiskonna Arvesse võetud Need teemad on kajastatud teadus- ja arengukava skoobis olnud teiste arendustegevuse, innovatsiooni ning majandusharude digitaliseerimine ning IKT ja ettevõtluse arengukavas - vastavad digioskuste arendamine, mis käesoleva selgitused lisatud "Sissejuhatus ja taust" arengukava skoobist on välja jäetud, sisaldub peatükki. Visiooni tasandil katame aga ka nüüd teistes loodavates uutes arengukavades. neid üldsuunana. Justiitsministeerium Eesmärkide saavutamine eeldab meie Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast hinnangul horisontaalselt inimkeskset sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu lähenemist, mida tuleks arengukavas selgemalt koostamise käigus välja tuua; Justiitsministeerium Olulisel kohal on vajadus pöörata erilist Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast tähelepanu eetika ja põhiõiguste kaitsele nii sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu digiteenuste kui digilahenduste disainil; koostamise käigus 5 Justiitsministeerium Teeme ettepaneku lisada arengukava Sisuliselt arvestatud Teenuste ja tehnoloogia teemarühmas on väljatöötamiseks usaldusväärse ja inimkeskse inimkesksus ning usaldusväärsus läbivalt infotehnoloogia teemarühm. arutlusel, seega eraldi teemarühma loomine pole otstarbekas. Justiitsministeerium Sotsiaalsete, sealhulgas demograafiliste Osaliselt arvestatud Koostamise ettepanekusse on lisatud mõjude alla tuleks lisada, et inimeste lause (lk10): "Inimeste põhiõigused on põhiõigused, sealhulgas õigus heale haldusele, paremini tagatud ja digiriik on on paremini tagatud ja digiriik on inimkeskne; inimkeskne." Justiitsministeerium Teeme ettepaneku arengukavas keskenduda Sisuliselt arvestatud Teenuste ja tehnoloogia teemarühmas on veel järgnevatele punktidele, luues nende on need teemad läbivalt arutlusel, seega aruteluks eraldiseisvad teemarühmad: eraldi teemarühmade loomine pole Andmete (taas)kasutamine kui uute tehniliste otstarbekas. lahenduste võimaldaja; IT-majadesse Digiriigi toimimiseks vajalike IKT lahenduste arenduskompetentsi tagamine;Madala hoolduskuluga ning kvaliteetse Digiriigi loomine. Justiitsministeerium Palume ettepanekut täiendada infoga, mis Arvesse võetud Küberturvalisuse strateegiale 2019-2022 saab Küberturvalisuse strateegiast 2019-2022 jätkustrateegiat enam ei looda ning uue arengukava vastuvõtmisel; tulevikus on küberturvalisuse riiklik strateegia kaetud käesolevas arengukavas. Sellekohane info on lisatud AKEsse. Justiitsministeerium Teeme ettepaneku arengukavas digiriigi Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku vaatest hõlmata digitaliseerimise kogu arendussuunaga, mis peab olema kaetud justiitssüsteemi ulatuses, mis sisaldab vastavas valdkonna arengukavas. menetluste tõhustamist läbi digitaliseerimise, läbipaistvaks ja kaasavaks õigusloomeks lahenduste loomist, turvalise küberruumi ning ühtse ja kvaliteetse andmeruumi arendamist; Justiitsministeerium Küberturvalisuse vaatest palume arengukavas Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast arvestada vajadusega digiriigis toetada ning sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu tagada küberkuritegude ennetamise, koostamise käigus analüütika ning menetlemise pädevus ning võimekus menetlusasutustes, prokuratuuris ja kohtutes; Justiitsministeerium Punktis 8 „Seoses teiste arengukavadega“ võiks Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline kaaluda ka riigikogu kriminaalpoliitika kasutada digilahendusi ja seejuures põhialuste eelnõu lisamist. turvaliselt valdkondlike eesmärkide saavutamiseks ja teenuste paremaks osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei tooda välja valdkondlikke arendusi, sest need on eri arengukavade ja RES programmide sisu küsimus. Digiühiskonna Arengukavaga pannakse samas paika üldsuunad, millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike digiarenduste osas seost iga arengukavaga olnud vajalik ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav selgitus on lisatud ka AKE peatükki arengukavade seoste kohta. Kaitseministeerium Arengukava eesmärk (punkti 3 teist lause) Arvesse võetud Vastavasisuline täiendus on lisatud sõnastada: "Et info- ja alapeatükki "Koostamise eesmärk". kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parimal moel digilahenduste ja küberturvalisuse meetmete abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu, riigi siseturvalisust, laiapindset riigikaitset ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis ning välissuhtlust."; Kaitseministeerium Lisaks arengukavas mainitud mõjudele tuleb Arvesse võetud Täiendatud lausega: "Kübervaldkonna põhjalikult hinnata mõju siseturvalisusele pikemaajaline strateegia aitab ette näha (küberkuritegevus), riigi küberkaitse ning ära hoida küberkuritegevusest 6 võimekusele, välissuhtlusele ning laiapindsele tingitud riske, aitab suurendada riigi riigikaitsele. küberkaitse võimekust, toetab välissuhtlust ning aitab kaasa laiapindsele riigikaitsele." Keskkonnaministeerium Teeme ettepaneku täiendada peatükki 4 Sisuliselt arvestatud Sarnase sisuga lause lisatud peatükki punktiga 7 järgmiselt: „Tugevdada Eesti digiriigi "Koostamise vajaduse põhjendus". kuvandit ja rahvusvahelist koostööd ning lüüa aktiivselt kaasa rahvusvahelise IT-poliitika kujundamisel.“ Globaalne mõõde ja digiriigi kuvand on arengukava koostamise ettepanekus alaesindatud; Keskkonnaministeerium „Mõju loodus- ja elukeskkonnale“ – teeme Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku ettepaneku lisada lause: „Keskkonnainfo arendussuunaga, mis peab olema kaetud digitaliseerimine parandab teabe vastavas valdkonna arengukavas. avalikustamist, kasvatab Eesti elanike keskkonnateadlikkust ja tõhustab roheliste investeeringute kasutamist efektiivsemaks loodusressursside kasutamiseks; Keskkonnaministeerium Juhime tähelepanu, et arengukava koostamise Sisuliselt arvestatud Kübervaldkonna temaatika põhipartneriks protsessi peaks olema kaasatud riigi(asutuste) on AKEsse lisatud riiklik küberpoliitika turvajuhtide komisjon või selle juhatuse nõukoda, kuhu kuuluvad ka turvajuhtide esindajad komisjoni esindaja(d). Kultuuriministeerium Arengukava koostamise ettepanekus peaks Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline olema viide „Kultuuripärandi digiteerimine kasutada digilahendusi ja seejuures 2018–2023“ tegevuskavale ja loodud seosed turvaliselt valdkondlike eesmärkide kehtiva „Kultuuripoliitika põhialustega aastani saavutamiseks ja teenuste paremaks 2020“ ning koostatava „Kultuur 2030“ ja osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei „Spordipoliitika põhialustega aastani 2030“. tooda välja valdkondlikke arendusi, sest Samuti võiks olla loodud seosed ühiskonna need on eri arengukavade ja RES lõimumisprotsessidele suunatud programmide sisu küsimus. Digiühiskonna arengudokumentidest tulenevate väljakutsete Arengukavaga pannakse samas paika lahendamisega; üldsuunad, millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike digiarenduste osas seost iga arengukavaga olnud vajalik ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav selgitus on lisatud ka AKE peatükki arengukavade seoste kohta. Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku arengukava Sisuliselt arvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume võtmepartnerite hulka kaasata ka (sh nende asjakohaseid allasutusi) Kultuuriministeeriumi koos olulisemate kaasatakse teemarühmade tasandil ja valdkondlike asutustega. Ministeeriumi lisaks laiematesse aruteludesse. haldusalas on väga mahukas Eesti riigi digiandmestu, mille eest vastutavad Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling – palume neid samuti kaasata. Samuti võiks partnerite hulgas olla Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutus Rahvusarhiiv; Kultuuriministeerium Eesmärkide seas võiks lisaks digilahenduste Mittearvestatud Tegemist on valdkondliku abil majanduse konkurentsivõime, inimeste arendussuunaga, mis peab olema kaetud heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu vastavas valdkonna arengukavas. tõstmisele olla ka digitaalse kultuuri- ja meediaruumi arendamine; Kultuuriministeerium Peame oluliseks arendustel silmas pidada ka Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast eesti keelest teise emakeelega, sh vene- ja sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu ingliskeelsele auditooriumile suunatud koostamise käigus digikeskkondade arendamist; Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku leheküljel 7 tabelis „Mõju Mittearvestatud Pole meie nägemuses primaarne seos, loodus- ja elukeskkonnale“ all toodud kuigi kindlasti olemas. „Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine aitab loodusressursside kasutamist vähendada. E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine vähendab inimeste sundliikumist“ kõrval rõhutada, et e-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine suurendab ka inimeste kaasatust (ruumiliste planeeringute arutelu, 7 arhitektuurselt oluliste objektide arutelu, nt nn 3D kaksikus – füüsilise elukeskkonna digiteisikus) ja ruumiloome kvaliteeti; Kultuuriministeerium Arvestada Majandus- ja Sisuliselt arvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline Kommunikatsiooniministeeriumi kasutada digilahendusi ja seejuures väljatöötatava arengukavaga „Ehituse pikk turvaliselt valdkondlike eesmärkide vaade“. saavutamiseks ja teenuste paremaks osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei tooda välja valdkondlikke arendusi, sest need on eri arengukavade ja RES programmide sisu küsimus. Digiühiskonna Arengukavaga pannakse samas paika üldsuunad, millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike digiarenduste osas seost iga arengukavaga olnud vajalik ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav selgitus on lisatud ka AKE peatükki arengukavade seoste kohta. Maaeluministeerium Arengukava võiks koostamisel kaaluda ka Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast alaeesmärkide seadmisest. Üheks sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu alaeesmärgiks võiks olla keskkonna- ja koostamise käigus kliimaeesmärkide saavutamise toetamine; Maaeluministeerium Teiseks alaeesmärgiks võiks olla Eesti Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast hajaasustusega maa- ja rannapiirkondade sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu arengueelduste toetamine ja nii avalike kui koostamise käigus äriliste e-teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine kogu Eesti territooriumil. Eelkõige peame siin silmas üle-eestiline kiire internetiühenduse lõpptarbijale vajaduspõhist tagamist turutõrke piirkondades; Maaeluministeerium Lisaks ÜRO’le võiks kaaluda EL kokkulepete Arvesse võetud Euroopa Liidu raamdokumentidega seos toetamist, et mitte jääda nii üldise globaalse on täiendavalt kirjeldatud peatükis "Seos vaate juurde; teiste arengukavadega" Maaeluministeerium Tasakaalustatud vaate saamiseks tuleks Sisuliselt arvestatud Mõjude analüüs tehakse arengukava hinnata ka võimalikke negatiivseid mõjusid. sisuloomise jooksul põhjalikumalt. AKE on Näiteks "Mõju loodus- ja elukeskkonnale" koostatud määruses "Valdkonna juures võiks hinnata mõju energiakasutusele, arengukava ja programmi koostamise, kasvuhoonegaaside emissioonile jpm. elluviimise, aruandluse, hindamise ja Ettepanekus puuduvad mõjuhinnangud muutmise kord" nõutud tingimuste kuludele ja tuludele; raames, mis kulu-tulu analüüsi selles etapis veel ei nõua. Mõju kuludele ja tuludele saab analüüsida siis, kui arengukava eesmärgid ja tegevused on paika pandud. Lisatud on lause "Samas on oluline hinnata mõju energiakasutusele, kasvuhoone gaaside emissioonile jne." Maaeluministeerium Oluliseks sisendiks antud arengukava Mittearvestatud Igas poliitikavaldkonnas on oluline koostamisele võiks lisaks ettepanekus välja kasutada digilahendusi ja seejuures toodud arengukavadele (punkt 8) olla veel turvaliselt valdkondlike eesmärkide „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna saavutamiseks ja teenuste paremaks arengukava aastani 2030“ ja „Kliimapoliitika osutamiseks. Käesolevas arengukavas ei põhialused aastani 2050“. tooda välja valdkondlikke arendusi, sest need on eri arengukavade ja RES programmide sisu küsimus. Digiühiskonna Arengukavaga pannakse samas paika üldsuunad, millest digilahenduste arendus ja kasutuselevõtt omakorda eri valdkondades lähtuks ning mida teised arengukavad saavad arvestada. Neil kahel moel on käesolev arengukava vastasmõjus kõigi valdkondlike arengukavadega ning seepärast pole valdkondlike digiarenduste osas seost iga arengukavaga olnud vajalik ega otstarbekas eraldi rõhutada. Vastav 8 selgitus on lisatud ka AKE peatükki arengukavade seoste kohta. Rahandusministeerium Palume arengukava koostamise ettepanekus Arvesse võetud Sissejuhatusse lisatud sellekohane selgemalt välja tuua, et kavandatav täpsustav lause. arengukava hõlmab infoühiskonna tulemusvaldkonda, et vältida mitmeti mõistetavust arengukava ulatuse osas; Rahandusministeerium Soovitame arengukava koostada minimaalselt Arvesse võetud Arengukava muudetud 10-aastaseks. 7 aastaks. Arengukava peaks olema pikemalt kui 5 aastat ette vaatav visioonidokument ning selleks, et kiiresti muutuvas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegevusi juhtida, on sobilik formaat igaaastaselt uuendatav 4-aastase perioodiga programm. Siseministeerium Juhime tähelepanu, et arengukava eesmärkide Sisuliselt arvestatud Lähtume sellest arengukava koostamisel. saavutamisele aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukavas plaanitavad küberkuritegevuse vastase võitluse tegevused. Samuti aidatakse Siseturvalisuse arengukavaga kaasa inimeste riske ennetavate hoiakute ja käitumise kujundamisele, kuid üldisem küberturvalisuse edendamine ja teavitustöö peaks olema selle arengukava tähelepanu keskmes. Siseministeerium Samuti ei ole ajakavas arvestatud, et enne Arvesse võetud Ajakavasse on vastavasisuline muudatus arengukava tutvustamist Riigikogus tuleb see sisse viidud. saata Vabariigi Valitsusele. Teeme ettepaneku ajakava muuta ja pikendada nii kaasamisele kui kooskõlastamisele plaanitud aega; Siseministeerium Teeme ettepaneku lisada Siseministeerium Osaliselt arvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume ning Politsei- ja Piirivalveamet samuti (sh nende asjakohaseid allasutusi) võtmepartneriteks. Ühtlasi peame oluliseks, et kaasatakse teemarühmade tasandil ja võtmepartnerina oleks kaasatud Riigi lisaks laiematesse aruteludesse - SiM on Infosüsteemide Amet; antud arengukava vaates üks teiste ministeeriumide seas. RIA on kaasatud MKM allasutusena võtmearuteludes ja juhtkomisjonis. Siseministeerium Arengukavaga on plaan edendada Arvesse võetud Mõjude analüüsi peatükki on lisatud küberturvalisust, mistõttu teeme ettepaneku vastavasisuline alapeatükk. täiendada esialgset mõjude hinnangut julgeolekut ja turvalist puudutavaga. Välisministeerium Seetõttu palume lisada Välisministeerium Mittearvestatud AKEs on juba kirjas, et kõiki ministeeriume võtmepartneriks ja juhtkomisjoni. (punkt nr 8); (sh nende asjakohaseid allasutusi) kaasatakse teemarühmade tasandil ja lisaks laiematesse aruteludesse - SiM on antud arengukava vaates üks teiste ministeeriumide seas. Välisministeerium Palume täiendada ettepanekut (eelkõige 4. punkti, kus on toodud koostamise vajaduse põhjendus) järgnevate teemadega: Välisministeerium a. erinevate ühtsete valdkondlike Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast standardite vajadus; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu koostamise käigus Välisministeerium b. AK võrkude väliste teenuste Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast korralduse koordineerimine; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu koostamise käigus Välisministeerium c. valdkondlik rahvusvaheline koostöö ja Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast Eesti digiteenuste ekspordi arendamine; sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu koostamise käigus Välisministeerium d. (digi)teenuste kättesaadavus välisriigis Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast resideerutavele kodanikele ning e- sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu residentidele; koostamise käigus 9 Välisministeerium e. kuidas tagatakse dubleerimise Sisuliselt arvestatud Märkus puudutab arengukava tulevast vältimine ja omavahelise kooskõla sisu ja saab arutada läbi arengukava sisu strateegilistes dokumentides, oludes kus e- koostamise käigus teenused ja küberturvalisus on lahutamatu kõigist riigivaldkondadest. Välisministeerium Esitatud ajakava (lk 6) ei ole täielik ja puudub Arvesse võetud Arengukava ajakava on uuendatud. info arengukava aruteludest Riigikogus (on vaid tutvustus, kuid see ei ole sama). 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel