Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“
eelnõu seletuskirja
lisa
Kooskõlastamisel esitatud märkuste tabel
Märkuse tegija: Keskkonnaministeerium
Nr Märkuse sisu Märkuse arvestamise kommentaar
Juhime tähelepanu, et jätkuvalt nimetatakse Majandus- ja Osaliselt arvestatud
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) haldusalas olevat Eelnõu on täpsustatud, loodavat osakonda ning asekantslerit hakatakse nimetama
meretransporti puudutavat valdkonda merenduse valdkonnaks, mida see meremajanduse omadeks. Sõna „meretransport“ on liiga kitsas määratlus, küll aga sobib
1 „meremajandus“.
ei ole ning millele oleme ka korduvalt tähelepanu juhtinud.
Meretranspordiga seonduva nimetamine merenduse valdkonnaks tekitab
ühiskonnas jätkuvalt segadust. Palume selles osas eelnõu täpsustada.
Eelnõu punktiga 8 sõnastatakse uuesti ka põhimääruse § 17 lg 10. Uue Mittearvestatud
sõnastuse kohaselt on maavarade osakonna põhiülesandeks mh valdkonda Eelnõu järgi ei ole maavarade osakonna põhiülesandeks kogu maavara valdkonna
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Kuivõrd maapõue õigusaktide ettevalmistamine, vaid kitsamalt maapõueressursside kasutuselevõtt,
2 valdkonna õigusloome on peamiselt Keskkonnaministeeriumi pädevuses, geoloogiline kaardistamine, haldamine ja uurimine.
teeme ettepaneku asendada eelnõus pakutud sõnastus järgmise
sõnastusega: „… ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamises osalemine“.
EELNÕU
27.11.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 1 asendatakse tekstiosa „«Vabariigi Valitsuse seaduse»“ tekstiosaga „Vabariigi
Valitsuse seaduse“;
2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „«Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium»“
tekstiosaga „„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium““;
4) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Valitsemisala
(1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade
väljatöötamine ning elluviimine, samuti õigusaktide eelnõude koostamine, järgmistes
valdkondades:
1) akrediteerimine;
2) ehitus;
3) ekspordiareng;
4) elamumajandus;
5) elektrooniline side;
6) energeetika;
7) ettevõtjate arendustegevus ja innovatsioon;
8) ettevõtluse regionaalne areng;
9) geoloogiline kaardistamine;
10) investeeringute kaasamine;
11) kaubandus;
12) kosmos;
13) ligipääs kapitalile;
14) liikluskorraldus;
15) liiklus- ja transpordiohutus;
16) liiklusvahendite tehnonõuded;
17) maapõueressursid;
1
18) metroloogia;
19) postside;
20) registrite korraldamine;
21) riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine;
22) sertifitseerimine;
23) standardimine;
24) tarbijakaitse;
25) teenused;
26) tegevuslubade korraldamine;
27) transporditaristu, veondus, transiit, logistika ja ühistransport;
28) turism;
29) tööstus;
30) vedelkütuse miinimumvaru haldamine;
31) väliskaubandus.
(2) Ministeeriumi valitsemisalas on ka avaliku sektori digiarengu ja üleriigiliselt
küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja järelevalve.“;
6) paragrahvi 12 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osakond“ sõnadega „ja Ohutusjuurdluse
Keskus“;
8) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ohutusjuurdluse Keskus, on ministeeriumi struktuuriüksus, kelle ülesandeks on
lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi, lennuintsidendi, laevaõnnetuse, raudteeliiklusõnnetuse
ja raudteeintsidendi põhjuste ohutusjuurdluse korraldamine. Ohutusjuurdluse Keskuse
struktuur, pädevus, juhtimise korraldus ja täpsemad ülesanded määratakse ministri kinnitatud
Ohutusjuurdluse Keskuse põhimääruses.“;
9) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded
Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on:
1) avalike suhete osakond, kelle põhiülesandeks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi
tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine, ministeeriumi
osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine ja sisuhaldus sise- ning välisveebis;
2) digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesandeks on avaliku sektori digiarengu edendamine,
avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine ja eestvedamine, riigiüleste
digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine,
vastavate poliitikate ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja
valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
3) eelarveosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning
hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja
dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele, samuti Euroopa Liidu ja
välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välisabist ja
välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja
seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine;
4) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete
valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine,
2
ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri
pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade
väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
5) energeetikaosakond, kelle põhiülesandeks on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsusele,
konkurentsivõimelisusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade
väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vedelkütuse miinimumvaru
moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine;
6) ettevõtluse arendamise ja väliskaubanduse osakond, kelle põhiülesandeks on
ettevõtluskeskkonna arendustegevusele, väliskaubanduse ja ekspordi arengule, kapitalile
ligipääsule, investeeringute kaasamisele, ettevõtjate arendustegevusele, tarbijakaitsele ja
rahvusvahelisele koostööle suunatud poliitika kujundamine, arengukavade väljatöötamine ning
elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
7) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi
valitsemisala Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja tegevusest
tulenevate kohustuste täitmise korraldamine, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu
Nõukogu komiteede ja töögruppide töös osalemise ning Eesti positsioonide ettevalmistamise
koordineerimine ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu alane nõustamine ning
rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine;
8) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi ja valitsemisala
riigiasutuste infosüsteemide arendustegevuse kavandamine, koordineerimine ja toimimise
tagamine, infosüsteemide pidamine, haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning
ministeeriumi ja valitsemisala varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga;
9) innovatsiooni, tööstuse ja teenusmajanduse osakond, kelle põhiülesandeks on innovatsiooni
ja arendustegevusele, sealhulgas teenuste, turismi, tööstuse, kosmosevaldkonna, kaubanduse
arengu toetamisele, kvaliteedi infrastruktuuri kujundamisele ja rahvusvahelisele koostööle
suunatud poliitika kujundamine, arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja
tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
10) kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi kriisireguleerimise ja
riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ja korraldamine ning riigisaladuse kaitse
korraldamine;
11) lennundusosakond, kelle põhiülesandeks on tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse,
õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja –jaamadega seotud riigi
arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning
valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
12) maavarade osakond, kelle põhiülesandeks on maapõueressursside kasutuselevõtu ja
geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning
elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise
uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
13) meremajandusosakond, kelle põhiülesandeks on mere- ja siseveelaevaliikluse, nende
ohutuse ja keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime,
veesõidukite tehnilise seisundi, kaubandusliku meresõidu, ja sadamate tööga seotud riigi
arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, samuti laevade Eesti lipu alla toomise
soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine;
14) planeerimise ja analüüsi osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi valitsemisala
arengukavade, otseste avalike teenuste korraldamise ja välisabi vahendite efektiivse kasutamise
tagamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse
3
valdkondades ning poliitika mõju seire, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia
käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine, riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel
olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel ja valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
15) riikliku küberturvalisuse osakond, kelle põhiülesandeks on üleriigilise küberturvalisuse
tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt,
vastavate poliitikate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire,
algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
16) sideosakond, kelle põhiülesandeks on elektroonilise ja postside valdkonnas riigi
arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste
eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
17) siseauditi osakond, kelle põhiülesandeks on siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete
täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja
juriidilistes isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, ning
sisekontrollisüsteemide rakendamise ja tulemuslikkuse kohta arvamuse avaldamine;
18) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesandeks on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo,
raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja
raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
19) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesandeks on tervikliku
transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna
Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi
valdkondade arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide
väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
20) õigusosakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine,
õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise ning väljatöötatavate
õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine,
ministeeriumi juhtkonna ja teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ning ministeeriumi
õigushuvide esindamise korraldamine.“;
10) paragrahvid 18–20 ja määruse 3. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Ministeeriumi struktuuri võib kuuluda nõunik, kelle ülesanded ja alluvus määratakse
ametijuhendis, mille kinnitab nõuniku ametisse nimetamise õigust omav isik.“;
12) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni
ülesanded, esimees ja liikmed või liikmeid määrav liige, ülesannete täitmise tähtajad, töökord
ja teenindav struktuuriüksus.“;
13) paragrahvi 23 punktis 5 asendatakse tekstiosa „«Riigivaraseadusega»“ tekstiosaga
„riigivaraseadusega“;
14) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, avalike suhete osakond, eelarveosakond, Euroopa Liidu
ja rahvusvahelise koostöö osakond, infotehnoloogia osakond, kriisireguleerimise osakond,
4
planeerimise ja analüüsi osakond ning õigusosakond. Kantslerile võivad vahetult alluda
ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.“;
15) paragrahvi 25 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „asjaajamist,“ tekstiosaga
„kvaliteedijuhtimist ja teabehaldust,“;
16) määruse 4. peatüki 3. jagu sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Asekantsler
§ 28. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesandeks on tagada ministeeriumi
eesmärgi ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate erinevate
valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu.
(2) Ministeeriumi koosseisus on järgmiste valdkondade asekantslerite ametikohad:
1) digiareng;
2) ehitus;
3) energeetika ja maavarad;
4) ettevõtlus;
5) transport;
6) meremajandus.
(3) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvatele ametnikele ja töötajatele suulisi
ja kirjalikke korraldusi. Asekantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole
osakonna koosseisus.
(4) Asekantsler:
1) korraldab temale alluvate nõunike ja osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade
tööd;
2) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist ja
tagab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu
õigusaktidega;
3) vastutab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks esitatavate
seisukohtade projektide väljatöötamise, kooskõlastamise ja otsustamiseks esitamise eest;
4) korraldab oma vastutusalas olevate osakondade kaudu ministeeriumile kooskõlastamiseks
saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist;
5) koordineerib oma juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide
väljatöötamist, elluviimist ja järelevalvet kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja
strateegiliste dokumentidega;
6) korraldab oma juhitava valdkonna arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi
üksuste ja ministeeriumiväliste institutsioonidega, samuti seostamist Eesti majanduse kui
terviku arendamisega;
7) koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi
valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse vahelist tegevust,
korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile ettepanekuid nende asutuste
kohta;
8) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite
kasutamise kohta;
5
9) käsutab ministrilt saadud volituste piires oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi
eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja
otstarbeka täitmise eest;
10) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala arengukava ja ministeeriumi tegevuskava
koostamise protsessis, jälgib temale alluvate osakondade poolt nende täitmist ning annab sellest
aru kantslerile ja ministrile;
11) teeb ettepanekuid ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste põhimääruste muutmiseks;
12) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
13) allkirjastab või viseerib oma juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse,
ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega;
14) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
15) teeb kantslerile ettepanekuid temale vahetult alluvate ametnike ja töötajate edutamiseks
ning neile distsiplinaarkaristuste määramiseks või hoiatuste tegemiseks;
16) täidab muid õigusaktiga antud ülesandeid.
(5) Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või
osakonnajuhatajale.
§ 29. Digiarengu asekantsler
Digiarengu asekantslerile alluvad digiriigi arengu osakond, riikliku küberturvalisuse osakond
ja sideosakond.
§ 30. Ehituse asekantsler
Ehituse asekantslerile allub ehitus- ja elamuosakond.
§ 31. Energeetika ja maavarade asekantsler
Energeetika ja maavarade asekantslerile alluvad energeetikaosakond ja maavarade osakond.
§ 32. Ettevõtluse asekantsler
Ettevõtluse asekantslerile alluvad ettevõtluse arendamise ja väliskaubanduse osakond ning
innovatsiooni, tööstuse ja teenusmajanduse osakond.
§ 33. Meremajanduse asekantsler
Meremajanduse asekantslerile allub meremajandusosakond.
§ 34. Transpordi asekantsler
Transpordi asekantslerile alluvad lennundusosakond, teede- ja raudteedeosakond ning
transpordi arengu ja investeeringute osakond.“;
17) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) kirjutab alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta kohustusi ning ei anta õigusi
ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;“.
§ 2. Määrus jõustub 15. veebruaril 2021. a.
6
Jüri Ratas
peaminister
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
7
24.11.2020
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23.
oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“
(edaspidi põhimäärus).
Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud vajadusest korrastada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) struktuuri seoses 17. juunil 2020. a vastu
võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega (jõustus 20. juulil 2020. a), millega
anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise
kompetentsi alane majanduspoliitika.
Samuti muudetakse eelnõuga mitmete osakondade ja asekantslerite vahelist ülesannete jaotust
ja täpsustatakse pädevusi ning korrastatakse põhimäärust keeleliselt-struktuuriliselt nii, et see
saab senisest lühemaks. Luuakse meremajanduse asekantsleri ametikoht ja senise siseturu
asekantsleri ülesannetele liidetakse majandusarengu asekantsleri ülesanded ning ametikoht
nimetatakse ettevõtluse asekantsleriks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i kantsler Ando Leppiman (625 6307,
[email protected]), asekantslerid Ahti Kuningas (625 6468,
[email protected]),
Viljar Lubi (625 6310,
[email protected]), Jüri Rass (715 3409,
[email protected], Siim
Sikkut (6397680,
[email protected]), Kristi Talving (625 6319,
[email protected]) ja
Timo Tatar (5559 5299,
[email protected]), maapõueressursside valdkonna juht Ene Jürjens
(625 6327,
[email protected]), siseturuosakonna juhataja Külli Kraner (625 6409,
[email protected]), ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (639 7638,
[email protected]), merendustalituse juhataja Katrin Andre (639 7641,
[email protected]) ja transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek
Gailan (639 7664,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi
MKM-i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (625 6351,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse põhimääruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2017, 22.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
§-ga 1 tehakse sisulised muudatused.
Punktidega 1, 2, 3, ja 13 kohendatakse põhimäärust keeleliselt.
Punktidega 1, 3 ja 13 eemaldatakse noolekujulised nn prantsuse jutumärgid, kuna Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
(edaspidi HÕNTE) § 29 lõike 1 järgi seaduse pealkirju üldjuhul jutumärkides ja suure tähega
ei kirjutata. Samuti ei kasutata tänapäeval Riigi Teatajas avaldatud terviktekstides üldjuhul
enam noolekujulisi jutumärke.1
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3, kuna puudub vajadus reguleerida
ministeeriumi nimesid teatud võõrkeeltes põhimääruse tasandil. Ühegi teise ministeeriumi
põhimäärus seda ei reguleeri.
Punktidega 4 ja 17 ratsionaliseeritakse põhimääruses dokumentide vormistamise osa.
Punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 8. Oluline on sätestada, et ministeeriumil on
dokumendiplangid ja neil kasutatakse väikse riigivapi kujutist. Dokumendiplanke on võimalik
täpsemalt eristada asjaajamiskorras ja osakondade põhimäärustes ning puudub vajadus seda
põhimääruses reguleerida.
Punktiga 22 muudetakse põhimääruse § 35 lõike 1 punkti 11, kuna pole määrav, kas rahalisi
õigusi-kohustusi antakse või pannakse vormistatuna osakonna kirjaplangil, määrav on sisu.
Õigusakti käsitletakse antud sättes selle laiemas mõttes ehk hõlmatud on ka halduse siseaktid.
Punktidega 5 ja 6 täiendatakse ja täpsustatakse MKM-i valitsemisala ja põhiülesandeid.
Punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 11 ja täiendatakse MKM-i valitsemisala seoses 20. juulil
2020. a Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muudatustega, millega anti MKM-i
pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi
alane majanduspoliitika. Valdkondade loetelu sõnastatakse otstarbekamalt.
Täiendavalt täpsustatakse, et MKM-i valitsemisalas on ka digiareng ja riiklik küberturvalisuse,
investeeringute kaasamise, väliskaubanduse, teenusemajanduse, kapitalile ligipääsu ning
kosmose valdkonnad.
Digiarengu ja riikliku küberturvalisuse eraldi lõikena väljatoomine on põhjendatud, kuna seni
ei ole MKM-i põhimäärus digiarengu ega küberturvalisusega seotud ülesannet konkreetselt
välja toonud, kuigi de facto on MKM seda ülesannet aastaid täitnud. Riikliku küberturvalisuse
tagamise ülesande konkreetne sõnastamine vähendab ebaselgust ning määratleb täpsemalt,
kuidas on antud valdkond riigis korraldatud.
Lisaks on kavandatud viia seni ministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri
pidamine ja arendamine ning erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mis
oma olemuselt sobivad paremini ameti koosseisu.
Tulenevalt HÕNTE § 25 lõikest 1 on valitsemisala valdkonnad esitatud numereeritud loeteluna.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 5, kuna riigi infosüsteemide arengu
koordineerimine ministeeriumi põhiülesandena on liiga kitsas ja aegunud määratlus. Digiareng
ja riiklik küberturvalisus on ammendavalt käsitletud §-s 11.
Punktidega 7−10 ja 14−15 tehakse MKM-is mitmeid struktuurilisi muudatusi.
1
Vt ka: https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_06.pdf (kättesaadav seisuga 19.10.2020).
Kaotatakse osakondade jagunemine põhitegevuse, põhitegevusi integreerivateks, tugi- ja
spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks ning spetsiifiliseks struktuuriüksuseks. Sellisel
keerulisel liigendusel ei ole sisulist alust, mistõttu on mõistlikum nende asemel käsitleda
ministeeriumi osakondi ja ohutusjuurdluse keskust nende põhiülesannete kaudu ilma täiendava
hierarhiata.
Luuakse maavarade osakond, kelle põhiülesanded tulenevad 20. juulil 2020. a jõustunud VVS-
i muudatusest, millega anti MKM-i pädevusse maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise
ja riikliku geoloogilise kompetentsi alane majanduspoliitika. Eesti Geoloogiateenistus alustas
oma tööd juba 2018. a. 1. jaanuaril MKM-i hallatava riigiasutusena ja teenistuse
tegevusvaldkond hõlmab eelnimetatut.
Maavarade osakond allutatakse senisele energeetika asekantslerile, kes hakkab kandma nime
energeetika ja maavarade asekantsler. See on põhjendatud, kuna just energeetika asekantsler on
olnu senini temaatikaga kõige lähemalt seotud ja esindanud MKM-i maapõuepoliitika
väljatöötamisel, samuti koordineerinud Eesti Geoloogiateenistuse tööd.
Luuakse meremajandusosakond, kes hakkab tööle loodava meremajanduse asekantsleri
alluvuses. Meremajandusosakond tekib senise lennundus- ja merendusosakonna
merendustalituse baasil, kuid lisaks kaasatakse loodavasse osakonda ka uusi spetsialiste
seonduvalt Eesti kui mereriigi turundamise, meremajandusvaldkonna analüüsi ja õigusega.
Meremajanduse asekantsler ja omaette osakond võimaldab senisest enam pöörata tähelepanu
meremajandusele ja Eesti kui mereriigi rolli tähtsustamisele. Muu hulgas võetakse vastutus
projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eduka tulemuse saavutamise eest.
Luuakse planeerimise ja analüüsi osakond ning kaotatakse välisvahendite osakond.
Planeerimise ja analüüsi osakonna nendeks põhiülesanneteks, mida senini põhimääruses pole
nimetatud, on ministeeriumi ja valitsemisala arengukavade ning otseste avalike teenuste,
kooskõla tagamine. Lisaks hakatakse osalema ministeeriumi ja valitsemisala tegevuspõhise
eelarve ja tegevuskava koostamises.
Senise välisvahendite osakonna põhiülesannetest saavad planeerimise- ja analüüsi osakonna
põhiülesanneteks struktuurivahendite strateegiat, välisabi vahendite efektiivset kasutamist ja
väliskoostööprojektide arengule suunatud elluviimist puudutav. Lisaks saab planeerimise- ja
analüüsi osakonna põhiülesanneteks majandusanalüüside ja majandusprognooside koostamine
ning poliitika mõju seire, mis senini olid majandusarengu osakonna põhiülesandeks. Eelarve
osakonna põhiülesannetest tulevad planeerimise ja analüüsi osakonda riigi huvide kaitse riigi
osalusega eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel.
Kaotatava välisvahendite osakonna põhiülesanded, mis puudutavad Euroopa Liidust ja
väljastpoolt pärinevate erinevate rahaliste vahendite riigieelarvesse planeerimist, vastavate
programmide väljatöötamises ja rakendamises osalemist ning välisabi kasutamise üle
järelevalve teostamist, viiakse üle eelarveosakonda.
Planeerimise ja analüüsi osakond allutatakse kantslerile, kuna loodava osakonna
põhiülesannetes on suurim seos kantsleri kui ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate
riigiasutuste tegevuse koordineerijaga.
Luuakse ettevõtluse arendamise ja väliskaubanduse osakond, samuti luuakse innovatsiooni,
tööstuse ja teenusmajanduse osakond. Samaaegselt kaotatakse majandusarengu osakond ja
siseturuosakond, nende põhiülesanded jaotatakse uute loodavate osakondade vahel. Seni on
majanduse arendamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanded jaotatud eraldi
osakondade vahel allutatuna erinevatele asekantsleritele. Muudatuse vajadus on tingitud
parema sünergia saavutamiseks teadmuspõhise ja innovaatiliste ettevõtjate arengu toetamise
ning ettevõtluse teket ja kasvu soodustava ettevõtluskeskkonna arendamise vahel. Ettevõtluse
arendamise ja väliskaubanduse osakonna põhiülesanneteks saab olema ettevõtluskeskkonna
arendamise, ekspordi kasvatamise ja investeeringute kaasamise ning rahvusvahelise koostöö
soodustamine. Innovatsiooni, tööstuse ja teenusmajanduse osakonna põhiülesanneteks saab
olema innovatsiooni, arendustegevuse ja rahvusvahelise koostöö soodustamine ning vastavate
sektorite arengu toetamine.
Mõlemad osakonnad allutatakse ettevõtluse asekantslerile. Siseturu asekantsleri ülesannetele
liidetakse majandusarengu asekantsleri ülesanded ning ametikoht nimetatakse ettevõtluse
asekantsleriks. Majandusarengu asekantsleri ametikoht koondatakse, kuna eelnevalt nimetatud
põhjustel on mõistlik, et majanduse arengut ja ettevõtluskeskkonna arengut juhitaks üheskoos.
Lisaks sellele muutuvad osakondade nimetused. Riigi infosüsteemide osakonna ja
infoühiskonna teenuste arendamise osakonna asemel hakkavad olema digiriigi arengu osakond
ja riikliku küberturvalisuse osakond. Ühes sideosakonnaga allutatakse nad senisele side- ja riigi
infosüsteemide asekantslerile, kes hakkab kandma nimetust digiarengu asekantsler.
Riikliku küberturvalisuse osakond tekib senise ministeeriumi nõuniku (riigi küberturvalisuse
poliitika juht) ja riigi infosüsteemi osakonna nõunike (4 inimest) ülesannete baasil. Riigi
infosüsteemi osakonnast liiguvad uude osakonda küberriskide juht, küberturvalisuse valdkonna
koordinaator, küberturvalisuse tehnoloogia nõunik ja küberturvalisuse õigusnõunik. Lisaks
värvatakse edaspidi osakonna koosseisu rahvusvahelise koostöö juht ning hariduse, teaduse ja
arendustegevuse nõunik. Riikliku küberturvalisuse osakonna loomine korrastab ministeeriumi
struktuuri lähtuvalt põhiülesannetest ning korrastab riikliku küberturvalisuse valdkonna
juhtimist.
Paragrahvi 25 lõigete 1 ja 2 muudatusega täpsustatakse kantslerile alluvate osakondade ja
ülesannete loetelu.
Punktiga 11 üldistatakse nõunike määramist ja muudetakse paragrahvi senine tekst lühemaks
ja otstarbekamaks.
Punktiga 12 muudetakse komisjonide töö paindlikumaks. Kuna komisjonide koosseisu
muudatustest tingitud käskkirjade muutmised on sagedased, siis on mõttekas anda võimalus
delegeerida käskkirjaga komisjonide liikmete määramine ühele komisjoni liikmetest.
Punktiga 16 korrastatakse sätteid põhimääruse struktuuri otstarbekusest ja asekantsleri
nimetuste muutumisest lähtuvalt. Kuna tegemist on määruse 4. peatüki 3. jao ulatusliku
muutmisega, siis kehtestatakse kogu jagu uues sõnastuses ning paragrahvi numbrid võetakse
osaliselt kasutusele uue sisuga.
Paragrahvis 28 nimetatakse asekantslerid ja nende üldised ülesanded. Asekantsleri ülesannete
temaatika on otstarbekusest lähtuvalt sisustatud talle alluvate osakondade kaudu.
Paragrahvile 29, mis on kehtetu olnud 2008. aastast, antakse uus sisu. Praegusel juhul
võimaldab § 29 uuesti kasutusele võtmine reastada asekantslerid loogiliselt tähestikjärjestuses.
Loogilisest tähestikjärjestusest on kantud ka ülejäänud käsitletava jao muudatused.
Senine § 33 jäetakse tulevasest redaktsioonist välja, kuna selle sisu on kaetud VVS §-ga 56.
Paragrahvi 34 tekst viiakse paragrahvide numeratsiooni sujuvuse tagamiseks § 28 lõikeks 4,
kuhu ta sobib ka sisuliselt, kuna reguleerib kõigi asekantslerite asendamist.
§ 2 on jõustumissäte, mille järgi määrus jõustub 15. veebruaril 2021. a. Struktuurimuudatuste
ettevalmistamiseks on vaja aega, mistõttu on mõistlik, et määruse vastuvõtmise ja jõustumise
aja vahel on piisav vacatio legis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta ka
majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse
korraldust.
Maavarade osakonna loomine on tingitud sisuliselt 20. juulil 2020. a jõustunud VVS-i
muudatusest ning põhjendatud vastava seaduseelnõu seletuskirjas. Põhimääruse muudatused
tagavad üksnes selle asjakohasuse ja korrektsuse.
Meremajanduse asekantsleri ja eraldiseisva osakonna loomine aitab kaasa Eesti kui mereriigi
potentsiaali realiseerimisele. Eesmärgiks on senisest enam pöörata tähelepanu Eesti merenduse
transpordikoridoride rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja meretranspordi
keskkonnasõbralikkuse saavutamisele ning viia edukalt täide projekti „Laevad Eesti lipu alla“
eesmärgid.
Ülejäänud muudatused puudutavad ministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega
peamiselt ministeeriumi ja tema teenistujaid ning vähemal määral ministeeriumi valitsemisala
asutuste tööd.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile üldjuhul täiendavaid tegevusi, rahalisi kulusid ega
täiendavaid tulusid. Uute osakondade kulud kaetakse MKM-i eelarvest ja need ei nõua
riigieelarvest lisaraha.
Üksnes meremajanduse asekantsleri koha loomisega ja loodavasse meremajandusosakonda
täiendavate spetsialistide tööle võtmisega lisanduv eelarvevajadus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile on kokku ca 250 000 € aastas, mis sisaldab palga-, lähetus-
ja muud kulud.
6. Määruse jõustumine
Võimaldamaks põhimääruse muudatusi sisuliselt ette valmistada, jõustub määrus 15. veebruaril
2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas
eelnõu e-kirja teel märkusteta. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida on kajastatud seletuskirja lisas
olevas tabelis.
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
lühikokkuvõte
Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse, mis
jõustus 20. juulil 2020. a ja millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala täiendati maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise
kompetentsi alase majanduspoliitika teostamisega.
Eelnõuga muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, et viia see
vastavusse kehtiva Vabariigi Valitsuse seadusega. Lisaks luuakse meremajanduse asekantsleri
ametikoht ja senise siseturu asekantsleri ülesannetele liidetakse majandusarengu asekantsleri
ülesanded ning ametikoht nimetatakse ettevõtluse asekantsleriks. Samuti muudetakse mitmete
teiste osakondade ja asekantslerite vahelist ülesannete jaotust ja täpsustatakse pädevusi ning
korrastatakse põhimäärust keeleliselt-struktuuriliselt nii, et see saab senisest lühemaks.
Määrus on kavandatud jõustuma 15. veebruaril 2021. a.