Siseministeerium Meie 26.11.2020 nr 1.1-10/8217-1
[email protected]
Ministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Rahapesu Andmebüroo andmekogu
põhimääruse“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus anda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates
eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisad:
1) määruse eelnõu
2) seletuskiri
Sören Meius 6113630
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
MÄÄRUS
26.11.2020 nr 1.1-10/8217-
1
Rahapesu Andmebüroo andmekogu
põhimäärus
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 591 lõike 3
alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu asutamine ja nimetus
Määrusega kehtestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu (edaspidi andmekogu)
põhimäärus. Andmekogu ametlik lühend on RABIS.
§ 2. Andmete töötlemine
(1) Andmekogus töödeldakse Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja
menetlustega seotud andmeid.
(2) Andmekogu andmeid kasutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
§-s 54 sätestatud Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks.
§ 3. Andmekogu pidamise viis
Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil toimikutena (edaspidi
toimik).
§ 4. Toimik
Toimik koosneb §-s 20 nimetatud dokumentidest ja teistest menetluse käigus kogutud ning
toimingu sooritamise aluseks olevatest dokumentidest ja tõenditest.
§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse
(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid.
(2) Andmekogus töödeldavate andmete turvaklass on K2T2S3. Andmekogus töödeldavate
andmete turbeaste on kõrge (H).
§ 6. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi vastutav töötleja).
(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
(edaspidi volitatud töötleja).
§ 7. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;
2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuetele vastavalt;
3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;
4) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu
andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;
5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
6) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest;
7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist.
(2) Volitatud töötleja:
1) arendab andmekogu vastavalt vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekutele;
2) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise
valmisoleku teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras.
2. peatükk
Andmekogusse kantavad andmed
§ 8. Andmekogusse kantavad andmed
(1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) teate koostaja andmed;
2) teataja andmed;
3) teate andmed;
4) osapoolte andmed;
5) tehingu andmed;
6) isiku andmed, kelle kohta teade esitati;
7) volituse andmed;
8) dokumendid.
§ 9. Teate koostaja andmed
Teate koostaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) ametinimetus;
4) sidevahendi andmed (sidevahendi tüüp, veebilehe andmed, telefoninumber, e-posti
aadress).
§ 10. Teataja andmed
Teataja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) teataja isiku tüüp;
2) nimi;
3) registrikood;
4) kohustatud subjekti liik;
5) põhitegevusala;
6) teatega seotud tegevusala;
7) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis, mitteresidendi puhul tegevuskoht,
päritoluriik, maksuresidentsus (riik) või mitteresidendist osanikuga residendi puhul
omanikfirma andmed;
8) teave selle kohta, kas teate esitaja on tehingu üks osapooltest.
§ 11. Teate andmed
Teate kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) teate liik;
2) teate number, kui see on olemas;
3) põhiajend;
4) lisaajendid;
5) märge „Kiire“, kui see on teatele lisatud ja selle põhjendus;
6) teataja saadetud viimase teate number koos kuupäevaga;
7) teate lehekülgede arv;
8) teatega kaasas olevate dokumentide arv.
§ 12. Osapoolte andmed
Osapoolte kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isiku tüüp;
2) isiku nimi või ees- ja perekonnanimi;
3) isiku registrikood või isikukood;
4) isikut tõendava dokumendi andmed (dokumendi number, liik, väljaandmise kuupäev,
dokumendi väljaandnud riigi ja asutuse nimi);
5) isiku roll;
6) asutamise aeg;
7) lõpetamise aeg;
8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis, mitteresidendi puhul tegevuskoht,
päritoluriik, maksuresidentsus (riik) või mitteresidendist osanikuga residendi puhul
omanikfirma andmed;
9) sidevahendi andmed (sidevahendi tüüp, veebilehe andmed, telefoninumber, e-posti
aadress);
10) pangakonto andmed (kontonumber, pank, panga asukoht).
§ 13. Tehingu andmed
Tehingu kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) tehingu liik;
2) tehingu objekt;
3) tehingu alamliik;
4) tehingu kirjeldus;
5) tehingu summa ja valuuta;
6) tehingu eest tasumise viis;
7) tehingu teostaja andmed (maksja ja saaja andmed);
8) maksja ja saaja pangakonto andmed (kontonumber, pank, panga asukoht)
9) teave selle koha, kas küsiti teavet vara päritolu kohta;
10) teave vara kohta (kirjeldus, väärtus, väärtuse hindamise kuupäev, asukohariik);
11) teave vara päritolu kohta;
12) teave selle kohta, kas tuli tagastusnõue;
13) teave tagastusnõude kohta (kuupäev, number, sisu, tagastusnõude SWIFT kirje koopia,
konto omanik, kontonumber).
§ 14. Isiku andmed, kelle kohta teade esitati
(1) Füüsilise isiku kohta, kelle kohta teade esitati, kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood ja sünniaeg;
3) sünnikoht riigi täpsusega;
4) kodakondsus;
5) elukohariik;
6) isikut tõendava dokumendi andmed (dokumendi number, liik, väljaandmise kuupäev,
dokumendi väljaandnud riigi ja asutuse nimi);
7) andmed isiku karistuse kohta (karistuse liik ja kestus, karistuse määramise kuupäev,
karistuse täitmisele pööramise ja täitmise lõppemise kuupäev, otsuse tegija, kriminaalasja
number, kohtuasja number);
8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber.
(2) Juriidilise isiku kohta, kelle kohta teade esitati, kantakse andmekogusse järgmised
andmed:
1) nimi;
2) registrikood;
3) registreerimise andmed;
4) põhitegevusala;
5) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress, telefoninumber, veebilehe
aadress;
6) tegeliku tegutsemiskoha andmed, sealhulgas aadress;
7) pangakonto asukoht ja panga nimi;
8) juhi (näiteks juhataja, direktor) isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg)
9) andmed karistuse kohta (karistuse liik ja kestus, karistuse määramise kuupäev, karistuse
täitmisele pööramise ja täitmise lõppemise kuupäev, otsuse tegija, kriminaalasja number,
kohtuasja number).
§ 15. Volitaja ja volituse andmed
Volitaja ja volituse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) volitatud isiku liik;
2) volitaja tüüp;
3) volitaja ees- ja perekonnanimi;
4) volitaja isikukood ja sünniaeg;
5) volitaja sünnikoht riigi täpsusega;
6) volitaja kodakondsus;
7) volitaja elukohariik;
8) volitaja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber;
9) volitamise vorm;
10) volituse väljaandmise kuupäev;
11) volituse kehtivuse lõpukuupäev;
12) volituse väljastanud riik;
13) volituse sisu.
§ 16. Andmekogusse kantavad dokumendid
(1) Andmekogusse kantakse teatega kaasas olevad dokumendid, sealhulgas
1) kontode avamise dokumendid ja kontoväljavõtted ajavahemiku kohta, mil kahtlased
tehingud aset leidsid või rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt oli krediidiasutuse klient;
2) identifitseeritud mitteresidendist füüsilise isiku isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja
fotoga lehekülje koopia;
3) identifitseeritud mitteresidendist juriidilise isiku registreerimistunnistuse või sellega
võrdväärse dokumendi koopia;
4) tehingus osaleva volitatud isiku esindusõigust tõendava dokumendi koopia;
5) tehingu aluseks oleva kirjaliku leppe või korralduse ja nende lisade koopia;
6) muud tehingut iseloomustavad dokumendid.
(2) Andmekogusse kantakse muud rahapesu või sellega seotud kuritegude ja terrorismi
rahastamise tõkestamise, tuvastamise ja kohtueelse uurimise käigus kogutud või koostatud
dokumendid.
(3) Andmekogusse kantakse teave dokumendi liigi ja dokumendi kuupäeva kohta ning
vajaduse korral dokumendi sisukirjeldus.
§ 17. Muud andmekogusse kantavad andmed
Lisaks §-des 8–16 toodud andmetele kantakse andmekogusse:
1) andmekogu vastutava töötleja analüüsi tulemusena saadud teave tehingute, selles osalejate
ja tehingutega seotud teiste asjaolude kohta;
2) muul viisil teatavaks saanud teave kahtlaste ja ebaharilike tehingute ja toimingute kohta;
3) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. ja 8. peatüks sätestatud
järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;
4) finantssanktsioonide rakendamise teadete andmed.
3. peatükk
Andmete kandmine andmekogusse
§ 18. Andmeandjad
Andmekogusse esitavad andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s
2 sätestatud isikud (edaspidi kohustatud isik), rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud
isikud, kellel tekib kohustus sanktsiooni rakendada, isik, kes esitab teabe kahtlase ja
ebahariliku tehingu või toimingu kohta ning andmekogu vastutav töötleja.
§ 19. Andmekogudevaheline andmevahetus
(1) Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud
õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogudesse ja sealt saada andmeid. Andmevahetus andmekogudega
toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu.
(2) Andmekogu esitab päringuid ja saab andmeid järgmistest andmekogudest või
infokanalitest:
1) äriregister;
2) rahvastikuregister;
3) karistusregister;
4) maksukohuslaste register;
5) e-toimiku menetlemise infosüsteem;
6) elektrooniline arestimissüsteem.
(3) Andmekogu esitab päringuid ja saab andmeid Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest
infosüsteemidest vastavalt Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides sätestatule.
§ 20. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid
Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse alusel Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates toimingutes ja
menetlustes esitatud, koostatud ja kogutud dokumendid.
§ 21. Andmete andmekogusse kandmine
(1) Andmekogusse andmete kandmise pädevus on vastutava töötleja ametnikul temale
teenistusülesannete täitmiseks määratud ulatuses.
(2) Kohustatud isik edastab andmed turvalise elektroonilise kanali kaudu, mis on selleks
otstarbeks loodud.
(3) Kande kohta säilitatakse järgmised andmed:
1) kande tegija eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed;
2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
§ 22. Andmete õigsuse tagamine
(1) Andmeandja vastutab tema esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete
õigsuse eest alusdokumendi esitamise ajal.
(2) Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et andmekogusse kantud andmed vastavad
andmeandja esitatud andmetele.
§ 23. Ebaõigete andmete parandamine
Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada
antud, korraldab ta andmete parandamise viivitamata pärast ebaõigetest andmetest
teadasaamist ning lisab andmekogusse õigeid andmeid tõendava dokumendi või selle koopia
ja märgib andmekogusse paranduse aluseks oleva dokumendi, paranduse tegemise aja ning
paranduse teinud ametniku ees- ja perekonnanime.
4. peatükk
Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust
§ 24. Juurdepääs andmekogu andmetele
(1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud
ametnikul või töötajal talle teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja viisil.
(2) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle
tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.
(3) Andmekogule on Rahapesu Andmebüroo juhi loal juurdepääs isikul, kes teeb
infotehnoloogilisi arendus- ja hooldustöid vastutava töötlejaga kokkulepitud tingimustel,
ulatuses ja korras.
§ 25. Andmete väljastamine andmekogust ja logimine
(1) Andmekogu vastutav töötleja väljastab andmekogusse kantud andmeid kolmandatele
isikutele, kui andmete väljastamiseks on seaduses sätestatud alus.
(2) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas
ja missuguseid andmeid väljastati.
(3) Iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised
andmed:
1) kasutaja ees- ja perekonnanimi;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
(4) Lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest
arvates, pärast seda andmed kustutatakse.
5. peatükk
Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle, andmekogu
pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine
§ 26. Andmekogu andmete säilitamine
(1) Andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente isiku kohta säilitatakse
andmekogus 15 aastat peale vastava teate või toimiku sulgemist. Isikud, nendega seotud
andmed ja dokumendid kustutatakse andmekogust nii, et oleks tagatud isikute, teadete ja
toimikute andmete terviklikkus.
(2) Erandina lõikest 1 säilitatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §
60 lõike 9 alusel Rahvusarhiivile üle antavaid dokumente ja arhivaale Rahapesu
Andmebüroos 30 aastat. Pärast üleandmist kustutatakse vastavad dokumendid.
§ 27. Järelevalve andmekogu pidamise üle
(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet ja Andmekaitse
Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.
§ 28. Andmekogu rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ning
volitatud töötlejale selleks eraldatud rahast.
§ 29. Andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud
nõuetega.
§ 30. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(2) Paragrahvi 26 lõige 1 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
„Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
17. juunil 2020. a võttis Riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse (130 SE), mille kohaselt tekib 1. jaanuaril 2021. a õiguslik
alus Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.
Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) kasutab alates 2008. aastast andmekogu RABIS, milles
toimuvat andmete töötlemist reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
(edaspidi RahaPTS) ja siseministri 27. novembri 2017. aasta määrus nr 41 „Rahapesu
andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise kord“ (edaspidi siseministri
määrus nr 41). Siseministri määrus nr 41 on välja töötatud RahaPTS § 60 lõike 10 alusel. 1.
jaanuaril 2021. a jõustub volitusnorm RAB andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Samuti
tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 60 lõige 10, mille alusel on praegu antud siseministri
määrus nr 41, mis reguleerib RAB-is kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korda.
Eelnõuga kehtestatakse RAB andmekogu põhimäärus. Andmekogus töödeldakse RAB
ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid. Eelnõuga ei muudeta
olemasolevat isikuandmete töötlust ega selle eesmärki.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna
õigusnõunik Gerly Herm (
[email protected], tel 612 5234) ja sama osakonna
nõunik Ülle Väina (
[email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu
andmebüroo jurist Mihkel Ruubas (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu
Nurmsalu (tel 6125084,
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
Rahandusministeeriumi kontaktiks antud eelnõu küsimustes on ettevõtluse ja arvestuspoliitika
osakonna nõunik Sören Meius (
[email protected], tel 611 3630).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 17. juunil 2020. a Riigikogus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (130 SE).
Eelnõus on järgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) ja
isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega (RT I, 13.03.2019, 2) kehtestatud nõudeid.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
1
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada RAB andmekogu põhimäärus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 30 paragrahvist, mis on jaotatud viieks peatükiks:
1. peatükk „Üldsätted“;
2. peatükk „Andmekogusse kantavad andmed“;
3. peatükk „Andmete kandmine andmekogusse“;
4. peatükk „Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust“;
5. peatükk „Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle,
andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine“.
Eelnõu 1. peatükis määratakse andmekogu nimetus, andmekogu pidamise eesmärk ning
andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
Eelnõu § 2 järgi töödeldakse andmekogus RAB ülesannetest tulenevate toimingute ja
menetlustega seotud andmeid.
Andmekogus kasutatakse RAB ülesannete täitmiseks. RahaPTS § 54 lõike 1 järgi1 on RAB
ülesanded:
1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, sellele viitava teabe vastuvõtmine,
kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;
2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,
suundumusi, mustreid ning toimimisviise;
3) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine;
4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;
5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine
ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas;
6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisel;
7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;
8) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine;
9) rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses
sätestatud väärtegude menetlemine;
10) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või
tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduses sätestatud korras, arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
erisusi;
11) koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega, sh välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine;
12) muude Rahapesu Andmebüroole õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.
1. jaanuarist 2021. a on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus,
mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi RahaPTS-is ette nähtud alustel ja
1
Järgnevalt toodud 1. jaanuarist 2021 jõus olev sõnastus.
2
ulatuses autonoomselt. Kriminaaltulu jälitamine on olemuselt politseiüksuse tegevus ja alates
1. jaanuarist 2021. a ei ole see enam RAB ülesanne. Kriminaaltulu jälitamine on 1. jaanuarist
2021. a Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ülesanne. RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 6
alusel toimib koostöö PPA ja RAB vahel ka edaspidi, seejuures on RahaPTS § 60 lõikes 2
sätestatud ka RAB kohustus rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude
tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastada olulised andmed, sealhulgas
maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule.
Seeläbi säilib ka tulevikus RAB side ja kaasabi uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule,
muu hulgas süüteoga saadud konfiskeerimisele kuuluva vara ning kuriteoga saadud laiendatud
konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamiseks ning konfiskeerimise asendamisega seoses.
Eelnõu § 3 järgi peetakse andmekogu infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil toimikutena.
Siseministri määruse nr 41 § 5 lõike 4 kohaselt faksiga või posti teel saabunud teade
skaneeritakse või viib andmetöötleja teate digitaalkujule muul moel enne registreerimist.
Originaal lisatakse kas kontrolltoimikusse või arhiveeritakse.
Eelnõu § 4 järgi koosneb toimik RahaPTS alusel RAB ülesannetest tulenevates toimingutes ja
menetlustes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentidest ning teistest menetluse käigus
kogutud ja toimingu sooritamise aluseks olevatest dokumentidest ja tõenditest.
RAB-le saab teadet edastada kasutades veebipõhist vormi, mis asub RAB avalikul veebilehel,
elektronposti, faksi teel või saata teade tavapostiga. Kuna teadet saab esitada paberkandjal,
säilitatakse see ka esitatud kujul. Andmekogusse kantakse teate sisu, kuid esitatud teade
säilitatakse samuti. Teatega esitatakse ka dokumendid, mis säilitatakse. Andmekogusse
kantakse teave dokumendi liigi ja dokumendi kuupäeva kohta ning olulisemate dokumentide
kohta ka sisukirjeldus.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse andmekogus töödeldavate andmete turvaklass ja turbeaste.
Andmekogus töödeldavate andmete turvaklass on K2T2S3. Andmekogus töödeldavate
andmete turbeaste on kõrge (H).
Eelnõu §-des 6 ja 7 sätestatakse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende
ülesanded. Andmekogu vastutav töötleja on RAB (edaspidi vastutav töötleja). Andmekogu
volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud
töötleja).
Eelnõu kohaselt vastutab vastutav töötleja andmekogu toimingute õiguspärasuse eest, tagab
andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, tagab õigustatud isikutele
juurdepääsu andmekogule, tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste
meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise, vastutab
isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning korraldab koos volitatud töötlejaga
andmekogu arendamist.
Volitatud töötleja arendab andmekogu vastavalt vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekutele
ning tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise
valmisoleku teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras.
Eelnõu 2. peatükis määratakse andmekogusse kantavad andmed.
RahaPTS §-s 2 loetletud isikud (edaspidi kohustatud isikud) on kohustatud teavitama RABi,
kui nad oma majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu või ametiteenuse osutamise käigus
tuvastavad tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu
3
kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või
sellise tegevuse katsele või mille puhul on kahtlus või teadmine, et tegemist on rahapesu või
terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. Samuti on iga
füüsiline ja juriidiline isik, kellel on kahtlus või kes teab, et temaga ärisuhtes olev või tehingut
või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav
isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, kohustatud viivitamata teavitama sellest ja
võetud meetmetest RAB-i. Lisaks võib iga füüsiline ja juriidiline isik esitada RAB-le teabe
kahtlase ja ebahariliku tehingu või toimingu kohta.
Siseministri 27. novembri 2017. a määrusega nr 42 „Rahapesu andmebüroole esitatava teate
sisu ja vorm ning teate esitamise juhend“ (edaspidi siseministri määrus nr 42) on kehtestatud
RAB-le esitatava teate vorm (edaspidi teate vorm). Andmekogusse kantavate andmete
sätestamisel on aluseks võetud teate vorm ja vastavalt sellele on andmekogusse kantavad
andmed rühmitatud.
RAB-le saabunud teade registreeritakse andmekogus. RAB avalikul veebileheküljel asuva
veebipõhise vormi kaudu saadetud teated asuvad veebiserveris krüpteeritud kujul. Krüpteeritud
teated kantakse üle andmekogusse, kus need dekrüpteeritakse.
Teate edastamine RAB-le toimub infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee süsteemi kaudu.
Siseministri määruse nr 41 §-s 2 on sätestatud RAB andmestik. RAB andmestik moodustub:
1) teadetest, mis on saabunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
kohustatud subjektidelt;
2) finantssanktsioonide rakendamise teadetest, mis on sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni
seaduses;
3) infost tehingute, selles osalejate ja tehingutega seotud teiste asjaolude kohta, mis on saadud
RAB tehtud analüüsi tulemusena, ning lisainformatsioonist tehingute, selles osalejate ja teiste
tehingutega seotud asjaolude kohta, mida RAB seaduses sätestatud juhtudel kogub;
4) kõigist kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest ning toimingutest, mis on RAB teatavaks
saanud muul moel.
RAB andmestikku kuuluvad ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. ja 8.
peatükis sätestatud järelevalve tegemisel kogutud andmed seaduse subjektide tegevuse kohta,
mis sisaldavad panga- või ärisaladust.
Eelnõuga ei muudeta olemasolevat isikuandmete töötlust ega selle eesmärki. Eelnõuga
rühmitatakse andmekogusse kantavad andmed. Eelnõuga ei muudeta andmekoosseisu.
Eelnõu järgi kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) teate koostaja andmed;
2) teataja andmed;
3) teate andmed;
4) osapoolte andmed;
5) tehingu andmed;
6) isiku andmed, kelle kohta teade esitati;
7) volituse andmed;
8) dokumendid.
RAB-le edastatud teated sisaldavad isikuandmeid ning äri- ja pangasaladust sisaldavaid
andmeid. RAB ja kohustatud isikute koostöö põhineb usaldusel. Kohustatud isikutel peab
olema kindlus, et nende poolt RAB-le edastatud teave on kaitstud ning seda kasutatakse rangelt
4
seaduses ettenähtud korras. Üldiselt on RAB kogutud andmed salajased ning nende edastamine
on lubatud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ja nendega seotud
kuritegude uurimiseks. RAB ei edasta kunagi kahtlasest tehingust teatanud isiku andmeid. Kui
kahtlase tehingu teates sisalduvaid andmeid on vajalik kasutada rahapesu või terrorismi
rahastamise tõkestamiseks, kohtute või uurimisasutuste töös või rahvusvahelises koostöös, siis
eemaldab RAB enne info edastamist teate esitanud isiku andmed edastatavast materjalist.
Eelnõu §-des 9 ja § 10 on sätestatud, millised andmed kantakse andmekogusse teate koostaja
ja teataja kohta.
Teate koostaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) ametinimetus;
4) sidevahendi andmed (sidevahendi tüüp, veebilehe andmed, telefoninumber, e-posti aadress).
Teataja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) teataja isiku tüüp;
2) nimi;
3) registrikood;
4) kohustatud subjekti liik;
5) põhitegevusala;
6) teatega seotud tegevusala;
7) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis, mitteresidendi puhul tegevuskoht,
päritoluriik, maksuresidentsus (riik) või mitteresidendist osanikuga residendi puhul
omanikfirma andmed;
8) teave selle kohta, kas teate esitaja on tehingu üks osapooltest.
Eelnõu §-s 11 on sätestatud, millised andmed kantakse andmekogusse teate kohta. Teate kohta
kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) teate liik;
2) teate number, kui see on olemas;
3) põhiajend;
4) lisaajendid;
5) märge „Kiire“, kui see on teatele lisatud ja selle põhjendus;
6) teataja saadetud viimase teate number koos kuupäevaga;
7) teate lehekülgede arv;
8) teatega kaasas olevate dokumentide arv.
Teate kohta sisestatakse teate liik:
rahapesukahtlane tehing (STR);
ebaharilik tehing (UTR);
ebatavaline tegevus (UAR);
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse subjekt (ISR);
summa üle piirsumma sularahas (CTR);
terrorismi rahastamise kahtlus (TFR).
Põhiajendi puhul kantakse andmekogusse vastav kahtluse tunnus või teate saatmise ajend.
Lisaajendi puhul kantakse andmekogusse ka selle tunnus.
5
Teate esitamisel saab isik vajaduse korral lisada teatele märke „Kiire“. Kui teade on „Kiire“,
kantakse andmekogusse vastav märge ja kiireloomulisuse põhjus.
Eelnõu §-des 12 ja 13 sätestatakse osapoolte andmed ja tehingu andmed.
Osapoolte kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) isiku tüüp;
2) isiku nimi või ees- ja perekonnanimi;
3) isiku registrikood või isikukood;
4) isikut tõendava dokumendi andmed (dokumendi number, liik, väljaandmise kuupäev,
dokumendi väljaandnud riigi ja asutuse nimi);
5) isiku roll;
6) asutamise aeg;
7) lõpetamise aeg;
8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis, mitteresidendi puhul tegevuskoht,
päritoluriik, maksuresidentsus (riik) või mitteresidendist osanikuga residendi puhul
omanikfirma andmed;
9) sidevahendi andmed (sidevahendi tüüp, veebilehe andmed, telefoninumber, e-posti aadress);
10) pangakonto andmed (kontonumber, pank, panga asukoht).
Tehingu kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) tehingu liik;
2) tehingu objekt;
3) tehingu alamliik;
4) tehingu kirjeldus;
5) tehingu summa ja valuuta;
6) tehingu eest tasumise viis;
7) tehingu teostaja andmed (maksja ja saaja andmed);
8) maksja ja saaja pangakonto andmed (kontonumber, pank, panga asukoht)
9) teave selle koha, kas küsiti teavet vara päritolu kohta;
10) teave vara kohta (kirjeldus, väärtus, väärtuse hindamise kuupäev, asukohariik);
11) teave vara päritolu kohta;
12) teave selle kohta, kas tuli tagastusnõue;
13) teave tagastusnõude kohta (kuupäev, number, sisu, tagastusnõude SWIFT kirje koopia,
konto omanik, kontonumber).
Eelnõu §-s 14 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse füüsilise ja juriidilise isiku
kohta, kelle kohta teade esitati.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse isiku kohta, kes oli teatega
seotud tehingu tegemiseks volitatud. Samuti kantakse andmekogusse andmed volituse andja
kohta.
Eelnõu §-s 16 sätestatakse, millised dokumendid kantakse andmekogusse. Nende sätestamisel
on aluseks võetud siseministri määrusega nr 42 kehtestatud teate vorm.
Andmekogusse kantakse teatega kaasas olevad dokumendid, sealhulgas
1) kontode avamise dokumendid ja kontoväljavõtted ajavahemiku kohta, mil kahtlased
tehingud aset leidsid või rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt oli krediidiasutuse klient;
2) identifitseeritud mitteresidendist füüsilise isiku isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja
fotoga lehekülje koopia;
6
2) identifitseeritud mitteresidendist juriidilise isiku registreerimistunnistuse või sellega
võrdväärse dokumendi koopia;
3) tehingus osaleva volitatud isiku esindusõigust tõendava dokumendi koopia;
4) tehingu aluseks olev kirjalik leppe või korralduse ja nende lisade koopia;
5) muud tehingut iseloomustavad dokumendid.
Lisaks kantakse andmekogusse muud rahapesu või sellega seotud kuritegude ja terrorismi
rahastamise tõkestamise, tuvastamise ja kohtueelse uurimis käigus kogutud või koostatud
dokumendid.
Samuti kantakse andmekogusse eelnõu § 17 järgi:
1) andmekogu vastutava töötleja analüüsi tulemusena saadud teave tehingute, selles osalejate
ja tehingutega seotud teiste asjaolude kohta;
2) muul viisil teatavaks saanud teave kahtlaste ja ebaharilike tehingute ja toimingute kohta;
3) rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse 7. ja 8. peatüks sätestatud järelevalve tegemise
käigus kogutud andmed;
4) finantssanktsioonide rakendamise teadete andmed.
Eelnõu 3. peatükis määratakse andmekogusse andmete kandmise põhimõtted.
Eelnõu § 18 järgi esitavad andmekogusse andmeid RahaPTS §-s 2 sätestatud isikud,
rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud isikud, kellel tekib kohustus sanktsiooni
rakendada, isik, kes esitab teabe kahtlase ja ebahariliku tehingu või toimingu kohta ning
andmekogu vastutav töötleja.
RahaPTS §-i 2 eesmärk on nimetada isikud, kelle majandus-, kutse- ja ametitegevuses
RahaPTS-ist tulenevaid kohustusi rakendatakse.
Eelnõu § 19 sätestatakse andmekogudevaheline andmevahetus. Eelnõu § 19 lõike 2 järgi esitab
andmekogu päringuid ja saab andmeid X-tee kaudu järgmistest andmekogudest ja
infokanalitest:
1) äriregister;
2) rahvastikuregister;
3) karistusregister;
4) maksukohuslaste register;
5) e-toimiku menetlemise infosüsteem;
6) elektrooniline arestimissüsteem.
RahaPTS § 63 lõike 1 järgi on RAB-l õigus vahetada teavet ja sõlmida koostöökokkuleppeid
rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (FIU) või välisriigi õiguskaitse- või
järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Seetõttu on
eelnõus välja toodud, et andmekogu esitab päringuid ja saab andmeid Euroopa Liidu ja
rahvusvahelistest infosüsteemidest.
RahaPTS § 63 lõiget 1 muudeti 17. juunil 2020. a Riigikogus vastu võetud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (130 SE), et
anda RAB-le õigus sõlmida koostöökokkuleppeid ka järelevalveasutustega ning
rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, nagu nt Euroopa Keskpank,
EUROPOL-iga, Egmont Group, või Financial Action Task Force (FATF).
7
Eelnõu § 20 järgi on andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse alusel RAB ülesannetest tulenevates toimingutes ja
menetlustes esitatud, koostatud ja kogutud dokumendid.
Siseministri määrusega nr 42 on kehtestatud RAB-le esitatava teate sisu ja vorm. Nimetatud
teade on andmete andmekogusse kandmise põhiline alusdokument.
Eelnõu §-des 21–23 on sätestatud andmekogusse andmete kandmise, andmete õigsuse
tagamise ja ebaõigete andmete parandamise põhimõtted.
Eelnõu § 21 lõike 2 kohaselt edastab kohustatud isik andmed turvalise elektroonilise kanali
kaudu, mis on selleks otstarbeks loodud. Kui teade esitatakse RAB-le digitaalselt, kasutades
RAB kodulehel olevat vormi, toimub teate edastamine infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee
süsteemi kaudu.
Eelnõu 4. peatükis käsitletakse andmekogusse kantud andmetele juurdepääsu ja andmekogust
andmete väljastamist.
Eelnõu § 24 järgi on juurdepääs andmekogusse kantud andmetele vastutava töötleja kindlaks
määratud teenistujal talle teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja viisil ning
volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.
Lisaks on andmekogule juurdepääs isikul, kes teostab infotehnoloogilisi arendus- ja
hooldustöid vastavalt vastutava töötlejaga kokkulepitud tingimustele ettenähtud ulatuses ja
korras.
Eelnõu §-s 25 on reguleeritud andmekogust andmete väljastamine.
Lõike 1 järgi väljastab andmekogu vastutav töötleja andmekogusse kantud andmeid
kolmandatele isikutele, kui andmete väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. RAB andmete
kasutamise piiramine on reguleeritud RahaPTS §-s 60.
Juurdepääs RAB andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult RAB
ametnikul.
RahaPTS § 60 lõike 2 järgi on RAB kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega
seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised
andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile,
uurimisasutusele ja kohtule.
Lisaks väljastab RAB andmekogusse kogutud andmeid teise riigi rahapesu andmebüroo
ülesandeid täitvale asutusele, RahaPTS §-s 64 nimetatud järelevalveasutusele, Maksu -ja
Tolliametile hasartmängude korraldamise tegevusloaga seotud menetlustes, kohustatud isiku
kontaktisikule ühiste meetmete võtmiseks terrorismi rahastamise, rahapesu ja nendega seotud
kuritegude tõkestamisel.
Lõike 3 järgi säilitab vastutav töötleja iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta
vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed
toimingu liigi kohta. Kuna ka logiandmed sisaldavad isikuandmeid, on lõikega 4 sätestatud, et
logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. Kümneaastane
tähtaeg on vajalik RAB ülesannete täitmiseks, sealhulgas kuritegude uurimise efektiivse
läbiviimise täitmise tagamiseks. Eelnõuga ei laiendata RAB pädevust andmete töötlemisel.
Eelnõu 5. peatükis nähakse ette andmekogu andmete säilitamise, järelevalve, andmekogu
pidamise rahastamise ja andmekogu likvideerimise põhimõtted.
8
Eelnõu § 26 lõike 1 järgi säilitatakse andmekogus andmeid ja dokumente 15 aastat. Viidatud
perioodi jooksul kasutamata andmed kustutatakse andmebaasist, tagades teiste isikute, teadete
ja toimikute andmete terviklikkuse. Andmebaasi saabuvad andmed kohustatud isikute poolt
saadetud teadete alusel, kus teade läbib kõigepealt eelanalüüsi ning otsustatakse olemasolevate
andmete põhjal, kas teade suunatakse süvaanalüüsi või suletakse. Süvaanalüüsi suunatud teate
alusel avatakse analüüsi toimik, lisatakse vajadusel sündmusega seotud eelnevalt saabunud
teateid, kogutakse täiendavat teavet sündmuse kohta ning kontrollitakse, kas esitatud kahtlus
leidis kinnitust või mitte. Kui kahtlus ei leia kinnitust, siis toimik suletakse. Kuriteokahtluse
puhul saadetakse materjal juhtumi kohta uurimisasutusele ja seejärel suletakse.
Suletud teade või toimik võidakse uuesti avada siis, kui juhtumi või sellega seotud isikute kohta
tuleb hiljem uus teade või ilmnevad nendega seotud asjaolud mõne teise toimiku analüüsi
käigus. Teate või toimiku uus avamine võib puudutada ainult osa juhtumiga seotud isikutest,
kelle osas 15 aastane tähtaeg lükkub edasi. Kui uuesti avamisega mitteseotud isikute andmete
kustutamise tähtaeg saabub, võib neid kustutada ainult nii, et nende isikute andmete ja tegevuste
andmete terviklikkus, kelle tähtaeg on edasi lükatud, ei saaks kahjustatud.
Andmete terviklikkuse vajaduse näide:
Teade on saabunud isikute A ja B kohta nende omavahelisest pangaülekandest tulenevalt. Kuna
midagi kahtlast ei leitud, teade suleti. A kohta oli ka eelnevalt saabunud kaks teadet, mis suleti.
Kahe aasta pärast saabub B kohta teade tema samal kontol toimunud tehingu kohta. Kui nende
ühise teate saabumisest on möödunud 15 aastat, tuleks A suhtes informatsioon kustutada. Kuna
nimetatud teade oli ühine ja B suhtes on tulnud veel teade kahe aasta pärast, võib A suhtes
kustutada kaks teadet, mis olid saabunud enne ühist teadet, viimase kustutamise tähtaeg on kahe
aasta võrra pikenenud.
Eelnõu § 26 lõike 2 järgi säilitatakse andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente,
mis kuuluvad RahaPTS § 60 lõike 9 alusel üleandmisele Rahvusarhiivile, andmekogus 30
aastat. Säilitamistähtaja möödumisel antakse vastavad andmed üle Rahvusarhiivile ja
kustutatakse andmekogust.
Andmete säilitamine lõigetes 1 ja 2 on vajalik, sest ligipääs sellele infole võib kahjustada kogu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Kohustatud isikud edastavad infot
teadmise ja usaldusega, et nende konfidentsiaalsus on tagatud ja kättesaadav ainult kitsale
ringile, sealhulgas vajadus tagada teavitaja kaitse. Kui info avaldatakse, siis see võib tuua kahju
nii kohustatud isikutele kui ka teadetega seotud isikutele või ettevõtjatele. Rahapesu aegumise
tähtaeg on 10 aastat, mis tähendab, et selle perioodi jooksul peab olema võimalik edastada
uurimisasutustele seonduvat informatsiooni. Täiendavalt, rahapesu või terrorismi rahastamine
saab olla ning paljudel juhtudel ka on, kestev tegevus. Tihti esinev praktika on, et isikud, kellega
seotult on RAB-il teated ja/või info, on aktuaalsed ka kümne aasta möödudes teatest.
Eelnõu § 27 järgi teostab järelevalvet andmekogu pidamise üle Riigi Infosüsteemi Amet ja
Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.
Eelnõu §-des 28 ja 29 sätestatakse andmekogu rahastamise ja likvideerimise põhimõtted.
Eelnõu kohaselt kaetakse andmekogu pidamisega kaasnevad kulud vastutavale töötlejale ja
andmekogu majutajale selleks riigieelarvest eraldatud vahenditest.
9
Eelnõu § 30 lõike 1 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2021. aastal. Lõikes 2 on sätestatud § 26
lõike 1 üleminekuperioodiks 4 aastat, et vajalikud infotehnoloogilised süsteemid ja vahendid
oleks võimalik välja arendada ja ette valmistada.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. RAB andmekogus
töödeldakse isikuandmeid. Eelnõus on järgitud isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete
kaitse seaduse rakendamise seadusega (RT I, 13.03.2019, 2) kehtestatud nõudeid.
6. Määruse mõju
Määruse kehtestamisega tagatakse selle kooskõla RahaPTS-ga. 17. juunil 2020. a võttis
Riigikogus vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (130 SE), mille järgi tekib 1. jaanuarist 2021 õiguslik alus Rahapesu
Andmebüroo andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.
Rahapesu Andmebüroo andmekogu puhul ei ole tegemist uue loodava andmekoguga vaid pikka
aega kasutusel olnud andmekoguga. Rahapesu Andmebüroo kasutab alates 2008. aastast
andmekogu RABIS, milles toimuvat andmete töötlemist reguleerib siseministri määrus nr 41.
Eelnõuga kehtestatakse 2008. aastast kasutusel oleva andmekogu RABIS põhimäärus.
Eelnõuga suurendatakse isikuandmete töötlemise läbipaistvust. Kogutavad andmekoosseisud
ei muutu. Andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Samuti ei muutu vastutav töötleja, kes
tunneb hästi tänaseid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Andmekoosseisud ja
töötlemise ulatus sisuliselt ei muutu. Vastutava töötleja poolt on kasutusele võetud meetmed,
mis tagavad andmete kaitse. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike.
Kuigi andmekogu on kasutusel juba 2008. aastast, koostati põhimääruse väljatöötamisel
andmekaitsealane mõjuhinnang.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 35 sätestab, et kui teatavat tüüpi isikuandmete
töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete
töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute
õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete töötlemist
kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele.
RahaPTS eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades
tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja
terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lõige 1). Seaduse reguleerimisala kajastab
põhimõtteliselt seaduse ülesehitusega korrelatsioonis valdkondi, mille reguleerimisega seadus
tegeleb. Rahapesu Andmebüroo kogub, registreerib, töötleb ja analüüsib rahapesule ja
terrorismi rahastamisele viitavat teavet, teeb strateegilist analüüsi, mis käsitleb rahapesu ja
terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi ning toimimisviise. Nimetatud teabe kogumine
ja töötlemine on vajalik, et saavutada RahaPTS-i eesmärk suurendada ettevõtluskeskkonna
usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõkestada seeläbi rahandussüsteemi ja majandusruumi
rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamist.
10
RAB-le esitatava teate sisu ja vorm on kehtestatud siseministri määrusega nr 42. Rahapesu
Andmebürool edastatud teated sisaldavad isikuandmeid ning äri- ja pangasaladust sisaldavaid
andmeid. Rahapesu Andmebüroo ja kohustatud isikute koostöö põhineb usaldusel. Kohustatud
isikutel peab olema kindlus, et nende poolt rahapesu andmebüroole edastatud teave on kaitstud
ning seda kasutatakse rangelt seaduses ettenähtud korras. Üldiselt on Rahapesu Andmebüroo
kogutud andmed salajased ning nende edastamine on lubatud üksnes rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise eesmärgil ja nendega seotud kuritegude uurimiseks. Rahapesu
Andmebüroo ei edasta kunagi kahtlasest tehingust teatanud isiku andmeid. Kui kahtlase tehingu
teates sisalduvaid andmeid on vajalik kasutada rahapesu või terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, kohtute või uurimisasutuste töös või rahvusvahelises koostöös, siis eemaldab
rahapesu andmebüroo enne info edastamist teate esitanud isiku andmed edastatavast materjalist.
Õiguslik alus isikuandmete töötlemisele tuleb RahaPTS-ist. Isikuandmete töötlemine on
vajalik, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist
rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
RahaPTS § 60 lõike 1 järgi on Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle
töötlemise juurdepääsuõigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul. RahaPTS-i alusel
võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu andmebüroo töötajad ja muud isikud,
kellel on juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud
hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet
tähtajatult.
Rahapesu andmebüroo väljastab andmekogusse kantud andmeid kolmandatele isikutele, kui
andmete väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. Rahapesu andmebüroo andmete
kasutamise piiramine on reguleeritud RahaPTS §-s 60. RahaPTS § 60 lõike 2 järgi on rahapesu
andmebüroo kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude
tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas
maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule.
Lisaks väljastab rahapesu andmebüroo andmekogusse kogutud andmeid teise riigi rahapesu
andmebüroo ülesandeid täitvale asutusele, RahaPTS §-s 64 nimetatud järelevalveasutusele,
Maksu -ja Tolliametile hasartmängude korraldamise tegevusloaga seotud menetlustes,
kohustatud isiku kontaktisikule ühiste meetmete võtmiseks terrorismi rahastamise, rahapesu ja
nendega seotud kuritegude tõkestamisel.
Andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente säilitatakse andmekogus 30 aastat
andmete andmekogusse kandmisest arvates. 30 aasta möödumisel antakse andmed üle
Rahvusarhiivile ja kustutatakse andmekogust.
Andmete säilitamine 30-ks aastaks on vajalik, sest ligipääs sellele teabele võib kahjustada kogu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Kohustatud isikud edastavad infot
teadmise ja usaldusega, et nende konfidentsiaalsus on tagatud ja kättesaadav ainult kitsale
ringile. Kui info avaldatakse juba kümne aasta möödudes, siis see võib tuua kahju nii
kohustatud isikutele kui ka teadetega seotud isikutele või ettevõtjatele. On väga palju ettevõtjaid
ja isikuid, kellega seotud teated ja info on aktuaalsed ka kümne aasta möödudes, sest need
sisaldavad hulgaliselt isikuandmeid, ärisaladusi, pangasaladusi.
7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
11
RAB kasutab alates 2008. aastast andmekogu RABIS. Eelnõuga kehtestatakse rahapesu
andmebüroo andmekogu põhimäärus ja sellega ei kaasne RAB-le lisakulusid.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
17. juunil 2020. a võttis Riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse (130 SE), mille järgi tekib 1. jaanuarist 2021 õiguslik alus
rahapesu andmebüroo andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning esitatakse arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, RAB-le, Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Eelnõu kooskõlastatakse ka riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA).
12
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-1452 - Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908fde54-9ab9-47f9-b9c8-a5bfc19709df
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908fde54-9ab9-47f9-b9c8-a5bfc19709df?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main