Riigikogu Kantselei Teie 10.11.2020 nr 7-1.2/20-02397-2
[email protected]
Meie 24.11.2020 nr 1.15-4/20-6871-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 112)
Austatud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross
Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole lennuliiklusõiguste ajutise
piiramise ning nimetatud piiranguid kehtestavate käskkirjade õigusliku alusega seotud
küsimustega. Täname pöördumise eest ja vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras.
1. Kas Euroopa Liidus on veel mõni riik peale Eesti, kus oleks kehtestatud sarnaseid
lennukeelde nagu Teie olete kehtestanud Eestis?
Eestis kehtib tingimus, mille kohaselt on 1. oktoobrist arvates lubatud kõik lennud riikidest
ja riikidesse, mille haigestumismäär 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu
kahekordse keskmise (24. novembri seisuga on see 1090,2). Sama reegel kehtib ka
tellimusreisidele ELi sisestel lendudel. Eestiga sarnase otselendude piirangud on
kehtestanud Läti.
Hetkel kehtiv reegel ei võimalda otselende teha väga kõrge COVID-19 nakatumisega
sihtkohtade vahel, mis 48. nädala seisuga on Andorra ja Luksemburg1. Seega on Tallinnast
lendude tegemine enamus sihtkohtadesse võimalik. Paraku on ka teised riigid piiranud
reisimist kehtestades enda reeglid ja riiki sisenemise tingimused. Seetõttu Eesti kehtestatud
otselendude piirangutest sõltumata ei võimaldata reisimist mitmetesse riikidesse
eriolukorra või karmide liikumispiirangute tõttu (eriolukord on nt Hispaanias, Lätis,
Slovakkias ning karmid liikumispiirangud Belgias, Kreekas, Iirimaal, Küprosel).
Eestis kehtivate tingimuste kohaselt ei ole lubatud lennud ka riikidesse, mis ei ole kantud
Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus
Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku
kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja. Praegu kuuluvad nende riikide hulka järgmised
kolmandad riigid: Austraalia, Jaapan, Lõuna-Korea, Rwanda, Tai, Uruguay, Singapur ja
Uus-Meremaa.
Kriteeriumid nende kolmandate riikide kindlaksmääramiseks, mille puhul reisipiirangud ei
kehti, on seotud eelkõige epidemioloogilise olukorra ja tõkestamismeetmetega, sealhulgas
suhtlemisdistantsi hoidmisega, samuti majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega. Neid
tingimusi kohaldatakse kumulatiivselt.
1
Teave otselendude piiranguga seotud sihtkohtadest on avaldatud ministeeriumi veebilehel:
https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Kui neid on, kas kuskil on rakendatud sarnast piirangute kriteeriumi ja süsteemi, s.t.
otselennud keelatakse kõrgema nakkusnäitajaga riikidesse jättes lahti võimalused
lendudeks ümberistumisega?
Vastus esimese küsimuse järel. Lisaks võimaldatakse Eestis transiidi eesmärgil, samuti
muudel erandlikel juhtudel (elutähtsate teenuste osutajad, rahvusvahelise
transpordivahendi meeskonnaliige või hooldustöid tegev isik2 jt) riiki siseneda ja lahkuda
ilma eneseisolatsiooni tingimusi rakendamata, et tagada reisijate turvaline liikumine ja
ühiskonnale vältimatult vajalike teenuste toimimine.
3. Kui taolisi piiranguid on ka mujal rakendatud, siis kas tänaseks on jäänud veel mõni riik
peale Eesti, kus neid endiselt rakendatakse?
Vastus esimese küsimuse järel.
4. Miks ei arvesta Te Teadusnõukogu hinnangut, et otselennud on reisimiseks ohutumad kui
ümberistumisega lennud? (https://www.err.ee/1127551/teadusnoukoda-otselennud-on-
reisimiseks-ohutumad)
Otselendude piiramise eesmärk on maandada COVID-19 haiguse leviku riske. Valitsus on
arutanud ja ette näinud piirangud otselendudele, kuna koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik
Eestis ning teistes riikides on kiiresti tõusnud. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on
Terviseameti hinnangud ja COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilised riskianalüüsid.
Selle põhjal on teada, et koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on
nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See
tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või
saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning sellest on
mõjutatud eelkõige riskirühmad (sh vanemaealised). Hiljutise seireuuringu andmete järgi
võib olla nakatanuid umbes 0,4% elanikkonnast, sh Terviseameti hinnangul kasvab aina
enam isikute hulk, kellel esineb vähem iseloomulikke sümptomeid.
Lähtudes Euroopa Liidus ning maailmas registreeritud haigestunute arvu kiirest kasvust on
hetkel viiruse leviku risk potentsiaalselt Eesti Vabariiki sisse toodavate nakkusjuhtude tõttu
väga suur. Ka Terviseamet on avalikult teatanud soovitusest vältida tavapärast reisimist.
Järelikult on oluline ohjata koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse
levikut piirates reisimist tavaturismi eesmärgil ja vähendada haiguse leviku riski avalikes
huvides Eestis rahva tervise kaitse eesmärgil. Piirang ei sea eesmärgiks lennuettevõtjate
õiguste täielikku peatamist või lõpetamist, vaid piirab lendamist riikidesse, kus reisijatel
on suurem tõenäosus nakatuda COVID-19 haigusesse.
Terviseameti andmetel moodustas 46. nädalal sissetoodud juhtude osakaal 2,9%,
haigusjuhud on seotud reisimisega 18 riigis. Kõige rohkem sisetoodud juhte on seotud
reisimisega Venemaale – 13 juhtu (28,3%), Ukrainasse – 6 (13,%) Rootsi – 5 (10,9%) ja
Soome – 5 (10,9%). Sisse toodud juhtumite statistika on täiendavalt kättesaadav
Terviseameti veebilehelt.3
Rõhutan, et lende on jätkuvalt õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse
levik on väiksem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse
veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine. Lisaks on vältimatu äritegevuse eesmärgil
lubatud erandina teha otselende Tallinna, Frankfurti, Helsingi, Varssavi, Riia, Londoni ja
2
Täpne loetelu eranditest kajastub Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduses nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine
piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004.
3
Terviseameti ülevaade, sh reisimisega sissetoodud juhtumite statistika lk 4. Kättesaadav:
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_16.11.20.pdf.
2 (6)
Kopenhaageni vahel nakatunute suhtarvust sõltumata. Sõlmlennujaamade ühendus on
oluline, et tagada riigi majandustegevuseks vajalikesse sihtkohtadesse hädatarvilik
lendamine ka nakatumismäära muutumisel.
5. Kas vastab tõele, et Turkish Airlines on saatnud Teile hiljuti kirja, milles selgitab, et on
sunnitud sulgema nende Eesti ettevõtte, kuna Eesti Vabariigi Valitsuse, täpsemalt Teie poolt
kehtestatavad ja pidevalt muudetavad lennukeelud ei võimalda lendude jätkamist? Kui kiri
väljendab teistsuguseid mõtteid, palun esitada selle koopia.
Turkish Airlines saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile palve leida
koostöös lahendus otselendude võimaldamiseks Tallinna ja Istanbuli vahel. Vabariigi
Valitsus on erandi võimaldamist arutanud, kuid nagu selgitatud esimese küsimuse järel
antud vastuses, ei ole Türgi kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr
9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja
sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja ja otselende sinna
hetkel ei ole lubatud teha.
Turkish Airlines on Eestile väga hea partner ning ministeeriumi esindajad on ettevõtjaga
vahetut dialoogi pidanud. Seetõttu avaldan lootust, et ettevõtja jätkab lendude tegemist
pärast viiruse laialdase leviku ning Türgi suhtes otselendude piirangute lõppemist.
6. Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsid, kui suure kahju toob Eesti
majandusele lennuühenduste drastiline kadumine Tallinnast?
Hetkel kehtiv reegel ei võimalda otselende teha väga kõrge COVID-19 nakatumisega
sihtkohtade vahel, mis 47. nädala seisuga on Andorra ja Luksemburg4. Seega on Tallinnast
lendude tegemine enamus sihtkohtadesse jätkuvalt võimalik.
Käesolev hooaeg on kogu lennundussektori jaoks äärmiselt raske, sest arvestades ees
olevat madala reiside nõudluse tasemega talveperioodi on vajadus vaadata seni toiminud
ärimudelid üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös valitsemisala
esindajatega prognoosinud, et 2021. aasta Tallinna reisijate prognoos on 1,064 miljonit
reisijat, mis on vaid 33% 2019. aasta tasemest kui ületati 3 miljoni reisija piir. Käesolev
aasta ei ole veel läbi, kuid hetke teadmise kohaselt võib 2020. aasta reisijate arv jääda
suurusjärku 880 000.
7. Millal taastub otselennuühenduste arv Tallinnast Covid-19 eelsele tasemele?
Otselende on õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse levik on väiksem
kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud
Euroopa Liidu keskmine. Järelikult Eestis kehtiv otselendude piirang võimaldab
lennuettevõtjatel teha lende enamusse COVID-19 eelsetesse sihtkohtadesse. Arvestades
terviseekspertide soovitusi ja riikidesse sisenemise tingimusi (vt vastus esimese küsimuse
järel) piiravad ka lennuettevõtjad oma tegevust, sest liinide täitumused on reisida soovivate
isikute vähesuse tõttu madalad. Hetkel on Tallinnast avatud 11 regulaarliini järgmiselt:
Amsterdam (Air Baltic)
Berliin (Air Baltic)
Frankfurt (Lufthansa)
Helsingi (Finnair)
Kopenhaagen (Air Baltic)
London (Air Baltic, Ryanair)
Oslo (Air Baltic)
Paphos (Ryanair)
Riia (Air Baltic)
Stockholm (Air Baltic, SAS)
4
Teave otselendude piiranguga seotud sihtkohtadest on avaldatud ministeeriumi veebilehel:
https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta.
3 (6)
Varssavi (LOT)
Euroopa kasvavale nakatumistrendile viidates ei ole põhjendatud prognoosida
otseühenduste taastumise aega.
8. Kas Te ei ole kaalunud võimalust Eestile strateegiliselt ülioluliste otselendude
säilitamiseks Tallinnast neid mitte keelata vaid lennuettevõtetele toetust pakkuda lendude
säilitamiseks?
Otselende on jätkuvalt õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse levik on
väiksem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel
kajastatud Euroopa Liidu keskmine. Järelikult Eestis kehtiv otselendude piirang võimaldab
lennuettevõtjatel teha lende enamusse COVID-19 eelsetesse sihtkohtadesse. Lisaks on
vältimatu äritegevuse eesmärgil lubatud erandina teha otselende Tallinna, Frankfurti,
Helsingi, Varssavi, Riia, Londoni ja Kopenhaageni vahel nakatunute suhtarvust sõltumata.
Sõlmlennujaamade ühendus on oluline, et tagada riigi majandustegevuseks vajalikesse
sihtkohtadesse hädatarvilik lendamine ka nakatumismäära muutumisel.
Lennuettevõtjate toetamiseks, nagu ka teiste sektori ettevõtjate jaoks, on sel aastal
võimaldatud kasutada toetusmehhanisme, sh ajutine tööjõutoetus Töötukassa kaudu ja
laenumeetmed sihtasutuse Kredex kaudu. Eraldi on Vabariigi Valitsus kiitnud heaks ka
turismisektori abistamise ning saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa riigiettevõtte
aktsiaseltsi Nordic Aviation Group toetamiseks.
9. Teie poolt antud käskkirjad, mis keelavad erinevate veidrate kriteeriumide alusel otselende
Eestisse tuginevad järgmisel õiguslikul alusel: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EÜ) nr 1008/2008 (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklid 21 ja 21a; Vabariigi Valitsuse
seaduse § 44 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsus. /…/ (Märkus:
arupärimises viidatud käskkirja teksti ei kopeerita). Kas Te olete mõnda selles Artiklist
tulenevat nõuet lennuõiguse piiramisel arvestanud, kui siis millist? Proportsionaalsusest,
läbipaistvusest ja objektiivsetest kriteeriumidest ei saa ometi juttu olla.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lähtunud piirangu kehtestamisel
Terviseameti hinnangutest ja COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilistest
riskianalüüsidest, mida on eelnevalt Vabariigi Valitsuses arutatud. Lähtudes Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklist 21a võib Euroopa Liidu
liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a keelduda
lennuliiklusõiguste kasutamisest, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused, kui
see on vajalik COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks, vajamata selleks Euroopa Komisjoni
nõusolekut. Eelneva tulemusel on ministeerium asunud seisukohale, et nakkuse oht ei ole
endiselt kadunud ja piirangute kadumine võib kaasa tuua inimeste otsekontaktide kasvu ja
seega suurendada ka haigestumist koroonaviirusesse. Kuivõrd koroonaviirus levis Eestisse
piiriüleselt ning otsekontaktide kaudu, siis lennuliikluse ajutist piiramist on peetud
vajalikuks, et vähendada võimalusi haigestumiseks ja seda ka Eestisse saabuvate inimeste
kaudu, kes võivad olla viirusekandjad.
Otselendude piirangu eesmärk on ohjata Eestis haigestumise määra ja vältida tihedat
liiklemist nagu selgitatud küsimuse 1 järel antud vastuses. Piirangute kehtestamisel on
arvestatud asjaoluga, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguste tunnustele, kuna COVID-19 on
suure nakatumise tasemega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib
olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või ei ole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja
vaktsiin, mistõttu haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Seega on otselendude
piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi
toimepidevuse kaitseks ja viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalikud.
Kokkuvõtlikult on ajutised piirangud kehtestatud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka
avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse SARS-CoV2 leviku tõkestamiseks. Reisimisel Eestisse rakenduvad lisaks
Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduses nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine
4 (6)
piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu
ennetamiseks“ toodud piirangud ja tingimused.
10. Kas ja millal te olete Euroopa Komisjoni lennuõiguse piirangutest teavitanud ja mis on
olnud Euroopa Komisjoni vastus?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teavitanud Euroopa Komisjoni
otselendude piirangutest ja erandite kehtestamisest 8 korral, st Euroopa Komisjonile on
saadetud majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. aasta käskkiri nr 98 ning iga selle
muudatus. Teavitused on avalikult kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistrist
(kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/otsing; soovituslikud otsingusõnad „notification of
measures“).
11. Kui Selle artikli alusel lennuõiguse piiranguid kehtestatud ei ole, siis miks sisaldub see
õigusliku alusena Teie käskkirjades?
Lennupiirangute alus on vastavas majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. aasta
käskkirjas nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ ning selle muudatustes välja
toodud järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklite 21 ja
21a alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse
14.05.2020. a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 21 rakendamist ning
sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist.
12. Määruse 1008/2008 artikkel 21a, kehtestatud Covid-19 pandeemiaga seoses, kõlab nii:
/…/ (Märkus: arupärimises viidatud käskkirja teksti ei kopeerita). Kas Te olete esitanud
Euroopa Komisjonile asjakohase põhjenduse meetmete vajalikkuse kohta? Palun see
põhjendus või põhjendused mulle edastada.
Vastus kümnenda küsimuse järel.
13. Kas Euroopa Komisjon on teie põhjendustele vastanud? Palun edastada Euroopa
Komisjoni vastused.
Euroopa Komisjon ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavitustele
vastuseid saatnud.
14. Kas Te olete andnud sisendi Euroopa Komisjoni poolt 15. novembriks 2020 esitatavasse
aruandesse Eestis kehtestatud lennuõiguse piirangute kohta?
Euroopa Komisjoni pädevuses oleva aruande koostamises ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium osalenud.
15. Kas Teil on teada, kuidas hindab Euroopa Komisjon ja teised liikmesriigid Eesti Valitsuse
praktiseeritavat otselendude keelu poliitikat?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole Euroopa Komisjoniga otselendude
piirangu teemal põhjalikku diskussiooni pidanud. Otselendude piirangu protsessis on
konsulteeritud Balti riikide esindajatega tagamaks sarnaste tingimuste kehtivus
lähipiirkonnas.
16. Teie antud lennukeelukäskkirjades viidatud vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 2 ütleb:
“Kui seadus ja muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab
riigi esindaja Vabariigi Valitsus.” Euroopa Liidu määruse 1008/2008 rakendamise suhtes
määrab Lennundusseaduse § 7 lg 6 pädevaks asutuseks Lennuameti. Kast Te juhtisite
Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et Teie volitamine lennuõiguse piiranguid kehtestama on
5 (6)
vastuolus nii Lennundusseaduse kui Vabariigi Valitsuse seadusega? Kas Te olete kursis, et
ületate oma volitusi ja Teie käskkirjadel puudub piisav õiguslik alus?
Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil arutati otselendude piirangu kehtestamisega seotud
asjaolusid terviklikult, sh käsitleti õiguslikke aluseid, mida kirjeldasin vastuses
üheteistkümnenda küsimuse järel.
17. Kas Te peate otselendude keelamist ilma mõistliku põhjenduseta, inimeste suuremasse
nakkusohtu seadmist ümberistumiste ja lennuaegade pikendamisega ja aastatepikkuse töö
tulemusel saavutatud Eesti otseühenduste kaotamist heaks majanduspoliitikaks?
Olen andnud põhjaliku tagasiside neljanda küsimuse järel antud vastuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
/*Lisaadressaadid: Riigikantselei
Taivo Linnamägi
639 7607
[email protected]
6 (6)