dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 112)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2020
Viit
1.15-4/20-6871-2
Registreeritud
24. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond)

Failid

  • 📎1.15-420-6871-2 24.11.2020 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Kantselei Teie 10.11.2020 nr 7-1.2/20-02397-2 [email protected] Meie 24.11.2020 nr 1.15-4/20-6871-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 112) Austatud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole lennuliiklusõiguste ajutise piiramise ning nimetatud piiranguid kehtestavate käskkirjade õigusliku alusega seotud küsimustega. Täname pöördumise eest ja vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras. 1. Kas Euroopa Liidus on veel mõni riik peale Eesti, kus oleks kehtestatud sarnaseid lennukeelde nagu Teie olete kehtestanud Eestis? Eestis kehtib tingimus, mille kohaselt on 1. oktoobrist arvates lubatud kõik lennud riikidest ja riikidesse, mille haigestumismäär 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu kahekordse keskmise (24. novembri seisuga on see 1090,2). Sama reegel kehtib ka tellimusreisidele ELi sisestel lendudel. Eestiga sarnase otselendude piirangud on kehtestanud Läti. Hetkel kehtiv reegel ei võimalda otselende teha väga kõrge COVID-19 nakatumisega sihtkohtade vahel, mis 48. nädala seisuga on Andorra ja Luksemburg1. Seega on Tallinnast lendude tegemine enamus sihtkohtadesse võimalik. Paraku on ka teised riigid piiranud reisimist kehtestades enda reeglid ja riiki sisenemise tingimused. Seetõttu Eesti kehtestatud otselendude piirangutest sõltumata ei võimaldata reisimist mitmetesse riikidesse eriolukorra või karmide liikumispiirangute tõttu (eriolukord on nt Hispaanias, Lätis, Slovakkias ning karmid liikumispiirangud Belgias, Kreekas, Iirimaal, Küprosel). Eestis kehtivate tingimuste kohaselt ei ole lubatud lennud ka riikidesse, mis ei ole kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja. Praegu kuuluvad nende riikide hulka järgmised kolmandad riigid: Austraalia, Jaapan, Lõuna-Korea, Rwanda, Tai, Uruguay, Singapur ja Uus-Meremaa. Kriteeriumid nende kolmandate riikide kindlaksmääramiseks, mille puhul reisipiirangud ei kehti, on seotud eelkõige epidemioloogilise olukorra ja tõkestamismeetmetega, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmisega, samuti majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega. Neid tingimusi kohaldatakse kumulatiivselt. 1 Teave otselendude piiranguga seotud sihtkohtadest on avaldatud ministeeriumi veebilehel: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Kui neid on, kas kuskil on rakendatud sarnast piirangute kriteeriumi ja süsteemi, s.t. otselennud keelatakse kõrgema nakkusnäitajaga riikidesse jättes lahti võimalused lendudeks ümberistumisega? Vastus esimese küsimuse järel. Lisaks võimaldatakse Eestis transiidi eesmärgil, samuti muudel erandlikel juhtudel (elutähtsate teenuste osutajad, rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnaliige või hooldustöid tegev isik2 jt) riiki siseneda ja lahkuda ilma eneseisolatsiooni tingimusi rakendamata, et tagada reisijate turvaline liikumine ja ühiskonnale vältimatult vajalike teenuste toimimine. 3. Kui taolisi piiranguid on ka mujal rakendatud, siis kas tänaseks on jäänud veel mõni riik peale Eesti, kus neid endiselt rakendatakse? Vastus esimese küsimuse järel. 4. Miks ei arvesta Te Teadusnõukogu hinnangut, et otselennud on reisimiseks ohutumad kui ümberistumisega lennud? (https://www.err.ee/1127551/teadusnoukoda-otselennud-on- reisimiseks-ohutumad) Otselendude piiramise eesmärk on maandada COVID-19 haiguse leviku riske. Valitsus on arutanud ja ette näinud piirangud otselendudele, kuna koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis ning teistes riikides on kiiresti tõusnud. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on Terviseameti hinnangud ja COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilised riskianalüüsid. Selle põhjal on teada, et koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning sellest on mõjutatud eelkõige riskirühmad (sh vanemaealised). Hiljutise seireuuringu andmete järgi võib olla nakatanuid umbes 0,4% elanikkonnast, sh Terviseameti hinnangul kasvab aina enam isikute hulk, kellel esineb vähem iseloomulikke sümptomeid. Lähtudes Euroopa Liidus ning maailmas registreeritud haigestunute arvu kiirest kasvust on hetkel viiruse leviku risk potentsiaalselt Eesti Vabariiki sisse toodavate nakkusjuhtude tõttu väga suur. Ka Terviseamet on avalikult teatanud soovitusest vältida tavapärast reisimist. Järelikult on oluline ohjata koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse levikut piirates reisimist tavaturismi eesmärgil ja vähendada haiguse leviku riski avalikes huvides Eestis rahva tervise kaitse eesmärgil. Piirang ei sea eesmärgiks lennuettevõtjate õiguste täielikku peatamist või lõpetamist, vaid piirab lendamist riikidesse, kus reisijatel on suurem tõenäosus nakatuda COVID-19 haigusesse. Terviseameti andmetel moodustas 46. nädalal sissetoodud juhtude osakaal 2,9%, haigusjuhud on seotud reisimisega 18 riigis. Kõige rohkem sisetoodud juhte on seotud reisimisega Venemaale – 13 juhtu (28,3%), Ukrainasse – 6 (13,%) Rootsi – 5 (10,9%) ja Soome – 5 (10,9%). Sisse toodud juhtumite statistika on täiendavalt kättesaadav Terviseameti veebilehelt.3 Rõhutan, et lende on jätkuvalt õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse levik on väiksem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine. Lisaks on vältimatu äritegevuse eesmärgil lubatud erandina teha otselende Tallinna, Frankfurti, Helsingi, Varssavi, Riia, Londoni ja 2 Täpne loetelu eranditest kajastub Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduses nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004. 3 Terviseameti ülevaade, sh reisimisega sissetoodud juhtumite statistika lk 4. Kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_16.11.20.pdf. 2 (6) Kopenhaageni vahel nakatunute suhtarvust sõltumata. Sõlmlennujaamade ühendus on oluline, et tagada riigi majandustegevuseks vajalikesse sihtkohtadesse hädatarvilik lendamine ka nakatumismäära muutumisel. 5. Kas vastab tõele, et Turkish Airlines on saatnud Teile hiljuti kirja, milles selgitab, et on sunnitud sulgema nende Eesti ettevõtte, kuna Eesti Vabariigi Valitsuse, täpsemalt Teie poolt kehtestatavad ja pidevalt muudetavad lennukeelud ei võimalda lendude jätkamist? Kui kiri väljendab teistsuguseid mõtteid, palun esitada selle koopia. Turkish Airlines saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile palve leida koostöös lahendus otselendude võimaldamiseks Tallinna ja Istanbuli vahel. Vabariigi Valitsus on erandi võimaldamist arutanud, kuid nagu selgitatud esimese küsimuse järel antud vastuses, ei ole Türgi kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja ja otselende sinna hetkel ei ole lubatud teha. Turkish Airlines on Eestile väga hea partner ning ministeeriumi esindajad on ettevõtjaga vahetut dialoogi pidanud. Seetõttu avaldan lootust, et ettevõtja jätkab lendude tegemist pärast viiruse laialdase leviku ning Türgi suhtes otselendude piirangute lõppemist. 6. Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on analüüsid, kui suure kahju toob Eesti majandusele lennuühenduste drastiline kadumine Tallinnast? Hetkel kehtiv reegel ei võimalda otselende teha väga kõrge COVID-19 nakatumisega sihtkohtade vahel, mis 47. nädala seisuga on Andorra ja Luksemburg4. Seega on Tallinnast lendude tegemine enamus sihtkohtadesse jätkuvalt võimalik. Käesolev hooaeg on kogu lennundussektori jaoks äärmiselt raske, sest arvestades ees olevat madala reiside nõudluse tasemega talveperioodi on vajadus vaadata seni toiminud ärimudelid üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös valitsemisala esindajatega prognoosinud, et 2021. aasta Tallinna reisijate prognoos on 1,064 miljonit reisijat, mis on vaid 33% 2019. aasta tasemest kui ületati 3 miljoni reisija piir. Käesolev aasta ei ole veel läbi, kuid hetke teadmise kohaselt võib 2020. aasta reisijate arv jääda suurusjärku 880 000. 7. Millal taastub otselennuühenduste arv Tallinnast Covid-19 eelsele tasemele? Otselende on õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse levik on väiksem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine. Järelikult Eestis kehtiv otselendude piirang võimaldab lennuettevõtjatel teha lende enamusse COVID-19 eelsetesse sihtkohtadesse. Arvestades terviseekspertide soovitusi ja riikidesse sisenemise tingimusi (vt vastus esimese küsimuse järel) piiravad ka lennuettevõtjad oma tegevust, sest liinide täitumused on reisida soovivate isikute vähesuse tõttu madalad. Hetkel on Tallinnast avatud 11 regulaarliini järgmiselt: Amsterdam (Air Baltic) Berliin (Air Baltic) Frankfurt (Lufthansa) Helsingi (Finnair) Kopenhaagen (Air Baltic) London (Air Baltic, Ryanair) Oslo (Air Baltic) Paphos (Ryanair) Riia (Air Baltic) Stockholm (Air Baltic, SAS) 4 Teave otselendude piiranguga seotud sihtkohtadest on avaldatud ministeeriumi veebilehel: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta. 3 (6) Varssavi (LOT) Euroopa kasvavale nakatumistrendile viidates ei ole põhjendatud prognoosida otseühenduste taastumise aega. 8. Kas Te ei ole kaalunud võimalust Eestile strateegiliselt ülioluliste otselendude säilitamiseks Tallinnast neid mitte keelata vaid lennuettevõtetele toetust pakkuda lendude säilitamiseks? Otselende on jätkuvalt õigus kavandada ja teha riikidesse, kus COVID-19 haiguse levik on väiksem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine. Järelikult Eestis kehtiv otselendude piirang võimaldab lennuettevõtjatel teha lende enamusse COVID-19 eelsetesse sihtkohtadesse. Lisaks on vältimatu äritegevuse eesmärgil lubatud erandina teha otselende Tallinna, Frankfurti, Helsingi, Varssavi, Riia, Londoni ja Kopenhaageni vahel nakatunute suhtarvust sõltumata. Sõlmlennujaamade ühendus on oluline, et tagada riigi majandustegevuseks vajalikesse sihtkohtadesse hädatarvilik lendamine ka nakatumismäära muutumisel. Lennuettevõtjate toetamiseks, nagu ka teiste sektori ettevõtjate jaoks, on sel aastal võimaldatud kasutada toetusmehhanisme, sh ajutine tööjõutoetus Töötukassa kaudu ja laenumeetmed sihtasutuse Kredex kaudu. Eraldi on Vabariigi Valitsus kiitnud heaks ka turismisektori abistamise ning saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa riigiettevõtte aktsiaseltsi Nordic Aviation Group toetamiseks. 9. Teie poolt antud käskkirjad, mis keelavad erinevate veidrate kriteeriumide alusel otselende Eestisse tuginevad järgmisel õiguslikul alusel: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklid 21 ja 21a; Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsus. /…/ (Märkus: arupärimises viidatud käskkirja teksti ei kopeerita). Kas Te olete mõnda selles Artiklist tulenevat nõuet lennuõiguse piiramisel arvestanud, kui siis millist? Proportsionaalsusest, läbipaistvusest ja objektiivsetest kriteeriumidest ei saa ometi juttu olla. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lähtunud piirangu kehtestamisel Terviseameti hinnangutest ja COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilistest riskianalüüsidest, mida on eelnevalt Vabariigi Valitsuses arutatud. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklist 21a võib Euroopa Liidu liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a keelduda lennuliiklusõiguste kasutamisest, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused, kui see on vajalik COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks, vajamata selleks Euroopa Komisjoni nõusolekut. Eelneva tulemusel on ministeerium asunud seisukohale, et nakkuse oht ei ole endiselt kadunud ja piirangute kadumine võib kaasa tuua inimeste otsekontaktide kasvu ja seega suurendada ka haigestumist koroonaviirusesse. Kuivõrd koroonaviirus levis Eestisse piiriüleselt ning otsekontaktide kaudu, siis lennuliikluse ajutist piiramist on peetud vajalikuks, et vähendada võimalusi haigestumiseks ja seda ka Eestisse saabuvate inimeste kaudu, kes võivad olla viirusekandjad. Otselendude piirangu eesmärk on ohjata Eestis haigestumise määra ja vältida tihedat liiklemist nagu selgitatud küsimuse 1 järel antud vastuses. Piirangute kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguste tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatumise tasemega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või ei ole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja vaktsiin, mistõttu haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Seega on otselendude piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks ja viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalikud. Kokkuvõtlikult on ajutised piirangud kehtestatud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV2 leviku tõkestamiseks. Reisimisel Eestisse rakenduvad lisaks Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduses nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine 4 (6) piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ toodud piirangud ja tingimused. 10. Kas ja millal te olete Euroopa Komisjoni lennuõiguse piirangutest teavitanud ja mis on olnud Euroopa Komisjoni vastus? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teavitanud Euroopa Komisjoni otselendude piirangutest ja erandite kehtestamisest 8 korral, st Euroopa Komisjonile on saadetud majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. aasta käskkiri nr 98 ning iga selle muudatus. Teavitused on avalikult kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistrist (kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/otsing; soovituslikud otsingusõnad „notification of measures“). 11. Kui Selle artikli alusel lennuõiguse piiranguid kehtestatud ei ole, siis miks sisaldub see õigusliku alusena Teie käskkirjades? Lennupiirangute alus on vastavas majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. aasta käskkirjas nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ ning selle muudatustes välja toodud järgmiselt: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklite 21 ja 21a alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist. 12. Määruse 1008/2008 artikkel 21a, kehtestatud Covid-19 pandeemiaga seoses, kõlab nii: /…/ (Märkus: arupärimises viidatud käskkirja teksti ei kopeerita). Kas Te olete esitanud Euroopa Komisjonile asjakohase põhjenduse meetmete vajalikkuse kohta? Palun see põhjendus või põhjendused mulle edastada. Vastus kümnenda küsimuse järel. 13. Kas Euroopa Komisjon on teie põhjendustele vastanud? Palun edastada Euroopa Komisjoni vastused. Euroopa Komisjon ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavitustele vastuseid saatnud. 14. Kas Te olete andnud sisendi Euroopa Komisjoni poolt 15. novembriks 2020 esitatavasse aruandesse Eestis kehtestatud lennuõiguse piirangute kohta? Euroopa Komisjoni pädevuses oleva aruande koostamises ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osalenud. 15. Kas Teil on teada, kuidas hindab Euroopa Komisjon ja teised liikmesriigid Eesti Valitsuse praktiseeritavat otselendude keelu poliitikat? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole Euroopa Komisjoniga otselendude piirangu teemal põhjalikku diskussiooni pidanud. Otselendude piirangu protsessis on konsulteeritud Balti riikide esindajatega tagamaks sarnaste tingimuste kehtivus lähipiirkonnas. 16. Teie antud lennukeelukäskkirjades viidatud vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 2 ütleb: “Kui seadus ja muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus.” Euroopa Liidu määruse 1008/2008 rakendamise suhtes määrab Lennundusseaduse § 7 lg 6 pädevaks asutuseks Lennuameti. Kast Te juhtisite Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et Teie volitamine lennuõiguse piiranguid kehtestama on 5 (6) vastuolus nii Lennundusseaduse kui Vabariigi Valitsuse seadusega? Kas Te olete kursis, et ületate oma volitusi ja Teie käskkirjadel puudub piisav õiguslik alus? Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil arutati otselendude piirangu kehtestamisega seotud asjaolusid terviklikult, sh käsitleti õiguslikke aluseid, mida kirjeldasin vastuses üheteistkümnenda küsimuse järel. 17. Kas Te peate otselendude keelamist ilma mõistliku põhjenduseta, inimeste suuremasse nakkusohtu seadmist ümberistumiste ja lennuaegade pikendamisega ja aastatepikkuse töö tulemusel saavutatud Eesti otseühenduste kaotamist heaks majanduspoliitikaks? Olen andnud põhjaliku tagasiside neljanda küsimuse järel antud vastuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister /*Lisaadressaadid: Riigikantselei Taivo Linnamägi 639 7607 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →