dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2020
Viit
2-2/20-0408/7180
Registreeritud
24. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Elering AS
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0408
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-220-04087180 24.11.2020 Väljaminev kiri.asice1276 KB

Sisu (failidest)

19.11.2020 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele. Käesoleva eelnõuga diferentseeritakse taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Eelnõu väljatöötamine on kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. aasta 13. oktoobri majandusarengu komisjoni1 istungite tulemusena anti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks 2021. aasta alguseks taastuvenergiatasu diferentseerimist käsitlev eelnõu ette valmistada. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 30.06.2020, 286). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Eesti elektrienergia lõpphind suurtarbijatele on lähiriikidega võrreldes nõrgemas konkurentsipositsioonis (vt joonis 1 ja 2). Elektri lõpphind on eriti oluline Eestisse suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast. Näiteks 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on EAS-il töös 10 uut investeeringut või laiendust, 1 https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-majandusarengu-komisjon-arutas-eesti-aridiplomaatia-edusamme 1 mille realiseerumisel on üheks oluliseks komponendiks elektrihind. Kokku on investeeringute maht ca 500 mln eurot. Elektrienergia lõpphind on lähiriikidel samuti olulise tähelepanu all. Näiteks Läti Vabariigi Valitsus on oma 12. oktoobrikuu kabinetiistungil otsustanud2, et elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 M€, 2022. a ca 32 M€ ja 2023. a ca 21,5 M€ elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu vähendamisse. Eeltoodut arvesse võttes peab ka Eesti astuma samme, et suurendada oma elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega. Elektrienergia lõpphinna olulise komponendina moodustab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise toetusskeemi rahastamise tasu kuni 15%. Kõrge osakaal lõpphinnast võrreldes lähiriikidega muudab Eesti elektrienergia lõpphinna nendega võrdluses kallimaks. See omakorda vähendab Eesti konkurentsivõimet energiamahukate (ja kõrget lisandväärtust loovate) tööstusinvesteeringute tegijate jaoks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eesti põhilised konkurendid välisinvesteeringute saamisel ja ka olemasolevate ettevõtjate omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani. Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse osakaaluga riigid nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele sisse viinud erisusi. Nii ulatub näiteks Lätis taastuvenergia tasu soodustus elektrointensiivsetele tarbijatele, kes investeerivad soodustusega säästetud summa energiatõhususse, 85%-ni. Regiooni riikide konkurentsis on Eestis elektrihinnale lisanduvad riigi poolt reguleeritavad tasud ja maksud nii keskmise tarbimisega ettevõtte kui ka suure tarbimisega ettevõtte jaoks suuruselt teisel kohal (Joonis 1). Allolev tabel ei kajasta soodustusi. 2 Väljavõte Läti Vabariigi Valitsuse 12.10.2020 kabinetiistungi otsustest - https://likumi.lv/doc.php?id=317922&version_date=14.10.2020 2 Joonis 1. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 2-20 GWh 2019. a € MWh kohta Läti Eesti Leedu Soome Rootsi 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Rootsi Soome Leedu Eesti Läti Võrgutasu 9,2 9,7 20,3 16,9 17,1 Taastuvenergiatasu 3,4 0 9 10,4 17,1 Võimsustasu 0 0,1 0 0 0 Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,3 4,1 0 Muud maksud 0 0 0 0 1,1 Riigi poolt reguleeritavad maksud ja 13,1 16,7 29,6 31,4 35,3 tasud kokku Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 4,1€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga seotud tasude real. Samas annavad erinevad allikad erinevat infot riikide energiamaksude osas, kuna kasutusel on väga palju erisusi. Kui lähtuda Euroopa Komisjoni energia direktoraadi andmetest3 on Läti aktsiis äritarbijale 1,01 € ja Leedu 0,52€ MWh kohta (Tabel 1). Eesti aktsiis on 4,47 €/MWh, ümardatuna 4,5 €/MWh. Energiaintensiivsete tarbijate aktsiisimäär on Eestis siiski 0,5 €/MWh. Soome aktsiis on 7,03 €/MWh tööstustarbijale, kaevandustele, andmekeskustele ja põllumajandussektorile. Tabel 1. Aktsiisimäärad naaberriikides €/MWh Riik Aktsiisimäär Märkused äritarbijale € MWh Eesti 4,47 Elektrointensiivsele 0,5 €/MWh, perioodil 01.05.2020–30.04.2022 vähendatud määr kõigile 1€ MWh kohta. Läti 1,01 Kodutarbijal sama määr. Soodustus raudteele Leedu 0,52 Erisusi pole, kodutarbija maksab 1,01€ MWh kohta 3 https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/excise_duties/ene rgy_products/rates/excise_duties-part_ii_energy_products_en.pdf 3 Soome 7,04 Antud vähendatud määr rakendub tööstusele, andmekeskustele, põllumajandusele. Kodutarbija maksab 22,53 € MWh kohta Rootsi 0,46 Kodutarbija maksab 32,67€ MWh kohta Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/splSearchForm.html Sarnane on seis ka suurema elektritarbimise puhul, kus Eesti hinnatase kõiki komponente arvestades on oluliselt kõrgem kui Soomes või Rootsis (Joonis 2). Joonis 2. Riigi poolt mõjutatavad elektrihinnale lisanduvad tasud ja maksud tarbimisel 70-150 GWh 2019 €/MWh kohta Eesti Läti Leedu Soome Rootsi 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Rootsi Soome Leedu Läti Eesti Võrgutasu 8 9,2 15,8 10,4 17,5 Taastuvenergiatasu 3,4 0 9,1 17,1 10,4 Võimsustasu 0 0,1 0 0 0 Keskkonnaga seotud tasud 0,5 6,9 0,5 0 3,4 Muud maksud 0 0 0 0,9 0 Riigi poolt reguleeritavad maksud ja 11,9 16,2 25,4 28,4 31,3 tasud kokku Allikas: Eurostat nrg_pc_205_c *Kuna Eestis kehtib elektrointensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustus, siis antud tarbija grupi keskmiseks makstavaks aktsiisiks kujuneb 3,4€ MWh kohta, mis siin joonisel kajastub keskkonnaga seotud tasude real. Aastaks 2040 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur tööstuste elektritarbimise kasvu ca 50%4. See näitab, kuidas järjest olulisem on elektrihind tootmispiirkonna valikul. Eestit mõjutab rohkem robotiseerimise trend, mille tulemusena hakkab tulevikus tootlikkuse kasv tulema pigem automatiseerimisest ning see toob endaga kaasa ka suuremad elektrikulud, kuna robotid vajavad rohkem energiat. EASi Välisinvesteeringute keskuse portfellis olevatest ettevõtetest on oma investeerimisotsuse energiatarbimise hinna tõttu ootele pannud kokku 7 ettevõtet, kelle aastane elektritarbimine on vähemalt 10 GWh ning koguinvesteeringute maht Eestisse ulatub 420 miljoni euroni. Viimastel kuudel on lisandunud näiteks Saksamaa tööstusettevõte, mis looks 150 töökohta, investeeriks 20-40 mln€ ja tarbiks elektrit 10+ GWh. Kokku 30 töökohta, 45 mln€ investeeringuid ja min 10 GWh elektritarbimist. Lisaks on Eestis mitmeid suuri ettevõtteid, kel on plaanis laienemist/investeeringud energiatõhususse. Näiteks puitmassi tootja Lääne-Virumaal plaanib investeeringuid mahuga 150+ miljonit (aastane tarbimine hetkel 220 GWh), puidutööstus 4 https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2019/electricity 4 Viljandimaal 5+ miljonit eurot (aastane tarbimine 7 GWh), metallitööstus Tartumaalt 20 miljonit eurot (aastane tarbimine 8,3 GWh), mööblitehase ehitus Pärnumaal 30 miljonit eurot. Lisaks plaanib tsemenditootja uude tehnoloogiasse investeerimist, et kasutada senisest enam ära tootmise jäägina tekkivat savi. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted on regioonides ühed suurimad tööandjad ja majandusse panustajad ning seetõttu on oluline riigi poolt teha hoogustavaid tegevusi nende konkurentsivõime tagamiseks ja tegevuse jätkamiseks Eestis. Taastuvenergia tasu Taastuvenergia tasu on Eesti elektri- ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering AS-i tarbijatelt kogutav tasu, mille tase 2020. aastal on kõigile tarbijatele 11,3 €/MWh (lisandub käibemaks). Tasust subsideeritakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist aastas ca 100 M€ ulatuses. Toetusperiood tootja kohta on 12 aastat. Alates 2022. aastast hakkab taastuvenergia tasu tänu suuremate toetuse saajate väljakukkumisele järk-järgult vähenema. Toetusskeemi tulemusena on Eestis 2020. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia tarbimisest olnud > 21. Eesti 2030 eesmärgiks on saavutada taastuvelektri osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 42%5. See tähendab taastuvelektri osatähtsuse suurenemist 2018. aasta 19,7%-lt 40%-ni 2030. aasal. Uued taastuvelektri tootmisseadmed saavad toetust vähempakkumiste-põhiselt. Taastuvenergia tasu on võimalik tulenevalt Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (edaspidi suunised)6 (peatükk 3.7.2) kohaselt erinevate tarbijate lõikes diferentseerida. Võttes arvesse asjaolu, et tasu on lähiajal vähenemas, on taastuvenergia tasu suurtarbijatele võimalik vähendada nii, et teiste tarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suureneks. Veelgi enam, juhul kui taastuvenergia tasu diferentseerimise tulemusena tulevad Eestisse uued tööstusinvesteeringud, siis nende poolt lisanduv tarbimine vähendab nii taastuvenergia tasu kui ka võrgutasu kõigile teistele tarbijatele. 70 GWh tarbimise lisandumist vähendab võrgutasu ca 1% ning taastuvenergia tasu ca 0,8%. Suuniste kohaselt on võimalik vähendada taastuvenergia tasu sellistele ettevõtjatele, kes kuuluvad suuniste lisas 3 toodud sektoritesse. Samuti peab sellise tarbija osakaaluks taastuvenergia tasus jääma vähemalt 15% üldisest tasemest (suuniste p 188) või alternatiivselt jääma tasemele, mis vastab 0,5% vastava ettevõtja kogulisandväärtusest (suuniste p 189). Ehk kui üldine tase on 10 €/MWh, peab soodustariifi rakendav isik kandma sellest vähemalt 15% ehk 1,5 €/MWh. Tagamaks, et vähendatud tasumäära kasutav isik majandab energiatõhusalt ega raiska energiat, peab eelnõu kohaselt isiku energiajuhtimissüsteem seda ka võimaldama. Üheks võimaluseks 5 Riiklik energia- ja kliimakava 2030, joonis 2 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 6 Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOC_2014_200_R_0001&from=ET 5 tagada, et isiku energiajuhtimissüsteem tagab tõhusa energiakasutuse, on sertifitseerida see vastavaks standardi ISO 50001 nõuetele. Selliselt sertifitseeritud isik kasutab elektrienergiat maksimaalselt tõhusalt ning seeläbi on tagatud, et kõnealune meede ei soodusta energia raiskamist. Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi. Paragrahv 592 Paragrahvi täiendatakse lõigetega 41-49. Lisatud lõiked reguleerivad taastuvenergia tasu diferentseerimise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele. Lõige 41 sätestab võimaluse eristada taastuvenergia tasu kogumisel elektrienergia suurtarbijaid ülejäänud tarbijatest. Antud kontekstis on suurtarbijad isikud, kelle aastane elektrienergia tarbimine on üle 10 GWh. Sätte järgi maksustatakse lõikes nimetatud nõuetele vastava isiku elektrienergia tarbimine taastuvenergia tasuga, mis moodustab üldisest tasust 15%. Kui üldine tasu on näiteks 10 €/MWh, moodustab kõnealuste tarbijate taastuvenergia tasuks 1,5 €/MWh. 15% nõue tuleneb suunistest (vt suuniste p 188). Vähendatud tasumäärale kvalifitseerub eelnõu kohaselt isik, kelle aastane elektrienergia tarve on vähemalt 10 GWh, kelle energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastab standardile EVS-EN ISO 50001 või standardile samaväärsetele nõuetele) ning kelle põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja. 2019. a andmete järgi on 10 GWh ja rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid ca 61, kelle aastane tarbimine on ca 1750 GWh. 10 GWh piir on optimaalne suurinvesteeringute ligimeelitamiseks ning ühtlasi mõistlik piir selleks, et teistele tarbijatele taastuvenergia tasu liiga aeglaselt ei langeks. Nõue rakendada energiajuhtimissüsteemi tuleneb vajadusest tagada soodusmääraga maksustatud tarbijatel võimalikult kõrge energiatõhusus. Ei oleks õige soodustada diferentseeritud tasu määraga elektrienergia raiskamist. Vastavust saab tõendada näiteks läbi selle, et isiku energiajuhtimissüsteem sertifitseeritakse vastavaks standardile EVS-EN ISO 50001. Nimetatud standardi vastu sertifitseeritud energiajuhtimissüsteem annab parima kindluse, et soodusmäära kasutaja energiatarbimine on maksimaalselt energiatõhus. Standardi EVS-EN ISO 50001 üldandmed on Eesti Standardikeskus MTÜ veebilehel avalikult kättesaadavad. Ühtlasi kasutavad nimetatud standardile vastavat juhtimissüsteemi mitmed energiaintensiivset tarbijad ATKEAS § 66 lõikes 121 nimetatud võimalust tasuda elektriaktsiisi soodusmäära järgi. 6 Viide suuniste lisas 3 toodud põhitegevusalale on oluline riigiabi suuniste nõuete tõttu. Nimelt on suuniste kohaselt võimalik rakendada tasu soodusmäära vaid nendele isikutele, kelle põhitegevusala kuulub suuniste lisas 3 toodud nimekirja (vt suuniste p 185). Lõige 42 klassifitseerib tasu diferentseerimise riigiabina. Sellise skeemi rakendamiseks on vaja küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi suuniseid. Lõige 43 käsitleb soodusmäära taotlemise tehnilist poolt. Soodusmäärale kvalifitseerumiseks peab isik vastavasisulise taotluse Elering AS-ile esitama. Taotlusele tuleb lisada vajalik dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 nimetatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab soodusmäära taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. See võimaldab võrguettevõtjal kontrollida isiku aastast tarbimismahtu ning seeläbi veenduda perioodiliselt, et isikul on jätkuvalt õigus soodusmäära rakendamisele. Lõike 44 järgi kontrollib Elering AS isiku esitatud taotluse alusel, kas isik vastab lõikes 41 toodud tingimustele ning kas isikule saab rakendada soodusmäära. Otsuse peab võtma vastu kahe kuu jooksul hetkest, mil taotlus nõuetekohaselt esitati. Otsusest antakse teada nii taotlejale kui ka võrguettevõtjale või liinivaldajale, kelle võrgust elektrienergiat tarbitakse. Selle otsuse järgi saab võrguettevõtja või liinivaldaja väljastada edaspidi arveid taastuvenergia tasu maksmise kohta soodusmäära alusel. Lõige 45 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut esitama võrguettevõtjale või liinivaldajale iga aasta 1. veebruariks dokumendid tõendamaks, et isiku energiajuhtimissüsteem jätkuvalt tagab energia tõhusa kasutamise ning isiku põhitegevusala on jätkuvalt suuniste lisas 3 nimetatud tegevusalade hulgas. See võimaldab tasu nõudjal selgitada välja, kas soodusmäära rakendav isik vastab lõikes 41 nimetatud nõuetele. Lõike 46 kohustab soodusmääraga maksustatud isikut andma Elering AS-ile viivitamatult teada, kui ta ei vasta enam lõikes 41 nimetatud nõuetele. Lõige 47 sätestab, et isiku õigus soodusmäära rakendamisele lõpeb hetkest, mil ta ei vasta lõikes 41 sätestatud tingimustele. See tähendab, et juhul, kui isik teatab Elering AS-ile, et ta ei vasta enam seaduses toodud soodusmäära eeldustele või kui Elering AS avastab nõuetele mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 43 kohaselt saadus volituse alusel või lõike 45 alusel, on Elering AS-il alus soodusmäära rakendamise lõpetamiseks alates hetkest, mil isik nõuetele ei vastanud. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täismääras hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud. Lõike 48 kohaselt peab põhivõrguettevõtja andma soodusmääraga maksustatud isikule ning tema võrguettevõtjale või liinivaldajale koheselt teada, kui isik enam ei kvalifitseeru lõikes 41 7 nimetatud soodusmäärale (nt tema aastane tarbimine on alla 10 GWh). Sellisel juhul tuleb isikule rakendada tarbitud elektrienergia eest tavalist taastuvenergia tasu. Lõige 49 järgi peab põhivõrguettevõtja viivitamatult teavitama isikut otsusest edaspidi jätta rakendamata isikule soodusmäära, kui isik ei vasta lõikes 41 nimetatud nõuetele. Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist. Eelnõu jõustub alates 2023. aasta 1. jaanuarist, et tagada, et taastuvenergia tasu diferentseerimise tõttu ühegi tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud tasemega ei tõuseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitas eelnõu algataja 2020. aasta novembrikuu eelviimasel nädalal Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise eelteatise. 6. Seaduse mõju Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega läbi kulutaseme vähendamise. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatusega kaasneb eeldatavalt uute ja kõrgemapalgaliste töökohtade teke, mis suurendab otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. 2020. a septembrikuu seisuga on EAS-i välisinvesteeringute portfellis 11 ettevõtet, mille puhul üheks oluliseks teguriks on elektrienergia lõpphind. Kokku looks need ettevõtted investeeringuotsuse tegemisel ca 630 uut töökohta. Eeldades, et keskmine leibkond on 3 liikmeline, siis need töökohad tähendaks 1890 inimese sotsiaalse olukorra paranemist. Parem sotsiaalne kaitse toob pikemas perspektiivis kaasa loodetavasti ka positiivse mõju demograafiale. 70 GWh elektrienergia tarbimise kasv elektrisüsteemis tähendab võrguteenuse vähenemist ca 1%. Muudatuse jõustumise järgselt ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinud määraga ei tõuse (joonis 3). 8 Joonis 3. Taastuvenergia tasu dünaamika prognoos 2021-2030 Mõju majandusele Muudatus mõjutab otseselt 61 ettevõtete majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet. Lisaks mõjutab muudatus uute investeeringute kaasamise võimalusi. Septembri seisuga on EAS-il ootel 11 projekti, mille puhul on üheks oluliseks faktoris elektrihind. Kui kõik need projektid realiseeruks tuleks Eesti majandusse 447 mln€ ja loodaks 630 uut töökohta. 1500-eurose kuupalga pealt genereerib riik aastas ca 10 tuhat eurot tööjõumakse. Seega piisaks juba 150- 250 loodud või säilitatud töökohast, et diferentseerimine sotsiaalmajanduslikult end ära tasuks. Kaudse laekumisena lisanduvad raskeveokimaksud, sadamatasud, kütuseaktsiis, raudteetasud. Lisaks väheneb suurenenud tarbimise tõttu võrgutasu kõigile. 70 GWh uut tarbimist tähendab 1% võrgutasu langust kõigile teistele tarbijatele. Samas mahus suurenenud tarbimine vähendaks ka taastuvenergia tasu tarbijaskonnale, kuid see vähenemine sõltub suuresti tasu eelarvest. Näiteks 2020. a tasu eelarve järgi tähendaks 70 GWh tarbimise lisandumine taastuvenergia tasu vähenemist ca 0,8%. Mõju elu- ja looduskeskkonnale 9 Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa energiasäästu motivatsiooni suurenemise. Efektiivsem energiakasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale. Samas arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 tuhande, on mõju ulatus siiski väike. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omab seadusemuudatus tugevat positiivset mõju. Enam kui pooled võimalikud investeeringud tehtaks Ida-Virumaa piirkonda elavdades sealset majandust. Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid, ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning saadetakse ettepanekute esitamiseks Elering AS-ile. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2020 10 EELNÕU 23.11.2020 Elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 592 täiendatakse lõigetega 41-49 järgmises sõnastuses: „(41) Elektrienergia tarbija ja otseliinist elektrienergiat tarbiv isik võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda tema suhtes määra rakendamist, mis moodustab 15 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kilovatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte vähem kui 0,0015 eurot tarbitud elektrienergia kilovatt-tunni kohta, kui isiku: 1) aastane elektrienergia tarve on vähemalt 10 gigavatt-tundi; 2) rakendatud energiajuhtimissüsteem tagab energia tõhusa tarbimise; 3) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55) lisas 3 toodud nimekirja. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine isiku suhtes on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nõuetele vastavust ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis. (44) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele ning teeb otsuse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Lõikes 41 nimetatud määra rakendatakse otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust. (45) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et isiku puhul on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 41 punktid 2 ja 3. (46) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamatult, kui ta ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele. (47) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra lõpeb hetkest, mil isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele. (48) Käesoleva paragrahvi lõikes 46 sätestatud teavituse alusel või kui põhivõrguettevõtja tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele, teeb põhivõrguettevõtja otsuse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamise lõpetamise kohta. Põhivõrguettevõtja määrab otsuses aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. (49) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ……… 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2020 2 Rahandusministeerium Meie 24.11.2020 nr 2-2/20-0408/7180 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Tuginedes Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni 2020. a 13. oktoobri istungil otsustatule, esitame käesolevaga kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, palume esitada märkused ja ettepanekud hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja selle seletuskiri Lisaadressaadid: Elering AS Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel