dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2020
Viit
2-2/20-0363/7179
Registreeritud
24. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0363
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-220-03637179 24.11.2020 Väljaminev kiri.asice1963 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 24.11.2020 nr 2-2/20-0363/7179 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogule esitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Merike Ring 625 6472 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 11.11.2020 Kemikaaliseaduse muutmise seadus § 1. Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 09.02.2013, lk 1–11)“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 1–20)“; 2) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaupleja“ sõnaga „Ettevõtja“; 3) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Kaupleja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude, samuti ka piiranguga lõhkeaine lähteaine“ tekstiosaga „Ettevõtja võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine või seda ainet sisaldava segu“; 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Ettevõtja, kes teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I või II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab nimetatud määruse artikli 7 kohase tarneahela teavitamise.“; 5) paragrahvis 16 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 II lisas nimetatud ainega või seguga, samuti ka piiranguga lõhkeaine lähteainega“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine või seda ainet sisaldava seguga“; 6) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „uuendamisel tuleb see esitada kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne selles kajastatud selliste muudatuste rakendamist, millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine“ tekstiosaga „koostamisel ja uuendamisel tuleb see esitada kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne muudatuste tegemist või tegevuse alustamist“; 7) paragrahvi 34 punkt 3 täiendatakse pärast sõnu „hädaolukorra lahendamise plaan“ sõnadega: „ja tagada avalikkuse teavitamine, et igaühel oleks võimalus avaldada aegsasti arvamust plaani koostamise või oluliste muudatuste tegemise osas“; 8) paragrahvis 36 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 artikli 9 lõikes 2“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 artikli 9 lõikes 3“; 9) paragrahvi 38 lõike 4 punktis 4 ja § 45 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148“; 10) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 98/2013 II lisas nimetatud ainega või seguga, samuti ka piiranguga“ tekstiosaga „(EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. veebruaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2020. a ____________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel Ees- ja perekonnanimi Ametinimetus 11.11.2020 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) muutmise seaduse eesmärk on rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 (edaspidi määrus (EL) 2019/1148), lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 98/20131, nõudeid Euroopa Liidus. Määrusega (EL) 2019/1148 tunnistatakse alates 1. veebruarist 2021 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 98/2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta2. Ühtlasi täiendatakse määruse (EL) nr 98/2013 (edaspidi määruse (EL) nr 98/2013). nõudeid, mis käsitlevad selliste ainete ja segude käitlemist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, ja viiakse need üle määrusesse (EL) 2019/1148. Määruse (EL) nr 98/2013 nõudeid hakati kohaldama alates 2014. aasta septembrist. Kuigi määruse (EL) nr 98/2013 nõuded on aidanud vähendada lõhkeainete lähteainete väärkasutamisest tulenevat ohtu, ei ole need olnud kogu tarneahela ulatuses lähteainete käitlemisel ohutuse tagamiseks piisavad. Liikmesriigid on tõlgendanud ja rakendanud määruse nõudeid erinevalt, mis on ühtlasi tekitanud probleeme sektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks. See omakorda on lisanduvate kaubandustõkete kaudu takistanus siseturu toimimist. Määruse (EL) 2019/1148 peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel. Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse (EL) 2019/1148 kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit (edaspidi PPA). Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada. Kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 nõuete rakendamiseks on vajalikud sätted kehtestatud KemS- s, mistõttu on ka määruse (EL) 2019/1148 nõuete rakendamiseks käesoleva eelnõuga vaja muuta KemS-t. Ühtlasi tehakse KemS-s 2 täiendavat muudatust (§ 1 punktid 6 ja 7) tingituna Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest nr 2020/2117 C(2020) 2438. Rikkumismenetluse käigus heideti Eestile ette, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2012/18/EL) ülevõtmisel KemS-ga esinesid 2015. aastal puudused. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1148&from=ET 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0098&from=ET 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) siseturuosakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 6256360, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 29. oktoobril 2015. a vastu võetud redaktsiooni (RT I, 06.05.2020, 11). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 p-le 2, mille kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 (eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline) sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjon viis läbi mõjude hindamise3 määruse (EL) nr 98/2013 rakendamise osas ning selgus, et kehtivad nõuded ei ole piisavad tagamaks ettevõtete võrdset kohtlemist Euroopa Liidu siseturul ja kindlustamaks lõhkeainete lähteainete eesmärgipärast kasutamist. Kuni 1. veebruarini 2021 kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 I lisas on piiranguga lõhkeainete lähteained, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mis on üldsusele kättesaadavad. Nii I kui ka II lisa ainete/segude kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest kaotsiminekutest ja vargustest tuleb teatada 24h jooksul riiklikule kontaktpunktile, mille kohustusi täidab Eestis PPA-d. Võrreldes määrusega (EL) nr 98/2013 on uues määruses (EL) 2019/1148 II lisast tõstetud I lisasse ammooniumnitraat ja väävelhape. Samuti on II lisa täiendatud järgmiste ainetega: magneesium, pulbrid ja alumiinium, pulbrid ning magneesiumnitraatheksahüdraat (vastu võetud varasemalt delegeeritud aktidega). Määruse (EL) 2019/1148 muudatused sisaldavad järgmist: - õigusselguse huvides täiendatakse kasutatavate mõistete loetelu ning lisatakse juurde mõisted: professionaalne kasutaja, ettevõtja (hetkel majandustegevuses osaleja), internetipõhine kauplemiskoht, põllumajanduslik tegevus ja reguleeritud lõhkeaine lähteaine (hõlmab nii määruse lisades I kui ka II toodud ainete loetelu); - kohustatakse ettevõtjaid teavitama kogu tarneahela ulatuses lõhkeainete lähteainete käitlemisele kehtestatud nõuetest; - täiendatakse müügiaegse kontrolli ning kahtlustäratavate tehingute, varguste ja kaotsiminekutest teavitamise nõudeid; - edaspidi peab liikmesriik omalt poolt rohkem panustama korrapäraselt sektori teadlikkuse tõstmisesse ja korraldama sellekohaseid üritusi iga aasta, arvestades sektori eripära lõhkeainete lähteainete käitlemisel; 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018SC0104&from=EN 2 - liikmesriik peab edastama iga-aastaselt aruandeid, hõlmates käitlemisega seotud teemad (loa väljastamine, kahtlustäratava tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud, teadlikkuse suurendamise ürituste info, kontrollide arvud). Sealjuures tuleb eristada internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle; - selguse tagamiseks tõstetakse ammooniumnitraadi osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (edaspidi CLP määrus), XVII lisa 58. kande 2. veerust välja punktid 2 ja 3 ning tuuakse määruse (EL) 2019/1148 alla. Mõlema määruse nõuete kohaldamine oli üksjagu segadusttekitav, mistõttu oli mõistlik tõsta ammooniumnitraat julgeolekut toetavate piirangute eesmärgil määruse (EL) 2019/1148 kohaldamisalasse; - I lisa ainetele on seatud ülemine piir, kui aineid soovitakse loa alusel kättesaadavaks teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele (Eestis ei võeta kasutusele); - kehtestatakse lubade vormid: 1. loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piirangutega lõhkeainete lähteained. 2. kliendi avaldus, mis käsitleb piirangutega lõhkeainete lähteainete konkreetset kasutamist. Määrus (EL) 2019/1148 rakendub 2021. a 1. veebruarist ja see asendab 2013. a määrust 98/2013, millega sätestati nõuded lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta. Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid selle rakendamine eeldab kehtiva määruse (EL) nr 98/2013 viidete asendamist riigisiseses õiguses. Samuti on lisandunud määrusesse (EL) 2019/1148 uusi mõisteid, mistõttu tuleb ka riigisiseses õiguses sellekohased muudatused teha. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73. 2. Seaduse eesmärk Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on selgunud, et tarneahela puudulik teavitamine tekitab lõhkeainete lähteainete käitlemisel probleeme. Seetõttu on määruses (EL) 2019/1148 pandud teavitamise kohustus nii ettevõtjale (teeb turul kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteained), professionaalsele kasutajale (isik, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, kuid ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule kättesaadavaks tegemist) kui ka internetipõhisele kauplemiskohale, kui nad teevad kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada. Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad peavad kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest teavitama PPA-d ning neil peavad olema sisse seatud asjakohased ja proportsionaalsed menetlused kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks, arvestades konkreetset keskkonda, kus reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse. Asjakohasus ja proportsionaalsus sõltub ennekõike ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha suurusest ja majanduslikust suutlikkusest. Samuti tuleb arvesse võtta selliste menetluste mõju asjaomaste üldsuse hulka kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate ja ettevõtjate põhiõigustele. Asjakohased menetlused kohandatakse konkreetsele veebikeskkonnale ning asjaomased kohustused ei tohiks endast kujutada üldist järelevalvekohustust. Internetipõhine kauplemiskoht peaks oma 3 veebilehel üles seadma süsteemi, mis aitab vajadusel tuvastada kahtlustäratavaid tehinguid. Samas ei saa internetipõhist kauplemiskohta pidada vastutavaks tehingute toimumise eest, mis jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas asjakohaseid ja proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks. Isikud, kes lõhkeainete lähteaineid käitlevad, peavad teatama kahtlustäratavatest tehingutest, ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile, kelleks Eestis on PPA. Eesti jätkab nii nagu siiani ehk et üldsusele piiranguga lõhkeainete lähteained kättesaadavaks ei tehta ja loamenetluse süsteemi ei kehtestata, kuna selline lahendus valiti, kui hakati rakendama määruse (EL) 98/2013 nõudeid ning siiani ei ole see probleeme tekitanud. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt ning ka tulevikus jätkab riikliku kontaktpunktina PPA, kellele tuleb teada anda kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teeb järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. KemS kehtiv versioon ei sätesta selgesõnaliselt Terviseameti kohustust teha järelevalvet määruse (EL) nr 98/2013 ja tulevikus määruse (EL) 2019/1148 nõuete täitmise üle. Samas seoses pädevusega teostada järelevalvet REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, importijale ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, on neil kohustus järelevalvet teostada. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast tehingust või selle katsest ning reguleeritud lõhkeaine lähteaine vargusest ja kaotsiminekust või selle katsest tuleb teavitada riiklikku kontaktpunkti 24 tunni jooksul. Kehtiva määruse kohaselt oli määratud teatamise ajaks viivitamata, mida ebamäärasuse tõttu täpsustati, seades konkreetse ajalise piiri. Võrreldes kehtiva õigusega peavad liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel (PPA, TTJA), on piisavad vahendid ja nad oskavad ära tunda reguleeritud lõhkeaine lähteaineid ning kahtlustäratavatele tegevustele aegsasti reageerida. Liikmesriik peab kord aastas korraldama teavitusürituse ning edendama korrapäraselt teabevahetust seotud osapoolte vahel. Iga aastaselt peab liikmesriik esitama komisjonile kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvu, lubade info (Eestis loakohustus puudub), teadlikkuse suurendamise ürituste info, teostatud kontrollide ja kontrollidega hõlmatud ettevõtjate arvu ning andmete esitamisel tuleb eristada internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle. Komisjon omalt poolt koostab liikmesriikidelt andmete kogumiseks järelevalvekava määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks, sh sätestatakse meetmed määrusega seotud tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs KemS olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses (EL) 2019/1148 sätestatud nõuetega ei tehta, kuna muudetakse valdavalt tekstiosasid, mis käsitlevad määruste pealkirjasid. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kümnest punktist ja sisaldab KeMSis tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on sätestatud KemS muutmisseaduse jõustumiskuupäev. 4 Eelnõu § 1 Punktiga 1 asendatakse paragrahvi 15 lõikes 1 üldviide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) 2019/1148. Määruse 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013, kohaselt tuleb piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomisel, omamisel ja kasutamisel järgida määruse (EL) 2019/1148 nõudeid. Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2.veerus sätestatud piirmäära. Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 3. Kehtiva KemS kohaselt esitab kaupleja, kes teeb hulgikaubanduse korras turul kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate hulgikaubanduse tegevusalal majandustegevuse registrisse. Mõiste „kaupleja“ on mõistlik asendada ettevõtja mõistega, mida kasutatakse määruses (EL) 2019/1148 ja Eestis riigisiseselt ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on ettevõtja mh nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeaine lähteained kättesaadavaks. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on määruse (EL) 2019/1148 kohaselt I või II lisas loetletud aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, välja arvatud enam kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles lisades loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 %. Kuna reguleeritud lõhkeaine lähteained hõlmavad ka I lisa piirangutega lõhkeainete lähteaineid, on ettevõtja mõiste kasutamine ja kaupleja mõiste asendamine antud kontekstis igati asjakohane. Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 5 ja asendatakse kaupleja mõiste ettevõtja mõistega, kuna määruses (EL) 2019/1148 kasutatakse samuti ettevõtja mõistet. Täiendavalt asendatakse viide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) 2019/1148. Määruses (EL) 2019/1148 on kasutusele võetud reguleeritud lõhkeaine lähteaine mõiste, mis hõlmab I ja II lisas loetletud aineid. Seetõttu asendatakse II lisas loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude, samuti ka piiranguga lõhkeaine lähteaine osa üldise viitega I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteainetele. Määruses (EL) nr 98/2013 kasutatakse piirangutega lõhkeainete lähteaine (I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär ja hõlmab segu või muud ainet, milles sisalduva, loetelus esitatud aine kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär) ja lisas II loetletud ained. Punktiga 4 lisatakse paragrahvi 15 lõige 6, mille kohaselt ettevõtja, kes teeb määruse (EL) 2019/1148 I või II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteaine turul kättesaadavaks, tagab määruse (EL) 2019/1148 kohase tarneahela teavitamise. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamisel on selgunud, et ettevõtjad, kes lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks teevad, sisse toovad, omavad või kasutavad, ei ole alati teadlikud, et tegemist on ainete ja segudega, millele kohaldatakse kõnesoleva määruse nõudeid. Seetõttu on oluline tuua tarneahela teavitamise nõue kemikaaliseadusesse. Ettevõtja, kes teeb määruse (EL) 2019/1148 kohase reguleeritud lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale, teavitab nimetatud isikuid määruse nõuetest. Lisaks tagab ettevõtja, et reguleeritud lõhkeaine lähteainete müügiga tegelevad töötajad on teadlikud määrusest tulenevatest nõuetest, sh kahtlustäratavate tehingute, varguste ja kaotsiminekute korral teavitamiskohustusest riiklikule kontaktpunktile, kelleks Eestis on PPA. Ka ettevõtja, kes teatud juhtudel võib osutada üksnes vahendusteenust internetipõhise kauplemiskohana, peab tagama, et tema veebilehe kasutajaid teavitatakse 5 reguleeritud lõhkeaine lähteainete kättesaadavaks tegemisel määrusest (EL) 2019/1148 tulenevatest kohustustest. Punktiga 5 asendatakse paragrahvis 16 viide määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletud ainetele või segudele, sh piiranguga lõhkeainete lähteainele viitega määruse (EL) 2019/1148 I ja II lisas reguleeritud lõhkeaine lähteainele võid neid sisaldavale segule. Määruses (EL) 2019/1148 kasutatakse I ja II lisas loetletud ainete kohta terminit reguleeritud lõhkeaine lähteained. Ka edaspidi tuleb nii ettevõtjal, sh internetipõhisel kauplemiskohal, kui ka professionaalsel kasutajal teavitada reguleeritud lõhkeaine lähteaine kahtlustäratavast tehingust, olulisest kaotsiminekust ja vargusest riiklikku kontaktpunkti PPA-d selleks määratud e-posti aadressil või telefoninumbril (PPA infotelefon 612 3000 ja e-post [email protected]). PPA võib edastada saadud teabe järelevalvet tegevale asutusele ja Kaitsepolitseiametile. Kahtlustäratavaks tehinguks on määruse (EL) 2019/1148 kohaselt tehing reguleeritud lõhkeaine lähteainetega, mille puhul kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvesse võttes on põhjendatud alus kahtlustada, et asjaomast ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Tehing võib olla kahtlustäratav, kui isik soovib osta ainet või segu ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või soovib maksta kindlasti sularahas (loetelu on toodud määruse (EL) 2019/1148 artiklis 9). Ettevõtja võib sellisest tehingust keelduda ning seejärel teavitada tehingust või selle katsest riiklikule kontaktpunktile. Samuti kohustab määrus (EL) 2019/1148 sarnaselt kehtivale määrusele teavitama lõhkeaine lähteaine olulisest kaotsiminekust ja vargusest. Punktiga 6 täpsustatakse paragrahvi 23 lõike 3 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohustusliku dokumendi (teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan) uuendamisel, näiteks seoses kemikaali koguse, laadi, oleku või ohtliku kemikaali kasutamise protsessi muutumisel, samuti muudatuste tegemisel käitises või rajatises, mis võib oluliselt mõjutada õnnetuse riski või ettevõtte ohtlikkuse kategooriat ja pärast käitises toimunud suurõnnetust jne, esitada see pädevale asutusele kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne selliste muudatuste tegemist nõutud dokumentides, millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine. Tulevikus tuleb kohustuslik dokument nii uuendamisel kui ka täiendavalt koostamisel esitada pädevale asutusele kooskõlastamiseks mõistliku aja jooksul enne muudatuse tegemist või tegevusega alustamist. Edaspidi käsitletakse ka muudatuste tegemist KemS § 23 lg-s 3 laiemalt ning see ei ole seotud üksnes suurõnnetuse riski või selle suurenemisega. Praktikas juba toimub dokumentide kooskõlastamine muudatuste tegemisel nii koostamisel kui ka uuendamisel. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni etteheitest, mille kohaselt KemS-s ei ole korrektselt üle võetud „mõistliku aja“ nõuet, kuna ei selgu asjakohased tähtajad teabe esitamiseks igat liiki käitiste kohta. Käesoleva muudatusega võetakse nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artiklite 7 lõike 2 punkt a, 8 lõike 2 punkt a, 10 lõike 3 punkt a ja 12 lõike 2 punkt a. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 34 punkti 3 sõnastust. Edaspidi peab Päästeamet, tagama avalikkuse teavitamise, et puudutatud isikud saaksid A-kategooria suurõnnetusega ohuga ettevõtte ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise või oluliste muudatuste tegemise osas arvamust avaldada. KemS § 34 p 3 täiendus on tingitud Euroopa Komisjoni etteheitest, mille kohaselt ei ole KemS-s üle võetud nõuet, kus avalikkusel peab olema võimalus avaldada arvamust käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide kohta. Muudatusega võetakse nõuetekohaselt üle direktiivi 2012/18/EL artikkel 12 lõige 5. 6 Juba praegu avalikustab Päästeamet koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid oma veebilehel, vaatamata sellele, et KemS-s seda kirjas ei ole. Seega on muudatus pigem täpsustav ja täiendavaid kohustusi Päästeametile kaasa ei too. Punktiga 8 asendatakse paragrahvis 36 määruse viide 98/2013 artikli 9 lõikele 2 määruse viitega 2019/1148 artikli 9 lõikele 3. Artikli lõike muudatus on tingitud määruse struktuuri muudatusest. Määruse (EL) 2019/1148 artikli 9 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik määrama kontaktpunkti ning esitama kontaktandmed veebis võimaldamaks esitada kahtlustäratavate tehingute, varguste ja kaotsiminekute infot. Riiklikuks kontaktpunktiks on PPA, kes peab olema kättesaadav 24 h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Punktiga 9 asendatakse paragrahvi 38 lõike 4 punktis 4 määruse (EL) nr 98/2013 viide määruse (EL) 2019/1148 viitega. Paragrahvi 38 lõige 4 punkt 4 käsitleb TTJA järelevalve teostamisõigust määruse (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine (I lisas loetletud ained näiteks vesinikperoksiid, lämmastikhape, väävelhape, nitrometaan, ammoniumnitraat) turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Nimetatud ained, segud ja neid teatud kontsentratsioonis sisaldavate toodete (ehk piiranguga lõhkeaine lähteained) müük jaemüügis on keelatud ning nõude täitmist kontrollib TTJA. Ühtlasi asendatakse paragrahvi 45 lõikes 1, mis käsitleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumist, viide määrusele (EL) nr 98/2013 viitega määrusele (EL) 2019/1148. Punktiga 10 asendatakse paragrahvi 46 lõikes 1, mis käsitleb lõhkeainete lähteainega tehtud kahtlustäratavast tehingust, kaotsiminekust ja vargusest teatamata jätmise rikkumist, määruse nr ja viide II lisas ja piiranguga lõhkeaine lähteainetele reguleeritud lõhkeaine lähteainetega. Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2021. a 1. veebruaril. Nimetatud kuupäeval jõustub ka määrus (EL) 2019/1148. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu muutmisel on arvestatud määruses kasutatavate terminitega. Määruses (EL) 2019/1148 on kasutusele võetud uute mõistetena professionaalne kasutaja, ettevõtja, internetipõhine kauplemiskoht, reguleeritud lõhkeaine lähteaine ja põllumajanduslik tegevus. Erinevus ettevõtja ja professionaalse kasutaja vahel on, et ettevõtja teeb lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks teisele isikule, samal ajal kui professionaalne kasutaja soetab lõhkeainete lähteaine või toob selle sisse üksnes enda tarbeks. Internetipõhise kauplemiskoha termini sissetoomine oli põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib internetipõhine kauplemiskoht tegutseda üksnes lõhkeainete lähteainete vahendajana kõnesoleva määruse kontekstis, vaatamata sellele, et ta on samal ajal ettevõtja. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on I ja II lisas loetletud aine, segu või lisades loetletud ainet sisaldav toode. Siia alla ei kuulu rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 %. Põllumajanduslik tegevus seostub ennekõike professionaalsete kasutajatega, kes toodavad või kasvatavad põllumajandustooteid. 7 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus määrusega (EL) 2019/1148. Alates 1. veebruarist 2021. a peavad liikmesriigid tagama määrusega lõhkeainete lähteainete turustamisele ja kasutamisele kehtestatud nõuete toimimise. Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning on esitatud otsekohalduva määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted nagu järelevalvejaotus ja karistuspoliitika on samuti KemS-s lõhkeainete lähteainete käitlemise nõuete osas olemas. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse EL-i õiguse rakendamisega kaasnevate muudatuste osas. Kehtiv määrus (EL) nr 98/2013 on rakendatud KemS-ga. Seadusega kaasnevatel muudatustel on vähene mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale, kuna see puudutab piiratud hulka kemikaale ja nende käitlejaid. Kavandatav muudatus 1: Internetipõhistele kauplemiskohtadele teavitamiskohustuse seadmine tulenevalt määruse (EL) 2019/1148 nõuetest. Mõju sihtrühm: Internetipõhiste kauplemiskohtade osas, kelle veebiplatvormidel vahendatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, sõlmides veebimüügi- või teenuselepingu, on tegemist olulise mõjuga. Mõju kirjeldus: Internetipõhised kauplemiskohad on vahendajad, kelle veebiplatvormidel tehakse müügi- ja ostutehinguid reguleeritud lõhkeainete lähteainetega. Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade keskset osa internetipõhistes tehingutes, sh reguleeritud lõhkeainete lähteainete müügis, peavad nad teavitama nende keskkondi kasutavaid kauplejaid määruse (EL) 2019/1148 tulenevatest kohustustest. Internetipõhised kauplemiskohad peavad sisse seadma asjakohased meetmed aitamaks tagada, et nende kasutajad täidaksid oma kontrollikohustusi piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel, nt-ks pakkudes vahendeid lubade kontrollimise hõlbustamiseks. Samuti peaks internetipõhistel kauplemiskohtadel olema võimalik tuvastada kahtlustäratavaid tehinguid. Ühtlasi tohivad nad piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele neis liikmesriikides, kus jäetakse kehtima või kehtestatakse loa andmise kord. Seejärel, kui internetipõhised kauplemiskohad on kontrollinud, kas üldsuse hulka kuuluval isikul on kehtiv luba, saab ta lubada tehingu teostamist. Internetipõhistele kauplemiskohtadele koostatakse juhend, et neil oleks lihtsam sisse seada asjakohased meetmed. Võib juhtuda, et on internetipõhiseid kauplemiskohti, kelle jaoks kõnesoleva määruse nõuete täitmine tundub liigne kohustus ning nad võivad lõpetada reguleeritud lõhkeainete lähteainete vahendamise. Vahendamise lõpetamise tõenäosus peaks olema siiski madal, kuna internetipõhised kauplemiskohad saavad ise valida, millised asjakohased meetmed nad kasutusele võtavad ja lõppvastutus jääb siiski isikule, kes reguleeritud lõhkeainete lähteainet müüb. Kui nüüd internetipõhine kauplemiskoht peaks tegevuse lõpetama, siis tema kui vahendaja jaoks see keeruline ei ole, kuna tema vahendas üksnes teenust ning isik, kes soovib reguleeritud lõhkeainete lähteainet internetis kättesaadavaks teha, peab leidma ise teise vahendusteenuse pakkuja. Tasub meeles pidada, et reguleeritud lõhkeainete lähteaine näol on tegemist väga piiratud ainete, segude ja toodete 8 gruppidega ning nende osakaal kõikidest pakutavatest toodetest on marginaalne veebiplatvormidel pakutavate toodetega. Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna Eestis teadaolevalt on samuti veebiplatvorme suurusjärgus 5-10 (nt-ks kaup.24, hansapost, astri, shoppa, osta.ee), kes tegutsevad muuhulgas lõhkeainete lähteainete vahendajana, on mõju Eesti veebiplatvormidele ebaoluline. Vaadates tulevikku, võib see mõju oluliselt kasvada, kuna internetis sõlmitavad tehingud on kasvav trend ning sellest ei jää puutumata ka määruse (EL) 2019/1148 kohaseid aineid ja tooteid kättesaadavaks tegevad internetipõhised kauplemiskohad. Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on hetkel pigem väike, kuna internetipõhised kauplemiskohad müüvad ka teisi tooteid ning reguleeritud lõhkeainete lähteainete osakaaluga tehtud tehingute arv platvormil toimunud kogu tehingute arvust ei ole märkimisväärne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eestis on samuti väike, kuna Eestis on lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevaid internetipõhiseid müügikohti vähe. Samas, kui tulevikus tekib selliseid veebiplatvorme, kelle lehel toimub lõhkeainete lähteainete müük, siis on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem suur, kuna internetipõhised kauplemiskohad peavad sisse seadma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed määruse (EL) 2019/1148 tulenevate kohustuste täitmiseks ning see eeldab täiendavaid investeeringuid ja arendusi. Kavandatav muudatus 2: Liikmesriik peab igal aastal edastama Komisjonile aruandluse määruse rakendamisega seotud tegevustest. Sealhulgas peab liikmesriik vähemalt kord aastas korraldama teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kasutava sektori eripära. Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on ennekõike Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes tegeleb määruse ülevõtmise küsimustega, sh aruannete ja teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisega. Kaudselt on sihtrühmaks ka PPA, TTJA ning Terviseamet, keda kaasatakse teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamisel. Samuti omab PPA infot lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste kohta. TTJA teostab piiranguga lõhkeainete lähteainete järelevalvet. Lõpuks koondab kogu info kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja edastab selle Komisjonile. Mõju kirjeldus: Liikmesriik peab igal aastal edastama Komisjonile aruandeid, hõlmates käitlemisega seotud teemad (kahtlustäratava tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud, teadlikkuse suurendamise ürituste info, kontrollide arvud) eristades sealjuures internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle. Järeldus mõju olulisuse kohta: Teadaolevalt ei ole kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste teateid PPA-le 6 aasta jooksul edastatud. Tulenevalt eeltoodust võib eeldada, et sellekohane mõju on lähitulevikus erinevate riigiasutuste tööle pigem ebaoluline. Mis puudutab teadlikkuse tõstmise ürituste korraldamist, mis eeldab teatud ettevalmistust ja kindlate sektorite kaasamist, siis sellest tulenevalt võib mõju teatud perioodil riigiasutuste töökorraldusele olla pigem oluline. Mõju avaldamise sagedus: Vaatamata sellele, et Komisjonile tuleb andmeid saata üks kord aastas ja teadlikkuse suurendamise üritusi tuleb samuti korraldada üks kord aastas, on avaldumise sagedus pigem väike, kuid see-eest ajamahukas, kuna peamine ressurss kulub nõutud andmete kogumisele ja edastamiseks ettevalmistamisele. Samuti kulub tavapärasest rohkem aega teadlikkuse suurendamise ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele, kuna varasemalt seda kohustust ei olnud. 9 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on hetkel samuti väike, kuna ennekõike on see seotud töökoormusega seoses aruannete esitamiste ja koolituste korraldamisega. Välistatud ei ole, et tulevikus võib töökoormus kasvada, ennekõike ühiskonna teadlikkuse tõusust, mille tulemusel esitatakse rohkem lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste teatisi, mis omakorda tähendab andmete, mida tuleb analüüsida, kasvu. Kavandatav muudatus 3: isevalmistatud lõhkeainega terrorismikuritegude toimepanemise raskendamine, piirates teatud ainete, segude ja neid sisaldavate toodete (I lisa) kättesaadavust üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. I lisa loetellu on võrreldes kehtiva määrusega lisandunud juurde väävelhape ja ammooniumnitraat. Samuti ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate teavitamiskohustus I ja II lisas reguleeritud lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest. Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on määruse (EL) 2019/1148 lisades I ja II nimetatud reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid käitlevad ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad. Professionaalsetest kasutajatest moodustavad kõige suurema sihtrühma põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad. Samuti on kahtlustäratavate tehingute teadete kaudseks sihtrühmaks terrorismikuriteo ärahoidmisega seonduvalt kogu elanikkond nii Eestis kui teistes riikides. Mõju kirjeldus: Määrusega (EL) 2019/1148 keelatakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja kasutamine. Piiranguga lõhkeainete lähteaineid võivad käidelda ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad ning ka sellisel juhul on isikute ring piiratud, kuna I lisas loetletud aineid ja segusid kasutatakse näiteks pürotehnilistes toodetes, puhastusainetes, väetistes, metallitööstuses jne. Mõju alavaldkond 3.1: mõju üldsuse hulka kuuluvate isikute tarbimiskäitumisele. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem ebaoluline või enamike ainete puhul puudub üldse. Piirangutega lõhkeainete lähteainete kasutajad on eelkõige ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad ning üldsuse hulka kuuluvate isikute seas kasutajad teadaolevalt puuduvad või on mõned üksikud. I lisas loetletud aineid reeglina üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ei tehta. Määruse (EL) nr 98/2013, mis on kehtinud ligi 6 aastat, rakendamisel ei ole selgunud, et kellegi jaoks on sätestatud keeld probleem. Turul on olemas piisavalt asendusaineid, mida saab kasutada. Seetõttu on mõju ulatus enamikel juhtudel ebaoluline. Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väike, kuna üldsuse hulka kuuluvad isikud selliseid aineid reeglina ei kasuta ning sellest tulenevalt puudub ka kokkupuude I lisas toodud ainetega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kuna määrus (EL) nr 98/2013 kehtib pea 6 aastat, siis risk, et üldsuse hulka kuuluvad isikud on saanud teadlikumaks lõhkeainete lähteainete kasutamisest ei ole realiseerunud, on ebasoovitava kaasneva mõju osas endiselt madal. Mõju alavaldkond 3.2: mõju piiranguga hõlmatud ainete kasutajatele. Kuivõrd piiranguga hõlmatud ainete kättesaadavus puudutab üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, ei mõjuta see ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes saavad ka edaspidi kasutada määruses nimetatud aineid oma majandus- ja kutsetegevuses. Seejuures on oluline märkida, et vastav piirang on juba jõus tulenevalt määrusest (EL) nr 98/2013 ning käesoleva seadusega ei muutu ainete kättesaadavuse osa. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on pigem ebaoluline, kuna piirang ei mõjuta neid isikuid, kes vajavad neid aineid või neid aineid sisaldavaid tooteid oma majandus- või 10 kutsetegevuses. Piirang mõjutab üksnes üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes reeglina taolisi aineid või tooteid ei kasuta. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad saavad lõhkeainete lähteaineid vabalt, järgides määruses (EL) 2019/1148 sätestatud nõudeid, edasi käidelda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, kuna viimase 6 aasta jooksul ei ole tulnud infot, et ettevõtjatel või professionaalsetel kasutajatel oleks olnud probleeme vastavas sektoris tegutsemisega tingituna lõhkeainete lähteainetele kehtestatud regulatsioonist. Mõju alavaldkond 3.3: Mõju ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele, kes käitlevad lõhkeainete lähteaineid. Täpsemalt ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, peavad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 h jooksul pärast avastamist PPA-d. Professionaalsed kasutajad peavad samuti teavitama reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist PPA-d. Järeldus mõju olulisuse kohta: Kui ettevõtja teeb kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, siis on mõju osas, mis puudutab kahtlustäratavate tehingute teavitamiskohustust, pigem oluline, kuna ettevõtjal peavad sisse olema seatud asjakohased meetmed kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks. Reguleeritud lõhkeainete lähteainete vargustes ja kaotsiminekutest teavitamiskohustuse mõju, ettevõtjatele ja professionaalsetele kasutajatele on pigem madal, kuna varguste ja kaotsiminekute hulk on madal, arvestades, et 6 aasta jooksul, kui määrus (EL) 98/2013 kehtinud on, ei ole sellekohaseid teavitusi PPA-le tehtud. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus ettevõtjatele on suur, kuna ettevõtjad peavad ajas jälgima ja tuvastama kahtlustäratavaid tehinguid. Mõju avaldumise sagedus varguste ja kaotsiminekute osas nii ettevõtjatele kui ka professionaalsetele kasutajatele on madal, sest varguste ja kaotsiminekute teatisi PPA-le pole tehtud, kuid see võib olla tingitud ka sellest, et ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate teadlikkus lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuetest on madal. Kokkuvõttes jääb ettevõtjate ja professionaalsete kasutajate halduskoormus üldjoontes samaks, kuna kehtiva määruse (EL) 98/2013 kohaselt tuleb ka täna kahtlustäratavaid tehinguid kauplemiskohas tuvastada ning vargustest ja suurtest kaotsiminekutest teavitada. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ettevõtjatele kaasnevate ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem oluline, kuna tuleb teha investeeringuid seadmaks sisse asjakohased ja proportsionaalsed meetmed kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks. Mõju valdkond 3.4: mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju julgeolekule on ebaoluline, kuid see hinnang on subjektiivne. Määruse (EL) nr 98/2013 kehtimise ajal 6 aasta jooksul ei ole PPA-le tehtud kahtlustäratavate tehingute teavitusi, mis pigem on tingitud madalast teadlikkusest seoses lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangutega. Jätkuv keeld piiranguga lõhkeainete lähteainete üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks tegemisel muudab ainete väärkasutamise raskemaks. Tulenevalt eeltoodust on ka keerulisem valmistada ise lõhkeseadeldist, mida kuriteo toimepanemisel kasutada. Julgeoleku mõju hindamiseks oleks vaja teada, kui palju kuritegusid on jäänud lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse piirangu tõttu toime panemata. Teadaolevalt ei ole Eestis terrorismikuritegevus aktuaalne. Samuti on terrorismikuritegevusega seotud teave vastava määruse rakendamisega nii Eestis kui ka teistes 11 EL-i riikides piiratud ja ei ole käesoleva seaduse analüüsiks kättesaadav või sobilik käesoleva seletuskirjaga avalikuks teha. Mõju julgeolekule on keeruline käesoleva seaduse puhul hinnata. Mõju julgeolekule tuleneb määruse (EL) 2019/1148 rakendamisest kogu EL-s, ning õige ja asjakohane oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse eelnõu kontekstis, sest määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et EL liikmesriikides on mõju julgeolekule väga erinev. Eesti eeliseks võib kindlasti pidada ka väikest rahvaarvu. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on pigem ebaoluline, kuna vastupidisel juhul oleks sellekohane info teatud ulatuses avalikustatud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis väga madal terrorismikuritegevuse oht. Kavandatav muudatus 4: lõhkeainete lähteainete kättesaadavust piirava määruse (EL) 2019/1148 siseriiklik rakendamine. Mõju sihtrühm: Otsene sihtrühm on PPA kui kontaktpunkt ja TTJA, kes teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavuse nõuete osas. Väetiseseaduse § 29 kohaselt teeb väetise (sisaldab ammooniumnitraati) turustamise nõuete üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet. Põllumajandusliku tegevusega seoses määruse lisas toodud ammooniumnitraadi osas täiendavaid järelevalve kohustusi ühelegi ametiasutusele juurde ei lisata. Võrreldes kehtiva õigusega, ei ole midagi muutunud. Otsene sihtrühm on ka piiranguga lõhkeainete lähteainete hulgimüüjad, kes ka tulevikus peavad esitama majandustegevusteate. Täpne piiratud ainete ja neid sisaldavate toodete hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate arv on hetkel teadmata. Endiselt ei ole hulgimüüjate koguarvust võimalik eristada ettevõtjaid, kes tegelevad määruse (EL) 2019/1148 lisas I nimetatud ainete ja neid sisaldavate toodete müügiga. Võrreldes kehtiva õigusega võib eeldada, et hulgimüüjate koguarv 10, mida ennustati määruse (EL) nr 98/2013 rakendumise alguses, tõuseb, kuna ammooniumnitraadi lisandumisega I lisa ainete nimekirja, kvalifitseeruvad ka osad põllumajanduse ettevõtjad. Sellest tulenevalt võib piiranguga lõhkeainete lähteainete hulgimüüjate koguarv olla paarikümne ringis. Muudatused on suunatud isevalmistatud lõhkematerjaliga toimepandud terrorismikuritegude ära hoidmisele teatud ainete kättesaadavuse piiramisega, on terrorismikuriteo toimepanemise või selle toimumata jäämise tõttu kaudselt mõjutatud kogu elanikkond nii Eestis kui teistes riikides (eelkõige EL-i riikides). Järeldus mõju olulisuse kohta: Arvestades, et määrusega (EL) 2019/1148 kontaktpunkti ülesannetes uusi kohustusi juurde ei lisandu ning kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja varguste teatamise korral on PPA endiselt kontaktpunkt, siis võrreldes kehtiva õigusega neile täiendavat töökoormust ei lisandu. Kahtlustäratavatest tehingutest teatamine aitab tuvastada võimalikke lõhkeainete lähteainete väärkasutamisi ning hoida ära õigusrikkumisi. PPA hindab teavet ja edastab selle vajadusel ametiabi korras mõnele teisele pädevale riigiasutusele. Seega on mõju olulisus PPA töökorraldusele pigem ebaoluline. TTJA teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete turustamise nõuete täitmise osas jaemüügis. Ülejäänud käitlemisahela osas on järelevalve tegemise pädevuse PPA-l tulenevalt korrakaitseseaduses §-st 6. TTJA saab jaemüügis kontrollida kauplejat ehk et kas kaupleja teeb üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine või seda sisaldava toote. Kuivõrd piiranguga lõhkeainete lähteainete jaemüük on üldsuse hulka 12 kuuluvatele isikutele keelatud, siis teadaolevalt neid jaemüügis ei müüda ning mingit täiendavat töökoormust TTJA-le sellega kaasneda ei tohiks. Hulgimüüjad peavad piiranguga lõhkeainete lähteainete turul kättesaadavaks tegemise korral esitama sellekohase teate majandustegevuse registrisse. Käesoleval hetkel on osad ettevõtjad seda juba teinud. Tulevikus peavad seda tegema ka ammooniumnitraadi käitlejad sh põllumajandustootjad. Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on väga väike, kuna teadaolevalt ei ole PPA- le kahtlustäratavate tehingute, kaotsiminekute ja varguste teavitusi edastatud. Seega ka mõju avaldumise sagedus TTJA-le on väga väike, kuna täiendavate töökohustuste lisandumist ei ole toimunud ning nimetatud asutus teostab nagunii müügil olevate toodete üle järelevalvet. Mõju avaldumise sagedus hulgimüüjatele on samuti pigem väike, kuna ettevõtjaid, kes teevad piiranguga lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks, ei ole palju ning enamik neist teostab ka kaardimaksetehinguid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Arvestades, et kahtlustäratavate tehingute teatisi pole tehtud ja üldsuse hulka kuuluvatele on keelatud piiranguga lõhkeainete lähteained kättesaadavaks teha, ei kaasne ka ebasoovitavate mõjude riski PPA-le ega ka TTJA-le. Hulgimüüjatele kaasneda võiv ebasoovitavate mõjude risk, kui ettevõtjal puudub kaardimakseterminal, mis on vähetõenäoline, on ebaoluline. Üldjuhul on ka hulgimüüjatele kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk madal. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub mõju regionaalarengule. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Teavitusi kahtlustäratavatest lõhkeaine lähteainete tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest hakkab vastu võtma ning menetlema PPA. Määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et kahtlustäratavate tehingute teavitusi ei ole kuue aasta jooksul tehtud. Eeldatavasti ei kasva tulevikus teavituste arv ka hüppeliselt. Seega on kulud PPA-le pigem väikesed. Võrreldes varasemaga ei muutu ka TTJA tööülesanded. Edaspidi teostab TTJA järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis ning sellest tulenevalt on ka selle asutuse kulud pigem väikesed. Eelnõu seadusena rakendumisega ei kaasne tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu pole seotud rakendusaktidega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. a 1. veebruaril. Nimetatud kuupäeval jõustub ka määrus (EL) 2019/1148. 13 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, Põllumajandusametile, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti e- kaubanduse Liidule. Justiitsministeerium ja Maaeluministeeriumi kooskõlastasid eelnõu märkustega. Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Keemiatööstuse Liit saatis arvamuse e-kirjaga. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda kooskõlastas eelnõu märkusteta. TTJA, Põllumajandusamet, Terviseamet, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti e-kaubanduse Liit arvamust ei avaldanud. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a Seletuskirja lisa eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel. 14 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 4 § 1 p-des 3 ja 5 on lisaks lähteainele ka aineid sisaldav Selgitatud. (KemS § 15 lg segu, kuid p-s 4 ei ole, on see sisuline vajalik? Erinevus on tingitud sellest, et eesmärk on 6) tagada parem õigusselgus määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel. Punkt 4 käsitleb tarneahelas osalevate ettevõtjate teavitamiskohustust, mis on uue kohustusena määruses (EL) 2019/1148, kehtivas määruses (EL) nr 98/2013 sellist kohustust ei ole. Kuna tegemist ei ole punkti ulatusliku Arvestatud. Eelnõu § 1 p 7 ümberkujundamisega, soovitame kasutada Eelnõus on vastav muudatus sisse viidud. (KemS § 34 p muutmisvormelit täiendatakse pärast sõnu – paragrahvi 34 3) punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „hädaolukorra lahendamise plaan“ sõnadega „ja tagada avalikkuse teavitamine, et igaühel oleks võimalus avaldada aegsasti arvamust plaani koostamisel või oluliste muudatuste tegemisel“. 1 Eelnõu § 1 p 8 Seaduses on nõukogu määrus, kuid uus määrus on Euroopa Arvestatud. (KemS § 36) Parlamendi ja nõukogu. Seega vajalik täiendada asendatavat Eelnõu punktides 8 ja 9 on asendatava ja ja asendajat tekstiosa. Sama märkus p 9. asendaja tekstiosa muudetud. Muutmisvormelis peab olema paragrahvi 38 lõike 4 punktis Eelnõu § 1 p 9 Arvestatud. 4 … Sama viga parandada seletuskirja osa 3. „Eelnõu sisu (KemS § 38 lg 4 ja võrdlev analüüs“ punkti 9 selgituse juures. Eelnõu punktis 4 ja seletuskirja punktis 9 p 4) on muudatused sisse viidud. Arvestatud. Järgitud ei ole „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhendi“ (vt link Normitehnika käsiraamatus § 20 Eelnõus on arvestatud Normitehnika kommentaaris 2) nõudeid, nt juhendi punkte 3 ja 6. käsiraamatu juhendi punktides 3 ja 6 sätestatut seaduseelnõu kohustuslike elementide osas ning juurde on lisatud märge eelnõu teksti ning algatamise kuupäeva ja algataja või algataja esindaja kohta. Palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu Arvestatud. koostajatele edastatud Word-dokumendis e-kirja teel. Eelnõus on vastavad muudatused sisse viidud. 2 Seletuskirja osa 3. lõigu viimases lauses (lk 1) on väiksem kui 1 % Arvestatud. 1. alaosa 1.1. massiprotsenti, peab olema väiksem kui 1 massiprotsent. Seletuskirjas on asendatud tekstiosa Sisukokkuvõte“ „väiksem kui 1 % massiprotsenti“ tekstiosaga „väiksem kui 1 massiprotsent“. Seletuskirja osa Arvestatud. 1. lõigus (lk 1) öeldakse: „Määrusega (EL) 2019/1148 1. alaosa 1.1. tunnistatakse alates 01.01.2021 kehtetuks Euroopa Seletuskirjas on ajaline määratlus Sisukokkuvõte“ Parlamendi ja nõukogu määrus nr 98/2013, … - eelnõu on parandatud. kavandatav jõustuma 01.02.2021 ning määruse art 22. järgi: Määrus (EL) nr 98/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1.veebruarist 2021. Seletuskirja osa Palume parandada punkti 10 selgitust, tegemist on seosetu Arvestatud. 3. „Eelnõu sisu lausega. ja võrdlev Lause on sõnastatud järgmiselt - KemS analüüs“ olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses (EL) 2019/1148 sätestatud nõuetega ei tehta, kuna muudetakse valdavalt tekstiosasid, mis käsitlevad määruste pealkirjasid. Seletuskirja Palume seletuskirja sisukokkuvõtte osa viia vastavusse hea Arvestatud. mõjude õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § märkused 41 lg-ga 2. Selle kohaselt kirjeldatakse seletuskirja esimeses Seletuskirja sisukokkuvõte viidi vastavusse alaosas „Sisukokkuvõte” kokkuvõtlikult, viitamata HÕNTE § 41 lg-ga 2. Sisukokkuvõtte ja konkreetsele sättele, kasutamata erialakeelt ja lühendeid, seaduse eesmärgi peatükid struktuureriti kavandatava regulatsiooni või muudatuse sisu ja ümber. 3 põhjendatakse selle vajalikkust, sh nimetatakse lahendatav küsimus ja selle seos kehtiva õigusega, eesmärk ning lahendusettepanek ja selle mõju. Esialgsel hinnangul saaks HÕNTE nõuetele vastava sissejuhatava teksti tuletada pigem infost, mis praegu on liigitatud seletuskirja punkti „Seaduse eesmärk“ ja kus esitatud tekst oleks ehk lühendatud ja kohendatud kujul sobilik esitada sisukokkuvõttena. Arvukad viited EL õigusaktidele tuleks valdavalt kajastada alaosas „Märkused“ (SK p 1.3., vt ka HÕNTE § 41 lg 4 p 2). Seletuskiri ei maininud asjaolu, et enne eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja esitamist väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) ja kontseptsiooni ei koostatud (HÕNTE § 42 lg 2). Seletuskirja märkuste osa täiendati Selle kohta tuleb esitada põhjendus ning viidata põhjendusega, miks VTK-d ei koostatud. asjakohasele VTK mittekoostamise täpsele erandile (HÕNTE § 1 lg 2). Arvestatud. Kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks vastuvõetava õigusaktiga, on vajalik viidata Euroopa Euroopa Komisjoni poolt koostatud Komisjoni koostatud mõjude analüüsile, kui selline koostati mõjuanalüüsile on viide lisatud punktis 1.3. ning Eesti poolt läbirääkimiste käigus antud Eesti koostatud seisukohtadele määruse mõjuhinnangutele juhul, kui see on asjakohane. eelnõu kohta ei ole asjakohane viidata ning seda viidet ei lisatud. 4 Palume kavandatava muudatuse 1 mõju kirjelduse juurde Arvestatud. lisada hinnang, kuivõrd vajavad internetipõhised Seletuskirja on täiendatud. kauplemiskohad kohanemist või kas neil võib tekkida Internetipõhistele kauplemiskohtadele raskusi asjakohaste meetmete sisseseadmisega. Teisisõnu, koostatakse juhend, kuidas tuvastada kui see osutub keeruliseks ja aeganõudvaks, siis kas üheks lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavaid lahenduseks võiks olla sellistel kauplemiskohtadel ka tehinguid, et neil oleks lihtsam sisse seada lõhkeainete lähteainetega kauplemine üldse lõpetada. Sel asjakohased meetmed. Juhul, kui osa juhul tuleks aga hinnata, kuivõrd keeruline võib internetipõhiseid kauplemiskohti tunnetab kauplemiskohtade jaoks olla selliste ainetega kauplemine nõuete täitmist liigse kohustusena, võivad lõpetada ja kas sellisel otsusel võivad nende jaoks olla nad lõpetada reguleeritud lõhkeainete mingid majanduslikud tagajärjed. Eelduslikult võiks lähteainete vahendamise. Vahendamise lõhkeainete lähteainete vahendamine moodustada aga lõpetamise tõenäosus on eelduslikult siiski väikese osa nende tegevusest, mistõttu ei oleks see mõju madal, kuna internetipõhised märkimisväärne. Ühtlasi palume vältida mõju „keskmiseks“ kauplemiskohad saavad ise valida, millised hindamist ning kasutada selles kontekstis vaid määratlust asjakohased meetmed nad kasutusele ebaoluline/oluline mõju. Sellise määratluseni jõudmiseks võtavad ja lõppvastutus jääb siiski müüjale, tuleb aga kasutada mõjukriteeriumite põhist hindamist, kes reguleeritud lõhkeainete lähteainet milleks on mõju sihtrühma suuruse, mõju avaldumise internetikeskkonnas müüb. Reguleeritud sageduse, mõjuga kohanemise vajaduse ehk ulatuse ja lõhkeainete lähteaine näol on tegemist väga ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hindamine, kus piiratud ainete, segude ja toodete tõepoolest võib kriteeriumi hinnata kolmesel skaalal gruppidega ning nende osakaal kõikidest (väike/keskmine/suur) tuginedes tõenduspõhistele pakutavatest toodetest on marginaalne andmetele. Samuti juhime tähelepanu, et mõju sageduse veebiplatvormide poolt pakutavate hindamisel tuleb arvestada mitte sihtrühma arvukusega, toodetega. vaid selle sihtrühma mõjuga kokkupuute sagedusega, mille aluseks on pigem see, kuivõrd sageli puutuvad kokku Mõju hindamise osa on muudetud ja teadaolevad lõhkeainete lähteaineid vahendusteenusena lähtutud määratlusest oluline/ebaoluline. pakkuvad internetipõhised kauplemiskohad, mis ilmselt 5 vahendavad ka muid kõikvõimalikke kaupu, just selliste Mõju sageduse hindamise osa muudeti ja ainete vahendamisega. aluseks võeti sihrühma mõju kokkupuute sagedusega. Arvestatud. Kavandatava muudatuse 2 mõju olulisuse järelduse lõigus on mõju riigiasutuste töökoormusele hinnatud pigem Seletuskirja muudetud. Kavandatava keskmiseks. Palume lähtuda eelmises märkuses toodud muudatuse mõju 2 olulisus riigiasutuste infost mõju olulisuse hindamiseks. töökorraldusele on pigem ebaoluline, kuna üksnes kord aastas tuleb korraldada teadlikkuse tõstmise üritusi ning selle ettevalmistusele kuluv aeg aasta lõikes ei ole väga mahukas. Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa jaotis kasutab kahte paralleelset terminit mõjude struktureerimisel: kavandatav muudatus (1 Mõju valdkondade struktuur muudetud ja 2) ning seejärel ilmselt sama jaotist silmas pidades mõju ühesuguseks. valdkond (3-5). Soovitame jääda kindlaks ühele terminile, mis paremini iseloomustab käsitletavat mõju. Mõju põhivaldkondi on HÕNTE kohaselt kuus (vt § 46 lg 1). Seletuskirjast ei nähtunud ettevõtjate ja professionaalsete Mittearvestatud ja selgitatud. kasutajate arv, kes käitlevad lõhkeaineid. Lisatud oli, et Hulgimüüjate ja professionaalsete täpne piiratud ainete ja neid sisaldavate toodete kasutajate arvu on keeruline prognoosida, hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate arv on hetkel teadmata. kuid tegeleme paralleelselt Kas sellise info puudumist ei tuleks hinnata täiendava teavitustegevusega, et ettevõtjad ja 6 riskina, kuna ühtepidi on sellistel ettevõtjatel juba täna professionaalsed kasutajad, kes täna veel ei kohustus esitada majandustegevusteade ning informeerida ole määrusest tulenevatest kohusutest ka kahtlustäratavatest tehingutest, samas kui andmete teadlikud, saaksid teadlikuks. Käesoleva lünklikkus võib raskendada järelevalve tööd võimalike seisuga on majandustegevuse registris on tegematajätmiste kontrollimisel? Kuna aga edaspidi peavad majandustegevuse teate esitanud 10 samamoodi toimima hakkama ka põllumajandustootjad, siis lõhkeainete lähteainete hulgimüüjat. tuleks seletuskirjas anda hinnang selliste tootjate arvule, kes Põllumajandustootjad, kes teevad neid nõudeid edaspidi täitma peavad hakkama ning ühtlasi kättesaadavaks vastava massiprotsendiga ka neile avalduvatele mõjudele mõjukriteeriumite kaudu. ammooniumnitraati, peavad juba ka täna EL määruse nr 98/2013 nõudeid täitma. Erinevus veebruarist asenduva määrusega seisneb selles, et ammooniumnitraadi kättesaadavaks tegemisele kehtestatakse täiendav piirang. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi seletuskirjas on hulgimüüjate probleemina esile toodud sularahata Arvestatud. arveldamise keeld, siis ei tohiks seda arvestada käesoleva Sularahata arvestamise keelu osa on eelnõu mõjuna, mida hinnata, kuna vastav nõue on sellele mõjude hinnangust eemaldatud. sihtrühmale kehtinud juba varasemast ning ka seletuskirja koostajate väitel ei ole selles osas võrreldes kehtiva õigusega midagi muutunud. Palume kontrollida, kas mõju valdkond 5 ei ole juba Arvestatud. sisuliselt kaetud seletuskirja mõjude punktiga 3.4? Kui olemuslikult on tegu sama sihtrühma ja sama mõju Mõju valdkonnad 3.4 ja 5 ühendatud ning tõstetud kokku punkti 3.4. 7 valdkonnaga, siis tuleks kahes eraldi punktis asuv info konsolideerida. Seletuskirjas tuleb esitada ka koondhinnang ettevõtjatele (ja Arvestatud. füüsilistele isikutele) avalduva halduskoormuse kohta, hinnates, kas muudatuste tulemusena see kasvab, kahaneb Kavandatava muudatuse alapunkti 3.3 on või jääb samaks. Kui esineb erisusi sihtrühma lõikes, tuleks täiendatud ettevõtjate ja füüsiliste isikute ka need välja tuua. halduskoormuse osas. Maaeluministeerium Eelnõu 1. Ebaselgeks jääb, milline järelevalveasutus kontrollib Arvestatud. põllumajandusliku tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148, lõhkeainete Seletuskirja täiendatud. lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, artiklites 5–9 Vaatamata sellele, et määruses (EL) sätestatud nõuete täitmist. Seletuskirja järgi jätkab hetkel 2019/1148 on toodud mõistena kehtiva õiguse kohaselt ning ka tulevikus riikliku põllumajanduslik tegevus, siis lõhkeainete kontaktpunktina Politsei- ja Piirivalveamet, kellele tuleb teada anda kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest lähteainete puhul ei eristata lähteaineid, sh ja vargustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet isegi juhul, kui on tegemist teeb järelevalvet määruse (EL) nr 2019/1148 kohaselt ammooniumnitraadiga, mille peamine piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise kasutusotstarve on väetised. Käsitleme üle jaemüügis. lõhkeainete lähteaineid nii nagu määruse Samuti märgitakse, et kuna Terviseamet teeb järelevalvet (EL) 2019/1148 lisades I ja II toodud on. REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, Põllumajandusliku tegevusega seoses importijale ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja määruse lisas toodud ammooniumnitraadi nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise osas täiendavaid järelevalve kohustusi üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis, ühelegi ametiasutusele ei panda. siis on sellega (edaspidi) hõlmatud ka järelevalve tegemise kohustus määruse (EL) nr 2019/1148 nõuete täitmise üle. 8 Väetiseseaduse § 29 kohaselt teeb väetise turustamise nõuete üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet. Veeseaduse kohaselt on väetise kasutamisega seonduvad nõuded käsitatavad põllumajanduslike keskkonnanõuetena ja sama seaduse § 250 lõike 2 kohaselt teeb keskkonnanõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Palume võimaluse korral täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega ka määruse (EL) nr 2019/1148 alusel põllumajandusliku tegevuse korral lõhkeaine lähteaine kasutamise järelevalve teostamise pädevuse osas. Seletuskiri 2. Seletuskirjast ei nähtu, kas eelnõuga kavandatavate Selgitatud. muudatuste väljatöötamisse kaasati või kavandatavatest Alates 2014. a septembrist kehtiv määrus muudatustest teavitati ka neid põllumajandusvaldkonna (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete huvigruppe ja ettevõtjaid, kes ettevõtjana või turustamise ja kasutamise kohta, mida professionaalse kasutajana tegelevad reguleeritud lõhkeaine alates 1. veebruarist 2021. a. asendab lähteainega (kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisega). Nii ei ole selge, kas määrus (EL) 2019/1148, on üldjoontes nimetatud isikud on teadlikud esmalt määruse (EL) nr sama sisuga. Seega määruse (EL) 2019/1148 rakendumisega 1. veebruaril 2021 kaasnevast 2019/1148 näol ei ole tegemist uue keelust teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele õigusaktiga. Kõrge lämmastikusisaldusega kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid ning ammooniumnitraadile kohaldusid ja samuti nimetatud määrusega kehtestatud täiendavatest kohalduvad ka praegu määruse (EL) nr kohustustest (tarneahela teavitamine). 98/2013 nõuded. Ainuke oluline erinevus Jõustuvast keelust etteulatuvalt mitteteadmine võib kõrge lämmastikusisaldusega ettevõtjatele kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi, kuna nad ammooniumnitraadi osas on see, et ei jõua olemasolevaid varusid tähtpäeva saabumise ajaks määruse (EL) nr 98/2013 kohaselt asub ta lõpuni turustada ning ettevõtjad võivad olla soetanud ka II lisas ning määrusega (EL) 2019/1148 uusi varusid. Siinjuures palume analüüsida ja eelnõu viiakse ta I lisasse. I lisas on ained, mida ei vajaduse korral täiendada rakendussättega selle kohta, tohi üldsusele kättesaadavaks teha või tohib kuidas peab käituma ettevõtja, kellel on 1. veebruari 2021 9 seisuga turustamata jäänud kõrge lämmastikusisaldusega teha, aga üksnes loa alusel ning tuleb ammooniumnitraatväetise laovarud. teavitada riiklikku kontaktpunkti kahtlustäratavast tehingust, vargusest ja olulisest kaotsiminekust. II lisas on ained, mida tohib üldsusele kättesaadavaks teha, kuid mille kahtlustäratavast tehingust, vargusest ja olulisest kaotsiminekust tuleb samuti kontaktpunkti teavitada. Meile teadaolevalt on kõrgema lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi peamised kasutajad põllumehed ja põllumajandusettevõtted, kes määruse mõistes klassifitseeruvad professionaalseteks kasutajateks, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või osaajaga põllumajandusliku tegevusega. Konsulteerisime selles osas ka väetiste tootja Baltic Agro AS-ga ning sellest tulenevalt ei tohiks olla probleem soetatud ammooniumnitraadi varude turustamisega, kuna põllumajandussektoris võib eelnimetatud ammooniumnitraati edasi kasutada. Täiendavalt lisame, et teavitame lõhkeainete lähteainete sh ka väetise 10 käitlejaid uue määruse täiendatud nõuetest novembris - detsembris 2020.a. Eesti Eelnõu Probleem H2SO4-ga nimekiri I piirab 15%, kuid Selgitatud. Keemiatööstuse avalikusele, ehitusmaterjalide poed, e-poed, akuhapped Ettevõtete Liit 30 %. Auto akud ? Lõpetatakse ära? Kui keelate, tuleb Akud kvalifitseeruvad määruse (EL) teavitus teha kiirkorras või ikkagi teete loasüsteemi ja loote 2019/1148 kohaselt toodeteks ning neile raamistiku? Kui suurtest kogustest on jutt ja kas määruse nõuded ei kohaldu. Akuhapete ehitusmaterjalide poode ja e-poode olete teavitanud? osas teavitame puudutatud sektoreid kõnesoleva määruse nõuetest. 11 Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada lõhkeainete lähteainete kasutamine selleks ettenähtud otstarbel, sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdne kohtlemine ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumine EL siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, mis käsitleb lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist. Määrusega (EL) 2019/1148 ette nähtud muudatused peavad tagama, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse eesmärgipäraselt ja sektoris tegutsevaid ettevõtteid koheldakse kõikides liikmesriikides võrdselt. Määruse olulisemad muudatused: - kohustatakse ettevõtjaid teavitama kogu tarneahela ulatuses lõhkeainete lähteainete käitlemisele kehtestatud nõuetest; - täiendatakse müügiaegse kontrolli ning kahtlustäratavate tehingute, varguste ja kaotsiminekutest teavitamise nõudeid; - rangemad nõuded on kehtestatud isikute taustakontrollile, kes soovivad lõhkeainete lähteaineid soetada; - edaspidi peab liikmesriik panustama korrapäraselt sektori teadlikkuse tõstmisesse ja korraldama sellekohaseid üritusi iga aasta, arvestades sektori eripära lõhkeainete lähteainete käitlemisel. Samuti tehakse kemikaaliseaduses kaks määrusega (EL) 2019/1148 mitteseonduvat muudatust tingituna Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest nr 2020/2117 C(2020) 2438. Rikkumismenetluse käigus heideti Eestile ette, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2012/18/EL) ülevõtmisel kemikaaliseadusega esinesid 2015. aastal puudused. KemS-st muudetakse ja täiendatakse osas, mis puudutab kohustusliku dokumendi koostamist ja uuendamist ning avalikkuse kaasamist seoses A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamise või oluliste muudatuste tegemise osas.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel