Priit Lepasepp Teie 13.08.2020
Sunly Wind OÜ Meie 30.11.2020 nr 15-1/1948-9
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekule
Austatud härra Lepasepp
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute ja nendele lisaselgituste esitamise eest.
Rahandusministeerium teavitas oma 07.09.2020 kirjaga nr 15-1/1948-8, et oluline on oodata
ära kogu võimalik sisend ning seejärel koostöös nii mereala planeeringu
eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega esitatud ettepanekuid põhjalikult kaaluda
ja tasakaalustatud lahendus leida. Teie poolt esitatud seisukohad läbi kaalutud ja saadame
Teile oma seisukohad.
1. Toote oma kirjas välja mitmeid selgitusi, miks vaatekoridoride teema vajab mereala
planeeringus täpsemat käsitlust. Viitate, et praegusel hetkel puudub metoodika, mille
alusel on võimalik edaspidi vaatekoridore määrata. Jääte oma seisukoha juurde, et
vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus.
Selgitame, et antud teemal on mereala planeeringule esitanud mitmed huvigrupid erinevaid
ettepanekuid (k.a Saaremaa vald). Muuhulgas erinevate huvigruppide ettepanekutest
ajendatult on Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga tellinud töö „Meretuuleparkide arendamise
edendamiseks visuaalsete mõjude hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjali
väljatöötamine“. Töös analüüsitakse ka vastavat rahvusvahelist praktikat ning selle
tulemusena valmivad metoodilised soovitused visuaalsete mõjude (sh visualiseeringute
koostamiseks) hindamiseks planeeringu elluviimise etapis. Metoodiliste soovituste
koostamisse on kaasatud ekspert, kes omab pika-ajalist tuuleparkide visuaalse mõju
hindamise kogemust Šotimaal. Käesoleva aasta lõpus vaadatakse mereala planeeringus
visuaalsete mõjude teemakäsitlus üle arvestades tellitud töö tulemusi (sh ka vaatekoridori
temaatika), vajadusel täpsustatakse lahendust. Visuaalsete mõjude osas koostatud töö
tulemusi tutvustatakse protsessi osapooltele järgmise aasta alguses, eeldatavasti jaanuaris.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Juhtisite tähelepanu keskkonnamõjude hindamise lähenemisele, kus ei ole selgelt välja
toodud, millise tehnoloogia mõju on hinnatud. Lisasite, et planeering ei täpsusta, kui
suuri tuulikuid see käsitleb, mis, arvestades tuuleenergia tehnoloogia kiiret arengut, on
tervitatav. Kahjuks ei saa KSH aga selliselt mõjusid adekvaatselt hinnata, mis
tähendab, et mereala planeeringus on tuuleparkide mõju hindamata. Oma selgitustes
tõite välja viiteid mõjude hindamise aruandele.
Rahandusministeerium ei nõustu väitega, et mereala planeeringus on tuuleparkide mõju
hindamata, kuna ära ei ole defineeritud tuulikute parameetrid. Mereala planeeringu
koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast olemasolevast teadmisest –
kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu merealal juba läbiviidud
uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel koostatud täiendavad
analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale. Sellisel hulgal
alusuuringuid/analüüse ei ole varasemalt strateegilise hindamise käigus tehtud.
Mõjuhindamisel on hinnangute andmisel tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale
ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale, sh arvestatud on ka
tehnoloogia arenguid.
Ka väide, et mereala planeering ei ole lähtunud eeldatavast tehnoloogilisest lahendusest on
väär. Tuuleenergia arendusalade asukohavalik on toimunud metoodiliselt täpse ja läbipaistva
protsessi alusel. Mereala planeeringus on ära toodud alade asukohad, käsitletud
vundamenditüüpi, antud alade realiseerimise piirmäär 70% ja ka alade pindala. Seega on
sisulise lahenduse aluseks olnud konkreetne stsenaarium.
Viitasite visuaalse mõju hinnangu osale, kus on viidatud uuringule, mis käsitleb kuni 137 m
tuulikut. Selgitame, et tegemist on ühe teadusartikliga, kus on väga hästi selgitatud, milline
võib olla visuaalne taju. Kuid visuaalse mõju hinnang ei põhine ainult sellele teadusartiklile
ja selle põhjal ei ole leevendusmeetmeid määratud. Selguse huvides täpsustame
planeeringulahendust ja mõjude hindamise aruannet, et stsenaarium paremini esitletud oleks,
sh lisame tuulikute gabariidid.
Täname Teid meile edastatud avalikult kasutatava uuringute andmebaasi viite eest, kuid
märgime, et meretuuleparkide konkreetseid visuaalseid mõjusid käsitlesid nendest uuringutest
vaid osad. Nagu andmebaasist näha on, on mitmeid uuringuid lisandunud just 2020.aastal,
tegemist on pidevalt areneva teemavaldkonnaga.
3. Juhtisite tähelepanu, et planeering koostatakse pikaks ajaks ning meie tänane
argumentatsioon, et kui hetkel pole hoonestusluba väljastatud, siis seda ka ei tule, ei
ole õige. Planeeringus on kajastatud ning juurde lisatud mitmeid kaableid, sh
planeerimisalast väljaspool asuvaid kaableid, mille rajamises puudub 100%-line
kindlus, ometigi on nende võimalikkus visualiseeritud. Palusite kohelda siin kõiki
osapooli võrdselt, iseäranis kuna Hiiu merealal on menetluses hoonestusloa taotluseid,
ning kajastada ka Sunly Wind OÜ poolt varasemates kirjades esile toodud võimalikke
võrgukoridore.
Esmalt ei ole Rahandusministeerium Teie poolt toodut väitnud. Toome välja, et oma
vastuskirjas selgitasime järgmist: hoonestusloa taotlusi on võimalik Hiiu merealale esitada,
kuid taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hetkel ei ole Hiiu
merealal mitte ühtegi hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud, sh taotluste
2
menetlust ei ole veel ka algatatud. Teie poolt välja toodud tõlgendus meie vastusest on väär.
Hoonestuslubade menetlust reguleerib veeseadus ja hoonestuslubade menetlemisel lähtutakse
selles toodud nõuetest.
Selgitame uuesti, et mereala planeering, strateegilise riikliku tasandi ruumilise
arengudokumendina, reeglina ei määra perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete
konkreetseid ruumilisi asukohti. Planeeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et
pole teada tulevikus kõikvõimalike kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud
asukohad, pole otstarbekas kaablite ja torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid
hoonestusloa etapi jaoks tingimuste määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub
hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala planeeringus
määratud tingimusi. Konkreetse asukoha leidmine hoonestusloa etapis, arvestades
mereplaneeringu tingimusi, ei ole tingimata mereala planeeringut muutev tegevus.
Eelpool toodust erandiks on mereala planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika alade
põhimõttelised ühenduskoridorid, kuna tuulenergeetika teema on uutest merekasutustest
ainuke, mille puhul sõltub otseselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade osas
planeeringu elluviidavus mh tehnovõrkude lahendusest ning seeläbi aitab täita Eesti riigi
taastuvenergeetika alaseid eesmärke. Seetõttu oleme seda teemat lahendanud kõikidest teistest
kaablitest ja torujuhtmetest erinevalt ning on ka mereala planeeringus neid võimalikke
koridore visualiseeritud.
Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringuga Hiiu maakonnaga piirnevat mereala
planeerida ei saa, kuna nimetatud mereala ei asu Eesti mereala planeeringualal. Käesoleva
planeeringu menetluses saame kaaluda vaid ettepanekuid, mis puudutavad koostatava
planeeringu alal toimuvaid tegevusi ja tegevusi, mida on võimalik tervikuna ellu viia.
Kokkuvõttes Hiiumaast ida pool paiknevale merealale on määratud kaablite rajamiseks
tingimused, mida tuleb edaspidi arvestada.
Oleme kõiki ettepanekute esitajaid ja tuuleenergeetika arendajate huvigrupi esindajaid
kohelnud võrdselt. Sarnased vastused kaablite teemal on läinud kõigile osapooltele. Lähtudes
eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
4. Soovisite saada selgitust küsimusele, millise organisatsiooni ettepanekul või millistel
kaalutlustel on planeeringust eemaldatud seal esialgses versioonis olnud
energiatootmise ruumilised prioriteedid (sh tuuleenergeetika arendamine).
Selgitame, et mereala planeeringu eskiislahenduses kajastunud ruumilised prioriteedid
valdkondade lõikes olid planeeringu põhilahenduse väljatöötamise aluseks. Eskiislahendus
kajastas ka olemasolevat olukorda, mida ei kehtestata, ja seega on põhilahendus
eskiislahenduse edasiarendus. Prioriteetide alusel vormusid suunised ja tingimused ning
mereala üldine ruumiline jaotus. Prioriteetide üldistus kajastub Eesti mereala pikaajalises
tulevikuvisioonis ja ruumilise arengu põhimõtetes. Tulevikuvisioon toob välja vajaduse
soosida säästva sinimajanduse kasvu, mille oluliseks osaks on ka tuuleenergeetika.
Eskiislahenduses olnud energiatootmise ruumilised prioriteedid kajastuvad täpsemalt ptk
5.6.1 taastuvenergeetika suunistena.
Peame kahetsusväärseks, et peate mereala planeeringut meretuuleenergeetika arengut
pärssivaks. Leiame, et mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamisele pööratud tõsist
3
tähelepanu, tehtud eraldi selle teemaga palju sisulist tööd ning üritatakse leida kõiki osapooli
rahuldav tasakaalustatud lahendus. Eraldi märgime, et Rahandusministeeriumil on kohustus
täita PlanS olemuslikult kõige tähtsamat ülesannet ja erinevaid huve ning vajadusi arvestavalt
mereruumi kasutust kavandada, seega ei ole parimagi tahtmise juures võimalik ainult
tuuleenergeetika vajadustega arvestamine planeeringu lahenduses.
5. Toote välja, et juba praeguses protsessis tuleks otsustada, milline peab olema soovitud
korrapärane üldpilt ehk tuulikute paigutus ja omavahelised kaugused. Viitate
tingimustele 11b (visuaalsed mõjud) ja 11c (müra mõjude hindamine).
Nagu eelnevates punktides märgitud, on planeeringulahendus ja mõjude hindamise materjalid
(sh visuaalsete mõjude tingimused ja tuuleenergeetika tehnoloogiline stsenaariumi selgem
väljatoomine) täpsustamisel. Me ei saa nõustuda väitega, et tuulikute paigutuse ja
omavaheliste kauguste määramata jätmine on planeerimisotsuste tulevikku lükkamine.
Strateegiline planeering annab suuniste ja tingimuste näol juhtnöörid ja üldised põhimõtted
arenduste elluviimiseks. Tuulikute konkreetse paigutuse kindlaks määramine oleks arendusi
liialt pärssiv ja ei jätaks mingit ruumi innovatsioonile, tehnoloogilisele progressile. Nagu te
ise ka oma kirjas viitate, siis on vajalik arvestada ka innovatsiooniga ja mitte planeerida nn
ajaloolisi tuulikuid.
Juhime tähelepanu, et Riigikohus on selgitanud Hiiu mereplaneeringu lahendis, et otsustajal
pidi planeerimismenetluse tulemusena kujunema veendumus, et planeeringuga kindlaks
määratavad võimalikud tuuleenergia tootmise alad sobivad põhimõtteliselt, s.t vähemalt
teatavate tingimuste täitmisel, tuuleenergia tootmiseks ning et paremaid alternatiive pole,
arvestades mh keskkonnamõju strateegilise hindamise raames välja toodud
keskkonnakaalutlusi. Tänaseks on planeeringuga tegelenud väga laiapõhjalisel meeskonnal
selline veendumus kujunenud planeeringus kajastatud tuuleenergeetika arendusalade osas.
Lähtudes eeltoodust ei ole nii detailne lahendus põhjendatud, sektori arengut toetav ega
strateegilise planeeringu ülesanne. Seega ei ole võimalik Teie ettepanekut arvestada.
6. Palusite tuua välja kaalumisel olevad looduskaitse alad planeeringu kaardil ja
kajastada ka planeeringu seletuskirjas. Samuti palusite tuua viide metoodikale, millest
lähtudes pädev asutus laiendab looduskaitsealade piire.
Selgitame, et tegemist on viitega käimasolevale projektile ja otsust looduskaitseala
moodustamiseks tänasel hetkel tehtud ei ole. Nagu mõjude hindamise aruandes toodud, siis
alates 2019. aastast on käivitatud projekt „Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti
majandusvööndis“ (kestvus 2019–2020, läbiviija TÜ Eesti Mereinstituut). Projekti käigus
koondatakse olemasolev informatsioon Eesti majandusvööndi loodusväärtuste leviku kohta
varasematest uuringutest (NEMA jt), viiakse läbi täiendavad uuringud kahel valitud
uurimisalal (elupaikade modelleerimise alusel kõige potentsiaalsemad väärtuslike elupaikade
asukohad majandusvööndis). Juhul kui tuvastatakse kaitset vajavate loodusväärtuste
(merepõhja elupaigad, kala- ja linnuliigid) olemasolu ja ohustatus, tehakse põhjendatud
ettepanek mereala kaitse alla võtmiseks. Aladena on analüüsi all kogu Eesti majandusvöönd,
seega on toodud tekstis välja võimalik kattuvus.
4
Mereala planeeringu kaardil kajastatakse kehtestatavat ruumiinfot, mis on sündinud
planeeringuprotsessi tulemusena. Kaardirakenduses kajastub ka planeeringu alusinfo, kus
muuhulgas sisaldub EELISe andmebaasist pärinev projekteeritavate kaitsealade kiht.
Kaalumisel olevate looduskaitsealade osas puudub ruumiinfo, sest sisulisi otsuseid kaitseala
moodustamiseks ei ole veel langetatud. Looduskaitsealade moodustamisega mereala
planeering ei tegele, uute objektide moodustamine toimub õigusaktides sätestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
5