Sissetulev kiriAvalik
Pöördumine
Riigikohus · 2. detsember 2024
- Viit
- 7-7/24-570-1
- Registreeritud
- 2. detsember 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigikogu Kantselei, õigus- ja analüüsiosakond
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 7 Juhtimine
- Sari
- 7-7 Riigikohtu esimehe kirjavahetus
- Toimik
- 7-7/2024
- Vastutaja
- Karin Leichter-Tammisto (Riigikohus, Juhtkond)
- Lahendamise tähtaeg
- 10. detsember 2024
Sisu (failidest)
Saatja: Tiina Kuusmann <[email protected]>
Saaja: Liina Reisberg, Info
Teema: Euroopa Parlamendiuuringute ja -dokumentatsiooni Keskuse küsimused
Tere
Euroopa Parlamendiuuringute ja -dokumentatsiooni Keskuse (ingl European Centre for Parliamentary Research and Documentation<https://ecprd.secure.europarl.europa.eu/ecprd/public/page/about>) kaudu on esitatud teiste Euroopa riikide parlamentide kõrval ka Eesti parlamendile – Riigikogule küsimus, mis puudutab riigi kõrgema kohtu ja põhiseaduskohtu poolt oma kohtukolleegiumide isikkoosseisu määramist konkreetse kohtuasja lahendamiseks.
Täpsemalt on esitatud selle teema kohta kaks küsimust:
1. Kelle pädevuses on määrata ära see, millised konkreetsed kõrgeima kohtu kohtunikud või kohtunike kogu konkreetset kohtuasja menetlevad?
2. Juhul kui kohtunikke ei määrata kohtuasja menetlema juhuslikkuse alusel (nt liisuheitmise teel), siis millistest asjaoludest (nt töökoormus, spetsialiseerumine, roteerumine ) lähtudes otsustatakse, milline konkreetne kohtunik teatud kohtuasja menetlemises osaleb?
Esimesele küsimusele saab vastata kohtute seaduses, kohtumenetluse seadustikes (HKMS, KrMS, TsMS, VTMS, PSJKS) ja Riigikohtu kodukorras reguleeritule viidates. Ent teise küsimuse puhul õigusaktid selget vastust ei anna, tegemist Riigikohtu isekorraldusõiguse ja praktika küsimusega. Sellest tulenevalt esitan paar täpsustavat küsimust:
1. Riigikohtu kodukorra punkti 35 järgi määrab kolleegiumi esimees juhuslikkuse põhimõttest lähtuvalt kohtuasja menetlusse võtmise otsustava ja asja menetleva kohtukoosseisu, sh eesistuja- ja ettekandja määramise. Kas juhuslikkus tähendab siinjuures liisuheitmist või on Riigikohtul kasutada teatud tehniline lahendus (nt arvutiprogramm) või muu viis, mis juhuslikkuse põhimõttest lähtudes kohtuasju kolleegiumi kohtunike vahel jagab?
2. Millistest põhimõtetest (nt töökoormus, spetsialiseerumine, roteerumine ) lähtudes määratakse erikogusse kohtunikud asjasse puutuvatest kolleegiumidest?
Oleksin Teile tänulik kui saaksite küsimustele vastata hiljemalt 10. detsembriks 2024.
Lugupidamisega
Tiina Kuusmann
Õigus- ja analüüsiosakonna nõunik
Riigikogu Kantselei
T: 631 6368
E: [email protected]<mailto:[email protected]>