dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Riigikohus · 19. november 2024
Viit
8-1/24-548-1
Registreeritud
19. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Asjaajamine
Sari
8-1 Kantselei kirjavahetus kodanike ja asutustega
Toimik
8-1/2024
Vastutaja
Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎6-102403042406747 18.11.2024 Väljaminev kiri.asice733 KB

Sisu (failidest)

Kristina Kallas Teie nr Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 19.08.2024 nr 6-10/240304/2404668 Ettepanek stipendiumitaotluste esitamist puudutava määruse kohta Lugupeetud haridus- ja teadusminister Tänan, et selgitasite haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teist lauset. Selles lauses on öeldud, et „õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi“. Leian, et haridus- ja teadusministril ei ole õigust määrusega stipendiumitaotluste esitamise täpse aja ja viisi (stipendiumi määramise korra) kehtestamist edasi volitada, kuna kõrgharidusseaduses ei ole sellist võimalust ette nähtud. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (põhiseaduse § 3 lg 1). Riigikogu on otsustanud, et stipendiumi määramise korra kehtestab minister määrusega. Seaduses ei ole ette nähtud, et korra oluliste osade kehtestamise tohib edasi volitada õppeasutustele ja Haridus- ja Noorteametile. Nimetatud asutused ei saa anda määrusi, see tähendab, et neid akte ei avaldata volitusnormi kaudu lingituna Riigi Teatajas, samuti ei allu nõnda kehtestatud kord põhiseaduslikkuse järelevalvele. Teen ettepaneku viia määrus nr 37 § 2 lõike 2 teine lause seaduse ja põhiseadusega kooskõlla (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 17). Stipendiumi taotlemise viis ja aeg tuleb kehtestada ministri määrusega, kui Riigikogu ei ole andnud ministrile õigust volitada stipendiumitaotluse esitamise viisi ja aega kehtestama stipendiumi määrajat (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsust asjas nr 3-18-1432, p 35). Stipendiumitaotleja õigusi võib piirata seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Palun andke 20 päeva jooksul teada, kuidas olete ettepanekut arvestanud (ÕKS § 18 lg 1). Seaduslikkuse põhimõte 1. Määrus nr 37 on kehtestatud kõrgharidusseaduse (KhaS) § 15 lõike 4 alusel. See säte ütleb, et üliõpilaste riiklike stipendiumide liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Määrus nr 37 näeb ette, et rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastel on võimalik taotleda erialastipendiumi. 2 Peale selle on võimalik taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi (määruse nr 37 § 1 lg 2). Erialastipendiumi taotlus tuleb esitada õppeasutusele. Kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlus esitatakse Haridus- ja Noorteametile (määruse nr 37 § 2 lg 2). 3. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.02.2023 otsus asjas nr 5-2-11, p 10). 4. Selgitasite, et määrusega ei anta kõrgkoolile volitust kehtestada stipendiumi taotlemise viisi ega aega, vaid kõrgkoolil tuleb otsustada, kuidas, millise keskkonna kaudu ja mis ajavahemikul tuleb taotlus esitada. Olete seisukohal, et stipendiumi taotlemise viisi ja aja kehtestamisel tuleb stipendiumi määrajal järgida haldusmenetluse seadust. Märkisite, et kõrgkoolidel on õigus kehtestada õppekorralduse alused (KhaS § 3 lg 6) ning Haridus- ja Noorteameti pädevuses on stipendiumide andmine ja korraldamine (põhimääruse § 6 lg 2 p 17). 5. Määruse saab anda ainult seadusega sätestatud alustel ja korras (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 94 lg 2). Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult sel juhul, kui niisugune võimalus on volitusnormis ette nähtud (HMS § 91 lg 1). KHaS § 15 lõike 4 kohaselt on ministril õigus oma määrusega kehtestada üliõpilaste riiklike stipendiumide määramise kord. Minister ei saa selle korra kehtestamist edasi volitada. 6. Stipendiumi määramise kord reguleerib ka stipendiumi taotlemise aega ja viisi. Kord on üks tervik, mistõttu on ka taotlemise täpsem aeg ja viis osa stipendiumi määramise korrast. Stipendiumi määramine ei ole osa õppekorraldusest ja õppekorralduse reguleerimise kaudu ei saa kõrgkool kehtestada riiklike stipendiumide määramist. Haridus- ja Noorteameti põhimääruse § 6 lõike 2 punktiga 17 ei anta ametile stipendiumide määramise korra kehtestamise õigust. Taotluse esitamise vorm 7. Kui seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi, võib stipendiumitaotluse esitada vabas vormis (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1). Praegu kehtiva seaduse kohaselt tähendab see, et üliõpilast ei saa kohustada taotluse esitamiseks üksnes infosüsteemi kaudu. Riigikogu või minister võib seesuguse kohustusliku vormi ette näha, mõeldes seejuures lahendustele juhtudel, mil infosüsteem ei toimi. Inimese õiguste kasutamist ei tohi seada sõltuvusse infosüsteemi toimimisest. Kui seadusega on õigus ette nähtud, peab saama seda kasutada. 8. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi saab üliõpilane taotleda toetuste menetlemise infosüsteemis (Haridus- ja Noorteameti peadirektori 20.11.2023 käskkirja nr 1.1- 1/23/139 „Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluste menetlemise kord“ lisa 1 punktid 10 ja 13). Tartu Ülikooli üliõpilane saab erialastipendiumi taotleda õppeinfosüsteemi kaudu (Tartu Ülikooli senati 01.03.2024 määruse nr 3 „Stipendiumide ja õppetoetuste kord“ p 16). Seega on toodud näidetes stipendiumi määrajad täpsustanud stipendiumi taotlemise vormi, kuid on sellega piiranud haldusmenetluse seadusest tulenevat õigust esitada taotlus vabas vormis. Stipendiumi määraja teeb seda määruse nr 37 § 2 lõike 2 alusel. 3 9. Selgitasite, et stipendiumitaotluste lahendamine ühtses keskkonnas tagab läbipaistvuse ja selguse ning on üliõpilaste huvides. 10. Seadus ei kohusta õppeasutust ega Haridus- ja Noorteametit looma stipendiumi taotlemise infosüsteemi. Kui stipendiumi määraja on loonud elektroonilise keskkonna, mille kaudu saab taotlust esitada, on see üliõpilasele lisavõimalus, mille puudumine ei riku tema õigusi. Samas rikub stipendiumi määraja üliõpilase õigusi siis, kui üliõpilane ei saa temast mitteoleneval põhjusel esitada taotlust infosüsteemis ja muid võimalusi taotluse esitamiseks ei ole (õiguskantsleri 02.02.2024 seisukoht „Erialastipendiumi taotlemine“). Taotluse esitamise aeg 11. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 kohaselt tuleb üliõpilasel taotlus esitada hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. See on Teie hinnangul piisav ajavahemik. Märkisite, et paindlikkuse ja üliõpilaste võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb jätta konkreetne taotluste esitamise aeg kõrgkooli kehtestada. See on Teie hinnangul vajalik, kuna iga kõrgkool alustab õppetööd eri ajal. 12. Riikliku stipendiumi taotlemine ei sõltu konkreetse kõrgkooli õppetöö algusest, seega ei ole sisulist vajadust stipendiumi taotlemise tähtaja kehtestamist õppeasutusele üle anda. Näiteks õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilaste stipendiumi taotlust saab üliõpilane esitada kõrgkoolile kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris (haridus- ja teadusministri 06.07.2023 määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Atko-Madis Tammar 693 8432 [email protected] Villu Kõve Teie nr Riigikohus [email protected] Meie 18.11.2024 nr 6-10/240304/2406747 Taotlus tunnistada stipendiumitaotluste esitamist puudutava määruse § 2 lõige 2 kehtetuks Lugupeetud Riigikohtu esimees Õiguskantsleri seaduse § 18 lõike 1 alusel esitan Riigikohtule taotluse tunnistada haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teine lause kehtetuks, sest selles sätestatu on vastuolus kõrgharidusseaduse § 15 lõikega 4 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja § 94 lõikega 2. Õiguskantsler tegi 19.08.2024 haridus- ja teadusministrile ettepaneku viia haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teine lause kooskõlla seaduse ja põhiseadusega. Haridus- ja teadusminister saatis õiguskantsleri ettepanekule vastuse 07.10.2024. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 muudatust ei ole haridus- ja teadusminister siiani kehtestanud. 1. Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 37) on kehtestatud kõrgharidusseaduse (KHaS) § 15 lõike 4 alusel. See säte ütleb, et üliõpilaste riiklike stipendiumide liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Määrus nr 37 näeb ette, et rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastel on võimalik taotleda erialastipendiumi. Peale selle on võimalik taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi (määruse nr 37 § 1 lg 2). Erialastipendiumi taotlus tuleb esitada õppeasutusele. Kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlus esitatakse Haridus- ja Noorteametile (määruse nr 37 § 2 lg 2). 3. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 teine lause sätestab: „Õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi.“ 4. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.02.2023 otsus asjas nr 5-2-11, p 10). Määruse saab anda ainult seadusega sätestatud alustel ja korras (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 94 lg 2). 2 5. KHaS § 15 lõike 4 kohaselt on ministril õigus oma määrusega kehtestada üliõpilaste riiklike stipendiumide määramise kord. Kord (menetlus) on üks tervik, mistõttu on taotlemise aeg ja viis stipendiumi määramise korra üks osa. Seega hõlmab stipendiumi määramise kord ka stipendiumi taotlemise aega ja viisi. Haridus- ja teadusminister võib loobuda stipendiumi taotlemise aja ja viisi reguleerimisest. Sel juhul rakendatakse stipendiumitaotluse lahendamisel haldusmenetluse seadust. 6. Seaduses ei ole ette nähtud, et korra kehtestamise tohib edasi volitada õppeasutustele ja Haridus- ja Noorteametile. Seega ei saa minister edasi volitada ka korra osade kehtestamist. 7. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 kohaselt tuleb üliõpilasel esitada stipendiumitaotlus hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. Taotluse esitamise alguskuupäeva ei ole määrusega kehtestatud. Alguskuupäeva kehtestamise õiguse on minister määruse nr 37 § 2 lõike 2 teise lausega edasi volitanud õppeasutusele ning Haridus- ja Noorteametile. Seega on minister leidnud, et stipendiumi taotlemise tähtaja pikkuse üle otsustavad tema asemel õppeasutused ning Haridus- ja Noorteamet. See on vastuolus KHaS § 15 lõikega 4 ning võib muu hulgas tuua kaasa olukorra, et ühes kõrgkoolis on võimalik määruse alusel makstavat stipendiumi taotleda näiteks kaks nädalat, teises aga terve kuu. 8. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 teise lausega on minister põhiseadusvastaselt edasi volitanud ka taotluse esitamise viisi kehtestamise. Nii on minister andnud õppeasutusele ja Haridus- ja Noorteametile võimaluse kehtestada haldusmenetluse seaduses sätestatust erandeid. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõige 1, et kui seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ei ole taotluse kohustuslikku vormi ette nähtud, võib stipendiumitaotluse esitada vabas vormis. Riigikogu on KHaS § 15 lõike 4 sätestamisel leidnud, et sellise erandi tegemise põhjendatuse üle otsustab haridus- ja teadusminister ja mitte keegi teine. 9. Kokkuvõtvalt: haridus- ja teadusministril ei ole õigust stipendiumitaotluste esitamise täpse aja ja viisi (stipendiumi määramise korra) kehtestamist edasi volitada, sest kõrgharidusseadus sellist võimalust ei anna. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: õiguskantsleri 19.08.2024 ettepanek haridus- ja teadusministrile Atko-Madis Tammar 693 8432 [email protected]
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel