Justiitsministeerium Teie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1
[email protected]
Meie 15.11.2024 nr 6-6/24-47
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine)
kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) kohta
1. Teatud liiki asjades üleriigilisele jagamisele üleminek eeldab vastavalt ka kohtualluvuse
muutmist. Eelnõu § 1 p-s 2 pakutud lahenduse puhul ei ole võimalik ühemõtteliselt järeldada,
et kinnipeetavate ja hankeasjade kohtualluvust on muudetud, arvestades mh paragrahvi
pealkirja ja asukohta. Tõlgendamisraskuste vältimiseks tasub kaaluda muu hulgas esialgse
lahenduse juurde tagasipöördumist (st HKMS § 8 täiendamine).
Arvestades Tallinna ja Tartu halduskohtu erinevat töökoormust, leiab osa Riigikohtu
halduskolleegiumist, et tuleks kaaluda ka kõikide haldusasjade jagamise muutmist
üleriigiliseks.
2. Eelnõu § 14 p 1 muudatus, täpsemalt RPKS § 28 lõike 1 kolmas lause jääb arusaamatuks.
Kuna muudatuse eesmärk on võimalik saavutada ka esimese lause muutmisega, teeb
halduskolleegium ettepaneku jätta kolmas lause RPKS § 28 lõikest 1 välja.
3. Riigikohus teeb täiendavalt ettepaneku jätta seadustiku paragrahvi 37 lõike 2 p-s 6 välja sõna
„faktilise“.
Ettepaneku eesmärk on parandada õigusselgust nn üldise tuvastamiskaebuse küsimuses ning
vähendada selleteemalisi protsessuaalseid vaidlusi.
HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega mh nõuda „avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava
faktilise asjaolu kindlakstegemist“. See sõnastus on ebaõnnestunud, välistades justkui õiguslike
asjaolude ehk õiguste, kohustuste ja õigussuhete kindlakstegemist. Riigikohus on sätet siiski
tõlgendanud laiendavalt ning jaatanud võimalust tuvastada õiguslikke fakte, nt pensionistaaži,
kooselusuhet, õigust vanglas suitsetada, õigussuhteid võrguettevõtjaga jne (RKPJKo 5-22-4,
p 80; RKEKm 3-3-4-2-13, p 10; RKHKm 3-23-1578/29, p 10; 3-17-749, p 10-11, 3-16-1191, p
10.1).
Normi keeleline väljendus tuleks kokku viia selle tegeliku sisuga. Samas märgime, et
tuvastamiskaebuse esitamise piirid vajavad tulevikus ilmselt täiendavat täpsustamist. Soovime
arutada võimalikud lahendused läbi asjatundjatega ning kaalume vajaduse korral eelnõu
menetluse käigus täpsustuste lisamist. See aga ei takista praegu §-st 37 hädavajaliku muudatuse
tegemist.
4. Tagamaks õigusselgust, tuleks kaaluda rakendussätte vajalikkust (sh selgitada seletuskirjas)
nende kinni peetavate isikute tervishoiuteenuse osutamisega seotud kohtuasjade kohta, kus isik
on pöördunud enne seadusemuudatuse (eelnõu § 15 p 1) jõustumist maakohtusse.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/1