dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Viit
4
Registreeritud
9. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎4 09.01.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc6910 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 09.01.2019 nr 4 Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmid: 1.1. Tööturuprogramm (lisa 1). 1.2. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 2). 1.3. Hoolekandeprogramm (lisa 3). 1.4. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 4). 1.5. Laste ja perede programm (lisa 5). 1.6. Keskkonnatervise programm (lisa 6). 1.7. Terviseriskide programm (lisa 7). 1.8. Tervishoiusüsteemi programm (lisa 8). 1.9. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm (lisa 9). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Tööturg (TT) Tulemusvaldkonna Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu eesmärk Valdkonna Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm (TT01) Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) Sissejuhatus Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisi. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat, mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele alustele.  Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt inimeste tööelus osalemise toetamisega. Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühildamise ning paindlike töövormide teemadega.  Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega, samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja ümberõppe teemasid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üheks alaeesmärgiks on elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja töötingimuste parandamisega.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üheks eesmärgiks on tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Tööjõus osalemise määr 15–64- Mehed 82,0% (2017. a) 81,4% 81,5% 81,5% 81,6% aastaste seas, %2 Naised 75,0% (2017. a) 73,4% 73,5% 73,5% 74,5% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Kokku 78,5% (2017. a) 77,4% 77,5% 77,5% 78,0% Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eurot % Tulud 229 796 000 242 262 000 12 466 000 5,4% 254 351 000 255 449 000 236 294 000 Kulud - 495 620 000 - 581 870 000 86 250 000 17,4% - 647 977 000 - 692 895 000 - 700 819 000 sh välistoetused - 46 486 000 - 41 122 000 - 5 364 000 -11,5% - 42 429 000 - 33 171 000 - 3 016 000 ja kaasrahastus Investeeringud - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0 sh välistoetused - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0 ja kaasrahastus Mitterahalised - 47 000 - 33 000 - 14 000 -29,8% - 23 000 - 23 000 - 23 000 kulud * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Programmi tuludest on kõige suurem (ca 82,6%) töötuskindlustusmakse Rahandusministeeriumilt 200 000 000 eurot, mis kajastatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves alates 2018. aastast seoses tegevuspõhisele eelarvele üleminekuga. Välisvahendite ja nendega seotud kaasfinantseerimise tulu 2019. aastal on kokku 41 984 000 eurot. Suuremad välisvahendite summad jaotuvad aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamise (39 423 000 eurot) ning tööelu kvaliteedi tagamise (2 325 000 eurot) tegevuste vahel. Ülejäänud välisvahendite eelarved jagunevad tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ja erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, vastavalt 174 000 eurot ja 62 000 eurot. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse majandustegevusest laekuva tulu prognoos on 155 000 eurot ning Haapsalu Kutsehariduskeskuselt laekuv kohamaks 57 000 eurot. Eeldatav Tööinspektsiooni poolt väärteomenetluse korras määratavate trahvide üldsumma on 54 000 eurot ning ettekirjutuste täitmise tagamiseks sisse nõutud sunnirahade üldsumma on 12 000 eurot aastas. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu 2 Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud. 3 seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 4 Olukorra lühianalüüs Pärast majanduskriisi (2008–2010) on tööturu olukorra näitajad alates 2011. aastast järjepidevalt paranenud. 2017. aastal oli Eestis 15–74-aastaste seas hõivatuid 658 600, töötuid 40 300 ning mitteaktiivseid 277 300.3 Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr on saavutanud rekordtaseme. Tööjõus osalemise määr suurenes 2017. aastal 78,5%-ni (EL28-s 3.–4. kohal) ja tööhõive määr 78,5%-ni (EL28-s 3. kohal). Üle 50-aastaste tööjõus osalemiselt on Eesti EL-i riikide seas esikohal ning vanemaealiste (55–64-a) hõive määralt 4. kohal. Vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele on hõivatute arv aasta-aastalt suurenenud. Juba kolmandat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste tööjõus osalemisele ning tööhõive määrale. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on saavutatud hõive taset raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal. Töötuse määr vähenes aastatel 2011–2015, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni. Töötuse kasvu mõjutasid nii töövõimereformi rakendumine kui ka koondamised Ida-Virumaal, kus töötuse määr on teiste Eesti piirkondadega võrreldes ca kaks korda kõrgem. 2017. aastal langes töötuse määr 5,8%, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Samal ajal pikaajalise töötuse määr vähenes 2017. aastal 1,9%-ni. Ca 1/3 töötutest on pikaajalised töötud. Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsiooni. 2017. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 38%-l naistest ja 37%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2017. aastal väitis 29% pikaajalistest töötutest, et nad ei oska eesti keelt. Töötus vähenes 2017. aastal nii noorte kui vanemaealiste hulgas. Noorte töötuse määr langes 12,1%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2017. aastal puudus 73%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 57%-l töötutest 15–24-aastastel meestest ja 41%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017 testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetuse teenust, et motiveerida tööandjaid pakkuma noortele töötamise võimalusi koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurim probleem vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes. Viimase viie aasta jooksul on püsiva töövõimekaoga inimeste arv kasvanud 1,2 korda, olles 2016. aasta alguseks üle 109 600 inimese5. Püsivalt töövõimetud moodustasid 2016. aastal ligikaudu 8,3% Eesti rahvastikust ning 11,2% tööealisest elanikkonnast vanuses 15–74. Töövõimetutest naistest ja meestest töötas 2016. aastal vastavalt 50,1% ja 49,9%. Ka vähenenud töövõimega inimeste hulgas on probleemiks madal haridustase. Haridustasemelt on nende hulgas põhiharidusega mehi 31,2% ja naisi 17,8%, keskharidusega mehi 19,7% ja naisi 22,7% ning kõrgharidusega mehi 10,4% ja naisi 13,8%. 2016. aastal käivitus uus töövõime toetamise süsteem, mille eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste varasemast aktiivsem ühiskonna- ja tööelus osalemine. Prognoosi kohaselt oleks endise skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuukeskmine arv kasvanud ca 1,3 korda (132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleks kasvanud ca 1,5 korda võrreldes 2016. 3 Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel. 4 Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 5 Statistikaameti andmetel. 5 aastaga.6 2016. teisel poolaastal tehti uut töövõime hindamise metoodikat kasutades kokku 4613 töövõime hindamise otsust. 2017. aastal tehti 50 944 töövõime hindamise otsust. Puuduv töövõime määrati 26%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime vähenemist ei tuvastatud 16%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul registreeritud töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni. 2018. aasta jaanuari lõpus oli registreeritud töötute arv koguarv 2390 võrra (ligi 7%) suurem kui aasta tagasi ning registreeritud töötutest pea iga kolmas (30%, 10 037 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2017. aastal rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 8453 (2016. aastal 3503) vähenenud töövõimega inimest. Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse süvenemist. Tööjõupuudust suurendab ka ebapiisav kvalifikatsioon. 2017. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta 204 500 inimest (kellest õppijaid oli 11 500 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 28,5% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti üks kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur.7 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet töötavatele inimestele, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu uuringu8 andmetel puutub 88% töötajatest töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4% töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2017. aastal 5184 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1117 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 9. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 20% kõikidest registreeritud tööõnnetustest. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2017. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 650 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 28,8 haiguspäeva. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osalemist. Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused, sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokku sobimatud töö tegemise vormid moonutavad töö tegemise suhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töö tegemise kokkuleppeid ja tingivad töö tegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö, lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu arvelt. 6 Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Rakendusuuringute Keskus Centar. 7 Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja eelseisva 6 kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosile. 8 Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017 6 Töö tegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, huvide tasakaal töö tegemise suhtes osapoolte vahel ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli formaalseks, mis võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel, muu emakeelega Eesti elanikel, madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel. Töökeskkonna nõuete eesmärgipärasemaks muutmiseks, õigusselguse parandamiseks ja tööandjate halduskoormuse vähendamiseks valmistati 2017. aastal ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille Riigikogu võttis vastu 30. mail 2018 ja mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. aastal. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle, pakub ettevõtetele ESF TAT vahendite toel tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid töökeskkonna- ja töösuhtealaste rikkumiste tuvastamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks. Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas need praktikas tõusetunud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning töövaidluse osapooli lepitada või suunata kompromissile õigusrahu saavutamiseks, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril. 7 Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Vanemas eas tööealiste inimeste (55– Mehed 66,3% 64,5% 65,0% 65,3% 65,8% 64-a) tööhõive määr, %9 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 69,2% 66,5% 66,8% 67,0% 68,6% (2017. a) Kokku 67,9% 65,6% 66,0% 66,2% 67,4% (2017. a) Noorte töötuse määr 15–24-aastaste Mehed 13,9% 12,6% 11,0% 11,0% 10,8% vanuserühmas, %10 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 10,0% 9,5% 9,0% 9,0% 8,8% (2017. a) Kokku 12,1% 10,8% 10,0% 10,0% 9,8% (2017. a) Pikaajalise töötuse määr, %11 Mehed 2,2% 2,8% 2,6% 2,6% 2,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2017. a) sotsiaaluuring Naised 1,6% 2,3% 2,3% 2,3% 2,1% (2017. a) Kokku 1,9% 2,6% 2,5% 2,5% 2,3% (2017. a) Tööhõive määr eesti ja teisest Eestlased 69,6% 67,3% 67,3% 67,4% 68,6% rahvusest elanike seas, %12 (2017. a) Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Teisest rahvusest 63,0% 61,8% 62,1% 62,4% 63,4% elanikud (2017. a) Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest 2,0 1,6 1,5 1,5 1,4 rahvusest elanike vahel13 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive 50,9% 51,3% 51,4% 51,5% 51,6% määr, %14 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse 28,8 26,2 26,1 26,0 25,9 kohta, päevade arv15 (2017. a) Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, Tööinspektsiooni register Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist jah jah jah jah jah tööelus osalemist Allikas: Sotsiaalministeerium 60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning 9 Indikaator näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastases rahvastikus. 10 Näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas. 11 Pikaajalise töötuse määr näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 12 Näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas. 13 Näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast. 14 Näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi. 15 Näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele. 8 rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks:  analüüsitakse vanemaealiste (sh vanaduspensioniealiste) töötamist takistavaid asjaolusid, vajadusel töötatakse välja või tõhustatakse meetmed vanemaealiste tööjõus ja tööhõives osalemise toetamiseks;  analüüsitakse mitte-eestlastele tööhõives osalemist toetavaid tööturuteenuseid ja teenuste osutamist, vajaduse korral tõhustatakse nende osutamist ning testitakse uusi teenuseid;  analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks ja tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi teenuseid;  kujundatakse tööturuteenused, et soodustada parema kvalifikatsiooniga inimeste liikumist suurema lisandväärtuse ja kasvava tööjõuvajadusega valdkondadesse ning kvalifikatsiooni täiendavate tööturuteenuste saamises osalemist;  arendatakse välja tulemuslik ja tõhus karjääriteenuste pakkumise süsteem;  vaadatakse üle tööturuteenuste osutamise korraldus;  analüüsitakse töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust ning kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele. Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks; Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks:  analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust, efektiivsust ja mõju, vajaduse korral arendatakse või muudetakse teenuseid (tugiisikuga töötamise teenuse tulemuslikkuse hindamine, individuaalse töölerakendumise teenuse tulemuslikkuse hindamine, palgatoetuse ja tööandjate nõustamise ja koolitamise tulemuslikkuse hindamine, töölesõidu toetuse tulemuslikkuse hindamine, tööalase rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamine, kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine);  analüüstakse sotsiaalsete võlakirjade rakendamise võimalust teenuste arendamisel;  analüüsitakse töövõime hindamise metoodika eesmärgipärast toimimist ja teiste riikide parima praktika näitel metoodika arendusvajadust ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse metoodikat;  analüüsitakse, kuidas ja kui tulemuslikult toimub sihtrühma kaasamine ja teavitamine ning tööandjate toetamine vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel, kus on kitsaskohad ning milliseid parendusmeetmeid tuleks rakendada;  analüüsitakse, kas töövõime hindamise ja otsuste menetlemisega seotud protsessid toimivad sujuvalt ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud protsessi optimeerimiseks;  2020. aastal tehakse töövõime toetamise süsteemi meetmete rakendumise koondanalüüs, et seniste tulemuste ja teadmiste põhjal koostada meetmete edasine rakendamise plaan ja rahastamise kava. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sh töötajate töötingimuste parandamiseks:  analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ja uusi võimalusi arvestavaks;  muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamisele;  analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse jätkusuutlikkus. 9  parendatakse tööõnnetuste ja kutsahaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi.  luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik.  kaasajastatakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku;  arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Töötukassas registreeritud töötute osakaal ILO 49,9% 50,1% 49,1% 47,8% 46,3% töötusest, % (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Aktiivsete tööturuteenuste kulu ühe registreeritud * 711 € 800 € 889 € 978 € töötu kohta, eurot Allikas: Sotsiaalministeerium 6 kuu jooksul tööle rakendunute (v.a vähenenud * 72,9% 73,2% 73,2% 73,2% töövõimega) hõives püsimine 180 päeva pärast rakendumist, % Allikas: Sotsiaalministeerium Tööle rakendunute töötusperioodi mediaankestus, * 97,9 97,5 97,1 96,7 päevade arv päeva päeva päeva päeva Allikas: Sotsiaalministeerium Töötushüvitistega kaetus uutest töötutest, % 30% 53,8% 52,6% 51,4% 50,2% Allikas: Sotsiaalministeerium (2017. a) * Indikaatori tegelik tase arvutatakse 2019. aasta I kvartali jooksul. Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivse tööpoliitika põhimõte seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamisel vaesusesse ja tagada piisav motivatsioon sobiva töö leidmiseks. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töötajale koondamise korral, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et inimesed ei satuks töö kaotamisel vaesusesse ega loobuks töö otsimisest. 2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste täisväärtusliku elu toetamine. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõime ei olnud varem hinnatud, kui neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab töötukassa, puude raskusastet Sotsiaalkindlustusamet. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erasektori organisatsioonid. 10 284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:  Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on töötukassas töötuna arvel ning kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.  Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab töötukassa kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest.  Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse töötukassale edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. 104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sh töötavatele, mitteaktiivsetele, noortele ning inimestele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetab SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundab oma karjääriteenused ümber ning integreerib varem Rajaleidja noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sh noortele, tööealistele ning vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest. 105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegse vanaduspensioni saavate isikute tööhõive suurendamine;  rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine. Alates 01.01.2019 lisandub uue meetmena piirkondlik töökoha loomise toetus, mille eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti kõrgema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva, 11 Valga, Võru maakonnas). Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest. 107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks (SoM) Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noortele, pikka aega tööturult eemal olnud inimestele ja madala või puuduva kvalifikatsiooniga inimestele). Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest. 226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM) Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile tööturul osalemiseks ja tööalaste võimaluste suurendamiseks vajalikku tuge. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV teenuseid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest. 177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine (SKA) Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:  on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;  on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisel selgitataks välja teenusemudeli rakendamise takistused, head praktikad ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid. Täpsustatakse teenuse kirjeldust ja töötatakse välja hindamisvahend teenust saama suunamiseks. Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti pakutav teenus, millega kompenseeritakse õigustatud isikutele riigiosalus abivahendite ostmisel või üürimisel. Abivahendite kasutamise võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise süsteemiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Vähenenud töövõimega isikutele pakutavate abivahendite kulu arvestamisel hinnatakse eraldatavate abivahendite eeldatavat mahtu ja nende funktsionaalsust, mis omakorda võimaldab anda ülevaate tegelikust tööealise sihtrühma abivahendite vajadusest ning selleks vajalike rahaliste vahendite ulatusest aastaks 2021. Ühe osana abivahenditeenusest viiakse aastatel 2017–2020 ellu juht- ja abikoerte katseprojekt, mille käigus koostatakse vastav juhtkoerte koolitamise teenuse kirjeldus ning katsetatakse juht- ja abikoerte teenust. Katseprojekti käigus leitakse eksperdid, kes hakkavad edaspidi hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asumiseks. 12 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut, töövõime taastamist ning soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teostab esmase teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Selle järgselt liiguvad kliendid teenusele juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan rehabilitatsioonimeeskonna poolt. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajadusel viiakse läbi vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Teenuse raames katsetatakse erihoolekandeteenuste disainimudelit. Projekti käigus selgitatakse välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse hindamise instrumendi sobivus sihtrühma toetusvajaduse väljaselgitamiseks ja edasiste otsuste tegemiseks. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande uut teenusemudelit. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM) Töövõime toetamise süsteemi elluviimine, sh spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine. Tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamine töötingimuste edendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 243 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SKA) Sotsiaalkindlustusamet levitab uuest töövõime toetamise süsteemist teadlikkuse suurendamise eesmärgil infomaterjale ning korraldab infopäevi. Toimub uue töövõime toetamise süsteemi koolitus ja teavitamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 244 Töövõime toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine (TEHIK) Süsteemi rakendamisel on vajalik andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine, mis tagab andmete kiire ja õigeaegse liikumise, minimeerib andmete dubleerimist ja võimaldab nende ristkasutamist. Tegevuste tulemusena on muu hulgas inimese liikumise vajadus eri asutuste vahel minimeeritud ning inimene saab ametiasutusega suhtlemisel (nt taotlemisel) kasutada paindlikke elektroonilisi vahendeid. Töövõime toetamise süsteemi tulemuste mõõtmiseks on vaja tagada andmete kättesaadavus poliitikaanalüüsideks. Selleks arendatakse vastavaid andmepäringuid ning Sotsiaalministeeriumi statistilist andmeaita koos selleks vajaliku andmevahetuse ja andmete sidumisega. Andmete ristkasutuse ja andmevahetuse arendamisel on oluline tervise infosüsteemi arendamine, sest sealne andmestik inimese terviseseisundi kohta on nii töövõime hindamise kui puude hindamise aluseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM) Töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 13 108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine või inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest. Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal kontrollitud 83% 83% 84% 84% 85% ettevõtetest, % Allikas: Tööinspektsioon Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 töötaja 1008,1 <1000 <1000 <1000 <1000 kohta Allikas: Tööinspektsioon Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 21,3 20 <20 <20 <20 hõivatu kohta Allikas: Tööinspektsioon Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhete ja töökeskkonna rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamise ja lahenduste pakkumisega töötüli osapooltele tegeleb riiklik lepitaja. 283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI) Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega, soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist, tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk tööealiste töötajate töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töökeskkonna edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Teenusega viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamiseks töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks töökeskkonna ja töösuhete alast järelevalvet, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest. 61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM) Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi 14 teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eelduste arendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 176 Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid ja tööinspektor-juristid teevad järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete valdkonnas vastavalt koostatud järelevalve plaanile. Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on tugevate ja usaldusväärsete suhete loomine kahe riigi asutuste vahel, vastastikune kogemuste ja praktika vahetamine ning ühiselt teavitustegevuste korraldamine. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist. 171 Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon lahendab tööandja ja töötaja töösuhtes tekkinud vaidlust esitatud nõude raames. 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Kollektiivsete töötülide ennetamine ja lahenduste pakkumine töötüli osapooltele. 179 Lisapuhkuse hüvitise saamine vähenenud töövõimega töötaja eest (SKA) Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 180 Lisapuhkuse hüvitise saamine alaealise töötaja eest (SKA) Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 275 Tasustatud lisapuhkepäevade saamine puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA) Teenuse näol on tegemist uue hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused sügava puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks. Töölepingu seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. 246 Tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (TEHIK) Suurendamaks teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest ning parandamaks teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust, töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Infotehnoloogiliste tööelu käsitlevate lahenduste väljaselgitamine, väljatöötamine, arendamine ja levitamine toetab tööandjaid töötingimuste parandamisel ja töötajaid tööturul püsimisel ning väljalangemise korral tööturule naasmisel. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööhõivet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest. Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, %* Allikas: Sotsiaalministeerium * Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul. 15 281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA- ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks. Samuti selgitada välja inimese soovid, vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut ning töölerakendumist. 282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, samuti töö leidmist ja säilitamist ning sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskuste suurendamist vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks. 16 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus 2020 2021 2022 tasand nr eur % Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme Kulud - 495 620 000 - 581 870 000 86 250 000 17,4% - 647 977 000 - 692 895 000 - 700 819 000 saavutamine ja hoidmine Investeeringud - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0 Mitterahalised - 47 000 - 33 000 - 14 000 -29,8% - 23 000 - 23 000 - 23 000 kulud Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika Kulud - 1 902 000 - 2 036 000 134 000 7,0% - 2 009 000 - 2 011 000 - 1 989 000 kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 60 Tööturupoliitika kujundamine SoM - 1 902 000 - 2 036 000 134 000 7,0% - 2 009 000 - 2 011 000 - 1 989 000 ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete Kulud - 482 618 000 - 568 006 000 85 388 000 17,7% - 634 181 000 - 679 975 000 - 687 987 000 tööturuteenuste osutamine Investeeringud -40 000 -254 000 214 000 535,0% -150 000 0 0 Teenus 40 Töövõimereformi sihtrühma SoM -44 000 -44 000 0 0,0% -44 000 -44 000 0 töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine Teenus 62 Töövõime toetamise SoM -495 000 -653 000 158 000 31,9% -613 000 0 0 süsteemi elluviimine Teenus 104 Karjäärinõustamise SoM -831 000 -2 502 000 1 671 000 201,1% -2 328 000 -1 760 000 0 kättesaadavuse suurendamine Teenus 105 Tööturuteenuste osutamine SoM -3 867 000 -4 103 000 236 000 6,1% -5 531 000 0 0 tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Teenus 106 Ida-Virumaa õli- ja SoM -327 000 0 -327 000 -100,0% 0 0 0 keemiatööstuse suurkoondamistega seotud tööturuteenuste osutamine Teenus 107 Toetuse taotlemine uutele SoM -2 789 000 -1 000 000 -1 789 000 -64,1% -1 900 000 -1 900 000 -1 446 000 sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks Teenus 108 Tööturuteenuste osutamine SoM -27 148 000 -20 383 000 -6 765 000 -24,9% -20 013 000 -18 799 000 0 töövõimereformi sihtrühmale Teenus 177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja SKA -9 262 000 -10 309 000 1 047 000 11,3% -10 370 000 -10 366 000 -1 533 000 kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Teenus 226 Noortegarantii tugisüsteemi SoM -163 000 -181 000 18 000 11,0% -91 000 0 0 väljaarendamine Teenus 243 Töövõime toetamise SKA -142 000 -159 000 17 000 12,0% -127 000 -107 000 -107 000 süsteemi elluviimine Teenus 244 Töövõime toetamise TEHIK -100 000 -50 000 -50 000 -50,0% -50 000 0 0 süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine Teenus 284 Eesti Töötukassale eraldise SoM -437 450 000 -528 622 000 91 172 000 20,8% -593 114 000 -646 999 000 -684 901 000 andmine aktiivsete ja 17 passiivsete tööturuteenuste osutamiseks Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Kulud -8 560 000 -8 966 000 406 000 4,7% -8 900 000 -8 045 000 -7 979 000 Investeeringud 0 -608 000 608 000 100,0% -494 000 0 0 Mitterahalised -40 000 -29 000 -11 000 -27,5% -23 000 -23 000 -23 000 kulud Teenus 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja RLK -122 000 -126 000 4 000 3,3% -130 000 -133 000 -133 000 kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine Teenus 61 Tööandjaid ja töötajaid SoM -272 000 -775 000 503 000 184,9% -712 000 -265 000 0 toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Teenus 171 Töövaidluste lahendamine TI -799 000 -856 000 57 000 7,1% -859 000 -862 000 -862 000 Teenus 176 Riikliku järelevalve tegemine TI -1 491 000 -1 646 000 155 000 10,4% -1 645 000 -1 646 000 -1 646 000 Teenus 179 Lisapuhkuse hüvitise SKA -3 824 000 -3 644 000 -180 000 -4,7% -3 855 000 -4 075 000 -4 271 000 saamine vähenenud töövõimega töötaja eest Teenus 180 Lisapuhkuse hüvitise SKA -62 000 -62 000 0 0,0% -65 000 -68 000 -71 000 saamine alaealise töötaja eest Teenus 246 Tööelu puudutavate TEHIK -228 000 -12 000 -216 000 -94,7% -132 000 0 0 andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine Teenus 275 Tasustatud SKA -670 000 -705 000 35 000 5,2% -745 000 -780 000 -780 000 lisapuhkepäevade saamine puudega isiku töötavale pereliikmele Teenus 283 Nõustamisteenuse TI -1 132 000 -1 169 000 37 000 3,3% -780 000 -239 000 -239 000 osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste Kulud -2 540 000 -2 862 000 322 000 12,7% -2 887 000 -2 864 000 -2 864 000 iseseisva toimetuleku ja Mitterahalised -7 000 -4 000 -3 000 -42,9% 0 0 0 tööalase tegevuse kulud toetamine Teenus 281 Kaasava kutsehariduse Astangu -2 103 000 -2 453 000 350 000 16,6% -2 470 000 -2 444 000 -2 444 000 arendamine ning HEV KRK õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine Teenus 282 Töölesaamist toetavate Astangu -444 000 -413 000 -31 000 -7,0% -417 000 -420 000 -420 000 teenuste (tööalane KRK rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine Tööturuprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused 2019. aastal liideti tegevuseks 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ 2018. aasta tegevused 1.1.2 „Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine“ ja 1.1.5 „Töövõime hindamine ja toetamine“, kuna töövõime toetamise süsteem moodustab osa tööturuteenustest. Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamiseks (teenus nr 104) ning valitsemisalade tegevuse killustatuse vähendamiseks muutub alates 2019. aastast karjääriteenuste korraldus. Karjääriteenuste korrastamise eesmärk on reformida karjääriteenuste 18 pakkumist keskvalitsuse tasandil, tagades selle tervikliku ja süsteemse juhtimise. Selleks ühendatakse SA Innove Rajaleidja keskuste karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine ja Eesti Töötukassa karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine ühe juhtimise alla Eesti Töötukassas. Haridus- ja Teadusministeerium jääb vastutama õppenõustamise ning karjääriõppe teenuste ja tegevuste eest. Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt tõstetakse seni ESF meetme tegevusest 1.1.1 „Haridustugiteenuste (karjääri- ja õppenõustamise teenuste) arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ Rajaleidja keskuste poolt osutatud karjääriteenused ESF meetme tegevusse 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse parandamine“. Teenust rahastatakse ESF toetuse andmise tingimuse „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest. 2019. aastal liideti SoM teenuseks nr 284 „Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks“ 2018. aastal teenused nr 63 „Töötuna arvel olijate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine“, nr 64 „Töötutoetuse maksmine“, nr 65 „Töövõimetuspensionäride ja osalise või puuduva töövõimega töötavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmine“, nr 66 „Töövõimetoetuse maksmine“ ja nr 225 „Tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste ja hüvitiste maksmine“, kuna kõigi teenuste sisu on töötukassa eraldis aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks. 2018. aastaga lõppes teenuse nr 106 „Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamistega seotud tööturuteenuste osutamine“ pakkumine, kuna Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamiste raames koondatud inimestele tööturuteenuste osutamist ja toetuste maksmist rahastati Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist aastatel 2016–2018. Töövõimereformi sihtrühmale pakutakse tööturuteenuseid tööturule aitamiseks ja seal püsimise toetamiseks või nende olemasoleva töövõime säilitamiseks ja parandamiseks (teenus nr 108). Tööturu hea olukorra tõttu on sihtrühma vajadus teenuste järele prognoositust väiksem ning seetõttu väheneb teenuse eelarve. Vähenenud töövõimega inimeste kaitstud töötamise teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks kavandatakse rehabilitatsioonitöötajate palgatõusu vähemalt 7% (palgatõusu määrab teenuse osutaja, sest palgatõusuks ettenähtud vahendid sisalduvad teenuse hinnas), samuti suurendatakse abivahendite kättesaadavust (teenus nr 177). Tööelu kvaliteedi tagamiseks suureneb avatud taotlusvooru projektide maht, mille eesmärk on suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust töötingimuste ja töökeskkonna edendamise võimalustest (teenus nr 61). 2019. aastal korrastati oluliselt Astangu KRK teenuseid nii, et 21 teenuse asemel jaguneb asutuse tegevus 2019. aastal kolmeks teenuseks. Teenus nr 281 „Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine“ koondab 2018. aasta teenused nr 1 kuni 9, 12, 13, 17, 19, 20, 23 ja 25 ning teenus nr 282 „Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine“ teenused nr 11, 17, 26 ja 27. Teenus nr 280 „Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja programmipõhise lähenemise rakendamise toetamine Eestis“ koondab hoolekandeprogrammis 2018. aasta teenused 10, 13 ja 21. 19 Programmi juhtimiskorraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava16 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete17 valdkondliku komisjoni18 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks19. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. 16 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 17 Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 18 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 19 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 20 Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 21 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (SK01) Programmi eesmärk Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.  Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puuetega inimeste teenuste ning toetuste integratsiooni ja ohvritele suunatud hüvitisi.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi nt pensioneid (pensionilõhe). Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi. Seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavatest toetuste paketist.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitisi. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Absoluutse vaesuse määr vanuserühmades 0–17 Mehed 3,0% 3,5% 3,4% 3,3% 3,1% 0–17, 18–64 ja 65+, %2 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 3,4% 3,8% 3,7% 3,6% 3,4% (2017. a) Kokku 3,2% 3,6% 3,5% 3,4% 3,2% (2017. a) 18–64 Mehed 5,2% 4,2% 4,2% 4,1% 4,1% (2017. a) Naised 2,8% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9% (2017. a) Kokku 4,0% 3,6% 3,6% 3,5% 3,5% (2017. a) 65+ Kokku3 1,6% 0,9% 0,8% 0,7% 0,7% (2017. a) Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu Mehed 3,7% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% elanikkonnas, %4 (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% (2018. a) Kokku 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% (2018. a) Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus eur Muutus % 2020 2021 2022 Tulud 1 491 746 000 1 657 848 000 166 102 000 11,1% 1 747 631 000 1 833 075 000 1 919 212 000 Kulud - 1 839 124 000 - 1 904 964 000 65 840 000 3,6% - 2 022 087 000 - 2 131 372 000 - 2 240 615 000 sh välistoetused - 2 228 000 - 1 862 000 - 366 000 -16,4% - 1 767 000 - 233 000 - 68 000 ja kaasrahastus Investeeringud - 289 000 0 - 289 000 - 100,0% 0 0 0 sh välistoetused - 289 000 0 - 289 000 - 100,0% 0 0 0 ja kaasrahastus Mitterahalised - 2000 - 2000 0 0,0% - 2000 - 2000 - 2000 kulud * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse sotsiaalmaks riikliku pensionikindlustuse vahenditeks 1 655 676 000 eurot, liikluskindlustuse regressid 310 000 eurot, välisvahendid 1 862 000 eurot, sh tegevusteks „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine“ 1 519 000 eurot, „Toiduannetuste kogumine ja jagamine“ 150 000 eurot, „Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine“ 110 000 eurot, ja struktuurivahendite horisontaalseks tehniliseks abiks 83 000 eurot. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud 2 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 3 Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 4 Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 3 kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara kulum seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 4 Olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui sinna siseneb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud mitu reformi, sh töövõimereform ja pensionireform. Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2017. aastal 3,4% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt 44 000 inimest.5 Sügava materiaalse ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 3,8% (ca 50 000 inimest)6. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2017. aasta andmetel 22,6% Eesti elanikest ehk 295 000 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem. Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele – leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk toimetulekutoetus. Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on osad olemasolevad sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad. Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema leibkonnale toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse maksmine on administratiivselt kulukam kui kindlustushüvitiste maksmine ning sellega kaasnevad aktiivsuslõksud. Toimetulekupiiri arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud ära elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse. Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks oli 2016. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele7 tehtud kulude osakaal SKP-s 5 Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2017. aastal 207,23 eurot 6 Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 7 EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). 5 kokku 16,4%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 11,3% ja mitterahalised hüvitised vaid 5,1%. Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 29,0%, rahalised hüvitised moodustasid 15,3% ja mitterahalised 13,8% SKP-s. OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 21% ringis8. Seda arvestades tuleb tagada meetmete kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide lihtsus ja vähene arv erandeid). Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab töötamist motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme ning aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste maksmisega. Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2017. aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 85% ulatuses (19,4 protsendipunkti võrra) ehk ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,8% Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2017. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 41% võrra (15,9 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim vanaduspension. 2016. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust 15,0 protsendipunkti (82%) võrra ja suhtelist vaesust 10,4 protsendipunkti (33%) võrra. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas. Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017. aastal. Lisaks on pensioniskeemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad varasemat pensionile jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga. Nende skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis, toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada pensioniskeemi finantsilist jätkusuutlikkust. Puudega inimeste toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (mh Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega. Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas osas puudutavad pensioneid. 8 Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 6 Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Absoluutse vaesuse määr töötavate Mehed 2,1% (2017. a) 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% inimeste seas, %9 Naised 1,2% (2017. a) 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti Kokku 1,7% (2017. a) 1,1% 1,1% 1,1% 1,1% sotsiaaluuring Absoluutse vaesuse määr Mehed 9,7% (2017. a) 7,6% 7,6% 7,5% 7,2% mittetöötavate inimeste seas, %10 Naised 4,0% (2017. a) 4,4% 4,4% 4,3% 4,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti Kokku 6,2% (2017. a) 5,6% 5,6% 5,5% 5,3% sotsiaaluuring Absoluutse vaesuse määr puuetega Kokku 1,6% (2016. a) 0,6% 0,4% 0,3% 0,3% inimeste seas, %11 Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 50–74-aastaste tööhõive määr, %12 57,3% (2017. a) 54,6% 54,7% 54,9% 55,3% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv13 44 (2016. a) 42,5 42,0 41,5 41,0 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine jah jah jah jah jah korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas: 9 Näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid. 10 Näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. 11 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 12 Näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 50–74-aastasest rahvastikust. 13 Näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse. 7  koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja arendustegevustega;  lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele. Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist. Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;  toimetulekupiiri sidumine elatusmiinimumiga. Selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15 aastat töötanud inimestele, seotakse alates 2027. aastast pensioniiga oodatava elueaga ja täiendatakse I samba pensionivalemit. Muu hulgas analüüsib sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga 2022. aastaks võimalikke pensioniindeksi muudatusi. Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:  töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;  rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel . Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise toetamiseks:  osaletakse Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu läbirääkimistel Euroopa Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis;  jätkatakse Valgevenega sõlmitava sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimisprotsessi;  jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikidega;  peetakse läbirääkimisi Ukraina, Venemaa, Kanada ja Moldovaga kehtivate lepingute muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);  käivitatakse elektrooniline andmevahetuskanal EESSI kiiremaks piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majandusühenduse riikidega. 270 Võimekuse loomine EL-i elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga liitumiseks (EESSI) (TEHIK) Paigaldatakse riistvaraline ja tarkvaraline infrastruktuur, valideeritakse seotud asutuste vastavus EESSI organisatsioonilistele ja turvanõuetele ning käivitatakse protseduurid EESSI andmevahetusteenuse jätkusuutlikuks pakkumiseks. 271 Eesti integreerimine EL-i elektroonilisse sotsiaalkindlustusalasesse andmevahetussüsteemi (EESSI) (SKA) Inimeste piiriülesel liikumisel on vajalik andmevahetus riikide vahel isiku töötamise, elamise, staažide, pereliikmete jne kohta, et tagada sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste korrektne maksmine. Alates 2017. aasta juulist algas üleminekuperiood elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutuselevõtuks. Elektrooniline andmevahetus hakkab toimuma perehüvitiste, pensionite ja kohaldatava õiguse valdkonnas. Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase 65-aastaste ja vanemate elanike 47,5% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale suhtelise vaesuse määr, % (2017. tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või a) väheneb väheneb väheneb väheneb 8 Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring Puuetega inimeste toetuste mõju 39,5% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale 18–64-aastaste puuetega inimeste (2016. tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või absoluutse vaesuse a) suureneb suureneb suureneb suureneb vähendamisele, % Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise 33 34 34 34 34 brutovanaduspensioni suhe (2017. keskmisesse brutopalka a) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensioni suhe keskmisesse 14 15 15 15 15 brutopalka (2017. Allikas: Statistikaamet, a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Lepingute alusel pensioni saajate 15 294 15 850 16 150 16 450 16 750 arv kokku14 (2016. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet a) Välismaal elavad isikud, kes saavad 9854 12 600 13 550 14 500 15 450 lepingute ja siseriikliku õiguse (2016. alusel Eesti pensioni15 a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 181 Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimusel vanaduspensioni saamine (SKA) Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest skeemi. Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus annab õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on töötanud tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel või kes on teinud sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude täitumisel. 236 Väljateenitud aastate pensioni saamine (SKA) Õigus väljateenitud aastate pensionile on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile on õigus:  politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel;  mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel;  allmaa- ja pealmaa(mäe)töödel töötajatel;  mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötajatel:  tekstiilitööstuse töötajatel; 14 Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni. 15 Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel eksporditavate pensionide) kasutatavust välisriikides elavate isikute poolt. 9  asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel;  riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi teatud kategooriate artistidel;  inimese immuunpuudulikkuse (aidsi) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel;  linnasiseste regulaarliinide ühissõidukite juhtidel. Teenuse õiguslik alus tuleneb väljateenitud aastate pensionide seadusest (VAPS). 237 Riikliku töövõimetuspensioni saamine (SKA) Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla kas täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). 238 Riikliku toitjakaotuspensioni saamine (SKA) Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus. Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24- aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal, või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. 182 Rahvapensioni saamine (SKA) Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb RPKS-st. 183 Avaliku teenistuja pensionisuurenduse saamine (SKA) Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust õigus tekkinud. Pensionisuurenduse maksmist reguleerib avaliku teenistuse seadus. 184 Riigikogu liikme pensioni saamine (SKA) Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on kuni IX (k.a.) koosseisu Riigikogu liikmel, kes on jõudnud parlamendiliikme vanaduspensioniikka, tingimusel et tal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat. Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena töötamise ajaga. Pensionistaaži arvestatakse teistes riiklikke pensione käsitlevates seadustes sätestatud korras. 239 Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade saamine (SKA) Pensionistaaž kujuneb inimese eluteel toimunud tegevustest, nagu töötamine õppimine, laste kasvatamine, sõjaväes teenimine. Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka arvatakse järgmised tegevused:  töötamine;  töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;  teenistus Eesti Kaitseväes; 10  õppimine statsionaarses õppes kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;  väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (ühele lapse kasvatajatest);  lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat (kaks aastat iga lapse kohta);  tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha;  I grupi invaliidi või alla 18-aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine;  loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine;  töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud;  tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine. Eestis makstakse järgmisi pensionilisasid:  pensionilisa laste kasvatamise eest makstakse, kui laps on sündinud ajavahemikus 31.12.1980–31.12.2012 ning inimene on kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat ning tema eest ei ole arvestatud eelpoolt nimetatud kaheaastast pensioniõiguslikku staaži;  alates 2018. aastast kõigi enne 2013. a 1. jaanuari sündinud laste eest, keda on kasvatatud vähemalt 8 aastat, makstakse täiendavat pensionilisa;  pensionilisa represseeritule ja töövõimetule isikule, kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel (ka seal sündinud lapsed), samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos;  pensionilisa tuumakatastroofi likvideerijale, töövõimetule isikule, kelle töövõimetus on tekkinud tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel;  pensionilisa päästeteenistujale;  Vabadussõjast osavõtnu lesele, II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele. Lisaks tehakse kohustusliku kogumispensioni II sambasse täiendavaid makseid kuni 3-aastase lapse kasvatamise eest. Teenuse nr 205 „Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse saamine (SKA)“ kulu 2019. aastal on 101 265 000 eurot ja see on kajastatud laste ja perede programmis (PP01)16.  1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal, eeskostjal või hooldajal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid, mille suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.  Kui lapsevanem ei ole liitunud II sambaga (sest see pole kohustuslik enne 1983. a sündinutele), saab ta pensionilisa 3 aastahinde suuruses iga lapse kohta, kes sündis pärast 01.01.2013 ning keda on pensionilisa taotleja kasvatanud vähemalt 8 aastat. 178 Tööõnnetusega seotud kahjuhüvitiste saamine (SKA) Tööõnnetustega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14 lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. 185 Puudega inimestele sotsiaaltoetuste saamine (SKA) Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused jagunevad: puudega lapse toetus17, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks 16 Laste ja perede programm 2019–2022 http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve 17 Puudega lapse toetuse eelarve kajastatakse laste ja perede programmis. 11 riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on vahemikus 69–80 eurot, puudega tööealise isiku igakuine toetus vahemikus 16–53 eurot ja puudega vanaduspensioniealise igakuine toetus vahemikus 12– 40 eurot kuus. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka toetuste kulu riigieelarves. Prognoositav saajate arv 2019. aastal on 153 449 isikut. 186 Represseeritu toetuse saamine (SKA) Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates 2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtestati sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1401 alusel. Toetuse suurus on 230 eurot. 187 Välisriigist tagasipöörduja sotsiaaltoetuse saamine (SKA) Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Toetuse suurus on 188 eurot kuus. 188 Välisriigist tagasi pöördunu ravikindlustuskaitse saamine (SKA) Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või eestlasele sotsiaalmaksu seaduse alusel. 189 Üksi elava pensionäri toetuse saamine (SKA) Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2019. aastal alla 540 euro. 2019. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 190 Puuduva töövõimega inimese õppelaenu hüvitise saamine (SKA) Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks SKA. 191 Olümpiavõitja toetuse saamine (SKA) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (2019. a 1290 eurot). Toetust saab kümme isikut. Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse. 12 Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine 76% - suureneb - - on muutnud nende või nende leibkonnaliikmete elu, % (2017. a) Allikas: Euroopa abifondist enim puudustkannatavate isikute jaoks abi saajate uuring 46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM) Toiduainete ostmise ja jagamise kaudu abi saajatele vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames. 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM) Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames. Tegevusega 1.1.3. „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Tegevuse 1.1.3. „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse vahendeid ja sotsiaaltoetuste ning- teenuste osutamise toetuse vahendeid, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel kohalike omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast muudeti toimetulekutoetuse süsteemi puudutavaid tegevusi (sh motiveeritakse toimetulekutoetuse saajaid tööle minema, suurendatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust jms). Alates 2019. aasta on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot). Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus sisaldab toimetulekutoetuse väljamaksmisega kaasnevate kulude hüvitamise vahendeid. Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis 2019. aastal planeeritud 18 234 000 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks 415 000 eurot. Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varasemalt reguleeris matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra. Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 13 2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks 4 000 000 eurot. 14 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastu- Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand nr taja jaotus eur % Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, Kulud - 1 839 124 000 - 1 904 964 000 65 840 000 3,6% - 2 022 087 000 - 2 131 372 000 - 2 240 615 000 skeemide arendamine ja Investeering -289 000 0 -289 000 -100,0% 0 0 0 inimeste piiriülest Mitte- -2000 -2000 0 0,0% -2000 -2000 -2000 liikumist arvestava rahalised sotskindlustussüsteemi kulud kujundamine Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika Kulud -1 497 000 -1 037 000 -460 000 -30,7% -929 000 -929 000 -921 000 kujundamine ja Investeering -289 000 0 -289 000 -100,0% 0 0 0 elluviimise korraldamine Teenus 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika SoM -912 000 -945 000 33 000 3,6% -929 000 -929 000 -921 000 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenus 267 Rahvusvahelise koostöö SKA -13 000 0 -13 000 -100,0% 0 0 0 tegemise ja sotsiaalkindlustuspoliitika arendamise teenus Teenus 270 Võimekuse loomine EL-i TEHIK -535 000 -68 000 -467 000 -87,3% elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga liitumiseks (EESSI) Teenus 271 Eesti integreerimine EL-i SKA -37 000 -24 000 -13 000 -35,1% 0 0 0 elektroonilisse sotsiaalkindlustusalasesse andmevahetussüsteemi (EESSI) Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja Kulud - 1 836 057 000 - 1 902 228 000 66 171 000 3,6% - 2 019 444 000 - 2 130 263 000 - 2 239 679 000 hüvitiste väljamaksmine Mitte- -2000 -2000 0 0,0% -2000 -2000 -2000 rahalised kulud Teenus 181 Riikliku vanaduspensioni ja SKA - 1 545 485 000 - 1 648 976 000 103 491 00 6,7% - 1 787 781 000 - 1 911 582 000 - 2 028 987 000 soodustingimusel 0 vanaduspensioni saamine Teenus 236 Väljateenitud aastate SKA -19 152 000 -10 219 000 -8 933 000 -46,6% -11 489 000 -12 748 000 -14 052 000 pensioni saamine Teenus 237 Riikliku töövõimetuspensioni SKA -113 273 000 -71 799 000 -41 474 000 -36,6% -42 120 000 -22 307 000 -8 279 000 saamine Teenus 238 Riikliku toitjakaotuspensioni SKA -12 747 000 -13 121 000 374 000 2,9% -13 560 000 -13 825 000 -13 995 000 saamine Teenus 182 Rahvapensioni saamine SKA -10 744 000 -9 310 000 -1 434 000 -13,3% -9 588 000 -9 276 000 -9 764 000 Teenus 183 Avaliku teenistuja SKA -13 090 000 -14 558 000 1 468 000 11,2% -15 556 000 -16 303 000 -16 965 000 pensionisuurenduse saamine Teenus 184 Riigikogu liikme pensioni SKA -5 567 000 -5 742 000 175 000 3,1% -5 998 000 -6 104 000 -6 249 000 saamine Teenus 239 Pensioniõigusliku staaži ja SKA -38 375 000 -45 747 000 7 372 000 19,2% -47 249 000 -48 493 000 -50 116 000 pensionilisade saamine Teenus 178 Tööõnnetusega seotud SKA -5 715 000 -6 132 000 417 000 7,3% -6 437 000 -6 678 000 -6 906 000 kahjuhüvitise saamine Teenus 185 Puudega inimeste SKA -58 414 000 -63 343 000 4 929 000 8,4% -66 203 000 -69 341 000 -70 614 000 sotsiaaltoetuste saamine 15 Teenus 186 Represseeritu toetuse SKA -2 793 000 -2 385 000 -408 000 -14,6% -2 375 000 -2 329 000 -2 306 000 saamine Teenus 187 Välisriigist tagasipöörduja SKA -135 000 -146 000 11 000 8,1% -150 000 -154 000 -157 000 sotsiaaltoetuse saamine Teenus 188 Välisriigist tagasi pöördunu SKA -121 000 -131 000 10 000 8,3% -136 000 -140 000 -145 000 ravikindlustuskaitse saamine Teenus 189 Üksi elava pensionäri SKA -10 126 000 -10 276 000 150 000 1,5% -10 435 000 -10 607 000 -10 758 000 toetuse saamine Teenus 190 Puuduva töövõimega SKA -144 000 -151 000 7000 4,9% -151 000 -151 000 -151 000 inimese õppelaenu hüvitise saamine Teenus 191 Olümpiavõitja toetuse SKA -178 000 -194 000 16 000 9,0% -218 000 -227 000 -237 000 saamine Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi Kulud -1 570 000 -1 699 000 129 000 8,2% -1 714 000 -180 000 -15 000 andmine inimestele Teenus 46 Enim puudust kannatavatele SoM -1 396 000 -1 534 000 138 000 9,9% -1 542 000 -15 000 -8000 inimestele toiduabi ostmine ja jagamine Teenus 256 Toiduannetuste kogumine ja SoM -174 000 -165 000 -9 000 -5,2% - 172 000 -165 000 -7000 jagamine Sotsiaalkindlustuse programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused 2019. aastal liideti tegevuseks 1.1.2 „Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“ 2018. aasta tegevused 1.1.2 „Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine“, 1.1.3 „Mitte-sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine“ ja 1.1.4 „Toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“. Tegevuste liitmisel on tulemuste, sh tulemusmõõdikute seadmine loogilisem ja terviklikum. Töövõimetuspensioni (teenuse nr 237) eelarve vähenemine on seotud töövõime toetamise süsteemi elluviimisega, millega seoses toimub puuetega inimeste töövõime hindamine uutel alusetel ning järkjärguline üleminek töövõimetuspensioni saamiselt töövõimetoetuse saamisele mida maksab Eesti Töötukassa. Toetuste ja hüvitiste kuludest suurema osa (76,5%) moodustavad puuetega inimeste igakuised toetused (teenus nr 185), mille kulu kasvab peamiselt saajate arvu suurenemise tõttu. Represseeritute toetuse (teenus nr 186) eelarve vähenemine tuleneb toetuse saajate arvu prognoosi täpsustamisest. Tööõnnetusega seotud kahjuhüvitiste (teenus nr 178) eelarve kasvu mõjutab indekseerimisest tulenev keskmise hüvitise kasv. Hüvitise indekseerimisel kasutatakse pensioniindeksit, mis majandusprognoosi kohaselt on 2019. aastal 1,078. 16 Programmi juhtimiskorraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21 Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Eelarvemuudatused programmide vahel tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 17 Sotsiaalkindlustuse programmi programmijuhid on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 18 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 3 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna Heaolu arengukava 2016–20231 arengukava Programmi nimi Hoolekandeprogramm (SK02) Programmi eesmärk Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat, mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.  Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda tööturule või püsida tööturul.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse stereotüüpse suhtumise muutmist. Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste vägivallaohvrite teenuseid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade võimestamist ja rahvatervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi ning tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse leevendamisega.  Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele, sealhulgas puuetega inimestele.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parendada sotsiaalkaitse ja tervise valdkonna integreeritust.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muu hulgas eesmärgiks vägivallaohvrite abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muuhulgas tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele osutatavatel sotsiaalteenustel. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk 1,2 1,7 1,8 1,9 2,0 mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse (2017. a) institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv2 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 24 789 000 35 251 000 10 462 000 42,2% 29 023 000 16 382 000 7 274 000 Kulud -72 399 000 -95 527 000 23 128 000 31,9% - 86 635 000 - 71 201 000 - 62 356 000 sh välistoetused ja - 19 990 000 - 30 506 000 10 516 000 52,6% - 24 719 000 -11 934 000 -2 695 000 kaasrahastus Investeeringud -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0 sh välistoetused ja -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0 kaasrahastus * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Tuludes on kajastatud: Sotsiaalkindlustusametile laekuv riigilõiv 1000 eurot sotsiaalhoolekande seaduse alusel erihoolekandeteenust osutavate asutuste tegevuslubadelt ja ohvriabi seaduse alusel kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamiseks 47 000 eurot, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse majandustegevusest saadud tulu 15 000 eurot, tulu välisvahenditest 31 045 000 eurot, 15,3% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks 4 143 000 eurot. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara kulum seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 2 Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühiliste erivajadustega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 3 Olukorra lühianalüüs Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks. Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi, osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi pakuvad ja rahastavad üldjuhul eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks erihoolekandeteenused, rehabilitatsiooniteenused ja abivahendid, pakub riik. Eestis korraldab neid teenuseid Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut, sh töötamist ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.3 Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri (vt joonis 1), puudega inimeste osakaalu (vt joonis 2) ja tulubaasi erinevused (vt joonis 3). Elanikkonna ning sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab eelkõige Kagu-Eesti, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja vanemad) elanikkonnas perioodil 2018–2030 praeguselt 5,5%-lt 7,1%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 veerandi ning 2060. aastaks 30% (võrreldes 19,6%-ga 2018. aastal)4. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul oluliselt pikenenud5, on tervena elada jäänud eluiga Eesti üle 65-aastastel naistel ja meestel (mõlemal 5,3 aastat) võrreldes Põhjamaade (naistel Rootsis 16,7 ja Taanis 11,9 ning meestel vastavalt 15,7 ja 11) ja Euroopa Liidu keskmisega (mõlemal 9,4) väga lühike ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on liikumispiirangud. 2014. aasta andmetel hindas 25% üle 65-aastastest inimestest, et neil on terviseprobleemidest tulenevad tõsised piirangud igapäevaelu toimingute tegemisel. 2010. aasta Eesti Tööjõu-uuringu mooduli „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“ andmetel oli hoolduskohustus6 ligikaudu 30 000 naisel ja 17 000 mehel (hooldamiskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad uuringu kohaselt regulaarselt eakat, haiget või puudega 15- aastast või vanemat sugulast või lähedast). Hoolduskoormus mõjutab mitmel moel ka tööturul osalemist. Nii näiteks oli 2016. aasta Tööjõu-uuringu kohaselt umbes 8800 inimese tööturult eemal oleku põhjuseks ning umbes 5500 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest7. Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2016. 3 Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 11,4%-le 2017. aastal ehk enam kui kolmandiku võrra. 4 Allikas: Statistikaamet, 2018 5 Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2017. aasta andmetel meestel 73,65 ja naistel 82,34 eluaastani. Allikas: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan g=2 6 Allikas: Eesti tööjõu-uuringu 2010. aasta moodul „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“ 7 Allikas: Eesti Tööjõu-uuring, 2017 4 aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5 500 olid kuni 18-aastased ning umbes 42 500 inimest 18- aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid abistatavaid ja hooldatavaid inimesi, kellega elatakse koos kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla 10 tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 25 000 inimest, 10-19 tundi nädalas 16 800 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 17 400 inimest. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele arvestades, et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs8 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKPst ehk 2016. aasta SKP andmetele9 tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot. Ehkki erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kuigi erihoolekandeteenuste saamise järjekord perioodil 2014–2015 mõnevõrra lühenes, pikenes see taas 2017. aastal – kui 2015. aasta alguses oli järjekorras 1022 inimest, siis 2017. aasta alguseks juba ligi 1250 inimest ja 2018. aasta lõpu andmete kohaselt oli järjekorras 1360 inimest.10 Lisaks erihoolekandeteenustele on psüühiliste erivajadustega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud rehabilitatsiooniteenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumine ja rahastamine on jäik ega arvesta piisavalt iga teenusekasutaja vajadustega ei teenuse sisu, mahu ega sageduse osas. Riigi poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühiku hind ei ole teenuseosutaja tegelike kuludega vastavuses. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine. Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusmudeli prototüüp, kus psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Isikukeskse teenusmudeli piloteerimine 8 omavalitsuses (teenusmudeli tegevustest sai osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh kaasneb võimalus paindlikumalt korraldada suhtlust teenuse pakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuskomponente. Saadud andmed on olulised teenusmudeli parendamiseks ning täiustatud teenusmudeli uueks katsetamiseks perioodil 2019–2021. Asutustes ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadustega inimestele võimalikult kodu- ja perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga teenuseüksused väiksemateks ning soetatakse neile eluruumid asulatesse, kogukondade keskele, mis võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases 8 Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 9 SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet 10 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 5 elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse, leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus, milles praegu puudub terviklik lähenemine inimeste vajadustele, on ebaefektiivne, vähe tulemuslik ja võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid üldiselt on eelkirjeldatud probleemid jätkuvalt kriitilised. Näiteks 2016. aastal muutus nii rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus, mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varasemalt olid kliendid järjekorras SKA juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud kelle jaoks on teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuse osutaja poolt teenuse osutamist ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad teenuse osutaja juurde suunamist. Sotsiaalhoolekande portaali andmetel oli 29.02.2016 seisuga teenuse osutajaga seotud 10 194 inimest, kellele polnud teenuse osutamist alustatud. Nendele lisandus veel 390 isikut, kes olid SKA-s eelarvevahendite eraldamise järjekorras ehk ei olnud saanud end teenuse osutaja juurde järjekorda võtta. SKA andmetel oli 2018. aasta lõpus 1510 isikut järjekorras teenuse osutajate juures ja neile lisandus veel 861 isikut, kes ootasid teenuse osutaja juurde järjekorda võtmist. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad olukorrani, kus nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased on tööturult kauem eemal, inimeste terviseseisund halveneb, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on suured ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv on viimastel aastatel kasvanud, ei suuda paljud omavalitsused pakkuda minimaalset nõutud hulka teenuseid11. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgi – suurendada koduses keskkonnas pakutavate ja vähendada institutsionaalsete teenuste osakaalu – suunas liikumine olnud oodatust aeglasem12. Näiteks rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem.13 Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016. aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esmakordselt nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist 11 12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 12 Näiteks, 2017. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 10 582 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas 65-aastaste ja vanemate hooldamisteenuse kasutajate arv hoolekandeasutuses 4,4% ning avahooldusteenuse kasutajate arv langes 4,7%, mis tähendab, et hooldamisteenuse kasutajate arvu kasv oli 2015. ja 2016. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse kasutajate arvu langus suurem kui 2015. ja 2016. aasta võrdluses. 13 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 6 eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumist rahastatakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvest ning mitme teenuse puhul maksavad inimesed omaosalustasu. Lisaks toetatakse sotsiaalhoolekande arengut ja pakutavate abimeetmete kvaliteedi parandamist Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Riigieelarvest tehtavad kulutused sotsiaalhoolekandele olid 2017. aastal 111,7 miljonit eurot, moodustades SKP-s ja riigieelarves suhteliselt väikese osa (vastavalt 0,49% ja 1,21%). Kulutustest suurema osa (75,4%) moodustasid sotsiaalteenused, toetuste osakaal oli 22,3% ning muud hoolekandega seotud kulutused 2,3% (hasartmängumaksust rahastatud hoolekandeprogrammid). Võrreldes eelnenud aastaga olid kulutused sotsiaalhoolekandele 14 miljoni euro võrra (14,3%) suuremad. Põhiliselt mõjutas seda välisfinantseerimise abil sotsiaalteenuste ja nende arendamise rahastamine hoolekandeprogrammide kaudu. Kokku kasvasid kulutused riiklikele hoolekandeprogrammidele 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 10,7 miljonit eurot (sh välisfinantseering 8,86 miljonit euro). Sotsiaalteenuste kulutused kokku kasvasid 2016. aastaga võrreldes 16,7 miljonit eurot (24,8%). Sotsiaalteenuste kulutustes olid endiselt suurima osakaaluga erihoolekandeteenused 29,2%-ga summas 25,4 miljonit eurot. Teisel kohal olid kulutused riiklikele hoolekandeprogrammidele (20,8%) 17,5 miljoni euroga (sh välisvahendid 14,8 mln eurot). Kulutused asenduskoduteenusele moodustasid 13,4% (15,0 miljonit eurot) ja soodustingimustel eraldatavatele abivahenditele 10,1% (11,3 miljonit eurot) sotsiaalteenuste kulutustest. Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. 2018. aasta seisuga ei jõua enamik ohvreid ohvriabiteenusteni, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumites jõuab kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Ohvriabi töötaja roll on muutumas teenustele suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Plaanis on aktiivselt hakata kaasama ka vabatahtlikke tugiisikuid ning vajalik on tagada ohvriabiteenuse piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti eri osades. Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.09.2018 memorandumile „Lähisuhtevägivallas kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused“. Mitmed teenused, mida varem on korraldanud ministeerium või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite ja laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste koordineerimine). Muutused on olnud küllaltki suured ja kiireloomulised, mis omakorda on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteemi ümber hinnata ja tervikvaates edasi arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Pooleli on naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks on vajalik mitmete juhiste loomine või uuendamine, praegu on probleeme nii ohvrite tuvastamise kui teenust saama suunamisega. Koostöö tihendamine peab toimuma nii riigiasutustel omavahel kui riigiasutuste ja mittetulundussektori vahel. Puuduvad suunised ja kokkulepped kriisiolukordades tegutsemiseks (ohvrite ja nende lähedaste abistamine näiteks terrorismi või suurõnnetuste puhul). Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute abistamiseks puudub. Raskete lähisuhtevägivalla juhtumite puhul peaks kõikides maakondades olema katsetatud ja rakendatud kannatanute vajaduste ja riskide hindamist ning asjakohast tegutsemist; selge hindamismetoodika juurutamine ja koolitused peavad viima lõpuks selleni, et vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha kõikjal üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele 7 suunatud kompleksteenused on tänaseks kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid töökorraldust tuleb parandada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi komponendid, et tagatud oleks teenuse kvaliteet, et võrgustik teeks koostööd ning et elanikkonna informeeritus teenustest paraneks. Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem tegevus. Praegu pakutavatest teenustest ei piisa prostitutsiooni tõttu kannatanute elukvaliteedi muutmiseks ja prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise soodustamiseks, vajalik on pakkuda spetsiifilisi teenuseid tööturule sisenemiseks. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Puudub tagasiside kogumine ja selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine ohvriabi klientide vaates. Vajalik on ka jätkata 2018. aastal nö Pärnu pilootprojektis katsetatud ohvriabi 24/7 kättesaadavusega esmase kriisinõustamise tagamiseks kõikidele vägivallaohvritele. Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Tähelepanuta on seni ka laste vanemad, kellega tööks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis. Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on madal ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskused ja võimed leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata. Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus. Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide suhtes erinev. Kui usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel, siis rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvi alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ning diskrimineerimise keelamine hõlmab ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonda, sotsiaalkindlustushüvitisi ja -toetusi ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õigust. Võrdse kohtlemise seadusest tulenevalt on seetõttu teatud elanikkonnarühmade õiguskaitse võimalused, sealhulgas õiguskaitsele ligipääs ja õigusabi saamine, praktikas kehvemini tagatud kui teistele. Võrdse kohtlemise seaduse rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist. Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet. Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. 8 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset 0,83 1,18 1,23 1,26 1,30 institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate suhtarv14 (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset 2,3 3,9 4,1 4,2 4,4 institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega (2017. a) inimeste suhtarv15 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste poliitika ja sotsiaalse kaasatuse valdkonda puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis osalemine. Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:  Hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine.  Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse süsteem.  Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises.  Jätkusuutliku riigimeetmete süsteemi loomine.  Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenuse pakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda. Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates 2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. Samuti toetatakse investeeringuga innovaatilise eakate kodu rajamist keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes 14 Indikaator näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud sihtrühmades. 15 Indikaator näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud sihtrühmades. 9 spetsiifilise hooldusvajaduse tõttu on praegu pereliikmete hooldada, kuna üldhooldusteenuse kvaliteet ei vasta sihtrühma nõudlusele. 21.12.2017 otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavate muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid. Plaanide kohaselt valmib pikaajalise hoolduse süsteemi väljatöötamiskavatsus 2019. aasta esimeses pooles. Seejärel valmistab ministeerium ette seadusemuudatuse, millega tehakse selgemaks pikaajalise hoolduse süsteemi osapoolte vastutus ja luuakse ühtsed alused teenuste vajaduse hindamiseks. Pikaajalise hoolduse lahendusettepanekute järkjärguline lisanduv kulu avalikule sektorile on hinnanguliselt 161 miljonit eurot, sh kohalike omavalitsuste panus nende tavapärasest tulubaasist peaks olema 20–40% kuludest. Sotsiaalministeerium esitab analüüside tulemuste põhjal 2020. aastal riigi eelarvestrateegia koostamisel lisavahendite taotluse. Lähiaastatel tuleb pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks pakkuda omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates sealhulgas vabatahtlikke ja kogukonda ning soodustada hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse raamistik Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku loomiseks on oluline arendada ja rakendada esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess. Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil rakendatakse valitud kohalikes omavalitsustes aastatel 2018–2019 hoolduse koordinatsiooni katseprojekti. Projekti käigus on võimalik testida koordineeritud lähenemise sobivust Eesti eri piirkondades ning töötada välja detailsed ettepanekud ja rahastamismudelid süsteemi riiklikuks ümberkorraldamiseks. Paika tuleb seada pikaajalise hoolduse süsteemi õiguslikud alused ja osapoolte vastutus ning ühtsed juhised ja raamistikud teenuse vajaduse hindamiseks. Samuti tuleb edendada info liikumist valdkondade vahel ning andmete ristkasutust. Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise vajadus tuleneb suurenevast abivajajate hulgast ja tänasest abistamise (nii riigi kui KOV korraldatud teenused ja toetused) ebapiisavusest abivajajate toimetuleku tagamiseks. Suurimad probleemid on abi ebaühtlane kättesaadavus Eesti eri piirkondades ning abi jagunemine eri ametkondade ja haldustasandite vahel, mis on eelkõige ebamugav abivajajale. Eesmärk on erivajadusega laste, vähenenud töövõimega tööealiste ja erivajadusega eakate vajaduspõhise abi korraldamine läbi sotsiaal-, tervishoiu- tööturu- ja haridusvaldkonna teenuste ja toetuste integreerimise keskvalitsuse ja kohalikul tasandil. Selleks soovitakse luua erivajadusega inimeste elukaare ülene teenuste ja toetuste korraldus, mis lähtub erivajadusega inimese hinnatud abivajadusest ja tagab võimetekohase toimetuleku ning osalemise töö, haridus- ja ühiskonnaelus. Seda peab omakorda toetama rahastusemudel, mis tähtsustab toetuste ja teenuste vajaduspõhist pakkumist kohalikul tasandil ning võimaldab riigil keskselt pakkuda tuge 10 inimestele kui abivajadus on spetsiifiline, harvaesinev või rahaliselt äärmiselt kulukas. Oluline on vajaduspõhise abi pakkumise ulatuse suurendamine universaalse skeemi kõrval ning KOV-ide võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises. Tegevused hõlmavad puude raskusastme määramist, puudega inimeste vajaduste terviklikku hindamist ning teenuste ja toetuste integreeritud osutamist n-ö ühe ukse kaudu. 2019. aastal on koostöös Rahandusministeeriumiga kavas jätkata erivajadusega inimeste toetuse ja teenuste analüüsi ning läbirääkimisi edasiste tegevuste kavandamiseks. Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevate aastate kohalike omavalitsuste suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust sotsiaalkaitselise abi osutamisel. ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisiooni ning pädevust suurendavaid koolitusi. SKA juurde luuakse 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“). Jätkusuutliku riigimeetmete süsteemi loomine Tagamaks riigimeetmete (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused) süsteemi jätkusuutlikkus vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis, on oluline riigimeetmete teenusekorralduse ja baaseelarvete korrastamine. Sealjuures tuleb edendada meetmete kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende jätkusuutlikkus, sh tõsta töötajate palgad ja teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks SKA-poolsele teenusekorralduse sisulisele läbivaatamisele (sh milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse) ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse, võttes aluseks SKA prognoosid ning kulumudelid. Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine Hoolekandepoliitika kujundamise eesmärk on senisest enam soodustada erasektori investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetatakse lähiaastatel ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete, teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad erivajadustega inimeste toimetulekut. Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi, mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on piirkondlikul tasandil oluline panustada jätkusuutlike koostöösuhete edendamisele kohalike omavalitsuste ja vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt organisatsioonide/ettevõtete vahel, samuti edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste 11 vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele hoolekandesüsteemis. Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel, viiakse aastatel 2018–2019 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine (SoM) Hasartmängumaksu eelarvest toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu meditsiini-, hoolekande-, perede, vanurite ja puudega inimestega seotud projekte. Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse 1,7 2,1 2,5 3,1 3,7 institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenuskohtade (2017. a) suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset 62 45 40 36 34 erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste (2017. a) osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, % Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOV korraldatavaid toetavaid ja ööpäevaringset hooldusteenust 0,6 0,9 0,9 1 1 saavate inimeste suhtarv (2017.a) Allikas: Sotsiaalministeerium Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga üle Eesti programmipõhiselt osutatud rehabilitatsiooniteenustes osalenud klientide osakaal* Allikas: Sotsiaalministeerium * Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul. 280 Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja programmipõhise lähenemise rakendamise toetamine Eestis (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse SKA poolt teenusele suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning tõsta inimese valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. 42 Toetuse taotlemine erivajadustega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks (SoM) Teenuse eesmärk on puudega inimese eluruumi ümberehitamine selliselt, et ta saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused erivajadustega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvooru läbiviimiseks. Toetatakse avatud taotlusvooru kaudu ka kohalikke omavalitsusi koolituste ja nõustamise abil, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. 39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM) Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul 12 jätkamise toetamine või tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (nt võlanõustamise koolitust, teenuste arendamise koolitus). Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekande poliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega katsetatakse vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel. Katsetamise tulemusena töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega hakatakse testima ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena suureneb erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine igapäevaelus ning tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, läbi mille saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesandeks on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenuse hankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesandeks korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenusele saamise vajaduse, õiguse ja teenuse mahu hindamise kohustus KOV-le. 111 Tugiteenus vanglast vabanenutele (SoM) Vanglast vabanenutele tugiteenuse ja majutusteenuse arendamine ja pakkumine. Teenuse elluviija on Justiitsministeerium. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ vahenditest. 235 Toetuse taotlemine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks (SoM) Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist ning innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist. Avatud taotlusvoorude raames toetatakse:  Sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, sh koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamist kohalikes omavalitsustes;  innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist. Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) läbi kahe avatud taotlusvooru määruse: „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ ja „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“. 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI) Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi teemaliste koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt 13 hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 193 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (SKA) Teenuse pakkumine ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest lõppes 2018. aasta lõpus, kuna eesmärk saavutati ja indikaatorid täideti. 2019. aastal toimuvad projekti lõpetavad tegevused. Teenuse eesmärk oli pakkuda nõustamis- ja muid teenuseid inimestele, kellel on korraga mitu takistust tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Integreeritud teenuste hulka kuuluvad näiteks toimetuleku nõustamine, psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine), võlanõustamine ja tugiisikuteenus. Teenust osutati juhtumikorralduse põhimõttel. Piirkondlikud koordinaatorid koostöös sotsiaaltöötajate, teenusepakkujate ja teiste piirkonnas tegutsevate partneritega aitasid lahendada keerulisemaid kliendijuhtumeid, kaasates teenuse osutamisse eksperte vastavalt sellele, mis ekspertiisi vaja oli. Teenust osutati viies piirkonnas üle Eesti. Arendatud teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks luuakse 2019. aastal SKA juurde sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“). 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist, teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenusele suunamisel juhtumikorraldajate süsteemiga, et vajadusel suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivatele teenustele. Õigete inimeste õigetele teenustele suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes just rehabilitatsiooni kõige enam vajavad. Rehabilitatsiooni teenuse arendustegevusi rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 195 Abivahenditeenuse saamine (SKA) Teenuse sisuks on toetada abivahendi soetamist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele, tagamaks inimeste puudest tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine“). Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja perede programmi teenuses nr 220 „Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“. 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust kliendi jaoks. 2019. aasta maini jätkatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS rakendamist varem alustanud teenuseosutajatele. Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalve süsteemi kujundamist Sotsiaalkindlustusameti juurde. Üle-eestiliselt ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde 14 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Loodava üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande teenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 286 Keskkonna ja abivahendialase nõustamise saamine ja abivahendispetsialistide pädevuse tõstmine (SKA) Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest ei saa edukalt toime tulla oma kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti nõustada tööandjaid. Nõustamise käigus tuleb spetsialist inimese elu- või töökohta, kus arutatakse kohandamisvõimalusi inimese ja tema tööandajaga ning koostatakse eksperdihinnang, milles kajastatakse inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku abivajadust, samuti keskkonna ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine“ vahenditest. 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on parendada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis hakkab koordineerima valdkonna võrgustikutööd, koondama tõenduspõhiseid metoodikaid, häid praktikaid ja ekspertiisi, töötama välja juhendmaterjale, arendama tugiteenuseid ning nõustama teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel, füüsilise keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 2018. aastal käivitati teenusekohtade dementsusega inimeste vajadustele vastavaks kohandamise teenus. Teenuse raames on võimalik kohandada olemasolevaid teenusekohti üldhooldekodudes viibivatele dementsusega inimestele kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja/või luua olemasolevate teenusekohtade juurde dementsuse diagnoosiga või ilmingutega inimestele sobivaid uusi teenusekohti. 277 Innovaatilise eakate kodu rajamine (SoM) Teenuse eesmärk on rajada innovaatiline eakate kodu keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on praegu pereliikmete hooldada, kuna üldhooldusteenuse kvaliteet ei vasta sihtrühma nõudlusele. Innovaatilise eakate kodu loomisega kujundatakse kvaliteetse hooldusteenuse praktikat, arendatakse kaasaegseid võimalusi arvestavat keskkonda ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivat hooldusteenust. 278 Hoolduse koordinatsiooni katseprojekti elluviimine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine, milleks arendatakse ja rakendatakse esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luuakse tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess. Selleks võetakse aluseks tervishoiuvaldkonnas kasutusel olev InterRai standardiseeritud hindamisraamistik ning arendatakse spetsialistide infovahetust. 15 41 Toetuse taotlemine erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks (SoM) Teenuse sisuks on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise toetamine. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks, vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.16 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavatest 1111 teenuskohast 292 teenuskohta muutub tänasest ööpäevaringsest teenuskohast kogukonnas elamise teenuskohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga uusi teenuskohti kokku 201 uut teenuskohta: 123 kogukonnas elamise teenuskohta ning 78 toetatud elamise teenuskohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 327 uut teenuskohta: 17 ööpäevaringset, 116 kogukonnas elamise ja 25 toetatud elamise, 128 igapäevaelu ja 25 töötamise toetamise, intervallhoolduse 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu teenuse kohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenusel olevate isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohad. 196 Erihoolekandeteenuse saamine (SKA) Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus, ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel. Erihoolekandeteenuste järjekorras on ca 1300 inimest ja samal ajal osutatakse erinevaid erihoolekandeteenuseid ca 5500 inimesele (ca 7100 teenusekohal17); erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest. Neile inimestele sobivate teenusekohtade loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid teenusekohti inimeste elukohas või selle lähedal. Vajaduse analüüsimise ja teenusekohtade loomisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalik kvalifitseeritud spetsialisti, kes tegeleb inimese toimetuleku säilitamise või arendamisega. Selleks, et valdkonnas töötaks piisava pädevuse ja motivatsiooniga spetsialistid, on võetud eesmärgiks saavutada tegevusjuhendajate töötasu aastaks 2022 95%-ni õendustöötajate töötasust. 274 Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse saamine (SKA) Tegemist on uue teenusega, mille eesmärk on pakkuda igapäevaelu toetamise teenust, vajadusel koos majutusega, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure hooldusvajadusega inimestele. Oluline on Sotsiaalkindlustusameti poolne töö teenuseosutajatega ja piirkondadega, kus teenusekohtadest on puudus. Päeva- ja nädalahoiu teenuse kui ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivide pakkumine võimaldab vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid. 16 Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor: (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019) 17 01.08.2018 seisuga 16 Tegevusega 1.1.2. „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused Tegevuse 1.1.2. „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning- teenuste osutamise toetuse vahendeid, mis sisaldab sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse eelarvet. Sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetus on lisatoetus, mis suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel ja toetuste maksmisel. Alates 2019. aastast on nimetatud lisatoetus summas 598 000 eurot suunatud kohalikele omavalitsuste tulubaasi. Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond. Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise riski vähendamine. 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Programmi elluviimise perioodil on fookuses järgmised teemad:  Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud standardiseeritud heatasemelise abi arendamine eri ametkondade koostöös, et tagada abi kättesaadavus seksuaalvägivalla ohvritele ja luua eeldused erialade koostööks ohvrite abistamisel.  Kriisisekkumise süsteemi arendamine ja psühhosotsiaalse kriisisekkumise korraldamine, et tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele heatasemelise vajaduspõhise abi kättesaadavus.  Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkonna tugevdamiseks Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni tõhustamine, rollide selgitamine ning asjakohaste juhendmaterjalide loomine, samuti spetsialistide koolitamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga prostitutsiooni kaasatutele suunatud teenuste arendamine. 17  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi arendamine, mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid teenuseid.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabitöötajate rakendatava juhtumikorralduse analüüs, mis annab alusandmed laiema ohvriabisüsteemi analüüsi jaoks.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabisüsteemi analüüs pakutava psühholoogilise abi kulu hüvitise reeglite muutmise vajaduse ning juriidilise abi pakkumise vajalikkuse ja korralduse teemal.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallaohvritele esmase kriisinõustamise kättesaadavuse tõhustamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallatsejatele suunatud sotsiaalprogrammide arendamine.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga sotsiaalsüsteemi ja õigussüsteemi andmeregistritega hästi seostatud ohvriabi infosüsteemi arendamine. Infosüsteemi kasutuselevõtu eesmärk on parandada ametkondadevahelist teabevahetust ja võimaldada inimesekesksete teenuste arendamist ning rakendada Sotsiaalkindlustusameti poolt raskete lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks üle-eestiliselt riskihindamise metoodikat ning planeerida hindamise jätkumine peale MARAC projekti lõppu 2021. aastal.  Taotlusvoorude ettevalmistamine Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest toetatava projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähedamiseks“ ning „Inimkaubanduse alase teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalprogramm seksi ostjatele“. 293 Ohvriabi süsteemi arendamine (SKA) Teenuse osaks on ohvriabitöötajate supervisioonid, vägivallatseja kodust eemaldamise pilootprojekt, kriisijuhtimise süsteemi loomine ja rakendamine ning tervishoius vägivalla varase märkamise süsteemi arendamine. Ohvriabitöötajad teevad igapäevaselt tööd vägivallaohvritega, mistõttu töötajate läbipõlemise vältimiseks ja kvaliteetse abi tagamiseks on vajalik pakkuda supervisioone igale töötajale. Samuti tuleb parandada ohvriabitöötajate valmisolekut võrgustikutöö juhtimiseks ning kaasajastada ohvriabi juhtumikorralduslikke metoodikaid. Vägivallatseja kodust eemaldamise pilootprojekti eesmärk oli katsetada vägivallatseja kodust eemaldamise ja ohvritele kohese abi pakkumise kaudu senisest kiiremat reageerimist perevägivalla ohvrite abivajadusele. Selgunud on vajadus piloodi praktikaid laiendada mujale Eestisse. Sellega seoses koolitab SKA politseinikke ja KOV ametnikke, trükib infovoldikuid nii vägivalla ohvrile kui vägivallatsejatele ja korraldab nende kättesaadavuse ning käivitab piirkondades lähisuhtevägivalla võrgustikud. Psühhosotsiaalne kriisiabi Eestis on seni käivitunud juhtumipõhiselt. Puudub psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava ja struktuur selle rakendumiseks. Valitus kiitis 15.02.2018 heaks elanikkonnakaitse rakkerühma koostatud elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mille järgi on SoM kohustuseks teiste elutähtsate valdkondade tagamise kõrval korraldada psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine. Välja on töötatud psühhosotsiaalase kriisiabi osutamise alused, mille põhjal hakatakse nüüd ette valmistama kriisijuhtimise meeskondi ning kokku leppima asutustevahelise vastutuse ja ülesannete jagunemist. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse tervishoius vägivalla varase märkamise süsteemi. Eesmärk on tagada tervishoiuasutustes vägivallaohvrite tõhusam tuvastamine (märkide äratundmine) ning teenustele suunamise toetamine. Selle jaoks luuakse koolitusmaterjalid, koolitatakse tervishoiuasutuste 18 töötajaid ning koostatakse tegevusjuhised. Samuti viib SKA läbi vägivalda puudutavate hoiakute uuringu, et hinnata, kuidas muuhulgas Norra programmi erinevad tegevused mõjutavad Eesti elanike vägivalla-alaseid hoiakuid. Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Klientide rahulolu ohvriabi- ja lepitusteenustega* Allikas: Sotsiaalministeerium * Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul. 231 Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb OAS-ist. 102 Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele (SKA) Teenuse eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele. Psühholoogiline, juriidiline, sotsiaalnõustamine, väljatöö abivajajate leidmiseks, rehabilitatsioon prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele, tööturule sisenemiseks vajalikud teenused. Keskused asuvad kolmes Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi, väljatööd ohvrite leidmiseks hakatakse tegema ka Pärnus. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb CEDAW konventsiooni artiklist 618. 103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin (SKA) Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini teenust reguleerivad inimkaubanduse direktiivi artikkel 18 ja inimkaubandusvastase konventsiooni artikkel 5, mis näevad ette inimeste teadlikkuse suurendamise inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil. Sellest lähtuvalt on eesmärk nõustada inimesi, kuidas välismaale turvaliselt tööle ja õppima minna, hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral kontakteeruda asjakohaste asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks. 197 Naiste tugikeskuse liitteenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele majutusele pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ning juriidilist nõustamist. Alates 2019. aastast paraneb teenuse kättesaadavus veelgi, avatakse kaks täiendavat varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24. Norra vahendite toel toimub teenuse raames naiste tugikeskuse liitteenuse arendamine. Eesmärk on tõsta naiste tugikeskuste teenuse kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega. Teenuse sisuks on teenusega seotud pakkujate ja partnerite koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise süsteemi loomine ning kvaliteedi hindamise alustamine. 199 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus. Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi. Seksuaalvägivalla kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne- 18 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/23988 19 Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduks abi saama. 2017. aastal oli 48 pöördujat (ilma Ida-Virumaata), 2019. aastal tagatakse võimekust abistada vähemalt 135 ohvrit. Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25. 200 Kuriteoohvri hüvitise saamine (SKA) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab OAS taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal; inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. 201 Psühholoogilise abi kulu hüvitise saamine (SKA) Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu OAS § 8 tähenduses, on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb OAS-ist. 202 Lepitusteenuse saamine (SKA) Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine (teise astme kuritegude puhul). Prognoositav sihtrühma suurus (lepitamiskatsete arv) programmi perioodil: 2019. aastal 925, 2020. aastal 950, 2021. aastal 970, 2022. aastal 970. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb OAS-ist. 273 Vägivallatsejate sotsiaalprogrammi teenuse saamine (SKA) Tõenduspõhise rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. Muuhulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskusi. Norra ja EMP programmi raames toimub vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi arendamine. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine. 292 Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine (SKA) Vägivallatsejate kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7 kriisinõustamist ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi poolt pakutav kriisinõustamine on kõige stabiilsem, otsustati jätkata kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik kuriteo ja vägivalla ohvrid olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast vajadusel ööpäevaringset nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas ainult naistele, kes on vägivalla ohvriks langenud. Oluline on tugiisikute süsteemi loomine, mis toetaks ohvriabitöötajaid. 20 Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi raames alustatakse 2019. aastal ohvriabi vabatahtlike süsteemi arendamist, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust, mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist. 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on tõhustada psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavust hädaolukorrast (terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju või liiklusõnnetus vms) puudutatud isikutele ja nende peredele. Ohvriabi töötajad hakkavad koordineerima piirkonnas psühhosotsiaalse kriisiabi osutamist, koheselt hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning koostöös kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonidega, vajadusel KOV lastekaitse ja sotsiaaltöötajatega tehakse koostööd ohvritele parima abi tagamiseks. Vajadusel kaasatakse vaimse tervise spetsialistid, tervishoiuasutused jm olulised osapooled. Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %* Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 suureneb suureneb suureneb suureneb organisatsioonide arv (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) 21 Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja ellu rakendamine, et tagada vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Perioodil 2019–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist ühiskonnas ning inimeste teadmiseid oma õiguste kaitse võimalustest. Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tunnuste osas laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) kohaldamisala väljapoole töö- ja kutseõppe valdkonda ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste (sh sotsiaaltoetuste) valdkonnale ja hariduse valdkonnale ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) kättesaadavusele. Muudatuste tõhusaks rakendamiseks viiakse läbi eelkõige kaupade ja teenuste pakkujatele suunatud teavituskampaania ja koostatakse VõrdKS kommenteeritud väljaanne. Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse väärtustamiseks ja sallivuse ning kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide koostamisel ning võrgustikutegevusi heade praktikate vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ning võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ja siht- ning sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja toetamiseks. Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks oma tegevuses. Tugevdatakse võrdse kohtlemise küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõiguste alast infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. 22 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus,% 2020 2021 2022 tasand nr jaotus eur Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Kulud - 69 343 000 - 90 992 000 21 650 000 31,2% - 82 293 000 - 67 060 000 - 58 250 000 kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning Investeering -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0 vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Tegevus 1.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Kulud -5 603 000 -7 315 000 1 712 000 30,6% -5 960 000 -5 407 000 -5 525 000 kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Teenus 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle SoM -870 000 -996 000 126 000 24,1% -997 000 -999 000 -985 000 elluviimise korraldamine Teenus 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega SoM -3 638 000 -6 319 000 2 682 000 73,7% -4 963 000 -4 408 000 -4 540 000 tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine Teenus 44 Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile SoM -1 096 000 0 -1 096 000 1,5% 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekande teenuste Kulud -63 739 000 -83 677 000 19 938 000 31,5% -76 333 000 -61 653 000 -52 725 000 osutamine ja arendamine Investeering -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0 Teenus 39 Tööturul osalemist toetavad SoM -541 000 -2 702 000 2 161 000 399,4% -2 918 000 -2 461 000 -53 000 hoolekandeteenused Teenus 111 Tugiteenus vanglast vabanenutele SoM -289 000 -1 023 000 734 000 254,0% -591 000 -591 000 -572 000 Teenus 235 Toetuse taotlemine tööturul osalemist SoM -6 229 000 -3 666 000 -2 563 000 -41,1% -5 500 000 -3 343 000 -1 000 000 toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks Teenus 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse TAI -225 000 -187 000 -38 000 -4,9% -176 000 -145 000 -145 000 toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Teenus 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse SKA -4 443 000 -4 592 000 149 000 -9,5% -4 527 000 -4 062 000 -4 079 000 saamine Teenus 195 Abivahenditeenuse saamine SKA -7 360 000 -8 846 000 1 486 000 20,2% -9 219 000 -6 244 000 -6 244 000 Teenus 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi SKA -350 000 -1 090 000 740 000 210,6% -1 048 000 -108 000 -108 000 edendamise teenus Teenus 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine SoM -943 000 -900 000 -43 000 -4,6% -300 000 -300 000 -300 000 ja teenusekohtade kohandamine Teenus 277 Innovaatilise eakate kodu rajamine SoM 0 -1 500 000 1 500 000 100,0% 0 0 0 Teenus 42 Toetuse taotlemine erivajadustega SoM -4 696 000 -3 000 000 -1 696 000 -36,1% -1 200 000 -1 400 000 -946 000 inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks Teenus 278 Hoolduse koordinatsiooni katseprojekti SoM -235 000 -32 000 -203 000 -86,4% -32 000 0 0 elluviimine Teenus 280 Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja Astangu -1 123 000 -136 000 -987 000 -27,8% -137 000 -138 000 -138 000 programmipõhise lähenemise KRK rakendamise toetamine Eestis 23 Teenus 41 Toetuse taotlemine SoM -6 046 000 -17 593 000 11 547 000 191,0% -12 314 000 -3 841 000 0 erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks Teenus 196 Erihoolekandeteenuse saamine SKA -28 059 000 -34 840 000 6 781 000 24,2% -34 838 000 -35 640 000 -35 760 000 Teenus 193 Integreeritud teenuste osutamine SKA -1 244 000 -12 000 -1 232 000 -98,8% 0 0 0 toimetulekuraskustes inimestele Teenus 274 Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu SKA -1 700 000 -3 380 000 1 680 000 98,8% -3 380 000 -3 380 000 -3 380 000 teenuse saamine Teenus 286 Keskkonna ja abivahendialase SKA -256 000 -178 000 -78 000 -30,5% -153 000 0 0 nõustamise saamine ja abivahendispetsialistide pädevuse tõstmine Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine Kulud -2 480 000 -3 760 000 1 280 000 46,9% -3 966 000 -3 741 000 -3 625 000 Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Kulud -154 000 -496 000 342 000 145,5% -584 000 -323 000 -232 000 Teenus 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja selle SoM -154 000 -471 000 317 000 129,2% -551 000 -298 000 -232 000 elluviimise korraldamine Teenus 293 Ohvriabi süsteemi arendamine SKA 0 -25 000 25 000 100,0% -33 000 -25 000 0 Tegevus 1.2.1. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud Kulud -2 326 000 -3 264 000 938 000 40,3% -3 382 000 -3 418 000 -3 393 000 teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Teenus 231 Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja SKA -75 000 -87 000 12 000 16,0% -87 000 -87 000 -83 000 rehabilitatsiooniteenuse saamine Teenus 102 Nõustamis- ja SKA -108 000 -160 000 52 000 48,1% -157 000 -153 000 -143 000 postrehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele Teenus 103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite SKA -38 000 -63 000 25 000 65,8% -63 000 -63 000 -63 000 abistamise nõuandeliin Teenus 197 Naiste tugikeskuse liitteenuse saamine SKA -786 000 -1 050 000 264 000 33,6% -1 106 000 -1 153 000 -1 189 000 Teenus 198 Naiste tugitelefoni teenuse saamine SKA -54 000 0 -54 000 -100,0% 0 0 0 Teenus 199 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja SKA -78 000 -116 000 38 000 48,7% -114 000 -107 000 -99 000 rehabilitatsiooniteenuse saamine Teenus 200 Kuriteoohvri hüvitise saamine SKA -328 000 -244 000 -84 000 -25,6% -254 000 -264 000 -275 000 Teenus 201 Psühholoogilise abi kulu hüvitise saamine SKA -394 000 -667 000 273 000 69,3% -717 000 -767 000 -817 000 Teenus 202 Lepitusteenuse saamine SKA -407 000 -445 000 38 000 9,3% -444 000 -445 000 -445 000 Teenus 273 Vägivallatsejate sotsiaalprogrammi SKA -58 000 -83 000 25 000 43,1% -92 000 -83 000 -59 000 teenuse saamine Teenus 292 Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse SKA 0 -167 000 167 000 100,0% -182 000 -147 000 -100 000 saamine Teenus 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse SKA 0 -182 000 182 000 100,0% -167 000 -149 000 -120 000 saamine Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, Kulud -577 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000 võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja Kulud -577 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000 võrdsete võimaluste tagamine Teenus 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine SoM -282 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000 ja rakendamine Teenus 43 Invaspordiga tegelemise toetuse SoM -295 000 0 -295 000 -100,0% 0 0 0 taotlemine Hoolekandeprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused 2019. aastal liideti tegevusega 1.1.1 „Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine“ 2018. aasta tegevus 1.1.4 „Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine“ ja selle teenus nr 45 24 „Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine“. Teenus nr 45 eelarve kasvab, kuna 2019. aastaks eraldati ühekordselt investeeringu- ja tegevustoetusi. 2019. a kaob teenus nr 44 „Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile“ hasartmängumaksuseaduse muudatusest tulenevalt. 2019. aastal liideti tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine“ 2018. aasta tegevus 1.1.3 „Erihoolekandeteenuse osutamine ja arendamine“ ja selle teenused nr 41, 196 ja 274. Tööealiste inimeste tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine suureneb oluliselt (teenus nr 39), et vähendada tööealiste inimeste hoolduskoormust ja tagada toimetulek tööturule suundumisel. Kohalike omavalitsuste võimestamiseks ja täisealiste hoolekande toetamiseks pakub Sotsiaalkindlustusamet kohalikele omavalitsustele abi sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel. Samuti rahastatakse vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamist, mille raames vähemalt kolmes Eesti maakonnas katsetatakse vabatahtlike kaasamist sotsiaalvaldkonnas ja tegevuse raames osutatakse teenust 1000 abivajajale. Pikeneb vanglast vabanenutele tugiteenuste osutamine (teenus nr 111), mis lisaks vanglast vabanenutele tugiteenuse ja majutusteenuse arendamisele ja pakkumisele võimaldab käivitada nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse ka Lõuna-Eesti piirkonnas. Teenuse nr 235 „Toetuse taotlemine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks“ avatud taotlusvoorude käivitumine hilines, mistõttu muutusid 2018. aasta ja 2019. aasta planeeritud väljamaksed. Abivahendite kättesaadavuse (teenus nr 195) parandamiseks rakendub 2019. aastal (esialgu kaheks aastaks) põhimõtteline muutus, millega tagatakse abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel abivahend igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. 2019. aastal käivitub innovaatilise eakate kodu rajamine (teenus nr 277). Luuakse teenuskohad (maksimaalselt 50 teenuskohta) eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on täna pereliikmete hooldada. Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks antava toetuse (teenus nr 42) eesmärk on 2000 puudega inimese eluruumi ümberehitamine selliselt, et nad saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Toetatakse avatud taotlusvooru kaudu kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. Esimeses avatud taotlusvoorus esitas puudega inimeste eluruumide kohandamiseks taotlused 56 omavalitsust. Kokku tagatakse sobivad eluruumid 491 puudega inimesele. Eelarve kasv on seotud taotlusvoorude planeerimisega aastate lõikes. Psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste tagamiseks toetatakse erihoolekandeasutuste reorganiseerimist (teenus nr 41). Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval investeeritakse vajaduspõhiselt ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringsele teenusele ning toetada liikumist peremajadest iseseisvalt elama. Esimese taotlusvooru investeeringute kava alusel reorganiseeritakse 1111 õõpäevaringset ja luuakse 25 201 uut kogukonnas ja toetatud elamise teenuse kohta. Eelarve muudatused on seotud projektide rakendumise edasilükkamisega. Teise (avatud) taotlusvooru tulemusena reorganiseeritakse 154 ebastabiilse remissiooniga ja kohtumääruse alusel teenusel olevate isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohta ning luuakse 327 uut ööpäevaringse, kogukonnas ja toetatud elamise, igapäevaelu ja töötamise toetamise, intervallhoolduse teenuse kohta. Eelarve muudatused tingis asjaolu, et projektide rahastamisotsused tehti 2018. aasta II kvartalis. Erihoolekandeteenuse (teenus nr 196) kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on järgnevateks aastateks kavandatud erihoolekande töötajate palgatõus vähemalt 7% (täpsema palgatõusu määrab teenuse osutaja, kuna palgatõusuks ettenähtud vahendid sisalduvad teenuse hinnas). Lisaks suurendatakse teenuse kohtade arvu ca 500 koha võrra. Vahendeid saadi juurde enne 2001. a erihoolekandeteenusel olevatele inimestele üldhoolduse teenuse osutamiseks. 2019. aastal liideti teenuseks nr 286 „Keskkonna ja abivahendialase nõustamise saamine ja abivahendispetsialistide pädevuse tõstmine“ 2018. aasta teenused nr 18 „Elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisel osalemine“ ja nr 250 „Abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse suurendamine“, kuna teenus nr 18 liikus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest Sotsiaalkindlustusametisse. 2019. aastal lisati tegevusele 1.3.1 „Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine“ järgmised teenused:  teenus nr 293 „Ohvriabi süsteemi arendamine“;  teenus nr 292 „Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine“, millega liideti 2018. aasta teenus nr 198 „Naiste tugitelefoni teenuse saamine“;  teenus nr 294 „Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse saamine“. Vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele turvalise keskkonna, nõustamise ja ajutise majutuse tagamiseks suurendatakse naiste tugikeskuste eelarvet (teenus nr 197). Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi raames toimub teenuse arendamine, et tõsta teenuse kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ning teiste partneritega. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks (teenus nr 199) luuakse neli kriisiabikeskust: Lääne- Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Kannatanute vajadustele vastava teenuse tagamiseks on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja teavitustegevus, et kannatanud pöörduks abi saama. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamise ja rakendamise raames (teenus nr 58) tegeletakse lisaks õigusloomele üldsuse ja erinevate siht- ning sidusgruppide teadlikkuse suurendamisega. Seoses võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) kavandatud muutmisega 2018. aastal, viiakse muudatuste tõhusaks rakendamiseks 2019. aastal läbi eelkõige kaupade ja teenuste pakkujatele suunatud teavituskampaania ja koostatakse VõrdKS kommenteeritud väljaanne. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ning võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ja siht- ning sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja toetamiseks. Euroopa Komisjoni projekti toel on kavas võrdse kohtlemise alaste andmete kättesaadavuse ja kogumise parandamine. 26 Spordi ja liikumise terviklikuma, demograafilistest ja sotsiaalsetest sihtgruppidest sõltumatu arendamise toetamiseks liigub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse teenus nr 43 „Invaspordiga tegelemise toetuse taotlemine“. Teenuse eesmärgiks on Eriolümpia Eesti Ühenduse ja Eesti Paraolümpiakomitee toetamine invaspordi propageerimiseks ja invasportlaste tiitlivõistlustel osalemise toetamiseks. 27 Programmi juhtimiskorraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete20 valdkondliku komisjoni21 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks22. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Eelarvemuudatused programmide vahel tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 21 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 22 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 28 Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 29 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 4 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231 Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03) Programmi eesmärk Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK) Sissejuhatus Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat, mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Eri eluvaldkondades keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, sh soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul; naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele; soolise tasakaalu saavutamisele ühiskonna otsustustasanditel; õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku institutsionaalse võimekuse, sh analüüsi- ja haldusvõimekuse tagamisele. Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades tööelus osalemist paranenud Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:  Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.  Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise poliitika kujundamist ja ohvritele ning vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist ja võrdse kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega. Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020, mille üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.  Elukestva õppe strateegia 2020, mille keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parendamiseks. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused eneseteostuseks.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, mille eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa 2 ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv 9,8 11,3 11,6 11,9 12,2 tuhande 20–29-aastase naise kohta2 (2012. a) Allikas: Eurostat Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem 64% - - 74%- suureks või väga suureks probleemiks, %3 (2016. a) Allikas: algtase 2015 EMORi omnibuss, edaspidi soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks4 56,7 - 60,0 - - 61,7- - Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a) Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 415 000 871 000 456 000 109,9% 462 000 143 000 40 000 Kulud -797 000 - 2 036 000 1 239 000 155,5% - 1 729 000 - 1 389 000 - 1 201 000 sh välistoetused ja - 415 000 -871 000 456 000 109,9% - 462 000 - 143 000 - 40 000 kaasrahastus * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse välisvahendeid 871 000 eurot, sh struktuurivahendite horisontaalne tehniline abi 20 000 eurot, Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni vahendid 89 000 eurot, Euroopa Komisjoni rahastatud soolise ebavõrdsuse vähendamise (sh palgalõhe) projektid 673 000 eurot ning Norra ja EMP finantsmehhanisminde programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomiseks 89 000 eurot. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). 2 Näitaja võrdleb vaadeldud kalendriaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse teise ja järgmiste astmete õppekava täitnud naiste arvu nende omaga, kes on enamikus riikides tavaliselt koolilõpetusealised naised. Indikaator ei näita, kui palju on nende erialade lõpetanud naisi vaadeldaval aastal tööturul saadaval. 3 Näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel. 4 Näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgnevates valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. 3 Olukorra lühianalüüs Soolist ebavõrdsust ühiskonnas soodustavad soolised stereotüübid, mille taastootmisel ja levitamisel on võtmeroll haridusel ja meedial, aga ka poliitikameetmetel ning nende rakendamise efektiivsusel. Soolised stereotüübid on seotud hoolduskohustuste ja tasustamata kodutööde ebavõrdse jagunemisega naiste ja meeste vahel, aga ka haridusliku ja tööalase soolise segregatsiooniga Eestis. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt tasustatud – nt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Olgugi, et sooline palgalõhe on viimastel aastatel vähenenud (Eurostati 2016. aasta palgalõhe 25,3% ja 2015. aasta andmetel 26,9%), on palgalõhe Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistest Euroopa Liidu liikmesriikides. Tööturu sooline segregatsioon peegeldub ka haridusvalikutes, st naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed IKT erialasid. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem ebatraditsioonilisi erialasid ning võrdse palga päeva raames on korraldatud soolise võrdõiguslikkuse teemalisi kirjanduskonkursse koolinoorte seas. Ka õppematerjalid peavad olema soolist võrdõiguslikkust edendavad, mitte soolisi stereotüüpe taastootvad. On tehtud mitmeid uuringuid hoiakute väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ning sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise. Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive määr oli 2017. aastal 75,1%, samas kui meeste oma oli samal aastal 81,9%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist ebavõrdsust ühiskonna kajastab ka otsustustasanditel naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2019. aasta jaanuari seisuga on Riigikogu 101 liikme seas 30 naist5 ja valitsuse 15 ministri seas viis naist. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.6 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava ette tööandjate teadlikkuse suurendamisega ning seaduse rakendamise tõhustamisega seotud meetmeid. 5 Seisuga 03.01.2019 6 Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse- rakendamine/ 4 Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud ministeeriumitevaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest poliitikakujundajateni viia, kuid pole seni oma täielikku potentsiaali realiseerinud. Heaolu arengukava näeb seega ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kõigis valdkondades. 5 Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“7 66,7 67,5 - 67,9 - Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“8 72,1 73,0 - 73,5 - Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“9 28,2 34,6 - 37,7 - Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a) Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja jah jah jah jah jah elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Nende naiste ja meeste osakaal, mees pere peamine 46% - - 40% - kelle arvates mees peaks olema toitja (2016. a) pere peamine toitja, naine peamine naine peamine 28% - - 24% - koduste tööde eest vastutaja, %10 koduste tööde eest (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse vastutaja monitooring Nende 15–19-aastaste naiste ja mehed saavad 66% - - 74% - meeste osakaal, kelle arvates hooldamisega seotud (2016. a) mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui hakkama kui naised ning naised naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel naised saavad 58% - - 67% - töökohtadel sama hästi hakkama tehnilisi oskusi (2016. a) kui mehed, %11 nõudvatel Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama monitooring hästi hakkama kui mehed Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel, haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. 59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Perioodil 2019–2022 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Selleks luuakse tööde hindamise ja võrdlemise juhend. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustega antakse 7 Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda. Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu. 8 Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning töötervishoiuga seotud riskide kaudu. 9 Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning keskpanga otsustuskogudes. 10 Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas. 11 Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas. 6 Tööinspektsioonile antakse õigused teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet. Korraldatakse iga-aastased teavitustegevused võrdse palga päeva raames. Lisaks korraldatakse teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise alase teadlikkuse suurendamiseks ning planeeritud seadusmuudatuste toetamiseks. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks suurendamiseks viiakse muuhulgas ellu isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Töötatakse välja teavitusmeetmed, et toetada Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi rakendamist. Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks korraldatakse erinevatele sihtgruppidele (sh karjäärinõustajad, õpetajad, noored) suunatud asjakohaseid teadmisi ja oskuseid andvaid tegevusi, sh tüdrukute ja poiste karjääripäevi, et tutvustada noortele neid erialasid, kus nende sugu on alaesindatud. Korraldatakse laiaulatuslik meediakampaania elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks soolistest stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust igapäevaelule, otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule. Paralleelselt tehakse ka teisi meediategevusi (intervjuud, artiklid), et suurendada elanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja muud. Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajalike soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, koostatakse ja avaldatakse artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“. Tehakse „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2019“. RITA programmi kaudu (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond) viiakse läbi laiapõhjaline uuring, mille eesmärgiks on soolise palgalõhe selgitamata osa vähendamine ning madala halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku ja metoodika loomine. Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töö soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva koguna. Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise 28% - - 44% - korral võrdõigusvoliniku poole, % (2016. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab kantselei. 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK) Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitse alane nõustamine, arvamuste avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju 7 analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Lisaks täidab voliniku kantselei 2014–2020 perioodil Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada struktuurivahendeid kasutavaid ja koordineerivaid üksusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamisel, sh nii meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires kui ka hindamisel. Kantselei osaleb ka Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis BREAK koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk on suurendada avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise valdkondades. 8 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk nr Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand jaotus eur % Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -797 000 -2 036 000 1 239 000 155,5% -1 729 000 -1 389 000 -1 201 000 edendamine Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -197 000 -1 139 000 942 000 478,2% -1 019 000 -923 000 -735 000 poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 59 Soolise võrdõiguslikkuse SoM -197 000 -1 139 000 942 000 478,2% -1 019 000 -923 000 -735 000 valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -600 000 -897 000 297 000 49,5% -710 000 -466 000 -466 000 ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Teenus 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja SVVK -600 000 -897 000 297 000 49,5% -710 000 -466 000 -466 000 võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine Soolise võrdõiguslikkuse programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks (teenus nr 59) tellitakse teemakohaseid analüüse ja infomaterjale ning korraldatakse koolitusi, infopäevi, töötubasid, ümarlaudu ja karjääripäevi. Uue Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames luuakse soolise võrdõiguslikkuse teemaline veebikeskkond. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse paremaks rakendamiseks muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seadust, antakse Tööinspektsioonile naiste ja meeste võrdse palga maksmise üle järelevalve ülesanded ning luuakse vastav kompetents. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitseks ja edendamiseks (teenus nr 36) laiendatakse voliniku nõustamistegevuste mahtu, avaldatakse rohkem arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta ning analüüsitakse seaduste mõju võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele. Lisaks täidab koostööleppe alusel Sotsiaalministeeriumiga voliniku kantselei Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni, nõustades struktuurivahendeid kasutavaid ja koordineerivaid üksusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamisel nii meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires kui ka hindamisel. 9 Programmi juhtimiskorraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava12 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete13 valdkondliku komisjoni14 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks15. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. 12 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 13 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 14 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 15 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 10 Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 11 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 Programmi nimi Keskkonnatervise programm (TE01) Programmi eesmärk Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna keskkonnatervise programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava III alaeesmärgi saavutamist. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte Sotsiaalne turvaline areng Tervislik elu-, töö- sidusus ja ja õpikeskkond Tervislik eluviis Tervishoiu- võrdsed Alaeesmärk 2: Alaeesmärk 4: süsteemi areng Laste ja noorte suremus Alaeesmärk 3: võimalused Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5: ja psüühika- ning Elu-, õpi- ja aktiivsus on tõusnud, Alaeesmärk 1: Kõikidele abivajajatele käitumishäirete esmahaigestumus on töökeskkonnast toitumine on muutunud on kindlustatud Sotsiaalne sidusus on tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad riskikäitumine on tervishoiuteenuste ebavõrdsus tervises annavad oma tervisele terviseriskid on vähenenud kättesaadavus vähenenud järjest positiivsema vähenenud hinnangu Programm keskendub keskkonnatervise edendamisele. Seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Terviseriskide programm käsitleb ühisosana rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide väljatöötamist ning tubakatarvitamise vähendamisele suunatud teavitustööd.  Tervishoiusüsteemi programm käsitleb ühisosana antibiootikumide kasutamise alase teadlikkuse suurendamist. Seosed teiste arengukavadega:  Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 käsitleb põlevkivi kaevandamise tervisemõjuga seotud tegevusi.  Heaolu arengukava 2016–2023 hõlmab ühisosana töökeskkonna nõudeid. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1  Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks, panustades keskkonnatervise valdkonda.  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 käsitleb info-, seire- ja tugisüsteemide arendamist ning tegevusplaanide koostamist kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks.  Maaeluministeeriumi arengukava 2017–2020 visioon on, et Eestis on elujõuline, konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.  Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, sh radooni riikliku tegevuskava peaeesmärk on suure radooniriskiga töökohtades ja üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) 93,3% 95% 95% 95% 95% immuniseerimisega2 (2017. a) Allikas: Terviseamet Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritud 93,6% 95% 95% 95% 95% olevate isikute osakaal3 (2017. a) Allikas: Terviseamet Ühisveevärgi joogiveega varustatud elanikkonna osakaal 89,13% 90% 91% 92% 93% Allikas: Terviseamet (2016. a) Koolide vastavus valgustatuse nõuetele 96% 97% 97% 97% 99% Allikas: Terviseamet (2016. a) Nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal 54% 55% 56% 57% 58% kontrollitud ettevõtjate arvust (2016. a) Allikas: Terviseamet Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 1 835 000 1 945 000 110 000 6,0% 1 951 000 1 956 000 1 966 000 Kulud - 10 967 000 - 7 020 000 - 3 947 000 -36,0% - 7 410 000 - 7 446 000 - 7 442 000 sh välistoetused - 26 000 - 26 000 0 0,0% - 26 000 - 26 000 - 26 000 ja kaasrahastus Mitterahalised - 392 000 - 392 000 0 0,0% - 392 000 - 392 000 - 392 000 kulud * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Keskkonnatervise programmi tuludes on planeeritud Terviseameti laborite majandustegevusest laekuv tulu 1 802 000 eurot ja Terviseameti riigilõivud 116 000 eurot. Riigilõiv on seotud biotsiidiseaduse alusel biotsiidi turustusloa taotlemise, registreerimise, tunnustamise ja muutmisega. Lisaks on tuludes horisontaalsest tehnilisest abist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse kavandatud 22 000 eurot välisvahendeid ja 4000 eurot kaasfinantseerimise vahendeid. Sunniraha on programmi tuludesse planeeritud 1000 eurot. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 2 Mõõdik näitab leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga immuniseeritud 2-aastaste laste osakaalu. 3 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava 6 vaktsiiniga (erinevate vaktsiinidega hõlmatuse keskmine näitaja) 3 Olukorra lühianalüüs Keskkonnatervis on rahvatervise valdkond, mis on suunatud inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite, sh ohutegurite tervisemõju hindamisele ning terviseriskide ohjamisele ja ennetamisele. Keskkonnatervise all mõeldakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Elukeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist samal ajal mitu keskkonnast tulenevat ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad. Elukeskkonna all ei käsitata sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid keskkonnategureid, vaid keskendutakse looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite negatiivsele mõjule inimese tervisele. Inimeste tervist mõjutab oluliselt väljaspool inimorganismi asuv keskkond füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste teguritega, mille mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu keskkonna ohuteguritele, nendest põhjustatud riskide hindamisele ja juhtimisele. Keskkonna ohuteguritest tulenevate probleemide ennetamiseks ja avaldunud mõjude ohjamiseks on oluline koostöö erinevate sektorite vahel. Näiteks mõjutavad keskkonnatervist oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium (toiduohutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima). Käesolevas programmdokumendis keskendutakse üksnes Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskkonnatervise valdkonna küsimustele. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 loomisest alates on paranenud elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi ning inimese tervist soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine. 2013. aastal loodi Terviseameti juurde keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK)4, et koguda ja töödelda andmeid keskkonnategurite ja epidemioloogilise olukorra kohta, teha ja/või korraldada riskihindamist ja tervisemõjude analüüside tegemist ning koostada tõenduspõhiseid ettepanekuid eri valdkondade poliitika sidusgruppide strateegiliste eesmärkide määramiseks keskkonnatervise valdkonnas. Lisaks on Terviseamet koostanud ohuprognoosid keskkonnatervise, kemikaali- ja tooteohutuse ning nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje valdkonnas. Ohuprognoosid aitavad ohuteguritega seotud riske ja ohtu maandada ning järelevalvetööd tõhustada. Enam keskendutakse keskkonnatervise probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis, seda eri sektorites. Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata saavutatud edusammudest ja positiivsetest muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel lapsekingades ja vajab edasist juurutamist. Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise valdkonna prioriteete. Terviseameti viimastel andmetel kasutab ligikaudu 89,13% elanikest ühisveevärgi vett, 4 Alates 2017. aastast on KTUK tegevused tagatud Terviseameti keskkonnatervise osakonna koosseisus. 4 ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 98,1% ühisveevärgi tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ja keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem tervisele ohutu joogivee kvaliteedi säilitamine. Väljatöötamisel on ka joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika, mis peaks andma vastuse, kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv, tuleb leida lahendus kuidas avalike supluskohtade arvu kasvatada (avalikes supluskohtades toimib nõuetele vastavuse seire). Kemikaaliohutus on horisontaalse iseloomuga puudutades nii avalikku- kui ka erasektorit. Kemikaaliohutuse valdkonna suurimaks väljakutseks riigile on ohtlike kemikaalide kaasa arvatud biotsiidide omaduste, kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete hindamine, st Terviseameti võimekus hinnata, kas tööstus on esitanud piisavalt teaduspõhist informatsiooni hindamaks ohutu, võimalikku riski kasutamisel ja võtnud tarvitusele vajalikud riskijuhtimismeetmed. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt väljakutseks tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega, täiendada jooksvalt kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teavet, tõsta teabe kvaliteeti, kasutada ohutumaid alternatiivseid aineid ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Hea kvaliteediga kemikaaliteave on tööstuse eduteguriks, see suurendab avalikult levitatavate andmete usaldusväärsust ja edendab kemikaalide ohutut kasutamist. Terviseameti riiklike kasutajatugede kaudu nõustatakse erinevaid sihtgruppe, eelkõige Eesti väikeettevõtteid kuid ka avalikkust kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest. Kemikaaliohutusest on regulaarselt korraldatud teabepäevi. Teabepäevade mõju sihtrühmade teadlikkuse suurendamisele on olnud positiivne. Seda tõestab teabepäevadest osavõtt (keskmiselt osaleb ühel teabepäeval 100 inimest) ja osalejate tagasiside, mille kohaselt on üritusi hinnatud väga kõrgelt ning märgitud, et teabepäevi tuleks tulevikus korrata. Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks on paranenud, aga selle tugevdamine on jätkuvalt prioriteet. Olemas on epideemia ja hädaolukorra riskianalüüs ning plaan, mida uuendatakse. Planeerimisprotsess riskide analüüsimiseks ja valmisolekuks on järjepidev. Elutähtsa teenuse osutajatena on paranenud haiglate ja kiirabi valmisolek. Lisaks on paranenud Terviseameti laboratoorne võimekus (diagnoosida ja uurida kõrgelt patogeenseid mikroorganisme). Antimikroobne resistentsus (AMR) on kujunenud üldiseks rahvatervise probleemiks, millega tuleb esmajärjekorras tegeleda. Ravimresistentsete mikroobide levik ja resistentsuse ulatus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas oluliselt kasvanud. Resistentsete mikroobide põhjustatud haiguste korral halvenevad sageli oluliselt võimalused haiguseid ravida. See omakorda põhjustab haigusjuhtumite pikenemist ning halvendab haigestunud inimeste/loomade elukvaliteeti, samuti sagenevad surmajuhtumid. AMR toob seetõttu kaasa olulisi majanduslikke tagajärgi tervisesektorile (tervishoiukulutuste kasvamine). Samuti on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamiseks biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele resistentsus. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on jätkuvalt vähenenud 2- aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega, jõudes 2015. aastaks 93,2%-ni (2014. aastal 93,4%). Muude immuniseerimiskava vaktsineerimiste osas jätkus sarnane trend ning vaktsineerimata laste osakaal suurenes: 2-aastaste laste immuniseerimistega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastu oli 2015. aastal 94% (2014. aastal 94,5%), B-viirushepatiidi vastu 93,4% (2014. aastal 94,1%) ja hemofiilusnakkuse vastu 5 94,1% (2014. aastal 95%). 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimisalase teadlikkuse suurendamiseks tehakse pidevat teavitustegevust nii tervishoiuteenuse osutajate kui ka üldelanikkonna seas: väljastatakse trükiseid ja infomaterjale, korraldatakse iga-aastaseid seminare tervishoiutöötajatele, olemas on veebileht vaktsineeri.ee. Menetluses on uue rahvatervise seaduse (RterS) eelnõu, mille algatamise eesmärk on rahvatervise (sh keskkonnatervise) valdkonna regulatsiooni uuendamine ja ajakohastamine, sh inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine, elanike eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine, terviseriskide ja tervisekahjustuste vähenemine ja tõhus vältimine, ebavõrdsuse vähenemine terviseseisundis, positiivsed muudatused rahvastiku tervisekäitumises ning üldine tervist toetav keskkond Eestis. Uues RTerS-is on käsitletud keskkonnatervise valdkonda senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid. Muu hulgas sätestatakse RterS-iga KOV-ide ühiselt täidetavad ülesanded (haldusreformi kontekstis). KOV-idele pannakse ühine ülesanne koostada maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiil ning arvestada selles sisalduvat teavet maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel. Tervise- ja heaoluprofiili koostamine on vajalik teatud territooriumi elanike tervisest ning seda mõjutavatest teguritest ülevaate saamiseks. Tervise- ja heaoluprofiili koondatud andmed aitavad mõista, milliseid tegevusi tuleb planeerida ja ellu viia, et suurendada elanikkonna heaolu ja parandada inimeste elukvaliteeti ning seeläbi parandada ka piirkonna elanike tervisenäitajaid. Peamised probleemid:  Inimesed on vähe teadlikud elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. Laialt on levinud alternatiivsed mittetõenduspõhised käitumisviisid ja uskumused (nt vaktsineerimise vastased, MMS).  Elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõju olulisusest inimese tervisele ei ole süsteemset ülevaadet ja ohutegurite kohta ei koguta andmeid süstemaatiliselt.  Elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning inimese tervist soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine vajab ajakohastamist.  Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks vajab tugevdamist.  Toote-, teenuse- ja kemikaaliohutuse ning tervisekaitse nõuete täitmise järelevalve peab tuginema riskianalüüsidele ning vajaduse korral tuleb tegevusi tõhustada.  Vaktsineerimisega hõlmatus on olnud pidevas langustrendis.  Oluliste patogeenide ravimresistentsuse tekke ja leviku ohjamine.  Ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsed riskid inimese tervisele.  Elukeskkond sotsiaalasutustes (eriti üldhooldekodudes) vajab parendamist. Näiteks ruumide ülerahvastatuse ja ruumide sisustamise probleemid, tervishoiuteenuse kättesaadavusega seotud probleemid. 6 Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna jah jah jah jah jah poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 97 Säästva ja tervist toetava ning parendava elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse edendamine (SoM) Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks kujundatakse ning viiakse ellu keskkonnatervise poliitikat. Perioodi 2019–2022 märksõnadeks on vaktsineerimisega hõlmatuse parandamine, sh immuniseerimisalase teavitustöö tõhustamine, oluliste patogeenide ravimresistentsuse (AMR) tekke ja leviku ohjamine, muudatused tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkushaiguste ennetamise ja seire korraldamises, inimeste teadlikkuse suurendamine elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest, sh kemikaaliohutuse teabepäevad spetsialistidele, elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi tugevdamine ja elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõjude olulisusest ülevaate saamine (nt põlevkivi tervisemõju), ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsete riskide vähendamine jm. Oluliseks tegevuseks on uue RterS-i ja selle rakendusaktide valmimine ja rakendamine. RterS-i eelnõuga kehtestatakse 19 rakendusakti, sh suuremate sisuliste muudatustega näiteks hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded, ujulate, basseinide ja veekeskuste tervisekaitsenõuded, nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja selle käitlemisele, nõuded toitlustamisele lasteasutustes ja nõuded lapsehooldusvahenditele. Uues RterS-is kavandatakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid. Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide osakaal, 70,3% 80% 85% 95% 95% millel on üle 5000 tarbija5 (2016. a) Allikas: Terviseamet Joogiveest tingitud haiguspuhangute esinemine6 0 0 0 0 0 Allikas: Terviseamet (2015. a) Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“ ja „heasse“ 84,6% 85% 85% 85% 85% klassi kuuluvate supluskohtade osakaal)7 (2017. a) Allikas: Terviseamet 5 Mõõdik näitab mitu protsenti üle 5000 tarbijaga veevärkidest on liitunud vee terviseohutuse infosüsteemiga. 6 Mõõdik näitab mitu joogivee kaudu levivat haiguspuhangut on nimetatud aastal registreeritud. Näitaja on oluline ennetusmeetmete ja Terviseameti järelevalvetegevuste efektiivsuse hindamisel. Tegu on valveindikaatoriga, vastavaid puhanguid ei tohi olla, sest joogivee kaudu levib nakkus väga kiiresti väga paljudele inimestele. 7 Mõõdik näitab mitu protsenti Terviseameti poolt kontrollitud supluskohtade suplusveest kuulus „väga heasse“ ja „heasse“ klassi ehk kui paljud vastasid kehtestatud nõuetele. 7 Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele, %8 76% 79% 80% 80% 80% Allikas: Terviseamet (2015. a) Teenuste vastavus nõuetele, % 72% 76% 80% 85% 85% Allikas: Terviseamet (2015. a) Toodete vastavus nõuetele, % 60% 61% 62% 63% 64% Allikas: Terviseamet (2015. a) Tervist toetava elukeskkonna arendamise ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks teeb Terviseamet riiklikku järelevalvet ning korraldab terviseriskialast hindamist ja nõustamist veeohutuse, kemikaaliohutuse, tervisekaitse, välis- ja siseõhu, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje jm valdkondades. Keskkonnatervise riskid on seotud järgmiste ohuteguritega:  füüsikalised tegurid (nt ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon, temperatuur, õhu liikumise kiirus, niiskus),  keemilised tegurid (nt kemikaalid, sh tubakatooted ja e-vedelikud, kas otsese kokkupuute või saastunud õhu, toidu, vee kaudu),  bioloogilised tegurid (nt mikroorganismid, parasiidid joogivee, toidu, sise- ja välisõhu, suplusvee, pinnase kaudu). 85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine (SoM) Hea laboritava ehk Good Laboratory Practice (GLP) on kvaliteedisüsteem, mida rakendatakse kemikaali terviseohutuse ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik kõigile biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatavale teabele9. Teenuse aluseks on kemikaaliseadus. 143 Vee terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab joogi- ja suplusvee seiret, reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid ning tegeleb nõustamisega. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet korraldab ja teostab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle, nõustab ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks, väljastab hinnanguid lähtuvalt rahvatervise seadusest. 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine (TA) Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (KMH/KSH) (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel); väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel; korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine (TA) 8 Mõõdik näitab mitu protsenti turul müüdavatest/kasutatavatest keemiatoodetest, mille üle Terviseamet tegi järelevalvet, vastas kehtestatud nõuetele. 9 Guidance on the Biocidal Products Regulation https://echa.europa.eu/documents/10162/23036412/bpr_guidance_ir_part_vol_i_part_a_en.pdf/35e5761b-8a4a-454a-bfd7- f04b41aa9f2a 8 Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab kemikaalide (sh biotsiidide ja nende toimeainete) registreerimise, hindamise, autoriseerimise, heakskiitmise ja kasutamisega seotud toiminguid ning nõustab kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) kasutajaid ja käitlejaid. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus ning sellega seotud õigusaktid. 153 Toodete terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab ja teostab toote nõuetele vastavuse seaduse ja vastavate eriseaduste ning EL-i määruste alusel kaupade (kosmeetika, mänguasjade, laste hooldusvahendite, kemikaalide, biotsiidide, detergentide) nõuetele vastavuse hindamist ja järelevalvet. 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet kahjuritõrje- (biotsiidiseaduse alusel), majutus- (turismiseaduse alusel) ning ilu- ja isikuteenuse (rahvatervise seaduse alusel) üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste saamine (TA) Keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmise ja muude tervisekaitsetoimingute (rahvatervise seaduse alusel) osutamine laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava rakendamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohalik levik10 0 0 0 0 0 Allikas: Terviseamet (2016. a) Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% 10,4% 10 10 10 10 elanikkonnast11 (2016. a) Allikas: Terviseamet 7–14-aastaste hõlmatus II revaktsineerimisega difteeria, 90% 90% 90% 90% 90% teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu Allikas: Terviseamet 1–aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus, läkaköha, 93% ≥94% ≥95% ≥95% ≥95% poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib vaktsineerimisega (2016. a) Allikas: Terviseamet 1–aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse 86,8% 80% 85% 85% 90% vaktsineerimisega12 (2016. a) Allikas: Terviseamet 14–aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised 91,5 ≥95% ≥95% ≥95% ≥95% revaktsineerimisega13 (2016. a) Allikas: Terviseamet 10 Mõõdik näitab mitu leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohaliku levikuga juhtu on Eestis olnud. 11 Mõõdik näitab mitu protsenti grippi haigestunud elanike analüüsidest on saadetud laborisse kinnitamisele. 12 Mõõdik näitab mitu protsenti 1-aastastest lastest on hõlmatud rotaviirusvaktsiiniga. 13 Mõõdik näitab mitu protsenti 14-aastastest lastest on kaetud leetrite, mumpsi, punetiste revaktsineerimisega. 9 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese 65% 1. doosiga, 70% 75% 80% 85% papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga 25% 2. doosiga Allikas: Terviseamet MRSA osakaal verekülvidest ja EARS-Net baasil 4% 3% <3% <3% Terviseameti kesklaborist aastas Allikas: Terviseamet Karbapeneem resistentse Enterobacterales osakaal 3% 2% 1% 1% verekülvidest ja EARS-Net baasil Terviseameti kesklaborist aastas Allikas: Terviseamet 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutendentside määramist ja hindamist. Teenuse aluseks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ja selle rakendusaktid. 156 Labori referentteenuse osutamine (TA) Labori referentteenuste osutamine sisaldab nakkushaiguste diagnoosimist ja registreerimist ning muude referentslabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse HI-viiruse, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajate, gripi ja muude respiratoorsete viiruste ning osaliselt muude bakteriaalsete nakkustekitajate (Salmonella, Campylobacter, E.coli, C. diphtheriae) ja antimikroobse resistentsuse suhtes. Teenust osutatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel. 234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab antimikroobse resistentsuse seiret ning levikutendentside määramist ja hindamist. Korraldab antibiootikumide väljakirjutamise ja otstarbeka kasutamise uuringu ning eri sihtrühmade teavitamist mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab epidemioloogiliste uuringute tegemist, tõrjemeetmete korraldamist, epideemiatõrje plaanide kooskõlastamist, rahvusvahelise kiirteavituse täitmist ning järelevalve tegemist. 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Immuniseerimisandmete kogumine, analüüsimine, avaldamine. Immuniseerimise kohtade järelevalve. Immuniseerimisalase käitumise uuringud ja tegevused selle parandamiseks. Immuniseeriumisalane teavitus ja kommunikatsioon. Ravimite jaotamine, säilitamine, väljastamine. Veebilehe vaktsineeri.ee pidamine. 10 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand nr jaotus eur % Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna Kulud - 5 191 000 - 5 102 000 89 000 -1,7% - 5 355 000 - 5 380 000 - 5 376 000 arendamine ja Mitte- -335 000 -335 000 0 0,0% -335 000 -335 000 -335 000 elukeskkonnast tulenevate rahalised terviseriskide vähendamine kulud Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja Kulud -327 000 -344 000 17 000 5,2% -344 000 -345 000 -341 000 parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 97 Säästva ja tervist toetava ning SoM -327 000 -344 000 17 000 5,2% -344 000 -345 000 -341 000 parendava elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse edendamine Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide Kulud -4 864 000 -4 758 000 -106 000 -2,2% -5 011 000 -5 035 000 -5 035 000 hindamine, ennetamine ja Mitte- -335 000 -335 000 0 0,0% -335 000 -335 000 -335 000 ohjamine ning järelevalve rahalised kulud Teenus 85 Hea laboritava funktsiooni SoM -10 000 -10 000 0 0,0% -10 000 -10 000 -10 000 rahastamine Teenus 143 Vee terviseohutuse TA -1 047 000 -718 000 -329 000 -31,4% -758 000 -759 000 -759 000 korraldamine Teenus 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste TA -783 000 -669 000 -114 000 -14,6% -708 000 -711 000 -711 000 terviseohutuse korraldamine Teenus 151 Biotsiidi TA -93 000 -123 000 30 000 32,3% -116 000 -116 000 -116 000 registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine Teenus 152 Kemikaalide turustamiseelsete TA -254 000 -263 000 9 000 3,5% -266 000 -267 000 -267 000 tegevuste korraldamise taotlemine Teenus 153 Toodete terviseohutuse TA -547 000 -360 000 -187 000 -34,2% -478 000 -480 000 -480 000 korraldamine Teenus 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste TA -172 000 -248 000 76 000 44,2% -251 000 -253 000 -253 000 terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve Teenus 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste TA -1 951 000 -2 377 000 426 000 21,8% -2 432 000 -2 446 000 -2 446 000 saamine Teenus 279 Planeeringute ja füüsikalistest TA -342 000 -325 000 -17 000 -5,0% -327 000 -328 000 -328 000 teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, Kulud -5 776 000 -1 918 000 -3 858 000 -66,8% -2 055 000 -2 066 000 -2 066 000 ennetamise ja tõrje Mitte- -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000 korraldamine rahalised kulud Tegevus 1.2.1. Kulud -5 776 000 -1 918 000 - 3 858 000 -66,8% -2 055 000 -2 066 000 -2 066 000 11 Nakkushaiguste seiramine, Mitte- -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000 ennetamine ja tõrjumine ning rahalised riikliku immuniseerimiskava kulud rakendamine Teenus 94 Riiklikus immuniseerimiskavas SoM -3 854 000 0 -3 854 000 -100,0% 0 0 0 olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele Teenus 155 Nakkushaiguste seire TA -801 000 -828 000 27 000 3,4% -848 000 -853 000 -853 000 korraldamine Teenus 156 Labori referentteenuse TA -149 000 -250 000 101 000 67,8% -258 000 -258 000 -258 000 osutamine Teenus 157 Epideemiatõrje tegevuste TA -350 000 -351 000 1 000 0,3% -399 000 -401 000 -401 000 korraldamine Teenus 158 Immuniseerimiskava TA -660 000 -502 000 -158 000 -23,9% -560 000 -564 000 -564 000 korraldamine Teenus 234 Mikroobide resistentsuse tekke TA -19 000 -44 000 25 000 131,6% -47 000 -47 000 -47 000 ning leviku ohjamine Keskkonna tervise programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused Teenuse nr 143 „Vee terviseohutuse korraldamine“, nr 153 „Toodete terviseohutuse korraldamine“ ja nr 233 „Tasuliste tervisekaitseteenuste saamine“ maksumuse muudatused on seotud kinnisvara kulude jaotusvalemi muutmisega teenuste vahel seoses Terviseameti hoone (Paldiski mnt 81, Tallinn) ruumide kulude sidumisega laborite tasuliste tervisekaitse teenuste osutamisega. 2018. aastal oli meetme 1.2 „Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine“ alla kaks tegevust: 1.2.1 „Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine“ ja 1.2.2 „Riikliku immuniseerimiskava rakendamine“, mille alla kuulusid teenused nr 94 ja 158. 2019. aastal antakse teenus nr 94 „Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele“ üle Eesti Haigekassale, kes hakkab muuhulgas korraldama hanke- ja eelarveplaanide koostamist, immuunpreparaatide tsentraalsete ostude, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamist ning immuunpreparaatide kasutamise jälgimist. Seetõttu kaotati tegevus 1.2.2 ning teenus nr 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“ liideti tegevusega 1.2.1 „Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava rakendamine“. Laiendatakse labori referentteenust (teenus 156). Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuete kohaselt tekib võimekus tagada referentteenus invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (meningokokk, pneumokokk, listeeria) ning antimikroobse resistentsuse tuvastamiseks. 12 Programmi juhtimiskorraldus Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava14 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete15 valdkondliku komisjoni16 ülesandeid: o meede 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“; o meede 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.17 Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Keskkonnatervise programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. 14 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 15 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 16 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 17 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 13 Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 14 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud eesmärk Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 Programmi nimi Terviseriskide programm (TE02) Programmi eesmärk Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning tervisenäitajad on paranenud Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna terviseriskide programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava IV alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I ja II alaeesmärgi saavutamisse. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte turvaline areng Tervislik eluviis Tervishoiusüsteemi Sotsiaalne sidusus ja Alaeesmärk 2: Tervislik elu-, töö- ja Alaeesmärk 4: areng võrdsed võimalused õpikeskkond Laste ja noorte suremus Alaeesmärk 5: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Elanikkonna kehaline ja psüühika- ning aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele Sotsiaalne sidusus on käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud suurenenud ja esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete ebavõrdsus tervises vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on tervishoiuteenuste vähenenud annavad oma tervisele on vähenenud vähenenud kättesaadavus järjest positiivsema hinnangu Programm keskendub ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamisele ning seeläbi rahvastiku tervisenäitajate parandamisele. Seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Keskkonnatervise programm käsitleb ühisosana tubakatoodete ja e-vedelike koostist puudutavas pädeva asutuse funktsiooni täitmist ning riikliku järelevalve tegemist (Terviseamet), samuti tuberkuloosi multiravimresistentsust.  Tervishoiusüsteemi programm käsitleb e-tervise ja andmekvaliteedi teemasid, mis toetavad ennetustegevuste planeerimist ning ARV-ravimite kättesaadavust. Seosed teiste arengukavadega: 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1  Heaolu arengukava 2016–2023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust, töövõime säilitamist ja taastamist ning ebavõrdsuse vähendamist.  Laste ja perede arengukava 2012–2020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi.  Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel.  Liiklusohutusprogramm 2016–2025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist.  Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.  Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid.  Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 fookuses on ühisosana näiteks tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidutootmisest ja -valmistamisest ning märgistamisest, uuringute tegemine toidu tarbimisharjumuste ja -ostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning tervisenäitajad on paranenud. Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65- 82 60 56 56 56 aastaste arv 100 000 elaniku kohta2 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv 2,2 1,8 1,7 1,7 1,7 aastas 1000 elussündinu kohta)3 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Standarditud varajase suremuse kordaja kroonilistesse 367 353 345 338 338 mittenakkushaigustesse on vähenenud (30–69-aastaste (2015. a) suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta)4 Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 29,5 31,8 31 31 31 elaniku kohta5 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste 33,2% 34,5% 34,7% 34,7% 34,7% laste osakaal6 (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas 4,5 3,5 3,4 3,4 3,4 sünnimomendil7 (2016/2017. Allikas: Statistikaamet a) 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete 2123,9 1900 1900 1900 1800 uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta on vähenenud (2016. a) Allikas: Statistikaamet 11, 13 ja 15-astaste laste osakaal kellel ei ole esinenud 70,1% 70% 70% 80% 80% depressiivseid episoode kasvab (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 3 007 000 4 122 000 1 115 000 37,1% 3 894 000 2 267 000 1 387 000 Kulud - 30 186 000 - 16 855 000 - 13 331 000 -44,2% - 16 - 15 492 000 - 14 603 000 627 000 sh välistoetused - 2 747 000 - 3 862 000 1 115 000 40,6% - 3 634 000 - 2 007 000 - 1 127 000 ja kaasrahastus Mitterahalised - 9000 - 16 000 7000 77,8% - 6000 - 6000 - 6000 kulud * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Terviseriskide programmi tuludes on planeeritud Tervise Arengu Instituudile ja Sotsiaalministeeriumile laekuvad välisvahendid ja nendega seotud kaasfinantseerimine 2019. 2 Mõõdik näitab alla 65-aastaste südame ja veresoonkonna haigustesse surnute arvu 100 000 sama vana elaniku kohta. 3 Mõõdik näitab alla ühe aasta vanuses surnud laste arvu 1000 elussünni kohta. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava rahvatervise näitajaga, mis peegeldab vastsündinute ravi ning jälgimise taset (arengumaades ka ema ja lapse sotsiaalseid olusid). 4 Mõõdik kajastab 30-69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 5 Mõõdik näitab surmade arvu 100 000 sama vana (0–19-aastase) elaniku kohta. 6 Mõõdik näitab mitu protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest annab enda tervisele väga hea hinnangu, põhineb küsitlusandmetel. 7 Mõõdik näitab mitu eluaastat elavad eeldatavalt kõrgeima elueaga maakonna elanikud rohkem võrreldes madalaima elueaga maakonna elanikega. 3 aastal summas 3 862 000 eurot, sh ESF-i TAT „Kainem ja tervem Eesti“ 2 280 000 eurot, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ toetus terviseedenduse võimekuse tõstmiseks 1 300 000 eurot, Euroopa Komisjoni otseprojektideks 223 000 eurot ja ESF-i tehniline abi 59 000 eurot. Tervise Arengu Instituudi majandustegevusest laekuv tulu on prognoosi kohaselt 42 000 eurot. Lisaks sellele on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves hasartmängumaksu laekumist 218 000 eurot laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamiseks. Tulude muutus aastati on seotud välisvahendite ja hasartmängumaksu kasutamisega. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 4 Olukorra lühianalüüs Haiguste ja vigastuste riskitegurid on omavahel sageli seotud, mistõttu on oluline vaadata nende ennetust kompleksselt. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks Eestis võib pidada tasakaalustamata toitumist, vähest kehalist aktiivsust ja riskikäitumist, näiteks alkoholi, tubaka ja illegaalsete narkootikumide tarbimist ning riskivat seksuaalkäitumist. Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike, sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas ära, milliseid tervist puudutavaid otsuseid inimene langetab ning kuidas ta enda tervise suhtes käitub. Seetõttu tuleb tervisliku eluviisi soodustamiseks eri eluvaldkondade esindajatega koostöös ellu viia abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada füüsilist ja psüühilist sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist olmes ja vaba aja veetmisel. Vaimne tervis on tihedalt seotud üldise heaolu ja ühiskonna sidususega, muutused ja probleemid ühiskonnas kajastuvad ka halvenenud vaimse tervise näitajates. Eelarvamused ja teenuste vähene kättesaadavus põhjustavad olukorra, kus vaimse tervise probleemid saavad sageli ka sotsiaalse tõrjutuse ja toimetulekuraskuste põhjustajaks. Ühiskonna hoiakute muutmisega ning teenuste arendamisega on võimalik ära hoida vaimse tervise probleemide akumuleerumist ja leevendada nende mõju inimeste toimetulekule. 2016. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 77,8, kuid EL-is oli vastav näitaja 2015. aastal 80,6. Eeldataval elueal on Eestis suured soolised lõhed. 2016. aastal oli meeste keskmine eeldatav eluiga vaid 73,2 (2015. aastal 73,1), samas kui naistel oli see 81,9 eluaastat (2015. aastal 81,9) ehk naised elasid meestest 8,7 aastat kauem. Tervena elatud eluea poolest elasid naised 2016. aastal meestest 4,5 aastat kauem tervetena. 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes on teada ka see, et madalama haridustasemega (kuni põhiharidusega) inimesed elavad ligi 12 aastat vähem ja ligi 13 aastat vähem tervetena kui kõrgharidusega elanikud. Eestis esinevad lisaks soolistele ja hariduslikele erinevustele eeldatava ja tervena elatud eluea näitajates ka suured erinevused maakondade vahel – 2014/2015. aastal elasid kõrgeima eeldatava elueaga elanikud Tartu- ja Harjumaal (vastavalt 78,8 ja 78,7 eluaastat) ja madalaima eeldatava eluaega elanikud Ida-Virumaal (75 eluaastat). Samuti esinevad märkimisväärsed tervena elatud eluea näitaja erinevused maakonniti – 2014/2015. aastal elasid Läänemaa elanikud Põlvamaa elanikest 17,1 eluaastat kauem tervena (2013/2014. aastal 17,5 eluaastat). Imikusuremuskordaja oli 2013. aastal 2,1 imikusurma 1000 elussünni kohta, kuid 2014., 2015. ja 2016. aastal ei suudetud sama taset hoida (vastavalt 2,7 ja 2,5 ja 2,3 imikusurma 1000 elussünni kohta). Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid. EL-i keskmisest näitajast on Eesti näitaja olnud viimastel aastatel tunduvalt väiksem – 2014. aastal oli see Eestis 1,5 korda väiksem. 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga vähenes – nimetatud näitaja oli poistel 2015. aastal 40,3 ja 2016. aastal 35,8 ning tüdrukutel 2015. aastal 31,9 ja 2016. aastal 29,5. 2016. aasta näitaja oli väiksem kui 2012. aastal (vastavalt 32,7 ja 38,5 juhtu 100 000 lapse kohta). Peamised laste ja noorte surma põhjused on vigastused, perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid. Positiivne on laste tervise juures ka see, et järjest enam lapsi hindab oma tervist väga heaks. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2013/2014. aastal oma tervist väga heaks 33,2% õpilastest (38% poistest ja 28,3% tüdrukutest). Samas, 2009/2010. aastal oli vastav näitaja 5 ligi 4 protsendipunkti väiksem, 2013/2014. aasta kasv on eelkõige mõjutatud poiste hinnangu paranemisest (2009/2010. aastal poistel 32,1% ja tüdrukutel 26,6%). Jätkuvalt on probleemiks tervist kahjustav ja riskeeriv käitumine. Peamised käitumuslikud terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, väike kehaline aktiivsus ning vähene tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. Kuigi kogu elanikkonna tervisekäitumine on mõningal määral paranenud, on kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste käitumine paranenud kiiremas tempos kui madalama hariduse ja sissetulekutega inimeste hulgas. Alkoholi liigtarvitamise, tubakatoodete tarvitamise, ülemäärase kehakaalu, vigastushaigestumuse ja -suremuse vähendamisel ning vaimse tervise edendamisel on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel. Suremus alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega seotud haiguste tagajärjel ületab Eestis EL-i vanade liikmesriikide sama näitajat vastavalt 1,7 ja 1,3 korda (2014). Alkoholi tarbimine viimastel aastatel näitab langustendentsi. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta, siis 2016. aastal oli see näitaja 9,9 liitrit. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu. Ennetuses ja ravis on astutud jõulisi samme. Käivitunud on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused, mille eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ning raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust, suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest. 2018. aastal jõustus alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, millega muudeti alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendati sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelu nõude senisest parem täitmine ning tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga. Reklaamiseaduses muudeti alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendati nende kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustati sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil, ja tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid. Muudatuste eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks. 2016. aastal olid 21,3% elanikest igapäevasuitsetajad, sealhulgas 30% meestest ja 16% naistest. Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas. Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine, nii oli 2016. aastal 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 13,1%, e-sigarette 11,2% ja huuletubakat 3,4%. 2016. aastal muudeti tubakaseadust ja võeti üle 20. mail 2016 kehtima hakanud EL-i tubakadirektiiv, millega reguleeriti tubakatoodete pakendamist ja märgistamist, sh pilthoiatuste lisamise kohustus, nikotiini sisaldavatele elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõuded ning tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeld. 2018. aastal muudeti tubakaseadust, et ennetada paremini alaealiste suitsetamise ja teiste sarnaste toodete tarvitamise alustamist, tugevdada järelevalvet, vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, -kahjusid ja -kulusid: keelati riigisisene kaugmüük, piirati tubakatoodete väljapanekut ja kaubamärkide esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestati koostise ja puhtuse nõuded, keelustati e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendati keelde ja piiranguid elektroonilise sigareti tarvitamisele, kehtestati dokumendi küsimise nõue tubakatoote müügil ning anti kontrollostu õigus politseiametnikele alaealistele müügi keelu täitmise kontrollimiseks ja Maksu- ja Tolliametile illegaalsete tubakatoodete müügi kindlakstegemiseks. 6 Vähese kehalise aktiivsuse ja tasakaalustamata toitumise tulemusena on üle poole Eesti rahvastikust ülekaalulised ja üha enam kasvav probleem on see laste hulgas – 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringu kohaselt oli 30,5% 6–9-aastastest, 34% 10–13-aastatest ja 23,5% 14– 17-aastastest lastest ülekaalulised või rasvunud. Koostamisel on toitumise ja liikumise roheline raamat, mille eesmärk on suurendada regulaarset liikumisharrastusega tegelemist ja muuta toitumine tasakaalustatumaks. Uuendatud on Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi. 2016. aastal valmis tõenduspõhisuse ülevaade „Suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamine Eestis“ ja rahvastiku faktilise toitumise uuring ning 2017. aastal uuring suhkruga magustatud jookide maksustamise mõjust tervisele. Lisaks on Sotsiaalministeerium panustanud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu väljatöötamisse. Uue rahvatervise seaduse koostamise raames ajakohastatakse lasteasutuste toitlustamise nõudeid. Koostöös Tartu Ülikooliga viiakse ellu laste liikumisprogrammi „Liikuma kutsuv kool“, mille siht on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele ideid ja lahendusi, et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ning peaksid vähem istuma, vahetunnid oleksid põnevamad, ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust, koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma, tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi ning liikumine ei tähendaks vaid sporti. Narkomaania ja HI viiruse laialdane levik on suureks ohuallikaks inimese tervisele ja elueale. Vaatamata sellele, et uute registreeritud HIV-juhtude arv väheneb (2016. aastal registreeriti 17,4 uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta), oli Eestis 2015. aastal uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta EL-is suurim: EL-is keskmiselt 5,8 juhtu, Eestis 20,5. Samuti viitavad 2017 I poolaasta andmed, et uute juhtude arv on taas kasvamas. Lähima kümne aasta jooksul muutub HIV üheks oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks. Mõnes Eesti linnas (näiteks Narvas ja Kohtla-Järvel) on HIV levimus kohalikul tasandil juba ületanud generaliseerunud epideemia piiri, mistõttu on ohustatud kõik kohalikud elanikud. Viimastel aastatel on kõige suuremaks riskigrupiks 30- aastased ja vanemad elanikud, kelle hulgas on diagnoositud kõige enam uusi HIV-i juhte. Ravi efektiivsus on võimaldanud vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele ning HIV-i vertikaalne ehk emalt lapsele levik on Eestis olnud püsivalt väike – 0,4% (2015. aastal). Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16- aastaste kooliõpilaste seas8. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16- aastastest kooliõpilastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni. 2015. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt korra elu jooksul mõnda narkootikumi tarvitanud ligi 20% (2013. a 19%)9. Peamine tarvitatav narkootikum on nii täiskasvanute kui alaealiste seas kanep (ligi 90% narkootikumide tarvitajatest). Aastatel 1999–2016 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu kokku 1209 inimest. Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud EL-i suurim. Kui 2016. aastal oli EL- is keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64-aastaste seas), siis Eestis oli 103 juhtu. Positiivseks trendiks võib pidada, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus tõusnud. See näitab, et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin. Üle poolte süstivatest narkomaanidest on endiselt HIV- positiivse serostaatusega. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2007. aastal oli 120,2 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2016. aastal oli see näitaja 65,3. Samas on näha, et meeste vigastussuremus on vähenenud kiiremini kui naistel, kuid see on endiselt väga suur – meestel 2016. aastal 3,3 korda suurem kui naistel. 8 ESPAD 2015 9 Politsei- ja Piirivalveameti avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuringu kohaselt. 7 Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuskordaja 2014. aastal EL-i keskmisest näitajast 2 korda kõrgem (meestel 2,3 ja naistel 1,4 korda). Vigastusliikidest esineb Eestis palju vigastussurmasid enesetappude tõttu (21,3% vigastustest). Peamiselt on enesetapu sooritajad mehed, 2016. aastal oli meeste näitaja ligi viis korda kõrgem kui naistel. Samuti on problemaatiline järkjärguline enesetappude arvu kasv vanemaealiste hulgas – 2016. aastal olid 28,4% (2015. aastal 29%) enesetappude sooritajatest 65-aastased või vanemad. Võrreldes EL-i keskmise näitajaga on Eestil enesetappude vähendamises arenguruumi. Eesti 2014. aasta enesetappude kordaja oli 1,6 korda suurem, meestel 1,8 ja naistel 1,3 korda suurem kui EL-i keskmine näitaja. Teised peamised vigastused, mille tõttu inimesed hukkuvad, on mürgistused (eelkõige alkoholi- ja narkootikumimürgistused) ning juhuslikud kukkumised, millest viimase puhul suremus järjepidevalt suureneb. Ellu on viidud Norra finantsmehhanismi raames programm „Rahvatervis“, mis keskendus peamiselt laste vaimse tervise teenuste arendamisele ning valdkondadevahelise võrgustikutöö süsteemi edendamisele. Olulisematest töös olevatest muudatustest saab nimetada rahvatervise seaduse uut tervikteksti, mille eesmärk on viia rahvatervise valdkonna käsitlus Eesti õiguses kooskõlla 21. sajandi rahvatervise valdkonna käsitluse, praeguse praktika ja vajadusega. Eelkõige sätestatakse senisest selgemad põhimõtted ja tegevused rahvastiku tervise arendamisel ja rahva tervise kaitsel, täpsemad rahvatervisealased ülesanded nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil ning täpsemad nõuded ja täiendavad piirangud ilu- ja isikuteenuste valdkonnas. Peamised probleemid:  Eri rahvastikugruppide vahel valitseb suur tervisealane ebavõrdsus, tervisenäitajad on tugevalt seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga.  Rahvatervise valdkonnas elluviidavate tegevuste tase ja maht on kohalike omavalitsuste lõikes ebaühtlane.  Vigastushaigestumus ja -suremus on võrreldes EL-i keskmisega oluliselt suurem, eriti problemaatiline on enesetappude, kukkumiste ja väikelaste vigastuste suur levimus.  Vaimse tervise teenuste süsteem on killustatud, teenused ei ole piisavalt kättesaadavad ega pruugi vastata inimeste vajadustele.  Eestis on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvava trendiga ja seda nii täiskasvanute kui ka laste seas. 2015. aastal oli ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid 52% rahvastikust. Sealjuures on rasvunud täiskasvanute osakaal Eestis Euroopa Liidu üks suuremaid.  Enamikul koolinoortel jääb normaalset füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata. Väike on ka kehaline aktiivsus täiskasvanute hulgas, eriti vanemates vanuserühmades ning kehvemates sotsiaalmajanduslikes oludes elavates rühmades. Elukestavale liikumisharjumusele pannakse alus lapseeas, mistõttu on eriti muret tekitav väike kehaline aktiivsus laste seas.  Soovituslikust kogusest väiksem on puu- ja köögiviljade tarbimine. Lapsed tarbivad liiga vähe piima ning nii lapsed kui täiskasvanud vähe kala. Suur on aga suhkru, soola ja küllastunud rasvhapete tarbimine.  Puuduvad komplekssed sekkumistegevused koolides ja töökohtades, mis oleksid suunatud toitlustamisele sööklates, toidumüügipunktides ja puhvetites. Vähene on toidukäitlejate kaasatus tasakaalustatud toitumise soodustamisse. Suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega ning vähese toiteväärtusega toitude reklaamide sihtrühmaks on haavatavad sihtrühmad.  Alkoholi kogutarbimine on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt tasemel, kus tervise- ja sotsiaalsed kahjud on suured. Samuti tarbitakse alkoholi sageli ja suurtes kogustes, sh on alaealised esimest korda purjus palju nooremas eas kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades. 8  Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad. Järelevalve kehtiva alkoholiregulatsiooni täitmise üle on ebapiisav. Iseloomulik on intensiivne alkoholireklaam meedias ning alkoholi tarbima õhutavate rahvaürituste rohkus.  Naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas. Suitsetajate osakaal on suurem madalama haridustasemega inimeste seas ning vahe võrreldes kesk(eri)- ja kõrgharidusega inimestega järjest suureneb, olles 2016. aastal 27,5%. Igapäevasuitsetamine, vesipiibu ja suitsuvabade toodete, eeskätt huuletubaka levimus ning e- sigarettide kasutamine noorte täiskasvanute vanuserühmas suureneb. Alaealised alustavad suitsetamisega endiselt väga varases eas.  Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole tagatud kõigile abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad.  Narkootikumide tarvitamise sagedus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas on jätkuvalt kõrge.  Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvav probleem.  Sagenenud on HIV-i edasikandumine seksuaalsel teel. Uute täiskasvanud nakatunute arv on suurenenud tingituna vähesest kaitsevahendite kasutamisest.  Üldine haigestumine tuberkuloosi on tänu riiklikule programmile vähenenud, kuid suureks probleemiks on multiravimresistentsete, sh nn eriti resistentsete juhtude ning HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv. 9 Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Iga päev vähemalt 60 või enam minutit kehaliselt aktiivsete 11-, 16,4% 18% 19% 20% 21% 13- ja 15-aastaste laste osakaal suureneb (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM) Liikumist toetava kooli mudeli arendamine ja rakendamine koolides, sh aktiivse tunni ja vahetunni metoodikate väljatöötamine ja juurutamine, koolipersonali koolitamine ning sekkumiste elluviimine. Liikumist soodustava koolikeskkonna, sh füüsilise keskkonna arendamine. Liikumist toetavate sotsiaalsete normide kujundamine. Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal ei 51,7% 50% 50% 50% 50% tõuse10 (2016. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste laste osakaal esimeses klassis on langenud11 26,3% 25% 24% 24% 23% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) 112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu haldamine (TAI) Inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning tasakaalustatud toitumisvalikute soodustamine. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine, koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, nõustamisteenuste väljaarendamine ja osutamine. Toitumisuuringute tegemine. Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Alkoholi tarbimine püsivalt alla 9,5 liitri absoluutset alkoholi 15- 10,3 ˂9,5 ˂9,5 ˂9,5 ˂9,5 aastaste ja vanemate elanike kohta aastas12 (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 15-aastaste laste keskmine vanus esmakordsel purju joomisel on 13,7 13,4 13,3 13,2 13 langenud (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine (TAI) 10 Mõõdik näitab mitu protsenti 16–64-aastastest on ülekaalulised või rasvunud (kehamassiindeks on ≥25 kg/m²), põhineb küsitlusandmetel. 11 Mõõdik näitab 1 klassi laste osakaalu, kes olid ülekaalulised või rasvunud. Ülekaalu ja rasvumise aluseks on Maailma Terviseorganisatsiooni kriteeriumid. 12 Mõõdik näitab mitu liitrit absoluutset ehk 100% alkoholi tarbitakse 15-aastaste ja vanemate elanike kohta. Varem kasutati näitajat elaniku kohta, kuid rahvusvaheliselt vaadeldakse seda näitajat 15-aastase ja vanema elaniku kohta ning seetõttu on näitajat muudetud. 10 Elanikkonna teadlikkuse suurendamine alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine. Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal on vähenenud13 21,3% 19,0% 18,3% 18,3% 18,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) Põhiharidusega suitsetajate osakaalu langus on suurem kui 27,9% 28% 27% 26% 25% kõrgharidusega suitsetajate osakaalu langus (vahe kahe (2016. a) haridusgrupi vahel väheneb) Allikas: Tervise Arengu Instituut 117 Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud ennetus ja ravi (TAI) Tubaka tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustöö, sh tubakainfo.ee ajakohastamine. Tubakast loobumise nõustamise süsteemi arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine. Teenuse kulu väheneb 2019. aastal, kuna tubakast loobumise nõustamise teenuse rahastamine läheb üle Eesti Haigekassale. Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38% 33% 31% 30% 30% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2015. a) Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosisurmade arv 110 <100 <90 <80 <80 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2017. a) 119 Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi, rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised (TAI) Narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni-, kahjude vähendamise ja nõustamisteenuste väljaarendamine ja korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Narkomaania ja narkootikumide alase teadlikkuse suurendamine ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades. Teenuse kulu 2019. aastal väheneb, kuna Eesti Haigekassa võtab üle alaealistele ja kaksikdiagnoosiga patsientidele mitteopiaatse institutsionaalse ravi rahastamise ning rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuste pakkumise rahastamise. Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade 64,5 65 61 61 61 arv 100 000 elaniku kohta on vähenenud14 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta on vähenenud 17,2 9 10 10 10 Allikas: Statistikaamet (2017. a) 138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine (TAI) Vigastustest tingitud surma põhjuste andmete kogumine, süstematiseerimine ja avaldamine. 13 Mõõdik näitab iga päev suitsetavate 16–64-aastaste osakaalu, põhineb küsitlusandmetel. 14 Mõõdik näitab õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu toimunud surmade arvu 100 000 elaniku kohta. 11 Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Uute HIV-positiivsete juhtude arv 100 000 elaniku kohta on 16,6 16,2 15 13 10 vähenenud15 (2017. a) Allikas: Terviseamet 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine (SoM) HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. 123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI) HIV-nakkuse leviku peatamiseks kahjude vähendamise, nõustamis-, testimis- ja raviteenuste korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Elanikkonna ja riskirühmade teadlikkuse suurendamine HIV- nakkusest ja selle levikuteedest. Teenuse kulu 2019. aastal väheneb, kuna Eesti Haigekassa võtab üle noorte veebipõhise seksuaalnõustamise ja ravikindlustuseta noorte seksuaalnõustamise rahastamise. Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Tuberkuloosi esmahaigestunute arv 100 000 elaniku kohta on 11,1 11 10 10 10 vähenenud (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal 21,5% 16% 16% 16% 16% esmastest bakterioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) (2016. a) kopsutuberkuloosi juhtudest16 Allikas: Terviseamet 126 Tuberkuloosi ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI) Otseselt kontrollitava ravi (OKR) korraldamine ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevused, sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamine. Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Tervisersikide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud. jah jah jah jah jah Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium 98 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Tervislikku elukeskkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine, et tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ja ennetada haigusi ning nendega kaasnevat kahju. Ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Strateegiadokumentide väljatöötamine ja elluviimise hindamine tervislikku 15 Mõõdik näitab mitu uut HIV-positiivset juhtu sellel aastal 100 000 elaniku kohta diagnoositi. 16 Mõõdik näitab multiresistentsete tuberkuloosihaigete osakaalu esmastest bakterioloogiliselt positiivsetest ja kopsutuberkuloosi juhtudest. 12 elukeskkonda puudutavas. Rahvatervisega tihedalt seotud valdkondade poliitika, õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada, et rahvastiku tervist mõjutavate teguritega arvestataks valdkondadeüleselt. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute nõustamine terviseriskide ja -mõjude suhtes, soovituste tegemine terviseriskide ja ebasoovitava tervisemõju ennetamiseks ja ohjamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks. Huvigruppide teavitamine valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamine aruteludesse. Rahvatervise osakonna põhitegevuseks on rahvatervise seaduse uue tervikteksti menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise koordineerimine, tubakaseaduse muutmine (direktiivi 2014/40/EL artiklite 15 ja 16 ülevõtmine, tubakatoodete jälgitavus), vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine ning riikliku HIV-i tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine. 139 Ennetustegevuste korraldamine (TAI) Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise mõjude vähendamise ja vastava ravi juhtimine, poliitika kujundamine ning tegevusplaanide koostamine ja arendamine. 140 Tervisestatistika kogumine ja avaldamine (TAI) Tervisestatistika kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine ning terviseuuringute tegemine. 141 Terviseandmete registrite pidamine (TAI) Määratud terviseandmete kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine. 142 Teadusprojektide elluviimine (TAI) Evalveeritud teadusvaldkonnas teadusprojektide elluviimine ning tulemuste avaldamine ja jagamine. Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Erinevused Võrreldes 2015/2016 ja 0,25% 0,25% 0,25% 0,25% maakondade eeldatavas 2016/2017. a erinevused vähem kui vähem kui vähem kui vähem kui elueas vähenevad17 suurenesid 0,05 eluaasta 2018 2019 2020 2021 Allikas: Tervise Arengu võrra Instituut 127 Tervisealase teadlikkuse suurendamine (TAI) Üldelanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse suurendamine tervise alal ning rahvatervise spetsialistide täienduskoolitus. Rahvatervise valdkonna uuringute tegemine. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arendamine. Tegevuskohapõhise terviseedenduse, sh tervist edendavate võrgustike arendamine. Norra ja EMP finantsmehhanismide projekti „KOV terviseedenduse võimekus“ elluviimine. 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö (TAI) Koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel. Laste ja noorte terviseuuringute tegemine. 17 Erinevus kõrgeima oodatava elueaga ja madalaima oodatava elueaga maakonna vahel 13 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk nr Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand jaotus eur % Meede 1.1. Meede 1.1. Kulud - 30 186 000 - 16 855 000 - 13 331 000 -44,2% - 16 627 000 - 15 492 000 - 14 603 000 Terviseriskide Mitte- -9 000 -16 000 7 000 77,8% -6 000 -6 000 -6 000 vähendamine ning rahalised kogukondade ja kulud paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Laste kehalise Kulud -218 000 -1 095 000 877 000 402,3% -981 000 -981 000 -865 000 aktiivsuse suurendamine Teenus 87 Laste kehalise aktiivsuse SoM -218 000 -1 095 000 877 000 402,3% -981 000 -981 000 -865 000 suurendamise edendamine Tegevus 1.1.2. Rahvastiku Kulud -529 000 -674 000 145 000 27,4% -673 000 -674 000 -674 000 toitumisharjumuste Mitte- -1000 -2000 1000 100,0% -1000 -1000 -1000 parandamine rahalised kulud Teenus 112 Sekkumised TAI -530 000 -676 000 146 000 27,5% -674 000 -675 000 -675 000 tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu haldamine Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise Kulud -2 676 000 -2 491 000 -185 000 -6,9% -2 490 000 -903 000 -210 000 vähendamine Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0 rahalised kulud Teenus 114 Alkoholitarbimise TAI -2 676 000 -2 492 000 -184 000 -6,9% -2 490 000 -903 000 -210 000 vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise Kulud -263 000 -208 000 -55 000 -20,9% -208 000 -208 000 -208 000 vähendamine Teenus 117 Tubakatarvitamise TAI -263 000 -208 000 -55 000 -20,9% -208 000 -208 000 -208 000 vähendamisele suunatud ennetus ja ravi Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete Kulud -2 584 000 -3 339 000 755 000 29,2% -3 352 000 -3 635 000 -3 635 000 tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Teenus 119 Narkootikumide TAI -2 584 000 -3 339 000 755 000 29,2% -3 352 000 -3 635 000 -3 635 000 tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi, 14 rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised Tegevus 1.1.6. Vigastuste Kulud -1000 -1000 0 0,0% -1000 -1000 -1000 vähendamine ja ennetamine Teenus 138 Vigastustest tingitud TAI -1000 -1000 0 0,0% -1000 -1000 -1000 surmajuhtumite andmete kogumine Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude Kulud -19 838 000 -5 055 000 -14 783 000 -74,5% -5 054 000 -5 235 000 -5 235 000 vähendamine Mitte- 0 -1 000 1 000 100,0% 0 0 0 rahalised kulud Teenus 96 Antiretroviirusravimite SoM -15 427 000 0 -15 427 000 -100,0% 0 0 0 kättesaadavuse tagamine ravisaajatele Teenus 100 HIV-positiivsete SoM -15 000 -15 000 0 0,0% -15 000 -15 000 -15 000 patsientide andmekogu tegevuse toetamine Teenus 123 HIV ennetus- ja TAI -4 396 000 -5 041 000 645 000 14,7% -5 039 000 -5 220 000 -5 220 000 uurimistöö ning mõjude vähendamine Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse Kulud -765 000 -265 000 -500 000 -65,4% -265 000 -265 000 -265 000 vähendamine Teenus 95 Tuberkuloosivastaste SoM -531 000 0 -531 000 -100,0% 0 0 0 ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele Teenus 126 Tuberkuloosi ennetus- ja TAI -234 000 -265 000 31 000 13,2% -265 000 -265 000 -265 000 uurimistöö ning mõjude vähendamine Tegevus 1.1.9. Terviseriskide Kulud -2 331 000 -2 296 000 -35 000 -1,5% -2 244 000 -2 230 000 -2 221 000 ennetamise ja Mitte- -8000 -10 000 2000 25,0% -4000 -4000 -4000 edendamise poliitika rahalised kujundamine ja kulud elluviimise korraldamine Teenus 98 Terviseriskide SoM -619 000 -670 000 51 000 8,2% -671 000 -672 000 -663 000 ennetamine ja edendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenus 139 Ennetustegevuste TAI -67 000 -67 000 0 0,0% -67 000 -68 000 -68 000 korraldamine Teenus 140 Tervisestatistika TAI -508 000 -490 000 -18 000 -3,5% -488 000 -489 000 -489 000 kogumine ja avaldamine Teenus 141 Terviseandmete registrite TAI -338 000 -331 000 -7 000 -2,1% -329 000 -329 000 -329 000 pidamine 15 Teenus 142 Teadusprojektide TAI -807 000 -748 000 -59 000 -7,3% -693 000 -676 000 -676 000 elluviimine Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja Kulud -981 000 -1 431 000 450 000 45,9% -1 359 000 -1 360 000 -1 289 000 paikkondade Mitte- 0 -2000 2000 100,0% -1000 -1000 -1000 võimestamine tervise rahalised edendamisel kulud Teenus 127 Tervisealase teadlikkuse TAI -665000 -1 161 000 496 000 74,6% -1 089 000 -1 090 000 -1 019 000 suurendamine Teenus 129 Laste ja noorte tervise ja TAI -316000 -272 000 -44 000 -13,9% -271 000 -271 000 -271 000 heaolu edendamine ning uurimistöö Terviseriskide programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid olid 2018. aastal planeeritud tervikuna Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi teenusesse nr 269 „Norra ja EEA finantsmehhanismide rakendamine“. Rahandusministeerium ja doonori programmilepinguga jaotatakse vahendid 2019. aastal nende eesmärgist lähtuvalt teenustele. Teenust nr 87 „Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine“ rahastati 2018. aastal hasartmängumaksu nõukogu vahenditest suurprojektina, aastatel 2019–2022 on teenuse sisuks Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi eeldefineeritud projekt, mille elluviija on Tartu Ülikool. Teenuse sisuks on aktiivse kooli mudeli rakendamine 40 üldhariduskoolis (sh suuniste väljatöötamine ja koolitused), sh 6 venekeelses koolis (koolide juhtkondade kaasamine, koolitamine ja toetamine laste koolipäeva ja koolide kodukorra ümberkujundamisel, et julgustada laste füüsilist aktiivsust). Teenusele nr 127 „Tervisealase teadlikkuse suurendamine“ lisandub Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi eeldefineeritud projekt, mille elluviija on TAI. Terviseteadlikkuse tõstmiseks ning riskikäitumise vähendamiseks kohalikul tasandil toetatakse eraldi projekti raames rahvatervise poliitikate rakendamist 20 omavalitsuses. 2019. aastal antakse teenused nr 96 „Antiretroviirusravimite kättesaadavuse tagamine ravisaajatele“ ja nr 95 „Tuberkuloosivastaste ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele“ üle Eesti Haigekassale, kes tagab muuhulgas hanke- ja eelarveplaanide koostamise, tsentraalsete ostude korraldamise, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamise ning ravimite kasutamise jälgimise ravikeskustes. Narkootikumide tarvitamise ennetuse, ravi ja rehabilitatsiooni (teenus 119) ning HIV/AIDSi ennetuse ja ravi (teenus 123) tõhustamiseks suurendatakse HIV kiirtestimise võimalusi üle Eesti. HIV raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse asendusravi) hakatakse osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus ning kättesaadavamaks muutuvad nõustamisteenused patsientidele ja nende lähedastele. 16 Programmi juhtimiskorraldus Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine; o kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks.21 Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Terviseriskide programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 17 seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 18 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud eesmärk Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03) Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV alaeesmärgi saavutamisse. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte turvaline areng Tervislik eluviis Tervishoiusüsteemi Sotsiaalne sidusus ja Alaeesmärk 2: Tervislik elu-, töö- ja Alaeesmärk 4: areng võrdsed võimalused õpikeskkond Laste ja noorte suremus Alaeesmärk 5: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Elanikkonna kehaline ja psüühika- ning aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele Sotsiaalne sidusus on käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud suurenenud ja esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete ebavõrdsus tervises vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on tervishoiuteenuste vähenenud annavad oma tervisele on vähenenud vähenenud kättesaadavus järjest positiivsema hinnangu Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele. Seos rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis võimaldab terviseinfosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiusüsteemi poliitika kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja koolitervishoidu, 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1 alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist esmatasandil, tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate.  „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“2 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis.  „E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.3 E-tervise visioon kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie aasta jooksul. Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnoloogiliste vahendite ja võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei taga üksi nende saavutamist. Seos teiste arengukavadega:  Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi: inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja 16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta, ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud tervisekontroll. Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel ja elluviimisel.  Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane õpe oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamist.  Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse. Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja rahastamine toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm panustab tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse teadlikkuse suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.  Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus. 2 Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 3 E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu 22,8% <25,0% <25,0% <25,0% <25,0% kogukuludest4 (2015. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal 13,7% ≥15% ≥15% ≥15% ≥15% avaliku sektori kuludest5 (2015. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus6 94,0% (2016. a) 94,0% 99,0% 99,0% 99,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa Mehed 91,4% Naised 96,4% Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite 32,3% (2015. a) 30,5% ≤30% ≤30% ≤30% ostmisel7 Allikas: Eesti Haigekassa Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 1 199 212 000 1 349 699 000 150 487 000 12,5% 1 429 025 000 - 1 499 046 000 - 1 588 636 000 Kulud - 1 335 323 000 - 1 519 856 000 184 533 000 13,8% - 1 607 905 000 - 1 706 590 000 - 1 795 113 000 sh välistoetused ja - 17 026 000 - 34 303 000 17 277 000 101,5% - 39 247 000 - 36 981 000 - 24 004 000 kaasrahastus Investeeringud - 93 000 - 600 000 507 000 545,2% - 500 000 0 0 sh välistoetused ja - 93 000 - 600 000 507 000 545,2% - 500 000 0 0 kaasrahastus Mitterahalised kulud - 244 000 - 220 000 - 24 000 -9,8% - 190 000 - 178 000 - 178 000 * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Programmi tuludest kõige suuremad on edasiantavad maksud (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa) 1 311 914 000 eurot, osakaal 97,2%. Kokku 34 903 000 eurot on kavandatud välisprojektidega seotud tuludeks. Peamiselt on need seotud tervisekeskuste (29 592 000 eurot), haiglavõrgu pädevuskeskuste (945 000 eurot) ning Ida-Viru keskhaigla (1 000 000 eurot) kaasajastamisega. Lisaks sisaldavad välisvahendite tulud personaalmeditsiini arendamist, sh geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist (1 550 000 eurot), Norra ja EMP toetusi (1 559 000 eurot), struktuurivahendite tehnilist abi (177 000 eurot) ning vahendeid teadusprojektide läbiviimiseks (80 000 eurot). 2 621 000 eurot tulusid prognoosib Ravimiamet peamiselt ravimite müügiloa taotluste erialasest hindamisest ja ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest. Ravimiametile ja Terviseametile on kavandatud 255 000 eurot riigilõive ning 6 000 eurot sunnirahade, trahvide ja muude tulude laekumisest. Riigilõivudena laekub Terviseametile 4 Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks. 5 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest. 6 Mõõdik näitab kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018, 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasoleva taseme säilitamine. 7 Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt). 3 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamise, tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise ja tervishoiutöötajate registreerimise eest ning ravimiseaduse alusel proviisorina või farmatseudina registreerimise ja proviisori kvalifikatsiooni tunnustamise eest. Ka järgnevatel aastatel on tulude proportsioonid analoogsed. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 4 Olukorra lühianalüüs Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2016. aastal Eestis 77,8 ja EL-is 80,6 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on pidurdanud tervena elatud eluea pikenemist – see näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas. Samuti on endiselt suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu: 2016. aastal leidis ligi 22% kõigist surmadest aset enne 65-aastaseks saamist. Peamised tervisekao põhjused Eestis on südame- veresoonkonnahaigused (meestel 33% ja naistel 36%) ja kasvajad (meestel ja naistel 16%). Kroonilisi haigusi põdevaid inimesi on järjest rohkem: üle 46% üle 16-aastastest põeb mõnda kroonilist haigust ning nendest 35%-l on igapäevased tegevused piiratud. Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga seoses on võtmetähtsusega esmatasandi tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Tervishoiusüsteemi nurgakivi on elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja esmatasandi tervishoiuteenused, mis on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks kontaktiks tervishoiusüsteemiga. Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse võimalusi ja suurendab tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutas 2016. aastal 64%, eriarstiabi 46% elanikest ja kiirabi väljakutseid oli 294 787. Pereõdedele on antud suurem roll nt patsientide nõustamisel ja krooniliste haigete jälgimisel ning piiratud retseptiõigus. Tänu nendele muudatustele on ressursikasutust muudetud tõhusamaks, sh on vähenenud perearstide töökoormus, mida näitab ka pereõdede iseseisvate vastuvõttude arv (aastatel 2007–2015 ligi neli korda suurenenud, 2015. aastal toimus perearstiabiasutustes 1 227 192 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu). Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ja sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega ka kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud: 2014. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 501 ja EL-i keskmine 524). Seejuures on ravivoodite kasutamine jäänud suhteliselt samale tasemele, mis näitab, et ressursside kasutamine on tõhusam. 2018–2019 aastal on kavas teha eriarstiabi analüüs, mille eesmärk on analüüsida kvaliteetse arsti- ja õendusabi piirkondliku kättesaadavuse korraldamist ning leida lahendusi, mille rakendamisel koostöös teiste sektoritega paraneb inimeste tervis ja toimetulek. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud erialadel ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL- i keskmisest (Eestis 3,4 ja EL-i keskmine 3,5). Eesti arstidest rohkem kui pool on üle 55-aastased, mistõttu praegu töötavatest arstidest jõuab ligi pool järgneva kümne aastaga pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega tunduvalt väiksem (Eestis 1,7 ja EL-i keskmine 2,5). Samas on õendusala töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2016. aastal oli see 6,8. 2016. aastal sõlmiti mitme tervishoiu ja hariduse osapoole vahel konsensuslepe, mis on suunatud õdede koolitusmahu suurendamisele järgmiste aastate jooksul. Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud, mille põhjuseks võib pidada viimastel aastatel toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2016. aastaks arstide keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega tõusnud 72,2% (põhipalk 71,5%) võrra ja ületab rohkem kui kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra 5 tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot (põhipalk 761 eurot), siis 2016. aastal oli see juba 1244 eurot (põhipalk 1046 eurot). Kvalifitseeritud tervishoiutöötajatega on võimalik tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus elanikonnale, mistõttu on nende lahkumine endiselt probleemkoht. Keskmiselt on viimase kolme aasta jooksul tervishoiusektorist lahkunud 54 töötavat arsti aastas. Peamiselt lahkuvad üldmeditsiini ja peremeditsiini kvalifikatsiooniga arstid, samal ajal on peremeditsiini residentuuri täituvus üks väiksemaid, mistõttu on suurim puudus just perearstidest. Ligikaudu 10% residentuuri lõpetanutest ei asu tööle tervishoiusektorisse. Töötavatest õdedest on kolme aasta keskmise näitaja põhjal lahkunud 58 õde ja 5% vahetult peale põhiõppe lõpetanutest. Kujunenud olukord mõjutab oluliselt tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2016. aasta lõpu seisuga 6% elanikest, mis on püsinud muutumatuna viimased kolm aastat. Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 22,8% ja EL-is keskmiselt 16,7%). Kõige suurema osa omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 38% (16% käsimüügi- ja 22% retseptiravimid8). Teine suurem kululiik on hambaravi (29%), mida alates 1. juulist 2017. aastal hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele elanikkonnale esmavajalikele hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ning alates 2018. aastast kuni 40 eurot aastas. Juba hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste (vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63- aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus) hüvitist suurendati kuni 85 euroni aastas. 2018. aastast lisandus nendele veel kindlustatud isik, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni sündroom. Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist9. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. Seega tuleks Eestis omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest. Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised). Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2015. aastal SKP-st 6,5%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,9%. Ühest küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on väljakutse nende lahenduste loomisele ja levikutele Eestis. 8 Tervise Arengu Instituut 9 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–201910 on ülesandeks võetud tagada Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ning selleks on kavas astuda samme Eesti Haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Selle tegevuse raames esitas tervise- ja tööminister tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Otsusest tulenevalt on tervishoiusektorisse lisanduvad vahendid aastatel 2018–2021 järgmised: 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot. Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega seotud uute lahenduste ja ravimite loomist võimaldavast tervisetehnoloogia11 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu survet terviseteenustele. Seepärast tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega tegelda ka lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks. Oluline on uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaad luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt inimgenoomi alal). Üle poole (52%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks. 2016. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (22%). Peamised probleemid eriarsti puhul on pikad ravijärjekorrad (73%). Eesti inimestest 68% hindab tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes üha kasvavad, mistõttu on Eestil uute võimaluste leidmise ja kasutuselevõtu kaudu võimalik mitmeid soodsaid välistrende ära kasutada. Praeguseid murekohti ületades ning e-tervise arendamise kogemusi ja võimalusi ära kasutades on nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste ärivõimalused). Kui Eesti ei näe vaeva tehnoloogiliste uuenduste ärakasutamise tõhustamisega või puudub huvi olla katselavaks eelkõige tervishoiuvaldkonnas, kus Eestil on selleks potentsiaali (nt kujundada inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi), kaotame võimaluse haarata tärkavat majandusharu ja talente, jääme ilma ärilisest kasust, andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti jääme ilma olulisest panusest Eesti elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid odavamalt kättesaadavad kui muidu. Kaasaegsed digilahendused võimaldaksid nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt. Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne12, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi eeldusi on esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi, sotsiaalteenuste 10 Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016–2019 https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse-tegevusprogramm-0 11 Tervisetehnoloogia on sekkumine arstiabis ja/või rahvatervishoius, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 12 Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel 7 ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest. Sarnaselt teistele arenenud riikidele on Eestis toimunud eriarstiabi tsentraliseerimine suurematesse keskustesse. Ühtlase kättesaadavuse ja ravikvaliteedi tagamiseks on käivitatud väiksemate maakonnahaiglate võrgustamise protsess, mis aitab haiglate koostöö kaudu kaasa ka inimeste ravi järjepidevusele. Lisaks on planeeritud otseinvesteeringud suuremate maakondade tõmbekeskustes asuvatesse haiglatesse. Probleemid ja ülesanded:  ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muudatustest tulenevalt ei suuda tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kindlustatud isikute kulusid;  rahvastiku vananemisest tulenev tervishoiuteenuste vajaduse kasv, tervishoiuteenuste kallinemine ja innovatiivsete ravimite kõrge maksumus tekitab surve tervishoiukulude kasvuks;  tervishoiuteenuste kättesaadavus on elanike hinnangul halvenenud ja ravijärjekorrad on pikenenud;  tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged, mis ohustab kõige rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi;  vähene tähelepanu ennetusele, sh patsiendikeskse kommunikatsiooni puudumine ja puudulik tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks;  tervishoiuteenuste koordineerimine ja teenuste järjepidevus on ebapiisavad ning seda on vaja tõhustada kõikidel teenuste osutamise tasemetel;  tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne infrastruktuur ja seostatud võrgustik);  jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja terviklikumat lähenemist. ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine. 8 Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah Jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisu on tervishoiupoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2019–2021 on järgmised:  õigusruumi muudatused solidaarse ravikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks;  elanikkonna ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste välja töötamine ja Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine;  inimeste omaosaluse analüüsi tulemusel elanike suurte tervishoiukulude tõttu finantsriski sattumise vältimiseks vajalike meetmete ette võtmine;  õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse, kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja -õdede rolli tugevdamiseks;  patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide õiguste kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks;  esmatasandi tervishoiuga hästi seostatud haiglavõrgu edasiste arengusuundade väljatöötamine;  panustamine eriarstiabiteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade piires teenuste osutamisse;  kvaliteedistrateegia (sh indikaatorite ja seiresüsteemi arendamine) koostamine tervisesüsteemi kvaliteedi parandamiseks ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;  metoodika väljatöötamine ja uuringu tegemine, et saada teavet elanikkonna ootuste kohta tervisesüsteemile ja inimkesksele lähenemisele tervishoiuteenuste kasutamisel, eesmärgiga arendada inimkeskset lähenemist tervisesüsteemis;  kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendi kinnitamine ja rakendustegevused selleks, et perearstid ja pereõed ning teised spetsialistid järgiksid tervisekontrolli tegemisel uusi juhiseid. Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Krooniliste psüühhikahäirega patsientidele koostatud ja - 50 75 100 100 rakendatud kriisikaartide arv Allikas: Sotsiaalministeerium 72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM) 9 2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäiretega isikute jaoks puudub huvikaitse ühing. Sellest lähtuvalt on Sotsiaalministeeriumil plaanis 2018. aastal katsetada kriisikaardi teenust13 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada psüühikahäirega patsienti toime tulema oma haigusega, jagada informatsiooni tema õiguste ja kohustuste kohta, juhendada vajaduse korral patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi tagada. 73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16.05.2008 määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal menetleti 64 kaebust aastas, siis 2017. aastal juba 191 kaebust. 289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käitumissüsteemi arendamine (SoM) Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla toetust projekti elluviimiseks, mille eesmärgiks on kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi tõstmine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine ning sundravi patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusmudeli väljatöötamine kohalikul tasandil rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022 Arstide arv 100 000 elaniku kohta14 353 320 320 320 320 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta15 677 883 900 900 900 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestus 5,3 4,8 4,6 4,6 4,6 aktiivravis16 (2015. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive17 69,9 81,2 85,0 85,0 85,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada 13 Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst, psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb. 14 Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 15 Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 16 Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla. 17 Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 10 ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiukulutustest. 2019. aastal viiakse Eesti Haigekassa eelarvesse järgmiste teenuste rahastamine:  Ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine (12 608 000 eurot): ravikindlustuseta isikutele on tagatud vältimatu abi korras osutatud tervishoiuteenuste kulud, HIV-i ja tuberkuloosi ravi ning elusdoonorile osutatud tervishoiuteenuste kulud, mis on seotud rakkude, kudede või elundi hankimise ja käitlemisega ning elundi eemaldamise tagajärjel tekkinud terviseseisundist tuleneva raviga. Lisaks on teenustes kajastatud kindlustamata isikutega seotud kiirabi teenus (10% kogu kiirabikuludest). Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi tagatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lõike 4 alusel.  Antidootide varu moodustamine, uuendamine, jaotamine, säilitamine ja väljastamise korraldamine (135 000 eurot, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 punkti 71 ja § 572 alusel). 2019. aastal rakenduva seadusemuudatusega moodustab antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) Terviseamet, kes määrab varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse, samuti korraldab hoiustamise ning antidootide tsentraalsed ostud korraldab ja soetamist rahastab Eesti Haigekassa.  Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele (3 969 000 eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, immuunpreparaatide tsentraalsete ostude, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, immuunpreparaatide kasutamise jälgimine. Immuunpreparaatide rahastamise alus on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõige 1. Immuniseeritakse vastavalt immuniseerimiskavale 11 nakkushaiguse vastu.  Antiretroviirusravimite (HIV/AIDSi ravimite) kättesaadavuse tagamine ravisaajatele (15 427 000 eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, tsentraalsete ostude tegemine, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, ravimite kasutamise jälgimine ravikeskustes.  Tuberkuloosivastaste ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele (531 000 eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, tsentraalsete ostude tegemine, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, ravimite kasutamise jälgimine ravikeskustes.  Ravikindlustamata isikute tubakast loobumise nõustamine, institutsionaalne sõltuvusravi alaealistele, kaksikdiagnoosiga patsientide rehabilitatsioon ja nõustamine, noorte veebipõhine seksuaalnõustamine ja noorte seksuaalnõustamine (eelarve 225 000 eurot). Seni rahastas neid tegevusi Tervise Arengu Instituut. 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. 11 Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi tervishoiu korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseamet korraldab perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi, tegeleb perearsti nimistu teeninduspiirkonna kinnitamise ja nimistu piirsuuruse määramise või muutmisega, perearsti nimistusse määramise ja nimistust väljaarvamisega ning korraldab perearstide ajutisi asendusi. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises ning töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises, samuti nõustab inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. 70 Toetuse taotlemine tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM) Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus. Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide, meditsiiniseadmete, labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 69 Toetuse taotlemine haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM) Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning tegevused 9 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y-korpuse 12 (patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017, 7 raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. a lõpuks. PERHi psühhiaatriakliiniku ehitamise toetuse taotlus esitati 22.06.2018, tegevused 4 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu 2023. a augustiks. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 241 Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida- Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringute tulemusena ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2022. a lõpuks 11 raviüksust. Teenust planeeritakse rahastada ERF-i vahenditest TAT alusel. Lisaks eraldatakse Põlva Haigla AS-le ühekordne toetus sünnitusabi kvaliteedi tagamiseks. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabi rahastamine viiakse 2018. aastast üle Eesti Haigekassasse, kuid Terviseameti ülesandeks jääb üleminekuaastal nii lepinguline kui riiklik järelevalve kiirabiteenuse osutamise üle ja alates 2019. aastast vaid riiklik järelelvalve, samuti korralduslikud tegevused: kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemist ning kiirabibrigaadide jaotust teeninduspiirkondade kaupa, samuti hinnata kiirabi korraldust tuginedes Eesti Haigekassa ja e-kiirabi andmetele/statistikale ning tagada koostöö päästeasutuste ja politseiga. 79 Residentuurikulude rahastamine (SoM) Vahendite eraldamine Tartu Ülikoolile, kes tagab riikliku residentuuri korraldamise Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel. Alates 2018. aasta aprillist on maksimaalne arst-residendi koha maksumus 2894,0 eurot kuus. Alates 2020. aastast on plaanis viia selle teenuse rahastamine üle Eesti Haigekassasse. 71 Eriarsti lähtetoetuse taotlemine (SoM) Eriarstide lähtetoetus on mõeldud noortele arstidele residentuuri järel tööle asumisel perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse väljaspool Tartut ja Tallinnat. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on arvestatud toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas. 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasitoomiseks (SoM) Kursuse eesmärk on korraldada teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste kontrolli õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse, et nad saaksid end peale koolituse läbimist õena või arstina tervishoiutöötajate registrisse kanda. 161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Tervishoiuteenuse osutajate registreerimine ja tegevuslubade väljastamine. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest, surma põhjuse tuvastamise seadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest ja reklaamiseadusest. 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamine ja pidamine. Analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks vajalike andmete laekumise ja kvaliteedi parandamine. Tehakse rinna-, emakakaela- ja 13 kolorektaalvähi sõeluuringuid. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd. 83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. 88 Siirdamisasutuse tegevuse toetamine (SoM) Riikliku siirdamisasutuse tegevuse toetamisega tagatakse, et siirdamine on Eestis ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks hästi koordineeritud. Elundidoonorlust ja -siirdamist koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse ülesandeid täidab nelja-aastase lepingu alusel kuni 2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse funktsioonid on reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist puudutavaid ülesandeid ja koordineerib rahvusvahelist koostööd. Alates 2020. aastal rahastab teenust Eesti Haigekassa. 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigust. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks. 74 Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine (SoM) Tartu Ülikooli tervisetehnoloogia hindamise keskuse tegevustoetuse kaudu rahastatakse tervisetehnoloogiate hindamist, mille alusel on võimalik teha analüüsidele tuginevaid tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid, mis vastavad Eesti tervishoiu võimalustele ja vajadusele. Valminud raportites on sünteesitud kliinilise efektiivsuse ja ohutuse andmeid majandusliku tõhususe kriteeriumitega, need sisaldavad tõenduspõhise teaduskirjanduse süstemaatilist analüüsi, Eesti senise ravipraktika ja ressursikulu analüüsi ning majanduslikku analüüsi koos kulutõhususe modelleerimise ja eelarve mõju analüüsiga. Raporteid kasutatakse näiteks Eesti Haigekassas uute teenuste tervishoiuteenuste loetellu lisamiseks või riiklike sõeluuringute alustamiseks või rahvaterviseprobleemide lahenduste tõhustamiseks. Tervisetehnoloogiate hindamise keskust toetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 573 alusel. 164 Mürgistusteabealase nõustamise saamine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanikkonnale. Koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 14 1272/2008 artiklist 4518, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73, kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. 163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA) Tervishoiutöötajate registreerimine, kutsekvalifikatsiooni hindamine ja töötamise üle arvepidamine (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemine ja järelevalve teostamine. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel. Inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõike 1 järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus katta Tartu Ülikooli geenivaramu säilitamise ja pidamise kulud. Personalmeditsiini arendamiseks (teenus nr 131) ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse alates 2018. a geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Seoses sellega suurendatakse 2019. a ühekordselt geenivaramu rahastamist. 131 Geeniproovide kogumine ja geenikaartide koostamine ning personaalmeditsiini arendamine (TAI) Personalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames kogutakse geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused geneetilist infot sisaldavate riskihinnangute kättesaadavaks tegemiseks nii geenidoonorile endale kui ka kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus- arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevatest kasudest teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Teenust planeeritakse osaliselt rahastada ERF-i vahenditest. 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2019. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu ning 100 000 eurot on ette nähtud personaalmeditsiini projekti IC PerMed ERA-Net eestipoolse omafinantseeringu katmiseks. 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Alates 2017. aastast edastab müokardiinfarktiregister Sotsiaalministeeriumi ja müokardiinfarktiregistri vahel sõlmitud eraldise lepingu alusel andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmärgiks on terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvormi loomine, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arenduasutused ligipääsu agregeeritud terviseinfo andmetele, et arendada ning katsetada erinevaid innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008, artikkel 45 p. 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks. 15 288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmärgiks on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja töötada ja piloteerida integreeritud sotsiaal- ja tervishoiu teenusmudel ning koduvisiitide varajase märkamise teenusmudel koos riskianalüüsi läbiviimise koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Riigi tasandil korraldatud vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt kriisireguleerireguleerimisõppuste või nendes 1 1 1 1 osalemise arv Allikas: Sotsiaalministeerium 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 alusel koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kavandab Terviseamet tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59. Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid hädaolukorraks valmistumiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. Samuti jätkab Terviseamet kriisideks valmisolekut tagavate meetmete rahastamist, mille raames rahastatakse mh rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust koos vajalike vahenditega ning luuakse Terviseameti kui tervishoiusündmust lahendava juhtasutuse ööpäevaringselt toimiv pädev juhtimisstruktuur, sh käivitatakse kriisialane valvering. Samuti rahastatakse sellest mitmeid kiirabibrigaadidele mõeldud tsentraalseid kriisikoolitusi (eelkõige traumapatsiendi käsitlus Advanced Trauma Life Support ja kiirabi juhtimine sündmuskohal Major Incident Medical Management and Support) ning toetatakse kiirabibrigaadi pidajate ning haiglate kriisireguleerimisõppuste läbiviimist ja nendel osalemist. 16 Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi jah jah jah jah jah ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Ravimipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika kujundamisele on selles valdkonnas kavas ravimiseaduse täiendamine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv 2001/20/EÜ. Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames saavad arvamust avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid. Teenus hõlmab ka strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat puudutavas. Selles valdkonnas on plaanis uuendada ravimipoliitikadokumenti, kaasajastades indikaatoreid, millega seatakse eesmärgid ravimite ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse parendamiseks. Kavas on meditsiiniseadmete regulatsiooni ülevaatamine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) ülevõtmisega Eesti õigusruumi. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega19 95% ≥98 ≥98 ≥99 ≥99 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ (2016. a) Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest 59% 76 ≥80 ≥81 ≥81 kättesaamise korraldusega20 (2016. a) Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis. 19 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele. 20 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea. Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele. 17 29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA) Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate ravimiohutuslaste tegevuste ja ravimireklaamialaste tegevuste üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatised, verevalvsusjuhtumite teatised, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitused, ravimite kvaliteediprobleemide teated, ravimite kõrvaltoimete teatised, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatised ja ravimite tarneraskuste teatised. Ravimiamet süstematiseerib ja hindab neid teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid aruandeid, mille põhjal koostatakse koondaruandeid või tehakse statistilisi analüüse, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite ja käitlemise aruanded, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete käitlemise aruanded, ravimite müügiedenduse tegevuste aruanded, ravimite hulgimüüjate aruanded ravimite müügi ja ostu kohta. 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad ja müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Ravimiamet vahendab ravimialast teavet ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Ravimiamet peab mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada. 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine, kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse taotlemine (SoM) Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Kulu prognoosimisel on arvestatud kahe lähtetoetuse saajaga aastas, sest varasemate aastate kogemusel ei ole lähtetoetuse taotlemine olnud väga aktiivne. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse rahastamine (SoM) Verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamine ja teenuse osutamise analüüsimine. Perioodil 01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Veredoonorluse propageerimise toetamine piisavate verevarude tagamiseks. Tervisekaitse toetus verepreparaatide kättesaadavuse parandamiseks SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 170 Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldamine (TA) 18 Meditsiiniseadmete registreerimine, nende levitamisest ja kasutuselevõtust teavitamine, ohutusalane teave, liigitus, kliiniline uuring, tootjate auditeerimine, nõustamine ning riiklik järelevalve meditsiiniseadme seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Meditsiinikiiritusega seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. 19 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand nr jaotus eur % Meede 1.1. Kvaliteetse Kulud - 1 331 264 000 - 1 515 139 000 183 875 000 13,8% - 1 602 983 000 - 1 701 432 000 - 1 789 961 000 tervishoiuteenuse Investeering 0 -600 000 600 000 100,0% -500 000 0 0 kättesaadavuse tagamine Mitte- -121 000 -107 000 -14 000 -11,6% -107 000 -107 000 -107 000 rahalised kulud Tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika Kulud -1 812 000 -2 057 000 245 000 13,5% -2 029 000 -2 031 000 -1 960 000 kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 68 Tervishoiupoliitika SoM -1 812 000 -2 057 000 245 000 13,5% -2 029 000 -2 031 000 -1 960 000 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine Kulud -85 000 -207 000 122 000 143,5% -239 000 -207 000 -111 000 ja õiguste kaitse Teenus 72 Patsientide huvikaitseline SoM -19 000 -19 000 0 0,0% -19 000 -19 000 -19 000 toetamine Teenus 73 Patsiendikaebuse esitamine SoM -66 000 -67 000 1 000 1,5% -67 000 -67 000 -67 000 tervishoiuteenuste kvaliteedi osas Teenus 289 Psühhiaatriliste patsientide SoM 0 -121 000 121 000 100,0% -153 000 -121 000 -25 000 hindamis- ja käsitlussüsteemi arendamine Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete Kulud -1 328 222 000 -1 511 815 000 183 593 000 13,8% -1 599 664 000 -1 697 720 000 -1 786 416 000 tervishoiuteenuste Investeering 0 -600 000 600 000 100,0% -500 000 0 0 kättesaadavuse tagamine Mitte- -121 000 -107 000 -14 000 -11,6% -107 000 -107 000 -107 000 rahalised kulud Teenus 69 Toetuse taotlemine SoM -4 067 000 -945 000 -3 122 000 -76,8% -13 218 000 -17 066 000 -10 307 000 haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks Teenus 70 Toetuse taotlemine SoM -12 511 000 -29 592 000 17 081 000 136,5% -16 291 000 -12 616 000 -7 190 000 tervisekeskuste kaasajastamiseks Teenus 71 Eriarsti lähtetoetuse SoM -150 000 -150 000 0 0,0% -150 000 -150 000 -150 000 taotlemine Teenus 74 Tervisetehnoloogiate SoM -175 000 -175 000 0 0,0% -175 000 -175 000 -175 000 hindamise keskuse toetamine Teenus 76 Ravikindlustuse seadusest SoM -1 179 281 000 -1 311 914 000 132 633 000 11,2% -1 386 396 000 -1 459 148 000 -1 531 726 000 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine Teenus 77 Tervishoiutöötajate koolituse SoM -58 000 -60 000 2 000 3,4% -60 000 -60 000 -60 000 rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasi toomiseks Teenus 79 Residentuurikulude SoM -16 896 000 -16 804 000 -92 000 -0,5% -1 326 000 -1 326 000 -1 326 000 rahastamine 20 Teenus 80 Geenivaramu vastutava SoM -291 000 -591 000 300 000 103,1% -291 000 -291 000 -291 000 töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Teenus 82 Ravikindlustamata isikute SoM -12 608 000 0 -12 608 000 -100,0% 0 0 0 vältimatu abi rahastamine Teenus 83 Sundraviteenuse SoM -4 050 000 -4 169 000 119 000 2,9% -4 169 000 -4 169 000 -4 169 000 rahastamine Teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi SoM -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000 rahastamine Teenus 88 Siirdamisasutuse tegevuse SoM -231 000 -236 000 5 000 2,2% 0 0 0 toetamine Teenus 86 Müokardiinfarktiregistri SoM -71 000 -71 000 0 0,0% -71 000 -71 000 -71 000 pidamise rahastamine Teenus 89 Personaalmeditsiini projekti SoM -350 000 -450 000 100 000 28,6% -150 000 -150 000 -150 000 tegevuskulude katmine Teenus 131 Geeniproovide kogumine ja TAI -4 900 000 -3 256 000 -1 644 000 -33,6% -1 256 000 -1 256 000 -1 256 000 geenikaartide koostamine Teenus 132 Vähktõve ennetus ja TAI -198 000 -176 000 -22 000 -11,1% -176 000 -176 000 -176 000 sõeluuringud Teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine TA -189 000 -190 000 1 000 0,5% -189 000 -189 000 -189 000 Teenus 160 Esmatasandi tervishoiu TA -243 000 -324 000 81 000 33,3% -284 000 -285 000 -285 000 korraldamine ja järelevalve Teenus 161 Tervishoiuteenuse osutajate TA -293 000 -403 000 110 000 37,5% -341 000 -342 000 -342 000 tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve Teenus 163 Tervishoiutöötajate TA -40 000 -135 000 95 000 237,5% -129 000 -129 000 -129 000 registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine Teenus 164 Mürgistusteabealase TA -104 000 -192 000 88 000 84,6% -195 000 -196 000 -196 000 nõustamise saamine Teenus 165 Antidootide varu TA -145 000 0 -145 000 -100,0% 0 0 0 moodustamine ja käitlemine Teenus 241 Toetuse taotlemine SoM -88 000 -1 200 000 1 112 000 1263,6% -6 700 000 -4 300 000 -3 500 000 eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi Teenus 272 Eraldise maksmine Eesti SKA -91 347 000 -139 994 000 48 647 000 53,3% -166 739 000 -194 274 000 -223 223 000 Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest Teenus 287 Terviseinfo andmevaramu TEHIK 0 -1 037 000 1 037 000 100,0% -963 000 0 0 platvormi loomine Teenus 288 Tervisetehnoloogiate SoM -175 000 -273 000 98 000 56,0% -592 000 -1 298 000 -1 527 000 arendamise toetus ettevõtetele Teenus 290 Toetuse taotlemine SoM 0 -128 000 128 000 100,0% -353 000 -103 000 -28 000 integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine Kulud -1 145 000 -1 060 000 -85 000 -7,4% -1 051 000 -1 474 000 -1 474 000 kriisiolukordadeks Teenus 166 Riigi tervishoiuvaru TA -336 000 -342 000 6 000 1,8% -346 000 -346 000 -346 000 haldamine Teenus 167 Tervishoiu TA -735 000 -718 000 -17 000 -2,3% -705 000 -1 128 000 -1 128 000 hädaolukordadeks ja 21 riigikaitseks valmistumise korraldamine Teenus 169 Mobiilse statsionaarse TA -74 000 0 -74 000 -100,0% 0 0 0 eriarstliku ravivõimekuse korraldamine suurõnnetuste meditsiiniliseks teenindamiseks Meede 1.2. Ravimite ja Kulud -4 059 000 -4 717 000 658 000 16,2% -4 922 000 -5 158 000 -5 152 000 meditsiiniseadmete Investeering -93 000 0 -93 000 -100,0% 0 0 0 ohutuse, tõhususe ning Mitte- -123 000 -113 000 -10 000 -8,1% -83 000 -71 000 -71 000 kvaliteedi ja rahalised kättesaadavuse tagamine kulud Tegevus 1.2.1. Ravimite ja Kulud -418 000 -451 000 33 000 7,9% -452 000 -453 000 -447 000 meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine SoM -418 000 -451 000 33 000 7,9% -452 000 -453 000 -447 000 ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, Kulud -3 641 000 -4 266 000 625 000 17,2% -4 470 000 -4 705 000 -4 705 000 verepreparaatide ja Investeering -93 000 0 -93 000 -100,0% 0 0 0 meditsiiniseadmete Mitte- -123 000 -113 000 -10 000 -8,1% -83 000 -71 000 -71 000 kättesaadavuse tagamine rahalised kulud Teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja RA -1 642 000 -1 904 000 262 000 16,0% -1 992 000 -2 197 000 -2 197 000 hinnangute taotlemine Teenus 29 Ravimialaste tegevuste RA -332 000 -383 000 51 000 15,4% -463 000 -468 000 -468 000 inspekteerimine Teenus 30 Ravimitega seotud teatiste RA -127 000 -155 000 28 000 22,0% -156 000 -158 000 -158 000 esitamine Teenus 31 Ravimitega seotud RA -126 000 -115 000 -11 000 -8,7% -108 000 -111 000 -111 000 aruannete esitamine ja analüüside tellimine Teenus 32 Ravimite kvaliteedi RA -280 000 -297 000 17 000 6,1% -294 000 -292 000 -292 000 laboratoorne hindamine Teenus 33 Ravimialase teabe RA -718 000 -831 000 113 000 15,7% -839 000 -848 000 -848 000 edastamine Teenus 34 Ravimitega seotud RA -152 000 -172 000 20 000 13,2% -175 000 -175 000 -175 000 õigusalane nõustamine Teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse SoM -15 000 -30 000 15 000 100,0% -45 000 -45 000 -45 000 taotlemine Teenus 92 Immunohematoloogiliste SoM -120 000 -117 000 -3 000 -2,5% -117 000 -117 000 -117 000 uuringute referentlabori teenuse rahastamine Teenus 93 Veredoonorluse SoM -17 000 -17 000 0 0,0% -17 000 -17 000 -17 000 propageerimise toetamine Teenus 170 Meditsiiniseadmete TA -235 000 -358 000 123 000 52,3% -347 000 -348 000 -348 000 turujärelevalve korraldamine 22 Tervishoiusüsteemi programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused 2019. aastal antakse Eesti Haigekassa täielikult üle ravikindlustuseta isikute vältimatu abi (teenus nr 82) ja kiirabi teenuste kulud, samuti HIV/AIDSi ja tuberkuloosi ravi teenuse kulud ning elusdoonoritele osutatavad, doonorlusega seotud tervishoiuteenuste kulud. Eesti Haigekassast rahastatakse alates 2019. aastast antidootide (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavad vastumürkide) varusid (teenus nr 165). Varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse määrab ning hoiustamise korraldab Terviseamet (teenus nr 164). 2018. aastal olid Norra ja EMP finantsmehhanismide programmide „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ ning „Konkurentsivõime“ vahendid planeeritud tervikuna Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi teenusesse nr 269 „Norra ja EEA finantsmehhanismide rakendamine“. Rahandusministeerium ja doonorite programmilepingutel vastavalt jaotatakse vahendid nende eesmärgist lähtuvalt teenustele. Teenuse nr 289 „Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi arendamine“ sisu on eeldefineeritud projekt, mille elluviija on SA Viljandi Haigla. Töötatakse välja ja SA Viljandi Haigla poolt viiakse ellu sundravi patsientide integreeritud teenusmudel, et tõsta kohtupsühhiaatrilise ravi kvaliteeti. Eeldefineeritud projekt on ka teenus nr 287 „Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine“, mida viib ellu TEHIK. Luuakse terviseinfo andmevaramu platvorm, et võimaldada ettevõtetele, tervishoiuteenuse osutajatele ning teadusasutustele ligipääs agregeeritud terviseinfole innovaatiliste lahenduste ja teenuste katsetamiseks. Teenused nr 288 „Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele“ ja nr 290 „Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks“ on avatud taotlusvoorud. Tervisetehnoloogiate arendamiseks (teenus nr 288) toetatakse personaalmeditsiini tarkvaratoodete arendamist ja rakendamist Eestis, sh riskijuhtimise platvorm esmatasandi arstiabile, kliiniline otsustustugi, raviplaani koostamise automatiseerimine ning patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamine. Kaasajastatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi (teenus nr 69). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi II ja III etappi ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Y-korpuse ja psühhiaatriakliiniku rajamisega kaasajastatakse kokku vähemalt 12 raviüksust. Esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse tagamiseks jätkub esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine (teenus nr 70). Suurenevad vahendid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks ning alustatakse investeeringuga esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks, et rajada maakondlik tervisekeskus. Esimese taotlusvooru tulemusel ehitatakse või rekonstrueeritakse kokku 55 esmatasandi tervisekeskust üle Eesti. Teine taotlusvoor, mis lõppes 2018. aasta juulis, oli suunatud esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikele esmatasandi tervishoiu tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse loomiseks ja maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandi maakonda. Eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (teenus nr 241) suunatakse täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale, et lõpetada keskhaigla kaasajastamine. Investeeringute tulemusena ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2022. aasta lõpuks 11 raviüksust. Lisaks eraldatakse Põlva Haiglale ühekordne toetus sünnitusabi kvaliteedi tagamiseks. Personalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist (teenus nr 131). Seoses sellega suurendati ühekordselt geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamist geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (teenus nr 80). Projekti raames kogutud geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja 23 infotehnoloogilised lahendused geneetilist infot sisaldavate riskihinnangute kättesaadavaks tegemiseks nii geenidoonorile endale kui ka kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus-arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevatest kasudest teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Ravimitega seotud lubade menetlemiseks ja hinnangute taotlemiseks (teenus nr 28) eraldatavad vahendid suurenevad. Ühendkuningriigi lahkumine EL-st toob Eestile uusi ülesandeid, mis puudutavad ravimite ohutuse, kvaliteedi ja toimivuse ning ravimite kliiniliste uuringute lubatavuse osas tehtavad teaduslikke hinnanguid. Teenuse nr 272 "Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest" eelarve kasv tuleneb arvestuslike kulude prognoosi korrektsioonist. Teenus 169 „Mobiilse statsionaarse eriarstliku ravivõimekuse korraldamine suurõnnetuste meditsiiniliseks teenindamiseks“ lõppeb seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatava välihaigla projekti lõputähtajaga 31.12.2018. 24 Programmi juhtimiskorraldus Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava21 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete22 valdkondliku komisjoni23 ülesandeid: o meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“; o meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.24 Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. 21 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 22 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 23 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 24 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 25 Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 26 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 9 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline eesmärk võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Programmi nimi Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm (XY01) Programmi eesmärk Tugi valitsemisala programmide elluviimiseks on tagatud Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm toetab tulemusvaldkondade tervis, sotsiaalne kaitse, tööturg, perepoliitika ja siseturvalisus programmide elluviimist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavas osas ja panustab otseselt nende tulemuste saavutamisse. Programmi eesmärk ja eelarve Programmi eesmärk: Tugi valitsemisala programmide elluviimiseks on tagatud. Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 2 157 000 772 000 -1 385 000 -64,2% 720 000 708 000 708 000 Kulud - 7 726 000 - 8 625 000 899 000 11,6% - 7 051 000 - 7 307 000 - 7 514 000 sh välistoetused ja - 1 222 000 -21 000 -1 201 000 -98,3% -9 000 0 0 kaasrahastus Investeeringud - 3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000 sh välistoetused ja - 143 000 -43 000 -100 000 -69,9% -3 000 0 0 kaasrahastus Mitterahalised kulud - 1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000 * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse TEHIK-ule tervishoiuteenuse osutajatelt laekuvad tulud 708 000 eurot terviseinfo süsteemi kasutamise eest. 64 000 eurot on seotud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamisega. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 1 Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused Tegevus 1.1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine 230 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine (TEHIK) Teenus sisaldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tegevusi. Valitsemisala infosüsteemid töötavad vastavalt kokkulepitud teenusetaseme tingimustele. Teenuse eesmärk on tagada infosüsteemi hoolduseks, haldamiseks ja majutamiseks vajalik infrastruktuur (riistvara, tehnoloogiad, serveriruumid, ühendused, litsentsid), varundamine, kompetentsid ja meeskond (sh kasutajatugi) või vajaliku teenuse sisseost. Haldusala asutuste töötajad on kindlustatud tööks vajalike IT-vahenditega, st töökohtadega koos toetava infrastruktuuri, standardteenuste (internet, meilid, printimine jne), sh sise- ja välisveeb ning haldusega. Tagatud on hallatavate Infosüsteemide tegevuste logimine, logi säilitamine ja analüüsimine, infosüsteemide turvalisuse hindamine selle turvanõrkuste tuvastamisega ning infosüsteemidevaheline arvutivõrgu jälgimine, seal mittelubatud sündmuste tuvastamine ja blokeerimine. 2 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand nr jaotus eur % Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused Kulud - 7 726 000 - 8 625 000 899 000 11,6% -7 051 000 -7 307 000 -7 514 000 Investeering -3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000 Mitterahalised -1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000 kulud Tegevus 1.1.1. Info- ja Kulud -6 527 000 -8 625 000 2 098 000 32,1% -7 051 000 -7 307 000 -7 514 000 kommunikatsioonitehnoloogia Investeering -3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000 teenuste osutamine Mitterahalised -1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000 kulud Teenus 230 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TEHIK -8 390 000 -10 2 321 000 27,7% -9 400 000 -10 021 000 -10 285 000 teenuste osutamine 711 000 Tegevus 1.1.2. Norra ja EEA finantsmehhanismide Kulud -1 199 000 0 -1 199 000 -100,0% 0 0 0 rakendamine Teenus 269 Norra ja EEA finantsmehhanismide SoM -1 199 000 0 -1 199 000 -100,0% 0 0 0 rakendamine Administratiivprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused Rahandusministeeriumi ja doonorite Norra ja EMP programmilepingu „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (Local Development and Poverty Reduction) põhjal jaotatakse programmi vahendid nende eesmärgist lähtuvalt teenustele. Seetõttu ei ole 2019. aasta programmis enam tegevust 1.1.2. ja teenust nr 269 „Norra ja EEA finantsmehhanismi rakendamine“. Sotsiaalministeerium on programmi rakendusasutus/programmioperaator. Programmi eesmärk on suurenenud sotsiaalmajanduslik sidusus ning riikide kahepoolsete suhete tugevdamine. Programmi kogumaht on 21,2 mlneurot (sh 10,6 mln eurot Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendid, 7,4 mln eurot Norra finantsmehhanismi vahendid, 3,2 mln eurot Eesti riigi kaasfinantseering) ning see hõlmab Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi tegevusi. Programmi juhtimiskorraldus Administratiivprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib Sotsiaalministeeriumi kantsler. 3 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….01.2019 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“ Lisa 5 Tulemusvaldkond Perepoliitika (PP) Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja eesmärk elukvaliteet on tõusnud Valdkonna arengukava Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1 Programmi nimi Laste ja perede programm (PP01) Programmi eesmärk Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Elluviimise periood 2019–2022 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Laste ja perede arengukava 2012-2020 Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk 2: 3: 4: 5: Strateegiline eesmärk 1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused Eesti laste- ja kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu perepoliitika on vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et teadmistepõhine ja kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada ühtne, et toetada vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga ühiskonna et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme jätkusuutlikkust elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest. Seosed heaolu arengukava 2016–2023 programmidega: 1 Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020 1  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise korraldusega.  Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.  Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka laste teenuste vastav korraldus.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Seosed teiste arengukavadega:  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside soodustamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatest lastele ja peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.  Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse tagamist suuremates linnapiirkondades. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Soovitud laste arv ja naistel soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja tegelik laste arv2 0,88 ja tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste Allikas: Special meestel arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus Eurobarometer, Euroopa 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb Komisjon (2011. a) Osakaal lastest (4–12- 82% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale klass), kes on eluga (2012. a) tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või üldiselt rahul tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012, Praxis 0–2-aastaste lastega 20– 58,5 pp 63 pp 61 pp 60 pp 59 pp 49-aastaste meeste ja (2017. a) naiste tööhõivemäära erinevus ehk hõivelõhe Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Programmi eelarve* Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 eur % Tulud 12 339 000 13 968 000 1 629 000 13,2% 11 010 000 8 396 000 3 225 000 Kulud - 664 821 000 -707 646 42 825 6,4% -721 734 -734 113 - 746 336 000 000 000 000 000 sh välistoetused ja - 11 958 000 - 13 827 000 1 869 000 15,6% -10 869 000 - 8 255 000 - 3 084 000 kaasrahastus Mitterahalised kulud -6000 -7000 1000 16,7% -5000 -5000 -5000 * Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aaastaga on toodud programmi rahastamiskavas. Välisvahenditega seotud tulusid on 2019. aastal kokku 13 827 000 eurot, millest peamise osa moodustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid, mis on ette nähtud puudega laste tugiteenuste arendamiseks ja rehabilitatsiooniks ning asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks. 2019. aasta tuludes on toetus Kaitseministeeriumilt summas 16 000 eurot ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksmiseks. Elatisabi laekumisi on kavandatud 123 000 eurot. Lapsehoiuteenuse või asenduskoduteenuse osutamiseks antava tegevusloa taotluste läbivaatamise ja väljastamise eest laekuv riigilõiv on kokku 2000 eurot. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara kulum seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. 2 Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 3 Olukorra lühianalüüs Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks. Valdkonna murekoht, aga ka probleem riigile tervikuna on sündide vähenemine ja 0–17- aastaste laste arvu vähenemine rahvastikus. Statistikaameti andmetel elas 2018. aasta alguses Eestis 252 117 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 60 243 võrra. Statistikaameti andmetel registreeriti 2017. aastal Eestis 13 784 elussündi ja 15 543 surma ehk aasta jooksul suri 1759 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. Loomulikku iivet hoiab tänases Eestis miinuspoolel peamiselt vähenev sündide arv. Kui 2016. aastal oli sündide arv mõnevõrra suurem kui eelnenud kolmel aastal, siis 2017. aastal vähenes veidi taas (269 sünni võrra). Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167). Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2017. aastal oli sündimuskordaja 1,59. Kui viimastel aastatel on sündimuskordaja olnud tõusutrendis, siis 2017. aastal näitaja veidi vähenes ning kaugenes iseseisvusaja kõrgemaist taastetasemest, milleks oli 2010. aastal 1,72. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.3 2016. aastal ületas Eesti naiste lapse saamise keskmine vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2017. aastal (ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,38 aastat). Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv. Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed 2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud. Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks avaldamiseks, aga ka sündimust soodustavate poliitikate tõenduspõhiseks arendamiseks viia läbi perioodilisi küsitlusuuringuid. Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede materiaalne kindlustatus. Võrreldes 2016. aastaga on allpool absoluutse vaesuse piiri elavate laste osakaal ja arv veidi vähenenud: kui 2016. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 3,5%, siis 2017. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri 3,2% lastest. Võrreldes teiste leibkondadega on vaesusrisk suurem leibkondades, kus ülalpeetavate, sh laste arv on tunduvalt suurem kui tööl käijate arv. Seetõttu on lastega leibkondadest kõige suuremas vaesuses töötu(te) vanema(te)ga leibkonnad, ühe täiskasvanuga leibkonnad ning kolme ja enama lapsega pered. Laste vaesuse vähendamiseks on viimastel aastatel oluliselt suurendatud perehüvitisi, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Perehüvitiste olulist mõju vaesuse näitajatele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2016. aastal peretoetused ja vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 10,7 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 75% võrra. Peretoetused (sh 3 Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf 4 lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2016. aastal laste absoluutset vaesust 6,7 protsendipunkti ehk 66% võrra. Eeldatavalt omab järgnevatel aastatel laste vaesuse vähendamisel olulist mõju nii täitemenetlusaegse elatisabi jõustumine 2017. aasta algusest kui ka lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta 1. juulist. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 25% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 38% lapsevanematest peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.4 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus, paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.5678. Eestis läbi viidud uuringud9 näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidiselt mitmetele teistele Euroopa riikidele saanud tavapäraseks praktikaks. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanematevahelised vaidlused. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised viitavad, et vanemad ei suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumistest moodustasid 2017. aastal 31% lapse suhtluskorraga, elatisega ja hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1630, neist hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 507: kohtuvälised: 205 ja kohtumenetluse aegsed 302). SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2017. aasta üksikjuhtumite peamisteks probleemideks olid samuti lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatisega seonduvad küsimused, aga ka lapse heaolu kontrolli taotlused, eestkoste küsimused ja lapseröövi avaldused. 2017. aastal esitati maakohtutele 3162 hagiavaldust elatise asjades, sellele lisaks lahendati maksekäsu-kiirmenetluses lõpuni 572 elatise avaldust; hooldusõiguste küsimustes (st vanema õigused laste suhtes ja lastega suhtlemise reguleerimine) esitati maakohtule 1282 avaldust. 2017. aasta seisuga on 8900 võlgnikku elatisraha võlgu 11 000 lapsele ning võlgnevus ulatub 52 miljoni euroni. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul moodustasid 2015. aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi puudutavatest kirjalikest avaldustest ligikaudu 30% lapsevanemate vahelised vaidlused (hooldusõigus, suhtlusõigus, elatis). Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi: 2015. aasta lõpu seisuga oli abivajavaid lapsi arvel 7924, mis on võrreldes 2010. aastaga (3904 last) kaks korda enam. 2016. aastal oli lastekaitsealase juhtumitega lapsi Eesti kokku 5797. Aasta jooksul tehti 2021 pöördumist seoses hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega (STAR andmed temaatiliste pöördumiste registreerimise arv 2017. aasta jooksul kohalikes omavalitsustes). Abivajavate laste arvu kasvu taga ei tule näha mitte niivõrd abivajaduse kasvu kui abivajanud laste paremat märkamist, mis on tulenenud ka spetsialistide arvu kasvust ja muutunud tööpraktikast (eeldatavasti oma mõju ka alates 2016 aastast lastekaitseseaduses juhtumimenetluse algatamise 4 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012, Praxis 5 Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes. Child Development 1996;67(3):1186-1205 6 Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White, African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170. 7 Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244 8 Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed (Policy Brief No. 22) 9 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012, Praxis 5 vajaduse selgem defineerimine). 2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis arvestatult keskmine laste arv ühe täiskoormusel kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kohta 1025 last. See näitaja on võrreldes aasta varasemaga (keskmiselt 1060 last) positiivselt vähenenud ning parem ka võrreldes varasemate aastatega (2014. aastal oli ühe lastekaitsetöötaja kohta keskmiselt 1142 last). Kui varasemalt olid ka maavalitsustes lastekaitsespetsilistid (2016. aasta lõpu seisuga 18 töötajat kokku koormusega 9,9) siis 2017. aastal maavalitsused likvideeriti ning vastavad ülesanded anti üle kohalikele omavalitustele ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Alates 2016. aastast tegutseb SKA lastekaitse osakond, kus oli 2016. aasta lõpu seisuga neljas piirkonnas kokku 26 täiskoormusega lastekaitsespetsialisti ning 2017 aasta lõpuks juba 39 töötajat (kokku koormusega 38,1). Sellegipoolest ei ole veel lastekaitseametnikke üle Eesti ühtlaselt ja piisavalt. 2017. aasta lõpu seisuga puudus 13% omavalitsustes lastekaitseülesannetega ametnik. Neis omavalitsustes, kus on lastekaitsetöötaja on enam kui pooltes (98-s omavalitsuses) ainult osaajalise koormusega lastekaitsetöötaja ja täiskoormusel lastekaitse spetsialistidega omavalitsusi on alla pooltes (88-s omavalitsuses). Lastekaitseametnikest 36% täidab lastekaitsetööülesandeid osaajaga. Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemisel kogu peret, tagades seeläbi abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste arv on kasvanud (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on äärmuslikke juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks, vähem. 2017. aastal eraldati perest üle-aegade vähim lapsi: 267 last, mis on ligi kakssada last vähem kui seitse aastat varem (2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460). Ka varasemad aastad on näidanud perest eraldatud laste arvu tasast vähenemist, kuid seni mitte nii hüppeliselt. Nii oli 2013. aastal perest eraldatud lapsi 436 ja 2016. aastal 353. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ning 0,11%-ni (2017). Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata. 2017. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 62% (perekonnas hooldamisel 161 ja eestkosteperes 1391 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 38% (asenduskoduteenusel 968) lastest. Kuigi aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka laste arv asendushooldusel järk-järgult vähenenud, on näitaja asendushoolduse vormide järgi olnud sarnane: 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel (perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel (asenduskoduteenusel 1151 last) asendushooldusel. Asendushooldusel olevate laste arv on väikses langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2017. aasta lõpus 1% laste arvust (0–17-aastased), proportsionaalselt veidi enam on vähenenud perekonnas hooldamisel olevate laste arv (viimase viie aastaga ca 90 last vähem). Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine, selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või 6 emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi harvem politseid.10 Väga paljud lapsed õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni aga ei jõua. Alates 2018. jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste kohtlemise muudatused, mis suurendasid politsei, prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks kohtlemiseks viisil, mis on eakohane ning ennetab uute süütegude toimepanemist. (Korduv)õigusrikkumiste ennetamiseks on oluline toetavate teenuste kättesaadavus KOV-ides, näiteks perede toetusmeetmete pakkumine, märkamine ja abisaamisvõimalused koolides ning head huvitegevuse ja noorsootöövõimalused koolivälisel ajal. Laste puhul, kelle rikkumiskäitumine on kõrgema riskiga, on probleemiks tõenduspõhiste riskide ja vajaduste hindamisvahendi puudumine lapse olukorra hindamiseks, järjekorrad teenustele saamiseks (nt MDFT) ning kinnise lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsete sihtgruppide lõikes (nt põhihariduse omandanud noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtgrupiga, siis eeldab kinnise lasteasutuse teenus ka vastava kompetentsi teadlikku arendamist Eestis. 10 Tartu Ülikool, Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015, lk 6, 7. Internetis kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf 7 Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on jah jah jah jah jah ellu viidud Allikas: Sotsiaalministeerium 54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde, viiakse ellu vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsist 2018 jõustus vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samaaegselt vanemahüvitise saamisega kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal ca 1544 eurot) tulu, ilma, et hüvitis väheneks. 2019. aasta 1. septembrist jõustusid muudatused, millega muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Samuti lõpetati lapsehooldustasu maksmine ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Edasistel aastatel tekib vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist päevade kaupa kogu kolme aasta pikkuse vanemapuhkuse perioodil, vajadusel hüvitise saamist katkestades ja taasalustades ning vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus ning vanematel on võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist kaks kuud samaaegselt. Muudatused tehakse ka lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse regulatsioonis. Eesti Haigekassa poolt makstav sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise skeemi ning kõiki vanematele makstavaid hüvitisi hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet. Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:  töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks;  töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel ning koostatakse vastavad juhismaterjalid, viiakse ellu seadusemuudatused;  töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel, korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;  puudega laste toetuste ressurss suunatakse kohaliku omavalitsuse tasandile, et tagada erivajadusega lastele vajalike integreeritud teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega 2021 väheneb väheneb väheneb väheneb seotud pöördumiste arv (2017. a) 8 Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest 0,1% langeb langeb langeb langeb lastest11 (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmine (TAI) Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile. 213 Lastekaitse korraldamise teenus (SKA) Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Teenuse sisuks olevad tegevused on nimetatud LasteKS § 15 lõikes 2: KOV nõustamine lapse heaolu tagavate arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste üksikjuhtumite vahendamine ning sellealane KOV nõustamine, abistamine lastekaitse juhtumite lahendamisel ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete seast. LasteKS § 15 lõike 3 punkt 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOV lastekaitsetöötajatele kuulub samuti selle teenuse alla. Lisaks on teenuse alla tegevusena arvestatud ka sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 1302 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. 214 Lastekaitsejuhtumite nõustamise teenus (SKA) LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ja nende ametiisikute ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks. 215 Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud laste telefoni 116000 teenus (SKA) Lasteabitelefoni 116111 pidamine on Sotsiaalkindlustusameti ülesandena ette nähtud LasteKS § 15 lõike 3 punktis 6. LasteKS §-s 27 on sätestatud abivajavast lapsest teavitamise kohustus – lasteabitelefonile saavad abivajavast lapsest teatamiseks või nõu küsimiseks pöörduda kõik inimesed, sh lapsed. 216 Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA) Teenuse osutamise aluseks on SHS § 1261 ning teenuseid saama suunatakse ohvriabi seaduse (OAS) § 3 alusel. Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvrite majutamiseks, nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks sõlmis Sotsiaalkindlustusamet riigihanke korras hankelepingu SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ-ga, kellele anti ohvriabi seaduse § 3¹ lõike 1 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 17 lõike 12 alusel aastateks 2017–2019 üle teenuse osutamine alaealisele inimkaubandusohvrile, seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ja saatjata alaealisele välismaalasele. Teenuse sisuks on alaealistele inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele asenduskoduteenuse osutamine vastavalt SHS-ile (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi, tõlketeenus, muude ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalike teenuste osutamine. 217 Väärkoheldud lastele lastemaja-, rehabilitatsiooni- ja raviteenuste pakkumine (SKA) Teenust osutatakse OAS § 3 lõike 2 punkti 5 alusel. Täitja kohustub osutama üldarstiabi- ja eriarstiabiteenust isikule, kes on tema poole pöördunud Sotsiaalkindlustusameti väljastatud 11 Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsevaldkonna tööd). 9 suunamiskirjaga, tagama perearsti ja/või pereõe ning eriarsti vastuvõtule pöördumise võimaluse ja perearsti, pereõe või eriarsti telefonikonsultatsiooni võimaluse tööpäevadel ajavahemikus 8:00– 18:00; tagama laboratoorsete analüüside ja raviprotseduuride tegemise võimaluse ning vajaduse korral suunamise statsionaarset arstiabi saama. Ohvriabiteenuse raames tagatakse ohvrile tõlketeenus, näiteks tervishoiuteenuste osutamisel, aga ka nõustamisel ja suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega. Perioodiks 2017–2019 on inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud ja saatjata alaealistele välismaalastele tervishoiuteenuse tellimise hankeleping sõlmitud AS Medicumiga. 2018. aastal laienes lastemajateenus, avati teine lastemaja, kus seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega või ohvriks langenud lapsed saavad integreeritud tuge ning kus lapse heaolu nimel töötavad ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid. Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei 56% langeb langeb langeb langeb tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi (2012. a) poole pöörduda Allikas: Sotsiaalministeerium Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt 38% langeb langeb langeb langeb Allikas: Sotsiaalministeerium (2012. a) 134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI) Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitus. Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Eestisse toodi katseprojekti raames 3–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogramm (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogramm (Advanced Parent). Vanemalusprogrammi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. TAI toetab kohalikke omavalitsusi grupijuhtide tasuga koolitust läbiviimisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud. 291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames professionaalse perelepitussüsteemi loomine ja arendamine tõstmaks võimekust lepitaja abiga vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv 116 väheneb Väheneb väheneb väheneb 10 000 samaealise inimese kohta (2017. a) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet 223 Kinnise lasteasutuse teenuse saamine (SKA) 10 Kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud SHS-is. Teenus on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust piiramata. Lapse suunamise teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena või süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. 2019. a valmib Sotsiaalkindlustusametis KLAT teenuse mudel, mille jaoks kasutatakse nii Eesti kui välisriikide kompetentsi leidmaks viise, kuidas ehitada teenus üles nii, et selle mõjusus oleks kõige suurem. 224 Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse saamine (SKA) Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele) toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud SHS-i eelnõuga nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka väärtegusid toime pannud lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on aidata lapsel võtta eakohast vastutust tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada kannatanute heaolu ning pakkuda turvatunnet nii teo osapooltele kui ka kogukonnale. Lepituse oodatav mõju seisneb osapoolte rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka süütegude toimepanemise riski vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi vahendite toel toimub teenuse raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomine. Eesmärk on pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite pinnal taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi loomine, arendamine, vabatahtlike, ohvriabitöötajate ning suunajate koolitamine ning teenuse hindamine. 232 Alaealistele suunatud mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenuse saamine (SKA) Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas olukorras peresid ning vähendada laste arvu, kes jõuavad kinnistesse asutustesse. MDFT väljakutse 2019. a seisneb teenusele saamise järjekordade vähendamises (järjekorras olemise ajal võib rikkumiskäitumine eskaleeruda). Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada juhtumihaldussüsteemi kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine. Sotsiaalkindlustusamet toetab MDFT rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse raames (läbi koolituste jms tegevuste). Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate 30% langeb langeb langeb langeb osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või (2017. a) piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma puudega lapse jaoks või vajaksid enam 12 Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 71,95% 44% 44% 44% 44% puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (SoM) 12 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele. 11 Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium, puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest. 218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA) TAT raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks. SKA koordineerib tugiteenuste üle-eestilist pakkumist ja töötab välja ühtse teenusesüsteemi, et teenuste kättesaadavust parandada. SKA nelja piirkonna regionaalsed koordinaatorid suunavad lapsi teenuseid saama ning tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise, infojagamise ja võrgustikutööga. Alates 2019. a jaanuarist alustatakse valdkondade ülese sekkumismetoodika arendamise ning rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötatakse välja kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks korraldusmudel, mida piloteeritakse perioodil 2019–2020. Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuse osutajate juurde. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas tööelus. 219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on puudest või abivajadusest tulenevate piirangutega laste toimetuleku tagamine: toetada iseseisvat toimetulekut igapäevaelus, õppimist ning suhtlemisoskuste ja töövõime arendamist. SHS § 59 lõige 1 näeb ette, et teenusele on õigus lastel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning alla 18-aastased lapsed, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise vajaduse kohta (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). Puudega inimeste rehabilitatsiooni kulud on kavandatud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks koos rehabilitatsiooniplaanide koostamisega puudega lastele, sh puuet taotlevatele lastele ja alaealistele õigusrikkujatele ning täisealistele puudega inimestele, sh puude taotlejatele ja psüühikahäirega isikutele. 2017. aastal sai rehabilitatsiooniteenust kokku 8345 puudega või puuet taotlevat 0–17-aastast. 2018. aastal võimaldab riik kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega 7–18-aastaste lastele kalendriaastas kuni 1395 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. Samuti toimub teenuse raames keskmise puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine ning nende hooldajatega seotud tegevuste läbiviimine. Teenuseid13 osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt ESF vahenditest. 220 Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine (SKA) 13 Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 12 Teenuse sisu on toetada erivajadustega (nii puudega kui puudeta kuni 16-aastastele) lastele abivahendi soetamist. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahenditeenust, sh lastele, korraldab SKA. Abivahendi riigipoolse kompenseerimise aluseks on SHS § 46. Tegevusega 1.2.3. „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Tegevuse 1.2.3. „Puudega laste teenused“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks. Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad SHS-i kohaselt kohalikud omavalitsused selleks riigieelarvest saadava toetuse arvelt. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2017. aastal kasutati riiklike vahendeid lapsehoiuteenuseks 768 lapsele (632 raske ja 136 sügava puudega), tugiisikuteenuseks 523 lapsele (457 raske ja 66 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks 314 lapsele (243 raske ja 71 sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 202 lapsele (180 raske ja 22 sügava puudega), nõustamisteenuseks 123 lapsele (105 raske ja 18 sügava puudega) ning lisaks muudeks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks 552 lapse jaoks (401 raske ja 151 sügava puudega)14. Riiklikke vahendeid kasutati raske ja sügava puudega lastele 2017. aastal kokku ligi 2 miljonit. Raske ja sügava puudega lapsi oli 01.11.2017 seisuga 8550. 2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele läbi toetusfondi raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse 4,62-ga. Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste 62% 64% 65% 66% 68% osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest15 (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM) Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushooldusteenuste ja - koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tugitegevuste arendamiseks ning elluviimise paremaks korraldamiseks tehakse perioodi jooksul vahehindamisi. Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT 14 Erinevaid teenuseid saanud lapsed võivad kajastuda antud numbrites mitmekordselt, kuna sama isik võis samal aastal saada erinevaid teenuseid. 15 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest). 13 perioodi lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. 249 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SKA) Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka. Kavandatavate tegevuste ülesanne on parandada asendushoolduse kvaliteeti ning toetada asendushoolduselt lahkujate paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning aktiivset osalemist tööturul. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskodutöötajatele. Arendatakse asendushoolduselt elluastuvate noorte tugiteenuseid. Parendatakse asendushooldusteenuse kvaliteeti järelevalve tõhustamise kaudu. Lisaks arendatakse ja katsetatakse kutselise erihoolduspere teenust. Teenuseid tehakse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. 136 Asendushoolduse spetsialistide ja -perede pädevuse tõstmine (TAI) Tervise Arengu Instituut korraldab täienduskoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele, pakub ja töötab välja koolitusi asendushoolduse spetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, sh pakub PRIDE koolitusi. ESF-i vahendite toel on Tervise Arengu Instituut kaasajastanud täienduskoolitusi asendushoolduse spetsialistidele ning PRIDE koolitusi perepõhise asendushoolduse pakkujatele, mis on praktiliste vajadustega vastavusse viidud ja last vahetult kasvatavate isikute vajalikke oskusi tagav. Viiakse ellu teavitustegevused, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. 221 Asendushoolduse teenuse saamine (SKA) 01.01.2018 jõustunud SHS muudatusega kujundati senine asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks. Asendushooldusteenus on uue regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil: hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lisaks on reguleeritud järelhooldusteenus täisealistele asendushooldusel kasvanud noortele, et toetada iseseisvasse ellu astumist ja õpingute jätkamist. SKA ülesanne on asendus- ja järelhoolduse korraldamisel osaleda tegevuslubade andjana ja järelevalve tegijana ning pakkuda teenuse osutajatele tugiteenuseid ja pidada hooldusperede registrit. Lisaks on SKA ülesanne hooldusperedeks soovijate sobivuse hindamine ja ettevalmistamine. 222 Lapsendamisteenuse saamine (SKA) Lapsendamise regulatsioon sisaldub perekonnaseaduse (PKS) 11. jaos. Riigisisest ja piiriülest lapsendamist korraldab alates 2017. aastast SKA (kuni 2017. aastani oli riigisisese lapsendamise korraldamine maavalitsuste ülesanne). Alates 2017. aastast on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) juures lapsendajate register, kuhu kantakse kõik lapsendada soovijad – see hõlbustab SKA tööd sobivate perede leidmisel. Tegevusega 1.2.4. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Tegevuse 1.2.4. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada asendus- ja järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks. 14 Asendus- ja järelhooldusteenused on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, mille eesmärgiks on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute toetamine. 2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele läbi toetusfondi asendus- ja järelhooldusteenuseks 17 788 000 eurot. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks jõustus 01.01.2018 SHS-i muudatus, millega muudeti senist asendushoolduse korraldamist ja rahastamist. Eelnõu koostamisel lähtuti „Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus“ käsitletud probleemidest ja väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust; tõsta asendushoolduse kvaliteeti tervikuna; tõhustad asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks näeb muudatus ette rahastamise skeemi, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seaduse muudatusega sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuse osutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima. Samuti tõstab teenuse kvaliteeti alates 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA hakkab kandma sobivaid hooldusperesid, mis lihtsustab omakorda kohalike omavalitsuste tööd ja aitab neil kiiremini sobilikud hoolduspered üles leida, kuhu lapsi paigutada. Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus teenus – järelhooldusteenus, mida on õigustatud saama eelnevalt asendushooldusteenusel viibinud õppivad noored kuni 25- aastaseks saamiseni. Seni kehtinud regulatsioon järelhooldusteenust ette ei näinud, asenduskoduteenusel viibival noorel oli õppimise korral võimalik kuni 25-aastaseks saamiseni olla riiklikul ülalpidamisel, samal ajal kui perekonnas hooldamisel olevate noorte toetamine lõppes täisealiseks saamise või keskhariduse omandamisega. Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset ja vajaduspõhiseid tugiteenuseid või toetuseid. Antud teenuse puhul on oluline iga noore individuaalsete vajadustega arvestamine ja seeläbi talle parima teenuse pakkumine. Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lg 3⁴. Vahendid jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusteenusel olevate laste arvu alusel. Toetust antakse 2019. aastal olenevalt teenusest ca 6000 kuni 14 000 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca 6000 eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 12 000 eurot, asenduskodus asendushooldusel ca 13 800 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 14 400 eurot. Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase 0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses lapsehoius 27,8% 34,0% 34,5% 35,0% 35,5% Allikas: Statistikaamet (2017. a) Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 71,95% 44% 44% 44% 44% puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 109 Toetuse taotlemine lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamine 0–7- aastastele lastele (SoM) 15 Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru, kus esimeses anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel (fikseeritud summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine, millega toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi lapsehoiukohti luuakse ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ vahenditest. Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022 tase Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste 66% väheneb väheneb väheneb väheneb laste absoluutse vaesuse vähendamisele, %16 (2016. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul 9,9% 9,8% 10,0% 10,3% 10,5% määratud vanemahüvitis (esmakordsed (2017. a) määramised), %17 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 203 Elatisabi saamine (SKA) Toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk. Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. 2019. aastal on planeeritud 313 toetuse saajat. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. 2019. aasta kulude planeerimisel on arvestatud 4292 lapsega. 204 Vanemahüvitise saamine (SKA) Rahaline hüvitis lapse sündimisel. Hüvitise maksmise aluseks on PHS 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise suurenemise tõttu. 2019. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 263 hüvitise saajaga (2017. a tegelik oli 16 729 saajat, 2018. a prognoos 16 538 saajat) ning keskmise hüvitisega 1257,99 eurot (2018. a 1171,69 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel kalendrikuudega (välja arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel). Alates 1. septembrist 2019 muudetakse vanemahüvitise arvestamisaluseid nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks saab olema raseduseelse (ehk 9 kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 16 Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (sh pensionidega) absoluutse vaesuse määrast. 17 Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised). 16 keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2019. aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1106,60 eurot (2018. a 1029,85 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3319,80 eurot kuus (2018. a 3089,55). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast. 2019. aastal on hüvitise määr 500 eurot. Isikutele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2019. aastal on 540 eurot. 2018. 1. märtsist jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu (ca kahe miljoni euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri (2018. aastal 1544,78 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus valem soosib vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus (mida eespool kirjeldatud), mis jõustub 1. septembril 2019. aastal. Kuigi isikutele, kellel on õigus vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva, makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki neid, kellel tekib vanemahüvitise saamise õigus pärast 1. septembrit 2019. Vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus toob 2019. aastal kaasa 1,8 miljonit eurot kokkuhoidu riigieelarve vanemahüvitise kuludele. 205 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse saamine (SKA) Sotsiaalmaksu makse alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldised kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse tegemine II pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. 2019. aasta prognoositav keskmine saajate arv on 36 650 isikut ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustavast tulust 44,05 eurot. 206 Peretoetuste saamine (SKA) Hõlmab sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või kaksikud. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta ning alates 2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on uue lasterikka peretoetuse suuruseks alates 2017. aasta 1. juulist 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta; peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale iga kuu 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta; kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat 17 last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019 lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Peale 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt 31. augustini 2024 vaid neile lapsevanematele, kel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta, kui lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või on vanem kuulutatud tagaotsitavaks. Eestkostel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. 207 Lapsepuhkuse tasu saamine (SKA) Hõlmab lapsepuhkuse tasu, lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale või eestkostjale puhkusetasu 3– 6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013. aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv 2019. aastal on 46 300. 2019. aasta lapsepuhkuse tasu määr on 25,68 eurot päevas 8-tunnise tööpäevaga töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. 1. jaanuarist 2013 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on arvestatud keskmise palga prognoosiga. Keskmise palga prognoos 2019. aastal on 1651 eurot. Prognoositav saajate arv 2019. aastal on 7500 isikut. 210 Õppelaenu kustutamise teenus lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele (SKA) Õppelaenu kohustuse riigile üle võtmine riigitagatise ulatuses. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral mõeldud kulu väheneb saajate arvu vähenemise tõttu (2018. a 724 isikut ja 2019. a 253 isikut). 211 Puudega lapse toetuse saamine (SKA) Teenuse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine. Inimese terviseseisundi hindamine ning terviseseisundiga seotud toimetuleku hindamine igapäevaeluga hakkamasaamisel. Lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel. Puudest tingitud lisakulude hüvitamine ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste toetamine. Puudega kuni 16-aastase lapse toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Kusjuures puudega kuni 16-aastase lapse toetus on oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel inimesel. Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on vahemikus 69–80 eurot. Arendustegevuse eesmärgiks on läbi kliendi kasutajamugavuse suurendamise ja teenuskogemuse tõstmisega kulutõhusamalt kasutada klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja tööjõuressursse ning monitoorida jooksvalt tööjõureformi kulgu. Arendustegevuste raames on SKA teinud pidevat koostööd TEHIK-uga teenuste arendamiseks tervise infosüsteemis (TIS), et tagada Eesti Töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud läbi vajaduspõhiste parendustegevust terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. 18 212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu saamine (SKA) Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise töötasu ulatuses. 19 Programmi rahastamiskava Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022 tasand nr jaotus eur % Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv Kulud - 1 585 000 - 2 160 000 575 000 36,3% - 2 158 000 - 2 161 000 - 2 153 000 lastekaitsesüsteem väärtustab iga Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0 last, tema arengut ja heaolu rahalised kulud Tegevus 1.1.1. Lastekaitse- ja perepoliitika Kulud -657 000 -718 000 61 000 9,3% -719 000 -720 000 -712 000 kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus 54 Lastekaitse- ja perepoliitika SoM -657 000 -718 000 61 000 9,3% -719 000 -720 000 -712 000 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Kulud -928 000 -1 442 000 514 000 55,4% -1 439 000 -1 441 000 -1 441 000 Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0 rahalised kulud Teenus 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse TAI -56 000 -108 000 52 000 92,9% -107 000 -107 000 -107 000 tõstmine Teenus 213 Lastekaitse korraldamise teenus SKA -280 000 -369 000 89 000 31,8% -368 000 -369 000 -369 000 Teenus 214 Lastekaitsejuhtumite nõustamise SKA -90 000 -409 000 319 000 354,4% -407 000 -408 000 -408 000 teenus Teenus 215 Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud SKA -202 000 -218 000 16 000 7,9% -218 000 -218 000 -218 000 laste telefoni 116000 teenus Teenus 216 Saatjata lapse, inimkaubanduse või SKA -88 000 -117 000 29 000 33,0% -117 000 -117 000 -117 000 seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus Teenus 217 Väärkoheldud lastele lastemaja-, SKA -212 000 -222 000 10 000 4,7% -222 000 -222 000 -222 000 rehabilitatsiooni- ja raviteenuste pakkumine Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud Kulud - 22 932 000 - 26 126 000 3 194 000 13,9% - 24 689 000 - 19 128 000 - 13 740 000 teenused on kvaliteetsed ja Mitte- -1000 -1000 0 0,0% 0 0 0 vastavad perede vajadustele rahalised kulud Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele Kulud -458 000 -1 008 000 550 000 120,1% -987 000 -1 087 000 -1 067 000 suunatud teenused Mitte- -1000 -1000 0 0,0% 0 0 0 rahalised kulud Teenus 134 Vanemlike oskuste arendamine TAI -459 000 -889 000 430 000 93,7% -887 000 -987 000 -987 000 Teenus 291 Perelepituse süsteemi arendamine SKA 0 -120 000 120 000 100,0% -100 000 -100 000 -80 000 Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning Kulud -1 343 000 -1 815 000 472 000 35,1% -1 814 000 -1 915 000 -1 866 000 õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Teenus 223 Kinnise lasteasutuse teenus saamine SKA -1 032 000 -1 047 000 15 000 1,5% -1 047 000 -1 047 000 -1 047 000 Teenus 224 Alaealistele õigusrikkujatele suunatud SKA -41 000 -118 000 77 000 187,8% -117 000 -118 000 -69 000 lepitusteenuse saamine Teenus 232 Alaealistele suunatud SKA -270 000 -650 000 380 000 140,7% -650 000 -750 000 -750 000 mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenuse saamine Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Kulud -16 798 000 -20 114 000 3 316 000 19,7% -20 199 000 -15 706 000 -10 491 000 Teenus 55 Puudega laste tugiteenuste SoM -138 000 -137 000 -1000 -0,7% -138 000 -50 000 0 arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 20 Teenus 218 Puudega laste tugiteenuste SKA -8 358 000 -7 816 000 -542 000 -6,5% -7 826 000 -5 279 000 -114 000 arendamise ja pakkumise teenus Teenus 219 Erivajadustega laste SKA -6 272 000 -9 066 000 2 794 000 44,5% -9 064 000 -9 065 000 -9 065 000 rehabilitatsiooniteenuse saamine Teenus 220 Erivajadustega laste SKA -2 030 000 -3 095 000 1 065 000 52,5% -3 171 000 -1 312 000 -1 312 000 abivahenditeenuse saamine Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi Kulud -2 196 000 -956 000 -1 240 000 -56,5% -980 000 -420 000 -316 000 tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Teenus 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine SoM -10 000 -10 000 0 0,0% -100 000 0 0 Teenus 249 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise SKA -857 000 -283 000 -574 000 -67,0% -287 000 -138 000 -34 000 teenus Teenus 136 Asendushoolduse spetsialistide ja - TAI -671 000 -493 000 -178 000 -26,5% -423 000 -112 000 -112 000 perede pädevuse tõstmine Teenus 221 Asendushoolduse teenuse saamine SKA -568 000 -113 000 -455 000 -80,1% -113 000 -113 000 -113 000 Teenus 222 Lapsendamisteenuse saamine SKA -90 000 -57 000 -33 000 -36,7% -57 000 -57 000 -57 000 Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja Kulud -2 137 000 -2 233 000 96 000 4,5% -709 000 0 0 teenusepakkumise toetamine 0-7- aastastele lastele Teenus 109 Toetuse taotlemine lapsehoiukohtade SoM -2 137 000 -2 233 000 96 000 4,5% -709 000 0 0 loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0-7 aastastele lastele Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset Kulud - 640 304 000 - 679 360 000 39 056 000 6,1% - 694 887 000 - 712 824 000 - 730 443 000 majanduslikku toimetulekut ning töö Mitte- -5000 -5000 0 0,0% -5000 -5000 -5000 ja pereelu ühitamist toetav rahalised sotsiaalkaitsesüsteem kulud Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud Kulud -640 304 000 -679 360 000 39 056 000 6,1% -694 887 000 -712 824 000 -730 443 000 hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Mitte- -5000 -5000 0 0,0% -5000 -5000 -5000 rahalised kulud Teenus 203 Elatisabi saamine SKA -7 348 000 -4 874 000 -2 474 000 -33,7% -5 219 000 -5 565 000 -5 907 000 Teenus 204 Vanemahüvitise saamine SKA -229 221 000 -246 647 000 17 426 000 7,6% -263 015 000 -281 140 000 -292 769 000 Teenus 205 Lapsevanemate pensioni- ja SKA -95 106 000 -101 265 000 6 159 000 6,5% -107 310 000 -113 305 000 -119 060 000 ravikindlustuskaitse saamine Teenus 206 Peretoetuste saamine SKA -284 741 000 -299 782 000 15 041 000 5,3% -294 112 000 -289 168 000 -288 087 000 Teenus 207 Lapsepuhkuse tasu saamine SKA -8 990 000 -10 026 000 1 036 000 11,5% -7 388 000 -4 634 000 -4 881 000 Teenus 210 Õppelaenu kustutamise teenus lapse SKA -783 000 -245 000 -538 000 -68,7% -227 000 -219 000 -216 000 sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele Teenus 211 Puudega lapse toetuse saamine SKA -12 065 000 -13 790 000 1 725 000 14,3% -14 719 000 -15 720 000 -16 264 000 Teenus 212 Puudega lapse vanema SKA -2 055 000 -2 736 000 681 000 33,1% -2 902 000 -3 078 000 -3 264 000 lisapuhkepäevade tasu saamine Laste ja perede programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused Laste väärkohtlemise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja vähendamiseks suurendatakse vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ raames vanemlike oskuste arendamise teenuse sihtgruppi (teenus nr 134). Eelarve kasv võimaldab teenust pakkuda ca 900- le lapsevanemale (aastas), kelle lapsed on 2–8-aastased. Vanemate vaheliste last puudutavate vaidluste kohtusüsteemi väliseks lahendamiseks perelepitajate abil luuakse perelepituse süsteem (teenus nr 291). Teenuse kulud kaetakse Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 21 Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenustest (tegevus nr 1.2.2) pakutakse eelarve suurenemise tulemusel alaealistele suunatud mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) (teenus nr 232) programmi stabiilsust ja laiendatakse teenuse saajate ringi (ca 200-le lapsele). Kindlustatakse väljaõpetatud terapeutide ja superviisorite olemasolu. Teenuse raames pakutaval rahvusvahelisel MDFT programmil on tõendatud positiivne mõju: väheneb noorte korduvate õigusrikkumiste risk, pakkudes alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse. Alustatakse alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse (teenuse nr 224) raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomist, et pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite pinnal taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse kulud kaetakse Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Suureneb erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse (teenus nr 219) kättesaadavus. Teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on järgnevateks aastateks kavandatud rehabilitatsioonitöötajate palgatõus vähemalt 7% (täpsema palgatõusu määrab teenuse osutaja, kuna palgatõusuks ettenähtud vahendid sisalduvad teenuse hinnas). Suurendatakse erivajadustega laste abivahenditeenuse kättesaadavust (teenus nr 220). Selleks rakendub 2019. aasta (esialgu kaheks aastaks) abivahendite eelarves põhimõtteline muudatus, mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahend igale abivajajale. Kulud vanemahüvitisele (teenus nr 204) suurenevad keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise tõusu tõttu. 2019. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 263 hüvitise saajaga ning keskmise hüvitisega 1257,99 eurot. Käimas on olulised muudatused vanemahüvitise korralduses. Vanemahüvitist on seni arvutatud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi, aga alates 1. septembrist 2019. aastal muudetakse vanemahüvitise arvestusperioodi nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks saab olema raseduseelse (ehk lapse sünnile eelneva 9 kuu) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu keskmine. 2018. aasta 1. märtsist jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu ca 2 mln euro võrra, kuna varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri (2018. aastal 1544,78 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus süsteem motiveerib vanemate osalust tööturul. 2019. aasta 1. septembrist kaotatakse lapsehooldustasu ning vabanevad vahendid integreeritakse etapiviisi vanemahüvitise skeemi. Tegevusega 1.3.1. „Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine“ seonduvalt ei tooda programmis enam eraldi välja kohaliku omavalitsuse makstavaid toetuseid ja pakutavaid teenuseid, kuna alates 2019. aastast on seni puudega lapse hooldajatoetuse maksmiseks ette nähtud summa antud kohalike omavalitsuste tulubaasi. Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine oli kuni 2018. aastani osa sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetusest (2018. aastal summas 1 999 000 eurot). 22 Programmi juhtimiskorraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 “Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21 Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 23 Laste ja perede programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. 24
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel