Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
09.01.2019 nr 4
Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel:
1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmid:
1.1. Tööturuprogramm (lisa 1).
1.2. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 2).
1.3. Hoolekandeprogramm (lisa 3).
1.4. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 4).
1.5. Laste ja perede programm (lisa 5).
1.6. Keskkonnatervise programm (lisa 6).
1.7. Terviseriskide programm (lisa 7).
1.8. Tervishoiusüsteemi programm (lisa 8).
1.9. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm (lisa 9).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 1
Tulemusvaldkond Tööturg (TT)
Tulemusvaldkonna Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
eesmärk
Valdkonna Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
arengukava
Programmi nimi Tööturuprogramm (TT01)
Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme
ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei,
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
(Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK),
Eesti Töötukassa (TK)
Sissejuhatus
Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis
toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisi.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat,
mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv
kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid
ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused
(töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele
alustele.
Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise
süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või
hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni
vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh
soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt
inimeste tööelus osalemise toetamisega.
Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja
lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühildamise ning paindlike töövormide
teemadega.
Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele
võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks
tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh
puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja
kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega,
samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja
ümberõppe teemasid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üheks alaeesmärgiks on elu-, õpi- ja
töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi
tagamisega ja töötingimuste parandamisega.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üheks eesmärgiks on tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse
rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise
kaudu.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Tööjõus osalemise määr 15–64- Mehed 82,0% (2017. a) 81,4% 81,5% 81,5% 81,6%
aastaste seas, %2 Naised 75,0% (2017. a) 73,4% 73,5% 73,5% 74,5%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Kokku 78,5% (2017. a) 77,4% 77,5% 77,5% 78,0%
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eurot %
Tulud 229 796 000 242 262 000 12 466 000 5,4% 254 351 000 255 449 000 236 294 000
Kulud - 495 620 000 - 581 870 000 86 250 000 17,4% - 647 977 000 - 692 895 000 - 700 819 000
sh välistoetused - 46 486 000 - 41 122 000 - 5 364 000 -11,5% - 42 429 000 - 33 171 000 - 3 016 000
ja kaasrahastus
Investeeringud - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0
sh välistoetused - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0
ja kaasrahastus
Mitterahalised - 47 000 - 33 000 - 14 000 -29,8% - 23 000 - 23 000 - 23 000
kulud
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Programmi tuludest on kõige suurem (ca 82,6%) töötuskindlustusmakse Rahandusministeeriumilt
200 000 000 eurot, mis kajastatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves alates 2018.
aastast seoses tegevuspõhisele eelarvele üleminekuga.
Välisvahendite ja nendega seotud kaasfinantseerimise tulu 2019. aastal on kokku 41 984 000
eurot. Suuremad välisvahendite summad jaotuvad aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste
osutamise (39 423 000 eurot) ning tööelu kvaliteedi tagamise (2 325 000 eurot) tegevuste vahel.
Ülejäänud välisvahendite eelarved jagunevad tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine ja erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine,
vastavalt 174 000 eurot ja 62 000 eurot.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse majandustegevusest laekuva tulu prognoos on 155 000
eurot ning Haapsalu Kutsehariduskeskuselt laekuv kohamaks 57 000 eurot. Eeldatav
Tööinspektsiooni poolt väärteomenetluse korras määratavate trahvide üldsumma on 54 000 eurot
ning ettekirjutuste täitmise tagamiseks sisse nõutud sunnirahade üldsumma on 12 000 eurot
aastas.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu
2
Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad
töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku
sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud.
3
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
4
Olukorra lühianalüüs
Pärast majanduskriisi (2008–2010) on tööturu olukorra näitajad alates 2011. aastast
järjepidevalt paranenud. 2017. aastal oli Eestis 15–74-aastaste seas hõivatuid 658 600, töötuid
40 300 ning mitteaktiivseid 277 300.3 Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr on
saavutanud rekordtaseme. Tööjõus osalemise määr suurenes 2017. aastal 78,5%-ni (EL28-s
3.–4. kohal) ja tööhõive määr 78,5%-ni (EL28-s 3. kohal). Üle 50-aastaste tööjõus osalemiselt on
Eesti EL-i riikide seas esikohal ning vanemaealiste (55–64-a) hõive määralt 4. kohal. Vaatamata
tööealise elanikkonna vähenemisele on hõivatute arv aasta-aastalt suurenenud. Juba kolmandat
aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4 76%. Lähiaastatel
tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste tööjõus osalemisele ning tööhõive
määrale. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on saavutatud hõive taset raskem hoida. Üle
50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu
suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga
olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal.
Töötuse määr vähenes aastatel 2011–2015, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni.
Töötuse kasvu mõjutasid nii töövõimereformi rakendumine kui ka koondamised Ida-Virumaal, kus
töötuse määr on teiste Eesti piirkondadega võrreldes ca kaks korda kõrgem. 2017. aastal langes
töötuse määr 5,8%, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Samal ajal pikaajalise töötuse
määr vähenes 2017. aastal 1,9%-ni. Ca 1/3 töötutest on pikaajalised töötud. Pikaajalise töötuse
peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsiooni. 2017. aastal puudus pikaajaliste
töötute seas 38%-l naistest ja 37%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt
raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2017. aastal väitis 29% pikaajalistest
töötutest, et nad ei oska eesti keelt.
Töötus vähenes 2017. aastal nii noorte kui vanemaealiste hulgas. Noorte töötuse määr langes
12,1%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine.
2017. aastal puudus 73%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 57%-l töötutest
15–24-aastastel meestest ja 41%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017
testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetuse teenust, et motiveerida
tööandjaid pakkuma noortele töötamise võimalusi koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse
palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka
koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurim probleem vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud
töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes.
Viimase viie aasta jooksul on püsiva töövõimekaoga inimeste arv kasvanud 1,2 korda, olles 2016.
aasta alguseks üle 109 600 inimese5. Püsivalt töövõimetud moodustasid 2016. aastal ligikaudu
8,3% Eesti rahvastikust ning 11,2% tööealisest elanikkonnast vanuses 15–74. Töövõimetutest
naistest ja meestest töötas 2016. aastal vastavalt 50,1% ja 49,9%. Ka vähenenud töövõimega
inimeste hulgas on probleemiks madal haridustase. Haridustasemelt on nende hulgas
põhiharidusega mehi 31,2% ja naisi 17,8%, keskharidusega mehi 19,7% ja naisi 22,7% ning
kõrgharidusega mehi 10,4% ja naisi 13,8%.
2016. aastal käivitus uus töövõime toetamise süsteem, mille eesmärk on vähenenud töövõimega
inimeste varasemast aktiivsem ühiskonna- ja tööelus osalemine. Prognoosi kohaselt oleks endise
skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuukeskmine arv kasvanud ca 1,3 korda
(132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleks kasvanud ca 1,5 korda võrreldes 2016.
3
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel.
4
Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020
5
Statistikaameti andmetel.
5
aastaga.6 2016. teisel poolaastal tehti uut töövõime hindamise metoodikat kasutades kokku 4613
töövõime hindamise otsust. 2017. aastal tehti 50 944 töövõime hindamise otsust. Puuduv
töövõime määrati 26%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime vähenemist ei
tuvastatud 16%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul registreeritud
töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni. 2018. aasta jaanuari lõpus oli registreeritud töötute arv
koguarv 2390 võrra (ligi 7%) suurem kui aasta tagasi ning registreeritud töötutest pea iga kolmas
(30%, 10 037 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2017. aastal rakendus Eesti Töötukassa
vahendusel tööle 8453 (2016. aastal 3503) vähenenud töövõimega inimest.
Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse
süvenemist. Tööjõupuudust suurendab ka ebapiisav kvalifikatsioon. 2017. aastal oli Eestis
vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta 204 500 inimest (kellest õppijaid oli 11 500 ja ilmselt
eriala omandamine alles käsil) ehk 28,5% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on
kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti üks kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur.7
Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Alates
1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet töötavatele
inimestele, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu ennetada töötust ja toetada majanduse
struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist suuremat lisandväärtust pakkuvatele
töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks.
Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja
vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele
töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad
töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu uuringu8 andmetel puutub 88% töötajatest
töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli
uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4%
töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või
süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2017. aastal 5184
tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1117 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 9. Rasked
tööõnnetused moodustavad ligi 20% kõikidest registreeritud tööõnnetustest.
Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale,
tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2017. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu
haiguslehel ligi 650 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 28,8 haiguspäeva.
Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osalemist.
Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia
arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise
vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks
traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus
vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud
töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused,
sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokku sobimatud töö tegemise
vormid moonutavad töö tegemise suhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töö tegemise
kokkuleppeid ja tingivad töö tegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö,
lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide
vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu
arvelt.
6
Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Rakendusuuringute Keskus Centar.
7
Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja
eelseisva 6 kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosile.
8
Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017
6
Töö tegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, huvide tasakaal töö tegemise
suhtes osapoolte vahel ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste
kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse
kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate
kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli
formaalseks, mis võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu
korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi.
Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad
ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega
ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel,
muu emakeelega Eesti elanikel, madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga tööjõul,
mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja
tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja tööandjate
teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid töösuhete ja
töökeskkonna teemadel. Töökeskkonna nõuete eesmärgipärasemaks muutmiseks, õigusselguse
parandamiseks ja tööandjate halduskoormuse vähendamiseks valmistati 2017. aastal ette
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille Riigikogu võttis vastu 30. mail 2018 ja mis
jõustuvad 1. jaanuaril 2019. aastal.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb
riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete
täitmise üle, pakub ettevõtetele ESF TAT vahendite toel tasuta töökeskkonna konsultandi teenust
ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid töökeskkonna- ja töösuhtealaste rikkumiste
tuvastamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks.
Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida
kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik
lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses
on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset
lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas
need praktikas tõusetunud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada
lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning töövaidluse osapooli lepitada või suunata kompromissile
õigusrahu saavutamiseks, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
7
Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Vanemas eas tööealiste inimeste (55– Mehed 66,3% 64,5% 65,0% 65,3% 65,8%
64-a) tööhõive määr, %9 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 69,2% 66,5% 66,8% 67,0% 68,6%
(2017. a)
Kokku 67,9% 65,6% 66,0% 66,2% 67,4%
(2017. a)
Noorte töötuse määr 15–24-aastaste Mehed 13,9% 12,6% 11,0% 11,0% 10,8%
vanuserühmas, %10 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Naised 10,0% 9,5% 9,0% 9,0% 8,8%
(2017. a)
Kokku 12,1% 10,8% 10,0% 10,0% 9,8%
(2017. a)
Pikaajalise töötuse määr, %11 Mehed 2,2% 2,8% 2,6% 2,6% 2,4%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2017. a)
sotsiaaluuring Naised 1,6% 2,3% 2,3% 2,3% 2,1%
(2017. a)
Kokku 1,9% 2,6% 2,5% 2,5% 2,3%
(2017. a)
Tööhõive määr eesti ja teisest Eestlased 69,6% 67,3% 67,3% 67,4% 68,6%
rahvusest elanike seas, %12 (2017. a)
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Teisest rahvusest 63,0% 61,8% 62,1% 62,4% 63,4%
elanikud (2017. a)
Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest 2,0 1,6 1,5 1,5 1,4
rahvusest elanike vahel13 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused
16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive 50,9% 51,3% 51,4% 51,5% 51,6%
määr, %14 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused
Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse 28,8 26,2 26,1 26,0 25,9
kohta, päevade arv15 (2017. a)
Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, Tööinspektsiooni
register
Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist jah jah jah jah jah
tööelus osalemist
Allikas: Sotsiaalministeerium
60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu
kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tarviliku tööjõu
olemasolu tööandjatele. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning
9
Indikaator näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastases rahvastikus.
10
Näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas.
11
Pikaajalise töötuse määr näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid,
kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem.
12
Näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas.
13
Näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast.
14
Näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks
loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi.
15
Näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete
tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele.
8
rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide
väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide
teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.
Tööhõive edendamiseks:
analüüsitakse vanemaealiste (sh vanaduspensioniealiste) töötamist takistavaid asjaolusid,
vajadusel töötatakse välja või tõhustatakse meetmed vanemaealiste tööjõus ja tööhõives
osalemise toetamiseks;
analüüsitakse mitte-eestlastele tööhõives osalemist toetavaid tööturuteenuseid ja teenuste
osutamist, vajaduse korral tõhustatakse nende osutamist ning testitakse uusi teenuseid;
analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks ja tööhõive suurendamiseks
suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja
eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi teenuseid;
kujundatakse tööturuteenused, et soodustada parema kvalifikatsiooniga inimeste liikumist
suurema lisandväärtuse ja kasvava tööjõuvajadusega valdkondadesse ning kvalifikatsiooni
täiendavate tööturuteenuste saamises osalemist;
arendatakse välja tulemuslik ja tõhus karjääriteenuste pakkumise süsteem;
vaadatakse üle tööturuteenuste osutamise korraldus;
analüüsitakse töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust
ning kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele.
Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks;
Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamiseks:
analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust,
efektiivsust ja mõju, vajaduse korral arendatakse või muudetakse teenuseid (tugiisikuga
töötamise teenuse tulemuslikkuse hindamine, individuaalse töölerakendumise teenuse
tulemuslikkuse hindamine, palgatoetuse ja tööandjate nõustamise ja koolitamise
tulemuslikkuse hindamine, töölesõidu toetuse tulemuslikkuse hindamine, tööalase
rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamine, kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine);
analüüstakse sotsiaalsete võlakirjade rakendamise võimalust teenuste arendamisel;
analüüsitakse töövõime hindamise metoodika eesmärgipärast toimimist ja teiste riikide parima
praktika näitel metoodika arendusvajadust ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse
metoodikat;
analüüsitakse, kuidas ja kui tulemuslikult toimub sihtrühma kaasamine ja teavitamine ning
tööandjate toetamine vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel, kus on kitsaskohad ning
milliseid parendusmeetmeid tuleks rakendada;
analüüsitakse, kas töövõime hindamise ja otsuste menetlemisega seotud protsessid toimivad
sujuvalt ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud protsessi optimeerimiseks;
2020. aastal tehakse töövõime toetamise süsteemi meetmete rakendumise koondanalüüs, et
seniste tulemuste ja teadmiste põhjal koostada meetmete edasine rakendamise plaan ja
rahastamise kava.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sh töötajate töötingimuste parandamiseks:
analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete
majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ja uusi võimalusi arvestavaks;
muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi
töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava
töökeskkonna kujundamisele;
analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse
jätkusuutlikkus.
9
parendatakse tööõnnetuste ja kutsahaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi.
luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik.
kaasajastatakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku;
arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse
kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku.
Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Töötukassas registreeritud töötute osakaal ILO 49,9% 50,1% 49,1% 47,8% 46,3%
töötusest, % (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Aktiivsete tööturuteenuste kulu ühe registreeritud * 711 € 800 € 889 € 978 €
töötu kohta, eurot
Allikas: Sotsiaalministeerium
6 kuu jooksul tööle rakendunute (v.a vähenenud * 72,9% 73,2% 73,2% 73,2%
töövõimega) hõives püsimine 180 päeva pärast
rakendumist, %
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tööle rakendunute töötusperioodi mediaankestus, * 97,9 97,5 97,1 96,7
päevade arv päeva päeva päeva päeva
Allikas: Sotsiaalministeerium
Töötushüvitistega kaetus uutest töötutest, % 30% 53,8% 52,6% 51,4% 50,2%
Allikas: Sotsiaalministeerium (2017. a)
* Indikaatori tegelik tase arvutatakse 2019. aasta I kvartali jooksul.
Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivse tööpoliitika põhimõte seisneb
töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti
tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida
inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamisel
vaesusesse ja tagada piisav motivatsioon sobiva töö leidmiseks.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise
elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning
ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele,
tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töötajale
koondamise korral, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et
inimesed ei satuks töö kaotamisel vaesusesse ega loobuks töö otsimisest.
2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on vähenenud töövõimega
inimeste täisväärtusliku elu toetamine. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes
toetuste süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab
töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõime ei olnud varem
hinnatud, kui neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv
töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale,
üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui
Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab töötukassa, puude raskusastet
Sotsiaalkindlustusamet.
Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning
töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti
Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda
ka erasektori organisatsioonid.
10
284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks
(SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:
Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on töötukassas töötuna arvel ning kes on töötuna
arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud
tegevusega vähemalt 180 päeva.
Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega
inimestele töövõimetoetust.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab töötukassa kehtestatud kuumääralt
sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust
ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna
arvele võetud isikute eest.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse töötukassale edasiantava
töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja
maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste
sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja
maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks.
104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sh töötavatele, mitteaktiivsetele, noortele
ning inimestele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel,
karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida,
kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad
karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust töötukassa toetusel tasemeõppes või
tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste
arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile
töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste
ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetab SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja
õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes
karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundab oma
karjääriteenused ümber ning integreerib varem Rajaleidja noortele pakutud teenused
olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist
ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sh noortele, tööealistele ning
vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“
vahenditest.
105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija
Eesti Töötukassa)
Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives
osalemist, sealhulgas:
noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;
vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegse vanaduspensioni saavate isikute tööhõive
suurendamine;
rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine.
Alates 01.01.2019 lisandub uue meetmena piirkondlik töökoha loomise toetus, mille eesmärk on
motiveerida tööandjaid looma töökohti kõrgema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva,
11
Valga, Võru maakonnas). Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest.
107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks
(SoM)
Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid
väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noortele, pikka aega tööturult eemal olnud
inimestele ja madala või puuduva kvalifikatsiooniga inimestele). Toetatakse teenuste osutamist
lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud
vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest.
226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM)
Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte
tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda
piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile tööturul osalemiseks ja
tööalaste võimaluste suurendamiseks vajalikku tuge. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi
haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV teenuseid. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest.
177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine (SKA)
Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud
töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani), kelle puhul
on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või
on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt
(80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele
jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge
suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad
suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas
keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine
ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas
keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Pikaajalise
kaitstud töö teenuse katsetamisel selgitataks välja teenusemudeli rakendamise takistused, head
praktikad ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid.
Täpsustatakse teenuse kirjeldust ja töötatakse välja hindamisvahend teenust saama
suunamiseks.
Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti pakutav teenus, millega kompenseeritakse
õigustatud isikutele riigiosalus abivahendite ostmisel või üürimisel. Abivahendite kasutamise
võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime
toetamise süsteemiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Vähenenud töövõimega isikutele
pakutavate abivahendite kulu arvestamisel hinnatakse eraldatavate abivahendite eeldatavat
mahtu ja nende funktsionaalsust, mis omakorda võimaldab anda ülevaate tegelikust tööealise
sihtrühma abivahendite vajadusest ning selleks vajalike rahaliste vahendite ulatusest aastaks
2021.
Ühe osana abivahenditeenusest viiakse aastatel 2017–2020 ellu juht- ja abikoerte katseprojekt,
mille käigus koostatakse vastav juhtkoerte koolitamise teenuse kirjeldus ning katsetatakse juht- ja
abikoerte teenust. Katseprojekti käigus leitakse eksperdid, kes hakkavad edaspidi hindama
juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asumiseks.
12
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või
puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja
parandada inimese iseseisvat toimetulekut, töövõime taastamist ning soodustada töötamist või
tööle asumist ja suurendada võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Rehabilitatsiooniteenuse raames
hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse
rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teostab esmase
teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Selle järgselt liiguvad
kliendid teenusele juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi
alusel, keerukamate juhtumite puhul koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan
rehabilitatsioonimeeskonna poolt. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud
tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas
individuaalselt, perele või grupile. Vajadusel viiakse läbi vahehindamisi ja hinnatakse
rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
Teenuse raames katsetatakse erihoolekandeteenuste disainimudelit. Projekti käigus selgitatakse
välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud
kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse
hindamise instrumendi sobivus sihtrühma toetusvajaduse väljaselgitamiseks ja edasiste otsuste
tegemiseks. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande uut teenusemudelit.
Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“ vahenditest.
62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM)
Töövõime toetamise süsteemi elluviimine, sh spetsialistide koolitamine tööks vähenenud
töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku
andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine. Tööandjate ja töötajate teadliku
käitumise kujundamine töötingimuste edendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime
süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
243 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SKA)
Sotsiaalkindlustusamet levitab uuest töövõime toetamise süsteemist teadlikkuse suurendamise
eesmärgil infomaterjale ning korraldab infopäevi. Toimub uue töövõime toetamise süsteemi
koolitus ja teavitamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ vahenditest.
244 Töövõime toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine (TEHIK)
Süsteemi rakendamisel on vajalik andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ja
arendamine, mis tagab andmete kiire ja õigeaegse liikumise, minimeerib andmete dubleerimist ja
võimaldab nende ristkasutamist. Tegevuste tulemusena on muu hulgas inimese liikumise vajadus
eri asutuste vahel minimeeritud ning inimene saab ametiasutusega suhtlemisel (nt taotlemisel)
kasutada paindlikke elektroonilisi vahendeid. Töövõime toetamise süsteemi tulemuste
mõõtmiseks on vaja tagada andmete kättesaadavus poliitikaanalüüsideks. Selleks arendatakse
vastavaid andmepäringuid ning Sotsiaalministeeriumi statistilist andmeaita koos selleks vajaliku
andmevahetuse ja andmete sidumisega. Andmete ristkasutuse ja andmevahetuse arendamisel
on oluline tervise infosüsteemi arendamine, sest sealne andmestik inimese terviseseisundi kohta
on nii töövõime hindamise kui puude hindamise aluseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT
„Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM)
Töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse
korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest.
13
108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on vähenenud
töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine või inimeste olemasoleva
töövõime säilitamine ja parandamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste
osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest.
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal kontrollitud 83% 83% 84% 84% 85%
ettevõtetest, %
Allikas: Tööinspektsioon
Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 töötaja 1008,1 <1000 <1000 <1000 <1000
kohta
Allikas: Tööinspektsioon
Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 21,3 20 <20 <20 <20
hõivatu kohta
Allikas: Tööinspektsioon
Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus
töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on
oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust
nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest.
Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb
töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning
nõustab töösuhete ja töökeskkonna rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste
lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Kollektiivsete töötülide ennetamise ja lahenduste pakkumisega töötüli osapooltele tegeleb riiklik
lepitaja.
283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine
(TI)
Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas
töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega,
soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist,
tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk tööealiste töötajate töövõime säilitamine ja
parandamine, sh tööandja toetamine töökeskkonna edendamisel, vähenenud töövõimega
inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Teenusega
viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamiseks töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada
tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks
töökeskkonna ja töösuhete alast järelevalvet, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi
lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena.
Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna
edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis
toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist.
Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine“ vahenditest.
61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM)
Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks
töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi
14
teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eelduste arendamiseks. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
176 Riikliku järelevalve tegemine (TI)
Tööinspektorid ja tööinspektor-juristid teevad järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse ning
töösuhete valdkonnas vastavalt koostatud järelevalve plaanile.
Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on
tugevate ja usaldusväärsete suhete loomine kahe riigi asutuste vahel, vastastikune kogemuste ja
praktika vahetamine ning ühiselt teavitustegevuste korraldamine. Koostöötegevusi rahastatakse
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist.
171 Töövaidluste lahendamine (TI)
Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon lahendab tööandja
ja töötaja töösuhtes tekkinud vaidlust esitatud nõude raames.
35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku
Lepitaja Kantselei)
Kollektiivsete töötülide ennetamine ja lahenduste pakkumine töötüli osapooltele.
179 Lisapuhkuse hüvitise saamine vähenenud töövõimega töötaja eest (SKA)
Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus
35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega
töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav
puhkusetasu.
180 Lisapuhkuse hüvitise saamine alaealise töötaja eest (SKA)
Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva.
Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva
ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu.
275 Tasustatud lisapuhkepäevade saamine puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA)
Teenuse näol on tegemist uue hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused
sügava puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks.
Töölepingu seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes
hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hakatakse hüvitama töötasu
alammäära alusel.
246 Tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine
(TEHIK)
Suurendamaks teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest
ning parandamaks teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust, töötatakse välja
või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või
andmelahendussüsteemidena. Infotehnoloogiliste tööelu käsitlevate lahenduste väljaselgitamine,
väljatöötamine, arendamine ja levitamine toetab tööandjaid töötingimuste parandamisel ja
töötajaid tööturul püsimisel ning väljalangemise korral tööturule naasmisel. Teenust rahastatakse
ESF-i TAT „Tööhõivet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest.
Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase
tegevuse toetamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, %*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul.
15
281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise
toetamine (Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA-
ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist
vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks. Samuti selgitada välja inimese soovid,
vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus
võimalikult iseseisvat toimetulekut ning töölerakendumist.
282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine
(Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, samuti töö leidmist ja säilitamist ning
sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskuste suurendamist
vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks.
16
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus 2020 2021 2022
tasand nr eur %
Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme Kulud - 495 620 000 - 581 870 000 86 250 000 17,4% - 647 977 000 - 692 895 000 - 700 819 000
saavutamine ja hoidmine Investeeringud - 40 000 - 862 000 822 000 2055,0% - 644 000 0 0
Mitterahalised - 47 000 - 33 000 - 14 000 -29,8% - 23 000 - 23 000 - 23 000
kulud
Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika Kulud - 1 902 000 - 2 036 000 134 000 7,0% - 2 009 000 - 2 011 000 - 1 989 000
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Teenus 60 Tööturupoliitika kujundamine SoM - 1 902 000 - 2 036 000 134 000 7,0% - 2 009 000 - 2 011 000 - 1 989 000
ja selle elluviimise
korraldamine
Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete Kulud - 482 618 000 - 568 006 000 85 388 000 17,7% - 634 181 000 - 679 975 000 - 687 987 000
tööturuteenuste osutamine Investeeringud -40 000 -254 000 214 000 535,0% -150 000 0 0
Teenus 40 Töövõimereformi sihtrühma SoM -44 000 -44 000 0 0,0% -44 000 -44 000 0
töövõimelisuse tõstmine ja
nende töötamise
soodustamine
Teenus 62 Töövõime toetamise SoM -495 000 -653 000 158 000 31,9% -613 000 0 0
süsteemi elluviimine
Teenus 104 Karjäärinõustamise SoM -831 000 -2 502 000 1 671 000 201,1% -2 328 000 -1 760 000 0
kättesaadavuse
suurendamine
Teenus 105 Tööturuteenuste osutamine SoM -3 867 000 -4 103 000 236 000 6,1% -5 531 000 0 0
tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks
Teenus 106 Ida-Virumaa õli- ja SoM -327 000 0 -327 000 -100,0% 0 0 0
keemiatööstuse
suurkoondamistega seotud
tööturuteenuste osutamine
Teenus 107 Toetuse taotlemine uutele SoM -2 789 000 -1 000 000 -1 789 000 -64,1% -1 900 000 -1 900 000 -1 446 000
sihtrühmadele uute
tööturuteenuste pakkumise
laiendamiseks
Teenus 108 Tööturuteenuste osutamine SoM -27 148 000 -20 383 000 -6 765 000 -24,9% -20 013 000 -18 799 000 0
töövõimereformi sihtrühmale
Teenus 177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja SKA -9 262 000 -10 309 000 1 047 000 11,3% -10 370 000 -10 366 000 -1 533 000
kaitstud töötamise teenuste
osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine
Teenus 226 Noortegarantii tugisüsteemi SoM -163 000 -181 000 18 000 11,0% -91 000 0 0
väljaarendamine
Teenus 243 Töövõime toetamise SKA -142 000 -159 000 17 000 12,0% -127 000 -107 000 -107 000
süsteemi elluviimine
Teenus 244 Töövõime toetamise TEHIK -100 000 -50 000 -50 000 -50,0% -50 000 0 0
süsteemi toetavate
institutsioonidevaheliste
andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide
loomine ning arendamine
Teenus 284 Eesti Töötukassale eraldise SoM -437 450 000 -528 622 000 91 172 000 20,8% -593 114 000 -646 999 000 -684 901 000
andmine aktiivsete ja
17
passiivsete tööturuteenuste
osutamiseks
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Kulud -8 560 000 -8 966 000 406 000 4,7% -8 900 000 -8 045 000 -7 979 000
Investeeringud 0 -608 000 608 000 100,0% -494 000 0 0
Mitterahalised -40 000 -29 000 -11 000 -27,5% -23 000 -23 000 -23 000
kulud
Teenus 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja RLK -122 000 -126 000 4 000 3,3% -130 000 -133 000 -133 000
kollektiivsete töösuhete alase
nõustamise pakkumine
Teenus 61 Tööandjaid ja töötajaid SoM -272 000 -775 000 503 000 184,9% -712 000 -265 000 0
toetavad tegevused
töötingimuste edendamiseks
Teenus 171 Töövaidluste lahendamine TI -799 000 -856 000 57 000 7,1% -859 000 -862 000 -862 000
Teenus 176 Riikliku järelevalve tegemine TI -1 491 000 -1 646 000 155 000 10,4% -1 645 000 -1 646 000 -1 646 000
Teenus 179 Lisapuhkuse hüvitise SKA -3 824 000 -3 644 000 -180 000 -4,7% -3 855 000 -4 075 000 -4 271 000
saamine vähenenud
töövõimega töötaja eest
Teenus 180 Lisapuhkuse hüvitise SKA -62 000 -62 000 0 0,0% -65 000 -68 000 -71 000
saamine alaealise töötaja
eest
Teenus 246 Tööelu puudutavate TEHIK -228 000 -12 000 -216 000 -94,7% -132 000 0 0
andmevahetus- ning
andmelahendussüsteemide
loomine ja arendamine
Teenus 275 Tasustatud SKA -670 000 -705 000 35 000 5,2% -745 000 -780 000 -780 000
lisapuhkepäevade saamine
puudega isiku töötavale
pereliikmele
Teenus 283 Nõustamisteenuse TI -1 132 000 -1 169 000 37 000 3,3% -780 000 -239 000 -239 000
osutamine ning töövõimet
hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine
Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste Kulud -2 540 000 -2 862 000 322 000 12,7% -2 887 000 -2 864 000 -2 864 000
iseseisva toimetuleku ja Mitterahalised -7 000 -4 000 -3 000 -42,9% 0 0 0
tööalase tegevuse kulud
toetamine
Teenus 281 Kaasava kutsehariduse Astangu -2 103 000 -2 453 000 350 000 16,6% -2 470 000 -2 444 000 -2 444 000
arendamine ning HEV KRK
õppijate õppimise ja
töölerakendamise toetamine
Teenus 282 Töölesaamist toetavate Astangu -444 000 -413 000 -31 000 -7,0% -417 000 -420 000 -420 000
teenuste (tööalane KRK
rehabilitatsioon ja kaitstud
töö) arendamine
Tööturuprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
2019. aastal liideti tegevuseks 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ 2018. aasta tegevused 1.1.2 „Aktiivsete
tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine“ ja 1.1.5 „Töövõime hindamine ja toetamine“, kuna töövõime toetamise süsteem
moodustab osa tööturuteenustest.
Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamiseks (teenus nr 104) ning valitsemisalade tegevuse killustatuse vähendamiseks
muutub alates 2019. aastast karjääriteenuste korraldus. Karjääriteenuste korrastamise eesmärk on reformida karjääriteenuste
18
pakkumist keskvalitsuse tasandil, tagades selle tervikliku ja süsteemse juhtimise. Selleks ühendatakse SA Innove Rajaleidja keskuste
karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine ja Eesti Töötukassa karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine ühe juhtimise alla
Eesti Töötukassas. Haridus- ja Teadusministeerium jääb vastutama õppenõustamise ning karjääriõppe teenuste ja tegevuste eest.
Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt tõstetakse seni ESF meetme tegevusest 1.1.1 „Haridustugiteenuste (karjääri- ja
õppenõustamise teenuste) arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ Rajaleidja keskuste poolt osutatud karjääriteenused ESF meetme
tegevusse 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse parandamine“. Teenust rahastatakse ESF toetuse andmise tingimuse
„Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest.
2019. aastal liideti SoM teenuseks nr 284 „Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks“
2018. aastal teenused nr 63 „Töötuna arvel olijate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine“, nr 64 „Töötutoetuse maksmine“, nr 65
„Töövõimetuspensionäride ja osalise või puuduva töövõimega töötavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmine“, nr 66 „Töövõimetoetuse
maksmine“ ja nr 225 „Tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste ja hüvitiste maksmine“, kuna kõigi teenuste sisu on töötukassa eraldis
aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks.
2018. aastaga lõppes teenuse nr 106 „Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamistega seotud tööturuteenuste osutamine“
pakkumine, kuna Ida-Virumaa õli- ja keemiatööstuse suurkoondamiste raames koondatud inimestele tööturuteenuste osutamist ja
toetuste maksmist rahastati Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist aastatel 2016–2018.
Töövõimereformi sihtrühmale pakutakse tööturuteenuseid tööturule aitamiseks ja seal püsimise toetamiseks või nende olemasoleva
töövõime säilitamiseks ja parandamiseks (teenus nr 108). Tööturu hea olukorra tõttu on sihtrühma vajadus teenuste järele prognoositust
väiksem ning seetõttu väheneb teenuse eelarve.
Vähenenud töövõimega inimeste kaitstud töötamise teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks kavandatakse
rehabilitatsioonitöötajate palgatõusu vähemalt 7% (palgatõusu määrab teenuse osutaja, sest palgatõusuks ettenähtud vahendid
sisalduvad teenuse hinnas), samuti suurendatakse abivahendite kättesaadavust (teenus nr 177).
Tööelu kvaliteedi tagamiseks suureneb avatud taotlusvooru projektide maht, mille eesmärk on suurendada töötajate ja tööandjate
teadlikkust töötingimuste ja töökeskkonna edendamise võimalustest (teenus nr 61).
2019. aastal korrastati oluliselt Astangu KRK teenuseid nii, et 21 teenuse asemel jaguneb asutuse tegevus 2019. aastal kolmeks
teenuseks. Teenus nr 281 „Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine“ koondab
2018. aasta teenused nr 1 kuni 9, 12, 13, 17, 19, 20, 23 ja 25 ning teenus nr 282 „Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane
rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine“ teenused nr 11, 17, 26 ja 27. Teenus nr 280 „Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja
programmipõhise lähenemise rakendamise toetamine Eestis“ koondab hoolekandeprogrammis 2018. aasta teenused 10, 13 ja 21.
19
Programmi juhtimiskorraldus
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon,
mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava16 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete17 valdkondliku
komisjoni18 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks19.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna
arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
16
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
17
Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
18
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
19
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
20
Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi
ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire
koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning
infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
21
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 2
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (SK01)
Programmi eesmärk Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja
jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat
survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete
kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust
ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on
tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste
pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.
Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puuetega inimeste teenuste ning
toetuste integratsiooni ja ohvritele suunatud hüvitisi.
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste
majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline
palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi nt pensioneid (pensionilõhe).
Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad
Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel
on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi.
Seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste
kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puudega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse alusel makstavatest toetuste paketist.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust
ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitisi.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud.
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Absoluutse vaesuse määr vanuserühmades 0–17 Mehed 3,0% 3,5% 3,4% 3,3% 3,1%
0–17, 18–64 ja 65+, %2 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 3,4% 3,8% 3,7% 3,6% 3,4%
(2017. a)
Kokku 3,2% 3,6% 3,5% 3,4% 3,2%
(2017. a)
18–64 Mehed 5,2% 4,2% 4,2% 4,1% 4,1%
(2017. a)
Naised 2,8% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9%
(2017. a)
Kokku 4,0% 3,6% 3,6% 3,5% 3,5%
(2017. a)
65+ Kokku3 1,6% 0,9% 0,8% 0,7% 0,7%
(2017. a)
Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu Mehed 3,7% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7%
elanikkonnas, %4 (2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7%
(2018. a)
Kokku 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7%
(2018. a)
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus eur Muutus % 2020 2021 2022
Tulud 1 491 746 000 1 657 848 000 166 102 000 11,1% 1 747 631 000 1 833 075 000 1 919 212 000
Kulud - 1 839 124 000 - 1 904 964 000 65 840 000 3,6% - 2 022 087 000 - 2 131 372 000 - 2 240 615 000
sh välistoetused - 2 228 000 - 1 862 000 - 366 000 -16,4% - 1 767 000 - 233 000 - 68 000
ja kaasrahastus
Investeeringud - 289 000 0 - 289 000 - 100,0% 0 0 0
sh välistoetused - 289 000 0 - 289 000 - 100,0% 0 0 0
ja kaasrahastus
Mitterahalised - 2000 - 2000 0 0,0% - 2000 - 2000 - 2000
kulud
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse sotsiaalmaks riikliku pensionikindlustuse
vahenditeks 1 655 676 000 eurot, liikluskindlustuse regressid 310 000 eurot, välisvahendid
1 862 000 eurot, sh tegevusteks „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja
jagamine“ 1 519 000 eurot, „Toiduannetuste kogumine ja jagamine“ 150 000 eurot,
„Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine“ 110 000 eurot, ja
struktuurivahendite horisontaalseks tehniliseks abiks 83 000 eurot.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
2
Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
3
Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
4
Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude
tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke
sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse
ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut.
3
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara kulum
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
4
Olukorra lühianalüüs
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu
suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui
sinna siseneb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem.
See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada adekvaatne
sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud mitu reformi, sh
töövõimereform ja pensionireform.
Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse
vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri
(ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2017. aastal 3,4% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt
44 000 inimest.5 Sügava materiaalse ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 3,8% (ca 50 000
inimest)6. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2017. aasta andmetel
22,6% Eesti elanikest ehk 295 000 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne
kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on
sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise
vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, kuid absoluutses
vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem.
Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele –
leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi
ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad
sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski
vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk
toimetulekutoetus.
Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse
erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on osad olemasolevad
sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad.
Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek
ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema leibkonnale
toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse maksmine on administratiivselt kulukam kui
kindlustushüvitiste maksmine ning sellega kaasnevad aktiivsuslõksud. Toimetulekupiiri
arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus
vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud ära
elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud
võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse.
Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt
sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike
sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks
oli 2016. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele7 tehtud kulude osakaal SKP-s
5
Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2017. aastal 207,23 eurot
6
Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude
tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke
sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse
ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut.
7
EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused
moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad
rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud
raha).
5
kokku 16,4%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 11,3% ja mitterahalised hüvitised vaid 5,1%.
Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 29,0%, rahalised
hüvitised moodustasid 15,3% ja mitterahalised 13,8% SKP-s. OECD riikide keskmine
sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 21% ringis8. Seda arvestades tuleb tagada meetmete
kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate
kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide
lihtsus ja vähene arv erandeid).
Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste
osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab töötamist
motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme ning aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste
hüvitiste maksmisega.
Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2017.
aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 85% ulatuses (19,4 protsendipunkti võrra) ehk ilma
rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,8% Eesti
elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2017. aastal vähendasid
sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 41% võrra (15,9
protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim
vanaduspension. 2016. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust
15,0 protsendipunkti (82%) võrra ja suhtelist vaesust 10,4 protsendipunkti (33%) võrra.
Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna
nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas.
Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub
tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017.
aastal. Lisaks on pensioniskeemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad varasemat pensionile
jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga. Nende skeemide reformimine aitab kaasa
ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis, toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada
pensioniskeemi finantsilist jätkusuutlikkust.
Puudega inimeste toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik
maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste
toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (mh
Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb
analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise
maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega.
Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka
väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud
õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad
teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast
koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja
toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava
meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas
osas puudutavad pensioneid.
8
Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm
6
Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja
inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Absoluutse vaesuse määr töötavate Mehed 2,1% (2017. a) 1,4% 1,4% 1,4% 1,4%
inimeste seas, %9 Naised 1,2% (2017. a) 0,8% 0,8% 0,8% 0,8%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Kokku 1,7% (2017. a) 1,1% 1,1% 1,1% 1,1%
sotsiaaluuring
Absoluutse vaesuse määr Mehed 9,7% (2017. a) 7,6% 7,6% 7,5% 7,2%
mittetöötavate inimeste seas, %10 Naised 4,0% (2017. a) 4,4% 4,4% 4,3% 4,1%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Kokku 6,2% (2017. a) 5,6% 5,6% 5,5% 5,3%
sotsiaaluuring
Absoluutse vaesuse määr puuetega Kokku 1,6% (2016. a) 0,6% 0,4% 0,3% 0,3%
inimeste seas, %11
Allikas: Statistikaamet, Eesti
sotsiaaluuring
50–74-aastaste tööhõive määr, %12 57,3% (2017. a) 54,6% 54,7% 54,9% 55,3%
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet
Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv13 44 (2016. a) 42,5 42,0 41,5 41,0
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti Eesti
tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused
Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine jah jah jah jah jah
korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide
rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust
ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas:
9
Näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid.
10
Näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid,
vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid.
11
Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund –
hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid
mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
12
Näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 50–74-aastasest rahvastikust.
13
Näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud
aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse.
7
koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks
lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja
arendustegevustega;
lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise
vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele.
Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist.
Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad
toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;
toimetulekupiiri sidumine elatusmiinimumiga.
Selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15 aastat
töötanud inimestele, seotakse alates 2027. aastast pensioniiga oodatava elueaga ja täiendatakse
I samba pensionivalemit. Muu hulgas analüüsib sotsiaalministeerium koostöös
rahandusministeeriumiga 2022. aastaks võimalikke pensioniindeksi muudatusi.
Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:
töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate
pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna
pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;
rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel .
Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise
toetamiseks:
osaletakse Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu
läbirääkimistel Euroopa Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis;
jätkatakse Valgevenega sõlmitava sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimisprotsessi;
jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikidega;
peetakse läbirääkimisi Ukraina, Venemaa, Kanada ja Moldovaga kehtivate lepingute
muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);
käivitatakse elektrooniline andmevahetuskanal EESSI kiiremaks piiriüleste
sotsiaalkindlustusjuhtumite menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa
Majandusühenduse riikidega.
270 Võimekuse loomine EL-i elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga
liitumiseks (EESSI) (TEHIK)
Paigaldatakse riistvaraline ja tarkvaraline infrastruktuur, valideeritakse seotud asutuste vastavus
EESSI organisatsioonilistele ja turvanõuetele ning käivitatakse protseduurid EESSI
andmevahetusteenuse jätkusuutlikuks pakkumiseks.
271 Eesti integreerimine EL-i elektroonilisse sotsiaalkindlustusalasesse andmevahetussüsteemi
(EESSI) (SKA)
Inimeste piiriülesel liikumisel on vajalik andmevahetus riikide vahel isiku töötamise, elamise,
staažide, pereliikmete jne kohta, et tagada sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste korrektne
maksmine. Alates 2017. aasta juulist algas üleminekuperiood elektroonilise
andmevahetussüsteemi kasutuselevõtuks. Elektrooniline andmevahetus hakkab toimuma
perehüvitiste, pensionite ja kohaldatava õiguse valdkonnas.
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
65-aastaste ja vanemate elanike 47,5% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
suhtelise vaesuse määr, % (2017. tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
a) väheneb väheneb väheneb väheneb
8
Allikas: Statistikaamet, Eesti
Sotsiaaluuring
Puuetega inimeste toetuste mõju 39,5% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
18–64-aastaste puuetega inimeste (2016. tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
absoluutse vaesuse a) suureneb suureneb suureneb suureneb
vähendamisele, %
Allikas: Statistikaamet, Eesti
Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Eesti keskmise 33 34 34 34 34
brutovanaduspensioni suhe (2017.
keskmisesse brutopalka a)
Allikas: Statistikaamet,
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Rahvapensioni suhe keskmisesse 14 15 15 15 15
brutopalka (2017.
Allikas: Statistikaamet, a)
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Lepingute alusel pensioni saajate 15 294 15 850 16 150 16 450 16 750
arv kokku14 (2016.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet a)
Välismaal elavad isikud, kes saavad 9854 12 600 13 550 14 500 15 450
lepingute ja siseriikliku õiguse (2016.
alusel Eesti pensioni15 a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
181 Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimusel vanaduspensioni saamine (SKA)
Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral.
Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub
tema varasemast panustamisest skeemi. Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud
vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas
vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani. Vanaduspensioniiga
suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus annab õiguse
jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on töötanud tervist kahjustavatel või
raskete töötingimustega töödel või kes on teinud sellist tööd, millega kaasneb enne
vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on
kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude
täitumisel.
236 Väljateenitud aastate pensioni saamine (SKA)
Õigus väljateenitud aastate pensionile on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne
vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist.
Väljateenitud aastate pensionile on õigus:
politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel;
mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel;
allmaa- ja pealmaa(mäe)töödel töötajatel;
mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja
ametikohtadel töötajatel:
tekstiilitööstuse töötajatel;
14
Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt
pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni.
15
Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel
eksporditavate pensionide) kasutatavust välisriikides elavate isikute poolt.
9
asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste
pedagoogidel;
riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja
rahvusooperi teatud kategooriate artistidel;
inimese immuunpuudulikkuse (aidsi) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel;
linnasiseste regulaarliinide ühissõidukite juhtidel.
Teenuse õiguslik alus tuleneb väljateenitud aastate pensionide seadusest (VAPS).
237 Riikliku töövõimetuspensioni saamine (SKA)
Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene
ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla kas
täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise
töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016
enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab
töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku
pensionikindlustuse seadusest (RPKS).
238 Riikliku toitjakaotuspensioni saamine (SKA)
Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel.
Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel
või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus.
Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-
aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab
toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal, või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas.
182 Rahvapensioni saamine (SKA)
Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole
vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne
pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb
RPKS-st.
183 Avaliku teenistuja pensionisuurenduse saamine (SKA)
Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus
riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse
nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust õigus tekkinud. Pensionisuurenduse
maksmist reguleerib avaliku teenistuse seadus.
184 Riigikogu liikme pensioni saamine (SKA)
Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on kuni IX (k.a.) koosseisu Riigikogu liikmel, kes on
jõudnud parlamendiliikme vanaduspensioniikka, tingimusel et tal on vähemalt 25-aastane
pensionistaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt
kolm aastat. Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse
liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena
töötamise ajaga. Pensionistaaži arvestatakse teistes riiklikke pensione käsitlevates seadustes
sätestatud korras.
239 Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade saamine (SKA)
Pensionistaaž kujuneb inimese eluteel toimunud tegevustest, nagu töötamine õppimine, laste
kasvatamine, sõjaväes teenimine. Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka arvatakse
järgmised tegevused:
töötamine;
töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;
teenistus Eesti Kaitseväes;
10
õppimine statsionaarses õppes kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (ühele lapse
kasvatajatest);
lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat (kaks aastat iga lapse kohta);
tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha;
I grupi invaliidi või alla 18-aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine;
loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine;
töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud;
tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine,
vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine.
Eestis makstakse järgmisi pensionilisasid:
pensionilisa laste kasvatamise eest makstakse, kui laps on sündinud ajavahemikus
31.12.1980–31.12.2012 ning inimene on kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat ning tema
eest ei ole arvestatud eelpoolt nimetatud kaheaastast pensioniõiguslikku staaži;
alates 2018. aastast kõigi enne 2013. a 1. jaanuari sündinud laste eest, keda on kasvatatud
vähemalt 8 aastat, makstakse täiendavat pensionilisa;
pensionilisa represseeritule ja töövõimetule isikule, kes on viibinud kinnipidamiskohas või
asumisel (ka seal sündinud lapsed), samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris
või getos;
pensionilisa tuumakatastroofi likvideerijale, töövõimetule isikule, kelle töövõimetus on tekkinud
tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel;
pensionilisa päästeteenistujale;
Vabadussõjast osavõtnu lesele, II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele.
Lisaks tehakse kohustusliku kogumispensioni II sambasse täiendavaid makseid kuni 3-aastase
lapse kasvatamise eest. Teenuse nr 205 „Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse
saamine (SKA)“ kulu 2019. aastal on 101 265 000 eurot ja see on kajastatud laste ja perede
programmis (PP01)16.
1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal, eeskostjal või
hooldajal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid, mille suurus on 4% Eesti
keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
Kui lapsevanem ei ole liitunud II sambaga (sest see pole kohustuslik enne 1983. a
sündinutele), saab ta pensionilisa 3 aastahinde suuruses iga lapse kohta, kes sündis pärast
01.01.2013 ning keda on pensionilisa taotleja kasvatanud vähemalt 8 aastat.
178 Tööõnnetusega seotud kahjuhüvitiste saamine (SKA)
Tööõnnetustega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14
lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt
kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma
põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist.
185 Puudega inimestele sotsiaaltoetuste saamine (SKA)
Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.
Toetused jagunevad: puudega lapse toetus17, puudega tööealise inimese toetus, puudega
vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja
täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks
16
Laste ja perede programm 2019–2022 http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve
17
Puudega lapse toetuse eelarve kajastatakse laste ja perede programmis.
11
riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus
sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast.
Puudega lapse igakuine toetus on vahemikus 69–80 eurot, puudega tööealise isiku igakuine
toetus vahemikus 16–53 eurot ja puudega vanaduspensioniealise igakuine toetus vahemikus 12–
40 eurot kuus. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot
kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv
kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka toetuste kulu riigieelarves. Prognoositav saajate arv
2019. aastal on 153 449 isikut.
186 Represseeritu toetuse saamine (SKA)
Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku
seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima
tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates
2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide
esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtestati sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede
likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1401 alusel. Toetuse suurus
on 230 eurot.
187 Välisriigist tagasipöörduja sotsiaaltoetuse saamine (SKA)
Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande
seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga
aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Toetuse suurus on 188 eurot kuus.
188 Välisriigist tagasi pöördunu ravikindlustuskaitse saamine (SKA)
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või
eestlasele sotsiaalmaksu seaduse alusel.
189 Üksi elava pensionäri toetuse saamine (SKA)
Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema
vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle
igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2019. aastal alla
540 euro. 2019. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus
kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
190 Puuduva töövõimega inimese õppelaenu hüvitise saamine (SKA)
Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja
õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada
ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest
kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel
raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning
hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks
Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks SKA.
191 Olümpiavõitja toetuse saamine (SKA)
Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse
olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva
töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti
keskmine brutokuupalk (2019. a 1290 eurot). Toetust saab kümme isikut. Toetuse saamise taotlus
esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning
teeb toetuse väljamakse.
12
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine 76% - suureneb - -
on muutnud nende või nende leibkonnaliikmete elu, % (2017. a)
Allikas: Euroopa abifondist enim puudustkannatavate isikute jaoks
abi saajate uuring
46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM)
Toiduainete ostmise ja jagamise kaudu abi saajatele vähendatakse enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile
rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või
Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise
tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused“ raames.
256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM)
Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja
tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust
kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust
suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest.
Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames.
Tegevusega 1.1.3. „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse
makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse
üksuste toetusfondi vahenditest
Tegevuse 1.1.3. „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud
omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse vahendeid ja sotsiaaltoetuste ning- teenuste
osutamise toetuse vahendeid, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse
maksmiseks.
Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel
kohalike omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle
eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha
arvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast muudeti
toimetulekutoetuse süsteemi puudutavaid tegevusi (sh motiveeritakse toimetulekutoetuse saajaid
tööle minema, suurendatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust jms). Alates 2019.
aasta on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot). Sotsiaaltoetuste ning -teenuste
osutamise toetus sisaldab toimetulekutoetuse väljamaksmisega kaasnevate kulude hüvitamise
vahendeid. Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis
2019. aastal planeeritud 18 234 000 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks 415 000
eurot.
Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande
seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varasemalt
reguleeris matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta
algusest otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused
ja korra. Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste
korraldamisega seotud kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta
matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid
võivad kohalikud omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele
kui ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks.
13
2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks
4 000 000 eurot.
14
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastu- Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand nr taja jaotus eur %
Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, Kulud - 1 839 124 000 - 1 904 964 000 65 840 000 3,6% - 2 022 087 000 - 2 131 372 000 - 2 240 615 000
skeemide arendamine ja Investeering -289 000 0 -289 000 -100,0% 0 0 0
inimeste piiriülest Mitte- -2000 -2000 0 0,0% -2000 -2000 -2000
liikumist arvestava rahalised
sotskindlustussüsteemi kulud
kujundamine
Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika Kulud -1 497 000 -1 037 000 -460 000 -30,7% -929 000 -929 000 -921 000
kujundamine ja Investeering -289 000 0 -289 000 -100,0% 0 0 0
elluviimise korraldamine
Teenus 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika SoM -912 000 -945 000 33 000 3,6% -929 000 -929 000 -921 000
kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Teenus 267 Rahvusvahelise koostöö SKA -13 000 0 -13 000 -100,0% 0 0 0
tegemise ja
sotsiaalkindlustuspoliitika
arendamise teenus
Teenus 270 Võimekuse loomine EL-i TEHIK -535 000 -68 000 -467 000 -87,3%
elektroonilise
sotsiaalkindlustusalase
andmevahetussüsteemiga
liitumiseks (EESSI)
Teenus 271 Eesti integreerimine EL-i SKA -37 000 -24 000 -13 000 -35,1% 0 0 0
elektroonilisse
sotsiaalkindlustusalasesse
andmevahetussüsteemi
(EESSI)
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja Kulud - 1 836 057 000 - 1 902 228 000 66 171 000 3,6% - 2 019 444 000 - 2 130 263 000 - 2 239 679 000
hüvitiste väljamaksmine Mitte- -2000 -2000 0 0,0% -2000 -2000 -2000
rahalised
kulud
Teenus 181 Riikliku vanaduspensioni ja SKA - 1 545 485 000 - 1 648 976 000 103 491 00 6,7% - 1 787 781 000 - 1 911 582 000 - 2 028 987 000
soodustingimusel 0
vanaduspensioni saamine
Teenus 236 Väljateenitud aastate SKA -19 152 000 -10 219 000 -8 933 000 -46,6% -11 489 000 -12 748 000 -14 052 000
pensioni saamine
Teenus 237 Riikliku töövõimetuspensioni SKA -113 273 000 -71 799 000 -41 474 000 -36,6% -42 120 000 -22 307 000 -8 279 000
saamine
Teenus 238 Riikliku toitjakaotuspensioni SKA -12 747 000 -13 121 000 374 000 2,9% -13 560 000 -13 825 000 -13 995 000
saamine
Teenus 182 Rahvapensioni saamine SKA -10 744 000 -9 310 000 -1 434 000 -13,3% -9 588 000 -9 276 000 -9 764 000
Teenus 183 Avaliku teenistuja SKA -13 090 000 -14 558 000 1 468 000 11,2% -15 556 000 -16 303 000 -16 965 000
pensionisuurenduse
saamine
Teenus 184 Riigikogu liikme pensioni SKA -5 567 000 -5 742 000 175 000 3,1% -5 998 000 -6 104 000 -6 249 000
saamine
Teenus 239 Pensioniõigusliku staaži ja SKA -38 375 000 -45 747 000 7 372 000 19,2% -47 249 000 -48 493 000 -50 116 000
pensionilisade saamine
Teenus 178 Tööõnnetusega seotud SKA -5 715 000 -6 132 000 417 000 7,3% -6 437 000 -6 678 000 -6 906 000
kahjuhüvitise saamine
Teenus 185 Puudega inimeste SKA -58 414 000 -63 343 000 4 929 000 8,4% -66 203 000 -69 341 000 -70 614 000
sotsiaaltoetuste saamine
15
Teenus 186 Represseeritu toetuse SKA -2 793 000 -2 385 000 -408 000 -14,6% -2 375 000 -2 329 000 -2 306 000
saamine
Teenus 187 Välisriigist tagasipöörduja SKA -135 000 -146 000 11 000 8,1% -150 000 -154 000 -157 000
sotsiaaltoetuse saamine
Teenus 188 Välisriigist tagasi pöördunu SKA -121 000 -131 000 10 000 8,3% -136 000 -140 000 -145 000
ravikindlustuskaitse
saamine
Teenus 189 Üksi elava pensionäri SKA -10 126 000 -10 276 000 150 000 1,5% -10 435 000 -10 607 000 -10 758 000
toetuse saamine
Teenus 190 Puuduva töövõimega SKA -144 000 -151 000 7000 4,9% -151 000 -151 000 -151 000
inimese õppelaenu hüvitise
saamine
Teenus 191 Olümpiavõitja toetuse SKA -178 000 -194 000 16 000 9,0% -218 000 -227 000 -237 000
saamine
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi Kulud -1 570 000 -1 699 000 129 000 8,2% -1 714 000 -180 000 -15 000
andmine inimestele
Teenus 46 Enim puudust kannatavatele SoM -1 396 000 -1 534 000 138 000 9,9% -1 542 000 -15 000 -8000
inimestele toiduabi ostmine
ja jagamine
Teenus 256 Toiduannetuste kogumine ja SoM -174 000 -165 000 -9 000 -5,2% - 172 000 -165 000 -7000
jagamine
Sotsiaalkindlustuse programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
2019. aastal liideti tegevuseks 1.1.2 „Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“ 2018. aasta tegevused 1.1.2
„Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine“, 1.1.3 „Mitte-sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide
väljamaksmine“ ja 1.1.4 „Toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“. Tegevuste liitmisel on tulemuste, sh tulemusmõõdikute seadmine
loogilisem ja terviklikum.
Töövõimetuspensioni (teenuse nr 237) eelarve vähenemine on seotud töövõime toetamise süsteemi elluviimisega, millega seoses
toimub puuetega inimeste töövõime hindamine uutel alusetel ning järkjärguline üleminek töövõimetuspensioni saamiselt
töövõimetoetuse saamisele mida maksab Eesti Töötukassa.
Toetuste ja hüvitiste kuludest suurema osa (76,5%) moodustavad puuetega inimeste igakuised toetused (teenus nr 185), mille kulu
kasvab peamiselt saajate arvu suurenemise tõttu.
Represseeritute toetuse (teenus nr 186) eelarve vähenemine tuleneb toetuse saajate arvu prognoosi täpsustamisest.
Tööõnnetusega seotud kahjuhüvitiste (teenus nr 178) eelarve kasvu mõjutab indekseerimisest tulenev keskmise hüvitise kasv. Hüvitise
indekseerimisel kasutatakse pensioniindeksit, mis majandusprognoosi kohaselt on 2019. aastal 1,078.
16
Programmi juhtimiskorraldus
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku
komisjoni20 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Eelarvemuudatused
programmide vahel tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna
arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
20
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
21
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
17
Sotsiaalkindlustuse programmi programmijuhid on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja
sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
18
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 3
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna Heaolu arengukava 2016–20231
arengukava
Programmi nimi Hoolekandeprogramm (SK02)
Programmi eesmärk Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile
paranenud
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
(Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK),
Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat,
mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv
kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid.
Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete
hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega
seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku
sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi
toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.
Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada
inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist
pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda
tööturule või püsida tööturul.
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil
tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse
stereotüüpse suhtumise muutmist.
Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste
vägivallaohvrite teenuseid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade
võimestamist ja rahvatervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi ning tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva
toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse
leevendamisega.
Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele
kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.
Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele,
sealhulgas puuetega inimestele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parendada sotsiaalkaitse ja
tervise valdkonna integreeritust.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muu hulgas eesmärgiks vägivallaohvrite
abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest
lähtuv kaitse ja tugi.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muuhulgas tasakaalustatud kodakondsus-
ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
osutatavatel sotsiaalteenustel.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk 1,2 1,7 1,8 1,9 2,0
mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse (2017. a)
institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv2
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 24 789 000 35 251 000 10 462 000 42,2% 29 023 000 16 382 000 7 274 000
Kulud -72 399 000 -95 527 000 23 128 000 31,9% - 86 635 000 - 71 201 000 - 62 356 000
sh välistoetused ja - 19 990 000 - 30 506 000 10 516 000 52,6% - 24 719 000 -11 934 000 -2 695 000
kaasrahastus
Investeeringud -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0
sh välistoetused ja -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0
kaasrahastus
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Tuludes on kajastatud: Sotsiaalkindlustusametile laekuv riigilõiv 1000 eurot sotsiaalhoolekande
seaduse alusel erihoolekandeteenust osutavate asutuste tegevuslubadelt ja ohvriabi seaduse
alusel kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamiseks 47 000 eurot, Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse majandustegevusest saadud tulu 15 000 eurot, tulu välisvahenditest 31 045 000 eurot,
15,3% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest meditsiini, hoolekande, perede, vanurite
ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks 4 143 000 eurot.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara kulum
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
2
Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühiliste erivajadustega inimeste ning
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv
teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
3
Olukorra lühianalüüs
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks.
Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut
ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele,
puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi,
osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel
lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi pakuvad ja
rahastavad üldjuhul eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik
omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks erihoolekandeteenused, rehabilitatsiooniteenused
ja abivahendid, pakub riik. Eestis korraldab neid teenuseid Sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese
iseseisvat toimetulekut, sh töötamist ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii
kaua kui võimalik.
Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed
moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.3 Tööealise elanikkonna vähenemine
samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab
sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei
ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri (vt
joonis 1), puudega inimeste osakaalu (vt joonis 2) ja tulubaasi erinevused (vt joonis 3).
Elanikkonna ning sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab eelkõige
Kagu-Eesti, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma
elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda.
Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja
vanemad) elanikkonnas perioodil 2018–2030 praeguselt 5,5%-lt 7,1%-le. 65-aastaste ja
vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 veerandi ning 2060. aastaks
30% (võrreldes 19,6%-ga 2018. aastal)4. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul
oluliselt pikenenud5, on tervena elada jäänud eluiga Eesti üle 65-aastastel naistel ja meestel
(mõlemal 5,3 aastat) võrreldes Põhjamaade (naistel Rootsis 16,7 ja Taanis 11,9 ning meestel
vastavalt 15,7 ja 11) ja Euroopa Liidu keskmisega (mõlemal 9,4) väga lühike ning üle 65-aastased
inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi
igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on liikumispiirangud. 2014. aasta andmetel
hindas 25% üle 65-aastastest inimestest, et neil on terviseprobleemidest tulenevad tõsised
piirangud igapäevaelu toimingute tegemisel.
2010. aasta Eesti Tööjõu-uuringu mooduli „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“ andmetel oli
hoolduskohustus6 ligikaudu 30 000 naisel ja 17 000 mehel (hooldamiskohustusega isikute hulka
on arvestatud need, kes hooldavad uuringu kohaselt regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-
aastast või vanemat sugulast või lähedast). Hoolduskoormus mõjutab mitmel moel ka tööturul
osalemist. Nii näiteks oli 2016. aasta Tööjõu-uuringu kohaselt umbes 8800 inimese tööturult
eemal oleku põhjuseks ning umbes 5500 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus
hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest7. Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2016.
3
Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 11,4%-le 2017. aastal ehk enam kui kolmandiku võrra.
4
Allikas: Statistikaamet, 2018
5
Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2017. aasta andmetel meestel 73,65 ja naistel 82,34 eluaastani. Allikas:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S
OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan
g=2
6
Allikas: Eesti tööjõu-uuringu 2010. aasta moodul „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“
7
Allikas: Eesti Tööjõu-uuring, 2017
4
aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või
hooldatavatest pereliikmetest umbes 5 500 olid kuni 18-aastased ning umbes 42 500 inimest 18-
aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid abistatavaid ja hooldatavaid inimesi, kellega
elatakse koos kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla 10 tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud
pereliiget umbes 25 000 inimest, 10-19 tundi nädalas 16 800 inimest ning 20 ja rohkem tundi
nädalas 17 400 inimest. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate
teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata
jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni
130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada
välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks
elanikkonna vajadustele arvestades, et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad.
Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs8 viitab, et pikaajalise hoolduse
korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate
tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on
pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKPst ehk 2016. aasta SKP andmetele9
tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot.
Ehkki erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, ei ole see teenuste
mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kuigi
erihoolekandeteenuste saamise järjekord perioodil 2014–2015 mõnevõrra lühenes, pikenes see
taas 2017. aastal – kui 2015. aasta alguses oli järjekorras 1022 inimest, siis 2017. aasta alguseks
juba ligi 1250 inimest ja 2018. aasta lõpu andmete kohaselt oli järjekorras 1360 inimest.10 Lisaks
erihoolekandeteenustele on psüühiliste erivajadustega inimestel võimalik kasutada riiklikult
korraldatud rehabilitatsiooniteenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid,
kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune psüühiliste
erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumine ja rahastamine on jäik ega
arvesta piisavalt iga teenusekasutaja vajadustega ei teenuse sisu, mahu ega sageduse osas. Riigi
poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühiku hind ei ole teenuseosutaja tegelike kuludega
vastavuses. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks
ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on
alustatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud
toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning
teenuste hinnakujundus on kulupõhine.
Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja
komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusmudeli prototüüp, kus psüühikahäire ja
intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus.
Isikukeskse teenusmudeli piloteerimine 8 omavalitsuses (teenusmudeli tegevustest sai osa 43
inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll
kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet
ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh kaasneb võimalus paindlikumalt
korraldada suhtlust teenuse pakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuskomponente.
Saadud andmed on olulised teenusmudeli parendamiseks ning täiustatud teenusmudeli uueks
katsetamiseks perioodil 2019–2021.
Asutustes ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadustega inimestele võimalikult kodu- ja
perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga
teenuseüksused väiksemateks ning soetatakse neile eluruumid asulatesse, kogukondade
keskele, mis võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases
8
Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel:
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
9
SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet
10
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
5
elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse, leida tööd, saavutada
suurem iseseisvus ja parem toimetulek.
Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus, milles praegu puudub terviklik lähenemine inimeste
vajadustele, on ebaefektiivne, vähe tulemuslik ja võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab
süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid üldiselt on
eelkirjeldatud probleemid jätkuvalt kriitilised. Näiteks 2016. aastal muutus nii
rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus,
mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varasemalt olid kliendid järjekorras
SKA juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud kelle jaoks on teenuse osutamiseks
eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuse osutaja poolt teenuse osutamist ning isikud, kelle
jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad teenuse osutaja juurde suunamist.
Sotsiaalhoolekande portaali andmetel oli 29.02.2016 seisuga teenuse osutajaga seotud 10 194
inimest, kellele polnud teenuse osutamist alustatud. Nendele lisandus veel 390 isikut, kes olid
SKA-s eelarvevahendite eraldamise järjekorras ehk ei olnud saanud end teenuse osutaja juurde
järjekorda võtta. SKA andmetel oli 2018. aasta lõpus 1510 isikut järjekorras teenuse osutajate
juures ja neile lisandus veel 861 isikut, kes ootasid teenuse osutaja juurde järjekorda võtmist.
Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad
olukorrani, kus nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased on
tööturult kauem eemal, inimeste terviseseisund halveneb, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi
liiga hilja ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele
muudatustele vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et
see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete,
sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel.
Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on suured ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv on viimastel aastatel kasvanud, ei
suuda paljud omavalitsused pakkuda minimaalset nõutud hulka teenuseid11. Teenuste ebapiisava
kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgi – suurendada koduses
keskkonnas pakutavate ja vähendada institutsionaalsete teenuste osakaalu – suunas liikumine
olnud oodatust aeglasem12. Näiteks rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses
koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem.13
Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati
õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet
ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016.
aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus
on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse
panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esmakordselt
nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab
vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab
tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti
koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist
11
12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele
ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda.
12
Näiteks, 2017. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 10 582 65-aastast ja vanemat inimest ning
avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas 65-aastaste ja vanemate
hooldamisteenuse kasutajate arv hoolekandeasutuses 4,4% ning avahooldusteenuse kasutajate arv langes 4,7%, mis tähendab, et
hooldamisteenuse kasutajate arvu kasv oli 2015. ja 2016. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse
kasutajate arvu langus suurem kui 2015. ja 2016. aasta võrdluses.
13
Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne.
6
eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja
leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel.
Sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumist rahastatakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste
eelarvest ning mitme teenuse puhul maksavad inimesed omaosalustasu. Lisaks toetatakse
sotsiaalhoolekande arengut ja pakutavate abimeetmete kvaliteedi parandamist Euroopa Liidu
struktuurivahenditest. Riigieelarvest tehtavad kulutused sotsiaalhoolekandele olid 2017. aastal
111,7 miljonit eurot, moodustades SKP-s ja riigieelarves suhteliselt väikese osa (vastavalt 0,49%
ja 1,21%). Kulutustest suurema osa (75,4%) moodustasid sotsiaalteenused, toetuste osakaal oli
22,3% ning muud hoolekandega seotud kulutused 2,3% (hasartmängumaksust rahastatud
hoolekandeprogrammid). Võrreldes eelnenud aastaga olid kulutused sotsiaalhoolekandele 14
miljoni euro võrra (14,3%) suuremad. Põhiliselt mõjutas seda välisfinantseerimise abil
sotsiaalteenuste ja nende arendamise rahastamine hoolekandeprogrammide kaudu. Kokku
kasvasid kulutused riiklikele hoolekandeprogrammidele 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 10,7
miljonit eurot (sh välisfinantseering 8,86 miljonit euro). Sotsiaalteenuste kulutused kokku kasvasid
2016. aastaga võrreldes 16,7 miljonit eurot (24,8%).
Sotsiaalteenuste kulutustes olid endiselt suurima osakaaluga erihoolekandeteenused 29,2%-ga
summas 25,4 miljonit eurot. Teisel kohal olid kulutused riiklikele hoolekandeprogrammidele
(20,8%) 17,5 miljoni euroga (sh välisvahendid 14,8 mln eurot). Kulutused asenduskoduteenusele
moodustasid 13,4% (15,0 miljonit eurot) ja soodustingimustel eraldatavatele abivahenditele 10,1%
(11,3 miljonit eurot) sotsiaalteenuste kulutustest.
Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabiteenuse
arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. 2018.
aasta seisuga ei jõua enamik ohvreid ohvriabiteenusteni, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumites
jõuab kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Ohvriabi töötaja roll
on muutumas teenustele suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et
tagada ohvrite senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Plaanis on aktiivselt hakata kaasama ka
vabatahtlikke tugiisikuid ning vajalik on tagada ohvriabiteenuse piisav ja võrdväärne
kättesaadavus Eesti eri osades. Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli
perevägivallavastases tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla
tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.09.2018 memorandumile
„Lähisuhtevägivallas kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused“. Mitmed teenused, mida
varem on korraldanud ministeerium või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti
kaudu, on nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite ja laiemalt
naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste
koordineerimine). Muutused on olnud küllaltki suured ja kiireloomulised, mis omakorda on kaasa
toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteemi ümber hinnata ja tervikvaates edasi
arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti
tihe koostöö. Pooleli on naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks
jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla
ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks on vajalik mitmete juhiste loomine või
uuendamine, praegu on probleeme nii ohvrite tuvastamise kui teenust saama suunamisega.
Koostöö tihendamine peab toimuma nii riigiasutustel omavahel kui riigiasutuste ja
mittetulundussektori vahel. Puuduvad suunised ja kokkulepped kriisiolukordades
tegutsemiseks (ohvrite ja nende lähedaste abistamine näiteks terrorismi või suurõnnetuste
puhul). Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute
abistamiseks puudub. Raskete lähisuhtevägivalla juhtumite puhul peaks kõikides maakondades
olema katsetatud ja rakendatud kannatanute vajaduste ja riskide hindamist ning asjakohast
tegutsemist; selge hindamismetoodika juurutamine ja koolitused peavad viima lõpuks selleni, et
vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha kõikjal üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele
7
suunatud kompleksteenused on tänaseks kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid
töökorraldust tuleb parandada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi komponendid, et
tagatud oleks teenuse kvaliteet, et võrgustik teeks koostööd ning et elanikkonna informeeritus
teenustest paraneks. Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik
süsteemsem tegevus. Praegu pakutavatest teenustest ei piisa prostitutsiooni tõttu kannatanute
elukvaliteedi muutmiseks ja prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise soodustamiseks, vajalik on
pakkuda spetsiifilisi teenuseid tööturule sisenemiseks. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu
piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada.
Puudub tagasiside kogumine ja selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine
ohvriabi klientide vaates. Vajalik on ka jätkata 2018. aastal nö Pärnu pilootprojektis katsetatud
ohvriabi 24/7 kättesaadavusega esmase kriisinõustamise tagamiseks kõikidele
vägivallaohvritele. Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele
vägivallaohvritele ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Tähelepanuta on seni ka
laste vanemad, kellega tööks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka lastevanematele
suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis.
Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud
negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest
vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse
etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti
seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste
võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega
seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest
ja võrdse kohtlemise põhimõttest on madal ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel
määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi
rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete
oskused ja võimed leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata.
Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus.
Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide
suhtes erinev. Kui usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse
alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase
ettevalmistuse saamisel, siis rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvi alusel on
diskrimineerimise keeld ulatuslikum ning diskrimineerimise keelamine hõlmab ka sotsiaal-,
tervishoiu- ja haridusvaldkonda, sotsiaalkindlustushüvitisi ja -toetusi ning avalikkusele pakutavate
kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õigust. Võrdse kohtlemise seadusest tulenevalt on
seetõttu teatud elanikkonnarühmade õiguskaitse võimalused, sealhulgas õiguskaitsele ligipääs ja
õigusabi saamine, praktikas kehvemini tagatud kui teistele. Võrdse kohtlemise seaduse
rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene
teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite
nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning
parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist.
Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse
kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet.
Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri
vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste
kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri
ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise
aspektist keeruliseks.
8
Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete
sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate
hooldusvõimaluste tagamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset 0,83 1,18 1,23 1,26 1,30
institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate suhtarv14 (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset 2,3 3,9 4,1 4,2 4,4
institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega (2017. a)
inimeste suhtarv15
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste poliitika ja
sotsiaalse kaasatuse valdkonda puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti
ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi
otsustusprotsessis osalemine.
Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:
Hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
süsteem.
Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises.
Jätkusuutliku riigimeetmete süsteemi loomine.
Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenuse pakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda.
Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas
Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse
vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates
2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on
diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse
dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse
esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese
töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. Samuti toetatakse
investeeringuga innovaatilise eakate kodu rajamist keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes
14
Indikaator näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud
sihtrühmades.
15
Indikaator näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud
sihtrühmades.
9
spetsiifilise hooldusvajaduse tõttu on praegu pereliikmete hooldada, kuna üldhooldusteenuse
kvaliteet ei vasta sihtrühma nõudlusele. 21.12.2017 otsustas valitsuskabinet, et
Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise hoolduse süsteemis
plaanitavate muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel
Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse
arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda
omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus,
sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse
süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid.
Plaanide kohaselt valmib pikaajalise hoolduse süsteemi väljatöötamiskavatsus 2019. aasta
esimeses pooles. Seejärel valmistab ministeerium ette seadusemuudatuse, millega tehakse
selgemaks pikaajalise hoolduse süsteemi osapoolte vastutus ja luuakse ühtsed alused teenuste
vajaduse hindamiseks. Pikaajalise hoolduse lahendusettepanekute järkjärguline lisanduv kulu
avalikule sektorile on hinnanguliselt 161 miljonit eurot, sh kohalike omavalitsuste panus nende
tavapärasest tulubaasist peaks olema 20–40% kuludest. Sotsiaalministeerium esitab analüüside
tulemuste põhjal 2020. aastal riigi eelarvestrateegia koostamisel lisavahendite taotluse.
Lähiaastatel tuleb pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks pakkuda
omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates sealhulgas vabatahtlikke ja kogukonda ning
soodustada hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
raamistik
Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse
süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks
vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja
teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku
loomiseks on oluline arendada ja rakendada esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse
ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja
sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess.
Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil rakendatakse valitud kohalikes
omavalitsustes aastatel 2018–2019 hoolduse koordinatsiooni katseprojekti. Projekti käigus on
võimalik testida koordineeritud lähenemise sobivust Eesti eri piirkondades ning töötada välja
detailsed ettepanekud ja rahastamismudelid süsteemi riiklikuks ümberkorraldamiseks. Paika tuleb
seada pikaajalise hoolduse süsteemi õiguslikud alused ja osapoolte vastutus ning ühtsed juhised
ja raamistikud teenuse vajaduse hindamiseks. Samuti tuleb edendada info liikumist valdkondade
vahel ning andmete ristkasutust.
Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise
Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise vajadus tuleneb
suurenevast abivajajate hulgast ja tänasest abistamise (nii riigi kui KOV korraldatud teenused ja
toetused) ebapiisavusest abivajajate toimetuleku tagamiseks. Suurimad probleemid on abi
ebaühtlane kättesaadavus Eesti eri piirkondades ning abi jagunemine eri ametkondade ja
haldustasandite vahel, mis on eelkõige ebamugav abivajajale.
Eesmärk on erivajadusega laste, vähenenud töövõimega tööealiste ja erivajadusega eakate
vajaduspõhise abi korraldamine läbi sotsiaal-, tervishoiu- tööturu- ja haridusvaldkonna teenuste
ja toetuste integreerimise keskvalitsuse ja kohalikul tasandil. Selleks soovitakse luua
erivajadusega inimeste elukaare ülene teenuste ja toetuste korraldus, mis lähtub erivajadusega
inimese hinnatud abivajadusest ja tagab võimetekohase toimetuleku ning osalemise töö, haridus-
ja ühiskonnaelus. Seda peab omakorda toetama rahastusemudel, mis tähtsustab toetuste ja
teenuste vajaduspõhist pakkumist kohalikul tasandil ning võimaldab riigil keskselt pakkuda tuge
10
inimestele kui abivajadus on spetsiifiline, harvaesinev või rahaliselt äärmiselt kulukas. Oluline on
vajaduspõhise abi pakkumise ulatuse suurendamine universaalse skeemi kõrval ning KOV-ide
võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises.
Tegevused hõlmavad puude raskusastme määramist, puudega inimeste vajaduste terviklikku
hindamist ning teenuste ja toetuste integreeritud osutamist n-ö ühe ukse kaudu. 2019. aastal on
koostöös Rahandusministeeriumiga kavas jätkata erivajadusega inimeste toetuse ja teenuste
analüüsi ning läbirääkimisi edasiste tegevuste kavandamiseks.
Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises
Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste
kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste
liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt
tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada
sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevate aastate kohalike omavalitsuste
suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust
sotsiaalkaitselise abi osutamisel.
ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke
omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse
sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate)
supervisiooni ning pädevust suurendavaid koolitusi. SKA juurde luuakse 2019. aastal
sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku
sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke
strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242
„Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“).
Jätkusuutliku riigimeetmete süsteemi loomine
Tagamaks riigimeetmete (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused)
süsteemi jätkusuutlikkus vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis, on oluline riigimeetmete
teenusekorralduse ja baaseelarvete korrastamine. Sealjuures tuleb edendada meetmete
kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende jätkusuutlikkus, sh tõsta töötajate palgad ja
teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks SKA-poolsele teenusekorralduse
sisulisele läbivaatamisele (sh milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse)
ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste
rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse,
võttes aluseks SKA prognoosid ning kulumudelid.
Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenusepakkujate ergutamine
Hoolekandepoliitika kujundamise eesmärk on senisest enam soodustada erasektori
investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetatakse lähiaastatel ESFi meetmest
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete,
teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada
hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad
erivajadustega inimeste toimetulekut.
Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi
hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi,
mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike
omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on
piirkondlikul tasandil oluline panustada jätkusuutlike koostöösuhete edendamisele kohalike
omavalitsuste ja vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt
organisatsioonide/ettevõtete vahel, samuti edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste
11
vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika
kujunemisele hoolekandesüsteemis.
Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega
inimeste abistamisel, viiakse aastatel 2018–2019 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti
tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks
hoolekandesüsteemis.
45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamise toetuse taotlemine (SoM)
Hasartmängumaksu eelarvest toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu meditsiini-, hoolekande-,
perede, vanurite ja puudega inimestega seotud projekte.
Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse 1,7 2,1 2,5 3,1 3,7
institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenuskohtade (2017. a)
suhtarv
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset 62 45 40 36 34
erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste (2017. a)
osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
KOV korraldatavaid toetavaid ja ööpäevaringset hooldusteenust 0,6 0,9 0,9 1 1
saavate inimeste suhtarv (2017.a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga üle Eesti
programmipõhiselt osutatud rehabilitatsiooniteenustes osalenud
klientide osakaal*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul.
280 Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja programmipõhise lähenemise rakendamise
toetamine Eestis (Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid
rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja
juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust
tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud
töövõimega isikutele. Toetatakse SKA poolt teenusele suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt
elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast
ühiskonnaelus osalemist ning tõsta inimese valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks.
42 Toetuse taotlemine erivajadustega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks (SoM)
Teenuse eesmärk on puudega inimese eluruumi ümberehitamine selliselt, et ta saaks oma kodus
võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja
hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused erivajadustega inimeste eluaseme
füüsilise kohandamise avatud taotlusvooru läbiviimiseks. Toetatakse avatud taotlusvooru kaudu
ka kohalikke omavalitsusi koolituste ja nõustamise abil, et arendada eluruumide kohandamise
teenust ja selle pakkumist.
39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM)
Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk
on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul
12
jätkamise toetamine või tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule
suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna
töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning
pädevust suurendavaid koolitusi (nt võlanõustamise koolitust, teenuste arendamise koolitus).
Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori
koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud
teadmised sotsiaalhoolekande poliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning
olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust
pakkuvate asutustega katsetatakse vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning
eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel. Katsetamise tulemusena töötatakse välja Eestile
sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Teenust rahastatakse
ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega hakatakse testima
ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse
pakkumise tulemusena suureneb erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega
inimeste osalemine igapäevaelus ning tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on
kompetentsikeskused, läbi mille saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada
transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesandeks on korraldada erivajadusega inimestele
sobivate vedude planeerimiseks veoteenuse hankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning
integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT
koostööpartnerite ülesandeks korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse
tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenusele saamise vajaduse,
õiguse ja teenuse mahu hindamise kohustus KOV-le.
111 Tugiteenus vanglast vabanenutele (SoM)
Vanglast vabanenutele tugiteenuse ja majutusteenuse arendamine ja pakkumine. Teenuse
elluviija on Justiitsministeerium. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tugiteenus vanglast
vabanejatele“ vahenditest.
235 Toetuse taotlemine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja
pakkumiseks (SoM)
Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist ning
innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist.
Avatud taotlusvoorude raames toetatakse:
Sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, sh koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja
teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamist kohalikes
omavalitsustes;
innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist.
Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) läbi kahe avatud taotlusvooru määruse:
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse
andmise tingimused ja kord“ ja „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”
toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas“.
137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI)
Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel
ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult
teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh
töötamaks erivajadustega inimestega k.a dementsuse diagnoosiga inimesed).
Dementsussündroomi teemaliste koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt
13
hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks.
Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
193 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (SKA)
Teenuse pakkumine ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest
lõppes 2018. aasta lõpus, kuna eesmärk saavutati ja indikaatorid täideti. 2019. aastal toimuvad
projekti lõpetavad tegevused. Teenuse eesmärk oli pakkuda nõustamis- ja muid teenuseid
inimestele, kellel on korraga mitu takistust tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud,
pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Integreeritud teenuste hulka kuuluvad näiteks
toimetuleku nõustamine, psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine), võlanõustamine ja
tugiisikuteenus. Teenust osutati juhtumikorralduse põhimõttel. Piirkondlikud koordinaatorid
koostöös sotsiaaltöötajate, teenusepakkujate ja teiste piirkonnas tegutsevate partneritega aitasid
lahendada keerulisemaid kliendijuhtumeid, kaasates teenuse osutamisse eksperte vastavalt
sellele, mis ekspertiisi vaja oli. Teenust osutati viies piirkonnas üle Eesti. Arendatud teenuse
jätkusuutlikkuse tagamiseks luuakse 2019. aastal SKA juurde sotsiaalhoolekande üksus, mis
aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada omavalitsuse
tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd
(teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“).
194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast
ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku
valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see
on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise
eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist,
teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid
hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenusele
suunamisel juhtumikorraldajate süsteemiga, et vajadusel suunata inimesi
rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivatele teenustele. Õigete inimeste õigetele teenustele
suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes just rehabilitatsiooni kõige enam
vajavad. Rehabilitatsiooni teenuse arendustegevusi rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest.
195 Abivahenditeenuse saamine (SKA)
Teenuse sisuks on toetada abivahendi soetamist või rentimist vanaduspensioniealistele
inimestele, tagamaks inimeste puudest tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult
iseseisev kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise
kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine“). Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja
perede programmi teenuses nr 220 „Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“.
242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust
kliendi jaoks. 2019. aasta maini jätkatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS rakendamist
varem alustanud teenuseosutajatele. Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalve süsteemi
kujundamist Sotsiaalkindlustusameti juurde. Üle-eestiliselt ühtlase ja kvaliteetse täisealiste
sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde
14
2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku
sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke
strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Loodava
üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende
sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande teenuste ja
nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV tasandil) toimiva
sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda
sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada
Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja
rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenused“ vahenditest.
286 Keskkonna ja abivahendialase nõustamise saamine ja abivahendispetsialistide pädevuse
tõstmine (SKA)
Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest
ei saa edukalt toime tulla oma kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti
nõustada tööandjaid. Nõustamise käigus tuleb spetsialist inimese elu- või töökohta, kus
arutatakse kohandamisvõimalusi inimese ja tema tööandajaga ning koostatakse eksperdihinnang,
milles kajastatakse inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on
nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku
abivajadust, samuti keskkonna ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid.
Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine“
vahenditest.
276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM)
Teenuse eesmärk on parendada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste
pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis hakkab
koordineerima valdkonna võrgustikutööd, koondama tõenduspõhiseid metoodikaid, häid
praktikaid ja ekspertiisi, töötama välja juhendmaterjale, arendama tugiteenuseid ning nõustama
teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel, füüsilise keskkonna kohandamisel ja
keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda
infoliini vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 2018. aastal käivitati
teenusekohtade dementsusega inimeste vajadustele vastavaks kohandamise teenus. Teenuse
raames on võimalik kohandada olemasolevaid teenusekohti üldhooldekodudes viibivatele
dementsusega inimestele kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja/või luua olemasolevate
teenusekohtade juurde dementsuse diagnoosiga või ilmingutega inimestele sobivaid uusi
teenusekohti.
277 Innovaatilise eakate kodu rajamine (SoM)
Teenuse eesmärk on rajada innovaatiline eakate kodu keerulisema hooldusvajadusega eakatele,
kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on praegu pereliikmete hooldada, kuna
üldhooldusteenuse kvaliteet ei vasta sihtrühma nõudlusele. Innovaatilise eakate kodu loomisega
kujundatakse kvaliteetse hooldusteenuse praktikat, arendatakse kaasaegseid võimalusi
arvestavat keskkonda ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivat hooldusteenust.
278 Hoolduse koordinatsiooni katseprojekti elluviimine (SoM)
Teenuse eesmärk on hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel
tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine, milleks arendatakse ja rakendatakse
esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste
koordinatsiooni mudelit ning luuakse tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste
hindamise raamistik ja protsess. Selleks võetakse aluseks tervishoiuvaldkonnas kasutusel olev
InterRai standardiseeritud hindamisraamistik ning arendatakse spetsialistide infovahetust.
15
41 Toetuse taotlemine erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks (SoM)
Teenuse sisuks on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise toetamine. Reorganiseerimise
eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste
reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel
erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete
teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste
taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada
inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvalt
elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse.
Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse
erihoolekandeteenused isikukeskseteks, vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse
komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse
andmise tingimuste alusel.16 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse
hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavatest 1111 teenuskohast 292 teenuskohta
muutub tänasest ööpäevaringsest teenuskohast kogukonnas elamise teenuskohaks. Lisaks
luuakse esimese taotlusvooruga uusi teenuskohti kokku 201 uut teenuskohta: 123 kogukonnas
elamise teenuskohta ning 78 toetatud elamise teenuskohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse
lisaks 327 uut teenuskohta: 17 ööpäevaringset, 116 kogukonnas elamise ja 25 toetatud elamise,
128 igapäevaelu ja 25 töötamise toetamise, intervallhoolduse 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu
teenuse kohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse
alusel teenusel olevate isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohad.
196 Erihoolekandeteenuse saamine (SKA)
Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu
vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala
spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus,
ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud
elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel.
Erihoolekandeteenuste järjekorras on ca 1300 inimest ja samal ajal osutatakse erinevaid
erihoolekandeteenuseid ca 5500 inimesele (ca 7100 teenusekohal17); erihoolekande arengukava
on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest. Neile
inimestele sobivate teenusekohtade loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid teenusekohti
inimeste elukohas või selle lähedal. Vajaduse analüüsimise ja teenusekohtade loomisega tegeleb
Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalik kvalifitseeritud spetsialisti,
kes tegeleb inimese toimetuleku säilitamise või arendamisega. Selleks, et valdkonnas töötaks
piisava pädevuse ja motivatsiooniga spetsialistid, on võetud eesmärgiks saavutada
tegevusjuhendajate töötasu aastaks 2022 95%-ni õendustöötajate töötasust.
274 Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse saamine (SKA)
Tegemist on uue teenusega, mille eesmärk on pakkuda igapäevaelu toetamise teenust, vajadusel
koos majutusega, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure
hooldusvajadusega inimestele. Oluline on Sotsiaalkindlustusameti poolne töö teenuseosutajatega
ja piirkondadega, kus teenusekohtadest on puudus. Päeva- ja nädalahoiu teenuse kui
ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivide pakkumine võimaldab vähendada hooldust
vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus
osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid.
16
Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor:
(https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019)
17
01.08.2018 seisuga
16
Tegevusega 1.1.2. „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku
omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused
Tegevuse 1.1.2. „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt
saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning- teenuste osutamise toetuse vahendeid,
mis sisaldab sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse
eelarvet.
Sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetus on lisatoetus, mis
suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust sotsiaalteenuste arendamisel ja toetuste
maksmisel. Alates 2019. aastast on nimetatud lisatoetus summas 598 000 eurot suunatud
kohalikele omavalitsuste tulubaasi.
Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste
osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond. Riikliku ohvriabi
korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse
ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse
raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku
hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabiteenus on avalik teenus,
mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse
vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva
ohvrikslangemise riski vähendamine.
240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise
korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist
ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist.
Programmi elluviimise perioodil on fookuses järgmised teemad:
Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud standardiseeritud heatasemelise abi arendamine eri
ametkondade koostöös, et tagada abi kättesaadavus seksuaalvägivalla ohvritele ja luua
eeldused erialade koostööks ohvrite abistamisel.
Kriisisekkumise süsteemi arendamine ja psühhosotsiaalse kriisisekkumise korraldamine, et
tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade
rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele heatasemelise vajaduspõhise abi
kättesaadavus.
Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkonna tugevdamiseks
Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni
tõhustamine, rollide selgitamine ning asjakohaste juhendmaterjalide loomine, samuti
spetsialistide koolitamine.
Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga prostitutsiooni kaasatutele
suunatud teenuste arendamine.
17
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi arendamine, mis
annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid
teenuseid.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabitöötajate rakendatava juhtumikorralduse
analüüs, mis annab alusandmed laiema ohvriabisüsteemi analüüsi jaoks.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ohvriabisüsteemi analüüs pakutava psühholoogilise abi
kulu hüvitise reeglite muutmise vajaduse ning juriidilise abi pakkumise vajalikkuse ja
korralduse teemal.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallaohvritele esmase kriisinõustamise
kättesaadavuse tõhustamine.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga vägivallatsejatele suunatud sotsiaalprogrammide
arendamine.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga sotsiaalsüsteemi ja õigussüsteemi andmeregistritega
hästi seostatud ohvriabi infosüsteemi arendamine. Infosüsteemi kasutuselevõtu eesmärk on
parandada ametkondadevahelist teabevahetust ja võimaldada inimesekesksete teenuste
arendamist ning rakendada Sotsiaalkindlustusameti poolt raskete lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamiseks üle-eestiliselt riskihindamise metoodikat ning planeerida hindamise jätkumine
peale MARAC projekti lõppu 2021. aastal.
Taotlusvoorude ettevalmistamine Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismidest toetatava projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel
teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse
vähedamiseks“ ning „Inimkaubanduse alase teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalprogramm seksi
ostjatele“.
293 Ohvriabi süsteemi arendamine (SKA)
Teenuse osaks on ohvriabitöötajate supervisioonid, vägivallatseja kodust eemaldamise
pilootprojekt, kriisijuhtimise süsteemi loomine ja rakendamine ning tervishoius vägivalla varase
märkamise süsteemi arendamine.
Ohvriabitöötajad teevad igapäevaselt tööd vägivallaohvritega, mistõttu töötajate läbipõlemise
vältimiseks ja kvaliteetse abi tagamiseks on vajalik pakkuda supervisioone igale töötajale. Samuti
tuleb parandada ohvriabitöötajate valmisolekut võrgustikutöö juhtimiseks ning kaasajastada
ohvriabi juhtumikorralduslikke metoodikaid.
Vägivallatseja kodust eemaldamise pilootprojekti eesmärk oli katsetada vägivallatseja kodust
eemaldamise ja ohvritele kohese abi pakkumise kaudu senisest kiiremat reageerimist
perevägivalla ohvrite abivajadusele. Selgunud on vajadus piloodi praktikaid laiendada mujale
Eestisse. Sellega seoses koolitab SKA politseinikke ja KOV ametnikke, trükib infovoldikuid nii
vägivalla ohvrile kui vägivallatsejatele ja korraldab nende kättesaadavuse ning käivitab
piirkondades lähisuhtevägivalla võrgustikud.
Psühhosotsiaalne kriisiabi Eestis on seni käivitunud juhtumipõhiselt. Puudub psühhosotsiaalse
kriisiabi osutamise kava ja struktuur selle rakendumiseks. Valitus kiitis 15.02.2018 heaks
elanikkonnakaitse rakkerühma koostatud elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mille järgi on SoM
kohustuseks teiste elutähtsate valdkondade tagamise kõrval korraldada psühhosotsiaalse kriisiabi
osutamine. Välja on töötatud psühhosotsiaalase kriisiabi osutamise alused, mille põhjal hakatakse
nüüd ette valmistama kriisijuhtimise meeskondi ning kokku leppima asutustevahelise vastutuse ja
ülesannete jagunemist.
Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames
arendatakse tervishoius vägivalla varase märkamise süsteemi. Eesmärk on tagada
tervishoiuasutustes vägivallaohvrite tõhusam tuvastamine (märkide äratundmine) ning teenustele
suunamise toetamine. Selle jaoks luuakse koolitusmaterjalid, koolitatakse tervishoiuasutuste
18
töötajaid ning koostatakse tegevusjuhised. Samuti viib SKA läbi vägivalda puudutavate hoiakute
uuringu, et hinnata, kuidas muuhulgas Norra programmi erinevad tegevused mõjutavad Eesti
elanike vägivalla-alaseid hoiakuid.
Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine
ja ohvritele hüvitiste tagamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Klientide rahulolu ohvriabi- ja lepitusteenustega*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Sihttasemed lepitakse kokku 2019. aasta jooksul.
231 Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse
majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, tõlketeenust ning
muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse
osutamise õiguslik alus tuleneb OAS-ist.
102 Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata
kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele. Psühholoogiline, juriidiline, sotsiaalnõustamine,
väljatöö abivajajate leidmiseks, rehabilitatsioon prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele,
tööturule sisenemiseks vajalikud teenused. Keskused asuvad kolmes Eesti piirkonnas: Tallinn,
Tartu, Jõhvi, väljatööd ohvrite leidmiseks hakatakse tegema ka Pärnus. Teenuse osutamise
õiguslik alus tuleneb CEDAW konventsiooni artiklist 618.
103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin (SKA)
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini teenust reguleerivad
inimkaubanduse direktiivi artikkel 18 ja inimkaubandusvastase konventsiooni artikkel 5, mis
näevad ette inimeste teadlikkuse suurendamise inimkaubanduse ohvriks langemise ohu
vähendamise eesmärgil. Sellest lähtuvalt on eesmärk nõustada inimesi, kuidas välismaale
turvaliselt tööle ja õppima minna, hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral
kontakteeruda asjakohaste asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks.
197 Naiste tugikeskuse liitteenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus naistevastase
vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele
majutusele pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning
juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist,
psühhoteraapiat ning juriidilist nõustamist. Alates 2019. aastast paraneb teenuse kättesaadavus
veelgi, avatakse kaks täiendavat varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise
õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24. Norra vahendite toel toimub teenuse
raames naiste tugikeskuse liitteenuse arendamine. Eesmärk on tõsta naiste tugikeskuste teenuse
kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega. Teenuse sisuks on teenusega
seotud pakkujate ja partnerite koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi
hindamise süsteemi loomine ning kvaliteedi hindamise alustamine.
199 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus.
Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja
psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi.
Seksuaalvägivalla kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne-
18
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/23988
19
Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse
tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse
järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduks abi saama. 2017.
aastal oli 48 pöördujat (ilma Ida-Virumaata), 2019. aastal tagatakse võimekust abistada vähemalt
135 ohvrit. Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel
ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni
artiklist 25.
200 Kuriteoohvri hüvitise saamine (SKA)
Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri
ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab OAS taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist
inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel
on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on
saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis
pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;
Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa
konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal;
inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti
Vabariigis viibimiseks seaduslik alus.
201 Psühholoogilise abi kulu hüvitise saamine (SKA)
Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu OAS § 8 tähenduses, on õigus vajaduse korral
saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist on õigus
saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande
seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes
toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses
perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta.
Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb OAS-ist.
202 Lepitusteenuse saamine (SKA)
Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle
tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine (teise astme kuritegude
puhul). Prognoositav sihtrühma suurus (lepitamiskatsete arv) programmi perioodil: 2019. aastal
925, 2020. aastal 950, 2021. aastal 970, 2022. aastal 970. Teenuse osutamise õiguslik alus
tuleneb OAS-ist.
273 Vägivallatsejate sotsiaalprogrammi teenuse saamine (SKA)
Tõenduspõhise rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud
meestele grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist.
Muuhulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskusi. Norra
ja EMP programmi raames toimub vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi arendamine.
Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi.
Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine.
292 Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine (SKA)
Vägivallatsejate kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7
kriisinõustamist ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi poolt pakutav kriisinõustamine on kõige
stabiilsem, otsustati jätkata kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik
kuriteo ja vägivalla ohvrid olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast
vajadusel ööpäevaringset nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas
ainult naistele, kes on vägivalla ohvriks langenud. Oluline on tugiisikute süsteemi loomine, mis
toetaks ohvriabitöötajaid.
20
Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi raames alustatakse 2019. aastal ohvriabi
vabatahtlike süsteemi arendamist, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust,
mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist.
294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on tõhustada psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavust hädaolukorrast
(terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju või liiklusõnnetus vms) puudutatud isikutele ja nende
peredele. Ohvriabi töötajad hakkavad koordineerima piirkonnas psühhosotsiaalse kriisiabi
osutamist, koheselt hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning koostöös kohaliku omavalitsuse
kriisikomisjonidega, vajadusel KOV lastekaitse ja sotsiaaltöötajatega tehakse koostööd ohvritele
parima abi tagamiseks. Vajadusel kaasatakse vaimse tervise spetsialistid, tervishoiuasutused jm
olulised osapooled.
Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete
võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on
vähemusgruppide suhtes salliv, %*
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste
tagamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 suureneb suureneb suureneb suureneb
organisatsioonide arv (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt
töötades koos inimesega, kes kuulub
seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel
poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub
seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab
isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse,
puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega
tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja
rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega,
Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes
eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist
ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku
diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või
töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler.
58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
21
Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja ellu rakendamine, et tagada
vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse
valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis
osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist.
Perioodil 2019–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja
teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada
diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist
ühiskonnas ning inimeste teadmiseid oma õiguste kaitse võimalustest. Usutunnistuse või
veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tunnuste osas laiendatakse võrdse
kohtlemise seaduse (VõrdKS) kohaldamisala väljapoole töö- ja kutseõppe valdkonda ka
sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste (sh sotsiaaltoetuste) valdkonnale ja
hariduse valdkonnale ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme)
kättesaadavusele. Muudatuste tõhusaks rakendamiseks viiakse läbi eelkõige kaupade ja teenuste
pakkujatele suunatud teavituskampaania ja koostatakse VõrdKS kommenteeritud väljaanne.
Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise
põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja
ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse
väärtustamiseks ja sallivuse ning kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva
ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist
soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide
koostamisel ning võrgustikutegevusi heade praktikate vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga
koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ning
võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ja siht- ning sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja
toetamiseks.
Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike
andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi
võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks oma tegevuses. Tugevdatakse võrdse kohtlemise
küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja
kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõiguste
alast infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide
eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt
juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu.
22
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus,% 2020 2021 2022
tasand nr jaotus eur
Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Kulud - 69 343 000 - 90 992 000 21 650 000 31,2% - 82 293 000 - 67 060 000 - 58 250 000
kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning Investeering -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0
vajadustele vastavate
hooldusvõimaluste tagamine
Tegevus 1.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Kulud -5 603 000 -7 315 000 1 712 000 30,6% -5 960 000 -5 407 000 -5 525 000
kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning
vajadustele vastavate
hooldusvõimaluste tagamine
Teenus 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle SoM -870 000 -996 000 126 000 24,1% -997 000 -999 000 -985 000
elluviimise korraldamine
Teenus 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega SoM -3 638 000 -6 319 000 2 682 000 73,7% -4 963 000 -4 408 000 -4 540 000
tegelevate kodanikuühiskonna
organisatsioonide võimestamise toetuse
taotlemine
Teenus 44 Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile SoM -1 096 000 0 -1 096 000 1,5% 0 0 0
Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekande teenuste Kulud -63 739 000 -83 677 000 19 938 000 31,5% -76 333 000 -61 653 000 -52 725 000
osutamine ja arendamine Investeering -500 000 -539 000 39 000 7,8% 0 0 0
Teenus 39 Tööturul osalemist toetavad SoM -541 000 -2 702 000 2 161 000 399,4% -2 918 000 -2 461 000 -53 000
hoolekandeteenused
Teenus 111 Tugiteenus vanglast vabanenutele SoM -289 000 -1 023 000 734 000 254,0% -591 000 -591 000 -572 000
Teenus 235 Toetuse taotlemine tööturul osalemist SoM -6 229 000 -3 666 000 -2 563 000 -41,1% -5 500 000 -3 343 000 -1 000 000
toetavate hoolekandeteenuste
arendamiseks ja pakkumiseks
Teenus 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse TAI -225 000 -187 000 -38 000 -4,9% -176 000 -145 000 -145 000
toetamine hoolekandeteenuste
osutamiseks
Teenus 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse SKA -4 443 000 -4 592 000 149 000 -9,5% -4 527 000 -4 062 000 -4 079 000
saamine
Teenus 195 Abivahenditeenuse saamine SKA -7 360 000 -8 846 000 1 486 000 20,2% -9 219 000 -6 244 000 -6 244 000
Teenus 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi SKA -350 000 -1 090 000 740 000 210,6% -1 048 000 -108 000 -108 000
edendamise teenus
Teenus 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine SoM -943 000 -900 000 -43 000 -4,6% -300 000 -300 000 -300 000
ja teenusekohtade kohandamine
Teenus 277 Innovaatilise eakate kodu rajamine SoM 0 -1 500 000 1 500 000 100,0% 0 0 0
Teenus 42 Toetuse taotlemine erivajadustega SoM -4 696 000 -3 000 000 -1 696 000 -36,1% -1 200 000 -1 400 000 -946 000
inimeste eluaseme füüsiliseks
kohandamiseks
Teenus 278 Hoolduse koordinatsiooni katseprojekti SoM -235 000 -32 000 -203 000 -86,4% -32 000 0 0
elluviimine
Teenus 280 Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja Astangu -1 123 000 -136 000 -987 000 -27,8% -137 000 -138 000 -138 000
programmipõhise lähenemise KRK
rakendamise toetamine Eestis
23
Teenus 41 Toetuse taotlemine SoM -6 046 000 -17 593 000 11 547 000 191,0% -12 314 000 -3 841 000 0
erihoolekandeasutuste
reorganiseerimiseks
Teenus 196 Erihoolekandeteenuse saamine SKA -28 059 000 -34 840 000 6 781 000 24,2% -34 838 000 -35 640 000 -35 760 000
Teenus 193 Integreeritud teenuste osutamine SKA -1 244 000 -12 000 -1 232 000 -98,8% 0 0 0
toimetulekuraskustes inimestele
Teenus 274 Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu SKA -1 700 000 -3 380 000 1 680 000 98,8% -3 380 000 -3 380 000 -3 380 000
teenuse saamine
Teenus 286 Keskkonna ja abivahendialase SKA -256 000 -178 000 -78 000 -30,5% -153 000 0 0
nõustamise saamine ja
abivahendispetsialistide pädevuse
tõstmine
Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine Kulud -2 480 000 -3 760 000 1 280 000 46,9% -3 966 000 -3 741 000 -3 625 000
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Kulud -154 000 -496 000 342 000 145,5% -584 000 -323 000 -232 000
Teenus 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja selle SoM -154 000 -471 000 317 000 129,2% -551 000 -298 000 -232 000
elluviimise korraldamine
Teenus 293 Ohvriabi süsteemi arendamine SKA 0 -25 000 25 000 100,0% -33 000 -25 000 0
Tegevus 1.2.1. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud Kulud -2 326 000 -3 264 000 938 000 40,3% -3 382 000 -3 418 000 -3 393 000
teenuste osutamine ja ohvritele
hüvitise tagamine
Teenus 231 Inimkaubanduse ohvrite abistamise ja SKA -75 000 -87 000 12 000 16,0% -87 000 -87 000 -83 000
rehabilitatsiooniteenuse saamine
Teenus 102 Nõustamis- ja SKA -108 000 -160 000 52 000 48,1% -157 000 -153 000 -143 000
postrehabilitatsiooniteenuste osutamine
prostitutsiooni kaasatud isikutele
Teenus 103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite SKA -38 000 -63 000 25 000 65,8% -63 000 -63 000 -63 000
abistamise nõuandeliin
Teenus 197 Naiste tugikeskuse liitteenuse saamine SKA -786 000 -1 050 000 264 000 33,6% -1 106 000 -1 153 000 -1 189 000
Teenus 198 Naiste tugitelefoni teenuse saamine SKA -54 000 0 -54 000 -100,0% 0 0 0
Teenus 199 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise ja SKA -78 000 -116 000 38 000 48,7% -114 000 -107 000 -99 000
rehabilitatsiooniteenuse saamine
Teenus 200 Kuriteoohvri hüvitise saamine SKA -328 000 -244 000 -84 000 -25,6% -254 000 -264 000 -275 000
Teenus 201 Psühholoogilise abi kulu hüvitise saamine SKA -394 000 -667 000 273 000 69,3% -717 000 -767 000 -817 000
Teenus 202 Lepitusteenuse saamine SKA -407 000 -445 000 38 000 9,3% -444 000 -445 000 -445 000
Teenus 273 Vägivallatsejate sotsiaalprogrammi SKA -58 000 -83 000 25 000 43,1% -92 000 -83 000 -59 000
teenuse saamine
Teenus 292 Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse SKA 0 -167 000 167 000 100,0% -182 000 -147 000 -100 000
saamine
Teenus 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse SKA 0 -182 000 182 000 100,0% -167 000 -149 000 -120 000
saamine
Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, Kulud -577 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000
võrdsete võimaluste tagamine ja
ligipääsetavuse suurendamine
Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja Kulud -577 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000
võrdsete võimaluste tagamine
Teenus 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine SoM -282 000 -775 000 198 000 38,0% -376 000 -400 000 -481 000
ja rakendamine
Teenus 43 Invaspordiga tegelemise toetuse SoM -295 000 0 -295 000 -100,0% 0 0 0
taotlemine
Hoolekandeprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
2019. aastal liideti tegevusega 1.1.1 „Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine“ 2018. aasta tegevus 1.1.4
„Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine“ ja selle teenus nr 45
24
„Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine“. Teenus nr 45
eelarve kasvab, kuna 2019. aastaks eraldati ühekordselt investeeringu- ja tegevustoetusi. 2019. a kaob teenus nr 44
„Hasartmängumaks Eesti Punasele Ristile“ hasartmängumaksuseaduse muudatusest tulenevalt.
2019. aastal liideti tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine“ 2018. aasta tegevus 1.1.3
„Erihoolekandeteenuse osutamine ja arendamine“ ja selle teenused nr 41, 196 ja 274.
Tööealiste inimeste tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine suureneb oluliselt (teenus nr 39), et vähendada
tööealiste inimeste hoolduskoormust ja tagada toimetulek tööturule suundumisel. Kohalike omavalitsuste võimestamiseks ja täisealiste
hoolekande toetamiseks pakub Sotsiaalkindlustusamet kohalikele omavalitsustele abi sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel.
Samuti rahastatakse vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamist, mille raames vähemalt
kolmes Eesti maakonnas katsetatakse vabatahtlike kaasamist sotsiaalvaldkonnas ja tegevuse raames osutatakse teenust 1000
abivajajale.
Pikeneb vanglast vabanenutele tugiteenuste osutamine (teenus nr 111), mis lisaks vanglast vabanenutele tugiteenuse ja
majutusteenuse arendamisele ja pakkumisele võimaldab käivitada nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse ka Lõuna-Eesti
piirkonnas.
Teenuse nr 235 „Toetuse taotlemine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks“ avatud
taotlusvoorude käivitumine hilines, mistõttu muutusid 2018. aasta ja 2019. aasta planeeritud väljamaksed.
Abivahendite kättesaadavuse (teenus nr 195) parandamiseks rakendub 2019. aastal (esialgu kaheks aastaks) põhimõtteline muutus,
millega tagatakse abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel abivahend igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks
kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed.
2019. aastal käivitub innovaatilise eakate kodu rajamine (teenus nr 277). Luuakse teenuskohad (maksimaalselt 50 teenuskohta)
eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on täna pereliikmete hooldada.
Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks antava toetuse (teenus nr 42) eesmärk on 2000 puudega inimese
eluruumi ümberehitamine selliselt, et nad saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks
puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Toetatakse avatud taotlusvooru kaudu kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide
kohandamise teenust ja selle pakkumist. Esimeses avatud taotlusvoorus esitas puudega inimeste eluruumide kohandamiseks taotlused
56 omavalitsust. Kokku tagatakse sobivad eluruumid 491 puudega inimesele. Eelarve kasv on seotud taotlusvoorude planeerimisega
aastate lõikes.
Psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste tagamiseks toetatakse erihoolekandeasutuste
reorganiseerimist (teenus nr 41). Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes,
kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele.
Ööpäevaringsete teenuste kõrval investeeritakse vajaduspõhiselt ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja
kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringsele teenusele ning toetada liikumist
peremajadest iseseisvalt elama. Esimese taotlusvooru investeeringute kava alusel reorganiseeritakse 1111 õõpäevaringset ja luuakse
25
201 uut kogukonnas ja toetatud elamise teenuse kohta. Eelarve muudatused on seotud projektide rakendumise edasilükkamisega.
Teise (avatud) taotlusvooru tulemusena reorganiseeritakse 154 ebastabiilse remissiooniga ja kohtumääruse alusel teenusel olevate
isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohta ning luuakse 327 uut ööpäevaringse, kogukonnas ja toetatud elamise, igapäevaelu ja
töötamise toetamise, intervallhoolduse teenuse kohta. Eelarve muudatused tingis asjaolu, et projektide rahastamisotsused tehti 2018.
aasta II kvartalis.
Erihoolekandeteenuse (teenus nr 196) kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on järgnevateks aastateks kavandatud erihoolekande
töötajate palgatõus vähemalt 7% (täpsema palgatõusu määrab teenuse osutaja, kuna palgatõusuks ettenähtud vahendid sisalduvad
teenuse hinnas). Lisaks suurendatakse teenuse kohtade arvu ca 500 koha võrra. Vahendeid saadi juurde enne 2001. a
erihoolekandeteenusel olevatele inimestele üldhoolduse teenuse osutamiseks.
2019. aastal liideti teenuseks nr 286 „Keskkonna ja abivahendialase nõustamise saamine ja abivahendispetsialistide pädevuse
tõstmine“ 2018. aasta teenused nr 18 „Elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisel osalemine“ ja nr 250 „Abivahendialane
nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse suurendamine“, kuna teenus nr 18 liikus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest
Sotsiaalkindlustusametisse.
2019. aastal lisati tegevusele 1.3.1 „Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine“
järgmised teenused:
teenus nr 293 „Ohvriabi süsteemi arendamine“;
teenus nr 292 „Ööpäevaringse kriisinõustamisteenuse saamine“, millega liideti 2018. aasta teenus nr 198 „Naiste tugitelefoni
teenuse saamine“;
teenus nr 294 „Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenuse saamine“.
Vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele turvalise keskkonna, nõustamise ja ajutise majutuse
tagamiseks suurendatakse naiste tugikeskuste eelarvet (teenus nr 197). Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi raames toimub
teenuse arendamine, et tõsta teenuse kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ning teiste partneritega.
Seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks (teenus nr 199) luuakse neli kriisiabikeskust: Lääne-
Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Kannatanute vajadustele vastava teenuse
tagamiseks on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja teavitustegevus, et kannatanud pöörduks abi saama.
Võrdse kohtlemise poliitika kujundamise ja rakendamise raames (teenus nr 58) tegeletakse lisaks õigusloomele üldsuse ja erinevate
siht- ning sidusgruppide teadlikkuse suurendamisega. Seoses võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) kavandatud muutmisega 2018.
aastal, viiakse muudatuste tõhusaks rakendamiseks 2019. aastal läbi eelkõige kaupade ja teenuste pakkujatele suunatud
teavituskampaania ja koostatakse VõrdKS kommenteeritud väljaanne. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse
ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ning võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ja siht- ning sidusgruppide tegevuste
julgustamiseks ja toetamiseks. Euroopa Komisjoni projekti toel on kavas võrdse kohtlemise alaste andmete kättesaadavuse ja
kogumise parandamine.
26
Spordi ja liikumise terviklikuma, demograafilistest ja sotsiaalsetest sihtgruppidest sõltumatu arendamise toetamiseks liigub
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse teenus nr 43 „Invaspordiga tegelemise toetuse taotlemine“.
Teenuse eesmärgiks on Eriolümpia Eesti Ühenduse ja Eesti Paraolümpiakomitee toetamine invaspordi propageerimiseks ja
invasportlaste tiitlivõistlustel osalemise toetamiseks.
27
Programmi juhtimiskorraldus
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete20 valdkondliku
komisjoni21 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks22.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Eelarvemuudatused
programmide vahel tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna
arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
20
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
21
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
22
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
28
Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine
ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
29
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 4
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231
Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03)
Programmi eesmärk Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed
õigused, kohustused, võimalused ja vastutus
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
(SVVK)
Sissejuhatus
Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat,
mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv
kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesoleva
programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis
hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Eri eluvaldkondades
keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju
vähendamisele, sh soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul; naiste ja meeste
majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele; soolise tasakaalu
saavutamisele ühiskonna otsustustasanditel; õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku institutsionaalse võimekuse, sh analüüsi- ja
haldusvõimekuse tagamisele.
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3:
Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
tööelus osalemist paranenud
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:
Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste
pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse
suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega
vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku
sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud
sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste
ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need
mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.
Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise
poliitika kujundamist ja ohvritele ning vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist ja võrdse
kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega.
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020, mille üks eesmärk on luua meestele ja naistele
võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.
Elukestva õppe strateegia 2020, mille keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja
soolise tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe
strateegia tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parendamiseks. Sooliste stereotüüpide
mõju vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused
eneseteostuseks.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, mille eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste
eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside
teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-
kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning
põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh
perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi
vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja
soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa
2
ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele
osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse
vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,
kohustused, võimalused ja vastutus.
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv 9,8 11,3 11,6 11,9 12,2
tuhande 20–29-aastase naise kohta2 (2012. a)
Allikas: Eurostat
Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem 64% - - 74%-
suureks või väga suureks probleemiks, %3 (2016. a)
Allikas: algtase 2015 EMORi omnibuss, edaspidi soolise
võrdõiguslikkuse monitooring
Soolise võrdõiguslikkuse indeks4 56,7 - 60,0 - - 61,7- -
Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a)
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 415 000 871 000 456 000 109,9% 462 000 143 000 40 000
Kulud -797 000 - 2 036 000 1 239 000 155,5% - 1 729 000 - 1 389 000 - 1 201 000
sh välistoetused ja - 415 000 -871 000 456 000 109,9% - 462 000 - 143 000 - 40 000
kaasrahastus
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse välisvahendeid 871 000 eurot, sh struktuurivahendite
horisontaalne tehniline abi 20 000 eurot, Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide
võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni vahendid 89 000 eurot, Euroopa Komisjoni
rahastatud soolise ebavõrdsuse vähendamise (sh palgalõhe) projektid 673 000 eurot ning Norra
ja EMP finantsmehhanisminde programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid
soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomiseks 89 000 eurot.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest ja teenuse
osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja
majandamiskuludest).
2
Näitaja võrdleb vaadeldud kalendriaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk
kõrghariduse teise ja järgmiste astmete õppekava täitnud naiste arvu nende omaga, kes on enamikus riikides tavaliselt
koolilõpetusealised naised. Indikaator ei näita, kui palju on nende erialade lõpetanud naisi vaadeldaval aastal tööturul saadaval.
3
Näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel.
4
Näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgnevates
valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis.
3
Olukorra lühianalüüs
Soolist ebavõrdsust ühiskonnas soodustavad soolised stereotüübid, mille taastootmisel ja
levitamisel on võtmeroll haridusel ja meedial, aga ka poliitikameetmetel ning nende rakendamise
efektiivsusel. Soolised stereotüübid on seotud hoolduskohustuste ja tasustamata kodutööde
ebavõrdse jagunemisega naiste ja meeste vahel, aga ka haridusliku ja tööalase soolise
segregatsiooniga Eestis.
Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt
tasustatud – nt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega
võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Olgugi, et sooline palgalõhe on viimastel aastatel
vähenenud (Eurostati 2016. aasta palgalõhe 25,3% ja 2015. aasta andmetel 26,9%), on palgalõhe
Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistest Euroopa Liidu liikmesriikides.
Tööturu sooline segregatsioon peegeldub ka haridusvalikutes, st naised õpivad rohkem
sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed IKT erialasid. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni
on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem
ebatraditsioonilisi erialasid ning võrdse palga päeva raames on korraldatud soolise
võrdõiguslikkuse teemalisi kirjanduskonkursse koolinoorte seas. Ka õppematerjalid peavad olema
soolist võrdõiguslikkust edendavad, mitte soolisi stereotüüpe taastootvad.
On tehtud mitmeid uuringuid hoiakute väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas
ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele,
kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide
väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt
on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe.
Heaolu arengukava näeb ette soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ning sellekohaste teadmiste
lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise
võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise.
Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes
eluvaldkondades. Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive
määr oli 2017. aastal 75,1%, samas kui meeste oma oli samal aastal 81,9%. Sooline hõivelõhe
ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist
ebavõrdsust ühiskonna kajastab ka otsustustasanditel naiste ja meeste ebavõrdne
esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2019. aasta
jaanuari seisuga on Riigikogu 101 liikme seas 30 naist5 ja valitsuse 15 ministri seas viis naist.
Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud
piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline
edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine,
kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam
soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise
võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et
tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest
kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.6 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava
ette tööandjate teadlikkuse suurendamisega ning seaduse rakendamise tõhustamisega seotud
meetmeid.
5
Seisuga 03.01.2019
6
Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse-
rakendamine/
4
Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike
omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub
ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse
edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud
ministeeriumitevaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest
poliitikakujundajateni viia, kuid pole seni oma täielikku potentsiaali realiseerinud. Heaolu
arengukava näeb seega ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja
rakendamiseks kõigis valdkondades.
5
Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse
toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil
otsustus- ja juhtimistasanditel
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“7 66,7 67,5 - 67,9 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“8 72,1 73,0 - 73,5 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“9 28,2 34,6 - 37,7 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) (2015. a)
Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine
ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja jah jah jah jah jah
elluviimine korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Nende naiste ja meeste osakaal, mees pere peamine 46% - - 40% -
kelle arvates mees peaks olema toitja (2016. a)
pere peamine toitja, naine peamine naine peamine 28% - - 24% -
koduste tööde eest vastutaja, %10 koduste tööde eest (2016. a)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse vastutaja
monitooring
Nende 15–19-aastaste naiste ja mehed saavad 66% - - 74% -
meeste osakaal, kelle arvates hooldamisega seotud (2016. a)
mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama
seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui
hakkama kui naised ning naised naised
saavad tehnilisi oskusi nõudvatel naised saavad 58% - - 67% -
töökohtadel sama hästi hakkama tehnilisi oskusi (2016. a)
kui mehed, %11 nõudvatel
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama
monitooring hästi hakkama kui
mehed
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel,
haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise
eest vastutab Sotsiaalministeerium.
59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
Perioodil 2019–2022 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust
soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel
kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Selleks luuakse
tööde hindamise ja võrdlemise juhend. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustega antakse
7
Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda.
Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu.
8
Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi
mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning
töötervishoiuga seotud riskide kaudu.
9
Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse
meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning
keskpanga otsustuskogudes.
10
Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas.
11
Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas.
6
Tööinspektsioonile antakse õigused teostada avalikus sektoris võrdse palga järelevalvet.
Korraldatakse iga-aastased teavitustegevused võrdse palga päeva raames.
Lisaks korraldatakse teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise alase
teadlikkuse suurendamiseks ning planeeritud seadusmuudatuste toetamiseks.
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks
suurendamiseks viiakse muuhulgas ellu isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside
läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Töötatakse välja teavitusmeetmed, et toetada Riigikogu,
kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi
rakendamist.
Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks korraldatakse erinevatele
sihtgruppidele (sh karjäärinõustajad, õpetajad, noored) suunatud asjakohaseid teadmisi ja
oskuseid andvaid tegevusi, sh tüdrukute ja poiste karjääripäevi, et tutvustada noortele neid
erialasid, kus nende sugu on alaesindatud.
Korraldatakse laiaulatuslik meediakampaania elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks soolistest
stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust igapäevaelule, otsustele ning majanduse ja
ühiskonna arengule. Paralleelselt tehakse ka teisi meediategevusi (intervjuud, artiklid), et
suurendada elanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest.
Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames
arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas
soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja muud.
Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajalike soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse
tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, koostatakse ja avaldatakse
artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“. Tehakse „Soolise võrdõiguslikkuse
monitooring 2019“.
RITA programmi kaudu (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa
Regionaalarengu Fond) viiakse läbi laiapõhjaline uuring, mille eesmärgiks on soolise palgalõhe
selgitamata osa vähendamine ning madala halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku
ja metoodika loomine.
Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töö soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi
Valitsusele nõuandva koguna.
Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
voliniku institutsioon
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise 28% - - 44% -
korral võrdõigusvoliniku poole, % (2016. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv
ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku
teenindab kantselei.
36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK)
Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste
kaitse alane nõustamine, arvamuste avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju
7
analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Lisaks täidab
voliniku kantselei 2014–2020 perioodil Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide
võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada
struktuurivahendeid kasutavaid ja koordineerivaid üksusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega arvestamisel, sh nii meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires kui
ka hindamisel. Kantselei osaleb ka Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis
BREAK koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk
on suurendada avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse
kohtlemise valdkondades.
8
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk nr Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand jaotus eur %
Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -797 000 -2 036 000 1 239 000 155,5% -1 729 000 -1 389 000 -1 201 000
edendamine
Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -197 000 -1 139 000 942 000 478,2% -1 019 000 -923 000 -735 000
poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine
Teenus 59 Soolise võrdõiguslikkuse SoM -197 000 -1 139 000 942 000 478,2% -1 019 000 -923 000 -735 000
valdkonna poliitika
kujundamine ja
rakendamine
Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse Kulud -600 000 -897 000 297 000 49,5% -710 000 -466 000 -466 000
ja võrdse kohtlemise
voliniku institutsioon
Teenus 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja SVVK -600 000 -897 000 297 000 49,5% -710 000 -466 000 -466 000
võrdse kohtlemise õiguste
alane kaitse ja edendamine
Soolise võrdõiguslikkuse programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks (teenus nr 59) tellitakse teemakohaseid analüüse ja
infomaterjale ning korraldatakse koolitusi, infopäevi, töötubasid, ümarlaudu ja karjääripäevi. Uue Norra ja EMP finantsmehhanismide
programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames luuakse soolise võrdõiguslikkuse teemaline veebikeskkond. Soolise
võrdõiguslikkuse seaduse paremaks rakendamiseks muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seadust, antakse Tööinspektsioonile naiste
ja meeste võrdse palga maksmise üle järelevalve ülesanded ning luuakse vastav kompetents.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitseks ja edendamiseks (teenus nr 36) laiendatakse voliniku nõustamistegevuste
mahtu, avaldatakse rohkem arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta ning analüüsitakse seaduste mõju võrdõiguslikkusele ja võrdsele
kohtlemisele. Lisaks täidab koostööleppe alusel Sotsiaalministeeriumiga voliniku kantselei Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide
võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse funktsiooni, nõustades struktuurivahendeid kasutavaid ja koordineerivaid üksusi soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamisel nii meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires kui ka hindamisel.
9
Programmi juhtimiskorraldus
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava12 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete13 valdkondliku
komisjoni14 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks15.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna
arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
12
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
13
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
14
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
15
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
10
Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala
asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine,
elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise
sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
11
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 6
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
Programmi nimi Keskkonnatervise programm (TE01)
Programmi eesmärk Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Terviseamet (TA)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna keskkonnatervise programm on koostatud rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt
arengukava III alaeesmärgi saavutamist.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani
ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
Sotsiaalne turvaline areng Tervislik elu-, töö-
sidusus ja ja õpikeskkond Tervislik eluviis Tervishoiu-
võrdsed Alaeesmärk 2: Alaeesmärk 4: süsteemi areng
Laste ja noorte suremus
Alaeesmärk 3:
võimalused Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5:
ja psüühika- ning Elu-, õpi- ja aktiivsus on tõusnud,
Alaeesmärk 1: Kõikidele abivajajatele
käitumishäirete
esmahaigestumus on
töökeskkonnast toitumine on muutunud on kindlustatud
Sotsiaalne sidusus on tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad
riskikäitumine on tervishoiuteenuste
ebavõrdsus tervises annavad oma tervisele terviseriskid on vähenenud kättesaadavus
vähenenud järjest positiivsema vähenenud
hinnangu
Programm keskendub keskkonnatervise edendamisele.
Seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:
Terviseriskide programm käsitleb ühisosana rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide
väljatöötamist ning tubakatarvitamise vähendamisele suunatud teavitustööd.
Tervishoiusüsteemi programm käsitleb ühisosana antibiootikumide kasutamise alase
teadlikkuse suurendamist.
Seosed teiste arengukavadega:
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 käsitleb põlevkivi kaevandamise
tervisemõjuga seotud tegevusi.
Heaolu arengukava 2016–2023 hõlmab ühisosana töökeskkonna nõudeid.
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu
elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks, panustades keskkonnatervise valdkonda.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 käsitleb info-, seire- ja
tugisüsteemide arendamist ning tegevusplaanide koostamist kliimamuutustest tingitud
terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks.
Maaeluministeeriumi arengukava 2017–2020 visioon on, et Eestis on elujõuline,
konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja
tarbijate rahulolu.
Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, sh radooni riikliku tegevuskava
peaeesmärk on suure radooniriskiga töökohtades ja üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest
põhjustatud terviseriskide minimeerimine.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) 93,3% 95% 95% 95% 95%
immuniseerimisega2 (2017. a)
Allikas: Terviseamet
Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritud 93,6% 95% 95% 95% 95%
olevate isikute osakaal3 (2017. a)
Allikas: Terviseamet
Ühisveevärgi joogiveega varustatud elanikkonna osakaal 89,13% 90% 91% 92% 93%
Allikas: Terviseamet (2016. a)
Koolide vastavus valgustatuse nõuetele 96% 97% 97% 97% 99%
Allikas: Terviseamet (2016. a)
Nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal 54% 55% 56% 57% 58%
kontrollitud ettevõtjate arvust (2016. a)
Allikas: Terviseamet
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 1 835 000 1 945 000 110 000 6,0% 1 951 000 1 956 000 1 966 000
Kulud - 10 967 000 - 7 020 000 - 3 947 000 -36,0% - 7 410 000 - 7 446 000 - 7 442 000
sh välistoetused - 26 000 - 26 000 0 0,0% - 26 000 - 26 000 - 26 000
ja kaasrahastus
Mitterahalised - 392 000 - 392 000 0 0,0% - 392 000 - 392 000 - 392 000
kulud
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Keskkonnatervise programmi tuludes on planeeritud Terviseameti laborite majandustegevusest
laekuv tulu 1 802 000 eurot ja Terviseameti riigilõivud 116 000 eurot. Riigilõiv on seotud
biotsiidiseaduse alusel biotsiidi turustusloa taotlemise, registreerimise, tunnustamise ja
muutmisega. Lisaks on tuludes horisontaalsest tehnilisest abist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse
kavandatud 22 000 eurot välisvahendeid ja 4000 eurot kaasfinantseerimise vahendeid. Sunniraha
on programmi tuludesse planeeritud 1000 eurot.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
2
Mõõdik näitab leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga immuniseeritud 2-aastaste laste osakaalu.
3
2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava 6 vaktsiiniga (erinevate vaktsiinidega hõlmatuse keskmine näitaja)
3
Olukorra lühianalüüs
Keskkonnatervis on rahvatervise valdkond, mis on suunatud inimese tervist otseselt või kaudselt
mõjutavate keskkonnategurite, sh ohutegurite tervisemõju hindamisele ning terviseriskide
ohjamisele ja ennetamisele. Keskkonnatervise all mõeldakse inimeste tervist sõltuvalt
keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.
Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse.
Elukeskkonda võivad mõjutada erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised)
peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Eelnimetatud
ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib
kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Elukeskkonnast tulenevate
ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia,
närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist samal ajal mitu keskkonnast tulenevat
ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite
iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad.
Elukeskkonna all ei käsitata sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid keskkonnategureid, vaid
keskendutakse looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste
tegurite negatiivsele mõjule inimese tervisele.
Inimeste tervist mõjutab oluliselt väljaspool inimorganismi asuv keskkond füüsikaliste, bioloogiliste
ja keemiliste teguritega, mille mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast. Hinnanguliselt on
kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega,
mistõttu on oluline pöörata tähelepanu keskkonna ohuteguritele, nendest põhjustatud riskide
hindamisele ja juhtimisele. Keskkonna ohuteguritest tulenevate probleemide ennetamiseks ja
avaldunud mõjude ohjamiseks on oluline koostöö erinevate sektorite vahel. Näiteks mõjutavad
keskkonnatervist oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega Keskkonnaministeerium
(välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium (toiduohutus) ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima). Käesolevas programmdokumendis
keskendutakse üksnes Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskkonnatervise valdkonna
küsimustele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 loomisest alates on paranenud elukeskkonnast
lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi ning inimese tervist
soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine. 2013. aastal loodi Terviseameti
juurde keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK)4, et koguda ja töödelda andmeid
keskkonnategurite ja epidemioloogilise olukorra kohta, teha ja/või korraldada riskihindamist ja
tervisemõjude analüüside tegemist ning koostada tõenduspõhiseid ettepanekuid eri valdkondade
poliitika sidusgruppide strateegiliste eesmärkide määramiseks keskkonnatervise valdkonnas.
Lisaks on Terviseamet koostanud ohuprognoosid keskkonnatervise, kemikaali- ja tooteohutuse
ning nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje valdkonnas. Ohuprognoosid aitavad ohuteguritega
seotud riske ja ohtu maandada ning järelevalvetööd tõhustada. Enam keskendutakse
keskkonnatervise probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis, seda eri sektorites.
Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning
rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata
saavutatud edusammudest ja positiivsetest muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel
lapsekingades ja vajab edasist juurutamist.
Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise valdkonna
prioriteete. Terviseameti viimastel andmetel kasutab ligikaudu 89,13% elanikest ühisveevärgi vett,
4
Alates 2017. aastast on KTUK tegevused tagatud Terviseameti keskkonnatervise osakonna koosseisus.
4
ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 98,1%
ühisveevärgi tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa
mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured
investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud
vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu
investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ja keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise
perioodi lahendamist vajav probleem tervisele ohutu joogivee kvaliteedi säilitamine.
Väljatöötamisel on ka joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu
metoodika, mis peaks andma vastuse, kui põhjendatud on joogivee puhastamine
radionukliididest. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid
probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv, tuleb leida lahendus kuidas
avalike supluskohtade arvu kasvatada (avalikes supluskohtades toimib nõuetele vastavuse seire).
Kemikaaliohutus on horisontaalse iseloomuga puudutades nii avalikku- kui ka erasektorit.
Kemikaaliohutuse valdkonna suurimaks väljakutseks riigile on ohtlike kemikaalide kaasa arvatud
biotsiidide omaduste, kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete hindamine, st
Terviseameti võimekus hinnata, kas tööstus on esitanud piisavalt teaduspõhist informatsiooni
hindamaks ohutu, võimalikku riski kasutamisel ja võtnud tarvitusele vajalikud
riskijuhtimismeetmed. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas
kuni jäätmetena kõrvaldamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt väljakutseks tulla toime turul
konkurentsivõime säilitamisega, täiendada jooksvalt kemikaalide ja toodete registreerimiseks
esitatud teavet, tõsta teabe kvaliteeti, kasutada ohutumaid alternatiivseid aineid ning maandada
tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Hea kvaliteediga kemikaaliteave on tööstuse eduteguriks,
see suurendab avalikult levitatavate andmete usaldusväärsust ja edendab kemikaalide ohutut
kasutamist. Terviseameti riiklike kasutajatugede kaudu nõustatakse erinevaid sihtgruppe,
eelkõige Eesti väikeettevõtteid kuid ka avalikkust kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest.
Kemikaaliohutusest on regulaarselt korraldatud teabepäevi. Teabepäevade mõju sihtrühmade
teadlikkuse suurendamisele on olnud positiivne. Seda tõestab teabepäevadest osavõtt
(keskmiselt osaleb ühel teabepäeval 100 inimest) ja osalejate tagasiside, mille kohaselt on üritusi
hinnatud väga kõrgelt ning märgitud, et teabepäevi tuleks tulevikus korrata.
Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks on
paranenud, aga selle tugevdamine on jätkuvalt prioriteet. Olemas on epideemia ja hädaolukorra
riskianalüüs ning plaan, mida uuendatakse. Planeerimisprotsess riskide analüüsimiseks ja
valmisolekuks on järjepidev. Elutähtsa teenuse osutajatena on paranenud haiglate ja kiirabi
valmisolek. Lisaks on paranenud Terviseameti laboratoorne võimekus (diagnoosida ja uurida
kõrgelt patogeenseid mikroorganisme). Antimikroobne resistentsus (AMR) on kujunenud üldiseks
rahvatervise probleemiks, millega tuleb esmajärjekorras tegeleda. Ravimresistentsete mikroobide
levik ja resistentsuse ulatus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas oluliselt kasvanud.
Resistentsete mikroobide põhjustatud haiguste korral halvenevad sageli oluliselt võimalused
haiguseid ravida. See omakorda põhjustab haigusjuhtumite pikenemist ning halvendab
haigestunud inimeste/loomade elukvaliteeti, samuti sagenevad surmajuhtumid. AMR toob
seetõttu kaasa olulisi majanduslikke tagajärgi tervisesektorile (tervishoiukulutuste kasvamine).
Samuti on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamiseks biotsiidide (nt
desinfektsioonivahendite) toimeainetele resistentsus.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on jätkuvalt vähenenud 2-
aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega, jõudes 2015.
aastaks 93,2%-ni (2014. aastal 93,4%). Muude immuniseerimiskava vaktsineerimiste osas jätkus
sarnane trend ning vaktsineerimata laste osakaal suurenes: 2-aastaste laste immuniseerimistega
hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastu oli 2015. aastal 94% (2014.
aastal 94,5%), B-viirushepatiidi vastu 93,4% (2014. aastal 94,1%) ja hemofiilusnakkuse vastu
5
94,1% (2014. aastal 95%). 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste
tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimisalase
teadlikkuse suurendamiseks tehakse pidevat teavitustegevust nii tervishoiuteenuse osutajate kui
ka üldelanikkonna seas: väljastatakse trükiseid ja infomaterjale, korraldatakse iga-aastaseid
seminare tervishoiutöötajatele, olemas on veebileht vaktsineeri.ee.
Menetluses on uue rahvatervise seaduse (RterS) eelnõu, mille algatamise eesmärk on
rahvatervise (sh keskkonnatervise) valdkonna regulatsiooni uuendamine ja ajakohastamine, sh
inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine, elanike eeldatava ja tervena elatud eluea
pikenemine, terviseriskide ja tervisekahjustuste vähenemine ja tõhus vältimine, ebavõrdsuse
vähenemine terviseseisundis, positiivsed muudatused rahvastiku tervisekäitumises ning üldine
tervist toetav keskkond Eestis. Uues RTerS-is on käsitletud keskkonnatervise valdkonda senisest
laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi
kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata
ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid.
Muu hulgas sätestatakse RterS-iga KOV-ide ühiselt täidetavad ülesanded (haldusreformi
kontekstis). KOV-idele pannakse ühine ülesanne koostada maakonna või piirkonna tervise- ja
heaoluprofiil ning arvestada selles sisalduvat teavet maakonna või piirkonna arengustrateegia
koostamisel. Tervise- ja heaoluprofiili koostamine on vajalik teatud territooriumi elanike tervisest
ning seda mõjutavatest teguritest ülevaate saamiseks. Tervise- ja heaoluprofiili koondatud
andmed aitavad mõista, milliseid tegevusi tuleb planeerida ja ellu viia, et suurendada elanikkonna
heaolu ja parandada inimeste elukvaliteeti ning seeläbi parandada ka piirkonna elanike
tervisenäitajaid.
Peamised probleemid:
Inimesed on vähe teadlikud elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende
maandamise meetmetest. Laialt on levinud alternatiivsed mittetõenduspõhised käitumisviisid
ja uskumused (nt vaktsineerimise vastased, MMS).
Elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõju olulisusest inimese tervisele ei ole süsteemset
ülevaadet ja ohutegurite kohta ei koguta andmeid süstemaatiliselt.
Elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning
inimese tervist soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine vajab
ajakohastamist.
Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks
vajab tugevdamist.
Toote-, teenuse- ja kemikaaliohutuse ning tervisekaitse nõuete täitmise järelevalve peab
tuginema riskianalüüsidele ning vajaduse korral tuleb tegevusi tõhustada.
Vaktsineerimisega hõlmatus on olnud pidevas langustrendis.
Oluliste patogeenide ravimresistentsuse tekke ja leviku ohjamine.
Ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsed riskid inimese tervisele.
Elukeskkond sotsiaalasutustes (eriti üldhooldekodudes) vajab parendamist. Näiteks ruumide
ülerahvastatuse ja ruumide sisustamise probleemid, tervishoiuteenuse kättesaadavusega
seotud probleemid.
6
Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja
elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine
Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna
poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna jah jah jah jah jah
poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
97 Säästva ja tervist toetava ning parendava elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse
edendamine (SoM)
Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide
vähendamiseks kujundatakse ning viiakse ellu keskkonnatervise poliitikat. Perioodi 2019–2022
märksõnadeks on vaktsineerimisega hõlmatuse parandamine, sh immuniseerimisalase
teavitustöö tõhustamine, oluliste patogeenide ravimresistentsuse (AMR) tekke ja leviku ohjamine,
muudatused tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkushaiguste ennetamise ja seire
korraldamises, inimeste teadlikkuse suurendamine elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest
ja nende maandamise meetmetest, sh kemikaaliohutuse teabepäevad spetsialistidele,
elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi
tugevdamine ja elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõjude olulisusest ülevaate saamine (nt
põlevkivi tervisemõju), ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsete riskide vähendamine jm.
Oluliseks tegevuseks on uue RterS-i ja selle rakendusaktide valmimine ja rakendamine. RterS-i
eelnõuga kehtestatakse 19 rakendusakti, sh suuremate sisuliste muudatustega näiteks
hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded, ujulate, basseinide ja veekeskuste
tervisekaitsenõuded, nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja selle
käitlemisele, nõuded toitlustamisele lasteasutustes ja nõuded lapsehooldusvahenditele. Uues
RterS-is kavandatakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda senisest laiemalt ning lisaks
tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi kohustus isikuid ja
asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata ennetada
ebasoovitavaid tervisemõjusid.
Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine
ning järelevalve
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide osakaal, 70,3% 80% 85% 95% 95%
millel on üle 5000 tarbija5 (2016. a)
Allikas: Terviseamet
Joogiveest tingitud haiguspuhangute esinemine6 0 0 0 0 0
Allikas: Terviseamet (2015. a)
Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“ ja „heasse“ 84,6% 85% 85% 85% 85%
klassi kuuluvate supluskohtade osakaal)7 (2017. a)
Allikas: Terviseamet
5
Mõõdik näitab mitu protsenti üle 5000 tarbijaga veevärkidest on liitunud vee terviseohutuse infosüsteemiga.
6
Mõõdik näitab mitu joogivee kaudu levivat haiguspuhangut on nimetatud aastal registreeritud. Näitaja on oluline ennetusmeetmete
ja Terviseameti järelevalvetegevuste efektiivsuse hindamisel. Tegu on valveindikaatoriga, vastavaid puhanguid ei tohi olla, sest
joogivee kaudu levib nakkus väga kiiresti väga paljudele inimestele.
7
Mõõdik näitab mitu protsenti Terviseameti poolt kontrollitud supluskohtade suplusveest kuulus „väga heasse“ ja „heasse“ klassi ehk
kui paljud vastasid kehtestatud nõuetele.
7
Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele, %8 76% 79% 80% 80% 80%
Allikas: Terviseamet (2015. a)
Teenuste vastavus nõuetele, % 72% 76% 80% 85% 85%
Allikas: Terviseamet (2015. a)
Toodete vastavus nõuetele, % 60% 61% 62% 63% 64%
Allikas: Terviseamet (2015. a)
Tervist toetava elukeskkonna arendamise ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide
vähendamiseks teeb Terviseamet riiklikku järelevalvet ning korraldab terviseriskialast hindamist
ja nõustamist veeohutuse, kemikaaliohutuse, tervisekaitse, välis- ja siseõhu, nakkushaiguste seire
ja epideemiatõrje jm valdkondades.
Keskkonnatervise riskid on seotud järgmiste ohuteguritega:
füüsikalised tegurid (nt ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon, temperatuur, õhu
liikumise kiirus, niiskus),
keemilised tegurid (nt kemikaalid, sh tubakatooted ja e-vedelikud, kas otsese kokkupuute või
saastunud õhu, toidu, vee kaudu),
bioloogilised tegurid (nt mikroorganismid, parasiidid joogivee, toidu, sise- ja välisõhu,
suplusvee, pinnase kaudu).
85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine (SoM)
Hea laboritava ehk Good Laboratory Practice (GLP) on kvaliteedisüsteem, mida rakendatakse
kemikaali terviseohutuse ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid
võivad kuuluda näiteks ravimite, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või
toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik
kõigile biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatavale teabele9. Teenuse aluseks on
kemikaaliseadus.
143 Vee terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab joogi- ja suplusvee seiret, reageerib
veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid
ning tegeleb nõustamisega. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega
seotud õigusaktid.
145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet korraldab ja teostab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete
täitmise üle, nõustab ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks, väljastab hinnanguid
lähtuvalt rahvatervise seadusest.
279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude
hindamine (TA)
Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab strateegilise keskkonnamõju
hindamise aruandeid (KMH/KSH) (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele
(planeerimisseaduse alusel); väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme
paigaldamise tingimuste kooskõlastusi elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel;
korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle.
151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi
taotlemine (TA)
8
Mõõdik näitab mitu protsenti turul müüdavatest/kasutatavatest keemiatoodetest, mille üle Terviseamet tegi järelevalvet, vastas
kehtestatud nõuetele.
9
Guidance on the Biocidal Products Regulation
https://echa.europa.eu/documents/10162/23036412/bpr_guidance_ir_part_vol_i_part_a_en.pdf/35e5761b-8a4a-454a-bfd7-
f04b41aa9f2a
8
Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate
teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, detergendi
turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine.
152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise taotlemine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab kemikaalide (sh biotsiidide ja nende toimeainete)
registreerimise, hindamise, autoriseerimise, heakskiitmise ja kasutamisega seotud toiminguid
ning nõustab kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) kasutajaid ja käitlejaid. Teenuse
korraldamise aluseks on kemikaaliseadus ning sellega seotud õigusaktid.
153 Toodete terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab ja teostab toote nõuetele vastavuse seaduse ja
vastavate eriseaduste ning EL-i määruste alusel kaupade (kosmeetika, mänguasjade, laste
hooldusvahendite, kemikaalide, biotsiidide, detergentide) nõuetele vastavuse hindamist ja
järelevalvet.
154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve (TA)
Terviseamet korraldab järelevalvet kahjuritõrje- (biotsiidiseaduse alusel), majutus-
(turismiseaduse alusel) ning ilu- ja isikuteenuse (rahvatervise seaduse alusel) üle ning nõustab
tarbijaid ja käitlejaid.
233 Tasuliste tervisekaitseteenuste saamine (TA)
Keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste uuringute, füüsikaliste tegurite
mõõtmise ja muude tervisekaitsetoimingute (rahvatervise seaduse alusel) osutamine laborite
võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks.
Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje
korraldamine
Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning
riikliku immuniseerimiskava rakendamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohalik levik10 0 0 0 0 0
Allikas: Terviseamet (2016. a)
Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% 10,4% 10 10 10 10
elanikkonnast11 (2016. a)
Allikas: Terviseamet
7–14-aastaste hõlmatus II revaktsineerimisega difteeria, 90% 90% 90% 90% 90%
teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu
Allikas: Terviseamet
1–aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus, läkaköha, 93% ≥94% ≥95% ≥95% ≥95%
poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib vaktsineerimisega (2016. a)
Allikas: Terviseamet
1–aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse 86,8% 80% 85% 85% 90%
vaktsineerimisega12 (2016. a)
Allikas: Terviseamet
14–aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised 91,5 ≥95% ≥95% ≥95% ≥95%
revaktsineerimisega13 (2016. a)
Allikas: Terviseamet
10
Mõõdik näitab mitu leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohaliku levikuga juhtu on Eestis olnud.
11
Mõõdik näitab mitu protsenti grippi haigestunud elanike analüüsidest on saadetud laborisse kinnitamisele.
12
Mõõdik näitab mitu protsenti 1-aastastest lastest on hõlmatud rotaviirusvaktsiiniga.
13
Mõõdik näitab mitu protsenti 14-aastastest lastest on kaetud leetrite, mumpsi, punetiste revaktsineerimisega.
9
13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese 65% 1. doosiga, 70% 75% 80% 85%
papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga 25% 2. doosiga
Allikas: Terviseamet
MRSA osakaal verekülvidest ja EARS-Net baasil 4% 3% <3% <3%
Terviseameti kesklaborist aastas
Allikas: Terviseamet
Karbapeneem resistentse Enterobacterales osakaal 3% 2% 1% 1%
verekülvidest ja EARS-Net baasil Terviseameti
kesklaborist aastas
Allikas: Terviseamet
155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning
nakkushaiguste levikutendentside määramist ja hindamist. Teenuse aluseks on nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus ja selle rakendusaktid.
156 Labori referentteenuse osutamine (TA)
Labori referentteenuste osutamine sisaldab nakkushaiguste diagnoosimist ja registreerimist ning
muude referentslabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse HI-viiruse, tuberkuloosi ja
mükobakterioosi tekitajate, gripi ja muude respiratoorsete viiruste ning osaliselt muude
bakteriaalsete nakkustekitajate (Salmonella, Campylobacter, E.coli, C. diphtheriae) ja
antimikroobse resistentsuse suhtes. Teenust osutatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse alusel.
234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab antimikroobse resistentsuse seiret ning
levikutendentside määramist ja hindamist. Korraldab antibiootikumide väljakirjutamise ja
otstarbeka kasutamise uuringu ning eri sihtrühmade teavitamist mikroobide resistentsuse
ohtudest ja nende ennetamise võimalustest.
157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab epidemioloogiliste uuringute tegemist, tõrjemeetmete
korraldamist, epideemiatõrje plaanide kooskõlastamist, rahvusvahelise kiirteavituse täitmist ning
järelevalve tegemist.
158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA)
Immuniseerimisandmete kogumine, analüüsimine, avaldamine. Immuniseerimise kohtade
järelevalve. Immuniseerimisalase käitumise uuringud ja tegevused selle parandamiseks.
Immuniseeriumisalane teavitus ja kommunikatsioon. Ravimite jaotamine, säilitamine,
väljastamine. Veebilehe vaktsineeri.ee pidamine.
10
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand nr jaotus eur %
Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna Kulud - 5 191 000 - 5 102 000 89 000 -1,7% - 5 355 000 - 5 380 000 - 5 376 000
arendamine ja Mitte- -335 000 -335 000 0 0,0% -335 000 -335 000 -335 000
elukeskkonnast tulenevate rahalised
terviseriskide vähendamine kulud
Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja Kulud -327 000 -344 000 17 000 5,2% -344 000 -345 000 -341 000
parendamist soodustava
elukeskkonna poliitika
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Teenus 97 Säästva ja tervist toetava ning SoM -327 000 -344 000 17 000 5,2% -344 000 -345 000 -341 000
parendava elukeskkonna
reguleerimine ning
terviseteadlikkuse edendamine
Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide Kulud -4 864 000 -4 758 000 -106 000 -2,2% -5 011 000 -5 035 000 -5 035 000
hindamine, ennetamine ja Mitte- -335 000 -335 000 0 0,0% -335 000 -335 000 -335 000
ohjamine ning järelevalve rahalised
kulud
Teenus 85 Hea laboritava funktsiooni SoM -10 000 -10 000 0 0,0% -10 000 -10 000 -10 000
rahastamine
Teenus 143 Vee terviseohutuse TA -1 047 000 -718 000 -329 000 -31,4% -758 000 -759 000 -759 000
korraldamine
Teenus 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste TA -783 000 -669 000 -114 000 -14,6% -708 000 -711 000 -711 000
terviseohutuse korraldamine
Teenus 151 Biotsiidi TA -93 000 -123 000 30 000 32,3% -116 000 -116 000 -116 000
registreerimistunnistuste ja
lubade taotlemine, detergendi
turustamiseks erandi taotlemine
Teenus 152 Kemikaalide turustamiseelsete TA -254 000 -263 000 9 000 3,5% -266 000 -267 000 -267 000
tegevuste korraldamise
taotlemine
Teenus 153 Toodete terviseohutuse TA -547 000 -360 000 -187 000 -34,2% -478 000 -480 000 -480 000
korraldamine
Teenus 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste TA -172 000 -248 000 76 000 44,2% -251 000 -253 000 -253 000
terviseohutuse ja
hügieeninõuete järelevalve
Teenus 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste TA -1 951 000 -2 377 000 426 000 21,8% -2 432 000 -2 446 000 -2 446 000
saamine
Teenus 279 Planeeringute ja füüsikalistest TA -342 000 -325 000 -17 000 -5,0% -327 000 -328 000 -328 000
teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus)
tingitud terviseohtude hindamine
Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, Kulud -5 776 000 -1 918 000 -3 858 000 -66,8% -2 055 000 -2 066 000 -2 066 000
ennetamise ja tõrje Mitte- -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000
korraldamine rahalised
kulud
Tegevus 1.2.1. Kulud -5 776 000 -1 918 000 - 3 858 000 -66,8% -2 055 000 -2 066 000 -2 066 000
11
Nakkushaiguste seiramine, Mitte- -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000
ennetamine ja tõrjumine ning rahalised
riikliku immuniseerimiskava kulud
rakendamine
Teenus 94 Riiklikus immuniseerimiskavas SoM -3 854 000 0 -3 854 000 -100,0% 0 0 0
olevate immuunpreparaatide
tagamine sihtrühmadele
Teenus 155 Nakkushaiguste seire TA -801 000 -828 000 27 000 3,4% -848 000 -853 000 -853 000
korraldamine
Teenus 156 Labori referentteenuse TA -149 000 -250 000 101 000 67,8% -258 000 -258 000 -258 000
osutamine
Teenus 157 Epideemiatõrje tegevuste TA -350 000 -351 000 1 000 0,3% -399 000 -401 000 -401 000
korraldamine
Teenus 158 Immuniseerimiskava TA -660 000 -502 000 -158 000 -23,9% -560 000 -564 000 -564 000
korraldamine
Teenus 234 Mikroobide resistentsuse tekke TA -19 000 -44 000 25 000 131,6% -47 000 -47 000 -47 000
ning leviku ohjamine
Keskkonna tervise programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
Teenuse nr 143 „Vee terviseohutuse korraldamine“, nr 153 „Toodete terviseohutuse korraldamine“ ja nr 233 „Tasuliste
tervisekaitseteenuste saamine“ maksumuse muudatused on seotud kinnisvara kulude jaotusvalemi muutmisega teenuste vahel seoses
Terviseameti hoone (Paldiski mnt 81, Tallinn) ruumide kulude sidumisega laborite tasuliste tervisekaitse teenuste osutamisega.
2018. aastal oli meetme 1.2 „Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine“ alla kaks tegevust: 1.2.1 „Nakkushaiguste
seiramine, ennetamine ja tõrjumine“ ja 1.2.2 „Riikliku immuniseerimiskava rakendamine“, mille alla kuulusid teenused nr 94 ja 158.
2019. aastal antakse teenus nr 94 „Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele“ üle Eesti
Haigekassale, kes hakkab muuhulgas korraldama hanke- ja eelarveplaanide koostamist, immuunpreparaatide tsentraalsete ostude,
ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamist ning immuunpreparaatide kasutamise jälgimist. Seetõttu kaotati tegevus 1.2.2 ning teenus
nr 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“ liideti tegevusega 1.2.1 „Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku
immuniseerimiskava rakendamine“.
Laiendatakse labori referentteenust (teenus 156). Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuete kohaselt tekib võimekus tagada
referentteenus invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (meningokokk, pneumokokk, listeeria) ning antimikroobse
resistentsuse tuvastamiseks.
12
Programmi juhtimiskorraldus
Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava14 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete15 valdkondliku
komisjoni16 ülesandeid:
o meede 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise
ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;
o meede 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.17
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril
rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister
esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava
tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
Keskkonnatervise programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.
Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine
ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
14
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
15
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
16
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
17
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
13
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
14
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 7
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
eesmärk
Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
Programmi nimi Terviseriskide programm (TE02)
Programmi eesmärk Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning
tervisenäitajad on paranenud
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna terviseriskide programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava IV
alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I ja II alaeesmärgi saavutamisse.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65
eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
turvaline areng
Tervislik eluviis Tervishoiusüsteemi
Sotsiaalne sidusus ja Alaeesmärk 2: Tervislik elu-, töö- ja
Alaeesmärk 4: areng
võrdsed võimalused õpikeskkond
Laste ja noorte suremus Alaeesmärk 5:
Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Elanikkonna kehaline
ja psüühika- ning
aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele
Sotsiaalne sidusus on käitumishäirete Elu-, õpi- ja
toitumine on muutunud on kindlustatud
suurenenud ja esmahaigestumus on töökeskkonnast
tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
ebavõrdsus tervises vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid
riskikäitumine on tervishoiuteenuste
vähenenud annavad oma tervisele on vähenenud
vähenenud kättesaadavus
järjest positiivsema
hinnangu
Programm keskendub ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamisele ning seeläbi
rahvastiku tervisenäitajate parandamisele.
Seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:
Keskkonnatervise programm käsitleb ühisosana tubakatoodete ja e-vedelike koostist
puudutavas pädeva asutuse funktsiooni täitmist ning riikliku järelevalve tegemist
(Terviseamet), samuti tuberkuloosi multiravimresistentsust.
Tervishoiusüsteemi programm käsitleb e-tervise ja andmekvaliteedi teemasid, mis toetavad
ennetustegevuste planeerimist ning ARV-ravimite kättesaadavust.
Seosed teiste arengukavadega:
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
Heaolu arengukava 2016–2023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse
ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust, töövõime säilitamist ja taastamist
ning ebavõrdsuse vähendamist.
Laste ja perede arengukava 2012–2020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi
koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise
veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks,
samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi.
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse
harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist
aktiivsust terve koolipäeva vältel.
Liiklusohutusprogramm 2016–2025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi
liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja
terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.
Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist
ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid.
Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 fookuses on ühisosana näiteks
tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidutootmisest ja -valmistamisest ning
märgistamisest, uuringute tegemine toidu tarbimisharjumuste ja -ostueelistuste
väljaselgitamiseks, samuti koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja
ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste
kujunemist.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning
tervisenäitajad on paranenud.
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65- 82 60 56 56 56
aastaste arv 100 000 elaniku kohta2 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv 2,2 1,8 1,7 1,7 1,7
aastas 1000 elussündinu kohta)3 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Standarditud varajase suremuse kordaja kroonilistesse 367 353 345 338 338
mittenakkushaigustesse on vähenenud (30–69-aastaste (2015. a)
suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000
sama vana elaniku kohta)4
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon
0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 29,5 31,8 31 31 31
elaniku kohta5 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste 33,2% 34,5% 34,7% 34,7% 34,7%
laste osakaal6 (2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas 4,5 3,5 3,4 3,4 3,4
sünnimomendil7 (2016/2017.
Allikas: Statistikaamet a)
1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete 2123,9 1900 1900 1900 1800
uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta on vähenenud (2016. a)
Allikas: Statistikaamet
11, 13 ja 15-astaste laste osakaal kellel ei ole esinenud 70,1% 70% 70% 80% 80%
depressiivseid episoode kasvab (2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 3 007 000 4 122 000 1 115 000 37,1% 3 894 000 2 267 000 1 387 000
Kulud - 30 186 000 - 16 855 000 - 13 331 000 -44,2% - 16 - 15 492 000 - 14 603 000
627 000
sh välistoetused - 2 747 000 - 3 862 000 1 115 000 40,6% - 3 634 000
- 2 007 000 - 1 127 000
ja kaasrahastus
Mitterahalised - 9000 - 16 000 7000 77,8% - 6000 - 6000 - 6000
kulud
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Terviseriskide programmi tuludes on planeeritud Tervise Arengu Instituudile ja
Sotsiaalministeeriumile laekuvad välisvahendid ja nendega seotud kaasfinantseerimine 2019.
2
Mõõdik näitab alla 65-aastaste südame ja veresoonkonna haigustesse surnute arvu 100 000 sama vana elaniku kohta.
3
Mõõdik näitab alla ühe aasta vanuses surnud laste arvu 1000 elussünni kohta. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava rahvatervise
näitajaga, mis peegeldab vastsündinute ravi ning jälgimise taset (arengumaades ka ema ja lapse sotsiaalseid olusid).
4
Mõõdik kajastab 30-69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite
haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga.
5
Mõõdik näitab surmade arvu 100 000 sama vana (0–19-aastase) elaniku kohta.
6
Mõõdik näitab mitu protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest annab enda tervisele väga hea hinnangu, põhineb küsitlusandmetel.
7
Mõõdik näitab mitu eluaastat elavad eeldatavalt kõrgeima elueaga maakonna elanikud rohkem võrreldes madalaima elueaga
maakonna elanikega.
3
aastal summas 3 862 000 eurot, sh ESF-i TAT „Kainem ja tervem Eesti“ 2 280 000 eurot, Norra
ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ toetus terviseedenduse võimekuse tõstmiseks 1 300 000 eurot, Euroopa Komisjoni
otseprojektideks 223 000 eurot ja ESF-i tehniline abi 59 000 eurot. Tervise Arengu Instituudi
majandustegevusest laekuv tulu on prognoosi kohaselt 42 000 eurot. Lisaks sellele on kavandatud
Sotsiaalministeeriumi eelarves hasartmängumaksu laekumist 218 000 eurot laste kehalise
aktiivsuse suurendamise edendamiseks. Tulude muutus aastati on seotud välisvahendite ja
hasartmängumaksu kasutamisega.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
4
Olukorra lühianalüüs
Haiguste ja vigastuste riskitegurid on omavahel sageli seotud, mistõttu on oluline vaadata nende
ennetust kompleksselt. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks Eestis võib pidada
tasakaalustamata toitumist, vähest kehalist aktiivsust ja riskikäitumist, näiteks alkoholi, tubaka ja
illegaalsete narkootikumide tarbimist ning riskivat seksuaalkäitumist.
Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud,
teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike,
sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas ära, milliseid tervist
puudutavaid otsuseid inimene langetab ning kuidas ta enda tervise suhtes käitub.
Seetõttu tuleb tervisliku eluviisi soodustamiseks eri eluvaldkondade esindajatega koostöös ellu
viia abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada
kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada
füüsilist ja psüühilist sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning
soodustada turvalist käitumist olmes ja vaba aja veetmisel.
Vaimne tervis on tihedalt seotud üldise heaolu ja ühiskonna sidususega, muutused ja probleemid
ühiskonnas kajastuvad ka halvenenud vaimse tervise näitajates. Eelarvamused ja teenuste
vähene kättesaadavus põhjustavad olukorra, kus vaimse tervise probleemid saavad sageli ka
sotsiaalse tõrjutuse ja toimetulekuraskuste põhjustajaks. Ühiskonna hoiakute muutmisega ning
teenuste arendamisega on võimalik ära hoida vaimse tervise probleemide akumuleerumist ja
leevendada nende mõju inimeste toimetulekule.
2016. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 77,8, kuid EL-is oli vastav näitaja 2015. aastal
80,6. Eeldataval elueal on Eestis suured soolised lõhed. 2016. aastal oli meeste keskmine
eeldatav eluiga vaid 73,2 (2015. aastal 73,1), samas kui naistel oli see 81,9 eluaastat (2015. aastal
81,9) ehk naised elasid meestest 8,7 aastat kauem. Tervena elatud eluea poolest elasid naised
2016. aastal meestest 4,5 aastat kauem tervetena. 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele
tuginedes on teada ka see, et madalama haridustasemega (kuni põhiharidusega) inimesed elavad
ligi 12 aastat vähem ja ligi 13 aastat vähem tervetena kui kõrgharidusega elanikud.
Eestis esinevad lisaks soolistele ja hariduslikele erinevustele eeldatava ja tervena elatud eluea
näitajates ka suured erinevused maakondade vahel – 2014/2015. aastal elasid kõrgeima
eeldatava elueaga elanikud Tartu- ja Harjumaal (vastavalt 78,8 ja 78,7 eluaastat) ja madalaima
eeldatava eluaega elanikud Ida-Virumaal (75 eluaastat). Samuti esinevad märkimisväärsed
tervena elatud eluea näitaja erinevused maakonniti – 2014/2015. aastal elasid Läänemaa
elanikud Põlvamaa elanikest 17,1 eluaastat kauem tervena (2013/2014. aastal 17,5 eluaastat).
Imikusuremuskordaja oli 2013. aastal 2,1 imikusurma 1000 elussünni kohta, kuid 2014., 2015.
ja 2016. aastal ei suudetud sama taset hoida (vastavalt 2,7 ja 2,5 ja 2,3 imikusurma 1000
elussünni kohta). Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja
kaasasündinud väärarendid. EL-i keskmisest näitajast on Eesti näitaja olnud viimastel aastatel
tunduvalt väiksem – 2014. aastal oli see Eestis 1,5 korda väiksem.
0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga vähenes
– nimetatud näitaja oli poistel 2015. aastal 40,3 ja 2016. aastal 35,8 ning tüdrukutel 2015. aastal
31,9 ja 2016. aastal 29,5. 2016. aasta näitaja oli väiksem kui 2012. aastal (vastavalt 32,7 ja 38,5
juhtu 100 000 lapse kohta). Peamised laste ja noorte surma põhjused on vigastused,
perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid.
Positiivne on laste tervise juures ka see, et järjest enam lapsi hindab oma tervist väga heaks.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2013/2014. aastal oma tervist väga heaks
33,2% õpilastest (38% poistest ja 28,3% tüdrukutest). Samas, 2009/2010. aastal oli vastav näitaja
5
ligi 4 protsendipunkti väiksem, 2013/2014. aasta kasv on eelkõige mõjutatud poiste hinnangu
paranemisest (2009/2010. aastal poistel 32,1% ja tüdrukutel 26,6%).
Jätkuvalt on probleemiks tervist kahjustav ja riskeeriv käitumine. Peamised käitumuslikud
terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, väike kehaline aktiivsus ning vähene
tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. Kuigi kogu elanikkonna tervisekäitumine on mõningal
määral paranenud, on kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste käitumine paranenud
kiiremas tempos kui madalama hariduse ja sissetulekutega inimeste hulgas.
Alkoholi liigtarvitamise, tubakatoodete tarvitamise, ülemäärase kehakaalu, vigastushaigestumuse
ja -suremuse vähendamisel ning vaimse tervise edendamisel on oluline potentsiaal Eesti inimeste
keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel. Suremus alkoholi tarvitamise ja
suitsetamisega seotud haiguste tagajärjel ületab Eestis EL-i vanade liikmesriikide sama näitajat
vastavalt 1,7 ja 1,3 korda (2014). Alkoholi tarbimine viimastel aastatel näitab langustendentsi. Kui
2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta, siis
2016. aastal oli see näitaja 9,9 liitrit. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine tasemel, kus sellest
tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud
ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu. Ennetuses ja ravis on astutud jõulisi samme. Käivitunud
on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Kainem ja tervem Eesti“
tegevused, mille eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ning raviks vajalike
tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust, suurendada Eesti
rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti alkoholi liigtarvitamise
ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest. 2018. aastal jõustus
alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, millega muudeti alkoholiseaduses
alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist
reguleerivaid sätteid. Seadust täiendati sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja
seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud
alkoholimüügi keelu nõude senisest parem täitmine ning tõhustada võitlust illegaalse
alkoholimüügiga. Reklaamiseaduses muudeti alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendati
nende kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustati sätteid, mis piiravad
alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil, ja tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.
Muudatuste eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset,
majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.
2016. aastal olid 21,3% elanikest igapäevasuitsetajad, sealhulgas 30% meestest ja 16% naistest.
Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas. Peale traditsioonilise
suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine, nii oli 2016. aastal
16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 13,1%, e-sigarette
11,2% ja huuletubakat 3,4%. 2016. aastal muudeti tubakaseadust ja võeti üle 20. mail 2016
kehtima hakanud EL-i tubakadirektiiv, millega reguleeriti tubakatoodete pakendamist ja
märgistamist, sh pilthoiatuste lisamise kohustus, nikotiini sisaldavatele elektroonilistele
sigarettidele kehtestatud nõuded ning tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete
piiriülese kaugmüügi keeld. 2018. aastal muudeti tubakaseadust, et ennetada paremini alaealiste
suitsetamise ja teiste sarnaste toodete tarvitamise alustamist, tugevdada järelevalvet, vähendada
Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, -kahjusid
ja -kulusid: keelati riigisisene kaugmüük, piirati tubakatoodete väljapanekut ja kaubamärkide
esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestati koostise ja puhtuse nõuded,
keelustati e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendati keelde ja piiranguid elektroonilise
sigareti tarvitamisele, kehtestati dokumendi küsimise nõue tubakatoote müügil ning anti
kontrollostu õigus politseiametnikele alaealistele müügi keelu täitmise kontrollimiseks ja Maksu-
ja Tolliametile illegaalsete tubakatoodete müügi kindlakstegemiseks.
6
Vähese kehalise aktiivsuse ja tasakaalustamata toitumise tulemusena on üle poole Eesti
rahvastikust ülekaalulised ja üha enam kasvav probleem on see laste hulgas – 2014. aasta Eesti
rahvastiku toitumisuuringu kohaselt oli 30,5% 6–9-aastastest, 34% 10–13-aastatest ja 23,5% 14–
17-aastastest lastest ülekaalulised või rasvunud. Koostamisel on toitumise ja liikumise roheline
raamat, mille eesmärk on suurendada regulaarset liikumisharrastusega tegelemist ja muuta
toitumine tasakaalustatumaks. Uuendatud on Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi. 2016. aastal
valmis tõenduspõhisuse ülevaade „Suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud
tervisekahjude vähendamine Eestis“ ja rahvastiku faktilise toitumise uuring ning 2017. aastal
uuring suhkruga magustatud jookide maksustamise mõjust tervisele. Lisaks on
Sotsiaalministeerium panustanud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu väljatöötamisse. Uue
rahvatervise seaduse koostamise raames ajakohastatakse lasteasutuste toitlustamise nõudeid.
Koostöös Tartu Ülikooliga viiakse ellu laste liikumisprogrammi „Liikuma kutsuv kool“, mille siht on
pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele ideid ja lahendusi, et eri
vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ning peaksid vähem istuma, vahetunnid oleksid
põnevamad, ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust, koolimaja ja -ümbrus innustaksid
liikuma, tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi ning liikumine ei tähendaks vaid sporti.
Narkomaania ja HI viiruse laialdane levik on suureks ohuallikaks inimese tervisele ja elueale.
Vaatamata sellele, et uute registreeritud HIV-juhtude arv väheneb (2016. aastal registreeriti 17,4
uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta), oli Eestis 2015. aastal uute juhtude arv 100 000 elaniku
kohta EL-is suurim: EL-is keskmiselt 5,8 juhtu, Eestis 20,5. Samuti viitavad 2017 I poolaasta
andmed, et uute juhtude arv on taas kasvamas. Lähima kümne aasta jooksul muutub HIV üheks
oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks. Mõnes Eesti linnas (näiteks Narvas ja Kohtla-Järvel) on
HIV levimus kohalikul tasandil juba ületanud generaliseerunud epideemia piiri, mistõttu on
ohustatud kõik kohalikud elanikud. Viimastel aastatel on kõige suuremaks riskigrupiks 30-
aastased ja vanemad elanikud, kelle hulgas on diagnoositud kõige enam uusi HIV-i juhte. Ravi
efektiivsus on võimaldanud vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele ning HIV-i vertikaalne ehk
emalt lapsele levik on Eestis olnud püsivalt väike – 0,4% (2015. aastal).
Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-
aastaste kooliõpilaste seas8. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-
aastastest kooliõpilastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni. 2015.
aastal oli Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt korra elu jooksul mõnda narkootikumi
tarvitanud ligi 20% (2013. a 19%)9. Peamine tarvitatav narkootikum on nii täiskasvanute kui
alaealiste seas kanep (ligi 90% narkootikumide tarvitajatest).
Aastatel 1999–2016 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu kokku 1209 inimest. Eestis on
narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud EL-i suurim. Kui 2016. aastal oli EL-
is keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64-aastaste seas), siis Eestis oli
103 juhtu.
Positiivseks trendiks võib pidada, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel
aastatel vähenenud ning keskmine vanus tõusnud. See näitab, et narkootikumide süstimist
alustavate noorte arv on vähenenud. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt
piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin. Üle poolte süstivatest narkomaanidest on endiselt HIV-
positiivse serostaatusega.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta
on aastatega vähenenud – kui 2007. aastal oli 120,2 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2016. aastal
oli see näitaja 65,3. Samas on näha, et meeste vigastussuremus on vähenenud kiiremini kui
naistel, kuid see on endiselt väga suur – meestel 2016. aastal 3,3 korda suurem kui naistel.
8
ESPAD 2015
9
Politsei- ja Piirivalveameti avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuringu kohaselt.
7
Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuskordaja 2014. aastal EL-i keskmisest
näitajast 2 korda kõrgem (meestel 2,3 ja naistel 1,4 korda). Vigastusliikidest esineb Eestis palju
vigastussurmasid enesetappude tõttu (21,3% vigastustest). Peamiselt on enesetapu sooritajad
mehed, 2016. aastal oli meeste näitaja ligi viis korda kõrgem kui naistel. Samuti on problemaatiline
järkjärguline enesetappude arvu kasv vanemaealiste hulgas – 2016. aastal olid 28,4% (2015.
aastal 29%) enesetappude sooritajatest 65-aastased või vanemad. Võrreldes EL-i keskmise
näitajaga on Eestil enesetappude vähendamises arenguruumi. Eesti 2014. aasta enesetappude
kordaja oli 1,6 korda suurem, meestel 1,8 ja naistel 1,3 korda suurem kui EL-i keskmine näitaja.
Teised peamised vigastused, mille tõttu inimesed hukkuvad, on mürgistused (eelkõige alkoholi-
ja narkootikumimürgistused) ning juhuslikud kukkumised, millest viimase puhul suremus
järjepidevalt suureneb. Ellu on viidud Norra finantsmehhanismi raames programm „Rahvatervis“,
mis keskendus peamiselt laste vaimse tervise teenuste arendamisele ning valdkondadevahelise
võrgustikutöö süsteemi edendamisele.
Olulisematest töös olevatest muudatustest saab nimetada rahvatervise seaduse uut
tervikteksti, mille eesmärk on viia rahvatervise valdkonna käsitlus Eesti õiguses kooskõlla 21.
sajandi rahvatervise valdkonna käsitluse, praeguse praktika ja vajadusega. Eelkõige sätestatakse
senisest selgemad põhimõtted ja tegevused rahvastiku tervise arendamisel ja rahva tervise
kaitsel, täpsemad rahvatervisealased ülesanded nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil ning
täpsemad nõuded ja täiendavad piirangud ilu- ja isikuteenuste valdkonnas.
Peamised probleemid:
Eri rahvastikugruppide vahel valitseb suur tervisealane ebavõrdsus, tervisenäitajad on
tugevalt seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga.
Rahvatervise valdkonnas elluviidavate tegevuste tase ja maht on kohalike omavalitsuste
lõikes ebaühtlane.
Vigastushaigestumus ja -suremus on võrreldes EL-i keskmisega oluliselt suurem, eriti
problemaatiline on enesetappude, kukkumiste ja väikelaste vigastuste suur levimus.
Vaimse tervise teenuste süsteem on killustatud, teenused ei ole piisavalt kättesaadavad ega
pruugi vastata inimeste vajadustele.
Eestis on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvava trendiga ja seda nii täiskasvanute kui ka
laste seas. 2015. aastal oli ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid 52% rahvastikust.
Sealjuures on rasvunud täiskasvanute osakaal Eestis Euroopa Liidu üks suuremaid.
Enamikul koolinoortel jääb normaalset füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata.
Väike on ka kehaline aktiivsus täiskasvanute hulgas, eriti vanemates vanuserühmades ning
kehvemates sotsiaalmajanduslikes oludes elavates rühmades. Elukestavale
liikumisharjumusele pannakse alus lapseeas, mistõttu on eriti muret tekitav väike kehaline
aktiivsus laste seas.
Soovituslikust kogusest väiksem on puu- ja köögiviljade tarbimine. Lapsed tarbivad liiga vähe
piima ning nii lapsed kui täiskasvanud vähe kala. Suur on aga suhkru, soola ja küllastunud
rasvhapete tarbimine.
Puuduvad komplekssed sekkumistegevused koolides ja töökohtades, mis oleksid suunatud
toitlustamisele sööklates, toidumüügipunktides ja puhvetites. Vähene on toidukäitlejate
kaasatus tasakaalustatud toitumise soodustamisse. Suure rasva-, soola- ja
suhkrusisaldusega ning vähese toiteväärtusega toitude reklaamide sihtrühmaks on
haavatavad sihtrühmad.
Alkoholi kogutarbimine on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt tasemel, kus tervise-
ja sotsiaalsed kahjud on suured. Samuti tarbitakse alkoholi sageli ja suurtes kogustes, sh on
alaealised esimest korda purjus palju nooremas eas kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades.
8
Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad. Järelevalve kehtiva
alkoholiregulatsiooni täitmise üle on ebapiisav. Iseloomulik on intensiivne alkoholireklaam
meedias ning alkoholi tarbima õhutavate rahvaürituste rohkus.
Naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas.
Suitsetajate osakaal on suurem madalama haridustasemega inimeste seas ning vahe
võrreldes kesk(eri)- ja kõrgharidusega inimestega järjest suureneb, olles 2016. aastal 27,5%.
Igapäevasuitsetamine, vesipiibu ja suitsuvabade toodete, eeskätt huuletubaka levimus ning e-
sigarettide kasutamine noorte täiskasvanute vanuserühmas suureneb. Alaealised alustavad
suitsetamisega endiselt väga varases eas.
Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole tagatud kõigile
abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad.
Narkootikumide tarvitamise sagedus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas on jätkuvalt kõrge.
Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvav probleem.
Sagenenud on HIV-i edasikandumine seksuaalsel teel. Uute täiskasvanud nakatunute arv on
suurenenud tingituna vähesest kaitsevahendite kasutamisest.
Üldine haigestumine tuberkuloosi on tänu riiklikule programmile vähenenud, kuid suureks
probleemiks on multiravimresistentsete, sh nn eriti resistentsete juhtude ning HIV-i nakatunud
tuberkuloosihaigete suur suhtarv.
9
Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja
paikkondade võimestamine tervise edendamisel
Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Iga päev vähemalt 60 või enam minutit kehaliselt aktiivsete 11-, 16,4% 18% 19% 20% 21%
13- ja 15-aastaste laste osakaal suureneb (2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM)
Liikumist toetava kooli mudeli arendamine ja rakendamine koolides, sh aktiivse tunni ja vahetunni
metoodikate väljatöötamine ja juurutamine, koolipersonali koolitamine ning sekkumiste
elluviimine. Liikumist soodustava koolikeskkonna, sh füüsilise keskkonna arendamine. Liikumist
toetavate sotsiaalsete normide kujundamine.
Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal ei 51,7% 50% 50% 50% 50%
tõuse10 (2016. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Ülekaaluliste laste osakaal esimeses klassis on langenud11 26,3% 25% 24% 24% 23%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu
haldamine (TAI)
Inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning
tasakaalustatud toitumisvalikute soodustamine. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine,
koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, nõustamisteenuste väljaarendamine ja osutamine.
Toitumisuuringute tegemine.
Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Alkoholi tarbimine püsivalt alla 9,5 liitri absoluutset alkoholi 15- 10,3 ˂9,5 ˂9,5 ˂9,5 ˂9,5
aastaste ja vanemate elanike kohta aastas12 (2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
15-aastaste laste keskmine vanus esmakordsel purju joomisel on 13,7 13,4 13,3 13,2 13
langenud (2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine
(TAI)
10
Mõõdik näitab mitu protsenti 16–64-aastastest on ülekaalulised või rasvunud (kehamassiindeks on ≥25 kg/m²), põhineb
küsitlusandmetel.
11
Mõõdik näitab 1 klassi laste osakaalu, kes olid ülekaalulised või rasvunud. Ülekaalu ja rasvumise aluseks on Maailma
Terviseorganisatsiooni kriteeriumid.
12
Mõõdik näitab mitu liitrit absoluutset ehk 100% alkoholi tarbitakse 15-aastaste ja vanemate elanike kohta. Varem kasutati näitajat
elaniku kohta, kuid rahvusvaheliselt vaadeldakse seda näitajat 15-aastase ja vanema elaniku kohta ning seetõttu on näitajat
muudetud.
10
Elanikkonna teadlikkuse suurendamine alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise
võimalustest. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine.
Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal on vähenenud13 21,3% 19,0% 18,3% 18,3% 18,3%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
Põhiharidusega suitsetajate osakaalu langus on suurem kui 27,9% 28% 27% 26% 25%
kõrgharidusega suitsetajate osakaalu langus (vahe kahe (2016. a)
haridusgrupi vahel väheneb)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
117 Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud ennetus ja ravi (TAI)
Tubaka tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja
teavitustöö, sh tubakainfo.ee ajakohastamine. Tubakast loobumise nõustamise süsteemi
arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine. Teenuse kulu väheneb 2019.
aastal, kuna tubakast loobumise nõustamise teenuse rahastamine läheb üle Eesti Haigekassale.
Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine
ning kahjude vähendamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38% 33% 31% 30% 30%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2015. a)
Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosisurmade arv 110 <100 <90 <80 <80
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2017. a)
119 Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi,
rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised (TAI)
Narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni-, kahjude vähendamise ja nõustamisteenuste
väljaarendamine ja korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas
hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Narkomaania ja narkootikumide alase teadlikkuse
suurendamine ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades. Teenuse kulu 2019. aastal väheneb, kuna
Eesti Haigekassa võtab üle alaealistele ja kaksikdiagnoosiga patsientidele mitteopiaatse
institutsionaalse ravi rahastamise ning rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuste pakkumise
rahastamise.
Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade 64,5 65 61 61 61
arv 100 000 elaniku kohta on vähenenud14 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta on vähenenud 17,2 9 10 10 10
Allikas: Statistikaamet (2017. a)
138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine (TAI)
Vigastustest tingitud surma põhjuste andmete kogumine, süstematiseerimine ja avaldamine.
13
Mõõdik näitab iga päev suitsetavate 16–64-aastaste osakaalu, põhineb küsitlusandmetel.
14
Mõõdik näitab õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu toimunud surmade arvu 100 000 elaniku kohta.
11
Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Uute HIV-positiivsete juhtude arv 100 000 elaniku kohta on 16,6 16,2 15 13 10
vähenenud15 (2017. a)
Allikas: Terviseamet
100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine (SoM)
HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi
kohta Eestis.
123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI)
HIV-nakkuse leviku peatamiseks kahjude vähendamise, nõustamis-, testimis- ja raviteenuste
korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja
teadusuuringute tegemine. Elanikkonna ja riskirühmade teadlikkuse suurendamine HIV-
nakkusest ja selle levikuteedest. Teenuse kulu 2019. aastal väheneb, kuna Eesti Haigekassa
võtab üle noorte veebipõhise seksuaalnõustamise ja ravikindlustuseta noorte
seksuaalnõustamise rahastamise.
Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Tuberkuloosi esmahaigestunute arv 100 000 elaniku kohta on 11,1 11 10 10 10
vähenenud (2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal 21,5% 16% 16% 16% 16%
esmastest bakterioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) (2016. a)
kopsutuberkuloosi juhtudest16
Allikas: Terviseamet
126 Tuberkuloosi ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI)
Otseselt kontrollitava ravi (OKR) korraldamine ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevused,
sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamine.
Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika
kujundamine ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Tervisersikide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud. jah jah jah jah jah
Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
98 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine (SoM)
Tervislikku elukeskkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine, et tagada
tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ja ennetada haigusi ning
nendega kaasnevat kahju. Ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende
rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ning koostöö rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Strateegiadokumentide väljatöötamine ja elluviimise hindamine tervislikku
15
Mõõdik näitab mitu uut HIV-positiivset juhtu sellel aastal 100 000 elaniku kohta diagnoositi.
16
Mõõdik näitab multiresistentsete tuberkuloosihaigete osakaalu esmastest bakterioloogiliselt positiivsetest ja kopsutuberkuloosi
juhtudest.
12
elukeskkonda puudutavas. Rahvatervisega tihedalt seotud valdkondade poliitika, õigusakti
eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada, et
rahvastiku tervist mõjutavate teguritega arvestataks valdkondadeüleselt. Riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute nõustamine
terviseriskide ja -mõjude suhtes, soovituste tegemine terviseriskide ja ebasoovitava tervisemõju
ennetamiseks ja ohjamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks. Huvigruppide teavitamine
valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamine aruteludesse.
Rahvatervise osakonna põhitegevuseks on rahvatervise seaduse uue tervikteksti menetlemine ja
rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise
koordineerimine, tubakaseaduse muutmine (direktiivi 2014/40/EL artiklite 15 ja 16 ülevõtmine,
tubakatoodete jälgitavus), vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine, toitumise ja
liikumise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus
Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine ning riikliku HIV-i
tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine.
139 Ennetustegevuste korraldamine (TAI)
Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise mõjude vähendamise ja vastava ravi juhtimine,
poliitika kujundamine ning tegevusplaanide koostamine ja arendamine.
140 Tervisestatistika kogumine ja avaldamine (TAI)
Tervisestatistika kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine ning terviseuuringute
tegemine.
141 Terviseandmete registrite pidamine (TAI)
Määratud terviseandmete kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine.
142 Teadusprojektide elluviimine (TAI)
Evalveeritud teadusvaldkonnas teadusprojektide elluviimine ning tulemuste avaldamine ja
jagamine.
Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise
edendamisel
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Erinevused Võrreldes 2015/2016 ja 0,25% 0,25% 0,25% 0,25%
maakondade eeldatavas 2016/2017. a erinevused vähem kui vähem kui vähem kui vähem kui
elueas vähenevad17 suurenesid 0,05 eluaasta 2018 2019 2020 2021
Allikas: Tervise Arengu võrra
Instituut
127 Tervisealase teadlikkuse suurendamine (TAI)
Üldelanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse suurendamine tervise alal ning rahvatervise
spetsialistide täienduskoolitus. Rahvatervise valdkonna uuringute tegemine. Kohalike
omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arendamine. Tegevuskohapõhise
terviseedenduse, sh tervist edendavate võrgustike arendamine. Norra ja EMP
finantsmehhanismide projekti „KOV terviseedenduse võimekus“ elluviimine.
129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö (TAI)
Koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise ning heaolu
edendamisel. Laste ja noorte terviseuuringute tegemine.
17
Erinevus kõrgeima oodatava elueaga ja madalaima oodatava elueaga maakonna vahel
13
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk nr Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand jaotus eur %
Meede 1.1. Meede 1.1. Kulud - 30 186 000 - 16 855 000 - 13 331 000 -44,2% - 16 627 000 - 15 492 000 - 14 603 000
Terviseriskide Mitte- -9 000 -16 000 7 000 77,8% -6 000 -6 000 -6 000
vähendamine ning rahalised
kogukondade ja kulud
paikkondade
võimestamine tervise
edendamisel
Tegevus 1.1.1. Laste kehalise Kulud -218 000 -1 095 000 877 000 402,3% -981 000 -981 000 -865 000
aktiivsuse
suurendamine
Teenus 87 Laste kehalise aktiivsuse SoM -218 000 -1 095 000 877 000 402,3% -981 000 -981 000 -865 000
suurendamise
edendamine
Tegevus 1.1.2. Rahvastiku Kulud -529 000 -674 000 145 000 27,4% -673 000 -674 000 -674 000
toitumisharjumuste Mitte- -1000 -2000 1000 100,0% -1000 -1000 -1000
parandamine rahalised
kulud
Teenus 112 Sekkumised TAI -530 000 -676 000 146 000 27,5% -674 000 -675 000 -675 000
tasakaalustatud toitumise
soodustamiseks,
uurimistöö ja toitumise
andmekogu haldamine
Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise Kulud -2 676 000 -2 491 000 -185 000 -6,9% -2 490 000 -903 000 -210 000
vähendamine Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0
rahalised
kulud
Teenus 114 Alkoholitarbimise TAI -2 676 000 -2 492 000 -184 000 -6,9% -2 490 000 -903 000 -210 000
vähendamisele suunatud
teavitustöö ja
negatiivsete mõjude
vähendamine
Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise Kulud -263 000 -208 000 -55 000 -20,9% -208 000 -208 000 -208 000
vähendamine
Teenus 117 Tubakatarvitamise TAI -263 000 -208 000 -55 000 -20,9% -208 000 -208 000 -208 000
vähendamisele suunatud
ennetus ja ravi
Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete Kulud -2 584 000 -3 339 000 755 000 29,2% -3 352 000 -3 635 000 -3 635 000
tarbimise ennetamine
ja vähendamine ning
kahjude vähendamine
Teenus 119 Narkootikumide TAI -2 584 000 -3 339 000 755 000 29,2% -3 352 000 -3 635 000 -3 635 000
tarvitamise ennetamine
ning
sõltuvusprobleemidega
inimeste ravi,
14
rehabilitatsiooni ja
kahjude vähendamise
teenused ning muud
sekkumised
Tegevus 1.1.6. Vigastuste Kulud -1000 -1000 0 0,0% -1000 -1000 -1000
vähendamine ja
ennetamine
Teenus 138 Vigastustest tingitud TAI -1000 -1000 0 0,0% -1000 -1000 -1000
surmajuhtumite andmete
kogumine
Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude Kulud -19 838 000 -5 055 000 -14 783 000 -74,5% -5 054 000 -5 235 000 -5 235 000
vähendamine Mitte- 0 -1 000 1 000 100,0% 0 0 0
rahalised
kulud
Teenus 96 Antiretroviirusravimite SoM -15 427 000 0 -15 427 000 -100,0% 0 0 0
kättesaadavuse
tagamine ravisaajatele
Teenus 100 HIV-positiivsete SoM -15 000 -15 000 0 0,0% -15 000 -15 000 -15 000
patsientide andmekogu
tegevuse toetamine
Teenus 123 HIV ennetus- ja TAI -4 396 000 -5 041 000 645 000 14,7% -5 039 000 -5 220 000 -5 220 000
uurimistöö ning mõjude
vähendamine
Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse Kulud -765 000 -265 000 -500 000 -65,4% -265 000 -265 000 -265 000
vähendamine
Teenus 95 Tuberkuloosivastaste SoM -531 000 0 -531 000 -100,0% 0 0 0
ravimite, sh
kõrvaltoimete ravimite
tagamine ravisaajatele
Teenus 126 Tuberkuloosi ennetus- ja TAI -234 000 -265 000 31 000 13,2% -265 000 -265 000 -265 000
uurimistöö ning mõjude
vähendamine
Tegevus 1.1.9. Terviseriskide Kulud -2 331 000 -2 296 000 -35 000 -1,5% -2 244 000 -2 230 000 -2 221 000
ennetamise ja Mitte- -8000 -10 000 2000 25,0% -4000 -4000 -4000
edendamise poliitika rahalised
kujundamine ja kulud
elluviimise
korraldamine
Teenus 98 Terviseriskide SoM -619 000 -670 000 51 000 8,2% -671 000 -672 000 -663 000
ennetamine ja
edendamise poliitika
kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Teenus 139 Ennetustegevuste TAI -67 000 -67 000 0 0,0% -67 000 -68 000 -68 000
korraldamine
Teenus 140 Tervisestatistika TAI -508 000 -490 000 -18 000 -3,5% -488 000 -489 000 -489 000
kogumine ja avaldamine
Teenus 141 Terviseandmete registrite TAI -338 000 -331 000 -7 000 -2,1% -329 000 -329 000 -329 000
pidamine
15
Teenus 142 Teadusprojektide TAI -807 000 -748 000 -59 000 -7,3% -693 000 -676 000 -676 000
elluviimine
Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja Kulud -981 000 -1 431 000 450 000 45,9% -1 359 000 -1 360 000 -1 289 000
paikkondade Mitte- 0 -2000 2000 100,0% -1000 -1000 -1000
võimestamine tervise rahalised
edendamisel kulud
Teenus 127 Tervisealase teadlikkuse TAI -665000 -1 161 000 496 000 74,6% -1 089 000 -1 090 000 -1 019 000
suurendamine
Teenus 129 Laste ja noorte tervise ja TAI -316000 -272 000 -44 000 -13,9% -271 000 -271 000 -271 000
heaolu edendamine ning
uurimistöö
Terviseriskide programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid olid 2018. aastal planeeritud
tervikuna Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi teenusesse nr 269 „Norra ja EEA finantsmehhanismide
rakendamine“. Rahandusministeerium ja doonori programmilepinguga jaotatakse vahendid 2019. aastal nende eesmärgist lähtuvalt
teenustele. Teenust nr 87 „Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine“ rahastati 2018. aastal hasartmängumaksu nõukogu
vahenditest suurprojektina, aastatel 2019–2022 on teenuse sisuks Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi eeldefineeritud
projekt, mille elluviija on Tartu Ülikool. Teenuse sisuks on aktiivse kooli mudeli rakendamine 40 üldhariduskoolis (sh suuniste
väljatöötamine ja koolitused), sh 6 venekeelses koolis (koolide juhtkondade kaasamine, koolitamine ja toetamine laste koolipäeva ja
koolide kodukorra ümberkujundamisel, et julgustada laste füüsilist aktiivsust). Teenusele nr 127 „Tervisealase teadlikkuse
suurendamine“ lisandub Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi eeldefineeritud projekt, mille elluviija on TAI.
Terviseteadlikkuse tõstmiseks ning riskikäitumise vähendamiseks kohalikul tasandil toetatakse eraldi projekti raames rahvatervise
poliitikate rakendamist 20 omavalitsuses.
2019. aastal antakse teenused nr 96 „Antiretroviirusravimite kättesaadavuse tagamine ravisaajatele“ ja nr 95 „Tuberkuloosivastaste
ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele“ üle Eesti Haigekassale, kes tagab muuhulgas hanke- ja eelarveplaanide
koostamise, tsentraalsete ostude korraldamise, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamise ning ravimite kasutamise jälgimise
ravikeskustes.
Narkootikumide tarvitamise ennetuse, ravi ja rehabilitatsiooni (teenus 119) ning HIV/AIDSi ennetuse ja ravi (teenus 123) tõhustamiseks
suurendatakse HIV kiirtestimise võimalusi üle Eesti. HIV raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse asendusravi)
hakatakse osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus ning kättesaadavamaks muutuvad nõustamisteenused
patsientidele ja nende lähedastele.
16
Programmi juhtimiskorraldus
Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete19 valdkondliku
komisjoni20 ülesandeid:
o alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine;
o kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja
hõivesse naasmise suurendamiseks.21
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril
rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister
esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava
tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse
muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Terviseriskide programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.
Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
20
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
21
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
17
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine
ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
18
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 8
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
eesmärk
Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03)
Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA),
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt
arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV
alaeesmärgi saavutamisse.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65
eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
turvaline areng
Tervislik eluviis Tervishoiusüsteemi
Sotsiaalne sidusus ja Alaeesmärk 2: Tervislik elu-, töö- ja
Alaeesmärk 4: areng
võrdsed võimalused õpikeskkond
Laste ja noorte suremus Alaeesmärk 5:
Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Elanikkonna kehaline
ja psüühika- ning
aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele
Sotsiaalne sidusus on käitumishäirete Elu-, õpi- ja
toitumine on muutunud on kindlustatud
suurenenud ja esmahaigestumus on töökeskkonnast
tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
ebavõrdsus tervises vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid
riskikäitumine on tervishoiuteenuste
vähenenud annavad oma tervisele on vähenenud
vähenenud kättesaadavus
järjest positiivsema
hinnangu
Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele.
Seos rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:
Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis
võimaldab terviseinfosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse
osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiusüsteemi poliitika
kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja koolitervishoidu,
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist esmatasandil,
tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate.
„Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“2 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus
ja kiirabis.
„E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.3 E-tervise visioon
kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning
infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite
oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise spetsiifilistele
valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie aasta jooksul.
Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnoloogiliste vahendite ja
võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei
taga üksi nende saavutamist.
Seos teiste arengukavadega:
Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond
võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle
jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi:
inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja
16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja
suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta,
ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud tervisekontroll.
Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike infosüsteemide
talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate kriisides toimetulekuks
valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel ja elluviimisel.
Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud
tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud
tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane õpe
oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate
teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega
isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise seksuoloogia
pädevuskeskuse väljaarendamist.
Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas
korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse.
Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja rahastamine
toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm panustab
tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse teadlikkuse
suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.
Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna
liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse
noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus.
2
Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf
3
E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu.
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu 22,8% <25,0% <25,0% <25,0% <25,0%
kogukuludest4 (2015. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal 13,7% ≥15% ≥15% ≥15% ≥15%
avaliku sektori kuludest5 (2015. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus6 94,0% (2016. a) 94,0% 99,0% 99,0% 99,0%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa Mehed 91,4%
Naised 96,4%
Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite 32,3% (2015. a) 30,5% ≤30% ≤30% ≤30%
ostmisel7
Allikas: Eesti Haigekassa
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 1 199 212 000 1 349 699 000 150 487 000 12,5% 1 429 025 000 - 1 499 046 000 - 1 588 636 000
Kulud - 1 335 323 000 - 1 519 856 000 184 533 000 13,8% - 1 607 905 000 - 1 706 590 000 - 1 795 113 000
sh välistoetused ja - 17 026 000 - 34 303 000 17 277 000 101,5% - 39 247 000 - 36 981 000 - 24 004 000
kaasrahastus
Investeeringud - 93 000 - 600 000 507 000 545,2% - 500 000 0 0
sh välistoetused ja - 93 000 - 600 000 507 000 545,2% - 500 000 0 0
kaasrahastus
Mitterahalised kulud - 244 000 - 220 000 - 24 000 -9,8% - 190 000 - 178 000 - 178 000
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Programmi tuludest kõige suuremad on edasiantavad maksud (sotsiaalmaksu ravikindlustuse
osa) 1 311 914 000 eurot, osakaal 97,2%. Kokku 34 903 000 eurot on kavandatud
välisprojektidega seotud tuludeks. Peamiselt on need seotud tervisekeskuste (29 592 000 eurot),
haiglavõrgu pädevuskeskuste (945 000 eurot) ning Ida-Viru keskhaigla (1 000 000 eurot)
kaasajastamisega. Lisaks sisaldavad välisvahendite tulud personaalmeditsiini arendamist, sh
geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist (1 550 000 eurot), Norra ja EMP toetusi
(1 559 000 eurot), struktuurivahendite tehnilist abi (177 000 eurot) ning vahendeid
teadusprojektide läbiviimiseks (80 000 eurot). 2 621 000 eurot tulusid prognoosib Ravimiamet
peamiselt ravimite müügiloa taotluste erialasest hindamisest ja ravimite ohutus- ja kvaliteediseire
tasudest.
Ravimiametile ja Terviseametile on kavandatud 255 000 eurot riigilõive ning 6 000 eurot
sunnirahade, trahvide ja muude tulude laekumisest. Riigilõivudena laekub Terviseametile
4
Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on
teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest
jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks.
5
Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades
avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest
ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest.
6
Mõõdik näitab kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018,
2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasoleva
taseme säilitamine.
7
Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa
ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt).
3
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade
väljastamise, tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise ja tervishoiutöötajate registreerimise
eest ning ravimiseaduse alusel proviisorina või farmatseudina registreerimise ja proviisori
kvalifikatsiooni tunnustamise eest. Ka järgnevatel aastatel on tulude proportsioonid analoogsed.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum
kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
4
Olukorra lühianalüüs
Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i
keskmisele (2016. aastal Eestis 77,8 ja EL-is 80,6 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu
suurenemine elanikkonnas on pidurdanud tervena elatud eluea pikenemist – see näitaja on üks
kehvemaid EL-i riikide hulgas. Samuti on endiselt suur välditavate varaste surmade arv ja
riskikäitumisest tulenev tervisekadu: 2016. aastal leidis ligi 22% kõigist surmadest aset enne
65-aastaseks saamist. Peamised tervisekao põhjused Eestis on südame-
veresoonkonnahaigused (meestel 33% ja naistel 36%) ja kasvajad (meestel ja naistel 16%).
Kroonilisi haigusi põdevaid inimesi on järjest rohkem: üle 46% üle 16-aastastest põeb mõnda
kroonilist haigust ning nendest 35%-l on igapäevased tegevused piiratud.
Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem,
sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Vananevas
ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga seoses on võtmetähtsusega esmatasandi
tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Tervishoiusüsteemi nurgakivi on
elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja esmatasandi tervishoiuteenused, mis
on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks kontaktiks tervishoiusüsteemiga.
Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis
vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse võimalusi ja suurendab
tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutas 2016. aastal 64%, eriarstiabi 46% elanikest ja kiirabi
väljakutseid oli 294 787. Pereõdedele on antud suurem roll nt patsientide nõustamisel ja
krooniliste haigete jälgimisel ning piiratud retseptiõigus. Tänu nendele muudatustele on
ressursikasutust muudetud tõhusamaks, sh on vähenenud perearstide töökoormus, mida näitab
ka pereõdede iseseisvate vastuvõttude arv (aastatel 2007–2015 ligi neli korda suurenenud, 2015.
aastal toimus perearstiabiasutustes 1 227 192 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu).
Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega
kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on
jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ja
sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega ka kvalifitseeritud
tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud:
2014. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 501 ja EL-i keskmine 524). Seejuures on
ravivoodite kasutamine jäänud suhteliselt samale tasemele, mis näitab, et ressursside kasutamine
on tõhusam. 2018–2019 aastal on kavas teha eriarstiabi analüüs, mille eesmärk on analüüsida
kvaliteetse arsti- ja õendusabi piirkondliku kättesaadavuse korraldamist ning leida lahendusi, mille
rakendamisel koostöös teiste sektoritega paraneb inimeste tervis ja toimetulek.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja
pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud
erialadel ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL-
i keskmisest (Eestis 3,4 ja EL-i keskmine 3,5). Eesti arstidest rohkem kui pool on üle 55-aastased,
mistõttu praegu töötavatest arstidest jõuab ligi pool järgneva kümne aastaga pensioniikka. Õdede
suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega tunduvalt väiksem (Eestis 1,7 ja EL-i
keskmine 2,5). Samas on õendusala töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta viimastel aastatel
jõudsalt kasvanud ja 2016. aastal oli see 6,8. 2016. aastal sõlmiti mitme tervishoiu ja hariduse
osapoole vahel konsensuslepe, mis on suunatud õdede koolitusmahu suurendamisele järgmiste
aastate jooksul.
Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud, mille põhjuseks võib
pidada viimastel aastatel toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2016. aastaks arstide
keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega tõusnud 72,2% (põhipalk 71,5%) võrra ja ületab rohkem
kui kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra
5
tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot
(põhipalk 761 eurot), siis 2016. aastal oli see juba 1244 eurot (põhipalk 1046 eurot).
Kvalifitseeritud tervishoiutöötajatega on võimalik tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus
elanikonnale, mistõttu on nende lahkumine endiselt probleemkoht. Keskmiselt on viimase kolme
aasta jooksul tervishoiusektorist lahkunud 54 töötavat arsti aastas. Peamiselt lahkuvad
üldmeditsiini ja peremeditsiini kvalifikatsiooniga arstid, samal ajal on peremeditsiini residentuuri
täituvus üks väiksemaid, mistõttu on suurim puudus just perearstidest. Ligikaudu 10% residentuuri
lõpetanutest ei asu tööle tervishoiusektorisse. Töötavatest õdedest on kolme aasta keskmise
näitaja põhjal lahkunud 58 õde ja 5% vahetult peale põhiõppe lõpetanutest. Kujunenud olukord
mõjutab oluliselt tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades
inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside
optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud
omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel.
Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi
toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2016. aasta lõpu seisuga 6% elanikest, mis on
püsinud muutumatuna viimased kolm aastat. Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste
EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 22,8% ja EL-is keskmiselt 16,7%). Kõige suurema osa
omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 38% (16% käsimüügi- ja 22%
retseptiravimid8). Teine suurem kululiik on hambaravi (29%), mida alates 1. juulist 2017. aastal
hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele elanikkonnale esmavajalikele
hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ning alates 2018. aastast kuni 40 eurot aastas. Juba
hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste (vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension,
kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-
aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse
tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus) hüvitist suurendati kuni 85 euroni aastas. 2018.
aastast lisandus nendele veel kindlustatud isik, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni
sündroom. Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja
piirab vajamineva abi saamist9. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. Seega
tuleks Eestis omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse
ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest.
Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb
eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest
Eestis on pensioniealised).
Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed
ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju
kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides
tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute
diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime
suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2015. aastal
SKP-st 6,5%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,9%. Ühest küljest iseloomustab see Eesti
tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides
rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka
elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on väljakutse nende lahenduste loomisele
ja levikutele Eestis.
8
Tervise Arengu Instituut
9
http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf
6
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–201910 on ülesandeks võetud tagada
Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ning
selleks on kavas astuda samme Eesti Haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude
suurendamiseks muudest allikatest. Selle tegevuse raames esitas tervise- ja tööminister
tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse
tagamiseks ja haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021
läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt
panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021.
aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud
pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest
rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust.
Otsusest tulenevalt on tervishoiusektorisse lisanduvad vahendid aastatel 2018–2021 järgmised:
2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit
eurot.
Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega
seotud uute lahenduste ja ravimite loomist võimaldavast tervisetehnoloogia11 arengust. Kuna
Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas
impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu survet terviseteenustele. Seepärast
tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega tegelda ka
lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks. Oluline on uute tehnoloogiliste
läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaad luua, et seeläbi oma väiksust ja
dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt inimgenoomi alal).
Üle poole (52%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks.
2016. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (22%). Peamised
probleemid eriarsti puhul on pikad ravijärjekorrad (73%). Eesti inimestest 68% hindab
tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes üha
kasvavad, mistõttu on Eestil uute võimaluste leidmise ja kasutuselevõtu kaudu võimalik mitmeid
soodsaid välistrende ära kasutada. Praeguseid murekohti ületades ning e-tervise arendamise
kogemusi ja võimalusi ära kasutades on nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada
arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste ärivõimalused). Kui Eesti ei näe vaeva
tehnoloogiliste uuenduste ärakasutamise tõhustamisega või puudub huvi olla katselavaks
eelkõige tervishoiuvaldkonnas, kus Eestil on selleks potentsiaali (nt kujundada
inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi),
kaotame võimaluse haarata tärkavat majandusharu ja talente, jääme ilma ärilisest kasust,
andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti jääme ilma olulisest panusest
Eesti elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid
odavamalt kättesaadavad kui muidu.
Kaasaegsed digilahendused võimaldaksid nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega
ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse
osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja
üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt.
Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne12, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi
eeldusi on esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi, sotsiaalteenuste
10
Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016–2019
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse-tegevusprogramm-0
11
Tervisetehnoloogia on sekkumine arstiabis ja/või rahvatervishoius, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus
tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed,
kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused.
12
Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja
väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel
7
ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi
informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt
teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest.
Sarnaselt teistele arenenud riikidele on Eestis toimunud eriarstiabi tsentraliseerimine
suurematesse keskustesse. Ühtlase kättesaadavuse ja ravikvaliteedi tagamiseks on käivitatud
väiksemate maakonnahaiglate võrgustamise protsess, mis aitab haiglate koostöö kaudu kaasa ka
inimeste ravi järjepidevusele. Lisaks on planeeritud otseinvesteeringud suuremate maakondade
tõmbekeskustes asuvatesse haiglatesse.
Probleemid ja ülesanded:
ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muudatustest tulenevalt ei suuda
tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kindlustatud isikute kulusid;
rahvastiku vananemisest tulenev tervishoiuteenuste vajaduse kasv, tervishoiuteenuste
kallinemine ja innovatiivsete ravimite kõrge maksumus tekitab surve tervishoiukulude
kasvuks;
tervishoiuteenuste kättesaadavus on elanike hinnangul halvenenud ja ravijärjekorrad on
pikenenud;
tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest
tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged, mis ohustab kõige
rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi;
vähene tähelepanu ennetusele, sh patsiendikeskse kommunikatsiooni puudumine ja
puudulik tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks;
tervishoiuteenuste koordineerimine ja teenuste järjepidevus on ebapiisavad ning seda
on vaja tõhustada kõikidel teenuste osutamise tasemetel;
tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad
töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne infrastruktuur ja seostatud võrgustik);
jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri
tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja
terviklikumat lähenemist.
ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises;
inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine.
8
Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine
Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah Jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisu on tervishoiupoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada
tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu
tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele.
Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste
otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist,
strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka
huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist
aruteludesse.
Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2019–2021 on järgmised:
õigusruumi muudatused solidaarse ravikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks;
elanikkonna ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste välja töötamine ja Vabariigi
Valitsusele ettepanekute tegemine;
inimeste omaosaluse analüüsi tulemusel elanike suurte tervishoiukulude tõttu finantsriski
sattumise vältimiseks vajalike meetmete ette võtmine;
õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse,
kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja
-õdede rolli tugevdamiseks;
patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide õiguste
kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks;
esmatasandi tervishoiuga hästi seostatud haiglavõrgu edasiste arengusuundade
väljatöötamine;
panustamine eriarstiabiteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade piires
teenuste osutamisse;
kvaliteedistrateegia (sh indikaatorite ja seiresüsteemi arendamine) koostamine
tervisesüsteemi kvaliteedi parandamiseks ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;
metoodika väljatöötamine ja uuringu tegemine, et saada teavet elanikkonna ootuste kohta
tervisesüsteemile ja inimkesksele lähenemisele tervishoiuteenuste kasutamisel, eesmärgiga
arendada inimkeskset lähenemist tervisesüsteemis;
kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendi kinnitamine ja rakendustegevused selleks, et
perearstid ja pereõed ning teised spetsialistid järgiksid tervisekontrolli tegemisel uusi juhiseid.
Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Krooniliste psüühhikahäirega patsientidele koostatud ja - 50 75 100 100
rakendatud kriisikaartide arv
Allikas: Sotsiaalministeerium
72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM)
9
2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäiretega
isikute jaoks puudub huvikaitse ühing. Sellest lähtuvalt on Sotsiaalministeeriumil plaanis 2018.
aastal katsetada kriisikaardi teenust13 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on
võimestada psüühikahäirega patsienti toime tulema oma haigusega, jagada informatsiooni tema
õiguste ja kohustuste kohta, juhendada vajaduse korral patsienti selles, kuidas abi saada ja oma
õigusi tagada.
73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM)
Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda
reguleerib sotsiaalministri 16.05.2008 määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni
moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal
menetleti 64 kaebust aastas, siis 2017. aastal juba 191 kaebust.
289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käitumissüsteemi arendamine (SoM)
Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla toetust projekti elluviimiseks, mille eesmärgiks on
kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi tõstmine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine ning sundravi
patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusmudeli väljatöötamine kohalikul tasandil
rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“.
Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine
Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 2022
Arstide arv 100 000 elaniku kohta14 353 320 320 320 320
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta15 677 883 900 900 900
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestus 5,3 4,8 4,6 4,6 4,6
aktiivravis16 (2015. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive17 69,9 81,2 85,0 85,0 85,0
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate
kohustuste tagamine (SoM)
Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse
vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud
haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist ning
makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi.
2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada
13
Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst,
psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb.
14
Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis
peab olema täidetud.
15
Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset,
mis peab olema täidetud.
16
Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on
aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust.
Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla.
17
Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul
ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab
tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud.
10
ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest
ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus
otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate
vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa,
mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja
vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tervishoiu rahastamise
killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni riigieelarvest rahastatud
tervishoiukulutustest.
2019. aastal viiakse Eesti Haigekassa eelarvesse järgmiste teenuste rahastamine:
Ravikindlustamata isikute vältimatu abi rahastamine (12 608 000 eurot): ravikindlustuseta
isikutele on tagatud vältimatu abi korras osutatud tervishoiuteenuste kulud, HIV-i ja
tuberkuloosi ravi ning elusdoonorile osutatud tervishoiuteenuste kulud, mis on seotud rakkude,
kudede või elundi hankimise ja käitlemisega ning elundi eemaldamise tagajärjel tekkinud
terviseseisundist tuleneva raviga. Lisaks on teenustes kajastatud kindlustamata isikutega
seotud kiirabi teenus (10% kogu kiirabikuludest). Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi
tagatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lõike 4 alusel.
Antidootide varu moodustamine, uuendamine, jaotamine, säilitamine ja väljastamise
korraldamine (135 000 eurot, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52
punkti 71 ja § 572 alusel). 2019. aastal rakenduva seadusemuudatusega moodustab
antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi)
Terviseamet, kes määrab varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse, samuti korraldab
hoiustamise ning antidootide tsentraalsed ostud korraldab ja soetamist rahastab Eesti
Haigekassa.
Riiklikus immuniseerimiskavas olevate immuunpreparaatide tagamine sihtrühmadele
(3 969 000 eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, immuunpreparaatide tsentraalsete
ostude, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, immuunpreparaatide kasutamise
jälgimine. Immuunpreparaatide rahastamise alus on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 42 lõige 1. Immuniseeritakse vastavalt immuniseerimiskavale 11 nakkushaiguse
vastu.
Antiretroviirusravimite (HIV/AIDSi ravimite) kättesaadavuse tagamine ravisaajatele
(15 427 000 eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, tsentraalsete ostude tegemine,
ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, ravimite kasutamise jälgimine ravikeskustes.
Tuberkuloosivastaste ravimite, sh kõrvaltoimete ravimite tagamine ravisaajatele (531 000
eurot): hanke- ja eelarveplaanide koostamine, tsentraalsete ostude tegemine, ravimite
jaotusvõrgu ja logistika korraldamine, ravimite kasutamise jälgimine ravikeskustes.
Ravikindlustamata isikute tubakast loobumise nõustamine, institutsionaalne sõltuvusravi
alaealistele, kaksikdiagnoosiga patsientide rehabilitatsioon ja nõustamine, noorte veebipõhine
seksuaalnõustamine ja noorte seksuaalnõustamine (eelarve 225 000 eurot). Seni rahastas
neid tegevusi Tervise Arengu Instituut.
272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest
(SKA)
2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada
ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest
ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus
otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste
rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022.
aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist
makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel.
Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668.
11
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise
summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete, teeb
ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti
Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja
vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA)
Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi
vastutab üldarstiabi tervishoiu korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga.
Terviseamet korraldab perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi,
tegeleb perearsti nimistu teeninduspiirkonna kinnitamise ja nimistu piirsuuruse määramise või
muutmisega, perearsti nimistusse määramise ja nimistust väljaarvamisega ning korraldab
perearstide ajutisi asendusi. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud
haigestumise analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises
ning töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises, samuti nõustab inimesi
perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku
järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse
Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide koolituse eest vastutab Tartu Ülikool.
70 Toetuse taotlemine tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM)
Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste
osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle
perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste
tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada
paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada
abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi
tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt
peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks
luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele,
sotsiaaltöötajale jne.
Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse
osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena
soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide,
meditsiiniseadmete, labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on
eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel.
Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest.
69 Toetuse taotlemine haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM)
Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
(TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse
soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat
ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristute
väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus,
mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas
toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning
tegevused 9 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y-korpuse
12
(patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017, 7
raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. a lõpuks. PERHi psühhiaatriakliiniku ehitamise toetuse
taotlus esitati 22.06.2018, tegevused 4 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu 2023. a augustiks.
Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest.
241 Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM)
Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-
Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla
kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena
rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia,
taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia
ja sisehaigused). Investeeringute tulemusena ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2022. a lõpuks 11
raviüksust. Teenust planeeritakse rahastada ERF-i vahenditest TAT alusel. Lisaks eraldatakse
Põlva Haigla AS-le ühekordne toetus sünnitusabi kvaliteedi tagamiseks.
159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA)
Kiirabi rahastamine viiakse 2018. aastast üle Eesti Haigekassasse, kuid Terviseameti ülesandeks
jääb üleminekuaastal nii lepinguline kui riiklik järelevalve kiirabiteenuse osutamise üle ja alates
2019. aastast vaid riiklik järelelvalve, samuti korralduslikud tegevused: kinnitada kiirabibrigaadide
teeninduspiirkondade arvu ja paiknemist ning kiirabibrigaadide jaotust teeninduspiirkondade
kaupa, samuti hinnata kiirabi korraldust tuginedes Eesti Haigekassa ja e-kiirabi
andmetele/statistikale ning tagada koostöö päästeasutuste ja politseiga.
79 Residentuurikulude rahastamine (SoM)
Vahendite eraldamine Tartu Ülikoolile, kes tagab riikliku residentuuri korraldamise Tartu Ülikooli
seaduse § 73 lõike 1 alusel. Alates 2018. aasta aprillist on maksimaalne arst-residendi koha
maksumus 2894,0 eurot kuus. Alates 2020. aastast on plaanis viia selle teenuse rahastamine üle
Eesti Haigekassasse.
71 Eriarsti lähtetoetuse taotlemine (SoM)
Eriarstide lähtetoetus on mõeldud noortele arstidele residentuuri järel tööle asumisel perearstina
või kohalikku, üld- või keskhaiglasse väljaspool Tartut ja Tallinnat. Toetus on planeeritud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on arvestatud
toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas.
77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasitoomiseks
(SoM)
Kursuse eesmärk on korraldada teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste
kontrolli õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse,
et nad saaksid end peale koolituse läbimist õena või arstina tervishoiutöötajate registrisse kanda.
161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA)
Tervishoiuteenuse osutajate registreerimine ja tegevuslubade väljastamine. Terviseameti
kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust
patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest,
ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest, surma põhjuse tuvastamise
seadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest ja reklaamiseadusest.
132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI)
Vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamine ja pidamine. Analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks
vajalike andmete laekumise ja kvaliteedi parandamine. Tehakse rinna-, emakakaela- ja
13
kolorektaalvähi sõeluuringuid. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide koolitustegevust,
vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd.
83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM)
Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse
rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust
pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks
väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle
100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma
moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud
järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja
ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja
sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise
kvaliteedi hindamise aruanne, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti
mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna.
88 Siirdamisasutuse tegevuse toetamine (SoM)
Riikliku siirdamisasutuse tegevuse toetamisega tagatakse, et siirdamine on Eestis ja
rahvusvahelise koostöö tagamiseks hästi koordineeritud. Elundidoonorlust ja -siirdamist
koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse ülesandeid täidab nelja-aastase lepingu alusel kuni
2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse funktsioonid on reguleeritud rakkude,
kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast
rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik
siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist puudutavaid ülesandeid ja koordineerib
rahvusvahelist koostööd. Alates 2020. aastal rahastab teenust Eesti Haigekassa.
84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM)
Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200
kutsehaigust. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks
aastaks.
74 Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine (SoM)
Tartu Ülikooli tervisetehnoloogia hindamise keskuse tegevustoetuse kaudu rahastatakse
tervisetehnoloogiate hindamist, mille alusel on võimalik teha analüüsidele tuginevaid
tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid, mis vastavad Eesti tervishoiu võimalustele ja
vajadusele. Valminud raportites on sünteesitud kliinilise efektiivsuse ja ohutuse andmeid
majandusliku tõhususe kriteeriumitega, need sisaldavad tõenduspõhise teaduskirjanduse
süstemaatilist analüüsi, Eesti senise ravipraktika ja ressursikulu analüüsi ning majanduslikku
analüüsi koos kulutõhususe modelleerimise ja eelarve mõju analüüsiga. Raporteid kasutatakse
näiteks Eesti Haigekassas uute teenuste tervishoiuteenuste loetellu lisamiseks või riiklike
sõeluuringute alustamiseks või rahvaterviseprobleemide lahenduste tõhustamiseks.
Tervisetehnoloogiate hindamise keskust toetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 573 alusel.
164 Mürgistusteabealase nõustamise saamine (TA)
Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on
mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakondadesse
tehtud visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste,
tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse
telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanikkonnale. Koostatakse
teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning
uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info
kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
14
1272/2008 artiklist 4518, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73,
kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6.
163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA)
Tervishoiutöötajate registreerimine, kutsekvalifikatsiooni hindamine ja töötamise üle arvepidamine
(sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tervishoiutöötajatega seotud kaebuste
menetlemine ja järelevalve teostamine.
80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel
(SoM)
Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel.
Inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõike 1 järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus katta Tartu
Ülikooli geenivaramu säilitamise ja pidamise kulud. Personalmeditsiini arendamiseks (teenus nr
131) ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse alates 2018. a
geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Seoses sellega suurendatakse 2019. a
ühekordselt geenivaramu rahastamist.
131 Geeniproovide kogumine ja geenikaartide koostamine ning personaalmeditsiini arendamine
(TAI)
Personalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse
geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames kogutakse geeniproovid ja
geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks
personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja infotehnoloogilised
lahendused geneetilist infot sisaldavate riskihinnangute kättesaadavaks tegemiseks nii
geenidoonorile endale kui ka kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus-
arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist
tulenevatest kasudest teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja
koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni
kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Teenust planeeritakse osaliselt rahastada ERF-i vahenditest.
89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM)
Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2019. aastal ette nähtud 150 000 eurot.
Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu ning 100 000 eurot on ette nähtud
personaalmeditsiini projekti IC PerMed ERA-Net eestipoolse omafinantseeringu katmiseks.
86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM)
Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel.
Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning
koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Alates 2017.
aastast edastab müokardiinfarktiregister Sotsiaalministeeriumi ja müokardiinfarktiregistri vahel
sõlmitud eraldise lepingu alusel andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid
rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus
avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada
müokardiinfarkti ravi.
287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK)
Projekti eesmärgiks on terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvormi loomine, misläbi
saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arenduasutused ligipääsu
agregeeritud terviseinfo andmetele, et arendada ning katsetada erinevaid innovaatilisi lahendusi
ja teenuseid. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008, artikkel 45 p. 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad
segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete
väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks.
15
288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM)
Ettevõtete toetuse eesmärgiks on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini
valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on:
otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise
otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise
dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP
programmist „Konkurentsivõime“.
290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda
koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM)
Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja
töötada ja piloteerida integreeritud sotsiaal- ja tervishoiu teenusmudel ning koduvisiitide varajase
märkamise teenusmudel koos riskianalüüsi läbiviimise koolitusega ämmaemandatele ja
pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“.
Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Riigi tasandil korraldatud vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt
kriisireguleerireguleerimisõppuste või nendes 1 1 1 1
osalemise arv
Allikas: Sotsiaalministeerium
166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA)
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 alusel koostöös Kaitseministeeriumiga ja
kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kavandab Terviseamet tervishoiuteenuste
osutamiseks vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist.
167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA)
Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral
ja hädaolukorra ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59.
Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse
osutajale ülesandeid hädaolukorraks valmistumiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks
ümberkorraldamiseks. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile üks kord
aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate
hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks
vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. Samuti jätkab Terviseamet kriisideks
valmisolekut tagavate meetmete rahastamist, mille raames rahastatakse mh rahvusvahelistel
tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief
Team Medical Unit) tegevust koos vajalike vahenditega ning luuakse Terviseameti kui
tervishoiusündmust lahendava juhtasutuse ööpäevaringselt toimiv pädev juhtimisstruktuur, sh
käivitatakse kriisialane valvering. Samuti rahastatakse sellest mitmeid kiirabibrigaadidele mõeldud
tsentraalseid kriisikoolitusi (eelkõige traumapatsiendi käsitlus Advanced Trauma Life Support ja
kiirabi juhtimine sündmuskohal Major Incident Medical Management and Support) ning toetatakse
kiirabibrigaadi pidajate ning haiglate kriisireguleerimisõppuste läbiviimist ja nendel osalemist.
16
Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse,
tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine
Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning
kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi jah jah jah jah jah
ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja
elluviimine korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Ravimipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja
meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab
ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja rakendamise ettevalmistamist ning EL-i
otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika kujundamisele on selles valdkonnas
kavas ravimiseaduse täiendamine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv
2001/20/EÜ. Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames
saavad arvamust avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid. Teenus hõlmab ka
strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat puudutavas. Selles
valdkonnas on plaanis uuendada ravimipoliitikadokumenti, kaasajastades indikaatoreid, millega
seatakse eesmärgid ravimite ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse parendamiseks.
Kavas on meditsiiniseadmete regulatsiooni ülevaatamine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadmeid) ülevõtmisega Eesti õigusruumi. Lisaks eespool nimetatule
hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning
nende kaasamist aruteluprotsessi.
Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja
meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega19 95% ≥98 ≥98 ≥99 ≥99
Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ (2016. a)
Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest 59% 76 ≥80 ≥81 ≥81
kättesaamise korraldusega20 (2016. a)
Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“
28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA)
Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud
ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende
lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis.
19
Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse
kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse
kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.
20
Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja
apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea.
Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.
17
29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA)
Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate
ja käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate ravimiohutuslaste tegevuste ja
ravimireklaamialaste tegevuste üle.
30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA)
Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite
teatised, verevalvsusjuhtumite teatised, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitused,
ravimite kvaliteediprobleemide teated, ravimite kõrvaltoimete teatised, kliiniliste uuringute
kõrvalnähtude teatised ja ravimite tarneraskuste teatised. Ravimiamet süstematiseerib ja hindab
neid teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab
tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse
andmekogudesse.
31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA)
Ravimiametile esitatakse erinevaid aruandeid, mille põhjal koostatakse koondaruandeid või
tehakse statistilisi analüüse, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite ja käitlemise
aruanded, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete käitlemise aruanded,
ravimite müügiedenduse tegevuste aruanded, ravimite hulgimüüjate aruanded ravimite müügi ja
ostu kohta.
32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA)
Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad ja müügile tulevad ravimid vastavad
kvaliteedinõuetele.
33 Ravimialase teabe edastamine (RA)
Ravimiamet vahendab ravimialast teavet ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks
(teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud
ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Ravimiamet peab mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast
teavet edastada.
34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA)
Ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine,
ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine,
kohtumenetlustes osalemine.
90 Apteekrite lähtetoetuse taotlemine (SoM)
Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub
tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses
linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või
vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või
haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud
ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Kulu prognoosimisel on
arvestatud kahe lähtetoetuse saajaga aastas, sest varasemate aastate kogemusel ei ole
lähtetoetuse taotlemine olnud väga aktiivne.
92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse rahastamine (SoM)
Verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamine ja teenuse osutamise analüüsimine. Perioodil
01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel.
93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM)
Veredoonorluse propageerimise toetamine piisavate verevarude tagamiseks. Tervisekaitse toetus
verepreparaatide kättesaadavuse parandamiseks SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
170 Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldamine (TA)
18
Meditsiiniseadmete registreerimine, nende levitamisest ja kasutuselevõtust teavitamine,
ohutusalane teave, liigitus, kliiniline uuring, tootjate auditeerimine, nõustamine ning riiklik
järelevalve meditsiiniseadme seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Meditsiinikiiritusega
seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.
19
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand nr jaotus eur %
Meede 1.1. Kvaliteetse Kulud - 1 331 264 000 - 1 515 139 000 183 875 000 13,8% - 1 602 983 000 - 1 701 432 000 - 1 789 961 000
tervishoiuteenuse Investeering 0 -600 000 600 000 100,0% -500 000 0 0
kättesaadavuse tagamine Mitte- -121 000 -107 000 -14 000 -11,6% -107 000 -107 000 -107 000
rahalised
kulud
Tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika Kulud -1 812 000 -2 057 000 245 000 13,5% -2 029 000 -2 031 000 -1 960 000
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Teenus 68 Tervishoiupoliitika SoM -1 812 000 -2 057 000 245 000 13,5% -2 029 000 -2 031 000 -1 960 000
kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine Kulud -85 000 -207 000 122 000 143,5% -239 000 -207 000 -111 000
ja õiguste kaitse
Teenus 72 Patsientide huvikaitseline SoM -19 000 -19 000 0 0,0% -19 000 -19 000 -19 000
toetamine
Teenus 73 Patsiendikaebuse esitamine SoM -66 000 -67 000 1 000 1,5% -67 000 -67 000 -67 000
tervishoiuteenuste kvaliteedi
osas
Teenus 289 Psühhiaatriliste patsientide SoM 0 -121 000 121 000 100,0% -153 000 -121 000 -25 000
hindamis- ja
käsitlussüsteemi
arendamine
Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete Kulud -1 328 222 000 -1 511 815 000 183 593 000 13,8% -1 599 664 000 -1 697 720 000 -1 786 416 000
tervishoiuteenuste Investeering 0 -600 000 600 000 100,0% -500 000 0 0
kättesaadavuse tagamine Mitte- -121 000 -107 000 -14 000 -11,6% -107 000 -107 000 -107 000
rahalised
kulud
Teenus 69 Toetuse taotlemine SoM -4 067 000 -945 000 -3 122 000 -76,8% -13 218 000 -17 066 000 -10 307 000
haiglavõrgu
pädevuskeskuste
kaasajastamiseks
Teenus 70 Toetuse taotlemine SoM -12 511 000 -29 592 000 17 081 000 136,5% -16 291 000 -12 616 000 -7 190 000
tervisekeskuste
kaasajastamiseks
Teenus 71 Eriarsti lähtetoetuse SoM -150 000 -150 000 0 0,0% -150 000 -150 000 -150 000
taotlemine
Teenus 74 Tervisetehnoloogiate SoM -175 000 -175 000 0 0,0% -175 000 -175 000 -175 000
hindamise keskuse
toetamine
Teenus 76 Ravikindlustuse seadusest SoM -1 179 281 000 -1 311 914 000 132 633 000 11,2% -1 386 396 000 -1 459 148 000 -1 531 726 000
ja tervishoiuteenuste
korraldamise seadusest
tulenevate kohustuste
tagamine
Teenus 77 Tervishoiutöötajate koolituse SoM -58 000 -60 000 2 000 3,4% -60 000 -60 000 -60 000
rahastamine
tervishoiutöötajate
registrisse tagasi toomiseks
Teenus 79 Residentuurikulude SoM -16 896 000 -16 804 000 -92 000 -0,5% -1 326 000 -1 326 000 -1 326 000
rahastamine
20
Teenus 80 Geenivaramu vastutava SoM -291 000 -591 000 300 000 103,1% -291 000 -291 000 -291 000
töötleja tegevuse
rahastamine geenivaramu
pidamisel ja säilitamisel
Teenus 82 Ravikindlustamata isikute SoM -12 608 000 0 -12 608 000 -100,0% 0 0 0
vältimatu abi rahastamine
Teenus 83 Sundraviteenuse SoM -4 050 000 -4 169 000 119 000 2,9% -4 169 000 -4 169 000 -4 169 000
rahastamine
Teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi SoM -57 000 -57 000 0 0,0% -57 000 -57 000 -57 000
rahastamine
Teenus 88 Siirdamisasutuse tegevuse SoM -231 000 -236 000 5 000 2,2% 0 0 0
toetamine
Teenus 86 Müokardiinfarktiregistri SoM -71 000 -71 000 0 0,0% -71 000 -71 000 -71 000
pidamise rahastamine
Teenus 89 Personaalmeditsiini projekti SoM -350 000 -450 000 100 000 28,6% -150 000 -150 000 -150 000
tegevuskulude katmine
Teenus 131 Geeniproovide kogumine ja TAI -4 900 000 -3 256 000 -1 644 000 -33,6% -1 256 000 -1 256 000 -1 256 000
geenikaartide koostamine
Teenus 132 Vähktõve ennetus ja TAI -198 000 -176 000 -22 000 -11,1% -176 000 -176 000 -176 000
sõeluuringud
Teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine TA -189 000 -190 000 1 000 0,5% -189 000 -189 000 -189 000
Teenus 160 Esmatasandi tervishoiu TA -243 000 -324 000 81 000 33,3% -284 000 -285 000 -285 000
korraldamine ja järelevalve
Teenus 161 Tervishoiuteenuse osutajate TA -293 000 -403 000 110 000 37,5% -341 000 -342 000 -342 000
tegutsemisõiguse haldamine
ja järelevalve
Teenus 163 Tervishoiutöötajate TA -40 000 -135 000 95 000 237,5% -129 000 -129 000 -129 000
registreerimise ja
kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise taotlemine
Teenus 164 Mürgistusteabealase TA -104 000 -192 000 88 000 84,6% -195 000 -196 000 -196 000
nõustamise saamine
Teenus 165 Antidootide varu TA -145 000 0 -145 000 -100,0% 0 0 0
moodustamine ja käitlemine
Teenus 241 Toetuse taotlemine SoM -88 000 -1 200 000 1 112 000 1263,6% -6 700 000 -4 300 000 -3 500 000
eriarstiabi arendamiseks
väljaspool pädevuskeskusi
Teenus 272 Eraldise maksmine Eesti SKA -91 347 000 -139 994 000 48 647 000 53,3% -166 739 000 -194 274 000 -223 223 000
Haigekassale mittetöötvate
vanadus- ja
rahvapensionäride eest
Teenus 287 Terviseinfo andmevaramu TEHIK 0 -1 037 000 1 037 000 100,0% -963 000 0 0
platvormi loomine
Teenus 288 Tervisetehnoloogiate SoM -175 000 -273 000 98 000 56,0% -592 000 -1 298 000 -1 527 000
arendamise toetus
ettevõtetele
Teenus 290 Toetuse taotlemine SoM 0 -128 000 128 000 100,0% -353 000 -103 000 -28 000
integreeritud tervishoiu ja
sotsiaalteenuste ning
ämmaemanda koduvisiitide
süsteemi arendamiseks
Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine Kulud -1 145 000 -1 060 000 -85 000 -7,4% -1 051 000 -1 474 000 -1 474 000
kriisiolukordadeks
Teenus 166 Riigi tervishoiuvaru TA -336 000 -342 000 6 000 1,8% -346 000 -346 000 -346 000
haldamine
Teenus 167 Tervishoiu TA -735 000 -718 000 -17 000 -2,3% -705 000 -1 128 000 -1 128 000
hädaolukordadeks ja
21
riigikaitseks valmistumise
korraldamine
Teenus 169 Mobiilse statsionaarse TA -74 000 0 -74 000 -100,0% 0 0 0
eriarstliku ravivõimekuse
korraldamine suurõnnetuste
meditsiiniliseks
teenindamiseks
Meede 1.2. Ravimite ja Kulud -4 059 000 -4 717 000 658 000 16,2% -4 922 000 -5 158 000 -5 152 000
meditsiiniseadmete Investeering -93 000 0 -93 000 -100,0% 0 0 0
ohutuse, tõhususe ning Mitte- -123 000 -113 000 -10 000 -8,1% -83 000 -71 000 -71 000
kvaliteedi ja rahalised
kättesaadavuse tagamine kulud
Tegevus 1.2.1. Ravimite ja Kulud -418 000 -451 000 33 000 7,9% -452 000 -453 000 -447 000
meditsiiniseadmete
ohutuse, tõhususe ja
kvaliteedi ning
kättesaadavuse
tagamiseks poliitika
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine SoM -418 000 -451 000 33 000 7,9% -452 000 -453 000 -447 000
ja selle elluviimise
korraldamine
Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, Kulud -3 641 000 -4 266 000 625 000 17,2% -4 470 000 -4 705 000 -4 705 000
verepreparaatide ja Investeering -93 000 0 -93 000 -100,0% 0 0 0
meditsiiniseadmete Mitte- -123 000 -113 000 -10 000 -8,1% -83 000 -71 000 -71 000
kättesaadavuse tagamine rahalised
kulud
Teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja RA -1 642 000 -1 904 000 262 000 16,0% -1 992 000 -2 197 000 -2 197 000
hinnangute taotlemine
Teenus 29 Ravimialaste tegevuste RA -332 000 -383 000 51 000 15,4% -463 000 -468 000 -468 000
inspekteerimine
Teenus 30 Ravimitega seotud teatiste RA -127 000 -155 000 28 000 22,0% -156 000 -158 000 -158 000
esitamine
Teenus 31 Ravimitega seotud RA -126 000 -115 000 -11 000 -8,7% -108 000 -111 000 -111 000
aruannete esitamine ja
analüüside tellimine
Teenus 32 Ravimite kvaliteedi RA -280 000 -297 000 17 000 6,1% -294 000 -292 000 -292 000
laboratoorne hindamine
Teenus 33 Ravimialase teabe RA -718 000 -831 000 113 000 15,7% -839 000 -848 000 -848 000
edastamine
Teenus 34 Ravimitega seotud RA -152 000 -172 000 20 000 13,2% -175 000 -175 000 -175 000
õigusalane nõustamine
Teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse SoM -15 000 -30 000 15 000 100,0% -45 000 -45 000 -45 000
taotlemine
Teenus 92 Immunohematoloogiliste SoM -120 000 -117 000 -3 000 -2,5% -117 000 -117 000 -117 000
uuringute referentlabori
teenuse rahastamine
Teenus 93 Veredoonorluse SoM -17 000 -17 000 0 0,0% -17 000 -17 000 -17 000
propageerimise toetamine
Teenus 170 Meditsiiniseadmete TA -235 000 -358 000 123 000 52,3% -347 000 -348 000 -348 000
turujärelevalve korraldamine
22
Tervishoiusüsteemi programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
2019. aastal antakse Eesti Haigekassa täielikult üle ravikindlustuseta isikute vältimatu abi (teenus nr 82) ja kiirabi teenuste kulud, samuti
HIV/AIDSi ja tuberkuloosi ravi teenuse kulud ning elusdoonoritele osutatavad, doonorlusega seotud tervishoiuteenuste kulud. Eesti
Haigekassast rahastatakse alates 2019. aastast antidootide (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavad vastumürkide) varusid
(teenus nr 165). Varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse määrab ning hoiustamise korraldab Terviseamet (teenus nr 164).
2018. aastal olid Norra ja EMP finantsmehhanismide programmide „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ ning „Konkurentsivõime“
vahendid planeeritud tervikuna Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi teenusesse nr 269 „Norra ja EEA
finantsmehhanismide rakendamine“. Rahandusministeerium ja doonorite programmilepingutel vastavalt jaotatakse vahendid nende
eesmärgist lähtuvalt teenustele. Teenuse nr 289 „Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi arendamine“ sisu on
eeldefineeritud projekt, mille elluviija on SA Viljandi Haigla. Töötatakse välja ja SA Viljandi Haigla poolt viiakse ellu sundravi patsientide
integreeritud teenusmudel, et tõsta kohtupsühhiaatrilise ravi kvaliteeti. Eeldefineeritud projekt on ka teenus nr 287 „Terviseinfo
andmevaramu platvormi loomine“, mida viib ellu TEHIK. Luuakse terviseinfo andmevaramu platvorm, et võimaldada ettevõtetele,
tervishoiuteenuse osutajatele ning teadusasutustele ligipääs agregeeritud terviseinfole innovaatiliste lahenduste ja teenuste
katsetamiseks. Teenused nr 288 „Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele“ ja nr 290 „Toetuse taotlemine integreeritud
tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks“ on avatud taotlusvoorud. Tervisetehnoloogiate
arendamiseks (teenus nr 288) toetatakse personaalmeditsiini tarkvaratoodete arendamist ja rakendamist Eestis, sh riskijuhtimise
platvorm esmatasandi arstiabile, kliiniline otsustustugi, raviplaani koostamise automatiseerimine ning patsiendi tervise dünaamilise
tervikinfo profiili koondamine.
Kaasajastatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi (teenus nr 69). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi II ja III etappi ning SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla Y-korpuse ja psühhiaatriakliiniku rajamisega kaasajastatakse kokku vähemalt 12 raviüksust.
Esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse tagamiseks jätkub esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine (teenus
nr 70). Suurenevad vahendid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks ning alustatakse investeeringuga esmatasandi tervishoiuga
võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks, et rajada maakondlik tervisekeskus. Esimese taotlusvooru tulemusel ehitatakse või
rekonstrueeritakse kokku 55 esmatasandi tervisekeskust üle Eesti. Teine taotlusvoor, mis lõppes 2018. aasta juulis, oli suunatud
esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikele esmatasandi tervishoiu tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse
loomiseks ja maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandi maakonda.
Eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (teenus nr 241) suunatakse täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale, et lõpetada
keskhaigla kaasajastamine. Investeeringute tulemusena ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2022. aasta lõpuks 11 raviüksust. Lisaks
eraldatakse Põlva Haiglale ühekordne toetus sünnitusabi kvaliteedi tagamiseks.
Personalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja
geenikaartide koostamist (teenus nr 131). Seoses sellega suurendati ühekordselt geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamist
geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (teenus nr 80). Projekti raames kogutud geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning
koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja
23
infotehnoloogilised lahendused geneetilist infot sisaldavate riskihinnangute kättesaadavaks tegemiseks nii geenidoonorile endale kui
ka kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus-arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest,
sealhulgas projektist tulenevatest kasudest teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse
läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös.
Ravimitega seotud lubade menetlemiseks ja hinnangute taotlemiseks (teenus nr 28) eraldatavad vahendid suurenevad.
Ühendkuningriigi lahkumine EL-st toob Eestile uusi ülesandeid, mis puudutavad ravimite ohutuse, kvaliteedi ja toimivuse ning ravimite
kliiniliste uuringute lubatavuse osas tehtavad teaduslikke hinnanguid.
Teenuse nr 272 "Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest" eelarve kasv tuleneb
arvestuslike kulude prognoosi korrektsioonist.
Teenus 169 „Mobiilse statsionaarse eriarstliku ravivõimekuse korraldamine suurõnnetuste meditsiiniliseks teenindamiseks“ lõppeb
seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatava välihaigla projekti lõputähtajaga 31.12.2018.
24
Programmi juhtimiskorraldus
Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava21 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete22 valdkondliku komisjoni23
ülesandeid:
o meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise
ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;
o meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.24
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil
strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul
riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord
aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril
rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister
esitab selle valdkonna arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava
tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.
Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine
ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
21
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
22
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
23
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
24
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
25
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
26
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 9
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline
eesmärk võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Programmi nimi Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programm (XY01)
Programmi eesmärk Tugi valitsemisala programmide elluviimiseks on tagatud
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm toetab
tulemusvaldkondade tervis, sotsiaalne kaitse, tööturg, perepoliitika ja siseturvalisus
programmide elluviimist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavas osas ja panustab
otseselt nende tulemuste saavutamisse.
Programmi eesmärk ja eelarve
Programmi eesmärk: Tugi valitsemisala programmide elluviimiseks on tagatud.
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 2 157 000 772 000 -1 385 000 -64,2% 720 000 708 000 708 000
Kulud - 7 726 000 - 8 625 000 899 000 11,6% - 7 051 000 - 7 307 000 - 7 514 000
sh välistoetused ja - 1 222 000 -21 000 -1 201 000 -98,3% -9 000 0 0
kaasrahastus
Investeeringud - 3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000
sh välistoetused ja - 143 000 -43 000 -100 000 -69,9% -3 000 0 0
kaasrahastus
Mitterahalised kulud - 1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Programmi 2019. aasta tuludes kajastatakse TEHIK-ule tervishoiuteenuse osutajatelt
laekuvad tulud 708 000 eurot terviseinfo süsteemi kasutamise eest. 64 000 eurot on seotud
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamisega.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest ja teenuse
osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja
majandamiskuludest).
Investeeringute eelarve kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide
teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu
seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara
kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
1
Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused
Tegevus 1.1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine
230 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine (TEHIK)
Teenus sisaldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
tegevusi. Valitsemisala infosüsteemid töötavad vastavalt kokkulepitud teenusetaseme
tingimustele. Teenuse eesmärk on tagada infosüsteemi hoolduseks, haldamiseks ja
majutamiseks vajalik infrastruktuur (riistvara, tehnoloogiad, serveriruumid, ühendused,
litsentsid), varundamine, kompetentsid ja meeskond (sh kasutajatugi) või vajaliku teenuse
sisseost. Haldusala asutuste töötajad on kindlustatud tööks vajalike IT-vahenditega, st
töökohtadega koos toetava infrastruktuuri, standardteenuste (internet, meilid, printimine jne),
sh sise- ja välisveeb ning haldusega. Tagatud on hallatavate Infosüsteemide tegevuste
logimine, logi säilitamine ja analüüsimine, infosüsteemide turvalisuse hindamine selle
turvanõrkuste tuvastamisega ning infosüsteemidevaheline arvutivõrgu jälgimine, seal
mittelubatud sündmuste tuvastamine ja blokeerimine.
2
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand nr jaotus eur %
Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused Kulud - 7 726 000 - 8 625 000 899 000 11,6% -7 051 000 -7 307 000 -7 514 000
Investeering -3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000
Mitterahalised -1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000
kulud
Tegevus 1.1.1. Info- ja Kulud -6 527 000 -8 625 000 2 098 000 32,1% -7 051 000 -7 307 000 -7 514 000
kommunikatsioonitehnoloogia Investeering -3 305 000 -4 051 000 746 000 22,6% -1 619 000 -2 165 000 -2 368 000
teenuste osutamine Mitterahalised -1 863 000 -2 086 000 223 000 12,0% -2 349 000 -2 714 000 -2 771 000
kulud
Teenus 230 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TEHIK -8 390 000 -10 2 321 000 27,7% -9 400 000 -10 021 000 -10 285 000
teenuste osutamine 711 000
Tegevus 1.1.2. Norra ja EEA finantsmehhanismide Kulud -1 199 000 0 -1 199 000 -100,0% 0 0 0
rakendamine
Teenus 269 Norra ja EEA finantsmehhanismide SoM -1 199 000 0 -1 199 000 -100,0% 0 0 0
rakendamine
Administratiivprogrammi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
Rahandusministeeriumi ja doonorite Norra ja EMP programmilepingu „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (Local Development and Poverty
Reduction) põhjal jaotatakse programmi vahendid nende eesmärgist lähtuvalt teenustele. Seetõttu ei ole 2019. aasta programmis enam tegevust
1.1.2. ja teenust nr 269 „Norra ja EEA finantsmehhanismi rakendamine“. Sotsiaalministeerium on programmi
rakendusasutus/programmioperaator. Programmi eesmärk on suurenenud sotsiaalmajanduslik sidusus ning riikide kahepoolsete suhete
tugevdamine. Programmi kogumaht on 21,2 mlneurot (sh 10,6 mln eurot Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendid, 7,4 mln eurot
Norra finantsmehhanismi vahendid, 3,2 mln eurot Eesti riigi kaasfinantseering) ning see hõlmab Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi tegevusi.
Programmi juhtimiskorraldus
Administratiivprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib Sotsiaalministeeriumi kantsler.
3
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
….01.2019 käskkirjaga nr …..
„Sotsiaalministeeriumi 2019–2022 programmide kinnitamine“
Lisa 5
Tulemusvaldkond Perepoliitika (PP)
Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja
eesmärk elukvaliteet on tõusnud
Valdkonna arengukava Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1
Programmi nimi Laste ja perede programm (PP01)
Programmi eesmärk Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
parandamine, soodustades seeläbi laste sünde
Elluviimise periood 2019–2022
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede
arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste
ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse
tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu,
toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks
ja elanikkonna kestmiseks.
Laste ja perede arengukava 2012-2020
Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine,
soodustades seeläbi laste sünde
Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk
2: 3: 4: 5:
Strateegiline eesmärk
1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on
vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused
Eesti laste- ja
kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu
perepoliitika on
vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et
teadmistepõhine ja
kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada
ühtne, et toetada
vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga
ühiskonna
et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme
jätkusuutlikkust
elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat
tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu
Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt
lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel
osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning
hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest.
Seosed heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
1
Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020
1
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide
teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise
korraldusega.
Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta
laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.
Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka
laste teenuste vastav korraldus.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile
ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele.
Seosed teiste arengukavadega:
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline
areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside
soodustamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni
ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatest lastele ja
peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid
eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede
juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete
juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada
alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse
tagamist suuremates linnapiirkondades.
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine,
soodustades seeläbi laste sünde
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Soovitud laste arv ja naistel soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja
tegelik laste arv2 0,88 ja tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste
Allikas: Special meestel arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus
Eurobarometer, Euroopa 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb
Komisjon (2011. a)
Osakaal lastest (4–12- 82% jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
klass), kes on eluga (2012. a) tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
üldiselt rahul tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb
Allikas: Lapse õiguste ja
vanemluse monitooring
2012, Praxis
0–2-aastaste lastega 20– 58,5 pp 63 pp 61 pp 60 pp 59 pp
49-aastaste meeste ja (2017. a)
naiste tööhõivemäära
erinevus ehk hõivelõhe
Allikas: Statistikaamet, Eesti
tööjõu uuring
Programmi eelarve*
Eelarve jaotus 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
eur %
Tulud 12 339 000 13 968 000 1 629 000 13,2% 11 010 000 8 396 000 3 225 000
Kulud - 664 821 000 -707 646 42 825 6,4% -721 734 -734 113 - 746 336 000
000 000 000 000
sh välistoetused ja - 11 958 000 - 13 827 000 1 869 000 15,6% -10 869 000 - 8 255 000 - 3 084 000
kaasrahastus
Mitterahalised kulud -6000 -7000 1000 16,7% -5000 -5000 -5000
* Detailne iga teenuse eelarve ja muutus võrreldes 2018. aaastaga on toodud programmi rahastamiskavas.
Välisvahenditega seotud tulusid on 2019. aastal kokku 13 827 000 eurot, millest peamise osa
moodustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid, mis on ette nähtud puudega laste tugiteenuste
arendamiseks ja rehabilitatsiooniks ning asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks. 2019. aasta
tuludes on toetus Kaitseministeeriumilt summas 16 000 eurot ajateenija, asendusteenistuja ja
reservväelase lapse toetuse maksmiseks. Elatisabi laekumisi on kavandatud 123 000 eurot.
Lapsehoiuteenuse või asenduskoduteenuse osutamiseks antava tegevusloa taotluste
läbivaatamise ja väljastamise eest laekuv riigilõiv on kokku 2000 eurot.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavatest toetustest või teenusekohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest).
Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse
otsekulust, mida finantseeritakse struktuurivahenditest.
Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse põhivara
kulum seetõttu, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara
kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
2
Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt
avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika
ja regulaarne andmeallikas.
3
Olukorra lühianalüüs
Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu
mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe
igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede
majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks.
Valdkonna murekoht, aga ka probleem riigile tervikuna on sündide vähenemine ja 0–17-
aastaste laste arvu vähenemine rahvastikus. Statistikaameti andmetel elas 2018. aasta
alguses Eestis 252 117 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta
algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 60 243 võrra.
Statistikaameti andmetel registreeriti 2017. aastal Eestis 13 784 elussündi ja 15 543 surma ehk
aasta jooksul suri 1759 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne.
Loomulikku iivet hoiab tänases Eestis miinuspoolel peamiselt vähenev sündide arv. Kui 2016.
aastal oli sündide arv mõnevõrra suurem kui eelnenud kolmel aastal, siis 2017. aastal vähenes
veidi taas (269 sünni võrra). Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem lapsi 2008. aastal
(16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167).
Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2017. aastal oli sündimuskordaja
1,59. Kui viimastel aastatel on sündimuskordaja olnud tõusutrendis, siis 2017. aastal näitaja
veidi vähenes ning kaugenes iseseisvusaja kõrgemaist taastetasemest, milleks oli 2010. aastal
1,72. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve
eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse
vähenemine.3 2016. aastal ületas Eesti naiste lapse saamise keskmine vanus esimest korda 30.
eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2017. aastal (ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,38 aastat).
Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv.
Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava
keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta
Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed
2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes
varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud.
Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks
avaldamiseks, aga ka sündimust soodustavate poliitikate tõenduspõhiseks arendamiseks viia läbi
perioodilisi küsitlusuuringuid.
Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede
materiaalne kindlustatus. Võrreldes 2016. aastaga on allpool absoluutse vaesuse piiri elavate
laste osakaal ja arv veidi vähenenud: kui 2016. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 3,5%,
siis 2017. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri 3,2% lastest. Võrreldes teiste leibkondadega
on vaesusrisk suurem leibkondades, kus ülalpeetavate, sh laste arv on tunduvalt suurem kui tööl
käijate arv. Seetõttu on lastega leibkondadest kõige suuremas vaesuses töötu(te) vanema(te)ga
leibkonnad, ühe täiskasvanuga leibkonnad ning kolme ja enama lapsega pered.
Laste vaesuse vähendamiseks on viimastel aastatel oluliselt suurendatud perehüvitisi, samuti on
suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Perehüvitiste olulist mõju
vaesuse näitajatele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi toetusi (sotsiaalseid
siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2016. aastal peretoetused ja vanemahüvitis kokku laste
absoluutset vaesust 10,7 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 75% võrra. Peretoetused (sh
3
Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti
Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf
4
lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2016. aastal laste absoluutset vaesust 6,7
protsendipunkti ehk 66% võrra. Eeldatavalt omab järgnevatel aastatel laste vaesuse
vähendamisel olulist mõju nii täitemenetlusaegse elatisabi jõustumine 2017. aasta algusest kui ka
lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta 1. juulist. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute
ja enamaarvuliste mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele
vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on
vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele
reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased
oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 25%
lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 38% lapsevanematest
peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.4 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad
pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus,
paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.5678. Eestis läbi viidud uuringud9
näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste
koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidiselt mitmetele teistele Euroopa
riikidele saanud tavapäraseks praktikaks.
Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud
vanematevahelised vaidlused. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised viitavad, et
vanemad ei suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu
puudutavates küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse
osakonna poole tehtud pöördumistest moodustasid 2017. aastal 31% lapse suhtluskorraga,
elatisega ja hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1630, neist
hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 507: kohtuvälised: 205 ja kohtumenetluse aegsed 302).
SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2017.
aasta üksikjuhtumite peamisteks probleemideks olid samuti lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja
elatisega seonduvad küsimused, aga ka lapse heaolu kontrolli taotlused, eestkoste küsimused ja
lapseröövi avaldused. 2017. aastal esitati maakohtutele 3162 hagiavaldust elatise asjades, sellele
lisaks lahendati maksekäsu-kiirmenetluses lõpuni 572 elatise avaldust; hooldusõiguste
küsimustes (st vanema õigused laste suhtes ja lastega suhtlemise reguleerimine) esitati
maakohtule 1282 avaldust. 2017. aasta seisuga on 8900 võlgnikku elatisraha võlgu 11 000 lapsele
ning võlgnevus ulatub 52 miljoni euroni. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul moodustasid 2015.
aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi puudutavatest kirjalikest avaldustest ligikaudu 30%
lapsevanemate vahelised vaidlused (hooldusõigus, suhtlusõigus, elatis).
Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi: 2015. aasta lõpu seisuga
oli abivajavaid lapsi arvel 7924, mis on võrreldes 2010. aastaga (3904 last) kaks korda enam.
2016. aastal oli lastekaitsealase juhtumitega lapsi Eesti kokku 5797. Aasta jooksul tehti 2021
pöördumist seoses hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega (STAR andmed temaatiliste
pöördumiste registreerimise arv 2017. aasta jooksul kohalikes omavalitsustes). Abivajavate laste
arvu kasvu taga ei tule näha mitte niivõrd abivajaduse kasvu kui abivajanud laste paremat
märkamist, mis on tulenenud ka spetsialistide arvu kasvust ja muutunud tööpraktikast
(eeldatavasti oma mõju ka alates 2016 aastast lastekaitseseaduses juhtumimenetluse algatamise
4
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012, Praxis
5
Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes.
Child Development 1996;67(3):1186-1205
6
Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White,
African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170.
7
Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244
8
Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed
(Policy Brief No. 22)
9
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012, Praxis
5
vajaduse selgem defineerimine). 2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis arvestatult keskmine laste
arv ühe täiskoormusel kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kohta 1025 last. See näitaja
on võrreldes aasta varasemaga (keskmiselt 1060 last) positiivselt vähenenud ning parem ka
võrreldes varasemate aastatega (2014. aastal oli ühe lastekaitsetöötaja kohta keskmiselt 1142
last). Kui varasemalt olid ka maavalitsustes lastekaitsespetsilistid (2016. aasta lõpu seisuga 18
töötajat kokku koormusega 9,9) siis 2017. aastal maavalitsused likvideeriti ning vastavad
ülesanded anti üle kohalikele omavalitustele ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Alates 2016.
aastast tegutseb SKA lastekaitse osakond, kus oli 2016. aasta lõpu seisuga neljas piirkonnas
kokku 26 täiskoormusega lastekaitsespetsialisti ning 2017 aasta lõpuks juba 39 töötajat (kokku
koormusega 38,1). Sellegipoolest ei ole veel lastekaitseametnikke üle Eesti ühtlaselt ja piisavalt.
2017. aasta lõpu seisuga puudus 13% omavalitsustes lastekaitseülesannetega ametnik. Neis
omavalitsustes, kus on lastekaitsetöötaja on enam kui pooltes (98-s omavalitsuses) ainult
osaajalise koormusega lastekaitsetöötaja ja täiskoormusel lastekaitse spetsialistidega
omavalitsusi on alla pooltes (88-s omavalitsuses). Lastekaitseametnikest 36% täidab
lastekaitsetööülesandeid osaajaga.
Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on
lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli
ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemisel kogu peret, tagades seeläbi
abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või
neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka
erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele
paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui
abi vajanud laste arv on kasvanud (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd
ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on äärmuslikke
juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks, vähem.
2017. aastal eraldati perest üle-aegade vähim lapsi: 267 last, mis on ligi kakssada last vähem kui
seitse aastat varem (2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460). Ka varasemad aastad on
näidanud perest eraldatud laste arvu tasast vähenemist, kuid seni mitte nii hüppeliselt. Nii oli 2013.
aastal perest eraldatud lapsi 436 ja 2016. aastal 353. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest
lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ning 0,11%-ni (2017).
Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda.
Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning
pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata. 2017.
aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk
mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 62% (perekonnas hooldamisel 161 ja eestkosteperes
1391 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 38% (asenduskoduteenusel 968) lastest. Kuigi
aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka laste arv asendushooldusel järk-järgult vähenenud,
on näitaja asendushoolduse vormide järgi olnud sarnane: 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest
mitteinstitutsionaalsel (perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40%
institutsionaalsel (asenduskoduteenusel 1151 last) asendushooldusel. Asendushooldusel olevate
laste arv on väikses langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja
2017. aasta lõpus 1% laste arvust (0–17-aastased), proportsionaalselt veidi enam on vähenenud
perekonnas hooldamisel olevate laste arv (viimase viie aastaga ca 90 last vähem).
Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine,
selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes
noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pooled
väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või
6
emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi
harvem politseid.10 Väga paljud lapsed õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni aga ei jõua.
Alates 2018. jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste kohtlemise muudatused, mis
suurendasid politsei, prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks kohtlemiseks viisil, mis
on eakohane ning ennetab uute süütegude toimepanemist. (Korduv)õigusrikkumiste
ennetamiseks on oluline toetavate teenuste kättesaadavus KOV-ides, näiteks perede
toetusmeetmete pakkumine, märkamine ja abisaamisvõimalused koolides ning head
huvitegevuse ja noorsootöövõimalused koolivälisel ajal. Laste puhul, kelle rikkumiskäitumine on
kõrgema riskiga, on probleemiks tõenduspõhiste riskide ja vajaduste hindamisvahendi puudumine
lapse olukorra hindamiseks, järjekorrad teenustele saamiseks (nt MDFT) ning kinnise
lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsete sihtgruppide lõikes (nt põhihariduse
omandanud noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtgrupiga, siis eeldab kinnise lasteasutuse
teenus ka vastava kompetentsi teadlikku arendamist Eestis.
10
Tartu Ülikool, Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015, lk 6, 7. Internetis kättesaadav:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf
7
Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv
lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja
heaolu
Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on jah jah jah jah jah
ellu viidud
Allikas: Sotsiaalministeerium
54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste
õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada
laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise
ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja
elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda
puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.
Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde,
viiakse ellu vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsist 2018 jõustus
vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samaaegselt
vanemahüvitise saamisega kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal ca
1544 eurot) tulu, ilma, et hüvitis väheneks. 2019. aasta 1. septembrist jõustusid muudatused,
millega muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi ning edaspidi arvestatakse
vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Samuti lõpetati
lapsehooldustasu maksmine ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise
skeemi. Edasistel aastatel tekib vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist päevade kaupa
kogu kolme aasta pikkuse vanemapuhkuse perioodil, vajadusel hüvitise saamist katkestades ja
taasalustades ning vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem isapuhkuse ja hüvitise
saamise õigus ning vanematel on võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist kaks kuud samaaegselt.
Muudatused tehakse ka lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse regulatsioonis. Eesti Haigekassa
poolt makstav sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise skeemi ning kõiki vanematele
makstavaid hüvitisi hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet.
Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:
töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks;
töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel ning koostatakse vastavad
juhismaterjalid, viiakse ellu seadusemuudatused;
töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel,
korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;
puudega laste toetuste ressurss suunatakse kohaliku omavalitsuse tasandile, et tagada
erivajadusega lastele vajalike integreeritud teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega 2021 väheneb väheneb väheneb väheneb
seotud pöördumiste arv (2017. a)
8
Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest 0,1% langeb langeb langeb langeb
lastest11 (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet
133 Lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmine (TAI)
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne
lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on
täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile.
213 Lastekaitse korraldamise teenus (SKA)
Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud
Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks
lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine
ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Teenuse sisuks
olevad tegevused on nimetatud LasteKS § 15 lõikes 2: KOV nõustamine lapse heaolu tagavate
arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste üksikjuhtumite vahendamine ning sellealane KOV
nõustamine, abistamine lastekaitse juhtumite lahendamisel ja lapsele või perele sobivate
meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete seast. LasteKS § 15 lõike 3 punkt 5
nimetatud töönõustamise korraldamine KOV lastekaitsetöötajatele kuulub samuti selle teenuse
alla. Lisaks on teenuse alla tegevusena arvestatud ka sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 1302
lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
214 Lastekaitsejuhtumite nõustamise teenus (SKA)
LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutuste ja nende ametiisikute ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike
juriidiliste isikute ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks.
215 Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud laste telefoni 116000 teenus (SKA)
Lasteabitelefoni 116111 pidamine on Sotsiaalkindlustusameti ülesandena ette nähtud LasteKS §
15 lõike 3 punktis 6. LasteKS §-s 27 on sätestatud abivajavast lapsest teavitamise kohustus –
lasteabitelefonile saavad abivajavast lapsest teatamiseks või nõu küsimiseks pöörduda kõik
inimesed, sh lapsed.
216 Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja
heaolu korraldamise teenus (SKA)
Teenuse osutamise aluseks on SHS § 1261 ning teenuseid saama suunatakse ohvriabi seaduse
(OAS) § 3 alusel. Saatjata lapse, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvrite majutamiseks,
nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks sõlmis Sotsiaalkindlustusamet riigihanke korras hankelepingu
SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ-ga, kellele anti ohvriabi seaduse § 3¹ lõike 1 ja välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 17 lõike 12 alusel aastateks 2017–2019 üle teenuse
osutamine alaealisele inimkaubandusohvrile, seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ja saatjata
alaealisele välismaalasele. Teenuse sisuks on alaealistele inimkaubanduse ohvritele,
seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele
asenduskoduteenuse osutamine vastavalt SHS-ile (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused,
materiaalne abi, psühholoogiline abi, tõlketeenus, muude ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks
taastumiseks vajalike teenuste osutamine.
217 Väärkoheldud lastele lastemaja-, rehabilitatsiooni- ja raviteenuste pakkumine (SKA)
Teenust osutatakse OAS § 3 lõike 2 punkti 5 alusel. Täitja kohustub osutama üldarstiabi- ja
eriarstiabiteenust isikule, kes on tema poole pöördunud Sotsiaalkindlustusameti väljastatud
11
Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi
lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi
tuleb peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsevaldkonna tööd).
9
suunamiskirjaga, tagama perearsti ja/või pereõe ning eriarsti vastuvõtule pöördumise võimaluse
ja perearsti, pereõe või eriarsti telefonikonsultatsiooni võimaluse tööpäevadel ajavahemikus 8:00–
18:00; tagama laboratoorsete analüüside ja raviprotseduuride tegemise võimaluse ning vajaduse
korral suunamise statsionaarset arstiabi saama. Ohvriabiteenuse raames tagatakse ohvrile
tõlketeenus, näiteks tervishoiuteenuste osutamisel, aga ka nõustamisel ja suhtlemisel riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustega. Perioodiks 2017–2019 on inimkaubanduse ohvritele,
seksuaalselt väärkoheldud ja saatjata alaealistele välismaalastele tervishoiuteenuse tellimise
hankeleping sõlmitud AS Medicumiga. 2018. aastal laienes lastemajateenus, avati teine
lastemaja, kus seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega või ohvriks langenud lapsed saavad
integreeritud tuge ning kus lapse heaolu nimel töötavad ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja,
psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid.
Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on
kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele
Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei 56% langeb langeb langeb langeb
tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi (2012. a)
poole pöörduda
Allikas: Sotsiaalministeerium
Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt 38% langeb langeb langeb langeb
Allikas: Sotsiaalministeerium (2012. a)
134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI)
Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitus. Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames.
Eestisse toodi katseprojekti raames 3–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogramm
(Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogramm (Advanced
Parent). Vanemalusprogrammi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada
ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. TAI toetab kohalikke omavalitsusi
grupijuhtide tasuga koolitust läbiviimisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi
arendaja poolt ette nähtud supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete
kogumise ja analüüsi tegemise kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi
kontrollimisega seotud tööjõukulud.
291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA)
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames
professionaalse perelepitussüsteemi loomine ja arendamine tõstmaks võimekust lepitaja abiga
vaidlusi kohtuväliselt lahendada.
Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud
lastele mõeldud teenused
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv 116 väheneb Väheneb väheneb väheneb
10 000 samaealise inimese kohta (2017. a)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet
223 Kinnise lasteasutuse teenuse saamine (SKA)
10
Kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud SHS-is. Teenus
on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile endale või teistele väga ohtlik
ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust piiramata. Lapse suunamise
teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena või süüteomenetluses
alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. 2019. a valmib
Sotsiaalkindlustusametis KLAT teenuse mudel, mille jaoks kasutatakse nii Eesti kui välisriikide
kompetentsi leidmaks viise, kuidas ehitada teenus üles nii, et selle mõjusus oleks kõige suurem.
224 Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse saamine (SKA)
Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele)
toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud SHS-i
eelnõuga nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka väärtegusid toime pannud
lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on aidata lapsel võtta eakohast
vastutust tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada kannatanute heaolu ning pakkuda
turvatunnet nii teo osapooltele kui ka kogukonnale. Lepituse oodatav mõju seisneb osapoolte
rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka süütegude toimepanemise riski
vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi vahendite toel toimub teenuse
raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomine. Eesmärk on pakkuda õigusrikkumisi toime
pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite pinnal taastava õiguse
teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi loomine, arendamine,
vabatahtlike, ohvriabitöötajate ning suunajate koolitamine ning teenuse hindamine.
232 Alaealistele suunatud mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenuse saamine (SKA)
Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad
noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni
250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas
olukorras peresid ning vähendada laste arvu, kes jõuavad kinnistesse asutustesse. MDFT
väljakutse 2019. a seisneb teenusele saamise järjekordade vähendamises (järjekorras olemise
ajal võib rikkumiskäitumine eskaleeruda). Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada
juhtumihaldussüsteemi kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine.
Sotsiaalkindlustusamet toetab MDFT rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse
raames (läbi koolituste jms tegevuste).
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate 30% langeb langeb langeb langeb
osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või (2017. a)
piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid
vajaksid neid oma puudega lapse jaoks või vajaksid enam 12
Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring
Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 71,95% 44% 44% 44% 44%
puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine (SoM)
12
Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul
vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega
katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele.
11
Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal
osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium,
puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise
tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse
väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate
töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise
programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on
edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise
saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning
hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest.
218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA)
TAT raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele
lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi
vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks. SKA koordineerib
tugiteenuste üle-eestilist pakkumist ja töötab välja ühtse teenusesüsteemi, et teenuste
kättesaadavust parandada. SKA nelja piirkonna regionaalsed koordinaatorid suunavad lapsi
teenuseid saama ning tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise,
infojagamise ja võrgustikutööga.
Alates 2019. a jaanuarist alustatakse valdkondade ülese sekkumismetoodika arendamise ning
rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötatakse välja kohaliku omavalitsuse
üksuste jaoks korraldusmudel, mida piloteeritakse perioodil 2019–2020. Eesmärk on tagada
erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse
igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning
vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuse osutajate juurde. Samuti toetatakse
sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas tööelus.
219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on puudest või abivajadusest tulenevate piirangutega laste toimetuleku
tagamine: toetada iseseisvat toimetulekut igapäevaelus, õppimist ning suhtlemisoskuste ja
töövõime arendamist. SHS § 59 lõige 1 näeb ette, et teenusele on õigus lastel, kellel on puue
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning alla 18-aastased lapsed, kelle
KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu
tema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise vajaduse kohta (abivajavaks tunnistatud
lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). Puudega inimeste rehabilitatsiooni kulud on kavandatud
rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks koos rehabilitatsiooniplaanide koostamisega puudega
lastele, sh puuet taotlevatele lastele ja alaealistele õigusrikkujatele ning täisealistele puudega
inimestele, sh puude taotlejatele ja psüühikahäirega isikutele. 2017. aastal sai
rehabilitatsiooniteenust kokku 8345 puudega või puuet taotlevat 0–17-aastast. 2018. aastal
võimaldab riik kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega 7–18-aastaste lastele
kalendriaastas kuni 1395 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. Samuti toimub
teenuse raames keskmise puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine ning
nende hooldajatega seotud tegevuste läbiviimine. Teenuseid13 osutatakse nii individuaalselt kui
grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt
ESF vahenditest.
220 Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine (SKA)
13
Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf
12
Teenuse sisu on toetada erivajadustega (nii puudega kui puudeta kuni 16-aastastele) lastele
abivahendi soetamist. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud
või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest
tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning
tegevus- ja töövõimet. Abivahenditeenust, sh lastele, korraldab SKA. Abivahendi riigipoolse
kompenseerimise aluseks on SHS § 46.
Tegevusega 1.2.3. „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad
toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste
toetusfondi vahenditest
Tegevuse 1.2.3. „Puudega laste teenused“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused
riigieelarvest vahendeid raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks.
Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad SHS-i kohaselt kohalikud
omavalitsused selleks riigieelarvest saadava toetuse arvelt. Kohaliku omavalitsuse üksus saab
toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või
muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna
hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2017. aastal kasutati riiklike vahendeid
lapsehoiuteenuseks 768 lapsele (632 raske ja 136 sügava puudega), tugiisikuteenuseks 523
lapsele (457 raske ja 66 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks 314 lapsele (243 raske ja 71
sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 202 lapsele (180 raske ja 22 sügava puudega),
nõustamisteenuseks 123 lapsele (105 raske ja 18 sügava puudega) ning lisaks muudeks raske
või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks 552 lapse jaoks (401
raske ja 151 sügava puudega)14. Riiklikke vahendeid kasutati raske ja sügava puudega lastele
2017. aastal kokku ligi 2 miljonit. Raske ja sügava puudega lapsi oli 01.11.2017 seisuga 8550.
2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele läbi toetusfondi raske ja sügava puudega laste
lapsehoiuteenuseks 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel
proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades tulemusest kohaliku
omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite
jäägi. Seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse 4,62-ga.
Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise
asendushoolduse edendamine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste 62% 64% 65% 66% 68%
osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest15 (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM)
Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushooldusteenuste ja -
koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tugitegevuste
arendamiseks ning elluviimise paremaks korraldamiseks tehakse perioodi jooksul vahehindamisi.
Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT
14
Erinevaid teenuseid saanud lapsed võivad kajastuda antud numbrites mitmekordselt, kuna sama isik võis samal aastal saada
erinevaid teenuseid.
15
Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel
(perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui
asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha
indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm
perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest).
13
perioodi lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja
osutatakse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest.
249 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse tugi- ja
järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka.
Kavandatavate tegevuste ülesanne on parandada asendushoolduse kvaliteeti ning toetada
asendushoolduselt lahkujate paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning
aktiivset osalemist tööturul. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused nii
perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskodutöötajatele. Arendatakse
asendushoolduselt elluastuvate noorte tugiteenuseid. Parendatakse asendushooldusteenuse
kvaliteeti järelevalve tõhustamise kaudu. Lisaks arendatakse ja katsetatakse kutselise
erihoolduspere teenust. Teenuseid tehakse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“
vahenditest.
136 Asendushoolduse spetsialistide ja -perede pädevuse tõstmine (TAI)
Tervise Arengu Instituut korraldab täienduskoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele, pakub ja
töötab välja koolitusi asendushoolduse spetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja
lapsendajaperedele, sh pakub PRIDE koolitusi. ESF-i vahendite toel on Tervise Arengu Instituut
kaasajastanud täienduskoolitusi asendushoolduse spetsialistidele ning PRIDE koolitusi
perepõhise asendushoolduse pakkujatele, mis on praktiliste vajadustega vastavusse viidud ja last
vahetult kasvatavate isikute vajalikke oskusi tagav. Viiakse ellu teavitustegevused, et suurendada
perepõhise asendushoolduse osakaalu. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i
vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele.
221 Asendushoolduse teenuse saamine (SKA)
01.01.2018 jõustunud SHS muudatusega kujundati senine asenduskoduteenus ja perekonnas
hooldamine ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks. Asendushooldusteenus on uue
regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on pika- või
lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks
peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna
loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil: hooldusperes, perekodus ja asenduskodus.
Lisaks on reguleeritud järelhooldusteenus täisealistele asendushooldusel kasvanud noortele, et
toetada iseseisvasse ellu astumist ja õpingute jätkamist. SKA ülesanne on asendus- ja
järelhoolduse korraldamisel osaleda tegevuslubade andjana ja järelevalve tegijana ning pakkuda
teenuse osutajatele tugiteenuseid ja pidada hooldusperede registrit. Lisaks on SKA ülesanne
hooldusperedeks soovijate sobivuse hindamine ja ettevalmistamine.
222 Lapsendamisteenuse saamine (SKA)
Lapsendamise regulatsioon sisaldub perekonnaseaduse (PKS) 11. jaos. Riigisisest ja piiriülest
lapsendamist korraldab alates 2017. aastast SKA (kuni 2017. aastani oli riigisisese lapsendamise
korraldamine maavalitsuste ülesanne). Alates 2017. aastast on sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistri (STAR) juures lapsendajate register, kuhu kantakse kõik lapsendada soovijad – see
hõlbustab SKA tööd sobivate perede leidmisel.
Tegevusega 1.2.4. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse
edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida
rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest
Tegevuse 1.2.4. „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse
edendamine“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist
asendus- ja järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada
asendus- ja järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks.
14
Asendus- ja järelhooldusteenused on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad
sotsiaalteenused, mille eesmärgiks on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine,
lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele
turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks
toimetulekuks täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva
toimetuleku ja õpingute toetamine. 2019. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele läbi
toetusfondi asendus- ja järelhooldusteenuseks 17 788 000 eurot.
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks jõustus 01.01.2018 SHS-i muudatus, millega muudeti
senist asendushoolduse korraldamist ja rahastamist. Eelnõu koostamisel lähtuti „Vanemliku
hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus“ käsitletud probleemidest ja
väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline
raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise
asendushoolduse osatähtsust; tõsta asendushoolduse kvaliteeti tervikuna; tõhustad
asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust.
Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks näeb muudatus ette rahastamise
skeemi, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seaduse
muudatusega sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuse osutaja peab sotsiaalteenust
osutades järgima. Samuti tõstab teenuse kvaliteeti alates 2018. aastal loodud hooldusperede
register, kuhu SKA hakkab kandma sobivaid hooldusperesid, mis lihtsustab omakorda kohalike
omavalitsuste tööd ja aitab neil kiiremini sobilikud hoolduspered üles leida, kuhu lapsi paigutada.
Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus teenus – järelhooldusteenus,
mida on õigustatud saama eelnevalt asendushooldusteenusel viibinud õppivad noored kuni 25-
aastaseks saamiseni. Seni kehtinud regulatsioon järelhooldusteenust ette ei näinud,
asenduskoduteenusel viibival noorel oli õppimise korral võimalik kuni 25-aastaseks saamiseni olla
riiklikul ülalpidamisel, samal ajal kui perekonnas hooldamisel olevate noorte toetamine lõppes
täisealiseks saamise või keskhariduse omandamisega. Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori,
kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel ning aitab luua noorele soodsad ja
paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele omavalitsustele kohustuse pakkuda
noorele eluaset ja vajaduspõhiseid tugiteenuseid või toetuseid. Antud teenuse puhul on oluline
iga noore individuaalsete vajadustega arvestamine ja seeläbi talle parima teenuse pakkumine.
Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lg 3⁴. Vahendid jaotatakse
omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusteenusel olevate laste arvu alusel. Toetust antakse
2019. aastal olenevalt teenusest ca 6000 kuni 14 000 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca 6000
eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 12 000 eurot, asenduskodus asendushooldusel ca
13 800 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 14 400 eurot.
Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine
0–7-aastastele lastele
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses lapsehoius 27,8% 34,0% 34,5% 35,0% 35,5%
Allikas: Statistikaamet (2017. a)
Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 71,95% 44% 44% 44% 44%
puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
109 Toetuse taotlemine lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamine 0–7-
aastastele lastele (SoM)
15
Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru,
kus esimeses anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel (fikseeritud
summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine, millega
toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi lapsehoiukohti luuakse
ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks“ vahenditest.
Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku
toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste
väljamaksmine
Indikaator Tegelik 2019 2020 2021 2022
tase
Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste 66% väheneb väheneb väheneb väheneb
laste absoluutse vaesuse vähendamisele, %16 (2016. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul 9,9% 9,8% 10,0% 10,3% 10,5%
määratud vanemahüvitis (esmakordsed (2017. a)
määramised), %17
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
203 Elatisabi saamine (SKA)
Toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse
kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk.
Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida
ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes
taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100
eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude
maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse
tegemisest arvates. 2019. aastal on planeeritud 313 toetuse saajat. Täitemenetlusaegset elatisabi
makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse
alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle
maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. 2019. aasta kulude planeerimisel on
arvestatud 4292 lapsega.
204 Vanemahüvitise saamine (SKA)
Rahaline hüvitis lapse sündimisel. Hüvitise maksmise aluseks on PHS 3. peatükk. Kulud
vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise
suurenemise tõttu. 2019. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 263 hüvitise saajaga
(2017. a tegelik oli 16 729 saajat, 2018. a prognoos 16 538 saajat) ning keskmise hüvitisega
1257,99 eurot (2018. a 1171,69 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on taotleja ühe
kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud
kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel kalendrikuudega (välja
arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel). Alates 1. septembrist 2019
muudetakse vanemahüvitise arvestamisaluseid nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks saab
olema raseduseelse (ehk 9 kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
16
Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (sh pensionidega)
absoluutse vaesuse määrast.
17
Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised).
16
keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti
keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Ühe
kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja
Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2019.
aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1106,60 eurot (2018. a
1029,85 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3319,80 eurot kuus (2018. a
3089,55). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise
määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem
kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem
kehtivast kuupalga alammäärast. 2019. aastal on hüvitise määr 500 eurot. Isikutele, kelle töötasu
alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära,
määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2019. aastal on 540 eurot. 2018. 1. märtsist
jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu (ca kahe miljoni
euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist
samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri (2018.
aastal 1544,78 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine,
sest uus valem soosib vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka
vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus (mida eespool kirjeldatud), mis jõustub 1. septembril
2019. aastal. Kuigi isikutele, kellel on õigus vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva,
makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki
neid, kellel tekib vanemahüvitise saamise õigus pärast 1. septembrit 2019. Vanemahüvitise
arvestusperioodi muudatus toob 2019. aastal kaasa 1,8 miljonit eurot kokkuhoidu riigieelarve
vanemahüvitise kuludele.
205 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse saamine (SKA)
Sotsiaalmaksu makse alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldised kogumispensioni
fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse tegemine II
pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub kogumispensionide
seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast
ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu
arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. 2019. aasta prognoositav keskmine
saajate arv on 36 650 isikut ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustavast tulust 44,05
eurot.
206 Peretoetuste saamine (SKA)
Hõlmab sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust,
lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel
oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse
toetust. Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus,
mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või kaksikud. Kolmikute
või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta ning alates
2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on lapsetoetus esimesele ja
teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus. Kolme kuni
kuut last kasvatavale perele on uue lasterikka peretoetuse suuruseks alates 2017. aasta 1. juulist
300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Lapsehooldustasu on
igakuine toetus, mida makstakse kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema
asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta;
peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele
vanemale iga kuu 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta; kolme- ja
enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat
17
last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019
lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise
skeemi. Peale 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt 31.
augustini 2024 vaid neile lapsevanematele, kel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga.
Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta,
kui lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või on vanem kuulutatud tagaotsitavaks.
Eestkostel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja
reservväelase lapse toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase
lapse toetuse maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.
207 Lapsepuhkuse tasu saamine (SKA)
Hõlmab lapsepuhkuse tasu, lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid
lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on
töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale või eestkostjale puhkusetasu 3–
6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013. aastast hüvitatakse
täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv 2019. aastal on
46 300. 2019. aasta lapsepuhkuse tasu määr on 25,68 eurot päevas 8-tunnise tööpäevaga
töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse riigieelarvest
vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. 1. jaanuarist 2013 on
isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on arvestatud
keskmise palga prognoosiga. Keskmise palga prognoos 2019. aastal on 1651 eurot. Prognoositav
saajate arv 2019. aastal on 7500 isikut.
210 Õppelaenu kustutamise teenus lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste
vanematele (SKA)
Õppelaenu kohustuse riigile üle võtmine riigitagatise ulatuses. Õppelaenu kustutamise aluseks on
õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral mõeldud kulu
väheneb saajate arvu vähenemise tõttu (2018. a 724 isikut ja 2019. a 253 isikut).
211 Puudega lapse toetuse saamine (SKA)
Teenuse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja
võrdsete võimaluste toetamine. Inimese terviseseisundi hindamine ning terviseseisundiga seotud
toimetuleku hindamine igapäevaeluga hakkamasaamisel. Lihtsustada puude raskusastme
tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel.
Puudest tingitud lisakulude hüvitamine ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste toetamine.
Puudega kuni 16-aastase lapse toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus
sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Kusjuures puudega
kuni 16-aastase lapse toetus on oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel inimesel.
Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste
toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav
puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see
arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse
määrast. Puudega lapse igakuine toetus on vahemikus 69–80 eurot.
Arendustegevuse eesmärgiks on läbi kliendi kasutajamugavuse suurendamise ja
teenuskogemuse tõstmisega kulutõhusamalt kasutada klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja
tööjõuressursse ning monitoorida jooksvalt tööjõureformi kulgu. Arendustegevuste raames on
SKA teinud pidevat koostööd TEHIK-uga teenuste arendamiseks tervise infosüsteemis (TIS), et
tagada Eesti Töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus,
võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud läbi vajaduspõhiste parendustegevust
terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus.
18
212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu saamine (SKA)
Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse
puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise
töötasu ulatuses.
19
Programmi rahastamiskava
Juhtimis- Jrk Nimetus Vastutaja Eelarve 2018 2019 Muutus, Muutus, 2020 2021 2022
tasand nr jaotus eur %
Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv Kulud - 1 585 000 - 2 160 000 575 000 36,3% - 2 158 000 - 2 161 000 - 2 153 000
lastekaitsesüsteem väärtustab iga Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0
last, tema arengut ja heaolu rahalised
kulud
Tegevus 1.1.1. Lastekaitse- ja perepoliitika Kulud -657 000 -718 000 61 000 9,3% -719 000 -720 000 -712 000
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Teenus 54 Lastekaitse- ja perepoliitika SoM -657 000 -718 000 61 000 9,3% -719 000 -720 000 -712 000
kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Kulud -928 000 -1 442 000 514 000 55,4% -1 439 000 -1 441 000 -1 441 000
Mitte- 0 -1000 1000 100,0% 0 0 0
rahalised
kulud
Teenus 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse TAI -56 000 -108 000 52 000 92,9% -107 000 -107 000 -107 000
tõstmine
Teenus 213 Lastekaitse korraldamise teenus SKA -280 000 -369 000 89 000 31,8% -368 000 -369 000 -369 000
Teenus 214 Lastekaitsejuhtumite nõustamise SKA -90 000 -409 000 319 000 354,4% -407 000 -408 000 -408 000
teenus
Teenus 215 Lasteabitelefoni 116111 ja kadunud SKA -202 000 -218 000 16 000 7,9% -218 000 -218 000 -218 000
laste telefoni 116000 teenus
Teenus 216 Saatjata lapse, inimkaubanduse või SKA -88 000 -117 000 29 000 33,0% -117 000 -117 000 -117 000
seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu,
majutamise ja heaolu korraldamise
teenus
Teenus 217 Väärkoheldud lastele lastemaja-, SKA -212 000 -222 000 10 000 4,7% -222 000 -222 000 -222 000
rehabilitatsiooni- ja raviteenuste
pakkumine
Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud Kulud - 22 932 000 - 26 126 000 3 194 000 13,9% - 24 689 000 - 19 128 000 - 13 740 000
teenused on kvaliteetsed ja Mitte- -1000 -1000 0 0,0% 0 0 0
vastavad perede vajadustele rahalised
kulud
Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele Kulud -458 000 -1 008 000 550 000 120,1% -987 000 -1 087 000 -1 067 000
suunatud teenused Mitte- -1000 -1000 0 0,0% 0 0 0
rahalised
kulud
Teenus 134 Vanemlike oskuste arendamine TAI -459 000 -889 000 430 000 93,7% -887 000 -987 000 -987 000
Teenus 291 Perelepituse süsteemi arendamine SKA 0 -120 000 120 000 100,0% -100 000 -100 000 -80 000
Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning Kulud -1 343 000 -1 815 000 472 000 35,1% -1 814 000 -1 915 000 -1 866 000
õigusrikkumisi toime pannud lastele
mõeldud teenused
Teenus 223 Kinnise lasteasutuse teenus saamine SKA -1 032 000 -1 047 000 15 000 1,5% -1 047 000 -1 047 000 -1 047 000
Teenus 224 Alaealistele õigusrikkujatele suunatud SKA -41 000 -118 000 77 000 187,8% -117 000 -118 000 -69 000
lepitusteenuse saamine
Teenus 232 Alaealistele suunatud SKA -270 000 -650 000 380 000 140,7% -650 000 -750 000 -750 000
mitmedimensioonilise pereteraapia
(MDFT) teenuse saamine
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Kulud -16 798 000 -20 114 000 3 316 000 19,7% -20 199 000 -15 706 000 -10 491 000
Teenus 55 Puudega laste tugiteenuste SoM -138 000 -137 000 -1000 -0,7% -138 000 -50 000 0
arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine
20
Teenus 218 Puudega laste tugiteenuste SKA -8 358 000 -7 816 000 -542 000 -6,5% -7 826 000 -5 279 000 -114 000
arendamise ja pakkumise teenus
Teenus 219 Erivajadustega laste SKA -6 272 000 -9 066 000 2 794 000 44,5% -9 064 000 -9 065 000 -9 065 000
rehabilitatsiooniteenuse saamine
Teenus 220 Erivajadustega laste SKA -2 030 000 -3 095 000 1 065 000 52,5% -3 171 000 -1 312 000 -1 312 000
abivahenditeenuse saamine
Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi Kulud -2 196 000 -956 000 -1 240 000 -56,5% -980 000 -420 000 -316 000
tõstmine ja perepõhise
asendushoolduse edendamine
Teenus 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine SoM -10 000 -10 000 0 0,0% -100 000 0 0
Teenus 249 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise SKA -857 000 -283 000 -574 000 -67,0% -287 000 -138 000 -34 000
teenus
Teenus 136 Asendushoolduse spetsialistide ja - TAI -671 000 -493 000 -178 000 -26,5% -423 000 -112 000 -112 000
perede pädevuse tõstmine
Teenus 221 Asendushoolduse teenuse saamine SKA -568 000 -113 000 -455 000 -80,1% -113 000 -113 000 -113 000
Teenus 222 Lapsendamisteenuse saamine SKA -90 000 -57 000 -33 000 -36,7% -57 000 -57 000 -57 000
Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja Kulud -2 137 000 -2 233 000 96 000 4,5% -709 000 0 0
teenusepakkumise toetamine 0-7-
aastastele lastele
Teenus 109 Toetuse taotlemine lapsehoiukohtade SoM -2 137 000 -2 233 000 96 000 4,5% -709 000 0 0
loomiseks ja teenusepakkumise
toetamiseks 0-7 aastastele lastele
Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset Kulud - 640 304 000 - 679 360 000 39 056 000 6,1% - 694 887 000 - 712 824 000 - 730 443 000
majanduslikku toimetulekut ning töö Mitte- -5000 -5000 0 0,0% -5000 -5000 -5000
ja pereelu ühitamist toetav rahalised
sotsiaalkaitsesüsteem kulud
Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud Kulud -640 304 000 -679 360 000 39 056 000 6,1% -694 887 000 -712 824 000 -730 443 000
hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Mitte- -5000 -5000 0 0,0% -5000 -5000 -5000
rahalised
kulud
Teenus 203 Elatisabi saamine SKA -7 348 000 -4 874 000 -2 474 000 -33,7% -5 219 000 -5 565 000 -5 907 000
Teenus 204 Vanemahüvitise saamine SKA -229 221 000 -246 647 000 17 426 000 7,6% -263 015 000 -281 140 000 -292 769 000
Teenus 205 Lapsevanemate pensioni- ja SKA -95 106 000 -101 265 000 6 159 000 6,5% -107 310 000 -113 305 000 -119 060 000
ravikindlustuskaitse saamine
Teenus 206 Peretoetuste saamine SKA -284 741 000 -299 782 000 15 041 000 5,3% -294 112 000 -289 168 000 -288 087 000
Teenus 207 Lapsepuhkuse tasu saamine SKA -8 990 000 -10 026 000 1 036 000 11,5% -7 388 000 -4 634 000 -4 881 000
Teenus 210 Õppelaenu kustutamise teenus lapse SKA -783 000 -245 000 -538 000 -68,7% -227 000 -219 000 -216 000
sünni korral ning raske ja sügava
puudega laste vanematele
Teenus 211 Puudega lapse toetuse saamine SKA -12 065 000 -13 790 000 1 725 000 14,3% -14 719 000 -15 720 000 -16 264 000
Teenus 212 Puudega lapse vanema SKA -2 055 000 -2 736 000 681 000 33,1% -2 902 000 -3 078 000 -3 264 000
lisapuhkepäevade tasu saamine
Laste ja perede programmi 2019. aasta teenuste olulisemad muudatused
Laste väärkohtlemise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja vähendamiseks suurendatakse vanemlusprogrammi „Imelised
aastad“ raames vanemlike oskuste arendamise teenuse sihtgruppi (teenus nr 134). Eelarve kasv võimaldab teenust pakkuda ca 900-
le lapsevanemale (aastas), kelle lapsed on 2–8-aastased.
Vanemate vaheliste last puudutavate vaidluste kohtusüsteemi väliseks lahendamiseks perelepitajate abil luuakse perelepituse süsteem
(teenus nr 291). Teenuse kulud kaetakse Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
21
Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenustest (tegevus nr 1.2.2) pakutakse eelarve suurenemise
tulemusel alaealistele suunatud mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) (teenus nr 232) programmi stabiilsust ja laiendatakse
teenuse saajate ringi (ca 200-le lapsele). Kindlustatakse väljaõpetatud terapeutide ja superviisorite olemasolu. Teenuse raames
pakutaval rahvusvahelisel MDFT programmil on tõendatud positiivne mõju: väheneb noorte korduvate õigusrikkumiste risk, pakkudes
alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse.
Alustatakse alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse (teenuse nr 224) raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomist, et
pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite pinnal taastava õiguse
teenuseid (sh lepitus). Teenuse kulud kaetakse Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“.
Suureneb erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse (teenus nr 219) kättesaadavus. Teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks on järgnevateks aastateks kavandatud rehabilitatsioonitöötajate palgatõus vähemalt 7% (täpsema palgatõusu määrab
teenuse osutaja, kuna palgatõusuks ettenähtud vahendid sisalduvad teenuse hinnas).
Suurendatakse erivajadustega laste abivahenditeenuse kättesaadavust (teenus nr 220). Selleks rakendub 2019. aasta (esialgu kaheks
aastaks) abivahendite eelarves põhimõtteline muudatus, mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada
abivahend igale abivajajale.
Kulud vanemahüvitisele (teenus nr 204) suurenevad keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise tõusu tõttu. 2019. aasta prognoosi
koostamisel on arvestatud 16 263 hüvitise saajaga ning keskmise hüvitisega 1257,99 eurot. Käimas on olulised muudatused
vanemahüvitise korralduses. Vanemahüvitist on seni arvutatud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aasta sotsiaalmaksuga
maksustatud tulude järgi, aga alates 1. septembrist 2019. aastal muudetakse vanemahüvitise arvestusperioodi nii, et hüvitise suuruse
arvutamise aluseks saab olema raseduseelse (ehk lapse sünnile eelneva 9 kuu) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
keskmine.
2018. aasta 1. märtsist jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu ca 2 mln euro võrra, kuna
varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul kui teenitav tulu ületab
poolt hüvitise ülempiiri (2018. aastal 1544,78 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest
uus süsteem motiveerib vanemate osalust tööturul. 2019. aasta 1. septembrist kaotatakse lapsehooldustasu ning vabanevad vahendid
integreeritakse etapiviisi vanemahüvitise skeemi.
Tegevusega 1.3.1. „Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine“ seonduvalt ei tooda programmis enam eraldi
välja kohaliku omavalitsuse makstavaid toetuseid ja pakutavaid teenuseid, kuna alates 2019. aastast on seni puudega lapse
hooldajatoetuse maksmiseks ette nähtud summa antud kohalike omavalitsuste tulubaasi. Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine
oli kuni 2018. aastani osa sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetusest (2018. aastal summas 1 999 000 eurot).
22
Programmi juhtimiskorraldus
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded
on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 “Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku
komisjoni20 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks.
Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil strateegilise juhtimise infosüsteemis
(SJIS). Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna
eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium
avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus
vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava
aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS).
Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud on kinnitatud 2019. aasta riigieelarve
seadusega. Meetmete eelarved on kinnitatud ministri liigendusega. Programmidevahelised
eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste
tingimuste käskkirjades.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Programmi täitmise esialgne tulemusaruanne esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril
lastekaitse nõukogule arutamiseks. Valdkonna eest vastutav minister esitab selle valdkonna
arengukava tulemusaruande koosseisus Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
20
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
21
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
23
Laste ja perede programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
Programmijuhi ülesandeks on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine
ning infovahetuse korraldamine ja komisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
24