Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
ASUTAJA OTSUS
09.01.2019 nr 1.1-8/91-1
Sihtasutuse Viljandi Haigla asutaja otsus
muudetud põhikirja kinnitamiseks
Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6
lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel tervise- ja tööminister Riina Sikkut
otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja
Sihtasutuse Viljandi Haigla põhikirja punktidest 8.1 ja 8.2
kinnitada Sihtasutuse Viljandi Haigla muudetud põhikirja (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri … .01.2019. a
asutaja otsusega nr …
SIHTASUTUS VILJANDI HAIGLA PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Haigla (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
seadustest, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on
oma nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika. Sihtasutus on Viljandi Maavalitsuse
hallatud tervishoiuasutuse Viljandi Maakonnahaigla ja Sotsiaalministeeriumi hallatud
tervishoiuasutuse Jämejala Psühhiaatriahaigla õigusjärglane.
1.3. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.5. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. Sihtasutuse asukohaks on Viljandi vald, Viljandi maakond, Eesti Vabariik.
1.7. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.
2. SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete
tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste,
sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes
rakenduslikes uurimisprogrammides.
2.2. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning sellega seonduvaid teisi
tervishoiuteenuseid kõigile isikutele seadustes ja lepingutes ettenähtud
tingimustel ning ulatuses;
2.2.2. osutab rehabilitatsiooniteenust;
2.2.3. osutab sõltuvusest vabanemise teenust;
2.2.4. osutab sotsiaalteenuseid, sealhulgas psüühiliste erivajadustega inimestele
hoolekande teenust;
2.2.5. osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud
lepingutele, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;
2.2.6. teostab vajadusel ambulatoorseid ja statsionaarseid kohtupsühhiaatrilisi ja muid
ekspertiise;
2.2.7. korraldab kohtu poolt haiglasse paigutatud isikute ravi;
2.2.8. tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi;
2.2.9. aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniseadmeid;
2.2.10. osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides;
2.2.11. teeb koostööd kohalike omavalitsustega, tervishoiu alal tegutsevate teiste
institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ning teiste
vabatahtlike ühendustega ja samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
2.2.12. tagab tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu-
ja tööohutusalaste nõuete täitmise;
2.2.13. on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva
koolituse õppebaasiks;
2.2.14. tagab tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ning infrastruktuuri töö ja
arengu;
2.2.15. peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
2.2.16. täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud
sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.
3. SIHTASUTUSE JUHATUS
Juhatuse ülesanded
3.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu
seaduslikke korraldusi ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Oma ülesannete
täitmiseks võtab juhatus vastu otsuseid.
3.2. Sihtasutuse juhatus:
3.2.1. teeb nõukogule ettepanekud sihtasutuse valdkondliku tasandi struktuuri
kinnitamiseks;
3.2.2. kehtestab nõuded töötajate valikuks;
3.2.3. esindab sihtasutust kui tööandjat;
3.2.4. kehtestab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste finants-majandustegevuse
korra ning tagab vahendite käsutamise sihipärasuse kontrolli, annab hinnangu
struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele;
3.2.5. koostab sihtasutuse arengukava ja aasta tegevuseesmärgid ning esitab need
nõukogule kinnitamiseks;
3.2.6. koostab sihtasutuse aastaeelarve ja tagab selle täitmise; kinnitab sihtasutuse
struktuuriüksuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;
3.2.7. koostab sihtasutuse majandusaasta aruande, esitab audiitorile kontrollimiseks
ja seejärel nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
arvates; nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile
vastavalt õigusaktides nõutud tähtajale;
3.2.8. kehtestab sihtasutuse töökorralduse põhimõtted;
3.2.9. koostab juhatuse liikmete pädevuse statuudi, mis sätestab juhatuse liikmete
kohustused, õigused ja vastutuse ning esitab need kinnitamiseks nõukogule;
3.2.10. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste
õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse
aruannete õigsuse eest;
3.2.11. esitab nõukogule kvartalile järgneva kolme kuu jooksul ülevaate sihtasutuse
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja
seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja
selle juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;
3.2.12. esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile audiitorite ja nõukogu
liikmete nimekirja; koostab audiitoriga sõlmitava lepingu projekti ja esitab selle
nõukogule;
3.2.13. tagab sihtasutuses tervishoiuteenuse ja muude teenuste osutamise vastavuse
tegevusloale;
3.2.14. taotleb tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks,
soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
3.2.15. taotleb laenu ja kapitalirenti sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja
investeeringuteks kooskõlastades selle eelnevalt nõukogu ja asutajaõiguste
teostajaga;
3.2.16. teostab nõukogu poolt vastuvõetud otsustele vastavalt registrisse kantud
vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise;
3.2.17. tagab sisekontrollisüsteemi toimimise;
3.2.18. informeerib viivitamatult kirjalikult nõukogu sihtasutuses toimunud olulistest
sündmustest ja asjaoludest;
3.2.19. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu
seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
Juhatuse liikmed
3.3. Juhatus on ühe- kuni viieliikmeline. Juhatuse liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi
sihtasutuse nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Juhatuse liikme
volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema
tagasikutsumisel nõukogu poolt või omal soovil tagasiastumisel või juhul, kui tema
osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
3.4. Juhatuse liikmel peavad olema asutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu
reputatsioon.
3.5. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab
sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kaks kuud ette.
3.6. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse viieaastase volituste
perioodi kolme viimase kuu jooksul.
3.7. Sihtasutuse juhtorgani (juhatus ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:
3.7.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.7.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.7.3. kellel on ärikeeld;
3.7.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.7.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase teo eest karistatud;
3.8. käesoleva põhikirja punktis 3.7. nimetatud piirangutele lisaks ei või juhatuse liikmeks
olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas
olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik on:
3.8.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.8.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.8.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või
aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.8.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
3.8.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise
juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija
3.9. Punkti 3.8. tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps
ning isik, keda seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine majapidamine.
3.10. Käesoleva põhikirja punktides 3.7.1-3.7.4 nimetatud piirangud kehtivad viis
aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu
lõppemist või kahju hüvitamist.
3.11. Punkti 3.7.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
3.12. Juhatuse liikmeid võib nõukogu sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda.
Juhatuse liige on kohustatud viivitamatult informeerima juhatuse esimeest ja nõukogu
esimeest huvide konfliktist, mis mõjutab või võib mõjutada teda otsustuste tegemisel.
3.13. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
Juhatuse esimehe volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõppemiseni või tema
tagasikutsumiseni nõukogu poolt või omal soovil juhatusest tagasiastumiseni või
juhatuse esimehe volitustest loobumiseni.
3.14. Sihtasutust võib igas õigustoimingus esindada iga juhatuse liige. Juhatuse esimees
võib kehtestada sihtasutuse esindamiseks juhatusesisese korra.
3.15. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks
või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda
korruptsiooniohtlikes suhetes.
3.16. Juhatuse liikmele makstakse nende ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule
olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
3.17. Juhatuse liikme tasustamine:
3.17.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme
ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest
võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
3.17.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta
jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;
3.17.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib
maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
Juhatuse koosolek ja otsus
3.18. Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Koosolekute sageduse ja
koosseisu määravad juhatuse liikmed vastavalt vajadusele.
3.19. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslikest juhatuse liikmetest.
Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
3.20. Juhatuse otsused on kohustuslikud täitmiseks kõigile sihtasutuse töötajatele.
Juhatuse otsused jõustuvad alates nende allakirjutamisest juhatuse esimehe poolt.
3.21. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees,
tema äraolekul teda asendav juhatuse liige ja koosoleku protokollija. Juhatus säilitab
protokollid sihtasutuse asukohas.
4. SIHTASUTUSE NÕUKOGU
Nõukogu ülesanded
4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab
järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.
4.2. Nõukogu:
4.2.1. otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse
arengukava, aasta tegevuseesmärgid ning aastaeelarve hiljemalt majandusaasta
alguseks;
4.2.2. määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva
põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda;
4.2.3. määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimused;
4.2.4. võib teha asutajale ettepaneku osaluse omandamiseks ja lõpetamiseks piiratud
vastutusega äriühingutes;
4.2.5. otsustab kinnisasjade ostmise, võõrandamise või asjaõigusega koormamine
ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
4.2.6. otsustab laenu võtmise ja kapitalirendilepingute sõlmimise;
4.2.7. kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele,
raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu; kuulab kord kvartalis ära juhatuse
poolt esitatud ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust
seisundist;
4.2.8. kutsub tagasi juhatuse liikmeid;
4.2.9. otsustab juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele
asendusliikme määramise mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul pärast juhatuse liikme
tagasikutsumist või tagasiastumist. Asendusliikme volitused kestavad uue
juhatuse määramiseni käesoleva põhikirja punkti 4.2.2. alusel kehtestatud korras.
Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget määrama juhul, kui ka peale
juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud punktis 3.3. toodud nõue juhatuse
liikmete koosseisule;
4.2.10. määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga
sõlmitava lepingu tingimused;
4.2.11. kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse valdkondliku tasandi struktuuri;
4.2.12. kinnitab juhatuse liikmete pädevuse statuudi;
4.2.13. kinnitab pärast raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori
ärakuulamist juhatuse koostatud sihtasutuse majandusaasta aruande;
4.2.14. võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse
lõpetamiseks;
4.2.15. võib teha asutajale ettepaneku sihtasutuse ühinemiseks või jagunemiseks ja
osaluseks teises sihtasutuses, mille tegevus ei lähe põhikirjaga vastuollu;
4.2.16. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega,
samuti isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
4.2.17. koostab ja kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;
4.2.18. võib juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võtta vastu otsuseid käesoleva
põhikirja punktides 4.2.1.-4.2.17. nimetamata küsimustes.
4.3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või
teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust
seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada
juhatuselt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.
4.4. Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi, samuti
määrab nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja korra asutajaõiguste teostaja.
4.5. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade
mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete
efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse
tegevuse üle järelevalve teostamisel.
4.6. Vähemalt üks nõukogu liikmetest määratakse rahandusministri ettepanekul.
4.7. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kes vastab käesoleva põhikirja punktides 3.7-3.11
toodud tingimustele.
4.8. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli aastat ja need tekivad alates tema nõukogu
liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu
liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel,
tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel
põhjustel muutunud võimatuks.
4.9. Nõukogu liikme kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja kirjaliku teatega.
4.10. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab
sellest teda määranud isikule kirjalikult vähemalt kaks kuud ette.
4.11. Nõukogu liikme volituste lõppemisel, nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,
tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud
määrama uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu
liikme volituste tähtaeg.
4.12. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust,
juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis
kuuluvad seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.
Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil
nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu
esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik.
Kui nõukogu esimees ei ole oma asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu
liige.
4.13. Nõukogu esimees esitab asutajale ja rahandusministrile:
4.13.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku
toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul
pärast nõukogu koosoleku toimumist;
4.13.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu
otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja
hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast
hääletamist.
4.14. Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja juhindudes
riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud nõukogu liikmete tasustamise korrast ja tasude piirmääradest.
4.15. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadustest ei tulene teisiti.
Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse
määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses
nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.
4.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
4.17. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust talle hüvitist ei maksta.
4.18. Kui sihtasutuse nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 4.12. toodud
kohustusi, võib talle tasu määranud isik või organ otsustada nõukogu esimehele tasu
maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille
jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
Nõukogu koosolek, protokoll ja otsus
4.19. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja
erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimehe poolt
määratud isik. Nõukogu esimees otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda
nõukogu koosolekule. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab
nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku toimumisest teavitatakse nõukogu
liikmeid kirjalikult e-maili teel. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu
liikmetele teatama ette vähemalt seitse päeva. Erakorralise koosoleku
kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt ühe päeva.
4.20. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole
nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolekul, kus otsustatakse käesoleva põhikirja
punktides 4.2.3., 4.2.6., 4.2.7., 4.2.8, 4.2.16., 4.2.17. ja 4.2.18. nimetatud küsimusi,
peavad osalema kõik nõukogu liikmed.
4.21. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole
kohalolevatest nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral
otsustab esimehe hääl. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest
enam hääli. Nõukogu otsus käesoleva põhikirja punktides 4.2.4.-4.2.7. ja 4.2.15.-
4.2.17. nimetatud küsimustes on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 nõukogu
liikmetest.
4.22. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse
poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Käesoleva põhikirja punktides 4.2.1.-
4.2.2, 4.2.4, 4.2.8 ja 4.2.13.-4.2.15. nimetatud küsimusi võib otsustada ainult nõukogu
koosolekul.
4.23. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendi lepinguid üksnes kõigi
nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
4.24. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust
osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokollid, nõukogu otsused ja
muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid saadetakse sihtasutuse juhatusele, kes
korraldab nende säilitamise.
4.25. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse alusel rahandusministri kehtestatud
nõudeid sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate
andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
andmete kohta, kui need on kehtestatud.
5. SIHTASUTUSE STRUKTUUR
5.1. Sihtasutuse struktuuriüksusteks valdkondlikul tasandil on kliinikud, keskused ja
teenistused. Täiendavalt võib moodustada nende koosseisus või väljaspool seda
osakondi ja muid madalama tasandi üksuseid.
5.2. Struktuuri kinnitab valdkondlikul tasandil nõukogu.
6. SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR
6.1. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, käsutamist ja kasutamist
teostab juhatus õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades
nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
6.2. Sihtasutuse vara moodustub:
6.2.1. asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
6.2.2. tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste
müügist laekuvatest vahenditest;
6.2.3. sihtotstarbelistest toetustest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest, kui seadusega ei
ole ette nähtud teisiti;
6.2.4. vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuuriüksustele lepingute
täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
6.2.5. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud
vahenditest;
6.2.6. muudest laekumistest.
6.3. Sihtasutuse vara käsutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.
Sihtasutuse vara kajastub sihtasutuse bilansis.
6.4. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu sihtasutuse
juhatus. Aktis peavad olema toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara
üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus, kinnisvara üleandmise korral lisaks
loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste
kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
6.5. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud
toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele üleantavad
rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta vastu
õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat
vara.
6.6. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping,
milles fikseeritakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara käsutamise otstarbe ja
viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara käsutamise
kohta.
6.7. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle
vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse
§ 33 sätestatu kohaselt.
6.8. Sihtasutus võib üldjuhul võtta laenu ja muid varalisi kohustusi kogumahus summani,
mille korral majandusaasta kestel teostatavate tagasimaksete suurus koos
intressidega ei ületa 5% jooksva majandusaasta käibest.
6.9. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid nõukogu otsuse alusel,
kusjuures poolt peavad olema kõik nõukogu liikmed.
6.10. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi-
või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse väljaarvatud juhul, kui selline õigus
tuleneb põhikirjast.
6.11. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama
sihtasutuse finantsplaanile ning riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni ja
netovõlakoormuse reeglile koos vastavate piirangutega, kui need on kehtestatud.
6.12. Sihtasutus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal riigieelarve
seaduse nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve
koostamisel.
6.13. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
6.14. Sihtasutuse majanduskontrolli teostab Riigikontroll.
6.15. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel
võib olla mitu audiitorit.
7. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.2. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem
kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
7.3. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus kooskõlastatakse eelnevalt
asutajaõiguste teostajaga.
7.4. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
Sotsiaalministeeriumi struktuuriüksust.
7.5. Sihtasutus esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta
aruande koopia. Koos aruandega esitab sihtasutus ülevaate, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud;
samuti näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda nimetatud aruannet ja
ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal.
8. PÕHIKIRJA MUUTMINE
8.1. Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades
sihtasutuse põhieesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse põhieesmärki ja põhikirja
käesolevat peatükki.
8.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka
sihtasutuse nõukogul ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha
nõukogu.
9. SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
9.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on
ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
9.2. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse
eesmärgi paremaks saavutamiseks.
9.3. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab või
kaasasutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes
asutajaõiguste teostaja otsuse alusel.
9.4. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse
eesmärgi saavutamisega.
9.5. Sihtasutuse nime Sihtasutus Viljandi Haigla kasutamine sihtasutuse jagunemisel või
ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
9.6. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui
asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse
eesmärgi saavutamine.
9.7. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud sihtasutuse vara antakse Eesti
Vabariigile. Asutaja kohustub lõpetamisel talle üle antavat vara käsutama tervishoiu ja
Eesti Vabariigi vajadusi silmas pidades.
9.8. Sihtasutuse lõpetamise otsustamise õigus on asutajal.
9.9. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.
9.10. Sihtasutust ei või lõpetada või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.