dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 24. jaanuar 2019
Viit
1.2-2/148-8
Registreeritud
24. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
WHO Eesti esindus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Maris Uuetoa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf464 KB
  • 📎RTA tagasiside WHO.bdoc128 KB

Sisu (failidest)

9525 29845 0 0 Meie: 24.01.2019 Teie: 21.12.2018 nr 1.2-2/148-1 Marge Reinap WHO esindus Eestis [email protected] Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 heakskiitmine Tervitame algatust töötada välja uus rahvastiku tervise arengukava (RTA) , mis annab kogu tervise valdkonnale ühtse riigiülese ja tervikliku visiooni saavutamaks seatud rahva tervise eesmärke ning ühtlasi laiemalt panustamaks säästva arengu eesmärkide saavutamisse. Leiame, et arengukava mustandversioonis välja toodud lähtealused ja põhimõtted on olulised ja asjakoha s ed ning RTA haaku b üldjoontes Euroopa tervisepoliitika raamistiku Tervis2020 põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega . Me loodame, et ka RTA rakendamisel, sh programmide koostamisel, erinevate alternatiivsete meetmete valimisel ja ressursside planeerimisel ka läbivalt nendest lähtutakse ja nendega teadlikult arvestatakse. Näiteks, rakendades tõenduspõhist poliitikakujundamist, tervise ebavõrdsuse vähendamise ks haavatavate gruppide vajaduste, barjääride analüüsimisel ning tegevuste sihistatud planeerimises . Samuti ka pakkudes selgeid, tõhusa i d ja kaasava i d platforme, mehhanism e ja protsess e , kuidas kogukonnad ja ka teised võimalikud partnerid saaksid aktiivselt RTA eesmärkide saavutamisse panustada . RTA s seatud üld eesmär gi saavutamine eeldab märkimisväärset vigastussurmade, aga ka kroonilise loomuga mittenakkushaiguste (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad) surmade vähenemist, mis omakorda eeldab tõhusat ja suunatud tööd läbi ennetuse kuni ravi viimase etapini , mis arengukavas jaguneb kolme alaeesmärgi võimalike lahendusteede ja seega ka programmi vahel . Tulemuse saavutamiseks võiks nende haigust e käsitluse puhul läheneda läbi kolme alaeesmärgi selgemalt seostatult. Sama kehtib ka mitmete teiste probleemistike puhul nt HIV, AMR, kus programmiülene koostöö on väga oluline. Võiks kaaluda selgemalt programmidevaheliste seoste ja koostöövormide väljatoomist. Kuna tegemist on valdkonnaülese arengukavaga, mille kinnitab valitsus, siis peaks arengukava aruandlus ning vastutus olema lisaks programmilisele aruandlusele rahandusministeeriumis, ka valitsuse tasandil. See aitaks tugevdada arengukava rakendamist, tõsta tervise teemade tähtsust valitsustasandil ning anda võimalus arutada kõrgeimal tasandil olulisi sektoriteüleseid tervise valdkonna probleemküsimusi, mis takistavad eesmärkide täitmist ning nõuavad teiste sektorite suuremat sekkumist ja ressursse, ning võtta vastu otsuseid tegevuste tõhustamiseks ja ressursside ümberjagamiseks. Detailsemad tähelepanekud ja soovitused arengukava mustandi teksti : Hetkeolukord: Lk 7 altpoolt eelviimane lõik teine rida: „tööjõupuudus“ järgi lisada „tervise sektoris“ 3. Rahvastiku tervise muutuste jälgimine: Siin võiks selgemalt välja tuua, et kuidas äratoodud terviseteabe süsteem haakub rahvastiku tervise arengukava rakendamise ning eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamise seire ja hind amisega ning vajadusel ka RTA ümber vaatamisega. Samuti on lisatud materjalis RTA ja säästva arengu eesmärkide seostes ära toodud detailsemad alaindikaatorid, kas on plaan need avalikustada ning muut a RTA seire ja monitooringu osaks? 4. Visioon ja üldeesmärk: RTA visioon katab väga hästi ära olulised komponendid, kuid võib olla sellisena liiga ambitsioonikas, sest hoolimata kõigist jõupingutusest ei suuda ükski ühiskond tagada olukorda, kus kõik on terved. Seega pakuks kaalumiseks: Eesti elanikud on võimalikult terved... 5.1 Tervist toetavad valikud Kuna ebavõrdsuse vähendamine on kogu arengukavas eritähelepanu all, siis võiks selle ka selgemalt lahendusteedes välja tuua. Seega võiks lisada lk 17 eelviimasesse lahendusteesse: ..., et kõigile olenemata sissetulekust ja haridustasemest oleksid... Muuta viimase prioriteedi sõnastust: „... oleks arusaadav ja praktiline info õigeaegselt kättesaadav...“. Lis ada võiks, et suurendamaks läbi elukestva õppe ning haridustee inimese tervisealast kirjaoskust ning võimekust ka saadud info alusel oma hoiakuid ja käitumist muuta. Rohkem infot siit: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0007/324619/Health-2020-Education-and-health-through-the-life-course-en.pdf?ua=1 4.1.4. 1 Vaimse tervise edendamine Lisada teise lõiku: ... on lisaks varasele avastamisele ja ravile... Prioriteedi na lisada ka vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide kättesaadavuse ja ettevalmistus e parandamine . Oluline on ka see , et vaimse tervise probleeme märgatakse, neid avastatakse varem (sh ka enesetapukatsete riske) ning inimesed saaksid abi õiges kohas ja õigel ajal. Samuti võiks üheks prioriteediks olla vaimse tervise häbimärgistamise vähendami ne . Samuti ka hoolivuse ja sidususe suurendamine ühiskonnas. 4.1.4.2 Vigastuste ennetamine See alapeatükk on eriti oluline arengukavas seatud eesmärki de saavutamisel, eriti arvestades eelpool toodud eeldatavat surmade vähenemist, millest väga suure osa hõlmab vigastussurmad. Seega peaks selle peatüki lahendusteed katma lisaks koduvigastustele ka muid vigastussurmi nt sõidukiõnnetused või siis siduma selgemalt teiste arengukavadega, mis tagavad, et need eeldatavad surmad vähenevad. Kuigi see alaeesmärk on suunatud inimese enda valikutele, siis kahjuks sõltub palju vi gastustest ka meie keskkonnast ning täpsemas tegevuste valikus peaks ka jääma võimalus katta ka meetmeid ohutuma keskkonna kujundamise ks või siis lisada need tervist toetava keskkonna alameesmärgi alla. Esimene väljatoodud prioriteet võiks olla üleüldine kogu arengukavale ning siduda terviseteabe süsteem i peatükiga . Et muutust saavutada , võiks kolmandas prioriteedis lisa d a teadlikkuse parandamisele ka nende hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmise. 4.1.4.3 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Sissejuhatavas tekstis võiks lisada ka prognoosid , mis näitab, et ülekaal ja rasvumi ne on kiirelt kasvamas . Juhul kui toitumise ja vähese liikumise osas olukord ei muutu, siis ei ole võimalik ka RTA eesmärki saavutada . Kirjelduse osa võiks täiendada statistika ja kirjeldusega, et mis osa s Eesti elanikud toitu vad tasakaalustamata ja ebaregulaarselt , nt suur erinevus keskmise tarbimine riiklike to it umis- ja liikumissoovituste vahe l ning kas ja kui suur on siin tervise ebavõrdusus. Samuti oleks oluline ära tuua, et muutuse saavutamiseks peab tegelema mõlema teemaga . K a lahendusteed peaksid katma mõlemaid proportsionaalselt. Laste liikumisakti ivsuse edendamise juures võiks ka kool eraldi välja tuua: Laste liikumisaktiivsuse edendamine nii lasteaias, koolis kui ka väljaspool lasteasutusi . Kooli ja kodu koostöö võiks sellele lahendusteele kohe järgneda. Lisa ks laste ja eakate kõrval on oluline ka t äiskasvanute liikumis aktiivsuse edendamine nii igapäevasel liikumisel ja vabal ajal , seda eriti väiksema haridustasemega inimeste hulgas, kus liikumisaktiivsuse kasvutrend on oluliselt väiksem kui kõrgema haridustasemega inimeste hulgas . Vähendamaks ebavõrdsust tervises võiks ühe prioriteedina l eid m a võimalusi teha tervist toetavad toitumis- ja liikumisvalikud kättesaadavaks ka neile, kel puuduvad sissetulekud või need on piiratud. Rohkem informatsiooni siit: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0010/282961/65wd09e_PhysicalActivityStrategy_150474.pdf Toitumise osas peaks lisaks teadlikkusele ka parandama oskuseid ja hoiakuid, et käitumine muutuks ning samuti muuta ka keskkonnad , kus ostuotsuseid tehakse, tervislikke valikute tegemi st toetavamaks, et valikuid oleks teha l ihtne, toodete valik kättesaadav ning toote osas te abe esitatud arusaadavalt jne. L isaks l isada ühe prioriteedina : Vähendada laste eksponeeritust kõrge energia-, suhkru-, soola- ja küllastunud rasva sisaldusega toodete reklaamile . Rohkem infot siin: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0008/253727/64wd14e_FoodNutAP_140426.pdf 4.1.4.4 Uimastite tarvitamise tõkestamine ja vähendamine Alkoholi osas võiks kirjeldusse lisada seos näiteks vigastustega ning RTA peaeesmärgi s aavutamisega, sest kahjulik alkoholi tarvitamine on põhjuseks paljudele üleliigsetele surmadele. Samuti on ebavõrdsus tervises alkoholi tarvitamises märkimisväärne ning selle võiks eraldi välja tuua. Prioriteedis lisada alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise kättesaadavuse parendamisele ka kvaliteedi tõstmine ning ka teiste teenustega integreerimine. Tubaka alapeatükis võiks samuti tuua välja ebavõrdsus suitsetamislevimuses ning sarnaselt alkoholile ka tubakatarbimisega kaasnevad kahjud (nii tervise kui ka muud sotsiaalsed) ja seosed seatud eesmärgiga. Lisada ka ühe prioriteedina : Tubakast loobumise nõustamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Muuta viimase prioriteedi sõnastust rohkem tegevuse kesksemaks, et mida peaks passiivse suitsetamise vähendamiseks tegema, näiteks laiend ada suitsuvabade alade ulatust. 4.1.4.5 Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine Korrigeerida sõnastust: tervishoiuteenuste osutamisega seotud nakkuste ja infektsioonikontrolliga. Üldis e prioriteedi na peaks ära tooma ka pandeemiateks ning teiste nakkushaiguste puhanguteks valmisoleku tagamine. Vaktsineerimise juures võiks kaaluda ka hooajalise gripi ( eriti riskirühmade hulgas ) madal vaktsineerituse tase ning sellega seotud kahju lisamist . Prioriteetides võiks lisada teise lahendustee lõppu ... ning tervishoiu töötajate vaktsineerimisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste parandamine. Antimikroobne resistentsuse kirjelduses võiks teises lauses antimikroobsete ravimite järgi lisada ehk antibiootikumide. HIVi kirjelduse osas võib täiendada, et mida tähendab HIVi üha sagenev seksuaalsel teel levik nii riskirühmade kui ka tegevuste planeerimise mõttes. See on oluline suunamuutus senise konsentreeritud epideemiaga võrreldes. Hepatiit C eraldi välja toomine on väga tunnustatav . Soovitaks ka kõrge C-hepatiidi levik narkootikume süstivate inimeste seas era ldi välja tuua ka numbriliselt ning lisada, et ravi ulatuslikum kättesaadavus aitaks vähendada viiruse levikut elanikkonna hulgas. Mainida võiks ka, et viirus on kergelt leviv ning üldelanikkonna hulgas pole lev i muse numbrid teada. Prioriteetidena tooks veel välja ka testimise laiendamise ning parema sihistamise. Samuti viimases prioriteedis võiks raviteenuste asemel panna ravi, sest mõlema nakkuse ravi on suures osas f armakoloogiline, kus ravimite kättesaadavus on oluline. 4.1.4.6 Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Siin alapeatükis võiks ära mainida ka seos HIV ennetusega. Ka siin peaks lisaks teadlikkuse tõstmisele ka inimeste hoiakuid ja oskuseid kujundama. Samuti on selle teema puhul väga oluline elukaare põhine lähenemine. 4.2. Tervist toetav keskkond Kaaluda kirjelduses ka kliimamuutuste väljatoomise, sest kuigi Eesti võrreldes paljude teiste riikidega on vähem haavatav äärmuslikest temperatuurimuutustest ning ka looduskatastroofidest, kuigi sellegipoolest on see oluline keskkonna muutus, milleks peab olema teadlikkus ja valmidus reageerida. Samuti peaks lahendusteedes ära toodud olema ka valmisolek keskkonnast tulenevate kriisideks ning koostööks teiste asjakohaste asutustega , et võimalikke terviseohte ennetada ja/ või kahjusid vähendada. 4.2.2.2 Välis- ja siseõhuga, müra ning kiirgusega seotud terviseriskide vähendamine. Kiirguse juures on tähelepanuta jäänud UV-kiirgus ning sellele eksponeerituse mõju pa haloomulise kasvaja levimusele. Praegu lugedes võib mulje jääda, et mitteinoniseeriv kiirgus ei ole tervisemõjur. 4.3 Inimkeskne tervishoid Väga oluline ja tunnustatav on, et RTA tervishoiu alaeesmärgi kesksel kohal on kõikne tervisekaetus (UHC) ja inimkesksus , kui olulised väärtused ja põhimõtted, mille poole suunduda. Peamiste väljakutsete osas võiks esimeses väljakutses lisada ka hulgihaigestumus, mis tingib vajaduse ühe tihedamaks interdistsiplinaarsemaks ja integreeritumaks lähenemiseks. Samuti on väljakutse ka nö kogukonnateenuste puudulik kättesaadavus ning tervise- ja s otsiaalsüsteemi seostatus , mis haakub eriti arengukavas toodud viimase väljakutsega lk 35 ning lahendusteega 4.3.4.3. 4.3.4.2 Personali võimekuse kasvatamine, juhtimine ja vastutuse tugevdamine Esimese prioriteedi lõppu võiks lisada ka... ja muutunud vajadustele. 5.3 RTA seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega Lisada ka Tervis 2020: Euroopa poliitikaraamistik valitsuse ja ühiskonna toetamiseks tervise ja heaolu tagamiseks, kui WHO Euroopa regiooni tervisepoliitika alusdokument, mis väga tugevalt haakub RTA põhisuundade, põhimõtete ja väärtustega. Kättesaadav siit: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0011/199532/Health2020-Long.pdf?ua=1 M e looda me väga , et need soovitused ja ettepanekud aitavad arengukava veelgi enam täiustada ning oleme igati valmis arutama ja toetama ka edasist arengukava väljatöötamis t ning rakendamis t. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Reinap WHO esinduse juht Eestis Saatja: REINAP, Marge <[email protected]> Saadetud: 24.01.2019 13:26 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 heakskiitmine Manused: image001.jpg; RTA tagasiside WHO.bdoc Tere, Vabandan hilise WHO esinduse RTA tagasiside edastamise pärast. Parimate soovidega Marge Reinap World Health Organization Regional Office for Europe WHO esinduse juht/ Head of Country Country Office in Estonia Office Paldiski mnt 81 NB! New adddress! [email protected] Tallinn 10617 tel +3726269350 mobile +37256220299 GPN73912
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel