dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (SA Väärtustades Elu)

Sotsiaalministeerium · 23. jaanuar 2019
Viit
3-3/868-1
Registreeritud
23. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3868-1 23.01.2019 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc1613 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/868-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Väärtustades Elu, registrikood 90009111, asukoht Tehnika 115, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Kaia Kapsta-Forrester (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 7 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 100 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Tervem pere, tervem laps, tervem ühiskond! 5. Projekti eesmärk on lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere tulemuslik toetamine 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 01.08.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 100 000 eurot (ükssada tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE282200221030954769 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 7600 eurot (seitse tuhat kuussada eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 8400 eurot (kaheksa tuhat nelisada eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta 1 (3) ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada tuleb viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Ena Soodla, tel 553 3256, e-post [email protected] ; [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus, garantiikiri 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil 2 (3) http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Väärtustades Elu Registrikood 70001952 Registrikood 90009111 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tehnika 115, Tallinn 10139 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 553 3256 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE28 2200 2210 3095 4769 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatakse x Sotsiaalministeeriumile (märkida sobiv) Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi SA Väärtustades Elu Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi SA Väärtustades Elu 3. Registrikood 90009111 4. Juriidiline aadress Tehnika 115, Tallinn 5. Postiaadress Rohula 21 a, Tallinn 10912 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 221030954769 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Kaia Kapsta-Forrester, juhatuse esimees *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Ena Soodla 9. Telefon 553 32 56 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Tervem pere, tervem laps, tervem ühiskond! 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 14. Hasartmängumaksu 260998 EUR Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 65249 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. 1 x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja Allkiri (taotluse võib Kuupäev ametikoht allkirjastada ka digitaalselt) SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester / 2018 november allkirjastatud digitaalselt NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Omafinantseering 652496524 X Lapse abivajaduse 51135 EUR 96 ennetamine ning abivajava 65249 EUR 9936 lapse ja tema pere senisest 58, tulemuslikum toetamine 65249936 PREP-koolitused (Detailses eelarves rida 6) Kaasfinantseerijad Koolitused, supervisioon ja 93770 EUR (loetleda eraldi ja kovisioon sotsiaaltöötajate/ lisada sotsiaalteenuste osutajate kaasfinantseerimist kompetentsi tõstmiseks, sh. tõendavad rasedukriisi nõustamise dokumendid) täiendkoolitus (Detailses eelarves rida 8) Võrdse kohtlemise alase 53020 EUR teadlikkuse tõstmine (Detailses eelarves rida 7) Arendustegevused (PREP- 19188 EUR programmid, võrgustiku (Rida 2) laiendamine ja koostöö arendus – PREP-uuring koostöös 7500 EUR Eesti rakenduspsühholoogia (Rida 5) Keskusega (Detailses eelarves rida 2 ja 5) 2 Laste vaimset tervist 61000 EUR toetava tugiteenuse - (Rida 3) raseduskriisi nõustamine - osutamine 8434 EUR ja selle üle-eestilise (Rida 4) kättesaadavuse tagamine (Detailses eelarves rida 3 ja 4) Turvaliste suhete alase 11520 EUR teadlikkuse tõstmine (meedia, emadepäeva ja isadepäeva konverents) (Detailses eelarves rida 9) Projekti halduskulud 20680 EUR (Detailses eelarves rida 1) TULUD KOKKU 326247 EUR KULUD KOKKU 326247 EUR HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest alusdokumentidest: Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 (edaspidi RTA)1, Laste ja perede arengukava 2012–2020 (edaspidi LPA)2, Sotsiaalministeeriumi valdkondlikud prioriteedid 2019 (edaspidi prioriteedid)3 ja Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüsist (edaspidi alusanalüüs)4, Integreeritud teenuste kontesptsioon laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi ja PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring 2015-2016. 1 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf 2 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf 3 http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused 4 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/laste_vaimse_tervise_alusanaluus_lopparuanne_pwc_13.03.2015_ loplike_parandustega.pdf ; 3 LÜHIKOKKUVÕTE Projekti sisuks on koolitus- ja tugiteenuste osutamine, koolitustegevuse aluseks oleva tõenduspõhise PREP-programmide arendamine, vanemlust toetav võrgustikukoostöö ning teavitustegevused peresuhete ja vanemluse alase teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas. Projekti elluviimise eesmärkideks on pakkuda lapse vaimset tervist toetavate tõenduspõhiste meetmetega mitmetasandilist sekkumist nii SOTSIAALVALDKONNAST 1. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine - perede heaolu kasvule ning elukvaliteedi tõusule läbi vaimse tervise toetamise tegevuste, milleks on paremate suhtlemis- ja suhteoskutse omandamine. Seeläbi soodustatakse nii vanemate kui ka laste tulevikuväljavaateid ja vähendatakse stressi ja vaimse tervise riske andes lapsevanematele paremad oskused kriitiliste olukordadega paremaks toimetulemiseks. Peredele suunatud tugiteenuste (tõenduspõhiste meetmete) kättesaadavuse parendamine.5 Lisaks ka parema tulemuslikkuse eesmärgil ja mõju väljaselgitamiseks PREP-üksikisikute programmi „Minu suhe on minu kätes“ mõju- uuringu läbiviimine koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse teaduri Kenn Konstabeli eestvedamisel . 2. Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks - sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuste osutajate, ämmaemandate ning teiste laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide kompetentsi tõstmisele. Raseduskriisi nõustajate täiendkoolitus (jätkumine).6 3. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused - Lähisuhtevägivald kui naistevastane vägivald on soolise võrdõiguslikkuse probleem. 7 Hetkel on oma koostöö kinnituskirjad ja vajadust PREP- programmide rakendamisele näinud nii Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi kui ka Prokuratuur, kellega oleme koostööd teinud juba mitu aastat ja üha tõusvas trendis, kusjuures suureks abiks on olnud eelkõige HMN –i toetus, kuna kriminaalasjades osalejate majanduslik võimekus ise teenust osta, on pigem madal. Seega tänu toetusele ja käimas olevatele projektidele oleme saanud pakkuda soodsat hinda, mis on teinud teenuse kättesaadavamaks.8 ÜRO hinnangul on naistevastane vägivald põhiinstrument, mille abil naised on surutud ühiskonnas meestest madalamale 11 positsioonile ja mille läbi on takistatud naiste inim- ning kodanikuõiguste realiseerimine ja nende vaba areng.9 kui ka TERVISEVALDKONNAST 4. Vaimse tervise haiguste ennetusalaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine. Raseduskriisi nõustamisteenuse arendustegevused ja teenuse kättesaadavuse parendamine läbi e-teenuse ja telefoninõustamise. Haigekassa ei võimalda teenuse pakkumist e- teenusena ja telefoninõustamisena, kuid arvestades Eesti olusid ja ka inimeste mobiilsust, on ülioluline olla teenusena kättesaadav ka e-keskkonnas ja telefoniteenusena. Hetkel Haigekassaga sõlmitud teenuseleping seda ei võimalda. 5 PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring 2015-2016.a 6 Eesti Haigekassaga koostöös on ette valmistamisel raseduskriisi teenuse väljatöötamine tervishoiusüsteemi integreerimiseks. Koolitus viiakse läbi vastavalt kehtivale kutsestandardile. 7 Suhtekoolituse kliendi puhul üheks olulisemaks saavutuseks on see, et nad õpivad seadma mõistlikke, lugupidamist ja turvalisust puudutavaid ootusi, mis võimaldab teha teadlikke otsuseid selle kohta, kellega tasub suhet jätkata või tulevikus suhte loomist vältida. Pikemas perspektiivis tekib väärtusnihe ja see laieneb ka suhetele väljapoole lähisuhet, kus hakatakse mõistma turvalisuse mõistet läbi vägivalla defineerimise/mõistmise, mis toob ühiskonda rohkem turvalisust 8 Koostöö kinnituskirjad lisana Sotsiaalkindlustusametist ja Prokuratuurist. 9 Kase,H. Pettai, I. Käsiraamat naistearstile 2006. 4 Lisaks sellele raseduskriisi nõustamisteenus esmatasandi sekkumisena lapse vaimse tervise toetamiseks. Hetkel teenuse kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on alustatud 2,5 a raseduskriisi nõustajate väljaõpet. Väljaõpe toimub koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Ülikool, kellega oleme sõlminud vastavad koostöö lepingud. Koolituse Õppekava on lisana ja ka meie kodulehelt leitav www.save.ee10 ja see on lisatud ka käesoleva projekti lisadesse (Lisa 9). Lisatud on ka EÄÜ 2017 a. toetus- ja kinnituskiri antud täiendkoolitusele. Ennetustegevusena ja ka universaalse PREP-programmide pakkumine paarisuhet edendava tõenduspõhiste sekkumismeetmetena lapsevanematele läbi pere elukaare. Tõhusaim on teenus võimalikult varases pere elukaare arengufaasis, mida kinnitab ka „Integreeritud teenuste kontseptsioon laste vaimse tervise toetamiseks“. 11 5. Kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimine ja süsteemne koostöö. Esmatasandi tervishoiusüsteemis raseduskriisi nõustamisteenuse pakkumine, arendustegevus ja koostöö. Koostöös SA-ga Saagu Valgus peresid toetava tõenduspõhise meetmena PREP-programmide pakkumine ja Perekeskuse mudeli väljatöötamis meeskonnas osalemine. Kinnituskirjana kaasas lisana kaaskiri SA-lt Saagu Valgus. Koostöös Linnade ja Valdade Liiduga kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmine tõenduspõhistest sekkumistest abi vajavale lapsele ja tema perele. Kinnituskirjana kaasas lisana. Projekt koosneb viiest osast: 1. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Laste vaimse tervise alaste riskide ennetamine ja hilisema abivajaduse toetamine läbi tõenduspõhiste sekkumiste, milleks on PREP-koolitused, mille käigus lapsevanemad omandavad uusi teadmisi ja paremaid sotsiaalseid ja suhtlemisoskuseid. PREP-programmid on üles ehitatud kognitiivkäitumuslikul baasil.12; Parema tulemuslikkuse eesmärgil ja mõju väljaselgitamiseks - PREP-üksikisikute programmi „Minu suhe on minu kätes“ mõju-uuringu läbiviimine. 2. Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks. Laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide täiendkoolitamine (PREP-programmid) ja raseduskriisi nõustajate täiendkoolituse jätkamine. 3. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused –Lähisuhtevägivald kui naistevastane vägivald on soolise võrdõiguslikkuse probleem. ÜRO hinnangul on naistevastane vägivald põhiinstrument, mille abil naised on surutud ühiskonnas meestest madalamale 11 positsioonile ja mille läbi on takistatud naiste inim- ning kodanikuõiguste realiseerimine ja nende vaba areng.13 Lähisuhtevägivalla, ehk vägivaldsete suhtemustrite äratundmine ja tervete suhete kui normi sõnastamine läbi teadlikkuse tõstmise aitab ennetada vägivalda. Koostöös Ohvriabi ja Prokuratuuriga oleme välja töötamas just sealt suunatud ja abivajavale sihtgrupile vajalikku täispaketti. Seetõttu jagunevad teenuse pakkumised kaheks: 10 http://save.ee/wp-content/uploads/2018/04/RKN_%C3%B5ppekava_2018_20.pdf 11 „Integreeritud teenuste kontsptseptsioon laste vaimse tervise toetamiseks“. Lk 11; 12 12 PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring näitas vaimse tervise näitajate nagu ärevus ja depressiivsus langust, mis tõstab ka laste elukvaliteeti ja vähendab laste vaimse tervise riske 13 Kase,H. Pettai, I. Käsiraamat naistearstile 2006. 5 ENNETUSTEGEVUSTENA JA ESMASTE SEKKUMISENA (võimalikult laiale sihtgrupile): 3.1 PREP-programmi Minu suhe on minu kätes –koolitused; 3.2 PREP-programmi paarisuhtekoolitused. TEISE JA KOLMANDA TASANDI SEKKUMINE KOOSTÖÖS OHVRIABI JA PROKURATUURIGA JA KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA: 3.3 PREP-programmi Minu suhe on minu kätes –koolitused (eelintervjuu, koolitus, teraapia); 3.4 PREP-programmi paarisuhtekoolitused (eelduseks on PREP-üksikisikute koolituse läbimine, positiivne intervjuu, koolitus, teraapia). 4. Arendustegevused: Kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimine ja süsteemne koostöö 4.1 PREP-programmide arendustegevused (programmide kvaliteedi hindamine, hoidmine, sihtrühma laiendamine, programmide disainimine); 4.2 võrgustiku laiendamine ja koostöö arendus – vanemluse toetamiseks KOV tasandil koostöös Linnade ja Valdade Liiduga; 4.3 koostöös SA-ga Saagu Valgus Perekeskuse mudeli väljatöötamisel kohalikele omavalitsustele; 4.4 Laste vaimset tervist toetavate tugiteenuste osutamine ja üle-eestilise kättesaadavuse parendamine ja teenustest teadlikkuse tõstmine kohalike omavalitsuste tasandil. 5. Turvaliste suhete alase teadlikkuse tõstmine (meedia, emadepäeva ja isadepäeva konverents). Projekti dokumentatsioon koosneb taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest: 1. projekti tulude-kulude eelarve üldiselt (lisa 1) ja detailselt (lisa 6); 2. projekti lühikirjeldus (lisa 2); 3. projekti meeskonna kirjeldus (lisa 3) ja CV-d; 4. PREP-paarisuhtekoolituse programmi tutvustus (lisa 4); 5. PREP-üksikisikukoolituse programmi tutvustus (lisa 5); 6. Juhtuminäide (lisa 7); 7. Raseduskriisi nõustamise kutsestandard (lisa 8); 8. Raseduskriisi nõustaja täiendkoolituse õppekava (lisa 9) 9. Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse kinnituskiri PREP-programmi mõju-uuringu alase koostöö kohta (lisa 10); 10. Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonna kinnituskiri (lisa 11) 11. Prokuratuur kinnituskiri (lisa 12) 12. MTÜ Üksikvanema Heaks(lisa 13) 6 13. PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring (lisa 14) 14. SA Väärtustades Elu omaosaluse kinnituskiri (lisa 15) 15. SA Saagu valgus kinnituskiri (lisa 16) 16. Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitusel osalejate nimekiri (lisa 17) 17. MTÜ Põhja-Eesti Autismi Liidu kinnituskiri (lisa 18) DETAILNE KOKKUVÕTE I. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Laste abivajaduse ennetamine ja tema pere toetamine läbi PREP-programmide koolituste, mille käigus lapsevanemad omandavad uusi teadmisi ja paremaid sotsiaalseid ja suhtlemisoskuseid. Selle tulemuslikkuse hindamiseks PREP- üksikisikute koolituse „Minu suhe on minu kätes“ mõju-uuringu läbiviimine. Taustinfo Teenuse kättesaadavus sõltub võimekusest teenuse eest tasuda. Kahjuks on Eestis palju vaesuses elavaid peresid, eriti suures vaesusriskis on lasterikkad ja üksi last kasvatava vanemaga perekonnad. LPA sedastab, et vaesus on mitmemõõtmeline mõiste, hõlmates mitte ainult sissetulekute vähesust, vaid ka teisi puuduse vorme. Laste puhul seonduvad vaesusega mitmed probleemid korraga – terviseprobleemid, õppimise ja arenemisega seotud võimaluste piiratus, käitumisprobleemid, piiratumad sotsiaalsed kontaktid (ja oskused k.a sotsiaalsed oskused), madalam enesehinnang. RTA nimetab vaesuse kontekstis kõige haavatavamateks rahvastikurühmadeks muu hulgas lapsi ja noorukeid ning üksi last (lapsi) kasvatava vanemaga perekondi. LPA lisab, et ühe vanemaga kasvavad lapsed on Eestis kõikide lastega perede tüüpide võrdluses kõige suuremas vaesusriskis. Uuringud on näidanud, et üksikvanemaga kasvavate laste riskigrupiga kaasnevad mitmed toimetulekut halvendavad ja laste vaimse tervise häiretega seostuvad tegurid. Eestis on u 55 655 last.14 2013.a andmetel on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega oluliselt kõrgem. Üksikvanemaga leibkondadest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%.15 LPA märgib, et pere vaesuse parim ennetaja on vanema võimalus osaleda tööturul. Paarisuhte kvaliteet mõjutab seda oluliselt. Ebaterve ja -turvaline paarisuhe võib tuua selles osalevale lapsevanemale kaasa olulisi vaimse tervise probleeme ja riskikäitumist (depressioon, alkoholi liigtarvitamine, narkomaania jms) olles nii sotsiaalse tõrjutuse kui ka toimetulekuraskuste põhjustajaks. Lisaks moodustavad lapsed, kes kasvavad üles düsfunktsionaalsetes peredes, suurema tõenäosusega ka ise taolisi perekondi ning vastavad mustrid kantakse ühest põlvkonnast üle teise. Lisaks sellele mõjutavad perekonna düsfuntsionaalsed suhtelmismusrid ka laste koolikäitumist ja toimetulekut koolis. See võib viia koolikiusamiseni (kas ollakse ise kiusaja või ohver). Ennetamaks laste vaimse tervise riske on ülioluline, et lapsevanemad võtaksid vastutuse ja 14 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/laste_vaimse_tervise_alusanaluus_lopparuanne_pwc_13.03.2015_loplike_parandustega.pdf lk 65 15 https://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/ 7 panustaksid oma paarisuhte rahulolu edendamisse ja õpiksid kasutama turvalisi suhtlemismustreid. See eeldab aga teenuse paremat kättesaadavust ehk teenuse osutamise toetamist peredele, kus kasvavad alaealised lapsed. Samuti on oluline, et toetatud saaakisd ka noored, kes on potensiaalsed tulevased lapsevanemad. Seega, kuna vaesuses elavatel peredel on raskem jõuda (endale lubada) nii peret toetavaid kui ka ennetavaid tugiteenuseid (PREP-koolitust) ehk vaimset tervist toetavaid teenuseid, siis riigi toetusel saame suurendada nende teenuste kättesaadavust. Vaimse tervise ennetustegevustena pakume PREP-programme, mis toetavad perede paremat toimetulekut läbi oskuste õppe ja aitavad ennetada lapse vaimse tervise riske. Toetus mõjub lastele eelkõige tänu sellele, et lapsevanemad oskavad teha tervemaid ja turvalisemaid valikuid, mõistavad paremini endaga toimuvaid protsesse ja oskavad paremini juhtida ka agressiivsusest tulenevaid tundepuhanguid ja ohjeldada reaktiivsust. PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring näitas, et osalejate ärevus ja depressiooni näitajad langesid märkimisväärselt. 16 Kahe vanemaga lastega perekondade või leibkondade säilimisele ja toimimisele kaasaaitamine läbi peresuhete kvaliteedi tõstmise turvalisuse eesmärgil ja lahutuste ning ja vägivalla ennetamise17 aitab vähendada laste vaimse tervisega seotud riske nii praeguses kui järgmises põlvkonnas. Perekonnas toimuvad protsessid ja suhtlemine mõjutab lapse kujunemist, see on kõige alus -baas. Kahtlemata võime kohata tänapäeval mitmeid tublisid, toimetulevaid ja lapsevanemaks olemisele pühendunud üksikvanemaid, kuid uuringud kinnitavad, et laps on rohkem toetatud kahe vanemaga perekonnas. Samuti oleme nõus, et lapse jaoks on turvalisem elada pigem üksinda last kasvatava vanemaga peres, kui peres, kus ema ja isa vahel esineb pidevalt lähisuhtevägivalda ja keegi osapooltest ei ole valmis võtma vastutust ega huvitu muutuse sissetoomisest senisesse suhtedünaamikasse. Senised uurimused on näidanud, et lapse heaolu ohustav eeltingimus e. risk on kasvamine, kas ainult ühe vanemaga või suurperes, sest just need peretüübid on majandusliku toimetuleku, eriti tööturusuhete (töötus, mitteaktiivsus) poolest kõige haavatavamad. Ka üksikuna kasvava lapse heaolu võib olla ohus, eelkõige seetõttu, et ta võib tunda end üksildasena, kui pole õdesid-vendi, kellega mängida. St, et neil juhtudel võivad kaasuda sotsiaalsete oskuste mahajäämus. Üksikul lapsel võib küll materiaalselt kõik vajalik olemas olla, samuti ei pea ta võistlema vanema tähelepanu ega mänguasjade pärast, kuid üksikuna kasvades kannatavad sotsiaalsed suhted, sest lähedust pakkuvaid pereliikmeid on vähem. Veel üksildasemana võivad ennast tunda üksikvanemaga kasvavad üksikud lapsed, kes on kaotanud õiguse suhelda eemalelava vanemaga. Keerulisi peresiseseid olukordi, mis võivad lapse heaolu ohustada, tekib ka kärgperedes, kus laps elab koos kasuvanema ja sageli ka poolvendade ja -õdedega ning probleemiks võib saada n-ö oma ja võõra lapse ebavõrdne kohtlemine. Igal lapsel aga on õigus võrdsele kohtlemisele, olenemata sellest, kas tal on täiskasvanuga bioloogiline side või milline on pere koosseis. 2011. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt on Eestis umbes 20 400 alla 18-aastast kasulast (abikaasa või elukaaslase laps) ehk umbes 9% lastest elab koos kasuvanemaga. Mida vanemad lapsed, seda suurem on kasuvanemaga elavate laste osatähtsus (2% alla 3-aastastest ja 14% 12–17- aastastest).18 LPA lisab, et vanemate ja positiivse kasvatuspraktika toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse-, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive- ja majandussektori probleeme. Mida tõhusam on töö esmase ennetuse tasandil, seda väiksemaks peaks ideaalis kujunema vajadus iga järgneva taseme ennetuseks. Esmatasandi ennetus nõuab enamasti vähem ressursse, seda on lihtsam teostada ja selle 16 PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring 2015 17 1.Lahutuste risk ja oht jääda lapsega/lastega üksi on suurem peredes, kus ollakse abielus 0–4 aastat (25,2%). 2.Väikelastega pered (lahutuste risk ja oht jääda lapsega/lastega üksi on suurem peredes, kus ollakse abielus 5–9 aastat (25,4%). 18 Laste heaolu. Statistikaamet 2013 lk 15 8 elluviimiseks vajalikud rahavood on reeglina tagasihoidlikumad võrreldes teisese ja veelgi enam kolmanda tasandi teenustega. Meie eesmärk on jõuda kolmanda taseme sekkumiselt esmatasandi ennetussekkumiseni, kuid ilmselt võtab see aega aastaid. Loodame ja usume, et siinjuures saame palju tööd teha koostöös kohalike omavalitsustega. Seotud probleemid, nende peamised tegurid ja soovitused RTA märgib, et laste ja noorte turvalise ning tervisliku arengu valdkonna probleemideks on muu hulgas pingelised peresuhted, ebapiisavad suhtlemisoskused, puuduv lapsevanemate koolitamis- nõustamissüsteem ning ebapiisav lapsevanematele mõeldud lapse arengu ja tervise kaitse ning edendamise võimalusi kajastav tõenduspõhine infokeskkond. Laste psühhiaater Anne Kleinberg on välja toonud, et laste vaimset tervist mõjutavad otseselt ühe või mõlema vanema stress ja depressiivsus, samuti sotsiaalsed oskused ja nende toimetulematus oma suhtega ehk suhteprobleemid: • Nii depressiivne ema kui isa tajub oma last raskemini kasvatatavana (Kerstis, 2013) • Partneri kurbus mõjutab vanemlikku rolli ja vanemlikku allsüsteemi • Laste kasvatamine on mõlemale vanemale väljakutse • Mõlema vanema kurbus mõjutab laste käitumist ja teeb lapse kurvaks • Toimiv paarisuhe toidab vanemlikku rolli • Laps tahab, et vanemad saaksid hästi läbi ja see on arukas ka liigi ja vaimse tervise säilimise aspektist. PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuringu tulemused 2015-2016 näitasid, et koolitusel läbinutel langes olulisel määral ärevus ja depressiooninäitajad. Ebatervete ja –turvaliste peresuhete, lähisuhtevägivalla, madala sündivuse, laste asenduskodudesse(-hooldusele) andmise/saatmise ning lahutustega seotud tegurid on: - ebapiisavad suhteoskused - perede madal suhtekultuur; - lapsevanemate puudulikud teadmised turvalistest suhetest ja nende hoidmisest; - lapsevanemate puudulikud suhtlemisoskused (kiputakse libisema ohtlikesse suhtlemismustritesse); - lapsevanemate suhteprobleemide lahendamise oskused on puudulikud; - peresid toetavad psühhohariduslikud koolitused ei ole kättesaadavad - perede ja laste vaesus; - perevägivald (lähisuhte- ja seksuaalvägivald), võib olla üks põhjustest, miks laps asendushooldusele suunatakse - sõltuvusainete kuritarvitamine. 2016.aastal UNICEF-il valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesemate perede lastel 28 protsenti enam tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega. Ja, nagu eelnevalt esile toodud, just lahutatud perede lapsed on kõige suuremas vaesusriskis, mis on omakorda korelatsioonis tervisega seotud (ka vaimse tervise) riskidega. Paarisuhte kvaliteedile tähelepanu pööravad sekkumised on pälvinud üha enam tähelepanu peamiste vaimse tervise sekkumiste strateegiate seas. See võib suuresti tuleneda ka äratundmisest, missugust negatiivset mõju avaldab lahutus paaridele, perekondadele (Cummings & Davis, 199419; Hetherington & Kelley 200220) ja kogukondadele ning võib-olla ka seetõttu 19 Cummings, E. M., & Davis, P. (1994). Children and Marital conflict. New York: Guilford Press 20 Hetherington, M. E., & Kelly, J. (2002). For better or for worse: divorce reconsidered. New York: Norton 9 (näiteks) on Põhja-Ameerika sotsiaalne elujõulisus tugevalt vähenenud ja kogukonnad kahanevad trastiliselt. (Putnam, 200021). Sotsiaalse kapitali kaotust on hakatud seostama depressiooni ja ärevuse tõusuga nendes kooslustes (Twenge, 200022). Probleemide lahendamiseks soovitab RTA edendada lapsevanemate teadlikkust pere- ja lähisuhtevägivalla (sh seksuaalvägivalla) olemusest, mõjust, ennetus- ning kahjude vähendamise võimalustest.23 Samuti soovitab see lapsevanematel edendada konfliktilahendus-, läbirääkimis- jm sotsiaalseid ja vanemlikke oskuseid. Uuringu kohaselt, kes läbisid PREP-paarisuhtekoolituse 2015-2016. a uuringu, oli täheldatud ärevuse ja depressiooni langust osalenud paaridel (naistel rohkem kui meestel). Ärevuse skoori osas tõi uuring välja märkimisväärse muutuse alanemise suunas nii naistel kui meestel. 24 Lahutusi on võimalik ennetada ning kriisi sattumise riske on võimalik vähendada. Lähisuhtevägivalda on võimalik ennetada ja ebaturvalisi suhtemustreid on võimalik ümber õppida. Üksi last kasvatavaid vanemaid on vaja toetada. Euroopas läbi viidud uuringud kinnitavad, et laste vaesus on madalam neis riikides, kus on vanemaid (ka paarisuhet) toetavad teenused.25 Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald kui naistevastane vägivald on soolise võrdõiguslikkuse probleem. ÜRO hinnangul on naistevastane vägivald põhiinstrument, mille abil naised on surutud ühiskonnas meestest madalamale 11 positsioonile ja mille läbi on takistatud naiste inim- ning kodanikuõiguste realiseerimine ja nende vaba areng.26 Naistel on põhjendatud hirm jääda lõksu ohtlikusse suhtesse. On selge, et ükski täie mõistuse juures olev isik ei taha takistada väljapääsu põlevast hoonest. Ohtlikus olukorras olevate inimeste puhul peaksid valitsuse või erasektori programmid tegelikult inimeste turvalisuse tagamist soodustama, mitte raskendama. Lisaks on iga mõistlik inimene nõus sellega, et ennetava hariduse eesmärgiks ongi eelkõige ohustatud inimeste ohuolukorrast eemale juhtimine. Perevägivald on äärmiselt keerukas nähtus, mida peab õpetama märkama. 27 Samuti on oluline, et vägivalda õpitakse ka defineerima ja mõistma, mis on vägivald ja millega inimene ei peaks leppima oma elus. Samas peab olema kõigil võrdne võimalus saada tõenduspõhiste meetmena koolitusi, et õppida ja omandada uusi oskusi, kuidas võimalikult turvaliselt väljuda ohtlikest suhetest ja kuidas tulevikus neid vältida – siin on läbi põimunud nii ennetus kui ka rehabilitatsioon. Projekti tegevused probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks PREP-programmide kui psühhohariduslike kognitiivsel pereteraapial põhinevate koolituste korraldamine ja arendamine: 1. PREP-paarisuhtekoolituste korraldamine alaealise lapse või lastega peredele vanemluse toetamiseks; 2. PREP-üksikisikutekoolituste „ Minu suhe on minu kätes“ korraldamine üksikvanematele ja lähisuhtevägivalla intsidendis osalenutele (ebaturvalisi suhtemustreid kasutavatele vanematele vanemluse toetamiseks); 3. PREP- üksikisikutele „ Minu suhe on minu kätes“ lahutavatele ja lahku läinud vanematele vanemluse toetamiseks; 4. PREP-üksikisikutele „ Minu suhe on minu kätes“ koolitused nii spetsialistidele kui otsesele kasusaavale sihtrühmale lähisuhtevägivalla rehabiliteerimiseks ja hiljem uude suhtesse minemisel ennetamisena ja vanemluse toetamisena tõenduspõhise sekkumisena. 21 Putnam, R. D. (2000). Bowling alone: The collapse and revival of American community. New York: Simson and Schuster 22 Twenge, 2000, J. M. (2000). The age of Anxiety? Birth cohort change in anxiety and neuroticism. Journal of Personality and Social Psychology, 79, 1007 - 1021 23 RTA lk 35 24 PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuring 2015 25 Laste ja perede arengukava 2012-2020 lk 46 26 Samas 27 Väljavõte PREP-üksikiskutele mõeldud koolitajate manuaalist lk 18. 10 5. PREP- programmide koolituste kui tõenduspõhise sekkumise ja sotsiaalprogrammina Prokuratuurist ja Ohvriabist suunatud sihtrühmale. 6. Noortele (nii põhikooli kui gümnaasiumi ka kutsekoolis käivatele) PREP-programmi kohandamine ja selle pakkumine. 7. Parema tulemuslikkuse eesmärgil ja hindamaks koolituse mõju - PREP-üksikisikutele suunatud programmi „Minu suhe on minu kätes“ mõju-uuringu II etapi läbiviimine Eestis koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse teaduri Kenn Konstabeliga. Tegemist on mõju-uuringuga (2018 – 2019), millest I etapi, 2018 a HMN rahastust kasutati mõju-uuringu uuringuplaani väljatöötamiseks eesmärgiga alustada mõju- uuringu II etappi ehk uuringu praktilist läbiviimist 2019 aasta algusest. Mõju- uuringu läbiviimine on käivitunud koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskusega ja vajab jätkurahastust 2019 aasta tegevuste osas. Koolituse kaudu õpetatakse terve ja turvalise suhte aluspõhimõtteid, suhtlemisoskuseid, keeruliste probleemidega toimetulemist ja nende lahendamise oskust. Koolitusprogrammi läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste abil suudavad lapsevanemad muuta oma käitumismustreid ning rakendada toimivamaid eneseregulatsiooni süsteeme, luues nii tingimused tervetele, turvalistele ja kestvatele peresuhetele. Selle tulemusena paraneb perede heaolu, kuna lapsevanemate oskus suhelda, hoida turvalisi suhteid ja tulla toime erinevate probleemidega on paranenud. Samuti vähenevad vaesusega seotud riskid, kuna lahutamise või lahku kolimise tõenäosused vähenevad või kui ollakse lahus, siis soovitakse rohkem toetada oma lapsi. Selle kõige tulemusel ennetatakse nii täiskasvanute kui ka laste vaimse tervise riske. Koolituste läbiviimisel kasutatakse kogu maailmas üht enimuuritud, pikema järelmõjuga (kuni 5 a) ja laiema mõjuulatusega tõenduspõhist PREP-koolitusprogrammi „PREP-paarisuhtekoolitus“ (mõeldud paaridele, lisa 3) ja selle alamprogrammi „Minu suhe on minu kätes (ing.k Within My Reach“), mis on mõeldud üksikisikutele, lisa 4. PREP (Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm) on rahvusvaheliselt tuntud tõenduspõhine ning üks enimuuritud ja pikema järelmõjuga programm, mis kuulub ainsa paarisuhteprogrammina ka NREPP-i (USA riiklik tõenduspõhiste programmide ja sekkumiste register)28 Osana Minu suhe on minu kätes (ing.k Within My Reach) koolitusest käsitletakse lähisuhtevägivalla teemat ning puudutatakse keerulisi ja vastuolulisi küsimusi ning antakse ülevaate sellest, mida oleks vaja teha selleks, et: 1. aidata potentsiaalselt ebaturvalises suhtes olevatel inimestel oma olukorra ohtlikkusest aru saada, kui nad seda veel ei ole enesele teadvustanud 2. õpetada sellises ebaturvalises suhtes olevaid inimesi ära tundma ohtlikke suhtemustreid, et neid aidata ennetada vägivalda; 3. õpetada uusi suhtlemisoskusi, mis aitavad suurendada turvalisust peresuhetes, mis toetavad ka laps-vanema turvalisemat tulevikusuhet. 2016. a kehtima hakanud Lastekaitseseadus annab kohalikele omavalitsustele suunised, kuid hetkel ei ole selle võimalusi veel piisavalt rakendatud. § 6. Ennetamine (2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama 28 http://www.nrepp.samhsa.gov/ViewIntervention.aspx?id=326 11 välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. PREP-programmid vastavad neile tingimustele. PREP-programmid on: - Lapsevanema suhteid toetav (õpitakse turvalisi suhtlusoskusi, kognitiivkäitumuslikul pereteraapia baasil ülesehitatud programmi läbi); - Programmid on tõenduspõhised ja uuringutel põhinevad; - Programmidel on pikaajaline mõju; - PREP-paarisuhtekoolituse läbinutel vähenesid ärevuse ja depressiooni näitajad märkimisväärselt. Programmi loojad on kulutanud palju aega õppekava raames eesmärkide saavutamiseks vajalike sõnumite välja töötamiseks ning konsulteerinud ka teiste valdkondlike ekspertidega.29 Plaanis on läbi viia PREP-üksikisikutele suunatud koolituse „Minu suhe on minu kätes“ mõju- uuringud ka Eesti kontekstis ja võrrelda saadud tulemusi programmi loojate uuringutega. Uuringu jaoks korraldatakse koolitusi üle Eesti. Koostööpartneritena kaasatakse SA Saagu Valgus, kelle perekeskuste väljatöötavas mudelis pakume ka PREP-programme. Mõju-uuring hõlmab laiemat sihtrühma kui nende poolt piloteeritavate KOVides (nt Põltsamaa, Türi jt) II. Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks. Laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide täiendkoolitamine (nt lastekaitsespetsialistid, ohviabi töötajad, sotsiaaltöötajad, pedagoogid jt lastega ja peredega tegelevad spetsialistid) Taustinfo (laste vaimset tervist otseselt ja kaudselt mõjutavate spetsialistide kompetentsi tõstmine) Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi toob välja et, on vajadus suurendada kõigi lastega töötavate spetsialistide teadlikkust vaimse tervise hoidmisest ja edendamisest, varajasest märkamisest ning teenuseid saama suunamise alustest.30 2016. a kehtima hakanud Lastekaitseseadus annab kohalikele omavalitsustele suunised, kuid hetkel ei ole selle võimalusi veel piisavalt rakendatud. § 6. Ennetamine (2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. PREP-programmid vastavad neile tingimustele. PREP-programmid on: - Lapsevanema suhteid toetav (õpitakse turvalisi suhtlusoskusi, kognitiivkäitumuslikul pereteraapia baasil ülesehitatud programmi läbi); - Programmid on tõenduspõhised ja uuringutel põhinevad; 29 Väljavõte PREP-üksikiskutele mõeldud koolitajate manuaalist lk 18. 30 Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kontseptsioon 2015. Lk 5 12 - Programmidel on pikaajaline mõju; - PREP-paarisuhtekoolituse läbinutel vähenesid ärevuse ja depressiooni näitajad. Kohalike omavalitsuste ja riigi kohus on pakkuda võrdsetel alustel vanemlust toetavaid meetmeid lastega peredele. Iga varasem sekkumine on kordades soodsam, kui hilisem sekkumine, kus on seotud juba Ohvriabi ja Prokuratuur. Mõne pere ja lapse jaoks võib olla ka hilja ja tagajärjed võivad olla pöördumatud. Seega on vaja olulisel määral tõsta laste ja peredega tegelevate spetsialistide teadlikkust olemasolevatest programmidest, et nad saakisd peredele pakkuda antud teenuseid. LPA märgib, et Eestis on lastekaitse sanktsioneeriva (lapsi perest eraldava) iseloomuga ning laste hoolekanne on olnud suunatud tööks lastega, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumise tulemusena eraldatakse peredest ja paigutatakse asendushooldusele rohkem lapsi, kui seda kaasaegses lastega peresid toetavas ühiskonnas tegema peaks.Eesmärk on jõuda võimaliku miinimumi, mis on seotud ebaturvaliste suhtlemismustrite kasutamisega (st, et laps eraldatakse perekonnast, kuna lapsevanem on mingil põhjusel kasutanud füüsilist vägivalda oma lähedaste suhtes). Kui väheneb lähisuhtevägivald, jääb rohkem ressursse ka ennetustegevuseks ja muudeks tegevusteks, mis aitavad tõsta sotsiaalset kapitali. Lapse kasvamine perekeskkonnas ja bioloogiliste vanematega on tema heaolu seisukohast esmatähtis, mistõttu tuleb riski sattunud perele pakkuda võimalikult varakult toetavaid teenuseid. Bowlby ja Võgotski on rõhutanud, et laps vajab üks-ühele vastastikmõju tundliku ja hooliva vanema kujuga, kelle suhtes tal areneb turvaline lähedustunne. Erinevad lapsepõlve kohta läbi viidud teaduslikud uuringud tõestavad lapsepõlvetraumade jäädavat mõju isiksuse arengule, tema tervisele ning sellega seotud heaolule ja toimetulekule. Seepärast tuleb tagada, et abivajavad lapsed ei jääks märkamata ning saaksid kiirelt vajalikku abi. Eestis tehtud uuringud näitavad, et suur hulk lapsi on kogenud nii füüsilist, seksuaalset kui vaimset väärkohtlemist. Ka perevägivalla pealtnägemine on psühholoogiline vägivald, mille osas traumeeritud lapsed vajavad abi. Paarisuhtevägivalda käsitlevas uuringus väitis 40% vastanutest, et vägivalla pealtnägijaks oli mõni alaealine laps. Varajane märkamise ja sekkumise nüüdisaegne käsitus põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl, liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam sotsiaalse mudeli poole. Olemasolevate teadmiste valguses on väga oluline luua süsteem, kus lapse arengulisi eripärasid märgatakse võimalikult vara ning reageeritakse kohaselt, samaaegselt vähendades lapsi ohustavaid riske ja ennetades erinevate probleemide kumuleerumist. Varane märkamine ja sekkumine on tunduvalt odavam ja tõhusam kui probleemide hiline lahendamine, kuna vähendab probleemide võimalikku ulatust ja aitab keskenduda väiksemale sihtrühmale, kes tõesti spetsiifilist abi vajab. Eriti oluline on toetada ja võimestada lapse ümber olevaid täiskasvanuid, alustades vanematest ja täiskasvanutest, kes lapsega kokku puutuvad ja tegelevad. Seega, ikka veel on vaja suurendada teadlikkust ja koolitada võimalikke otsustajaid, laste ja peredega töötavaid spetsialiste. Samuti on oluline tagada spetsialistide olemasolu, kuna hetkel on spetsialistidest suur puudus eelkõige maapiirkondades. Oleme alustanud ka raseduskriisi nõustajate täiendkoolitusega, et tagada spetsialistid üle Eesti. Seotud probleemid, nende peamised tegurid ja soovitused RTA märgib, et laste ja noorte turvalise ning tervisliku arengu valdkonna probleemiks on muu hulgas ebapiisav õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud lapse arengu ja 13 tervise kaitse ning edendamise võimalusi kajastav tõenduspõhine infokeskkond. Alusanalüüs läheb kaugemale ja sedastab, et esmatasandi spetsialistide täiendkoolitus vaimse tervise valdkonnas on ebapiisav. Puudujääke on tunnistatud nii varase märkamise kui ka vaimse tervise häirete riskide ning sümptomitega seonduvalt teavitamise vajaduse tunnetamise osas, julguses sekkuda ning oskuses lapsevanematele sõnumit edastada. Käies erinevates piirkondades, oleme ka mures, sest spetsialiste ei ole piisavalt ja abivajavad pered ning lapsed on hädas. Probleemi lahendamiseks soovitab RTA muu hulgas suurendada koolide ja pedagoogilise personali võimekust laste tervise edendamisel õppekavaväliste kvaliteetsete koolitusvõimaluste kaudu ning edendada koostööd ja võrgustikutööd erinevate spetsialistide vahel (tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, pedagoogid jt) eesmärgiga tagada teenuste järjepidevus ning vastavus perede ja laste vajadustele. Pedagoogidele antakse soovitus täiendada oma teadmisi laste tervise ja arengu iseärasustest, ealistest vajadustest; edendada konfliktilahendus-, läbirääkimis- jm sotsiaalseid ja vanemlikke oskuseid LPA meetme 3.2 (varase sekkumise ja lastekaitsesüsteemi tõhustamine) tegevussuund 3.2.1 (varase sekkumise süsteem lapse arenguliste vajaduste märkamiseks) näeb ette tegevustena koolituse pakkumist väikelastega kokku puutuvatele spetsialistidele. Sama meetme tegevussund 3.2.3 (spetsialistide pädevuse tõstmine) lisab laste ja peredega töötavate spetsialistide (pedagoogid, meedikud, prokurörid, tugispetsialistid jt) täiendõppesüsteemi arendamise ja koolituste pakkumise ning heade praktikate jagamise ja seminaride korraldamise laste ja peredega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Oluline on anda lisateavet tõenduspõhistest sekkumistest nagu nt PREP-programmid ja teistest teenustest nagu nt raseduskriisi nõustamine. Alusanalüüsis antakse ka soovitus suurendada vaimse tervisekomponenti kõigi esmatasandi spetsialistide täienduskoolituste programmide seas (lasteaiaõpetajad, õpetajad, pereõed ja –arstid) –seda nii märkamise ja sekkumise tõhustamise, koostöö kui ka lapsevanematele info edastamise viiside osas. Samas on dokumendis on viidatud seega ka spetsialistide puudusele ja süsteemi eklektilisusele. Kui me vaatame esmatasandi teenuste kättesaadavust ja olemas olevat süsteemi, siis on võimalik seda parendada. Hetkel on käimas nt Eesti Haigekassa ja SA Väärtustades Elu koostöö, et raseduskriisi nõustamisteenus saaks integreeritud tervishoiu süsteemi. Käimas on teenuse disainimine ja läbirääkimised. Selles osas on oluline teenuse kättesaadavus, mis tähendab seda, et hetkel on vaja juurde koolitada ka raseduskriisi nõustajaid. Koolituse õppekava vastab kehtivale kutsestandardile. Koolitus algas 2018. a sügisel ja kestab 2,5 aastat. Hetkel on käimas protsess teenuse integreerimiseks tervishoiuteenuste nimekirja. Kuna ühe kitsaskohana näegi Eesti Haigekassa ja seda on maininud nii Eesti Ämmaemandate Ühing kui ka Sotsiaalministeerium, et nõustajaid on juurde vaja, siis sai see samm ka ette võetud. Koolituse ettevalmistav protsess toimus 2018.a I poolel ja koolitus algas koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga ja Tallinna Ülikooliga 2018.a sügisel. Koolitusel osaleb 20 õppurit üle Eesti. Koolitus kestab 2,5 aastat. Projekti tegevused probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks Psühhohariduslike koolitusprogrammide tutvustamine: 1. Tõenduspõhiste sekkumismeetodite PREP-üksikisikutele („Minu suhe on minu kätes – ing. k Within My Reach“) programmi tutvustamine ja programmi koolituse läbimine; 2. Tõenduspõhiste sekkumismeetodite „PREP-paarisuhtekoolitus“ programmi tutvustamine ja programmi koolituse läbimine. 3. Raseduskriisi nõustamise täiendkoolituse II, III ja IV moodul 14 Koolitusprogrammide läbimine aitab kaasa varasele märkamisele, vaimse tervise häirete riskide ning sümptomitega seonduvalt teavitamise vajaduse tunnetamisele, julgusele sekkuda ning oskuse lapsevanematele sõnumit edastada. Ühed kõige esmased märkajad on ämmaemandad, kes näevad tulevase ema (ja ka isa) võimalikke probleeme, edasi lasteaia personal ja teised lastega ja perega tegelevad spetsialistid. (Nt püüame jõuda otsese sihtrühmani asjaolul, et lasteaeda jõudva lapse vanem on koostööaldis). Programmide tutvustamist korraldatakse üle Eesti (4 erineva piirkonna kaupa) maakonnakeskustes ja võimalusel väiksemates piirkondades. Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020 2018.a septembrist alustas SA Väärtustades Elu koostöös Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga raseduskriisi nõustajate täiendväljaõppega (Lisa 1. ÕPPEKAVA Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020). Täiendkoolitus kestab 2,5 aastat kuni detsembrini 2020. Täiendkoolitusel osaleb 20 õppijat (Lisa 2. NIMEKIRI Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020). Õppetöö kirjeldus: Koolitus on jagatud 7-ks õppetsükliks, üks õppetsükkel on 4 kuud: september- detsember; jaanuar-aprill; mai-august. Õppetöö on planeeritud 1 kord kuus kolmel järjestikusel nädalapäeval, kuni 9 akt päevas (va august 2019 ja august 2020, mil õppetöö toimub 5-l järjestikusel nädalapäeval). Õppetööd ei toimu juuli 2019 ja juuli 2020. Õppetööd kordineerib Margit Emberg (CV on esitatud lisas). Lisad: Lisa 17. NIMEKIRI Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020). Lisa 9. ÕPPEKAVA Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020). III. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Lähisuhtevägivalla, ehk vägivaldsete suhtemustrite äratundmine ja tervete suhete kui normi sõnastamine läbi teadlikkuse tõstmise aitab ennetada vägivalda. Teadlikkus ja mõistmine saab tulla ainult läbi paradigma muutuse, milleks saab olla vägivalla defineerimine ja selle mõistmine ja uute suhtlemisoskuste ja võrdse kohtlemise mõistmise ning respekteeriva väärtuspõhise koolitustegevuse (teadlikkuse tõstmine tõenduspõhistest programmidest ja sekkumistest teenusele (programmi) suunamiseks: ohvriabitöötajad, vägivalla intsidendiga seotud isikud, politsei, prokurörid, lastekaitse töötajad) Taustinfo Lähisuhtevägivald mõjutab tervet mikrosüsteemi, kus vägivald aset leiab, see mõjutab nii naist kui ka lapse vaimset tervist ja uuringud kinnitavad, et see mõjutab ka kooli keskkonda. Lähisuhtevägivald on - inimsuhete probleem. Naistevastane vägivald mitte ainult ei lõhu perekondi. Vägivalda kogenud naistel on raske või isegi võimatu sõlmida vastassugupoolega usalduslikke ja stabiilseid suhteid, mis võib viia naise tööturult eemale ja mis suurendab laste vaesusriski, ema depressiivsust, mis omakorda mõjutab laste vaimset tervist. - sotsiaalne probleem. Naistevastane vägivald toodab mitte ainult naiste vaid sellest 15 tulenevalt ka laste vaesust. Naistevastane vägivald on kas otseselt või kaudselt riigi sotsiaalabi süsteemi üheks suuremaks koormusfaktoriks. - majanduslik probleem. Naistevastasel vägivalla on kõrge hind mitte ainult kaudses vaid ka otseses mõttes, rahasse ümberarvestatult. See tuleneb kulutustest, mida ühiskond peab tegema ohvrite ravimiseks, samuti kulutustest politseile, kiirabile, juristile, kohtule, või ka vanglale, mis on vajalik ühe vägivalla juhtumi käsitlemiseks, rääkimata ohvrite tegemata jäänud töötundidest jm. - tervishoiu probleem. Naistevastane vägivald ei ole mitte ainult suurim naiste tervise kahjustaja ja lõppeda naise invaliidistumise või isegi surmaga. Ema vastu suunatud vägivald ei ole kahjulik mitte ainult talle, vaid kujundab negatiivselt veel sündimata lapse psüühikat kui ka olemasolevate laste vaimsele tervisele. Järgnevalt toome naiste- ja meestevastu suunatud vägivalla erinevused 10 tunnuse lõikes (Kase 2004): 1. Vägivallatseja sugu. - Naiste suhtes kasutavad vägivalda valdavas enamikus vastassoost isikud ehk mehed. - Meeste kallal tarvitab vägivalda üldjuhul samast soost isik ehk teine mees. 2. Vägivallatseja ja ohvri lähedusaste. - Naiste suhtes kasutavad vägivalda enamikul juhtudel abikaasad/partnerid või tuttavad mehed. Umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. - Meeste kallal tarvitavad vägivalda rohkem võõrad või juhututtavad, pereliikmete puhul eelkõige sama pere teised meessoost liikmed. 3. Vägivalla ohvrite sooline proportsioon lähisuhtes. - Naised on valdavas enamuses ohvrite hulgas, keda nende abikaasad või endised abikaasad vägivaldselt kohtlevad. Ohvrite sooline proportsioon ehk naiste-meeste vahekord on ca 9:1, mis tähendab, et naised kannatavad lähisuhtevägivalla all üheksa korda sagedamini kui mehed. 40 – 70% mõrva ohvriks langenud naistest on tapetud oma abikaasa/elukaalase või endise abikaasa/elukaaslase poolt. - Mehed langevad lähisuhtes vägivalla ohvriks üheksa korda vähem. Mõrva ohvriks langenud meestest on tapetud oma (endise) naispartneri poolt 4 – 8% ehk 10 korda vähem. 4. Vägivalla toimepanemise koht. - 2/3 vägivallajuhtumitest toimuvad naise kodus. Seega kuulus inglise vanasõna „minu kodu on minu kindlus“ naise puhul ei kehti. Naise jaoks on kõige ohtlikum koht maailmas tema enese kodu. - Mehed langevad vägivalla ohvriks valdavas enamikus avalikes kohtades nagu tänaval, baaris jm või siis töökohal. 5. Vägivalla kasutamise põhjused. - Naiste vastu suunatud vägivald on tingitud sugupoolte ebavõrdsest seisundist. Mehed kasutavad naiste suhtes vägivalda peaeesmärgiga näidata naisele kätte tema madalam koht sugupoolte hierarhias. - Meestevahelise isikuvastase vägivalla puhul kasutavad mehed üldjuhul vägivalda omavahelises võimuvõitluses paremuse väljaselgitamiseks. 6. Vägivalla kasutamise motiivid. - Naised kasutavad paarisuhtes meeste vastu vägivalda sagedamini siis, kui neid endid on enne pikema aja jooksul ja korduvalt vägivaldselt koheldud. Naiste vägivald on tihti enese või laste kaitsmise vahend või katse lõpetada mehepoolne vägivald. - Mehed kasutavad vägivalda eelkõige eesmärgiga naise üle domineerida.31 Lähisuhtevägivald kui naistevastane vägivald on soolise võrdõiguslikkuse probleem. PREP-üksikisikute koolituse „Minu suhe on minu kätes“ kokkupanemisel on arvestatud lähisuhte vägivalla aspekte ja programmi koostamisel kaasati vastavad spetsialistid. 31 H.Kase, I.Pettai. Käsiraamat naistearstile. Naistearstile naistevastasest vägivallast 2006. Lk 8-10 16 ÜRO hinnangul on naistevastane vägivald põhiinstrument, mille abil naised on surutud ühiskonnas meestest madalamale 11 positsioonile ja mille läbi on takistatud naiste inim- ning kodanikuõiguste realiseerimine ja nende vaba areng.32 Projekti tegevused 1. Koolitustegevused, sihitatud teenuse pakkumine ja disainimine a. PREP-üksikisikutele Minu suhe on minu kätes – tõenduspõhise sekkumismeetodina, mis on spetsiaalselt üles ehitatud lähisuhtevägivalla defineerimiseks, mõistmiseks, ära tundmiseks kui ka uute turvaliste suhtlemisoskuste omandamiseks. b. PREP-paarisuhtekoolitused turvaliste suhete taastamiseks 2. Koostöö, võrgustiku laiendamine, a. Prokuratuuriga b. Ohvriabiga c. MTÜga Üksikvanema Heaks d. kohalike omavalitsustega SA Väärtustades Elu poolt pakutavate programmide eelised Selgitus: Programmid on suunatud nii ohvrile, kui ka vägivallatsejale. Rõhuasetus iseendaga ja paarisuhtega toimetulekul ning selle mõjul lastele. PREP-programmide koolitusgrupp ei koosne ainult kriminogeense taustaga inimestest, vaid nad on integreeritud n.ö tavainimeste gruppi, mis suurendab õppimise ja muutumise võimalust. Nad õpivad mitte ainult koolitajatelt, vaid ka grupiliikmetelt. Neil on võimalus samastada end motiveeritud grupiliikmetega. Programmid võimaldavad osalejal:  Arendada sotsiaalseid oskusi, et riskisituatsioonidega paremini toime tulla  Tunda ära riskiga seonduvat mõtlemist ja tundeid, võtta omaks antikriminaalne identiteet läbi uute hoiakute kujundamise (sh. mudeldades koolitajaid ja teisi grupiliikmeid)  Vähendada konflikte ja luua positiivseid suhteid  Avardada teadlikkust alternatiivsetest (mittekriminaalsetest ja mitte sõltlaslikest) vaba aja harrastustest ning sisepingete maandamise võimalustest. Mõlemad programmid baseeruvad samadele alustele, kuid aitavad programmis osalejatel uurida oma suhteid ja iseennast nendele olulistes suhetes erinevatest aspektidest lähtuvalt. Programmid täiendavad teineteist ja aitavad osalejatel mõista ning õppida juhtima intrapersonaalseid, ning seeläbi ka interpersonaalseid protsesse. Kui PREP-paarisuhtekoolitus (PREP) uurib ja aitab paaridel mõista ja hallata rohkem parterite vahelist ja vastastikkust mõju nende paarisuhtedünaamikale, siis WMR suunab fookuse igaühe isiklikule panusele33 paarisuhte düsfunktsionaalsuse osas. 32 H.Kase, I.Pettai. Käsiraamat naistearstile. Naistearstile naistevastasest vägivallast 2006. Lk 8-10 17 PREP-programmid tegelevad varjatud emotsionaalse vägivallaga, mis võib päädida välise füüsilise vägivallaga. Kuna prokuratuuri jõuatakse sageli just konfliktide füüsilise eskalatsiooni tulemusena, siis on oluline tuvastada vägivaldsete suhtemustrite tegelikud algpõhjused ja tegelda just nendega, ennetades edaspidiseid füüsilisi konflikte ning emotsionaalse vägivalla mõju osapoolte füüsilisele ja vaimsele tervisele. Programmide raames tegeleme selliste füüsiliste vägivallatsejatega, kelle puhul on võimalik eelintervjuu käigus tuvastada kahetsust juhtunu pärast (isegi, kui on tegemist korduvjuhtumitega) ja soovi muutumiseks.34 Süstemaatilise, külma, kontrolliva vägivalla esinemise korral on mõistlik toetada ja jõustada ohvrit läbi WMR koolituse, mis keskendub muu hulgas tervete/turvaliste ja ebatervete/vägivaldsete suhete eristamisoskuste arendamisele, turvaliselt ebatervetest suhetest väljumisele, samuti eneseteadlikkuse ja isiklike piiride defineerimise oskustele. Õpetatakse nägema lapsepõlve haigettegevate mustrite kordusi nii oma lähisuhetes kui vanem-laps suhetes, samuti nende mustrite teadlikku muutmist. Progammis osalenu õpib vägivaldseid suhtemustreid ka oma tuleviku suhete osas ennetavalt ära tundma, vältimaks vägivaldsete suhete korduvat jada iseenda ja oma laste eludes. IV. Arendustegevused Kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimine ja süsteemne koostöö. 4.1 PREP-programmide arendustegevused (programmide kvaliteedi hindamine, hoidmine, sihtrühma laiendamine, programmide disainimine.) PREP-programmi Minu suhe on minu kätes kui tõenduspõhise sekkumismeetme mõju-uuring; 4.2 võrgustiku laiendamine ja koostöö arendus – vanemluse toetamiseks KOV tasandil koostöös Linnade ja Valdade Liiduga; 4.3 koostöös SA-ga Saagu Valgus Perekeskuse mudeli väljatöötamisel kohalikele omavalitsustele; 4.4 laste vaimset tervist toetavate tugiteenuste osutamine ja üle-eestilise kättesaadavuse tagamine. Taustinfo LPA märgib, et tõenduspõhiste programmide valiku laiendamine eeldab nii Eesti kui välisriikide kogemuste analüüsimist, millest saadava info tulemusena võib ka Eestis rakendada väga efektiivseks osutunud programme. Üks nendest programmidest on PREP-paarisuhtekoolitus, mille mõju-uuringu tulemused on vaimset tervist toetavad, vähendades nii ärevust kui ka depressiooni näite. Lisaks sellele paranevad ka sotsiaalsed ja suhtlemisoskused. Kuna SAVE-l on positiivne kogemus Tartu Ülikooliga PREP-paarisuhte koolitusprogrammi mõju- 33 Siinkohas ei peeta silmas ohvri süüdistamist ega stigmatiseerimist vaid vägivallatseja fookuse juhtimine väliselt ärritajalt tema enda sisemistele protsessidele ja reaktiivsusele, kuna valdavalt otsitakse süüdlast endast väljaspool ja ei olda kontaktis sellega, mis inimest ennast tegelikult seesmiselt häirib. Ohvri toetamisel on peatähelepanu pööratud justnimelt vägivaldse dünaamika teadvustamisele ning irratsionaalsetest süütunnetest (see kõik oli minu süü!) vabanemisele. 34 Oleme teadlikud, et korrakaitse organite poolt kohustuslikus korras saadetud kliendid ei pruugi omada esimesel hetkel eriti kõrget motiveerituse taset. Teatav kohustuslikkuse aspekt on siinjuures nende isikute jaoks oluline faktor koguprotsessi läbimisel. Samas on ikkagi võimalik eristada klienti, kelles on vastupanu ja ärevus tundmatuse faktorit sisaldava muutuse ees kliendist, kes ei näegi vägivaldses episoodis mingit probleemi. 18 uuringu läbiviimise osas, siis on soov edasi minna ka teiste programmidega. Kasutades juba olemasolevat kogemust ja kaasates Eesti Rakenduspsühholoogia teaduri Kenn Konstabeli kompetentsi (kes vedas ka PREP-paarisuhtekoolituse mõju-uuringut), on valminud 2018 PREP- üksikisikute koolituse Minu suhe on minu kätes –uuringuplaan, mida on plaanis teostada 2019.a LPA meetme 1.1 (laste ja perede valdkonna ühtne, jätkusuutlik ja vajaduspõhine arendamine) tegevussuund 1.1.1 (teadmistepõhise laste- ja perepoliitika arendamine) näeb ette tõenduspõhiste ja ennetavate sekkumiste valiku laiendamist ning teenuseosutajate sellesuunalist motiveerimist. Seega on otsene soov tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust tõenduspõhiste sekkumiste osas (PREP-programmid). SAVE on VATE-ki liige ja aktiivselt kaasas vaimset tervist toetavate tegevuste ja meetmete väljatöötamisel. Vaimse tervise messil osalemine ja eelnevate tegevuste eelplaneerimine ning meeskonnatöö on andnud võimaluse kaasa rääkida ja kaasas olla olulistes protsessides. LPA toob välja, et pered vajavad lisaks otsesele rahalisele toele kindlasti ka kaudset, teenuste abil antavat tuge. Seega on lähitulevikus vaja enam panustada ning pakkuda elanikkonnale teenuseid, mis on komplekssed, vastavad inimeste vajadusele (sh eriti lapse vajadusele) ja on kiiresti kättesaadavad. Mida siis lapsed vajavad? SAVE korraldatud Isadepäeva konverentsil 2018 „Tahan normaalset perekonda!“ tõi lastepsühhiaater välja laste igatsused, millisest perekonnast lapsed tegelikult unistavad. “Lapsed unistavad lihtsatest asjadest, et oleks ema ja isa, kes armastavad teineteist ja oma lapsi. Unistuste vanematel on rahulik meel ja hea tuju ning laps ei pea muretsema, millises tujus on ema ja isa hommikul, vaid ta saab olla kindel, et päev algab naeratusega. Unistuste peres ei ole hirmu vägivalla, peksu ja alandamise pärast,” ütles psühhiaater. See on ennetustöö, mida pakume läbi PREP-programmide ja raseduskriisi nõustamise. Programmid võimaldavad osalejal:  Arendada sotsiaalseid oskusi, et riskisituatsioonidega paremini toime tulla  Tunda ära riskiga seonduvat mõtlemist ja tundeid, võtta omaks antikriminaalne identiteet läbi uute hoiakute kujundamise (sh. mudeldades koolitajaid ja teisi grupiliikmeid)  Vähendada konflikte ja luua positiivseid suhteid  Avardada teadlikkust alternatiivsetest (mittekriminaalsetest ja mitte sõltlaslikest) vaba aja harrastustest ning sisepingete maandamise võimalustest. Baseerudes kognitiiv-käitumuslikule suhteteraapiale, sisaldavad mõlemad programmid aktiivset oskusõpet nii suhtlemisoskuste, hoiakute, kui ka väärtusbaasi osas. Programmide väljatöötamisel on arvestatud kaasagsete aju-uuringute avastusi, mis aitavad osalejatel liikuda sügavama eneseteadvustamise suunas, mõista oma päritoluperekonna mõju paarisuhtele ja õppida lapsevanematena nägema düsfunktsionaalsete suhte-ja käitumismustrite mõju iseendi, parteri ja oma laste turvalisusele. LPA üks lähtepõhimõte on, et probleemide ennetamine tõhusam kui tagajärgede leevendamine. WHO (2004)35 kirjeldab lapse vaimse tervise probleemide ennetamisel olulist rolli perekonna toimetuleku toetamisel. Emapoolne riskikäitumine raseduse ajal ja lapse varases lapsepõlves, kogetud kriitilised sündmused võivad põhjustada lapse neuropsühholoogilist haavatavust ning mõjutada tema toimetulekut terve edasise elu. Samas turvaline seotusstiil ja toetavad peresuhted on nimetatud kaitsvateks teguriteks. Seega lapse heaolu ja vaimse tervise toetamisel peetakse väga oluliseks just lapse vahetu perekonna võimestamist. 2016. a kehtima hakanud Lastekaitseseadus annab kohalikele omavalitsustele suunised, kuid hetkel ei ole selle võimalusi veel piisavalt rakendatud. § 6. Ennetamine 35 World Health Organization. (2004). Prevention of Mental Disorders: Effective interventions and policy options. http://www.who.int/mental_health/evidence/en/prevention_of_mental_disorders_sr.pdf 19 (2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. PREP-programmid vastavad neile tingimustele. PREP-programmid on: - Lapsevanema suhteid toetav (õpitakse turvalisi suhtlusoskusi, kognitiivkäitumuslikul pereteraapia baasil ülesehitatud programmi läbi) - Programmid on tõenduspõhised ja uuringutel põhinevad - Programmidel on pikaajaline mõju Kohalike omavalitsuste ja riigi kohus on pakkuda võrdsetel alustel vanemlust toetavaid meetmeid lastega peredele. Iga varasem sekkumine on kordades soodsam, kui hilisem sekkumine, kus on seotud juba Ohvriabi ja Prokuratuur. Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs rõhutab teenuste integreeritust ehk kõiki tasemeid läbivaid omavahel seotud teenuseid, mida osutatakse inimestele siis, kui nad seda vajavad – õigeaegselt, abivajajast individuaalselt lähtudes ja positiivsele tulemusele orienteeritult. Seega perede ja laste õigeaegsel toetamisel raseduse ajal ja sünnitusjärgselt on oluline esmane roll esmatasandi spetsialistidel (nt ämmaemandad, naistearstid, perearstid jne). Koostöös esmatasandi spetsialistidega, kes suunavad antud sihtgruppi raseduskriisi nõustamisteenusele, on võimalik integreerida nii õigeaegne märkamine kui ka sellele järgnev sekkumine, nõustamine ja konsultatiivne abi. Projekti tegevused laste vaimse tervise toetamiseks koostöös Eesti Haigekassaga on saatekirjaga raseduskriisi nõustamine rasedatele ja väikelapsega emadele (kuni lapse 12. kuu vanuseks saamiseni) tervishoiutöötaja suunamisel. Kuna Eesti Haigekassa rahastab ainult suunamiskirja alusel isikustatud kontaktnõustamist raseduskriisi nõustamisteenusena, siis nn e-teenused (e- nõustamine ja telefoninõustamine), on tõlgendatud kui isikustamata tugiteenused, mida Eesti Haigekassa ei toeta. Seega paremaks üle-eestilise teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vajalik lisarahastus. Raseduskriisi nõustamisteenuse kättesaadavus on otseselt seotud Eesti Haigekassa hanke välja kuulutamisega ja selle tingimustega, mis ei kata 100% vajadust. Ühiskond on mobiilne ja vajab ka mobiilset sekkumisvõimalust. Rasedad ja väikelapsega emad/pered võivad kujuneda suurema tõenäosusega piiratud mobiilsusega sihtrühmaks, mis oluliselt raskendab tugiteenuste kättesaadavust ja soodustab hilisemat pöördumist. Varasemat pöördumist soodustab sihtrühmale suunatud tugiteenuste olemasolu, kiire teenuse kättesaadavus ning osaliselt võimalus jääda anonüümseks luues turvalisema pöördumiskeskkonna. Teenuse sujuva edasise kättesaadavuse tagamiseks on vajalik saada läbi käesoleva projekti toetust ka sellele teenusele (e-nõustamine ja telefoninõustamine). Projekti tegevused Projekti käigus viiakse lõpuni 2018.a alanud PREP-üksikisikutele suunatud programmi mõju- uuringud koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskusega, et saada kinnitust nende tõenduspõhisusele ja tuvastada nende mõjusus ning efektiivsus Eestis. Programmide mõjusust uuritakse läbilõikeliselt kogu Eesti elanikkonnast. Valimisse kuuluvad lapsevanemad, kes kasvatavad alaealist last või lapsi. Täpsem uuringuplaan valmib 2018.a lõpuks. Mõju-uuringute tulemused avalikustatakse peale koolitusgruppide toimumist ja lõppraporti koostamist (orienteeruvalt 2019.a lõpuks ja hiljemalt 2020. a alguseks). 20 Võrgustiku laiendamine ja koostöö toimub nii läbi koolituste toimumise kui ka teavitustöö ja muude tegevuste. Oluline on koostöö arendamine ka kohalike omavalitsustega (koostöös Linnade ja Valdade Liiduga) ja ka teiste avaliku sektori asutustega (nt Prokuratuuriga, Sotsiaalkindlustusametiga- lastekaitse üksusega ja ohvriabi üksusega, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga, Justiitsministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Koostööd on vaja arendada ka Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esindajatega, et pakkuda sihtrühmale (lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele) võimestavat tõenduspõhist PREP-programmi. Projekti tegevused peredele pakutavate tugiteenuste kättesaadavuse üle-eestiliseks tagamiseks: - PREP-programmide arendustegevused, teenuste disainimine, kvaliteedi hindamine ja seire; - vanemluse alane võrgustikutöö arendamine ja koostöö laste vaimse tervise toetamiseks; - tasuta telefoninõustamine 8002008, mis on suunatud rasedust planeerivatele, rasedatele ja väikelapsega perede; - tasuta e- nõustamine läbi www.rasedus.ee portaali ja tasuta Skype-nõustamine, mis on suunatud rasedust planeerivatele, rasedatele ja väikelapsega perede; - tasuta juriidiline ja psühholoogiline nõustamine lahutavatele või lahku läinud vanematele läbi portaali www.yksikvanem.ee; - üle-eestiline raseduskriisi nõustamisteenuse osutamine saatekirja alusel kontaktnõustamise vormis juhul, kui selgub, et Eesti Haigekassa seda projektipõhise teenusena enam ei rahasta - raseduskriisi nõustajate täiendkoolitus, et tagada parem teenuse kättesaadavus, kuna teadlikkus ja mahud on suurenenud, vajame rohkem ressursse(Vt Lisa 8 Raseduskriisi nõustamise kutsestandard). Anonüümse, kiire ja sihtgrupile suunatud nõustamisvõimaluse jätkusuutlikkuse tagamine on oluline tagamaks lapsevanematele info kättesaadavuse usaldusväärsest infoallikast, vähendades seeläbi tänapäevase infopaljususe negatiivseid mõjusid. Teiseks aitab toetada esmast toimetulekut ennetades hilisemate võimalike häirete väljakujunemist ning soodustab vajadusel edasist pöördumist (vaimse tervise) spetsialisti vastuvõtule soodustamaks varajast sekkumist. V. Turvaliste peresuhete alase teadlikkuse tõstmine Taustinfo Oluline on kaitsta ja edendada kõigi kodanike vaimset heaolu. Norra eksperdi A.Holte seisukoht on, et vaimse tervise probleemide kõige efektiivsem lahendamine on mitte ravi tõhustamine, vaid terve ühiskonna vaimse kapitali mõjutamine. Sellest tulenevalt on kuluefektiivne keskenduda eelkõige suurele hulgale populatsioonist, kes ei kuulu ei riskirühmadesse ning kellel ei ole veel tuvastatud tõsiseid vaimse tervise probleeme. RTA sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste valdkonna meede 8 näeb ette edendada inimeste vaimse tervise alast teadlikkust. LPA meetme 2.1 (vanemlust toetavate hoiakute kujundamine ja teadmiste suurendamine) tegevussuund 2.1.2 (vanemaid ja vanemaharidust väärtustavate hoiakute kujundamine ning sellekohaste teadmiste suurendamine) sõnastab tegevusena laiema avalikkuse informeerimise positiivsest vanemlusest koolituste ja erinevate meediapõhiste sekkumiste kaudu. Alusanalüüsi ettepanek 8.1 soovitab toetada teadlikkuse tõusu vaimse tervise valdkonnast ning aidata kaasa valdkonna negatiivse kuvandi muutmiseks ühiskonnas. Sama analüüsi ettepanek 8.2 viia läbi teavituskampaaniad vaimse tervise teenuste teadlikkuse tõstmiseks nii lapsevanemate kui ka spetsialistide seas. Projekti tegevused Projekti käigus korraldatakse emadepäeva konverents ja isadepäeva konverents ning koostatakse 21 ja avaldatakse arvamusartikleid ning pressiteateid. Tegevuste teostamiseks koostatakse eelnevalt vastav meediaplaan. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp I. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Laste vaimse tervise alaste riskide ennetamine ja hilisema abivajaduse toetamine läbi tõenduspõhiste sakkumiste, milleks on PREP-programmi koolitused, mille käigus lapsevanemad omandavad uusi teadmisi ja paremaid sotsiaalseid ja suhtlemisoskuseid Eesmärgid Tegevuste elluviimise eesmärkideks on koolitusprogrammi läbinud lapsevanemate (nii paarisuhtes olevate, kui üksikute) teadmiste (nt suhte aluspõhimõtete tundmine, ebaturvaliste suhete äratundmine) ja oskuste (nt suhtlemisoskus, probleemide lahendamise oskus jne) kasv ning perekonna suhtekultuuri ja peresuhete turvalisuse tõus. Üksikvanemate puhul on täiendavaks eesmärgiks vähendada riski, et nad satuvad vägivaldsesse suhtesse. Paarisuhtes olevate lapsevanemate puhul on täiendavaks eesmärgiks perekonna või leibkonna säilimise tõenäosuse suurenemine (lahutuse tõenäosuse vähenemine) või lahku minemise korral on see teadlik otsus ja mõlemad on teadlikud ja võimelised osalema lapse elus toetavalt. Lapsele jääb mõlema vanema tugi ja seeläbi maandatakse lapse vaimse tervise riske. Sihtgrupp Sihtgruppi kuuluvad üle-eestiliselt: laste planeerivad vanemad ja/või lapseootel pered; väikelastega pered; 3 ja enama lapsega pered; probleemsete teismelistega lapsevanemad; lahkuminevad vanemad; üksikvanemad; pered, kus kasvavad lapsed ja on esinenud/esineb lähisuhtevägivalla episoode, asendushooldusel olnud peret loovad või väikelastega noored täiskasvanud, noored, Prokuratuurist ja Ohrviabist saadetud sihtrühm. II. Laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide täiendkoolitamine Eesmärgid Tegevuste elluviimise eesmärgiks on koolitusprogrammi läbinute hulgas varase märkamise, vaimse tervise häirete riskide ning sümptomitega seonduvalt teavitamise vajaduse tunnetamise, sekkumisjulguse ning lapsevanematele sõnumi edastamise oskuse kasv. Koolituse kaudu antakse näiteks ämmaemandatele või ka ohvriabitöötajatele jt laste ja peredega tegelevatele spetsialistidele ning otsustajatele teadmised tõenduspõhistest sekkumistest ja vastavad sekkumisinstrumendid. Lastega töötavate spetsialistide (alushariduses, põhi- ja keskhariduses, tugisüsteemides, lastekaitsespetsialistid) puhul püütakse neid võimestada, anda neile instrumendid, julgus ja teadmised tõenduspõhistest programmidest ja nende mõjust läbi isikliku kogemuse. Otsustajatele teadlikkust olemasolevatest tõenduspõhistest sekkumistest. Eesmärk on hinnata PREP-üksikisikutele suunatud programmi „Minu suhe on minu kätes“ mõju koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse teaduri Kenn Konstabeliga. Seega tegevuste elluviimise eesmärkideks on tuvastada PREP-üksikisikukoolituse mõjusus ning nende efektiivsus Eestis. Samuti tagada SAVE poolt pakutavate programmide kvaliteet ja kohasus erinevate sihtrühma vajadustele. Raseduskriisi nõustajate täiendkoolitamine tagab teenuse jätkusuutlikuse. Sihtgrupp Sihtgruppi kuuluvad üle-eestiliselt: naiste varjupaiga töötajad, ohvriabi töötajad, lastekaitsespetsialistid ja sotsiaaltöötajad, ämmaemandad (märkamine ja sekkumine raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil), haridusasutuste spetsialistid (õpetajad, abiõpetajad ja muu tugipersonal), 22 muud lastega ja peredega tegelevad spetsialistid nin KOV tasandi otsustajad. Raseduskriisi nõustaja koolitust alustas 20 õppurit, kes jätkavad koolitust (kokku 2,5 a). III. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine –Lähisuhtevägivald kui naistevastane vägivald on soolise võrdõiguslikkuse probleem. Eesmärgid Lähisuhtevägivalla mõistmine ja piiride seadmise oskuse suurendamine, mis võib kaasa tuua kriminaaljuhtumite tõusu, kuna osatakse paremini defineerida lähisuhtevägivalda. PREP- üksikisikutele Minu suhe minu kätes annab instrumendid, kuidas väljuda võimalikult turvaliselt vägivaldsest suhtest ja kuidas tulevikus uusi suhtlemisoskusi ja teadmisi kasutades vältida vägivalla kasutamist ja sinna sattumist ennetavalt. PREP-üksikisikutele õpetab suhtelmisoskuseid, kuidas turvalisemalt olla lähisuhtes. Prokuröride üha sagedasem praktika on lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga, määrates isikule kohustuse läbida sotsiaalprogramm oskuste õppimiseks. Seega ühe sekkumisena oleme pakkunud paketina PREP-programme, mis on tervikpaketina hetkel arenduses. Samuti tagada SAVE poolt pakutavate programmide kvaliteet ja kohasus vastavalt erinevate sihtrühma vajadustele. Sihtgrupp Üksikvanemad, vägivalla intsidendis osalenud isikud, lahutavad vanemad, riskiperede (nt madalate sotsiaalsete oskustega pered, kus kasvavad alaealised lapsed), asendushooldusel olnud noored, kes on täiskasvanuks saanud, asendushoolduse (-pere) teenuse pakkujad, spetsialistid, kes puutvad kokku vägivalla teemadega, et toetada peresid. Koostööpartnerid, kellega koostöös jõutakse vägivalla intsidendis osalenud isikuteni- prokurörid, naiste varjupaigad, ohvriabi, politsei, lastekaitse, sotsiaaltöötajad, raseduskriisi nõustajad, naistearstid, pereartsid, haridussüsteemi spetsialistid. IV. Arendustegevused Eesmärgid PREP-programmide arendustegevused . PREP-programmide jätkuv parendamine ja parema teenuse pakkumise vajaduse katmine vastavalt sihtrühma vajadusele ja avaliku sektori arengukavalistele ja strateegilistele eesmärkidele. Koostöö võrgustike arendamine, tõenduspõhiste sekkumiste teadlikkuse tõstmine, KOV perekeskuste mudeli väljatöötamises osalemine teenuse pakkujana, laste vaimset tervist toetavate tugiteenuste osutamine ja üle-eestilise kättesaadavuse parendamine. Peredele tugiteenuste osutamine ja nende üle-eestilise kättesaadavuse tagamine. Tegevuste elluviimise eesmärkideks on sihtgruppi kuuluvate inimeste esmase toimetuleku suurenemine rasedusega ja üksikvanemaks olemisega seotud teadmatuse ja probleemidega ning varaste sekkumiste arvu kasv. Rõhutamist vajab asjaolu, et Eesti Haigekassa toetab psühhosotsiaalset kriisinõustamist (hetkel nimetusega raseduskriisi nõustamist) ainult suunamiskirja alusel (st esmase sekkumise järgselt). Jätkata raseduskriisi nõustajate täiendkoolitus. 23 Sihtgrupp Sihtgruppi kuuluvad SAVE (PREP-koolitajad, tegevmeeskond, raseduskriisi nõustajad),tervishoiu süsteem ja –asutused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Prokuratuur, Ohvriabi ja erinevad huvigrupid ja sihtrühmad, kellele 2019 aasta jooksul on kavas teenuseid pakkuda lapse ja tema pere abivajadusest lähtuvalt. Sihtgrupiks on rasedust planeerivad pered, rasedad ja väikelapsega pered ning üksikvanemad. Uued raseduskriisi nõustajateks õppivad, tervishoiu töötajad, vaimse tervise spetsialistid. V. Turvaliste peresuhete alase teadlikkuse tõstmine Eesmärgid Tegevuste elluviimise eesmärkideks on positiivsema ühiskondliku arvamuse kujundamine vaimse tervise teemadel ning üldine teadlikkuse tõus vaimse tervise toetamiseks pakutavatest teenustest. Püütakse tõsta teenusest keeldujate ja spetsialistide teadlikkust sellest, millised võivad olla mittesekkumise tagajärjed. Samuti püütakse vähendada ühiskonnas hirmu häbimärgistamise ees. Sihtgrupp Sihtgrupiks on üle-eestiliselt lastega pered ja peret luua kavatsevad mehed ja naised. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused I. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Laste vaimse tervise alaste riskide ennetamine ja hilisema abivajaduse toetamine läbi tõenduspõhiste sekkumiste, milleks on PREP-koolitused, mille käigus lapsevanemad omandavad uusi teadmisi ja paremaid sotsiaalseid ja suhtlemisoskuseid. Koolituste täies mahus läbinud sihtgruppi kuuluvate inimeste arv. Minimaalne sihtnumber on vähemalt 760 inimest. Alternatiivse mõõdikuna võib kasutada korraldatud koolituste arvu, mis on vähemalt 45. Rahulolu koolitustega on vähemalt keskmisel tasemel ning vähemalt 2/3 koolituse läbinutest soovitaksid seda teistele (vastavad andmed saadakse tagasisideküsitluse abil). Raseduskriisinõustamist saanud inimeste ja pöördumiste arv. Raseduskriisi kontaktnõustamist on saanud vähemalt 3500 inimest, 8756 korral. e-nõustamis- ja Skype-nõustamiseteenust on saanud vähemalt 200 inimest 400 korral. Raseduskriisi nõustamistelefon on olnud kriisiolukordades peredele kättesaadav 364 päeva aastas, teenust on kasutanud vähemalt 600 inimest. II. Koolitused, supervisioon ja kovisioon sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi tõstmiseks. Laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide täiendkoolitamine 24 Koolituse täies mahus läbinud sihtgruppi kuuluvate inimeste arv. Minimaalne sihtnumber on 320. Alternatiivse mõõdikuna võib kasutada korraldatud koolituste arvu, mis on vähemalt 20. Raseduskriisi nõustamise täiendkoolituse käigus koolitatakse 20 koolitajat. III. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Lähisuhtevägivalla, ehk vägivaldsete suhtemustrite äratundmine ja tervete suhete kui normi sõnastamine läbi teadlikkuse tõstmise aitab ennetada vägivalda – PREP- üksikisikutele mõeldud prorgammi esmase mõju-uuringu teostamine Mõjuuuringu PREP-üksikisikutele Minu suhe on minu kätes dokumendi valmimine koostöös Eesti Rakenduspsühholoogia Keskusega ja nende tulemuste avalikustamine hiljemalt 2020.a algul. Uuringu teostamiseks on koolituse läbinud vähemalt 20x12-16 inimest (20 koolitusgruppi, igas grupis ca 12-16 inimest.), kokku min 240 ja max 320 inimest. IV. Arendustegevused 1. PREP-programmide arendus (supervisioonid, tagasiside) ja sihtrühma vajadustele programmide (nii eesti kui venek programmide arendus) ja pakketide valmidus vastavalt sihtrühma vajadusele ja nõudlusele; 2. võrgustiku laiendamine ja koostöö arendus, 3. üle-eestilise nõustamisteenuse pakkumine. 4. Vaimse tervise haiguste ennetusalaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine. 5. Raseduskriisi nõustamisteenuse arendustegevused ja teenuse kättesaadavuse parendamine läbi e-teenuse ja telefoninõustamise. 6. Osalemine vanemluse toetavates kohtumistes ja arendustegevustes laiapõhisema koostöö ja valdkondliku mõju saavutamiseks. 7. Raseduskriisi kriisinõustamist on saadud ca 1100 korral 8. tasuta telefoninõustamisteenus (8002008) on olnud kättesaadav 366 päeval ja selle kaudu on nõustatud ca 400 korral; 9. E-nõustamist ja Skype-nõustamist on toimunud kokku ca 400 korral; 10. juriidilist ja psühholoogilist nõustamist üksikvanematele läbi portaali www.yksikvanem.ee on toimud ca 300 korral). 11. Juhul kui raseduskriisi nõustamise teenuse hanget Eesti Haigekassa välja ei kuuluta, siis läbi HMN-i projektitegevuste on mõõdetava tulemuse sihttase 2019 aastaks vähemalt 3500 nõustamiskorda. 12. Jätkame raseduskriisi nõustajate täiendkoolitus. V. Turvaliste peresuhete alase teadlikkuse tõstmine Kaks korraldatud konverentsi ja arvamusartiklite ning pressiteadete arv. Viimaste sihtnumber on - avaldatud 3 arvamuslugu; - avaldatud 4 pressiteadet; - korraldatud 2 konverentsi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses I. Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Alaealise lapse või lastega lapsevanemate koolitamine tervete ja 25 turvaliste peresuhete loomise ja hoidmise osas, et ennetada laste vaimse tervisega seotud riske - Statistika kogumine ja kohalike omavalitsustega jt huvigrupiga läbirääkimiste alustamine - Sihtrühma informeerimine - Teenuse pakkumine - Tagasiside kogumine, analüüs II. Laste ja peredega kokkupuutuvate esmatasandi spetsialistide täiendkoolitamine PREP-programmide teenust tutvustavate koolituste läbiviimiseks: - ettevalmistustööd, - võrgustumine ja koostöö, - info levitamine, - koolituste läbiviimine, - võrgustumine ja koostöö kinnistamine - tagasisidestamine ja tulemuste analüüs (s.h muutuse hindamine) Raseduskriisi nõustajate täiendkoolituse jätkamine: - ettevalmistus - läbirääkimised õppejõududega (kõrgkoolidega) - koolituskava/tunniplaanide sobitamised, ruumid - koolituse jätkamine III. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmine – Lähisuhtevägivalla, ehk vägivaldsete suhtemustrite äratundmine ja tervete suhete kui normi sõnastamine läbi teadlikkuse tõstmise aitab ennetada vägivalda – PREP-üksikisikutele mõeldud prorgammi esmase mõju-uuringu teostamine - Sihtrühma määratlemine ja otsese kontakti loomine IV. Arendustegevused: PREP-programmid, võrgustiku laiendamine ja koostöö arendus, Peredele tugiteenuste osutamine ja nende üle-eestilise kättesaadavuse tagamine - Koostöö koosolekud ja positsioneerimine - Võrgustiku töö ja koostöö tegemine aasta ringselt erialaseltsidega, avaliku sektori institutsioonidega ja teiste huvigruppide esindajatega - Uuringute läbiviimiseks o uuringuplaani teostamine ; o koolituste tegemine; o andmete kogumine o andmete analüüs; o andmete kokkuvõte; o uuringutulemuste avaldamine (hiljemalt 2020.a algus) - Kliendile tasuta telefoninõustamine 8002008 - Teenuse üle-eestilise kättesaadavuse tagamine läbi e-nõustamise ja skype-nõustamise. - Juriidline ja psühholoogiline nõustamine üksikvanematele läbi portaali www.yksikvanem.ee - Erinevatele sihtrühmadele nõustamis –ja tugiteenuste kättesaadavuse tagamine - Teenuse disainimine - Raseduskriisi nõustajate täiendkoolituse alustamine V. Turvaliste peresuhete alase teadlikkuse tõstmine 26 - Emadepäeva konverents – maikuu alguses, ettevalmistavad tegevused aasta algusest - Isadepäeva konverents – novembrikuu alguses, ettevalmistavad tegevused kevadest - Arvamusartiklid ja pressiteated – vastavalt projektisündmustele 27 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 3 PROJEKTI MEESKOND Projekti meeskonna liikmete hulka kuuluvad 15 psühholoogi ja 14 pereterapeuti. PREP-paarisuhtekoolituse koolitajad: 1. Andres Sild - psühhiaater-psühhoterapeut, Naiste Varjupaikade superviisor; 2. Kaia Kapsta–Forrester - raseduskriisi nõustaja, IMAGO sertifitseeritud suhteterapeut, pereterapeut 3. Pille Kütt - sotsiaaltöötaja-seksuaalnõustaja Seksuaaltervise Liidus; paarinõustaja, pereterapeut; 4. Margus Salumets - psühholoog; psühhodraama grupiteraapia rakendaja; 5. Auli Kõnnussaar - psühholoog (töötanud ka koolipsühholoogina), pereterapeut; 6. Tiit Kõnnussaar - koolitaja, pereterapeut; 7. Anu Sark - meeskonnatöö koolitaja; 8. Hannes Hermaküla – koolitaja, saatejuht (suhte- ja pereteemad); 9. Õnne Aas-Udam - psühholoog (töötanud ka koolipsühholoogina), Gordoni perekooli koolitaja, pereterapeut; 10. Haide Antson - pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja; 11. Auli Andersalu-Targo - koolipsühholoog, Ühise Mure meetod koolitaja põhi- ja keskkoolides, Gordoni perekooli koolitaja; 12. Monika Haukanõmm – psühholoog, koolitaja; 13. Marge Vainre - psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja, Õpetajate Kool koolitaja; 14. Pille Murrik – psühholoog, pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja; 15. Karmen Maikalu - psühholoog; koolipsühholoog, Gordoni perekooli koolitaja, pereterapeut; 16. Meelis Maikalu – koolitaja; 17. Monika Koppel - pereterapeut; 18. Ene Raudla - kliiniline psühholoog, psühhoterapeut (pereteraapia); Gordoni perekooli koolitaja; 19. Märt Murrik – koolitaja,psühholoog; 20. Jana Tamm - suhtlemistreener, koolitaja; 21. Priit Tamm - koolitaja; 22. Anti Einpaul - psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja; 23. Piret Einpaul - psühholoog, koolitaja; 24. Angela Jakobson - psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja; 25. Viktoria Shumarova – raseduskriisi nõustaja, pereterapeut; 26. Rena Pent – psühholoog, pereterapeut; 27. Revo Pent – koolitaja; 28. Margus Maksimov – koolitaja, pereterapeut; 29. Mart Johanson – koolitaja; 30. Kersti Kask – lõpetanud pereteraapia väljaõppe, sotsiaaltöötaja; 31. Heidi Rätsep – koolitaja, alaealiste rasedate nõustaja, tugiisik; 32. Karin Veedla – koolitaja; 33. Birgit Kermes – NLP koolitaja; 34. Karl Kermes – Stand up teatri “Point” asutaja ja juht. 35. Vivian Puusepp – PREP-koolitaja 36. Rainer Puusepp– PREP-koolitaja 37. Ivica Mägi– PREP-koolitaja ja Põhja-Eesti Autismiliidu juhatuse liige 28 38. Kai-Reet Mereste-Tennes– PREP-koolitaja 39. Heidi Antons– PREP-koolitaja, sotsiaalpedagoog 40. Tiina Rahe– PREP-koolitaja 41. Kristina Tamm– PREP-koolitaja 42. Meeli Laane– PREP-koolitaja 29 PREP-koolitajad PREP-üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes koolitajad: 1. Andres Sild - psühhiaater-psühhoterapeut; 1. Karmen Maikalu – koolipsühholoog, Gordoni perekooli koolitaja, pereterapeut; 2. Kaia Kapsta-Forrester - raseduskriisi nõustaja, IMAGO sertifitseeritud suhteterapeut, lõpetab pereteraapia pädevusõppe detsember 2015; 3. Ena Soodla – pedagoog, koolitaja; 4. Pille Murrik - pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja; 5. Ene Raudla - kliiniline psühholoog, psühhoterapeut (pereteraapia); Gordoni perekooli koolitaja; 6. Heidi Rätsep – koolitaja, alaealiste rasedate nõustaja, tugiisik; 7. Priit Tamm – koolitaja; 8. Jana Tamm - suhtlemistreener, koolitaja; 9. Karin Veedla – koolitaja; 10. Marge Vainre - psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja, Õpetajate Kool koolitaja, pereterapeut; 11. Maire Latvala – koolitaja; 12. Heidi Antons – koolitaja, sotsiaalpedagoog; 13. Marika Ivandi – pedagoog, koolitaja, õpetajate koolitaja ja haridussüsteemi konsultant; 14. Mari Kõlli – koolitaja; 15. Õnne Aas-Udam - psühholoog (töötanud ka koolipsühholoogina), Gordoni perekooli koolitaja, pereterapeut 16. Liina Eik – koolitaja, psühholoog 17. Auli Andersalu-Targo - koolitaja 18. Vivian Bohl - koolitaja 19. Hannes Hermaküla - koolitaja 20. Annika Tamme - koolitaja 21. Kai-Reet Mereste-Tennes - koolitaja 22. Anneli Kritšmann-Lekštedt -koolitaja 23. Elina Siilbek - koolitaja 24. Gertrud Kasemaa – koolitaja 25. Meelis Maikalu 26. PREP-paarisuhtekoolituse koolitajad (alates 2017. a) 27. Vivian Puusepp 28. Rainer Puusepp 29. Ivica Mägi 30. Kai-Reet Mereste-Tennes 31. Heidi Antons 32. Tiina Rahe 33. Kristina Tamm 34. Meeli Laane Projekti taotlusele on lisatud projektijuhi, Ena Soodla CV ja projekti juhtivate arendusspetsialistide Kaia Kapsta-Forresteri, Karmen Maikalu, Margit Embergi ja Andres Silla CV-d. 30 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 4 I Ennetustegevused lastega peredele heaolu, rahulolu ja turvalisuse tõstmiseks. 1. PREP – Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm Koduleht: www.prep.ee PREP ajalugu: PREP-ajalugu: http://www.youtube.com/watch?v=B-9CTchoRBk Sihtrühm: - Lastega pered, paarid - Peret planeerivad paarid - Lapseootel ja/või väikelastega vanemad - Alaealised (teismeeas) rasedad/sünnitanud naised ja nende partnerid - Soovi avaldav ja abivajav lapsevanem Kasusaajad: - Vaimse tervise riskid vähenevad (alaneb ärevus ja depressioon) - Laste vaimse tervise riskid vähenevad ja tuleviku perspektiivid suurenevad - Lapsed, kelle elukeskkond saab turvalisemaks - Paarid, kelle elukvaliteet muutub paremaks - Lähisuhte vägivald väheneb - Paaride toimetulek on suurenenud - Ametnikud, kelle töökoormus on vähenenud - Kasu on põlvkondade ülene ja ühiskondlik, sest inimkapital tõuseb - Tööandajad – heas ja turvalises paarisuhtes olevad töötajad on efektiivsem PREP-programm PREP- paarisuhtekoolitus (The Prevention and Relationship Enhancement Program) on paarisuhet tugevdav ja probleeme, sh lahutusi ennetav koolitusprogramm, mis on välja töötatud Denveri Ülikoolis Colorados ja põhineb enam kui 30 aasta jooksul läbiviidud empiirilistel uuringutel kooselu ja paarisuhete vallas. PREP-paarisuhtekoolitus töötati algselt välja kooselu negatiivsete arengute ennetamiseks, kuid see sobib hästi ka pöörde tegemiseks suhtes, mis juba on negatiivse suuna võtnud. Seega sobib PREP nii neile, kellel on juba koos hea ning kes sooviksid panustada sellesse, et nende suhe nii ka püsiks kui ka neile, kes on hädas probleemidega ja sooviksid omavahelist suhet parandada. Koolitusel käsitletavad teemad: 1. Turvalisus paarisuhtes. 2. Riskifaktorid paarisuhtes. 3. Ootused paarisuhtes. 31 4. Erinevused ja nendega toimetulek. 5. Ohumärgid suhtlemises. 6. Hea suhtlemise alustalad: kõneleja-kuulaja tehnika. 7. Varjatud teemad ja peidetud probleemid. 8. Neljasammuline probleemilahendusmudel. 9. Andestamine paarisuhtes. 10. Raskustega toimetulek ja teineteise toetamine. 11. Ühtehoidmine ja sõprus paarisuhtes, ühine rõõm ja koosveedetud aeg. 12. Sensuaalsus ja seksuaalsus paarisuhtes. 13. Armastuse jagamine paarisuhtes. 14. Abielu/paarisuhte pikaajaline perspektiiv. Pühendumine. PREP-paarisuhtekoolituse maht: 18 akadeemilist tundi auditoorset tööd (teooria, praktilised harjutused töövihikuga ja juhendatud suhtlemisoskuste treening partneriga) + 8 h iseseisvat tööd töövihikuga ja praktilised harjutused. Teenust osutatakse nii eesti kui vene keeles PREP-paarisuhtekoolituse mõjuskeem Soovitud mõju: Paarisuhte rahuolu kasv, parem ja turvalisem ning vaimset tervist toetav elukeskkond lastele. PROBLEEM (TEGEVUSED) Paarisuhte igapäevased väiksemad ja PREP-paarisuhtekoolitus suuremad mured ja rahulolematus oma OODATUD MÕJU suhte osas: Paarisuhtega toimetulek on Nt: depressioon, seksuaalsuse langus, kasvanud. Ärevus ja depresioon ohtlikud/ebaturvalised suhtemustrid näitajad alanesid (TEGEVUS/ EELDUS) (SE) VAHETU MÕJU PREP-paarisuhte järelkoolitus või individuaalne Koolitusel osalenud paarid SIHTGRUPP nõustamine mõistavad, mida tähendab turvalisus Paarisuhtes elavad paarid, ja oskavad ära tunda ohtlikke kus kasvavad alaealised suhtemustreid. Oskavad neid lapsed ennetada. Oskavad hoida turvalisust, kasutavad uusi suhtlemisoskuseid, et omavahel rääkida probleemidest ja (TEGEVUS/ EELDUS) neid lahendada. Suureneb tervelt PREP-paarisuhtekoolitusel osalemine, teenus on elatud aastate arv. kättesaadav (nt läbi HMN-i) Laste elukeskkond on turvalisem. Inimesed (paar) saab aru, et neil on uusi oskuseid ja Paarisuhe on rahuldust pakkuvam. teadmisi, et suurendada toimetulekut (eelkõige sotsiaalset) 32 LISA 5 PREP-programm üksikisikutele - Within My Reach – Minu suhe on minu kätes Programmi Minu suhe on minu kätes (ingl.k Within My Reach) väljatöötamisel peeti silmas nii noori, kui ka täiskasvanuid. Peale selle on õppekava eesmärgiks aidata kõiki, hoolimata sellest, kas eesmärgiks on romantiline suhe või kasulike üldiste suhtlemisoskuste omandamine, millest võib olla abi kutsetöös, kogukonnas, lastega tegelemisel ja peres. Käesolevas dokumendis on kasutatud suurel hulgal uurimistöid madala sissetulekuga rühmade kohta, mille eesmärgiks on luua raamistik koolitaja tööks madala sissetulekuga inimestega. Tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=mNGLGk_IjlE Sihtrühm: - Last/lapsi kasvatav lapsevanem - Noored (mh alaealised/teisme-eas) rasedad/sünnitanud naised - Elluastuvad asenduskodu kasvandikest lapsevanemad - Lähisuhtevägivalla all kannatanud lapsevanem - Vägivallatseja (Prokuratuuri suunamisel) - Riskiperes olev lapsevanem - Soovi avaldav ja abivajav lapsevanem Kasusaajad: - Lapsed, kelle elukeskkond saab turvalisemaks - Pered, kelle elukvaliteet muutub paremaks - Vaimse ja füüsilise tervise riskide vähenemine - Lähisuhte vägivald väheneb - Kohtulahendeid on vähem, kohtutesse minnakse vähem, kuna suudetakse saavutada omavaheline kokkuleppe - Isikute toimetulek on suurenenud - Tööandajad – heas ja turvalises paarisuhtes olevad töötajad on efektiivsemad - Kasu on põlvkondade ülene ja ühiskondlik, sest inimkapital tõuseb Koolitus keskendub: - suhtlemise ohumärkide asendamisele respekti ja lugupidamist väljendavate suhtlemisoskustega; - ohtlike suhtemustrite (lähisuhtevägivald) ära tundmisele, nende mõju teadvustemine lastele, vajadusel ohtlikest suhetest turvalisele lahkumisele keskendumine; - hoiatavate negatiivsete suhtemustrite märkamisele ja teadvustamiselee; - stressiga paremale toimetulekule ning selle negatiivse mõju vähendamisele lähisuhtele; - isiklike vajaduste ja ootuste uurimisele ning nende rolli mõistmisele oma otsustusprotsessides; - armumisprotsessi tekkepõhjuste mõistmisele ning sellest lähtuvalt targale navigeerimisele naudingu ja läbitunnetatud otsuste vahel oma isiklikes suhetes; - pühendumise olulisuse teadvustamisele püsiva ja õnneliku paarisuhteni jõudmiseks; 33 - andestamise ja truudusetuse käsitlemisele ebatervesse paarisuhtesse sattumise vältimiseks; - kasuvanemlusega või kärgperede loomisega kaasnevate väljakutsete ja võimaluste nägemisele. Koolitusel käsitletavad teemad: • tervete paarisuhete määratlemine ja uurimine; • oskuste omandamine, mis aitab paremini teha paarisuhte puuduvataid ostsuseid; • suhtlemisoskuste omandamine, mis aitab üles ehitada püsivaid paarisuhteid ja õpetab rääkima tundlikel teemadel, mida on paarisuhtes keeruline käsitleda; • suhtevisiooni loomine; • turvalisus paarisuhtes; • hea suhe vs halb suhe; • suhtlemise neli ohumärki; • ohtlikud mustrid suhetes; • hea suhtlemise alustalad; • teadlikud suhtevalikud – arukas armastus; • päritoluperekonna mõju; • ootused; • sündmused, teemad ja varjatud teemad; • andestamine ja pühendumine; • isiklike barjääride teadvustamine; • lapsed, lahutus ja uus perekond; • prioriteedid paarisuhtes Koolituse maht: 15 tundi Teenust osutatakse eesti ja vene keeles. 34 PREP-üksikiskutele - Minu suhe on minu kätes Mõjuskeem PROBLEEM (TEGEVUSED) OODATUD MÕJU Kõrge lahutuste arv, üksikvanemlus, PREP-üksikisikutele Ebaturvalisi suhteid osatakse defineerida, kärgperede rohkus ja nende muredega märgata ja ennetada. Vägivallast (sh toimetulematus (abitus) seksuaalvägivallast) antakse teada, Nt: seksuaalvägivald, lähisuhtevägivald, juhtumite arv (tuvastamine) kasvab. laste väärkohtlemine, keerukad Ebaturvalistest suhetest väljutakse kohtuprotsessid laste jagamisel. turvaliselt. Õpitakse turvalistsut hoidma.. (TEGEVUS/ EELDUS) (SE) VAHETU MÕJU PREP-paarisuhtekoolitus Koolitusel osalenud mõistavad, mida tähendab turvalisus (sh vägivald ja SIHTGRUPP seksuaalvägivald ja suhteterrorism) ja Ebaturvalistes suhetes olevad mehed ja oskavad ära tunda ohtlikke suhtemustreid. naised, kärgperedes lapsi kasvatavad Oskavad neid ennetada. vanemad, lastega ja peredega tegelevad Oskavad hoida turvalisust, kasutavad uusi spetsialistid suhtlemisoskuseid, et omavahel rääkida (TEGEVUS/ EELDUS) probleemidest ja neid lahendada. Suureneb PREP-üksikisikute koolitusel osalemine,kui teenus on tervelt elatud aastate arv. kättesaadav (nt läbi HMN-i) Väärkoheldud laste arv Spetsialistid vajavad teadmisi tõenduspõhistest väheneb.Asendushooldusele suunatud laste sekkumismeetoditest, et osata paremini märgata ja sekkuda . arve väheneb. Inimene saab aru, et tal on vaja uusi oskuseid ja teadmisi, et Spetsialistid teavad tõenduspõhiseid suurendada toimetulekut (eelkõige sotsiaalset), et pakkuda sekkumismeetodeid ja oskavad paremini oma alaealisttele lastele turvalisemat elukeskkonda. märgata ja sekkuda ka ise. 35 LISA 7 PEREKONNA N JUHTUM Juhtumi kirjeldus Perekonnas N leidis aset juhtum, kus kasuisa oli vägivaldne oma naise teismelise tütre suhtes. Laps eraldati perekonnast ja paar suunati lastekaitsespetsialisti kaudu PREP-üksikisikute koolitusele. Paar läbis koolituse. Paar mõistis, mis oli juhtunud, milline oli olnud nende osa ja kuidas seda kõike muuta. Nad hakkasid koheselt uusi oskuseid praktiseerima. Olles läbinud üksikisikute koolituse tundsid mõlemad, et nad soovivad veelgi sügavamale ja veelgi paremini uusi oskuseid omandada, et oma suhe uutele alustele viia. Palusid ennast registreerida ka PREP-paarisuhtekoolitusele. Paar läbis ka selle koolituse ja läbi selle kinnistusid neil uued oskused veelgi. Tulemus Laps pöördus koju tagasi. Suhted on turvalisemad ja lastekaitsespetsialisti töökoormus vähenenud. Paar on väga tänulik ja nad on koolitusele suunanud ka enda tutvusringkonda. Hüpotees Kui paar ei oleks läbinud koolitust, oleks nende laps vajanud pikemaaegset asenduspere teenust. Lisaks sellele ka järgnevat pikema ajalist vaimse tervise teenuseid (rehabilitatsiooni/teraapiat). 36
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel