Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: e-kiri 04 . 12 .2018 Meie: 23.01 .201 9 nr 6 Eesti P uuetega Inimeste Koja arvamus erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise memorandumi ettepanekutele. Lugupeetud pr Kaia Iva Täname, et s otsiaalministeerium on saatnud 0 4.12 .2018 Eesti Puuetega Inimeste Kojale (edaspidi EPIKo da ) tutvumiseks erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajasta mise memorandumi ettepanekud ja et 07. 01 . 2019 käisid sotsiaalministeeriumi esindajad teemat tutvu stamas EPIKoja juhatuse le . Samuti oleme tänulikud, et ministeeriumi esindajad on lisaks eraldi kohtunud mitme te meie liikmesorgani satsiooni dega ja nende e estvedajatega, et memorandumi ettepanekuid tutvustada. Järgnevalt edastame E PIKoja ja liikmesorganisatsioonide arvamus e antud teemal. Suhtume ettevaatlikult ja kahtlevalt mõttesse , et sotsiaalteenuste ning – to etuste osutamise kohustus ja vahendid l iiguks tänasest enam riigi tasandilt kohalike omavalitsuste tasandile . Kuna ettepanekud on suunatud väga ulatuslikule muutusele ja vastav tegevus - ja ajakava praeg uses etapis veel puudub , peame keerukaks planeeritavale muudatusele lõpliku hinnangu andmist , kuid juhima teie tähelepanu mitmele reaalse l e ohule . N äeme suurt ohtu teenuste ja toetuste kättesaada vuse halvenemiseks ning ebavõrdsuse suurenemiseks tulenevalt abivajaja elukohast . Meie kahtlused põhinevad kohalike omavalitsuste ( edaspidi KOV ) tänasel ebaühtlasel ja puuetega inimestele ebapiisavalt abi pakkuval praktikal n eile kehtiva Sotsiaalhoolekande seadusega pandud kohustuste täitmisel . EPIKoja poolt 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti üks olulisemalt järeldusi oli , et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus sõltub Eestis ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda või tema lähedase võimekusest vajaliku abi taotlemisel, kuid peaks sõltuma eelkõige abivajadusest. Samale kitsaskohale viitab ka sotsiaalministeeriumi ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide koostöös valminud Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise alusanalüüs. Näiteks on alusanalüüsis toodud, et sotsiaalhoolekande teenuste omaosalus KOV tasandil on täna 48% ja riigi tasandil 13%, mis tähendab, et KOV - ide sotsiaalhoolekandelise vastutuse suurenedes on reaalne oht ka puudega inimeste omaosaluse suurenemisele teenuste eest tasumisel. H oolduskoormuse rakkerühma tööst selgu s , et KOV- i de jaoks pole sotsiaalkaitse prioriteet . Kui 2009. aastal kasutasid KOV-d sotsiaalkaitsele natuke üle 10% oma eelarvetest, siis 2017. aastaks on see langenud 7%- le . Lisaks on teada, et pigem are ndatakse KOV tasandil institutsionaalseid, kui iseseisv a t toimetulekut toetava id teenus eid. Näeme ohtu , et abivajavate inimeste vastutus ja koormus oma õiguste kaitsmisel suureneb, s eal h ulgas näiteks riigipoolse asendukohustuse täitmise taotlemisel . Kuna sotsiaalministeeriumi esindajate kohtumistel meie liikmesorganisatsioonide eestvedajatega on arutletud ka teemal, kas puude tuvastamisega kaasnevad universaalsed puudetoetused on asendatavad vajaduspõhiste teenustega, peame vajalikuks juhtida teie tähelepanu asjakohasele lõigule erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistami se kaasajastamise alusanalüüsis : „ Puudega inimestele makstava rahalise toetuse maksmise lõpetamist puudega inimeste esindajad ei toetanud. Seda ka juhul, kui puudest tulenev abivajadus oleks tagatud teenustega. Peamise argumendina nimetati omaosaluse katmise vajadust, samuti leiti, et teenused üksi siiski ei suuda kompenseerida puudest tulenevaid kõiki lisavajadusi, mistõttu on rahaline toetus jätkuvalt vajalik. Ka kuue puudega inimeste katusorganisatsiooni esindajatega tehtud intervjuudes kinnitati, et vahe reaalsete kulutuste ja eri allikatest saadavate toetuste (sh kompensatsioonid) vahel on abivajajate jaoks liiga suur, seda suures osas just ravimeid vajavate, ent ka abivahendeid ja teenuseid vajavate inimeste jaoks. “ Kinnitame siinkohal, et EPIKoda ja liikmesorganisatsioonid on jätkuvalt seisukohal, et puude tuvastamine ja sellega seotud universaalsed toetused on sihtgrupile äärmisel vajalikud ja veelgi enam, neid, esmajoones puudega laste toetusi, tuleks tõsta (vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konvent siooni täitmise variraport artikkel 7 Puu etega lapse d) . Puudest tulenevate lisakulude osaliseks kompenseerimiseks mõeldud toetused peavad jääma universaalseks, mitte muutuma vajaduspõhiseks. Vajaduspõhisele toetusele üleminekul suureneb oluliselt halduskoormus nii KOV- i dele kui taotlejatele, lisaks suureneb oluliselt oht ebavõrdsele kohtlemisele ning abivajajad jäävad abist ilma, nii nagu juhtus hooldajatoetuse üleandmisega KOV- i dele . Lisaks väljendame muret ja segadust kaasamise üle erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise teemal . K uigi sotsiaalmin isteeriumi üldine praktika EPIKoja ja liikmesorganisatsioonide kaasamisel on reeglina sisuline ja viimastel aastatel aina paranenud, siis kõnealloleval teemal ei ole puuetega inimeste organisatsioonide, sh EPIKoja kaasamine kahjuks olnud selgelt jälgitav ja sisuline. Kaasamisprotsessi analüüsides tõdeme , et: e i ole sisse viidud ega tagasisidestatud alusanalüüsile meie poolt tehtud muudatusettepanekuid ; ei ole selgelt jälgitav , kuidas ja kelle seisukohtadele toetudes on alusanalüüsi põhjal jõutud V abariigi V alitsusele esita tava memorandumi ettepanekuteni . Lahendusettepanekute väljatöötamisse ning analüüsimisse pole kahetsusväärselt EPIKoda kaasatud ; Toetudes eelnevale rõhutame , et tekkinud olukorras ei pea EPIKoda korrektseks, et meie organisatsioonile viidatakse V abariigi V alitsusele esitatavas memorandumis kui ettepanekute väljatöötamises osalenud partnerile. Korrektne on viidata, et EPIKoda on osalenud alusanalüüsi koostamises ehk tänase süsteemi kitsaskohtade ka ardistamises ning EPIKojale ja liikmesorganisatsioonidele on memorandumi ettepanekuid tutvustatud. S isulise lt pole meil olnud võimalus t panustada lahendusettepanekute väljatöötamisse ega oma 48-liikmelise organisatsiooni liikmete laia ringi protsessi kaasamiseks . Oleme seisukohal, et enne nii mahukate ning kõiki erivajadustega inimesi ja nende peresid puudutavate muudatuste planeerimist on oluline analüüsida riigi ja KOV ülesannete jaotust ning kui leitakse, et sotsiaalkaitse korraldus on mõistlik KOV- i dele üle anda suuremas mahus, on vaja edukaks toimimiseks luua kõik eeldused, vältimaks järjekordseid valusaid õppetunde erivajadustega inimestele ja nende peredele. Soovitame riigil enne KOVidele sotsiaalkaitses veelgi suurema vastutuse asetamise kaalumist kindlustada täna kehtiva Sotsiaalhoolekande seaduse ühtlane ja nõuetekohane täitmine KOV-ides , pakkudes neile vajalikku tuge ühtse abivajaduse hindamise instrumendi loomisega, nõustamise ja koolitustega , tagades neile piisavas mahus finants- ja inimressursse ülesannete täitmiseks, korraldades andmebaaside ristkasutuse , kuid ka toimiva järelevalve. Avaldame soovi olla kaasatud alusanalüüsis kaardistatud probleemide lahendamisvõimaluste sisulisse arutellu. Lugupidamisega Monika Haukanõmm j uhatuse esimees Anneli Habicht tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected] tel 6616614