HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Eesti LGBT Ühing
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Eesti LGBT Ühing
3. Registrikood 80275811
4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212
7. Esindaja nimi ja ametikoht Kristel Rannaääre, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kristel Rannaääre
9. Telefon 555 91 017
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja
huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 173 300
14. Hasartmängumaksu 138 640
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 34 660
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev
ka digitaalselt)
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 138 640 Ühingu kontori ning 18 000
Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja
kommunaalmaksed, Tallinnas
ja Tartus (halduskulu)
Omafinantseering 34 660 X Telefon ja internet 600
(halduskulu)
Kaasfinantseerijad X X Kontoritarbed, IT tugi 1 500
(loetleda eraldi ja lisada domeenid ja serverid
kaasfinantseerimist (halduskulu)
tõendavad dokumendid)
HMN projektijuht (osaline 6 000
tööaeg)
Tegevjuht (osaline tööaeg) 19 200
Kommunikatsiooniekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Huvikaitseekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert Tallinnas 16 800
ja Põhja-Eestis
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert Tartus ja 16 800
Lõuna-Eestis (osaline tööaeg)
Haridusekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Psühholoogiline nõustaja 4 200
(osaline tööaeg)
Raamatupidaja ja finantsist 14 400
(osaline tööaeg)
Koristaja (ühingu kontor ja 1 200
kogukonnakeskus Tallinnas)
Assistent 12 000
(osaline tööaeg)
Kogukonnakeskuse 300
raamatukogu täiendamine
Sihtgrupp – üritused, 4 000
koolitused, koosolekud,
tugigrupid, nõustamine jms
Ühingu meeskonna 3 000
motiveerimine, arendamine,
kohtumised partnertitega jms
Kommunikatsioon – 4 000
tõlkimine, toimetamine,
kujundus, trükk jms
Liikmemaksud (ILGA- 900
Europe, TGEU, IGLYO,
EMSL, NELFA)
TULUD KOKKU 173 300 KULUD KOKKU 173 300
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“
eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste
ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende
lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat
suhtumist või jääda isolatsiooni.
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017.
aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole
peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et
transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate
pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid,
nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised
LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust.
Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid
turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik
meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine
aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja
edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime
rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast
blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate
organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust
LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT
Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada
tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+
inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada
diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades
nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna
teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub
järgnevaid teenuseid:
– Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine;
– psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine;
– mitmed tugigrupid,
– eriilmelised üritusi,
– kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta;
– raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku;
– praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele;
– tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel;
– LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele;
– teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel;
– kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna
eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest
Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus
OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed,
nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide
tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda
teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka
väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas. Käesoleval aastal loodab Eesti LGBT Ühing laieneda oma
tegevusega Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi koos koolitatud spetsialistiga ning pakkuda seeläbi
operatiivsemalt tugiteenuseid ka Lõuna-Eesti kogukonnale.
Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste
jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle
nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus.
Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale
aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka
vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele
kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate
tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu
seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks
kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele.
Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna-
Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad
koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal
oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet.
2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on
üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult
kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+
inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT
Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad,
juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud.
Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert,
huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja
psühholoogiline nõustaja.
Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu
missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset,
ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgid
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ
inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad,
et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest
teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele.
Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete
ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on
oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult
võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse
õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade
mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest
vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui
ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua.
Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd
vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise
valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste
eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid
antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs
vajalikele teenustele.
Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada
korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik.
2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle
kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei
ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja
teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud
seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid
sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes
kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade
uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36%
vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja
pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse
vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa
saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde.
Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud
soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise
katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda
ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu
on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12
kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54%
transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või
ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku
sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis
pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu
poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused.
Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit.
Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20
vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et
vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse.
Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras,
neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu
eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid
strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo
tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada
kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja
transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52%
inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust
vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane
toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ
kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna.
Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas,
vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise
või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu
töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+
kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele.
Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi –
LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi
saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende
lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing
korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot
seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias
olla puudulikult käsitletud.
Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri
teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja
teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele
planeerimise ja elluviimise
Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad
valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab
ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise
kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik
ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga.
2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis
võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel
haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga
olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle
hariduseksperdi.
Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna-
Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad
koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal
oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet.
Seetõttu oleme alustanud ka koostööd vabatahtlikuga, kes koordineerib ühingu tööd Lõuna-Eestis ning on
valmis asuma ühingu juur tööle, et panustada veelgi enam ühingu tegemistesse.
Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast
töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse.
Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise
võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus.
Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad
siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile
aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid
vabatahtlikke.
Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure
panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi.
Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud
eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis.
2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam.
Sihtgrupid
1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased
LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi,
mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma
õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi
kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja
diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende
põhiõiguste riive ja diskrimineerimine.
2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende
spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused
Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on
ühingu üheks olulisumaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid.
Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka
noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+
teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+
inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende
lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele.
3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad
Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö
nendega olulisel kohal.
4) Üldine avalikkus
Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni,
kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale.
4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina
Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek.
Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis.
Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see
kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.
Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.
Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde,
projektide, artiklite jms läbiviimisel.
Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised,
kohtumised jne.
Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.
LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite
kaudu info edastamine.
Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.
Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende
koolitamine.
2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada
pöördumisi asutustele.
LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.
On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.
On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.
Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub
vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel
osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud
koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.
Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks
parandusi.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja
ühingu töötajatele kättesaadav.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja
koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.
Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste
ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi
asutustele.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi
olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega,
kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.
Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja
transoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide
lahendamiseks jne.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja
ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise
planeerimise ja elluviimise
Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.
Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.
Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.
Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.
Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.
Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.
Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.
Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Jaanuar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine).
Veebruar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine,
majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine).
14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga.
Märts 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Aprill 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Mai 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine
Juuni 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
Juuli 2019
PUHKUS
August 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
September 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
14. Ühingu hooaja avamise suurüritus.
Oktoober 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil.
14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
November 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
Detsember 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine).
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/866-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
Eesti LGBT Ühing, registrikood 80275811, asukoht Kaarli pst 5-1, Tallinn, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Annely Lepamaa (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 8
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 96 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning
kogukonna toetamine
5. Projekti eesmärk on ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja
teavitustegevusega ning mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande
22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 96 000 eurot (üheksakümmend kuus tuhat eurot) Toetuse saaja
kontole EE452200221043304212 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates
Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks,
20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20.
novembriks ja 20. detsembriks.
1 (3)
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu
pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või
Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kristel
Rannaääre, tel 5559 1017, e-post
[email protected] ;
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
2 (3)
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti LGBT Ühing
Registrikood 70001952 Registrikood 80275811
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5559 1017
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE45 2200 2210 4330 4212
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Eesti LGBT Ühing
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Eesti LGBT Ühing
3. Registrikood 80275811
4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212
7. Esindaja nimi ja ametikoht Annely Lepamaa, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kristel Rannaääre
9. Telefon 555 91 017
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja
huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 120 000
14. Hasartmängumaksu 96 000
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 24 000
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev
ka digitaalselt)
Annely Lepamaa, juhatuse liige 20.01.2019
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 96 000 Ühingu kontori ning 11 500
Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja
kommunaalmaksed
(halduskulu)
Telefon ja internet 350
(halduskulu)
Kontoritarbed, IT tugi 920
domeenid ja serverid
(halduskulu)
Tegevjuht (osaline tööaeg) 14 400
Kommunikatsiooniekspert 24 000
(täistööaeg)
Huvikaitseekspert 12 000
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert (osaline 12 000
tööaeg)
Psühholoogiline nõustaja 4 200
(osaline tööaeg)
Raamatupidaja ja finantsist 6 000
(osaline tööaeg)
Omafinantseering 24 000 X Assistent 13 200
(täistööaeg)
Kaasfinantseerijad X X Kogukonnakeskuse 230
(loetleda eraldi ja lisada raamatukogu täiendamine
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Sihtgrupp – üritused, 4 000
koolitused, koosolekud,
tugigrupid, nõustamine jms
Ühingu meeskonna 2 000
motiveerimine, arendamine,
kohtumised partnertitega jms
Kommunikatsioon ja 14 300
teavitustöö – tõlkimine,
toimetamine, kujundus, trükk
jms
Liikmemaksud (ILGA- 900
Europe, TGEU, IGLYO,
EMSL, NELFA)
TULUD KOKKU 120 000 KULUD KOKKU 120 000
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“
eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste
ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende
lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat
suhtumist või jääda isolatsiooni.
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017.
aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole
peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et
transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate
pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid,
nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised
LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust.
Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid
turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik
meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine
aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja
edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime
rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast
blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate
organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust
LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT
Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada
tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+
inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada
diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades
nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna
teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub
järgnevaid teenuseid:
– Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine;
– psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine;
– mitmed tugigrupid,
– eriilmelised üritusi,
– kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta;
– raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku;
– praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele;
– tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel;
– LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele;
– teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel;
– kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna
eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest
Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus
OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed,
nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide
tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda
teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka
väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas.
Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste
jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle
nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus.
Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale
aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka
vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele
kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate
tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu
seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks
kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele.
2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on
üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult
kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+
inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT
Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad,
juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud.
Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert,
huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja
psühholoogiline nõustaja.
Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu
missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset,
ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgid
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ
inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad,
et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest
teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele.
Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete
ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on
oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult
võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse
õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade
mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest
vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui
ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua.
Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd
vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise
valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste
eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid
antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs
vajalikele teenustele.
Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada
korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik.
2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle
kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei
ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja
teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud
seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid
sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes
kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade
uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36%
vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja
pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse
vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa
saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde.
Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud
soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise
katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda
ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu
on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12
kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54%
transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või
ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku
sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis
pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu
poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused.
Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit.
Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20
vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et
vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse.
Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras,
neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu
eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid
strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo
tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada
kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja
transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52%
inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust
vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane
toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ
kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna.
Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas,
vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise
või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu
töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+
kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele.
Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi –
LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi
saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende
lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing
korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot
seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias
olla puudulikult käsitletud.
Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri
teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja
teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele
planeerimise ja elluviimise
Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad
valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab
ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise
kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik
ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga.
2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis
võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel
haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga
olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle
hariduseksperdi.
Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast
töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse.
Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise
võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus.
Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad
siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile
aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid
vabatahtlikke.
Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure
panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi.
Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud
eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis.
2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam.
Sihtgrupid
1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased
LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi,
mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma
õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi
kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja
diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende
põhiõiguste riive ja diskrimineerimine.
2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende
spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused
Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on
ühingu üheks olulisemaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid.
Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka
noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+
teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+
inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende
lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele.
3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad
Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö
nendega olulisel kohal.
4) Üldine avalikkus
Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni,
kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale.
4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina
Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek.
Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis.
Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see
kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.
Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.
Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde,
projektide, artiklite jms läbiviimisel.
Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised,
kohtumised jne.
Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.
LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite
kaudu info edastamine.
Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.
Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende
koolitamine.
2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada
pöördumisi asutustele.
LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.
On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.
On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.
Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub
vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel
osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud
koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.
Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks
parandusi.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja
ühingu töötajatele kättesaadav.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja
koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.
Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste
ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi
asutustele.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi
olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega,
kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.
Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja
transsoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide
lahendamiseks jne.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja
ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise
planeerimise ja elluviimise
Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.
Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.
Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.
Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.
Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.
Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.
Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.
Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Jaanuar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine).
Veebruar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine,
majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine).
14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga.
Märts 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Aprill 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Mai 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine
Juuni 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
Juuli 2019
PUHKUS
August 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
September 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
14. Ühingu hooaja avamise suurüritus.
Oktoober 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil.
14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
November 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
Detsember 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine).