Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 22.01.2019 19:09
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Re: Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse eelnõu
Manused: ERHL seisukohad - FMD rakendusmäärused - 22.1.2019. a.asice
Tere,
Edastan ERHL arvamuse võltsravimite reformi rakendusmäärustele.
Teet Torgo
ERHL
From: <
[email protected]>
Date: Wednesday, 9 January 2019 at 11:18
To: Eesti Apteekide Ühendus <
[email protected]>, Eesti Apteekrite Liit
<
[email protected]>, Eesti Proviisorite Koda <
[email protected]>, Eesti Ravimite Ehtsuse
Kontrolli Sihtasutus <
[email protected]>, Eesti Ravimitootjate Liit <
[email protected]>, Eesti
Ravimihulgimüüjate Liit <
[email protected]>, Eesti Haiglate Liit <
[email protected]>, Eesti
Haiglaapteekrite Selts <
[email protected]>
Subject: Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse eelnõu
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse
avaldamiseks.
Pealkiri: Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse eelnõu
Registreerimise kuupäev: 09.01.2019
Registreerimise number: 1.2-2/3-1
Ootame tagasisidet hiljemalt 22.01.2019 e-posti aadressile
[email protected] või läbi DVK.
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Pr. Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie: 09.01.2019. a nr 1.2-2/3-1
Meie: 22.01.2019. a
Arvamus ravimiseaduse alusel kehtestatud
määruste muutmise määrusele
Täname võltsravimite reformi rakendamisega seotud määruste eelnõude arvamuse andmiseks saatmise eest.
Esitame Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu poolt eelnõule järgmised kommentaarid:
1. Vastuvõtukontrolli reeglid ravimite hulgimüügis
Palume taaskord võltsravimite reformi rakendamiseks ajakohastada “Hulgimüügi tingimuste ja korra” §-s 6
sätestatud vastuvõtukontrolli reeglistik. Esitasime sellekohased märkused määruste kavanditele ka reformi
seaduseelnõu menetluses. Vastusena lubas ministeerium augustis 2018. a rakendusaktidega seotud märkuseid
võimalusel arvestada rakendusaktide menetlemisel.
1.1 Leiame, et oleks äärmiselt ebamõistlik säilitada määruse § 6 lg 2 p 7 nõue kontrollida ravimite vastuvõtul
eestikeelse info olemasolu turvaelemente kandvate pakendite sees. Nõude täitmisel muutuks ehtne ja kvaliteetne
ravim vastuvõtukontrolli tulemusel kõlbmatuks ja tuleks hävitada, mis pärsiks kindlasti ravimite kättesaadavust.
Rikkumisvastase vahendi eesmärk on tagada, et ravimipakendit ei ole avatud. Kuna eestikeelne infoleht on pakendi
sees, siis on selle olemasolu kontrollimine ilma pakendit avamata võimatu. Avatud pakendiga, st turvaelement
rikutud, ravimit on seaduse kohaselt keelatud edasi turustada.
Teeme ettepaneku jätta punkt 7 määrusest välja või täiendada seda erandiga, et nimetatud kontrolli ei teostada
turvaelemente kandvate ravimite pakendite puhul. Alternatiivselt tuleks seletuskirja täiendada juhistega sellest,
kuidas saaksid hulgimüüjad pakendit avamata kontrollida pakendi sisse lisatud dokumendi keelt.
Palume ka seletuskirjas või vajadusel eelnõu enda kaudu selgitada, missugustel tingimustel on hulgimüüjal lubatav
väljastada hulgimüüja enda valduses vastuvõtukontrolli käigus või kogemata kahjustada saanud rikkumisvastase
vahendiga ravimipakendit.
1.2 Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ravimi tootja poolt vabatahtlikult pakendile lisatava
rikkumisvastase vahendi kontroll kuuluks edaspidi samuti hulgimüügi vastuvõtukontrolli hulka kui müügiloaga
ravimi pakendi vastavuskontroll müügiloale määruse § 6 lg 2 p 8 tähenduses või on tegemist kontrolliga mõnes
muus tähenduses? Kui jah, siis missuguse määruse sätte alusel?
Tegemist on praktilise probleemiga, mis tekib asjaolust, et hulgimüüjatel puudub informatsioon selle kohta,
missugustele pakenditele on tootja vabatahtlikult otsustanud turvaelemendi lisada ning missugustele mitte. Samuti
ei saa hulgimüüja teada, kui ravimi tootja otsustab vabatahtlikult lisatud turvaelemendi kasutamisest loobuda.
1.3 Palume täiendada ja ajakohastada määruses kvaliteedisertifikaatide kontrollimise regulatsiooni.
Vastavalt määruse § 6 lg 2 p-le 2 tuleb vastuvõtul kontrollida ravimi kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Lõike 3
kohaselt tohib ilma sertifikaadita ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist.
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Praktikas on Ravimiameti haldusmenetluse läbimine kujunenud tõsiseks takistuseks ravimite kättesaadavuse
tagamisel. Kuna ehtsuse kontrolli läbinud turvaelemente kandva ravimi puhul on juba tagatud, et see ravim on
ehtne ning järelikult toodetud vastavalt kvaliteedinõuetele, siis ei ole tänase nõude jätkumine põhjendatud.
Turvaelemente kandvate ravimite puhul on nende päritolu ja ehtsus ning selle kaudu kvaliteet kinnitatud.
Teeme ettepaneku täiendada määruse § 6 lg 3 sõnastust uue lausega järgmiselt: “(3) Kui on kahtlus ravim
kvaliteedis või puuduvad nõutavad sertifikaadid, võib ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt heakskiitva
otsuse saamist. Ravimiameti otsus ei ole vajalik, kui puuduva sertifikaadiga ravimi turvaelementide kontroll
kinnitab ravimi ehtsust.”.
1.4 Hulgimüügi tingimuste määruses tuleks selguse huvides täiendada § 11 lg 5 ning piiritleda omavahel
võimalikust võltsingukahtlusest teavitamise korral RavS § 10 2 lg 4 nimetatud juriidilise isiku (REKS) ning
Ravimiameti ja müügiloa hoidja teavitamise juhud.
2. Ravimiregistri täiendamine märkega ravimite turvaelementide kohta
Eelnõu § 2 p 5 näeb ette, et ravimiregistrit täiendatakse „märkega ravimite kohta, mis peab kandma ravimi
turvaelemente“.
Nõustume, et märked registris saavad ravimikäitlejatele oluliseks infoallikaks selle kohta, mis ravimid peavad
kandma turvaelemente ning missugused mitte. Lisaks seletuskirjas märgitule, et ravimi kuuluvus retsepti- või
käsimüügiravimite hulka otsustatakse üldjuhul siseriiklikult, lubab EL õigus siseriikliku otsusega ka laiendada
turvaelementide kasutusala nii retsepti- kui käsimüügiravimite puhul. Neist otsustest omakorda sõltuvad otseselt
käitlejate toimingud ravimipakendi kontrollimisel ja väljastamisel.
Lähtuvalt eeltoodust tekkisid meil järgmised küsimused, mille osas palume täiendada eelnõu ja/või seletuskirja:
- Kas turvaelemendi kohta ravimiregistrisse tehtav märge omab õiguslikku, konstitutiivset, tähendust?
- Mis on märgete ja märgete muudatuste ravimiregistrisse kandmise tähtajad (vastavalt põhimääruse §-le
11)?
- Kas registrist nähtub ka märgete ajalugu?
- Kuna ravim võib vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ art 54 punktile 0 ja art 54a lõikele 5 kanda nii ainulaadset
identifikaatorit kui ka rikkumisvastast vahendit või üksnes emba-kumba neist turvaelementidest, siis kas
ravimiregistri märge hakkab eristama ka turvaelemendi liiki?
- Kas ravimiregistrisse kantakse ka märge ravimi tootjate poolt ravimipakendile vabatahtlikult lisatud
rikkumisvastase vahendi kohta? Kui ei, siis missugusele õiguslikule regulatsioonile need vabatahtlikud
turvaelemendid alluvad ning mis on ravimikäitlejatele allikaks nende kohta informatsiooni leidmisel?
3. Määruse täiendused, mis ei ole seotud turvaelementide reformiga
Lisaks turvaelementide reformiga seotud täiendustele kavandatakse määruses üllatuslikult muudatusi küsimustes,
mis jäävad täielikult väljapoole reformi rakendusala.
Need muudatused tuleks eelnõust kindlasti välja jätta vähemalt osas, milles need ei puuduta üksnes ravimiregistri
pidamise korralduslikke aspekte, vaid on suunatud ja mõjutaksid ka 3. isikuid. Eeskätt saab sellisteks täiendusteks
pidada ravimiregistri § 7 lg 6 ning § 9 lg 5 p 21 ja 22, mille kohaselt kantaks ravimiregistrisse teave ravimi
turustamise katkemise, katkestamise, lõpetamise ja tarneraskuse kohta ning teave riski vähendamise meetmete
kohta.
Kuna need muudatused ei ole seotud võltsravimite reformi elluviimisega, siis ei ole nende tegemine reformi
rakendusakti „lisana“ õigustatud. Samuti ei ole põhjendatud nende menetlemine muudatusi eelnevalt
huvirühmadega arutamata, muudatuste mõjusid analüüsimata ning HÕNTE-s nõutuga võrreldes kiirendatud korras.
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Liigsest kiirustamisest tekkivad potentsiaalsed vead ja probleemid nähtuvad ka praegusest eelnõust. Näiteks:
- ei ole kehtivas õiguses defineeritud mõisteid „ravimi tarneraskus“ ja „riski vähendamise meetmed“;
- ebajärjekindel on mõistetega ka eelnõu ja seletuskiri ise, kus näiteks § 7 lg 6 terminite „ravimite
turustamise, katkemise, katkestamise“ selgitamisel kasutatakse seletuskirjas väljendit „tarneraskus“, kuid määruse
§ 9 lg 5 p 21 tunneb „tarneraskust“ ka eraldiseisva ja järelikult eritähendusliku mõistena;
- mõistetamatuks jääb, missugusel alusel põhineb seletuskirja selgitus, et teave tarneraskuse kohta võib
lisaks müügiloa hoidjale tulla ka hulgimüüjalt, apteekrilt või patsiendilt. Seda eriti juhul, kui tarneraskuse mõistet
ei ole õigusaktides defineeritud;
- Potentsiaalselt väga ulatusliku sisulise mõjuga oleks seletuskirjas märgitu ellurakendamine, et teave
tarnaraskuste ja riski vähendamise meetmete kohta peaks X-tee teenusena jõudma tervishoiuasutuste ja
ravimikäitlejate infosüsteemidesse. Mõistetamatuks jääb, kas eelnõuga soovitakse panna ravimikäitlejatele uusi
kohustusi patsiendiga suhtlemisel ja näha ette sellega seotud IT-arenduste tegemist? Kahjuks on vastavad mõjud
ning nende tegevuste elluviimiseks vajaminev ajaline jm ressurss jäänud seletuskirjas täielikult avamata.
Seepärast ei saa me nõustuda võltsravimite reformiga mitteseotud täiendustega eelnõus, mida menetletakse hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid järgimata ning mille mõjusid ei ole avatud. Soovitame algatada nende
muudatuste tegemiseks eraldi menetlus, järgides selle läbiviimiseks kaasamise hea tava ning HÕNTE reegleid ja
tähtaegu.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900