dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti regionaalarengu strateegia 2018. a seirearuande koostamine

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2019
Viit
1.1-8/245-1
Registreeritud
22. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. veebruar 2019

Failid

  • 📎14-6537-1 22.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc810 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeeriumi tegevused Eesti re gionaalarengu strateegia 201 8-20 . a rakendusplaani elluviimisel Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond T1.2.1. Tööhõive edendamise piirkondlike algatuste toetamine RaM. SoM ja Töötukassa kaastäitjatena Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa nimetatud kaastäitjana võimalike omapoolsete tegevustega Ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise piirkondlike algatuste toetusskeemi elluviimisele (kaasrahastatakse ELi struktuurifondidest). T1.2.2. Regionaalse tööjõuvajaduse prognoosivõimekuse edendamine SoM, Töötukassa Tegevus hõlmab Töötukassa lühiajalise tööjõuprognoosi ("Tööjõubaromeeter") koostamist maakondade lõikes vähemalt aastani 2019. T1.2.3. Piiriüleste tööturgude paremaks integreerimiseks vakantsete töökohtade info piiriülene vahendamine RaM, SOM, Töötukassa Tegevus hõlmab Eesti-Läti tööturgude integreerimist, piiriülest töötamist, tööjõukoolitust ning info vahetamist piiriülese töötamise võimalustustest Eesti ja Läti tööturuametite ja Valga-Valka linnavalitsuste koostöös. Samuti Töötukassa poolt EURES portaali kaudu teistes riikides töötamise võimaluste info vahendamist. T1.2.4. Riiklike tööturumeetmete väljatöötamine ja elluviimine nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade toetamiseks SOM Meetmeid rahastatakse kas kasutades ESFi vahendeid või läbi tööhõiveprogrammi. Meetmed töötatakse välja 2018. a jooksul . T1.2.5. Riiklike hoolekandeteenuste pakkumine kodulähedaselt inimeste iseseisva toimetulekuvõime tõstmiseks, hoolduskoormuse vähendamiseks ja hõives osalemise suurendamiseks SOM, Töötukassa. KoV-d kaastäitjatena ÜKP fondide rakenduskava meetme 2.2 tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused" rakendamine. Tegevuse eesmärgiks on tagada erihoolekande ööpäevaringse teenuse kättesaadavus eelkõige kodu lähedal väiksemates üksustes seniste suurte laiemaid piirkondi katvate haigla tüüpi asutuste asemel ning samuti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse viimine kodukohalähedasemaks. T1.2.6. Riigiasutuste ja nende ametikohtade terviklik või osaline viimine pealinnaregioonist väljapoole Kõik ministeeriumid Riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimine toimub vastava VV tegevus- ja ajakava alusel (aastateks 2018-20 RESi alusel kavandatud u. 2 MEUR) T1.3.1. Toimepiirkondade keskustes toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste taristu arendamine RaM, HTM, SOM Tegevus hõlmab investeeringuid meetmest Esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri investeeringute toetamine tõmbekeskustes. T1.5.1. Toimepiirkondade keskuste tagamaal teenuste osutamisel uuenduslike ja säästvate lahenduste kasutuselevõtu toetamine RaM. SOM kaastäitjana Tegevus hõlmab KOV-de hoolekandeasutuste hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse rakendamist, luues eeldused KOV-de osutatavate hoolekandeteenuste säilitamiseks ja kvaliteedi paranemiseks. Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond T2.3.1. Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine SiM, SoM, HTM, MKM Tegevus hõlmab ka SoMi tegevusi antud suunal, sh välisarstide tööle asumist soosiva õigusraamistiku muudatuste tegemist. T2.4.1. Alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamine suuremates linnapiirkondades RaM. SoM kaastäitjana Tegevus hõlmab lapsehoiukohtade loomise investeeringute ja teenusepakkumise toetamist ESF-i kaasrahastamisel. Eesmärk 4: Piirkondade paremasse sidustatusse ja arendusvõimekuse kasv T4.1.1. Kohalike omavalitsuste, KOV-liitude ja maakondlike arenduskeskuste planeerimis- ja arendusvõimekuse edendamisele suunatud koolituste jm tugitegevuste korraldamine RAM. Kaastäitjatena muud ministeeriumid , TAI Tegevus hõlmab Tervise Arengu Instituudi poolt rahvatervise valdkonnaga seotud kohaliku ja maakonna tasandi spetsialistide koolitamist jm ministeeriumi haldusalas läbiviidavaid koolitusi KOV-dele. T4.2.2. Eesti-Läti valitsuste vahelise piiriülese koostöö komisjoni raames kahepoolsete arenduskoostöö tegevuste elluviimine RaM. Kaastäitjatena EST-LAT valitsuste vahelise komisjoni osapooled Tegevus hõlmab koostööd tervishoiuteenuste piiriülese osutamise lihtsustamiseks piiriregioonis. KÄSKKIRI Kuupäev digiallkirjas nr 252 Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma moodustamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a korraldusega nr 107 heaks kiidetud „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine“ punkti 2 alusel. 1. Moodustan Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 (edaspidi strateegia) elluviimist koordineeriva töörühma järgmises koosseisus: 1.1 Töörühma esimees Kaia Sarnet Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler 1.2 Töörühma liikmed: Priidu Ristkok Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Tavo Kikas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Ave Viks Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaupo Sempelson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Kalle Küttis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Eduard Odinets Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite ekspert Kätlin Mandel Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Ülle-Triin Enden Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Priit Kama Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Anneli Kimmel Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Marit Raist Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Maia Eskla Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Merilin Truuväärt Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Mati Jõgi Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Sille Talvet-Unt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Jüri Võigemast Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Märt Moll Eesti Maaomavalitsuste Liidu finantsnõunik 2 Silja Talviste SA Järvamaa Arenduskeskus Reet Kokovkin Eesti Leader Liit 1.3 Töörühma asendusliikmed: Kaire Ööbik Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja (Priidu Ristkoki asendusliige) Tiit Oidjärv Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja (Tavo Kikase asendusliige) Mart Uusjärv Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik (Ave Viksi asendusliige Kaupo Reede Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja (Kaupo Sempelsoni asendusliige) Monica Hankov Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu keskuse direktor (Sille Talvet-Unti asendusliige) Teet Tiko Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja (Kalle Küttise asendusliige) Raimo Saadi Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eakate ja puuetega inimeste teenuste juht (Marit Raisti asendusliige) Tiit Kirss Eesti Linnade Liidu nõunik (Jüri Võigemasti asendusliige) Merle Männik Kultuuriministeeriumi finantsosakonna arendusjuht (Eduard Odinetsi asendusliige) Kristiina Kase Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna peaspetsialisti (Kätlin Mandeli asendusliige) Hannes Aarma Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist (Ülle-Triin Endeni asendusliige) Allan Pilviste Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik (Maia Eskla asendusliige) Kaire Tamm Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik (Priit Kama asendusliige) Piret Leskova Eesti Leader Liit (Reet Kokovkini asendusliige) Merle Mäesalu Lääne Maavalitsuse arendus- ja planeerimisosakonna juhataja (Mati Jõgi asendusliige) Maarja Männiste Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist (Anneli Kimmeli asendusliige) Katrin Puusepp SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja (Silja Talviste asendusliige) 2. Töörühma ülesanneteks on: 2.1 Strateegia ja selle rakendusplaani elluviimise koordineerimine, sealhulgas: 2.1.1 iga-aastaselt ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele strateegia täitmise, strateegias ja 3 rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete elluviimise kohta (strateegia elluviimise seiret ja aruandlust koordineerib Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond); 2.1.2 strateegia elluviimise ülevaate koostamiseks vajaliku info edastamine Rahandusministeeriumile strateegia indikaatorite ning strateegia rakendusplaanis toodud tegevuste tähtaegse ja tulemusliku elluviimise jälgimiseks (info koondab Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond); 2.1.3 vajadusel ettepanekute tegemine strateegia või selle rakendusplaani täiendamiseks. 2.2 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) meetmete regionaalarengu valdkondliku komisjoni ülesannete täitmine, sealhulgas: 2.2.1 rakenduskava meetmete toetuse andmise tingimuste eelnõudes regionaalarengu mõjude arvestamise jälgimine (ministeeriumite esindajad töörühmas), tuginedes strateegiale ja Rahandusministeeriumi koondatud läbivate teemadega arvestamise juhendile; 2.2.2 regionaalarengu valdkonna meetmete tulemuste saavutamise jälgimine ning vajadusel soovituste andmine nende meetmete täiendamiseks ja paremaks rakendamiseks; 2.2.3 vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 33 arvamuse andmine “Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ ja rakenduskava muudatuste, regionaalarengu valdkonna meetmete toetuse andmise tingimuste, rahastamisvahendi ja hindamise kavatsuste kohta; 2.2.4 rakenduskava meetmete ja nende tegevuste jälgimine, et ei esineks põhjendamatut dubleerimist, muuhulgas toetatavate projektide rahastamise osas. 2.3 Osalemine Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavade elluviimise aruannete koostamisel ning selleks vajaliku info koondamisel tegevuste elluviimise ja tulemuste kohta. 3. Töörühma teenindavaks osakonnaks on Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond. 4. Töörühmal on õigus kaasata töörühma töösse eksperte. 5. Töörühma töövormiks on koosolek ja elektrooniline infovahetus. Töörühma esimees kutsub töörühma kokku vastavalt vajadusele. 6. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 29.09.2015. a käskkirja nr 1.1-4.140 “Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma moodustamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Korb Riigihalduse minister Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 22.01.2019 nr 14-6/537-1 Eesti regionaalarengu strateegia 2018. a seirearuande koostamine Oleme alustanud Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20 (edaspidi strateegia) elluviimise ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018. a seirearuannete koostamist1. Selleks palume infot Teie ministeeriumi ning Töötukassa senise panuse kohta Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide saavutamisel ja rakendusplaanis kajastuvate tegevuste elluviimisel. Teie ministeeriumi sisend on väga oluline, et seirearuanne kujuneks võimalikult sisukaks (tuues välja nii tugevaid külgi kui kitsaskohti senistes tegevustes strateegia elluviimisel), mis aitaks vajadusel riiklikke tegevusi regionaalarengu suunamisel võimalike puuduste osas tõhustada ja korrigeerida. Jälgides arenguid Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide mõõdikute osas on peamiste kitsaskohtadena ilmnenud, et: - regionaalsed arenguerinevused tervikuna on Eestis endistviisi suured ja olulist nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas viimaste aastatega aset leidnud ei ole; - majanduse kasvutempo erinevus Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning Eesti muude toimepiirkondade on paaril viimasel aastal pidurdunud kuid tervikuna jääb väljaspool kaht suuremat linnaregiooni loodav sisemajanduse kogutoodang 25,6%-ga loodetust selgelt väiksemaks. Eriti väheseks on viimastel aastatel jäänud Jõgeva-, Põlva,- ja Võrumaa panus majanduskasvu (elaniku kohta alla 50% riigi keskmisest) ja kõige kiiremini kahanenud on Ida-Virumaa osatähtsus riigi SKP-s; - kuigi ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel on tervikuna vähenenud, jääb mitmes varasemaltki madalama ettevõtlusaktiivsusega maakonnas uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest tublisti aeglasemaks (nt Ida- Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa). Need arengud osutavad seni kasutamata potentsiaalile ja võimalikele piirkonnaspetsiifilistele takistustele ettevõtluse arendamisel väljaspool suuremaid linnapiirkondi; - vaatamata tööhõive ja tööturu olukorra üldisele paranemisele on mõnes piirkonnas jäänud tööealise elanikkonna hõives osalemine ja panus majanduskasvu võrdlemisi tagasihoidlikuks ja püsinud keskmisest kõrgem tööpuudus. Nii on nt Jõgeva-, Võru-, Järva- ja Raplamaal olnud tööhõive määr viimastel aastatel langustrendis ja töötuse määr Ida-Virumaal püsinud tublisti üle 10% taseme. Kesisemad töövõimalused ja samaaegselt madalam palgatase mitmetes piirkondades väljaspool suuremaid linnaregioone on ühtlasi 1 Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018.a seirearuannete koostamiseks vajalikku info küsimiseks saadetakse ministeeriumitele eraldi kiri. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üheks peamiseks põhjuseks, mis soodustab nendest piirkondadest väljarännet ja takistab sinna naasmist viimastel aastatel hoogustunud tagasirände käigus; - piirkondade eripäraste arengueeldustega seotud tegevusalade areng on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Riigipoolsete tegevuste tugi piirkondlike eelduste ärakasutamisele riigi majandusarengus on jäänud siiani tervikuna väheseks; - säästvate liikumisviiside kasutamise aktiivsus töölkäimiseks suuremates linnapiirkondades on vastupidiselt strateegia eesmärkidele pigem vähenenud, mis näitab, et säästva linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine pole olnud siiani piisavalt tulemuslik või ei ole kavandatud tegevuste mõju veel avaldunud; - riigi valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on mõju regionaalsele arengule ja riigi regionaalpoliitika eesmärkidele jäänud sageli läbi mõtlemata ja teadlikult suunamata. Seejuures on mitmete regionaalse arengu seisukohast oluliste valdkondlike toetusmeetmete2 koondmõju jõudmas eelkõige kiiremini arenevatesse kasvukeskustesse, mistõttu on nende koosmõju Eesti siseseid arenguerisusi omakorda võimendamas; - jätkuvalt on arenguruumi ka parema ja ühtlasema kohaliku tasandi haldus- ja arendusvõimekuse saavutamisel. Tuginedes eeltoodule palume sisendina 2018. a seirearuandesse vastata järgmistele küsimustele: 1. Palume tuua välja koos selgitustega, millised Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa 2018. aastal ellu viidud tegevused3 on enim panustanud järgnevate Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide4 saavutamisse (eeskätt sotsiaal-, tervishoiu ja tööturu valdkonna teenuste arendamise tegevustes): 1.1 toimepiirkondade konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi; 1.2 suuremate linnapiirkondade5 rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng; 1.3 piirkonnaspetsiifiliste ressursside (nt kindlasse piirkonda koondunud valdkondlik oskusteave või tööjõupotentsiaal) oskuslikum ärakasutus arengus; 1.4 piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv. 2. Mil moel on Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa toetusmeetmete jm tegevuste ellu viimisel tööturu ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arendamisel lähtutud piirkonniti erinevatest arenguvajadustest ning teenuste piirkonniti ühtlasema kättesaadavuse tagamise eesmärgist? Milliseid uusi algatusi on selles osas olnud 2018. aastal? 3. Kas ja milliste valdkondlike strateegiadokumentide, õigusaktide ja toetusmeetmete eelnõude vm tegevuste kavandamisel olete 2018. aastal põhjalikumalt hinnanud ja arvestanud nende mõju regionaalsele arengule? 4. Milliseid näiteid oskate tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2018. aasta tegevustest ja 2 Valitud ELI struktuurifondidest rahastatavate ettevõtlusarengu ja sellega seotud tööturu meetmete ning transpordi- ja sidetaristu arendamise meetmete puhul on SFOS-s maakondliku täpsusega määratletud projektide toetusotsustest seniste kokkuvõtete põhjal jõudnud väljapoole Harju- ja Tartumaad vaid ligikaudu 1/4. 3 Võttes arvesse nii Teie ministeeriumi haldusala tegevusi regionaalarengu strateegia 2018-20.a rakendusplaanis (vt kirja Lisa 1), kui ka muid rakendusplaani väliseid tegevusi, millel on olnud oluline mõju vastavatele strateegia eesmärkidele. 4 Täpsemad eesmärkide ja tegevustike kirjeldused Eesti regionaalarengu strateegia lk. 23-27 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika). 5 Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 lk. 6; 24-25. 2 otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6 määratletud regioonispetsiifilisi arendusfookuseid Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne- Eesti arendusregioonide lõikes, sh:  Ida-Viru arendusregioonis (AR) kohapealse tööjõu, sh pikaajaliste töötute potentsiaali paremat kasutuselevõttu regiooni majandusarengus; ettevõtluse arenguvajadustega sünkroniseeritud tööjõukoolitusi ning venekeelse kogukonna konkurentsivõime suurendamist kogu Eesti tööturul.  Põhja-Eesti AR-s lapsehoiuteenuste arendamist; välismaisele oskustööjõule atraktiivse elu- ja tegevuskeskkonna kujundamist pealinnaregioonis ning Tallinna ja Helsingi linnapiirkonna ühtse tööjõuareaali kujundamist.  Lõuna-Eesti AR-s kohapealse inimressursi tõhusamat kasutuselevõttu tööturul; Tartu linnaregioonis lapsehoiuteenuste arendamist ning välismaisele oskustööjõule atraktiivse elu- ja tegevuskeskkonna loomist; piiriüleste meditsiini- ja heaoluteenuste arendamist ning teenuste uuenduslikumat osutamist keskuste tagamaal.  Lääne-Eesti AR-s töökohtade kättesaadavuse parandamist; Pärnu linnapiirkonna keskusfunktsioonide tugevdamist kogu piirkonna huvides ning saarte erivajadustega arvestavate teenuste tagamiseks. 5. Millised on Teie hinnangul järgneva 5-10 aasta suurimad arenguvajadused ja -võimalused teie valitsemisalas (eelkõige sotsiaal-, tervishoiu ja tööturu valdkonnas), mille puhul näete selgeid piirkondlikke erisusi (võimendunud või iseloomulikud vaid teatud piirkondades, vajadus erinevate sekkumiste järele sõltuvalt piirkonnast vms) või millega tegelemisel on oluline roll kohalikul või piirkondlikul tasandil? Palume edastada info eeltoodud küsimuste põhjal hiljemalt 20. veebruariks 2019. a. Juhul kui Teil on esitatud küsimuste ja soovitud sisendi osas täpsustavaid küsimusi, palume pöörduda kontaktil [email protected], tel. 611 3101. Oleme vajadusel valmis ka Teiega kohtumiseks, et tekkinud küsimusi arutada. Juhul, kui olete 2019. aastal välja töötamas olulise regionaalse mõjuga õigusakte või arengudokumente, oleme rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna poolelt valmis vastavate dokumentide ettevalmistamise protsessis osalema (nt kaasatuna arengukavade koostamise töörühmadesse). Kehtiva Eesti regionaalarengu strateegia ja rakendusplaani terviktekstid on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika. Palun andke meile samuti teada kui teie ministeeriumi esindajate osas regionaalarengu strateegia elluviimise koordineerimise töörühmas on vaja teha muudatusi (vt töörühma käskkiri Lisas 2). Andke palun teada uue esindaja või asendajaliikme nimi, ametikoha nimetus ja kontaktandmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 3 Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel