Sotsiaalministeeriumi tegevused Eesti re gionaalarengu strateegia 201 8-20 . a rakendusplaani elluviimisel Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond T1.2.1. Tööhõive edendamise piirkondlike algatuste toetamine RaM. SoM ja Töötukassa kaastäitjatena Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa nimetatud kaastäitjana võimalike omapoolsete tegevustega Ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise piirkondlike algatuste toetusskeemi elluviimisele (kaasrahastatakse ELi struktuurifondidest). T1.2.2. Regionaalse tööjõuvajaduse prognoosivõimekuse edendamine SoM, Töötukassa Tegevus hõlmab Töötukassa lühiajalise tööjõuprognoosi ("Tööjõubaromeeter") koostamist maakondade lõikes vähemalt aastani 2019. T1.2.3. Piiriüleste tööturgude paremaks integreerimiseks vakantsete töökohtade info piiriülene vahendamine RaM, SOM, Töötukassa Tegevus hõlmab Eesti-Läti tööturgude integreerimist, piiriülest töötamist, tööjõukoolitust ning info vahetamist piiriülese töötamise võimalustustest Eesti ja Läti tööturuametite ja Valga-Valka linnavalitsuste koostöös. Samuti Töötukassa poolt EURES portaali kaudu teistes riikides töötamise võimaluste info vahendamist. T1.2.4. Riiklike tööturumeetmete väljatöötamine ja elluviimine nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade toetamiseks SOM Meetmeid rahastatakse kas kasutades ESFi vahendeid või läbi tööhõiveprogrammi. Meetmed töötatakse välja 2018. a jooksul . T1.2.5. Riiklike hoolekandeteenuste pakkumine kodulähedaselt inimeste iseseisva toimetulekuvõime tõstmiseks, hoolduskoormuse vähendamiseks ja hõives osalemise suurendamiseks SOM, Töötukassa. KoV-d kaastäitjatena ÜKP fondide rakenduskava meetme 2.2 tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused" rakendamine. Tegevuse eesmärgiks on tagada erihoolekande ööpäevaringse teenuse kättesaadavus eelkõige kodu lähedal väiksemates üksustes seniste suurte laiemaid piirkondi katvate haigla tüüpi asutuste asemel ning samuti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse viimine kodukohalähedasemaks. T1.2.6. Riigiasutuste ja nende ametikohtade terviklik või osaline viimine pealinnaregioonist väljapoole Kõik ministeeriumid Riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimine toimub vastava VV tegevus- ja ajakava alusel (aastateks 2018-20 RESi alusel kavandatud u. 2 MEUR) T1.3.1. Toimepiirkondade keskustes toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste taristu arendamine RaM, HTM, SOM Tegevus hõlmab investeeringuid meetmest Esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri investeeringute toetamine tõmbekeskustes. T1.5.1. Toimepiirkondade keskuste tagamaal teenuste osutamisel uuenduslike ja säästvate lahenduste kasutuselevõtu toetamine RaM. SOM kaastäitjana Tegevus hõlmab KOV-de hoolekandeasutuste hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse rakendamist, luues eeldused KOV-de osutatavate hoolekandeteenuste säilitamiseks ja kvaliteedi paranemiseks. Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond T2.3.1. Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine SiM, SoM, HTM, MKM Tegevus hõlmab ka SoMi tegevusi antud suunal, sh välisarstide tööle asumist soosiva õigusraamistiku muudatuste tegemist. T2.4.1. Alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamine suuremates linnapiirkondades RaM. SoM kaastäitjana Tegevus hõlmab lapsehoiukohtade loomise investeeringute ja teenusepakkumise toetamist ESF-i kaasrahastamisel. Eesmärk 4: Piirkondade paremasse sidustatusse ja arendusvõimekuse kasv T4.1.1. Kohalike omavalitsuste, KOV-liitude ja maakondlike arenduskeskuste planeerimis- ja arendusvõimekuse edendamisele suunatud koolituste jm tugitegevuste korraldamine RAM. Kaastäitjatena muud ministeeriumid , TAI Tegevus hõlmab Tervise Arengu Instituudi poolt rahvatervise valdkonnaga seotud kohaliku ja maakonna tasandi spetsialistide koolitamist jm ministeeriumi haldusalas läbiviidavaid koolitusi KOV-dele. T4.2.2. Eesti-Läti valitsuste vahelise piiriülese koostöö komisjoni raames kahepoolsete arenduskoostöö tegevuste elluviimine RaM. Kaastäitjatena EST-LAT valitsuste vahelise komisjoni osapooled Tegevus hõlmab koostööd tervishoiuteenuste piiriülese osutamise lihtsustamiseks piiriregioonis.
KÄSKKIRI
Kuupäev digiallkirjas nr 252
Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist
koordineeriva töörühma moodustamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 177
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a
korraldusega nr 107 heaks kiidetud „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ ja selle
rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine“ punkti 2 alusel.
1. Moodustan Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ja selle rakendusplaani aastateks
2014–2017 (edaspidi strateegia) elluviimist koordineeriva töörühma järgmises koosseisus:
1.1 Töörühma esimees
Kaia Sarnet Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler
1.2 Töörühma liikmed:
Priidu Ristkok Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja
Tavo Kikas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Ave Viks Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik
Kaupo Sempelson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
osakonna peaspetsialist
Kalle Küttis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht
Eduard Odinets Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite ekspert
Kätlin Mandel Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja
Ülle-Triin Enden Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja
Priit Kama Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler
Anneli Kimmel Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo
juhataja
Marit Raist Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht
Maia Eskla Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik
Merilin Truuväärt Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
Mati Jõgi Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja
Sille Talvet-Unt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige
Jüri Võigemast Eesti Linnade Liidu tegevdirektor
Märt Moll Eesti Maaomavalitsuste Liidu finantsnõunik
2
Silja Talviste SA Järvamaa Arenduskeskus
Reet Kokovkin Eesti Leader Liit
1.3 Töörühma asendusliikmed:
Kaire Ööbik Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika
talituse juhataja (Priidu Ristkoki asendusliige)
Tiit Oidjärv Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja (Tavo
Kikase asendusliige)
Mart Uusjärv Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik (Ave Viksi
asendusliige
Kaupo Reede Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
osakonna juhataja (Kaupo Sempelsoni asendusliige)
Monica Hankov Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu keskuse direktor
(Sille Talvet-Unti asendusliige)
Teet Tiko Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja
(Kalle Küttise asendusliige)
Raimo Saadi Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eakate ja puuetega
inimeste teenuste juht (Marit Raisti asendusliige)
Tiit Kirss Eesti Linnade Liidu nõunik (Jüri Võigemasti asendusliige)
Merle Männik Kultuuriministeeriumi finantsosakonna arendusjuht (Eduard Odinetsi
asendusliige)
Kristiina Kase Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna
peaspetsialisti (Kätlin Mandeli asendusliige)
Hannes Aarma Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
(Ülle-Triin Endeni asendusliige)
Allan Pilviste Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik (Maia Eskla
asendusliige)
Kaire Tamm Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik (Priit Kama
asendusliige)
Piret Leskova Eesti Leader Liit (Reet Kokovkini asendusliige)
Merle Mäesalu Lääne Maavalitsuse arendus- ja planeerimisosakonna juhataja (Mati
Jõgi asendusliige)
Maarja Männiste Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo
peaspetsialist (Anneli Kimmeli asendusliige)
Katrin Puusepp SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja (Silja Talviste asendusliige)
2. Töörühma ülesanneteks on:
2.1 Strateegia ja selle rakendusplaani elluviimise koordineerimine, sealhulgas:
2.1.1 iga-aastaselt ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele strateegia täitmise, strateegias ja
3
rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete elluviimise kohta (strateegia
elluviimise seiret ja aruandlust koordineerib Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakond);
2.1.2 strateegia elluviimise ülevaate koostamiseks vajaliku info edastamine
Rahandusministeeriumile strateegia indikaatorite ning strateegia rakendusplaanis toodud
tegevuste tähtaegse ja tulemusliku elluviimise jälgimiseks (info koondab
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond);
2.1.3 vajadusel ettepanekute tegemine strateegia või selle rakendusplaani täiendamiseks.
2.2 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
meetmete regionaalarengu valdkondliku komisjoni ülesannete täitmine, sealhulgas:
2.2.1 rakenduskava meetmete toetuse andmise tingimuste eelnõudes regionaalarengu mõjude
arvestamise jälgimine (ministeeriumite esindajad töörühmas), tuginedes strateegiale ja
Rahandusministeeriumi koondatud läbivate teemadega arvestamise juhendile;
2.2.2 regionaalarengu valdkonna meetmete tulemuste saavutamise jälgimine ning vajadusel
soovituste andmine nende meetmete täiendamiseks ja paremaks rakendamiseks;
2.2.3 vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 33 arvamuse andmine
“Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ ja
rakenduskava muudatuste, regionaalarengu valdkonna meetmete toetuse andmise tingimuste,
rahastamisvahendi ja hindamise kavatsuste kohta;
2.2.4 rakenduskava meetmete ja nende tegevuste jälgimine, et ei esineks põhjendamatut
dubleerimist, muuhulgas toetatavate projektide rahastamise osas.
2.3 Osalemine Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavade elluviimise aruannete
koostamisel ning selleks vajaliku info koondamisel tegevuste elluviimise ja tulemuste kohta.
3. Töörühma teenindavaks osakonnaks on Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond.
4. Töörühmal on õigus kaasata töörühma töösse eksperte.
5. Töörühma töövormiks on koosolek ja elektrooniline infovahetus. Töörühma esimees kutsub
töörühma kokku vastavalt vajadusele.
6. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 29.09.2015. a käskkirja nr 1.1-4.140 “Eesti
regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma moodustamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Korb
Riigihalduse minister
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 22.01.2019 nr 14-6/537-1
Eesti regionaalarengu strateegia
2018. a seirearuande koostamine
Oleme alustanud Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20 (edaspidi strateegia) elluviimise
ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018. a seirearuannete
koostamist1. Selleks palume infot Teie ministeeriumi ning Töötukassa senise panuse kohta
Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide saavutamisel ja rakendusplaanis kajastuvate
tegevuste elluviimisel. Teie ministeeriumi sisend on väga oluline, et seirearuanne kujuneks
võimalikult sisukaks (tuues välja nii tugevaid külgi kui kitsaskohti senistes tegevustes
strateegia elluviimisel), mis aitaks vajadusel riiklikke tegevusi regionaalarengu suunamisel
võimalike puuduste osas tõhustada ja korrigeerida.
Jälgides arenguid Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide mõõdikute osas on peamiste
kitsaskohtadena ilmnenud, et:
- regionaalsed arenguerinevused tervikuna on Eestis endistviisi suured ja olulist nihet
ühtlasema territoriaalse arengu suunas viimaste aastatega aset leidnud ei ole;
- majanduse kasvutempo erinevus Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning Eesti muude
toimepiirkondade on paaril viimasel aastal pidurdunud kuid tervikuna jääb väljaspool kaht
suuremat linnaregiooni loodav sisemajanduse kogutoodang 25,6%-ga loodetust selgelt
väiksemaks. Eriti väheseks on viimastel aastatel jäänud Jõgeva-, Põlva,- ja Võrumaa panus
majanduskasvu (elaniku kohta alla 50% riigi keskmisest) ja kõige kiiremini kahanenud on
Ida-Virumaa osatähtsus riigi SKP-s;
- kuigi ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel on
tervikuna vähenenud, jääb mitmes varasemaltki madalama ettevõtlusaktiivsusega
maakonnas uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest tublisti aeglasemaks (nt Ida-
Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa). Need arengud osutavad seni kasutamata potentsiaalile
ja võimalikele piirkonnaspetsiifilistele takistustele ettevõtluse arendamisel väljaspool
suuremaid linnapiirkondi;
- vaatamata tööhõive ja tööturu olukorra üldisele paranemisele on mõnes piirkonnas jäänud
tööealise elanikkonna hõives osalemine ja panus majanduskasvu võrdlemisi
tagasihoidlikuks ja püsinud keskmisest kõrgem tööpuudus. Nii on nt Jõgeva-, Võru-,
Järva- ja Raplamaal olnud tööhõive määr viimastel aastatel langustrendis ja töötuse määr
Ida-Virumaal püsinud tublisti üle 10% taseme. Kesisemad töövõimalused ja samaaegselt
madalam palgatase mitmetes piirkondades väljaspool suuremaid linnaregioone on ühtlasi
1
Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2018.a seirearuannete koostamiseks vajalikku info küsimiseks
saadetakse ministeeriumitele eraldi kiri.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üheks peamiseks põhjuseks, mis soodustab nendest piirkondadest väljarännet ja takistab
sinna naasmist viimastel aastatel hoogustunud tagasirände käigus;
- piirkondade eripäraste arengueeldustega seotud tegevusalade areng on jäänud oodatust
tagasihoidlikumaks. Riigipoolsete tegevuste tugi piirkondlike eelduste ärakasutamisele
riigi majandusarengus on jäänud siiani tervikuna väheseks;
- säästvate liikumisviiside kasutamise aktiivsus töölkäimiseks suuremates
linnapiirkondades on vastupidiselt strateegia eesmärkidele pigem vähenenud, mis näitab,
et säästva linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine pole olnud siiani piisavalt
tulemuslik või ei ole kavandatud tegevuste mõju veel avaldunud;
- riigi valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on mõju regionaalsele arengule ja
riigi regionaalpoliitika eesmärkidele jäänud sageli läbi mõtlemata ja teadlikult suunamata.
Seejuures on mitmete regionaalse arengu seisukohast oluliste valdkondlike
toetusmeetmete2 koondmõju jõudmas eelkõige kiiremini arenevatesse kasvukeskustesse,
mistõttu on nende koosmõju Eesti siseseid arenguerisusi omakorda võimendamas;
- jätkuvalt on arenguruumi ka parema ja ühtlasema kohaliku tasandi haldus- ja
arendusvõimekuse saavutamisel.
Tuginedes eeltoodule palume sisendina 2018. a seirearuandesse vastata järgmistele
küsimustele:
1. Palume tuua välja koos selgitustega, millised Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa 2018.
aastal ellu viidud tegevused3 on enim panustanud järgnevate Eesti regionaalarengu
strateegia eesmärkide4 saavutamisse (eeskätt sotsiaal-, tervishoiu ja tööturu valdkonna
teenuste arendamise tegevustes):
1.1 toimepiirkondade konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna areng
väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi;
1.2 suuremate linnapiirkondade5 rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva
ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng;
1.3 piirkonnaspetsiifiliste ressursside (nt kindlasse piirkonda koondunud valdkondlik
oskusteave või tööjõupotentsiaal) oskuslikum ärakasutus arengus;
1.4 piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv.
2. Mil moel on Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa toetusmeetmete jm tegevuste ellu
viimisel tööturu ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arendamisel lähtutud piirkonniti
erinevatest arenguvajadustest ning teenuste piirkonniti ühtlasema kättesaadavuse tagamise
eesmärgist? Milliseid uusi algatusi on selles osas olnud 2018. aastal?
3. Kas ja milliste valdkondlike strateegiadokumentide, õigusaktide ja toetusmeetmete
eelnõude vm tegevuste kavandamisel olete 2018. aastal põhjalikumalt hinnanud ja
arvestanud nende mõju regionaalsele arengule?
4. Milliseid näiteid oskate tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2018. aasta tegevustest ja
2 Valitud ELI struktuurifondidest rahastatavate ettevõtlusarengu ja sellega seotud tööturu meetmete ning transpordi- ja
sidetaristu arendamise meetmete puhul on SFOS-s maakondliku täpsusega määratletud projektide toetusotsustest seniste
kokkuvõtete põhjal jõudnud väljapoole Harju- ja Tartumaad vaid ligikaudu 1/4.
3 Võttes arvesse nii Teie ministeeriumi haldusala tegevusi regionaalarengu strateegia 2018-20.a rakendusplaanis (vt kirja
Lisa 1), kui ka muid rakendusplaani väliseid tegevusi, millel on olnud oluline mõju vastavatele strateegia eesmärkidele.
4 Täpsemad eesmärkide ja tegevustike kirjeldused Eesti regionaalarengu strateegia lk. 23-27
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika).
5
Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 lk. 6; 24-25.
2
otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6 määratletud
regioonispetsiifilisi arendusfookuseid Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne-
Eesti arendusregioonide lõikes, sh:
Ida-Viru arendusregioonis (AR) kohapealse tööjõu, sh pikaajaliste töötute potentsiaali
paremat kasutuselevõttu regiooni majandusarengus; ettevõtluse arenguvajadustega
sünkroniseeritud tööjõukoolitusi ning venekeelse kogukonna konkurentsivõime
suurendamist kogu Eesti tööturul.
Põhja-Eesti AR-s lapsehoiuteenuste arendamist; välismaisele oskustööjõule atraktiivse
elu- ja tegevuskeskkonna kujundamist pealinnaregioonis ning Tallinna ja Helsingi
linnapiirkonna ühtse tööjõuareaali kujundamist.
Lõuna-Eesti AR-s kohapealse inimressursi tõhusamat kasutuselevõttu tööturul; Tartu
linnaregioonis lapsehoiuteenuste arendamist ning välismaisele oskustööjõule
atraktiivse elu- ja tegevuskeskkonna loomist; piiriüleste meditsiini- ja heaoluteenuste
arendamist ning teenuste uuenduslikumat osutamist keskuste tagamaal.
Lääne-Eesti AR-s töökohtade kättesaadavuse parandamist; Pärnu linnapiirkonna
keskusfunktsioonide tugevdamist kogu piirkonna huvides ning saarte erivajadustega
arvestavate teenuste tagamiseks.
5. Millised on Teie hinnangul järgneva 5-10 aasta suurimad arenguvajadused ja -võimalused
teie valitsemisalas (eelkõige sotsiaal-, tervishoiu ja tööturu valdkonnas), mille puhul näete
selgeid piirkondlikke erisusi (võimendunud või iseloomulikud vaid teatud piirkondades,
vajadus erinevate sekkumiste järele sõltuvalt piirkonnast vms) või millega tegelemisel on
oluline roll kohalikul või piirkondlikul tasandil?
Palume edastada info eeltoodud küsimuste põhjal hiljemalt 20. veebruariks 2019. a.
Juhul kui Teil on esitatud küsimuste ja soovitud sisendi osas täpsustavaid küsimusi, palume
pöörduda kontaktil
[email protected], tel. 611 3101. Oleme vajadusel valmis ka Teiega
kohtumiseks, et tekkinud küsimusi arutada.
Juhul, kui olete 2019. aastal välja töötamas olulise regionaalse mõjuga õigusakte või
arengudokumente, oleme rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna poolelt valmis
vastavate dokumentide ettevalmistamise protsessis osalema (nt kaasatuna arengukavade
koostamise töörühmadesse).
Kehtiva Eesti regionaalarengu strateegia ja rakendusplaani terviktekstid on kättesaadavad
aadressil http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika.
Palun andke meile samuti teada kui teie ministeeriumi esindajate osas regionaalarengu
strateegia elluviimise koordineerimise töörühmas on vaja teha muudatusi (vt töörühma
käskkiri Lisas 2). Andke palun teada uue esindaja või asendajaliikme nimi, ametikoha nimetus
ja kontaktandmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
3
Eedi Sepp 611 3101
[email protected]
4