Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 19.11.2018 nr MKM/18-1185/-
[email protected] 1K; 2-2/18-
0311/9727/
Meie 22.01.2019 nr 1.2-3/3624-2
Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud majandus- ja taristuminister
Kooskõlastame liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punktiga 247 täiendatakse liiklusseaduse (LS) § 1711 lõikega 61, sätestades et
tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab liiklusõnnetuste andmekogusse info
liiklusõnnetuses osalenud isiku vigastada saamise kohta ja selle kohta, kas saadud vigastus
oli raske. Seletuskirjas puuduvad selgitused andmekogude vahelise suhtlemise
võimaldamisega seotud mõjude ning vajalike arenduste kulude ja arendusteks vajaliku aja
kohta. Lisaks palume sõnastada sätte nii, et vajalik info edastatakse tervise infosüsteemist ja
selle konkreetne väljastaja sõltub andmekogu vastutava ja volitatud töötleja omavahelisest
kokkuleppest.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada LS § 1711 lõige 61 järgmiselt:
„(61) Tervise infosüsteemist edastatakse liiklusõnnetuste andmekogusse info liiklusõnnetuses
osalenud isiku vigastada saamise kohta ja selle kohta, kas saadud vigastus oli raske.“.
Seoses uue andmeandja sätestamisega seaduses tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 5. juuli
2018. a määrust nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja
arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“, mida seletuskirja
rakendusaktide kavandi osas ei ole välja toodud. Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise
põhimääruses tuleb täpsustada, milliseid andmekoosseise täpselt tervise infosüsteemist
liiklusõnnetuste andmekogusse edastama hakatakse ja mille alusel need andmekoosseisud
täpselt tekivad.
Sätte jõustumiseks peab määrama ka mõistliku jõustumisaja, mis arvestab andmekogu
arendusteks vajaliku ajaga. Teeme ettepaneku sätestada selleks kõige varem 1. juuli 2020.
a.
Teeme ettepaneku ka Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vaheliseks kohtumiseks, et rääkida täpsemalt läbi andmekogude vahelise andmevahetuse
teema ja juhi terviseseisundi nõuetele mittevastavuse tõttu juhtimisõiguse peatumisega
seonduv.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktiga 271 lisatavasse LS § 192³ lõikesse 5 riikliku
järelevalve erimeetmena ka viide korrakaitseseaduse (KorS) §-le 51 (valduse läbivaatus).
Eelnõuga sätestatakse, et Tööinspektsioon võib LS-is sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid. Tööinspektsiooni ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vahel toimunud kohtumisel jõuti järeldusele, et antud loetelule on vaja lisada viide KorS §-le
51, sarnaselt Tööinspektsiooni riikliku järelevalve erimeetmetele, mille sätestab töötervishoiu-
ja tööohutuse seaduse § 26.
3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu punkti 278, millega sõnastatakse LS § 212 -
mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- või puhkeaja või sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumine
või sellisel juhul mootorsõiduki juhtima lubamine. Peame antud sätte sõnastust liialt üldiseks,
kuna puudub konkreetne väärteo subjekt. Lisaks on mõiste „tehnonõuetele vastavuse või
käitamise eest vastutav isik“ Tööinspektsiooni teostatavat järelevalvet arvesse võttes liiga lai.
Peame oluliseks kaaluda § 212 sõnastamisel autoveoseaduse terminite nagu
veokorraldusjuht ja veoseveo korraldaja kasutamist.
4. Eelnõu § 1 punktiga 279 tunnistatakse kehtetuks LS §-d 213–215, 217–217², 243–250 ja
253. Muudatuse eesmärk on liigitada töö- sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumiste kategooriad,
liigid ja raskusastmed selliselt nagu need tulenevad Komisjoni määrusest nr 2016/403.
Määruse nr 2016/403 lisa 1 tabelis 2 on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
nr 165/2014 rikkumiste kategooriad. Määruse nr 165/2014 artikli 33 lõike 2 kohaselt on VSI
(raskusaste) rikkumiseks märgitavad järgnevad teod: ettevõtja ei säilita salvestuslehti,
väljatrükke ega alla laaditud andmeid või salvestatud ja talletatud andmed ei ole
kättesaadavad vähemalt üks aasta. Kehtivates LS §-des 243 ja 243¹ on sätestatud vastutus
järgnevate tegude eest: digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete kopeerimise nõuete
rikkumine ning digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete tahtlik rikkumine. Andmete
säilitamine ja andmete kopeerimine ei ole käsitletavad samade rikkumistena, samuti ei saa
käsitleda samade rikkumistena andmete kättesaadavaks tegemist ja andmete tahtlikku
rikkumist. Tööinspektsiooni ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelisel
kohtumisel leiti ühiselt, et määruse nr 165/2014 artikli 33 lõige 2 ei hõlma endas andmete
kopeerimise kohustust ega ka andmete tahtlikku rikkumist. Kuna Tööinspektsiooni
järelevalve praktikas on LS § 243 ja 243¹ olulised sätted, siis ei pea me võimalikuks nende
kehtetuks tunnistamist.
5. Lisaks soovime juhtida tähelepanu linnaliinide järelevalvet puudutavale küsimusele.
Leiame, et linnaliinide osas järelevalve teostamiseks ei ole seaduses sätestatud piisavaid
nõudeid. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punktis 4 on sätestatud tööandja kohustus
pidada tööaja arvestust, samas ei ole tööaja arvestuses esitatud andmed piisavad linnaliini
bussijuhtide töö, sõidu- ja puhkeaja kontrollide läbi viimiseks. Linnaliine teenindavate
töötajate tööaja arvestuse pidamisel on oluline juhtide töö- ja sõiduaja sidumine
teenindatavate liinidega. See aga eeldab TLS-ist erineva tööaja arvestuse pidamist. Esitatav
dokument peaks kajastama liinigruppe ja neid teenindavaid juhte. Veoettevõtja kohustus
peaks sarnanema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 16 lõigetes 2
ja 3 sätestatuga. Teeme ettepaneku lisada seadusesse täiendav säte, mis kohustaks LS §
131 lõike 4 punkti 3 erandi alla käivaid linnaliine teenindavaid veoettevõtjaid esitama
Tööinspektsioonile järelevalve läbiviimisel tööaja arvestused, mis sisaldavad töötaja nime,
tööaja algus- ja lõppkellaaegu, vaheaegu, valveaega ja teenindatud liinide numbreid.
6. Kehtiva LS § 2 punktis 55 on esitatud pimeda isiku mõiste. Selle mõiste kohaselt on isik
pime, kui tema paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või
kui vaateväli on kitsam kui 20 kraadi. Esiteks teeme ettepaneku asendada LS-is kasutatavad
mõisted „pime isik“ ja „pime jalakäija“ läbivalt mõistetega „nägemispuudega inimene“ või
„nägemispuudega jalakäija“. See ühtlustaks LS-is kasutatavaid puudega inimeste kohta
käivaid mõisteid, kuna seaduses on kasutusel ka mõiste „liikumispuudega inimene“. Teiseks
on pimeda isiku mõiste väga kitsas, selle sisu ei vasta puude raskusastmete määratlusele
3
ega arvesta ajutisi nägemisfunktsiooni kõrvalekaldeid. Samamoodi ei hõlma kehtivas
liiklusseaduses liikumispuudega isiku mõiste ajutisi liikumisfunktsiooni kõrvalekaldeid. Kuid
ka ajutiste nägemis- või liikumisfunktsiooni kõrvalekalletega inimesed on liikluses riskirühmad
ja vajavad erilist tähelepanu. Samuti on sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruses nr
90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja
väljaandmise tingimused“ ette nähtud, et puudega isiku parkimiskaart antakse isikule, kellel
esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või
nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada LS § 2 punktides 33 ja 55 esitatud
mõisted järgmiselt:
„33) liikumispuudega inimene on keskmise, raske või sügava liikumispuudega või ajutise
liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega inimene;
55) nägemispuudega inimene on keskmise, raske või sügava nägemispuudega või ajutise
nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimene.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister
Alice Sündema 6269 271
[email protected]