Teie: 27.11.2018 nr 4.2-
3/3718-1
Sotsiaalministeerium
Meie: 21.01.2019 nr 9.3-
1/18/5454-2
Vastuskiri viipekeeletõlkide õppe kohta
Lugupeetud Rait Kuuse
Täname põhjaliku ülevaate eest, kuidas Sotsiaalministeerium koos oma valitsemisala
asutustega toetab viipekeeletõlget vajavaid inimesi. Teie kirjast jääb kõlama mure, et Haridus-
ja Teadusministeerium ei ole astunud vajalikke samme viipekeele tõlkide väljaõppe tagamiseks.
Viipekeele tõlke tagamisega seonduv on meie ühine mure ja seega anname omapoolse ülevaate,
mis meie haldusalas on toimunud ja milliseid samme oleme viimase aasta jooksul astunud.
Tartu Ülikooli „Eesti viipekeele tõlgi“ rakenduskõrgharidusõppe õppekava, mis on avatud
alates 2006/2007 õa, on 11 aasta jooksul lõpetanud 30 üliõpilast ehk keskmiselt alla 3 lõpetanu
aasta kohta. Ülikooli senat otsustas 23.02.2018 istungil sulgeda Eesti viipekeele tõlgi õppekava
2019/2020 õa lõpuks järgmiste põhjendustega:
Huvi õppekaval õppimise vastu on väike, väga väikese üliõpilaste arvuga õpe ei ole
otstarbekas;
Erialaliidu esindajad ning haridusteaduste instituut olid seisukohal, et antud õppekava ei
vasta enam ühiskonna vajadustele;
Ülikoolil puudub sisuline kompetents õppekava elluviimiseks, õpe ostetakse sisse;
Viipekeeletõlkidel ei ole tööandjat, nad peavad hakkama ettevõtjaks, otsima kliente jne,
seega probleem on laiem kui vaid ühe haridusasutuse oma;
Tulevikuks nähti kaht lahendust: viipekeele tõlke saab lisarahastuse olemasolul koolitada
täienduskoolituse vormis, kaugemas tulevikus teevad selle töö ära masinad, tehnoloogia on
juba praegu olemas.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad on 2018. a jooksul kohtunud Tartu Ülikooli
esindajatega, sh kaasates Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Kurtide Liidu esindajaid,
et otsida lahendusi viipekeele tõlkide õppe jätkumiseks. Neilt kohtumistelt saadud info kohaselt
on Eestis küll ca 20 kutsetunnistusega viipekeele tõlki, mis Teie hinnangul katab praeguse
vajaduse, kuid lisaks on noori tõlke (eeskätt nimetatud TÜ õppekava lõpetanute hulgas), kes
liiguvad kutse taotlemise suunas. Kokku on Eesti tööturul tegutsevaid viipekeele tõlke 36.
Tähelepanuta ei saa jätta TÜ õppekava sulgemise peamist põhjust – vähest huvi viipekeele
tõlgiks õppimise vastu. Meile teadaolevalt toetab nt Tallinna linn kurtidele viipekeele
tõlketeenust mahus 2 tundi kuus. Kui riigi või kohalike omavalitsuste võimalused viipekeele
tõlketeenuse toetamiseks on nii piiratud, siis ei saa eeldada, et viipekeeletõlkide suuremas
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
mahus ettevalmistamine tagaks viipekeeletõlkidele piisavalt tööd ning sellega kasvataks
kurtide aktiivsust ühiskonnaelus. Viipekeele tõlgi teenus on kallis ning puudega isiku
sotsiaaltoetuse arvelt ei ole isikul praktiliselt võimalik viipekeele tõlketeenust osta. Viipekeele
tõlkide õpetamisel tasemeõppes on mõte siis, kui lõpetanutel on piisav rakendus tööturul.
Kuna tasemeõppes viipekeele õpetamine ei õnnestunud, siis ülikool on pakkunud lahendusena
viipekeele tõlkide õpetamist täienduskoolitusena. Ülikool korraldas 2017/18 õa
täienduskoolituse eesti viipekeele õpetajatele mahus 9 EAP, mille lõpetas 11 inimest. Kuna osa
kursuse lõpetanutest avaldas soovi jätkukoolituseks, siis ülikool on valmis 2019. a
kevadsemestril välja töötama eesti viipekeele õpetajate jätkukoolituse, et tekitada järelkasvu
viipekeele õpetajatele. Jätkukoolituse programmi saaks integreerida ka viipekeele tõlkimisega
seotud teemasid ning suure tõenäosusega jätkaksid mõned lõpetanud tõlkidena. Eesti viipekeele
eelteadmiste ja oskustega inimestele on võimalik välja töötada eraldi viipekeeletõlke
täiendusõppeprogramm (hinnanguliselt mahus 30 EAP). Kui ühiskonnas kasvab huvi
viipekeeletõlgiks saamise vastu, saab välja töötada eraldi täiendusõppeprogrammi neile
inimestele, kes õppima asudes ei oska eesti viipekeelt ega tunne kurtide kogukondlikku
kultuuri.
Tartu Ülikooli esitatud ettepanekuid arutatakse edasi. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Tartu Ülikooli vahel aastateks 2019-2021 sõlmitavas halduslepingus lepitakse kokku, et ülikool
teeb koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Eesti
Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida lahendus viipekeele tõlkide õpetamiseks ja viipekeele
uurimiseks. Ülikool on lubanud luua hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli,
mida saavad valida eri õppekavadel õppivad üliõpilased (nt filoloogid, eripedagoogid, õpetajad
jt).
Viipekeele oskus ei ole ainus võimalus kurtide kaasamiseks igapäevaellu. Tänapäeval on
kõnetuvastuse kvaliteet paranenud juba sedavõrd, et suudetakse suuline tekst muuta kirjalikuks.
HTM ja Tartu Ülikool koos keeletehnoloogidega on alustanud pilootprojekti sügava ja raske
kuulmispuudega TÜ üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastusseadmetega, et testida nende
kasutamist õppetöös.
Kuulmispuudega laste tavakoolis õppimiseks ei ole viipekeeletõlke teenus ainuvõimalik
lahendus. EHISe andmetel õpib 2018/2019. õa üldhariduskoolides 175 kuulmispuudega õpilast,
neist umbes pooled tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste koolides (valdavalt Tartu Hiie Koolis
ja Tallinna Heleni Koolis) ning pooled tavakoolides. Kuulmispuudega õpilasi on kokku 71
koolis. Tavakoolis õppivate kuulmispuudega õpilaste näol on pigem tegemist vaegkuuljatega,
kes on implanteeritud või kasutavad kuuldeaparaati ning kes on õppinud kõnest vajalikul määral
aru saama. Tartu Hiie Koolis on umbes 20 viipekeele aluseid valdavat ja kasutavat töötajat, kes
kasutavad viipekeelt pigem alternatiivse suhtlusvahendina, mitte põhilise õpetamise keelena
igapäevases koolitöös. Tallinna Heleni Kool kasutab kurtide/vaegkuuljate õpetamisel võrreldes
Hiie Kooliga oluliselt suuremas mahus viipekeelt kasutades seda põhilise õppekeelena. Tallinna
Heleni koolis töötavad lisaks õpetajatele kaks viipekeele tõlki, kes töötavad koos
aineõpetajatega tundides. Võib öelda, et üldhariduskoolide vajadus viipekeele tõlkide järele on
pigem väike ja ilmselt ei suurene.
2 (3)
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et viipekeeletõlkide ettevalmistus on keerukas ja mitmetahuline
väljakutse. Meie hinnangul sõltub viipekeeletõlkide tegelik vajadus suuresti sellest, millisel
määral riik ja/või kohalikud omavalitsused toetavad viipekeeletõlke teenuse ostmist. Oleme
tänulikud, kui annaksite omalt poolt teada, kas Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on kavas
suurendada toetusi viipekeeletõlke teenuse tellimiseks. Selle teadmise alusel saaks hinnata
tegelikku tõlkide vajadust ja nende rakendusvõimalusi tööturul ning seejärel valida parimad
võimalikud koolitusviisid.
Soovin konstruktiivset koostööd eri osapoolte vahel lahenduste leidmisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Reimand
asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika)
Sigrid Vaher
735 0263
[email protected]
3 (3)