dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2019
Viit
4.2-3/3718-2
Registreeritud
22. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Regina Sergejeva (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎Vastuskiri viipekeeletõlkide õppe kohta.bdoc322 KB

Sisu (failidest)

Teie: 27.11.2018 nr 4.2- 3/3718-1 Sotsiaalministeerium Meie: 21.01.2019 nr 9.3- 1/18/5454-2 Vastuskiri viipekeeletõlkide õppe kohta Lugupeetud Rait Kuuse Täname põhjaliku ülevaate eest, kuidas Sotsiaalministeerium koos oma valitsemisala asutustega toetab viipekeeletõlget vajavaid inimesi. Teie kirjast jääb kõlama mure, et Haridus- ja Teadusministeerium ei ole astunud vajalikke samme viipekeele tõlkide väljaõppe tagamiseks. Viipekeele tõlke tagamisega seonduv on meie ühine mure ja seega anname omapoolse ülevaate, mis meie haldusalas on toimunud ja milliseid samme oleme viimase aasta jooksul astunud. Tartu Ülikooli „Eesti viipekeele tõlgi“ rakenduskõrgharidusõppe õppekava, mis on avatud alates 2006/2007 õa, on 11 aasta jooksul lõpetanud 30 üliõpilast ehk keskmiselt alla 3 lõpetanu aasta kohta. Ülikooli senat otsustas 23.02.2018 istungil sulgeda Eesti viipekeele tõlgi õppekava 2019/2020 õa lõpuks järgmiste põhjendustega:  Huvi õppekaval õppimise vastu on väike, väga väikese üliõpilaste arvuga õpe ei ole otstarbekas;  Erialaliidu esindajad ning haridusteaduste instituut olid seisukohal, et antud õppekava ei vasta enam ühiskonna vajadustele;  Ülikoolil puudub sisuline kompetents õppekava elluviimiseks, õpe ostetakse sisse;  Viipekeeletõlkidel ei ole tööandjat, nad peavad hakkama ettevõtjaks, otsima kliente jne, seega probleem on laiem kui vaid ühe haridusasutuse oma;  Tulevikuks nähti kaht lahendust: viipekeele tõlke saab lisarahastuse olemasolul koolitada täienduskoolituse vormis, kaugemas tulevikus teevad selle töö ära masinad, tehnoloogia on juba praegu olemas. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad on 2018. a jooksul kohtunud Tartu Ülikooli esindajatega, sh kaasates Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Kurtide Liidu esindajaid, et otsida lahendusi viipekeele tõlkide õppe jätkumiseks. Neilt kohtumistelt saadud info kohaselt on Eestis küll ca 20 kutsetunnistusega viipekeele tõlki, mis Teie hinnangul katab praeguse vajaduse, kuid lisaks on noori tõlke (eeskätt nimetatud TÜ õppekava lõpetanute hulgas), kes liiguvad kutse taotlemise suunas. Kokku on Eesti tööturul tegutsevaid viipekeele tõlke 36. Tähelepanuta ei saa jätta TÜ õppekava sulgemise peamist põhjust – vähest huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu. Meile teadaolevalt toetab nt Tallinna linn kurtidele viipekeele tõlketeenust mahus 2 tundi kuus. Kui riigi või kohalike omavalitsuste võimalused viipekeele tõlketeenuse toetamiseks on nii piiratud, siis ei saa eeldada, et viipekeeletõlkide suuremas Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 mahus ettevalmistamine tagaks viipekeeletõlkidele piisavalt tööd ning sellega kasvataks kurtide aktiivsust ühiskonnaelus. Viipekeele tõlgi teenus on kallis ning puudega isiku sotsiaaltoetuse arvelt ei ole isikul praktiliselt võimalik viipekeele tõlketeenust osta. Viipekeele tõlkide õpetamisel tasemeõppes on mõte siis, kui lõpetanutel on piisav rakendus tööturul. Kuna tasemeõppes viipekeele õpetamine ei õnnestunud, siis ülikool on pakkunud lahendusena viipekeele tõlkide õpetamist täienduskoolitusena. Ülikool korraldas 2017/18 õa täienduskoolituse eesti viipekeele õpetajatele mahus 9 EAP, mille lõpetas 11 inimest. Kuna osa kursuse lõpetanutest avaldas soovi jätkukoolituseks, siis ülikool on valmis 2019. a kevadsemestril välja töötama eesti viipekeele õpetajate jätkukoolituse, et tekitada järelkasvu viipekeele õpetajatele. Jätkukoolituse programmi saaks integreerida ka viipekeele tõlkimisega seotud teemasid ning suure tõenäosusega jätkaksid mõned lõpetanud tõlkidena. Eesti viipekeele eelteadmiste ja oskustega inimestele on võimalik välja töötada eraldi viipekeeletõlke täiendusõppeprogramm (hinnanguliselt mahus 30 EAP). Kui ühiskonnas kasvab huvi viipekeeletõlgiks saamise vastu, saab välja töötada eraldi täiendusõppeprogrammi neile inimestele, kes õppima asudes ei oska eesti viipekeelt ega tunne kurtide kogukondlikku kultuuri. Tartu Ülikooli esitatud ettepanekuid arutatakse edasi. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel aastateks 2019-2021 sõlmitavas halduslepingus lepitakse kokku, et ülikool teeb koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida lahendus viipekeele tõlkide õpetamiseks ja viipekeele uurimiseks. Ülikool on lubanud luua hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli, mida saavad valida eri õppekavadel õppivad üliõpilased (nt filoloogid, eripedagoogid, õpetajad jt). Viipekeele oskus ei ole ainus võimalus kurtide kaasamiseks igapäevaellu. Tänapäeval on kõnetuvastuse kvaliteet paranenud juba sedavõrd, et suudetakse suuline tekst muuta kirjalikuks. HTM ja Tartu Ülikool koos keeletehnoloogidega on alustanud pilootprojekti sügava ja raske kuulmispuudega TÜ üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastusseadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös. Kuulmispuudega laste tavakoolis õppimiseks ei ole viipekeeletõlke teenus ainuvõimalik lahendus. EHISe andmetel õpib 2018/2019. õa üldhariduskoolides 175 kuulmispuudega õpilast, neist umbes pooled tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste koolides (valdavalt Tartu Hiie Koolis ja Tallinna Heleni Koolis) ning pooled tavakoolides. Kuulmispuudega õpilasi on kokku 71 koolis. Tavakoolis õppivate kuulmispuudega õpilaste näol on pigem tegemist vaegkuuljatega, kes on implanteeritud või kasutavad kuuldeaparaati ning kes on õppinud kõnest vajalikul määral aru saama. Tartu Hiie Koolis on umbes 20 viipekeele aluseid valdavat ja kasutavat töötajat, kes kasutavad viipekeelt pigem alternatiivse suhtlusvahendina, mitte põhilise õpetamise keelena igapäevases koolitöös. Tallinna Heleni Kool kasutab kurtide/vaegkuuljate õpetamisel võrreldes Hiie Kooliga oluliselt suuremas mahus viipekeelt kasutades seda põhilise õppekeelena. Tallinna Heleni koolis töötavad lisaks õpetajatele kaks viipekeele tõlki, kes töötavad koos aineõpetajatega tundides. Võib öelda, et üldhariduskoolide vajadus viipekeele tõlkide järele on pigem väike ja ilmselt ei suurene. 2 (3) Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et viipekeeletõlkide ettevalmistus on keerukas ja mitmetahuline väljakutse. Meie hinnangul sõltub viipekeeletõlkide tegelik vajadus suuresti sellest, millisel määral riik ja/või kohalikud omavalitsused toetavad viipekeeletõlke teenuse ostmist. Oleme tänulikud, kui annaksite omalt poolt teada, kas Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on kavas suurendada toetusi viipekeeletõlke teenuse tellimiseks. Selle teadmise alusel saaks hinnata tegelikku tõlkide vajadust ja nende rakendusvõimalusi tööturul ning seejärel valida parimad võimalikud koolitusviisid. Soovin konstruktiivset koostööd eri osapoolte vahel lahenduste leidmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Reimand asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika) Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel