HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Lepituse Instituut
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Lepituse Instituut
3. Registrikood 80426606
4. Juriidiline aadress Suur Kaar 56 Tartu 50404
5. Postiaadress Vahi põik 6 Tartu 50403
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE547700771002812677
7. Esindaja nimi ja ametikoht Tarvo Tendal- direktor
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Aila Rajasalu
9. Telefon tel +372 509 0680
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.03. 2020
13. Projekti üldmaksumus 35290
14. Hasartmängumaksu 24000
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 5890
16. Kaasfinantseeringute summa 5400
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Tarvo Tendal Allkirjastatud digitaalselt 11.01.2019
MTÜ Lepituse Instituut direktor
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 24 000 Koolitajate töötasu ja sellega 15 180
Nõukogu kaasnevad maksed (so 86
eur/tund bruto)
Tõlgi töötasu ( so 42 7920
eur/tund bruto ja
materjalide tõlkimine)
Supervisioonid koolitusel 900
osalejatele
( 4 rühmasupervsiooni 4
tundi 1 kord a 42 euri
tund bruto)
Omafinantseering 5890 X Nõustamisruumide rent (so 1440
50 euri päev pluss KM)
Koolitusruumid rent (78 2434
eur/päev pluss KM)
Raamatupidamisteenus ( so 432
36 euri kuus)
Vestlusringide läbiviijate 1584
töötasu ja sellega kaasnevad
maksed (so 25 eur/tund
bruto)
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi j a lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Koolitusel 5400 Projektijuhi töötasu ja 1076
osalejate osalustasu sellega kaasnevad maksed
(337 eur/osaleja so 14
euri päev 16 osalejat )
Koolitaja transpordi ja 1728
majutuskulud
Koolitusmaterjalid (1 384
eur/inimene,üks päev)
Koolituse kohvipausid (2 1532
euri inimene üks kord)
Infomaterjalide 680
trükkimine ja disain
TULUD KOKKU 35290 KULUD KOKKU 35290
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
MTÜ Lepituse Instituut (www.lepituseinstituut.ee)
on loodud laiapõhjalise sotsiaal-ja haridusvaldkonda siduva lepitusalase koolituse ja teavitustöö tegemiseks.
Eesmärgiks on koondada erinevad laste-, erihuvidega- ja nõrgemate osapooltega tekkivate vaidluste
vahendamise teadmised ja kogemused ning koostöös teiste Eestis lepitusvaldkonna arendamisega tegelevate
asutustega ( Eesti Lepitajate Ühing) luua ühtne koolitus-ja praktikasüsteem ning seeläbi toetada riikliku
ühtse arusaama ja teenuse loomist. Arvestada plaanime ka parimate teadmiste ja praktikatega maailmast
ning teha koostööd erialaspetsialiste koolitavate kõrgkoolidega.
Lepituse Instituudi on asutanud erineva nurga alt valdkonnaga kokkupuutuvad lepitusalaste eriteadmiste ja
kogemustega inimesed erinevatest Eesti kohtadest.
Ühingu asutajate hulgas on 3 perelepitaja kutset omavat ja 4 perelepitusega pidevalt tegelevat inimest,
kohtunik, suure kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ja hajaasustusega maakonna
sotsiaalvaldkonna juht, sh neljal neist on rahvusvahelisele standardile vastava praktiseeriva superviisori ja
coachi kvalifikatsioon, lisaks on kõigil erinevate sotsiaal-ja haridusteenuste ja asutuste loomise ja
käivitamise ning koolitamise kogemus ja pädevus.
Tartus on loodud toimiv perelepitusteenuse pakkumise süsteem, selle arendamise käigus on jõutud
vajaduseni kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste suurema võimekusega lepitajate järele.
Hetkel toimiv perelepitajate koolitamine, millega tegeleb MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, on pakkunud
koolitust aastatel 2009-2017 kolmel korral Tallinnas, 2014-2015 koolitasid ELÜ koolitajad koostöös MTÜ
NAK Carpe Diemiga ühe rühma perelepitajaid Tartus. Perelepitusega igapäevaselt tegelevaid inimesi on
hetkel ca 15 inimest Eestis. Kutsega perelepitajaid on 9.
Eesti Lepitajate Ühing on eelkõige ühingu poolt perelepitusväljaõppe saanud inimesi koondav
organisatsioon.
Tegemist on kitsasuunalise vajaliku eriväljaõppega st perelepitaja keskendub eelkõige vanematevaheliste
vaidlustes kokkuleppe saamisele inimeste kooselu lõppemise korral. Samas on lepitusvajadus tunduvalt
laiem ja meie lepitajad on vajadusel vahendanud ka läbirääkimisi koolis, lasteaias ( vaidlused erinevate
osapoolte vahel haridusasutustes), koostöös ohvriabiga oleme jõudnud vajaduseni koolitada inimesi
vahendama vaidlusi ja pidama läbirääkimisi erinevate vägivallajuhtumite korral.
Jagame teadmist, kogemust ja tunnustatud teoreetilisi seisukohti, mille järgi on vägivallaga seotud suhetes
üks võimalus jõuda kolmandaid ( sh lapsi) puudutavate kokkuleppeni läbi mediatsiooniprotsessi. Senine
Eestis pakutav väljaõpe ei anna piisavat teadmist ja kogemust tegelemaks lepitamisega nn keeruliste suhete
kontekstis. Koostöös AL-Institutega( Saksa LV – Arthur Trossen, Aloys Leyendecker) oleme
ettevalmistanud üldväljaõppe programmi perelepitajatele ja sealt edasi arendame lisamoodulite võimaluse
tegelemaks nn keerulisemate lugudega( vägivallajuhtumid, erivajadusega inimesed jms). AL- Insititutega
koostöös on arendatud perelepitusalane süsteem ja väljaõpe ka Läti Vabariigis.
Lepitajad ja erinevate erialade spetsialistid valdkonnas vajavad selleks eriteadmisi ja samuti superviseeritud
praktikavõimalusi. Tänane kogemus on see, et taastava õiguse kontseptsiooni silmas pidades on võimalused
loodud läbirääkimisteks aga spetsialistidel puuduvad ühtsed arusaamad ja teadmised ning oskused, kuidas
seda ühel või teisel juhul teha. Lisaks puuduv selge perelepitusalane kvaliteedisüsteem ja võimalused seda
tagada ning vajadusel leida lahendused eriolukordade tekkimisel. Seda vajadust püühabki Lepituse Instituut
oma projekti jooksul rahuldama asuda.
Samuti on tuntav vajadus siduda erinevate kokkulepete sõlmimisega tegelevate inimeste arusaamu ja
tõekspidamisi kokkulepete saavutamise viisidest ja võimalustest ja seda just nn erihuvidega inimesi ( lapsed,
erivajadusega inimesed, ohvrid jms) silmas pidades.
.
Projekti jooksul toimub uue laiemapõhjalise lepitusalase koolitusprogrammi käivitamine ja koolitus Tartus.
Oleme loonud uue õppekava koostöös Saksamaal ja mujal Euroopas ( sh Ida-Euroopa) tegutseva AL
Institutega ( asutajad A.Trossen – koolitanud Eestis kohtunikke 2004,2005, 2006) ja Aloys Leyendecker (
hetkel tegutseb Lätis ja on toetanud Läti Vabariigis toimiva lepitusteenuse käivitamist) (lisa 1).
AL- Insitute esindaja Aloys Leyendecker käis Tartus tegemas perelepitusalast täiendkoolitust 27.09-
29.09.2018, kus osalesid kohalike omavalitsuste esindajad, kohtunikud ja lepitajad. Kõik osalised andsid
koolitusele ja metoodikale suurepärase tagasside ja leiti ka sisulisi lahendusi töös olevatele keerulistele
juhtumitele. Osalenud avaldasid soovi metoodilisi lähenemisi ja teadmisi omandada pikemal koolitusel.
Tegemist on Lepituse Instituudi ja osalejate hinnangul väga kõrgetasemelise professionaalse ja praktilise
lähenemisega lepituse õpetamisele ja kvaliteetsel pakkumisel.
Lepituse Instituudi liikmete arvates puudub Eestis hetkel nii kõrge kvaliteediga väljaõpe ja lepitajad.
Lepituse Instituut sõlmis koolituslepingu ja raamatu väljaandmiseks litesntislepingu AL- Institutega, et
edendada lepitusalast professionaalset arengut Eestis. Raamatu autorid on andnud meile kõik õigused tõlkida
raamat eesti keelde ja koostöös see välja anda. Oleme tutvunud raamatu sisuga vene-ja saksakeeles.
Koolitusprogrammi koostamisel on arvesse võetud seniseid kogemusi ja praktikaid Saksamaal, Lätis jm
Euroopas ning Eestis, senistel koolitustel osalenute ettepanekuid. Koolitus viiakse läbi AL-Insitute ja
Lepituse Instituudi koostöös selleks, et oleks võimalik samu metoodilisi lähenemisi kasutada edaspidi Eestis
perelepitajate koolitamisel ja lepitusteenuse kvaliteedi tõstmisel .
Aluskoolituse läbinutele pakume edaspidi võimaluse osaleda lisamoodulitel saamaks eripädevusi
keerulisemate teemadega tegelemiseks ( nt perevägivald jms).
AL –Insitute loojatel ja tegijatel ( ka Lepituse Insituut jagab sama seisukohta) on praktiline kogemus ja
teoreetilised põhjendused, mis peavad võimalikuks ja toetavad ka keeruliste (nt perevägivald) juhtumite
puhul lepituse võimaluste kasutamist inimestevahel pingete maandamiseks ja konfliktidele lahenduste
leidmiseks.
Projekti raames on plaanitud läbi viia ka lepitusvaldkonda tutvustavad aruteluringid inimestele, kelle
igapäevatöös on lepitusoskused vältimatud tulemuslikumad töövahendid nt kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, sotsiaalkindlustusameti spetsialistid, haridus- ja sotsiaalasutuste
töötajad, kohtunikud, advokaadid jt huvilised.
Projekti jooksul valmivad ka erinevad infomaterjalid tutvustamaks lepituse olemust ja põhimõtteid nii
lepituses osalejatele kui ka lepituse läbiviijatele.
Plaanitud on ka aktiivne teavitustöö materjalide levitamise, artiklite kirjutamise ja ajakirjanduse kaasamisega
vestlusringidesse.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärk on koostöös AL-Institutega koolitada vähemalt 16 perelepitajat/ koolitajat, et metoodikat ja
praktikat Eestis edasi kasutada ja jagada.
Eesmärgiks on ka lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine
lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Projekt võimaldaks uue koolitusprogrammi käivitamist ja täiustamist, sihtrühmaks oleksid koolitusel
osalenud inimesed, ca 16-18 inimest. Koolitusprogramm jagaks lepitusalaseid põhimõtteid ja levitaks
kogemust ning innustaks osalenuid oma töös kasutusele võtma kaasava õiguse põhimõtteid ja kokkulepete
sõlmimist teadlikult praktiseerima, kuna koolitusprogramm on eelkõige praktilise suunaga ja
superviseeritud.
Projekti jooksul läbiviidavad vestlusringid võimaldavad laiendada inimeste huvi ja teadlikkust lepituse
valdkonnast ja rohkem kasutama vaidluste vahendamisel eelkõige läbirääkimisi. Vestlusringide mõte on
alguse saanud VATEK vaimse tervise messi 2016 raames korraldatud perelepituse vestlusringidest (Tartus,
Narvas, Tallinnas, Raplas), milles osalejate tagasiside oli väga positiivne. Samuti MTÜ NAK Carpe Diemi
poolt korraldatud projekti 2014-2015 „ Perelepitusteenuse käivitamine ja arendamine kolmes maakonnas“ (
osales 18 KOV, rahastaja KÜSK , Šveitsi Fondid) raames korraldatud ümarlaudade kogemus, kus osalesid
erinevates paikades kohtunikud, advokaadid, juristid, KOV spetsialistid, Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi
esindajad ja teised huvilised) said postiivse tagasiside ning läbi nende kasvas üldine teadlikkus valdkonnast
ning mitmes projekti kaasatud piirkonnas aktiveerus perelepituse kasutamine, Tartu linna kasutab 2016
aastast perelepitusteenust.
Sihtrühm vestlusringidel osalejad (ca 80-100 inimest). Vestlusringid võiksid toimuda Tartus, Pärnus, Valgas,
Rakveres, Põlvas, Narvas, Võrus, Viljandis.
Vestlusringe viiksid läbi kolm lepituskogemusega spetsialisti, kes esindaksid erinevaid valdkondi,
õigusvaldkond, kohalik omavalitsus sotsiaalvaldkonna inimene, kus on kasutusel lepituspraktikad ja lepitaja.
Laiema sihtgrupi hulka kuuluvad kõik inimesed, kel huvi ja vajadus leida erimeelsust tekitavates küsimustes
lahendus konfliktile läbirääkimiste abil.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused:
1. Koolituse on läbinud vähemalt 16 lepitajat. ( kes omavad edaspidi võimekust perelepitajaid koolitada ja
superviseerida koostöös kaasatud välispraktikute ja õpetajatega).
2. Valminud on uus laiemapõhjaline koolitusprogramm lepitajatele, mis võimaldab jagada ühtseid arusaamu
ja praktikaid erinevate läbirääkimiste vahendamisest nn erihuvidega inimeste vajadusi silmas pidades ja sh
nende õigusi kaitstes.
2. Valminud on infomaterjalid lepituse erinevatest kasutamisvaldkondadest ja võimalustest.
3. Toimunud on kaheksa vestlusringi-ümarlauda lepituse teemadel, kus osalemas kõik huvitatud sotsiaal- ja
haridustöötajad, õigusvadlkonna inimesed ning teised huvilised.
4. Koolitusprogramm on täiendatud ja osalejate tagasiside põhjal muudatused sisse viidud ning koolitused
jätkuvad ka projekti lõppedes ning osalenud on valmis jätkama süvamoodulites enese täiendamist.
5. Teavitustöö on laiaulatuslik ja ilmunud materjalid on koondatud ja kättesaadavad Lepituse Instituudi
kodulehel, kus kajastuvad kõik toimunud ja toimuvad sündmused, mis sisaldab ja koondab lepitusalast
informatsiooni valdkondade ja huviliste kaupa.
6. Valminud on süvamoodulid teemade ja sisu lõikes ja planeeritud võimalus nendes osalemiseks soovijatel.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses:
01.02.2019-01.03.2019 Projekti meeskonna kohtumine, tegevuste sisuline ja ajaline planeerimine, tööjaotus
ja käivitamine. Vastutab projektijuht koos Instituudi direktoriga
01.02.2019-01.03.2019 Koolitusmeeskonna kogunemine, koolitusalase tegevuse planeerimine ja
ajastamine, koolitusest teavitamine. Vastutab koolitusmeeskonna juht
01.03.2019-31.03.2020 Koolituse läbiviimine. Vastustab koolitusmeeskonna juht ja projektijuht
01.02.2019-28.02.2020 Lepitusalaste teavitusmaterjalide valmistamine, levitamine paberkandjal, meedias ja
Lepituse Instituudi kodulehel. Vastutab projektijuht/ Instituudi juhatus
01.02.2019-28.02.2020 Vestlusringide läbiviimine ja ettevalmistamine. Projektijuht/ Juhatus
01.01.2020-28.02.2020 Kokkuvõtete tegemine ja edasiste plaanide seadmine.
Projektile on lisatud planeeritud koolituse õppekava, mis saab registreeritud ka majandustegevuse
registris.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Lepituse Instituut
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Lepituse Instituut
3. Registrikood 80426606
4. Juriidiline aadress Suur Kaar 56 Tartu 50404
5. Postiaadress Vahi põik 6 Tartu 50403
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE547700771002812677
7. Esindaja nimi ja ametikoht Tarvo Tendal- direktor
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Aila Rajasalu
9. Telefon tel +372 509 0680
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.03. 2020
13. Projekti üldmaksumus 41590
14. Hasartmängumaksu 30300
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 5890
16. Kaasfinantseeringute summa 5400
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Tarvo Tendal Allkirjastatud digitaalselt 14.11.2018
MTÜ Lepituse Instituut direktor
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 30300 Koolitajate töötasu ja sellega 15 180
Nõukogu kaasnevad maksed (so 86
eur/tund bruto)
Tõlgi töötasu ( so 42 7920
eur/tund bruto ja
materjalide tõlkimine)
Supervisioonid koolitusel 7200
osalejatele( 96 seanssi, a 56
euri bruto 90 min)
Omafinantseering 5890 X Nõustamisruumide rent (so 1440
50 euri päev pluss KM)
Koolitusruumid rent (78 2434
eur/päev pluss KM)
Raamatupidamisteenus ( so 432
36 euri kuus)
Vestlusringide läbiviijate 1584
töötasu ja sellega kaasnevad
maksed (so 25 eur/tund
bruto)
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi j a lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Koolitusel 5400 Projektijuhi töötasu ja 1076
osalejate osalustasu sellega kaasnevad maksed
(337 eur/osaleja so 14
euri päev 16 osalejat )
Koolitaja transpordi ja 1728
majutuskulud
Koolitusmaterjalid (1 384
eur/inimene,üks päev)
Koolituse kohvipausid (2 euri 1532
inimene üks kord)
Infomaterjalide 680
trükkimine ja disain
TULUD KOKKU 41590 KULUD KOKKU 41590
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
MTÜ Lepituse Instituut (www.lepituseinstituut.ee)
on loodud laiapõhjalise sotsiaal-ja haridusvaldkonda siduva lepitusalase koolituse ja teavitustöö tegemiseks.
Lepituse Instituudi eesmärgiks on olla rahvusvahelise võrgustikuga Eesti lepituse kompetentsikeskuseks.
Eesmärgiks on koondada erinevad laste-, erihuvidega- ja nõrgemate osapooltega tekkivate vaidluste
vahendamise teadmised ja kogemused ning koostöös teiste Eestis lepitusvaldkonna arendamisega tegelevate
asutustega ( Eesti Lepitajate Ühing) luua ühtne koolitus-ja praktikasüsteem ning seeläbi toetada riikliku
ühtse arusaama ja teenuse loomist. Arvestada plaanime ka parimate teadmiste ja praktikatega maailmast
ning teha koostööd erialaspetsialiste koolitavate kõrgkoolidega.
Lepituse Instituudi on asutanud erineva nurga alt valdkonnaga kokkupuutuvad lepitusalaste eriteadmiste ja
kogemustega inimesed erinevatest Eesti kohtadest.
Ühingu asutajate hulgas on 3 perelepitaja kutset omavat ja 4 perelepitusega pidevalt tegelevat inimest,
kohtunik, suure kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ja hajaasustusega maakonna
sotsiaalvaldkonna juht, sh neljal neist on rahvusvahelisele standardile vastava praktiseeriva superviisori ja
coachi kvalifikatsioon, lisaks on kõigil erinevate sotsiaal-ja haridusteenuste ja asutuste loomise ja
käivitamise ning koolitamise kogemus ja pädevus.
Tartus on loodud toimiv perelepitusteenuse pakkumise süsteem, selle arendamise käigus on jõutud vajaduseni
kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste suurema võimekusega lepitajate järele.
Hetkel toimiv perelepitajate koolitamine, millega tegeleb MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, on pakkunud
koolitust aastatel 2009-2017 kolmel korral Tallinnas, 2014-2015 koolitasid ELÜ koolitajad koostöös MTÜ
NAK Carpe Diemiga ühe rühma perelepitajaid Tartus. Perelepitusega igapäevaselt tegelevaid inimesi on
hetkel ca 15 inimest Eestis. Kutsega perelepitajaid on 9.
Eesti Lepitajate Ühing on eelkõige ühingu poolt perelepitusväljaõppe saanud inimesi koondav organisatsioon.
Tegemist on kitsasuunalise vajaliku eriväljaõppega st perelepitaja keskendub eelkõige vanematevaheliste
vaidlustes kokkuleppe saamisele inimeste kooselu lõppemise korral. Samas on lepitusvajadus tunduvalt laiem
ja meie lepitajad on vajadusel vahendanud ka läbirääkimisi koolis, lasteaias ( vaidlused erinevate osapoolte
vahel haridusasutustes), koostöös ohvriabiga oleme jõudnud vajaduseni koolitada inimesi vahendama vaidlusi
ja pidama läbirääkimisi erinevate vägivallajuhtumite korral.
Jagame teadmist, kogemust ja tunnustatud teoreetilisi seisukohti, mille järgi on vägivallaga seotud suhetes
üks võimalus jõuda kolmandaid ( sh lapsi) puudutavate kokkuleppeni läbi mediatsiooniprotsessi. Senine
Eestis pakutav väljaõpe ei anna piisavat teadmist ja kogemust tegelemaks lepitamisega nn keeruliste suhete
kontekstis.
Koostöös AL-Institutega( Saksa LV – Arthur Trossen, Aloys Leyendecker) oleme ettevalmistanud
üldväljaõppe programmi perelepitajatele ja sealt edasi arendame lisamoodulite võimaluse tegelemaks nn
keerulisemate lugudega( vägivallajuhtumid, erivajadusega inimesed jms). AL- Insititutega koostöös on
arendatud perelepitusalane süsteem ja väljaõpe ka Läti Vabariigis. Lisana Aloys Leyendecker´i CV.
Lepitajad ja erinevate erialade spetsialistid valdkonnas vajavad selleks eriteadmisi ja samuti superviseeritud
praktikavõimalusi. Tänane kogemus on see, et taastava õiguse kontseptsiooni silmas pidades on võimalused
loodud läbirääkimisteks aga spetsialistidel puuduvad ühtsed arusaamad ja teadmised ning oskused, kuidas
seda ühel või teisel juhul teha. Lisaks puuduv selge perelepitusalane kvaliteedisüsteem ja võimalused seda
tagada ning vajadusel leida lahendused eriolukordade tekkimisel. Seda vajadust püühabki Lepituse Instituut
oma projekti jooksul rahuldama asuda.
Samuti on tuntav vajadus siduda erinevate kokkulepete sõlmimisega tegelevate inimeste arusaamu ja
tõekspidamisi kokkulepete saavutamise viisidest ja võimalustest ja seda just nn erihuvidega inimesi ( lapsed,
erivajadusega inimesed, ohvrid jms) silmas pidades.
.
Projekti jooksul toimub uue laiemapõhjalise lepitusalase koolitusprogrammi käivitamine ja koolitus Tartus.
Oleme loonud uue õppekava koostöös Saksamaal ja mujal Euroopas ( sh Ida-Euroopa) tegutseva AL
Institutega ( asutajad A.Trossen – koolitanud Eestis kohtunikke 2004,2005, 2006) ja Aloys Leyendecker
( hetkel tegutseb Lätis ja on toetanud Läti Vabariigis toimiva lepitusteenuse käivitamist) (lisa 1).
AL- Insitute esindaja Aloys Leyendecker käis Tartus tegemas perelepitusalast täiendkoolitust 27.09-
29.09.2018, kus osalesid kohalike omavalitsuste esindajad, kohtunikud ja lepitajad. Kõik osalised andsid
koolitusele ja metoodikale suurepärase tagasside ja leiti ka sisulisi lahendusi töös olevatele keerulistele
juhtumitele. Osalenud avaldasid soovi metoodilisi lähenemisi ja teadmisi omandada pikemal koolitusel.
Tegemist on Lepituse Instituudi ja osalejate hinnangul väga kõrgetasemelise professionaalse ja praktilise
lähenemisega lepituse õpetamisele ja kvaliteetsel pakkumisel.
Lepituse Instituudi liikmete hinnangul puudub Eestis hetkel nii kõrge kvaliteediga väljaõpe ja lepitajad.
Lepituse Instituut sõlmis koolituslepingu ja raamatu väljaandmiseks litesntislepingu AL- Institutega, et
edendada lepitusalast professionaalset arengut Eestis. Raamatu autorid on andnud meile kõik õigused tõlkida
raamat eesti keelde ja koostöös see välja anda. Oleme tutvunud raamatu sisuga vene-ja saksakeeles.
Koolitusprogrammi koostamisel on arvesse võetud seniseid kogemusi ja praktikaid Saksamaal, Lätis jm
Euroopas ning Eestis, senistel koolitustel osalenute ettepanekuid. Koolitus viiakse läbi AL-Insitute ja
Lepituse Instituudi koostöös selleks, et oleks võimalik samu metoodilisi lähenemisi kasutada edaspidi Eestis
perelepitajate koolitamisel ja lepitusteenuse kvaliteedi tõstmisel .
Aluskoolituse läbinutele pakume edaspidi võimaluse osaleda lisamoodulitel saamaks eripädevusi
keerulisemate teemadega tegelemiseks ( nt perevägivald jms).
AL –Insitute loojatel ja tegijatel ( ka Lepituse Insituut jagab sama seisukohta) on praktiline kogemus ja
teoreetilised põhjendused, mis peavad võimalikuks ja toetavad ka keeruliste (nt perevägivald) juhtumite
puhul lepituse võimaluste kasutamist inimestevahel pingete maandamiseks ja konfliktidele lahenduste
leidmiseks.
Projekti raames on plaanitud läbi viia ka lepitusvaldkonda tutvustavad aruteluringid inimestele, kelle
igapäevatöös on lepitusoskused vältimatud tulemuslikumad töövahendid nt kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, sotsiaalkindlustusameti spetsialistid, haridus- ja sotsiaalasutuste
töötajad, kohtunikud, advokaadid jt huvilised.
Projekti jooksul valmivad ka erinevad infomaterjalid tutvustamaks lepituse olemust ja põhimõtteid nii
lepituses osalejatele kui ka lepituse läbiviijatele.
Plaanitud on ka aktiivne teavitustöö materjalide levitamise, artiklite kirjutamise ja ajakirjanduse kaasamisega
vestlusringidesse.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärk on koostöös AL-Institutega koolitada vähemalt 16 perelepitajat/ koolitajat, et metoodikat ja
praktikat Eestis edasi kasutada ja jagada.
Eesmärgiks on ka lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine
lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Projekt võimaldaks uue koolitusprogrammi käivitamist ja täiustamist, sihtrühmaks oleksid koolitusel
osalenud inimesed, ca 16-18 inimest. Koolitusprogramm jagaks lepitusalaseid põhimõtteid ja levitaks
kogemust ning innustaks osalenuid oma töös kasutusele võtma kaasava õiguse põhimõtteid ja kokkulepete
sõlmimist teadlikult praktiseerima, kuna koolitusprogramm on eelkõige praktilise suunaga ja superviseeritud.
Projekti jooksul läbiviidavad vestlusringid võimaldavad laiendada inimeste huvi ja teadlikkust lepituse
valdkonnast ja rohkem kasutama vaidluste vahendamisel eelkõige läbirääkimisi. Vestlusringide mõte on
alguse saanud VATEK vaimse tervise messi 2016 raames korraldatud perelepituse vestlusringidest (Tartus,
Narvas, Tallinnas, Raplas), milles osalejate tagasiside oli väga positiivne. Samuti MTÜ NAK Carpe Diemi
poolt korraldatud projekti 2014-2015 „ Perelepitusteenuse käivitamine ja arendamine kolmes maakonnas“
( osales 18 KOV, rahastaja KÜSK , Šveitsi Fondid) raames korraldatud ümarlaudade kogemus, kus osalesid
erinevates paikades kohtunikud, advokaadid, juristid, KOV spetsialistid, Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi
esindajad ja teised huvilised) said postiivse tagasiside ning läbi nende kasvas üldine teadlikkus valdkonnast
ning mitmes projekti kaasatud piirkonnas aktiveerus perelepituse kasutamine, Tartu linna kasutab 2016
aastast perelepitusteenust.
Sihtrühm vestlusringidel osalejad (ca 80-100 inimest). Vestlusringid võiksid toimuda Tartus, Pärnus, Valgas,
Rakveres, Põlvas, Narvas, Võrus, Viljandis.
Vestlusringe viiksid läbi kolm lepituskogemusega spetsialisti, kes esindaksid erinevaid valdkondi,
õigusvaldkond, kohalik omavalitsus sotsiaalvaldkonna inimene, kus on kasutusel lepituspraktikad ja lepitaja.
Laiema sihtgrupi hulka kuuluvad kõik inimesed, kel huvi ja vajadus leida erimeelsust tekitavates küsimustes
lahendus konfliktile läbirääkimiste abil.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused:
1. Koolituse on läbinud vähemalt 16 lepitajat. ( kes osad, kelon varasem koolitaja kogemus ja põhjalikud
leppitualased teadmised. omavad edaspidi võimekust perelepitajaid koolitada ja superviseerida koostöös
kaasatud välispraktikute ja õpetajatega).
2. Valminud on uus laiemapõhjaline koolitusprogramm lepitajatele, mis võimaldab jagada ühtseid arusaamu
ja praktikaid erinevate läbirääkimiste vahendamisest nn erihuvidega inimeste vajadusi silmas pidades ja sh
nende õigusi kaitstes.
2. Valminud on infomaterjalid lepituse erinevatest kasutamisvaldkondadest ja võimalustest.
3. Toimunud on kaheksa vestlusringi-ümarlauda lepituse teemadel, kus osalemas kõik huvitatud sotsiaal- ja
haridustöötajad, õigusvaldkonna inimesed ning teised huvilised.
4. Koolitusprogramm on täiendatud ja osalejate tagasiside põhjal muudatused sisse viidud ning koolitused
jätkuvad ka projekti lõppedes ning osalenud on valmis jätkama süvamoodulites enese täiendamist.
5. Teavitustöö on laiaulatuslik ja ilmunud materjalid on koondatud ja kättesaadavad Lepituse Instituudi
kodulehel, kus kajastuvad kõik toimunud ja toimuvad sündmused, mis sisaldab ja koondab lepitusalast
informatsiooni valdkondade ja huviliste kaupa.
6. Valminud on süvamoodulid teemade ja sisu lõikes ja planeeritud võimalus nendes osalemiseks soovijatel.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses:
01.02.2019-01.03.2019 Projekti meeskonna kohtumine, tegevuste sisuline ja ajaline planeerimine, tööjaotus
ja käivitamine. Vastutab projektijuht koos Instituudi direktoriga
01.02.2019-01.03.2019 Koolitusmeeskonna kogunemine, koolitusalase tegevuse planeerimine ja ajastamine,
koolitusest teavitamine. Vastutab koolitusmeeskonna juht
01.03.2019-31.03.2020 Koolituse läbiviimine. Vastustab koolitusmeeskonna juht ja projektijuht
01.02.2019-28.02.2020 Lepitusalaste teavitusmaterjalide valmistamine, levitamine paberkandjal, meedias ja
Lepituse Instituudi kodulehel. Vastutab projektijuht/ Instituudi juhatus
01.02.2019-28.02.2020 Vestlusringide läbiviimine ja ettevalmistamine. Projektijuht/ Juhatus
01.01.2020-28.02.2020 Kokkuvõtete tegemine ja edasiste plaanide seadmine.
Projektile on lisatud planeeritud koolituse õppekava, mis saab registreeritud ka majandustegevuse
registris.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/857-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Lepituse Instituut, registrikood 80426606, asukoht Suur Kaar 56, Tartu, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Tarvo Tendal (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 24
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 24 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon
5. Projekti eesmärk on lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja
teadlikkuse tõstmine lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.02.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande
22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 24 000 eurot (kakskümmend neli tuhat eurot) Toetuse saaja
kontole EE547700771002812677 LHV Pangas esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 2000 eurot (kaks tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 2000 eurot (kaks tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20.
maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20.
novembriks ja 20. detsembriks.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
1 (3)
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamist või taotlema
Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või
Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Aila Rajasalu, tel
509 0680, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
2 (3)
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Lepituse Instituut
Registrikood 70001952 Registrikood 80426606
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Suur Kaar 56, Tartu 50404
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 509 0680
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 LHV Pank EE54 7700 7710 0281 2677
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: