dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (MTÜ Lepituse Instituut)

Sotsiaalministeerium · 18. jaanuar 2019
Viit
3-3/857-1
Registreeritud
18. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3857-1+18.01.2019+Hasartmängumaksu+leping.bdoc919 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lepituse Instituut Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lepituse Instituut 3. Registrikood 80426606 4. Juriidiline aadress Suur Kaar 56 Tartu 50404 5. Postiaadress Vahi põik 6 Tartu 50403 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE547700771002812677 7. Esindaja nimi ja ametikoht Tarvo Tendal- direktor *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Aila Rajasalu 9. Telefon tel +372 509 0680 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.03. 2020 13. Projekti üldmaksumus 35290 14. Hasartmängumaksu 24000 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 5890 16. Kaasfinantseeringute summa 5400 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Tarvo Tendal Allkirjastatud digitaalselt 11.01.2019 MTÜ Lepituse Instituut direktor NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 24 000 Koolitajate töötasu ja sellega 15 180 Nõukogu kaasnevad maksed (so 86 eur/tund bruto) Tõlgi töötasu ( so 42 7920 eur/tund bruto ja materjalide tõlkimine) Supervisioonid koolitusel 900 osalejatele ( 4 rühmasupervsiooni 4 tundi 1 kord a 42 euri tund bruto) Omafinantseering 5890 X Nõustamisruumide rent (so 1440 50 euri päev pluss KM) Koolitusruumid rent (78 2434 eur/päev pluss KM) Raamatupidamisteenus ( so 432 36 euri kuus) Vestlusringide läbiviijate 1584 töötasu ja sellega kaasnevad maksed (so 25 eur/tund bruto) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi j a lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Koolitusel 5400 Projektijuhi töötasu ja 1076 osalejate osalustasu sellega kaasnevad maksed (337 eur/osaleja so 14 euri päev 16 osalejat ) Koolitaja transpordi ja 1728 majutuskulud Koolitusmaterjalid (1 384 eur/inimene,üks päev) Koolituse kohvipausid (2 1532 euri inimene üks kord) Infomaterjalide 680 trükkimine ja disain TULUD KOKKU 35290 KULUD KOKKU 35290 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte MTÜ Lepituse Instituut (www.lepituseinstituut.ee) on loodud laiapõhjalise sotsiaal-ja haridusvaldkonda siduva lepitusalase koolituse ja teavitustöö tegemiseks. Eesmärgiks on koondada erinevad laste-, erihuvidega- ja nõrgemate osapooltega tekkivate vaidluste vahendamise teadmised ja kogemused ning koostöös teiste Eestis lepitusvaldkonna arendamisega tegelevate asutustega ( Eesti Lepitajate Ühing) luua ühtne koolitus-ja praktikasüsteem ning seeläbi toetada riikliku ühtse arusaama ja teenuse loomist. Arvestada plaanime ka parimate teadmiste ja praktikatega maailmast ning teha koostööd erialaspetsialiste koolitavate kõrgkoolidega. Lepituse Instituudi on asutanud erineva nurga alt valdkonnaga kokkupuutuvad lepitusalaste eriteadmiste ja kogemustega inimesed erinevatest Eesti kohtadest. Ühingu asutajate hulgas on 3 perelepitaja kutset omavat ja 4 perelepitusega pidevalt tegelevat inimest, kohtunik, suure kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ja hajaasustusega maakonna sotsiaalvaldkonna juht, sh neljal neist on rahvusvahelisele standardile vastava praktiseeriva superviisori ja coachi kvalifikatsioon, lisaks on kõigil erinevate sotsiaal-ja haridusteenuste ja asutuste loomise ja käivitamise ning koolitamise kogemus ja pädevus. Tartus on loodud toimiv perelepitusteenuse pakkumise süsteem, selle arendamise käigus on jõutud vajaduseni kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste suurema võimekusega lepitajate järele. Hetkel toimiv perelepitajate koolitamine, millega tegeleb MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, on pakkunud koolitust aastatel 2009-2017 kolmel korral Tallinnas, 2014-2015 koolitasid ELÜ koolitajad koostöös MTÜ NAK Carpe Diemiga ühe rühma perelepitajaid Tartus. Perelepitusega igapäevaselt tegelevaid inimesi on hetkel ca 15 inimest Eestis. Kutsega perelepitajaid on 9. Eesti Lepitajate Ühing on eelkõige ühingu poolt perelepitusväljaõppe saanud inimesi koondav organisatsioon. Tegemist on kitsasuunalise vajaliku eriväljaõppega st perelepitaja keskendub eelkõige vanematevaheliste vaidlustes kokkuleppe saamisele inimeste kooselu lõppemise korral. Samas on lepitusvajadus tunduvalt laiem ja meie lepitajad on vajadusel vahendanud ka läbirääkimisi koolis, lasteaias ( vaidlused erinevate osapoolte vahel haridusasutustes), koostöös ohvriabiga oleme jõudnud vajaduseni koolitada inimesi vahendama vaidlusi ja pidama läbirääkimisi erinevate vägivallajuhtumite korral. Jagame teadmist, kogemust ja tunnustatud teoreetilisi seisukohti, mille järgi on vägivallaga seotud suhetes üks võimalus jõuda kolmandaid ( sh lapsi) puudutavate kokkuleppeni läbi mediatsiooniprotsessi. Senine Eestis pakutav väljaõpe ei anna piisavat teadmist ja kogemust tegelemaks lepitamisega nn keeruliste suhete kontekstis. Koostöös AL-Institutega( Saksa LV – Arthur Trossen, Aloys Leyendecker) oleme ettevalmistanud üldväljaõppe programmi perelepitajatele ja sealt edasi arendame lisamoodulite võimaluse tegelemaks nn keerulisemate lugudega( vägivallajuhtumid, erivajadusega inimesed jms). AL- Insititutega koostöös on arendatud perelepitusalane süsteem ja väljaõpe ka Läti Vabariigis. Lepitajad ja erinevate erialade spetsialistid valdkonnas vajavad selleks eriteadmisi ja samuti superviseeritud praktikavõimalusi. Tänane kogemus on see, et taastava õiguse kontseptsiooni silmas pidades on võimalused loodud läbirääkimisteks aga spetsialistidel puuduvad ühtsed arusaamad ja teadmised ning oskused, kuidas seda ühel või teisel juhul teha. Lisaks puuduv selge perelepitusalane kvaliteedisüsteem ja võimalused seda tagada ning vajadusel leida lahendused eriolukordade tekkimisel. Seda vajadust püühabki Lepituse Instituut oma projekti jooksul rahuldama asuda. Samuti on tuntav vajadus siduda erinevate kokkulepete sõlmimisega tegelevate inimeste arusaamu ja tõekspidamisi kokkulepete saavutamise viisidest ja võimalustest ja seda just nn erihuvidega inimesi ( lapsed, erivajadusega inimesed, ohvrid jms) silmas pidades. . Projekti jooksul toimub uue laiemapõhjalise lepitusalase koolitusprogrammi käivitamine ja koolitus Tartus. Oleme loonud uue õppekava koostöös Saksamaal ja mujal Euroopas ( sh Ida-Euroopa) tegutseva AL Institutega ( asutajad A.Trossen – koolitanud Eestis kohtunikke 2004,2005, 2006) ja Aloys Leyendecker ( hetkel tegutseb Lätis ja on toetanud Läti Vabariigis toimiva lepitusteenuse käivitamist) (lisa 1). AL- Insitute esindaja Aloys Leyendecker käis Tartus tegemas perelepitusalast täiendkoolitust 27.09- 29.09.2018, kus osalesid kohalike omavalitsuste esindajad, kohtunikud ja lepitajad. Kõik osalised andsid koolitusele ja metoodikale suurepärase tagasside ja leiti ka sisulisi lahendusi töös olevatele keerulistele juhtumitele. Osalenud avaldasid soovi metoodilisi lähenemisi ja teadmisi omandada pikemal koolitusel. Tegemist on Lepituse Instituudi ja osalejate hinnangul väga kõrgetasemelise professionaalse ja praktilise lähenemisega lepituse õpetamisele ja kvaliteetsel pakkumisel. Lepituse Instituudi liikmete arvates puudub Eestis hetkel nii kõrge kvaliteediga väljaõpe ja lepitajad. Lepituse Instituut sõlmis koolituslepingu ja raamatu väljaandmiseks litesntislepingu AL- Institutega, et edendada lepitusalast professionaalset arengut Eestis. Raamatu autorid on andnud meile kõik õigused tõlkida raamat eesti keelde ja koostöös see välja anda. Oleme tutvunud raamatu sisuga vene-ja saksakeeles. Koolitusprogrammi koostamisel on arvesse võetud seniseid kogemusi ja praktikaid Saksamaal, Lätis jm Euroopas ning Eestis, senistel koolitustel osalenute ettepanekuid. Koolitus viiakse läbi AL-Insitute ja Lepituse Instituudi koostöös selleks, et oleks võimalik samu metoodilisi lähenemisi kasutada edaspidi Eestis perelepitajate koolitamisel ja lepitusteenuse kvaliteedi tõstmisel . Aluskoolituse läbinutele pakume edaspidi võimaluse osaleda lisamoodulitel saamaks eripädevusi keerulisemate teemadega tegelemiseks ( nt perevägivald jms). AL –Insitute loojatel ja tegijatel ( ka Lepituse Insituut jagab sama seisukohta) on praktiline kogemus ja teoreetilised põhjendused, mis peavad võimalikuks ja toetavad ka keeruliste (nt perevägivald) juhtumite puhul lepituse võimaluste kasutamist inimestevahel pingete maandamiseks ja konfliktidele lahenduste leidmiseks. Projekti raames on plaanitud läbi viia ka lepitusvaldkonda tutvustavad aruteluringid inimestele, kelle igapäevatöös on lepitusoskused vältimatud tulemuslikumad töövahendid nt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, sotsiaalkindlustusameti spetsialistid, haridus- ja sotsiaalasutuste töötajad, kohtunikud, advokaadid jt huvilised. Projekti jooksul valmivad ka erinevad infomaterjalid tutvustamaks lepituse olemust ja põhimõtteid nii lepituses osalejatele kui ka lepituse läbiviijatele. Plaanitud on ka aktiivne teavitustöö materjalide levitamise, artiklite kirjutamise ja ajakirjanduse kaasamisega vestlusringidesse. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärk on koostöös AL-Institutega koolitada vähemalt 16 perelepitajat/ koolitajat, et metoodikat ja praktikat Eestis edasi kasutada ja jagada. Eesmärgiks on ka lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Projekt võimaldaks uue koolitusprogrammi käivitamist ja täiustamist, sihtrühmaks oleksid koolitusel osalenud inimesed, ca 16-18 inimest. Koolitusprogramm jagaks lepitusalaseid põhimõtteid ja levitaks kogemust ning innustaks osalenuid oma töös kasutusele võtma kaasava õiguse põhimõtteid ja kokkulepete sõlmimist teadlikult praktiseerima, kuna koolitusprogramm on eelkõige praktilise suunaga ja superviseeritud. Projekti jooksul läbiviidavad vestlusringid võimaldavad laiendada inimeste huvi ja teadlikkust lepituse valdkonnast ja rohkem kasutama vaidluste vahendamisel eelkõige läbirääkimisi. Vestlusringide mõte on alguse saanud VATEK vaimse tervise messi 2016 raames korraldatud perelepituse vestlusringidest (Tartus, Narvas, Tallinnas, Raplas), milles osalejate tagasiside oli väga positiivne. Samuti MTÜ NAK Carpe Diemi poolt korraldatud projekti 2014-2015 „ Perelepitusteenuse käivitamine ja arendamine kolmes maakonnas“ ( osales 18 KOV, rahastaja KÜSK , Šveitsi Fondid) raames korraldatud ümarlaudade kogemus, kus osalesid erinevates paikades kohtunikud, advokaadid, juristid, KOV spetsialistid, Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi esindajad ja teised huvilised) said postiivse tagasiside ning läbi nende kasvas üldine teadlikkus valdkonnast ning mitmes projekti kaasatud piirkonnas aktiveerus perelepituse kasutamine, Tartu linna kasutab 2016 aastast perelepitusteenust. Sihtrühm vestlusringidel osalejad (ca 80-100 inimest). Vestlusringid võiksid toimuda Tartus, Pärnus, Valgas, Rakveres, Põlvas, Narvas, Võrus, Viljandis. Vestlusringe viiksid läbi kolm lepituskogemusega spetsialisti, kes esindaksid erinevaid valdkondi, õigusvaldkond, kohalik omavalitsus sotsiaalvaldkonna inimene, kus on kasutusel lepituspraktikad ja lepitaja. Laiema sihtgrupi hulka kuuluvad kõik inimesed, kel huvi ja vajadus leida erimeelsust tekitavates küsimustes lahendus konfliktile läbirääkimiste abil. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused: 1. Koolituse on läbinud vähemalt 16 lepitajat. ( kes omavad edaspidi võimekust perelepitajaid koolitada ja superviseerida koostöös kaasatud välispraktikute ja õpetajatega). 2. Valminud on uus laiemapõhjaline koolitusprogramm lepitajatele, mis võimaldab jagada ühtseid arusaamu ja praktikaid erinevate läbirääkimiste vahendamisest nn erihuvidega inimeste vajadusi silmas pidades ja sh nende õigusi kaitstes. 2. Valminud on infomaterjalid lepituse erinevatest kasutamisvaldkondadest ja võimalustest. 3. Toimunud on kaheksa vestlusringi-ümarlauda lepituse teemadel, kus osalemas kõik huvitatud sotsiaal- ja haridustöötajad, õigusvadlkonna inimesed ning teised huvilised. 4. Koolitusprogramm on täiendatud ja osalejate tagasiside põhjal muudatused sisse viidud ning koolitused jätkuvad ka projekti lõppedes ning osalenud on valmis jätkama süvamoodulites enese täiendamist. 5. Teavitustöö on laiaulatuslik ja ilmunud materjalid on koondatud ja kättesaadavad Lepituse Instituudi kodulehel, kus kajastuvad kõik toimunud ja toimuvad sündmused, mis sisaldab ja koondab lepitusalast informatsiooni valdkondade ja huviliste kaupa. 6. Valminud on süvamoodulid teemade ja sisu lõikes ja planeeritud võimalus nendes osalemiseks soovijatel. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses: 01.02.2019-01.03.2019 Projekti meeskonna kohtumine, tegevuste sisuline ja ajaline planeerimine, tööjaotus ja käivitamine. Vastutab projektijuht koos Instituudi direktoriga 01.02.2019-01.03.2019 Koolitusmeeskonna kogunemine, koolitusalase tegevuse planeerimine ja ajastamine, koolitusest teavitamine. Vastutab koolitusmeeskonna juht 01.03.2019-31.03.2020 Koolituse läbiviimine. Vastustab koolitusmeeskonna juht ja projektijuht 01.02.2019-28.02.2020 Lepitusalaste teavitusmaterjalide valmistamine, levitamine paberkandjal, meedias ja Lepituse Instituudi kodulehel. Vastutab projektijuht/ Instituudi juhatus 01.02.2019-28.02.2020 Vestlusringide läbiviimine ja ettevalmistamine. Projektijuht/ Juhatus 01.01.2020-28.02.2020 Kokkuvõtete tegemine ja edasiste plaanide seadmine. Projektile on lisatud planeeritud koolituse õppekava, mis saab registreeritud ka majandustegevuse registris. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Lepituse Instituut Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Lepituse Instituut 3. Registrikood 80426606 4. Juriidiline aadress Suur Kaar 56 Tartu 50404 5. Postiaadress Vahi põik 6 Tartu 50403 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE547700771002812677 7. Esindaja nimi ja ametikoht Tarvo Tendal- direktor *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Aila Rajasalu 9. Telefon tel +372 509 0680 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.03. 2020 13. Projekti üldmaksumus 41590 14. Hasartmängumaksu 30300 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 5890 16. Kaasfinantseeringute summa 5400 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Tarvo Tendal Allkirjastatud digitaalselt 14.11.2018 MTÜ Lepituse Instituut direktor NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 30300 Koolitajate töötasu ja sellega 15 180 Nõukogu kaasnevad maksed (so 86 eur/tund bruto) Tõlgi töötasu ( so 42 7920 eur/tund bruto ja materjalide tõlkimine) Supervisioonid koolitusel 7200 osalejatele( 96 seanssi, a 56 euri bruto 90 min) Omafinantseering 5890 X Nõustamisruumide rent (so 1440 50 euri päev pluss KM) Koolitusruumid rent (78 2434 eur/päev pluss KM) Raamatupidamisteenus ( so 432 36 euri kuus) Vestlusringide läbiviijate 1584 töötasu ja sellega kaasnevad maksed (so 25 eur/tund bruto) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi j a lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Koolitusel 5400 Projektijuhi töötasu ja 1076 osalejate osalustasu sellega kaasnevad maksed (337 eur/osaleja so 14 euri päev 16 osalejat ) Koolitaja transpordi ja 1728 majutuskulud Koolitusmaterjalid (1 384 eur/inimene,üks päev) Koolituse kohvipausid (2 euri 1532 inimene üks kord) Infomaterjalide 680 trükkimine ja disain TULUD KOKKU 41590 KULUD KOKKU 41590 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte MTÜ Lepituse Instituut (www.lepituseinstituut.ee) on loodud laiapõhjalise sotsiaal-ja haridusvaldkonda siduva lepitusalase koolituse ja teavitustöö tegemiseks. Lepituse Instituudi eesmärgiks on olla rahvusvahelise võrgustikuga Eesti lepituse kompetentsikeskuseks. Eesmärgiks on koondada erinevad laste-, erihuvidega- ja nõrgemate osapooltega tekkivate vaidluste vahendamise teadmised ja kogemused ning koostöös teiste Eestis lepitusvaldkonna arendamisega tegelevate asutustega ( Eesti Lepitajate Ühing) luua ühtne koolitus-ja praktikasüsteem ning seeläbi toetada riikliku ühtse arusaama ja teenuse loomist. Arvestada plaanime ka parimate teadmiste ja praktikatega maailmast ning teha koostööd erialaspetsialiste koolitavate kõrgkoolidega. Lepituse Instituudi on asutanud erineva nurga alt valdkonnaga kokkupuutuvad lepitusalaste eriteadmiste ja kogemustega inimesed erinevatest Eesti kohtadest. Ühingu asutajate hulgas on 3 perelepitaja kutset omavat ja 4 perelepitusega pidevalt tegelevat inimest, kohtunik, suure kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ja hajaasustusega maakonna sotsiaalvaldkonna juht, sh neljal neist on rahvusvahelisele standardile vastava praktiseeriva superviisori ja coachi kvalifikatsioon, lisaks on kõigil erinevate sotsiaal-ja haridusteenuste ja asutuste loomise ja käivitamise ning koolitamise kogemus ja pädevus. Tartus on loodud toimiv perelepitusteenuse pakkumise süsteem, selle arendamise käigus on jõutud vajaduseni kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste suurema võimekusega lepitajate järele. Hetkel toimiv perelepitajate koolitamine, millega tegeleb MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, on pakkunud koolitust aastatel 2009-2017 kolmel korral Tallinnas, 2014-2015 koolitasid ELÜ koolitajad koostöös MTÜ NAK Carpe Diemiga ühe rühma perelepitajaid Tartus. Perelepitusega igapäevaselt tegelevaid inimesi on hetkel ca 15 inimest Eestis. Kutsega perelepitajaid on 9. Eesti Lepitajate Ühing on eelkõige ühingu poolt perelepitusväljaõppe saanud inimesi koondav organisatsioon. Tegemist on kitsasuunalise vajaliku eriväljaõppega st perelepitaja keskendub eelkõige vanematevaheliste vaidlustes kokkuleppe saamisele inimeste kooselu lõppemise korral. Samas on lepitusvajadus tunduvalt laiem ja meie lepitajad on vajadusel vahendanud ka läbirääkimisi koolis, lasteaias ( vaidlused erinevate osapoolte vahel haridusasutustes), koostöös ohvriabiga oleme jõudnud vajaduseni koolitada inimesi vahendama vaidlusi ja pidama läbirääkimisi erinevate vägivallajuhtumite korral. Jagame teadmist, kogemust ja tunnustatud teoreetilisi seisukohti, mille järgi on vägivallaga seotud suhetes üks võimalus jõuda kolmandaid ( sh lapsi) puudutavate kokkuleppeni läbi mediatsiooniprotsessi. Senine Eestis pakutav väljaõpe ei anna piisavat teadmist ja kogemust tegelemaks lepitamisega nn keeruliste suhete kontekstis. Koostöös AL-Institutega( Saksa LV – Arthur Trossen, Aloys Leyendecker) oleme ettevalmistanud üldväljaõppe programmi perelepitajatele ja sealt edasi arendame lisamoodulite võimaluse tegelemaks nn keerulisemate lugudega( vägivallajuhtumid, erivajadusega inimesed jms). AL- Insititutega koostöös on arendatud perelepitusalane süsteem ja väljaõpe ka Läti Vabariigis. Lisana Aloys Leyendecker´i CV. Lepitajad ja erinevate erialade spetsialistid valdkonnas vajavad selleks eriteadmisi ja samuti superviseeritud praktikavõimalusi. Tänane kogemus on see, et taastava õiguse kontseptsiooni silmas pidades on võimalused loodud läbirääkimisteks aga spetsialistidel puuduvad ühtsed arusaamad ja teadmised ning oskused, kuidas seda ühel või teisel juhul teha. Lisaks puuduv selge perelepitusalane kvaliteedisüsteem ja võimalused seda tagada ning vajadusel leida lahendused eriolukordade tekkimisel. Seda vajadust püühabki Lepituse Instituut oma projekti jooksul rahuldama asuda. Samuti on tuntav vajadus siduda erinevate kokkulepete sõlmimisega tegelevate inimeste arusaamu ja tõekspidamisi kokkulepete saavutamise viisidest ja võimalustest ja seda just nn erihuvidega inimesi ( lapsed, erivajadusega inimesed, ohvrid jms) silmas pidades. . Projekti jooksul toimub uue laiemapõhjalise lepitusalase koolitusprogrammi käivitamine ja koolitus Tartus. Oleme loonud uue õppekava koostöös Saksamaal ja mujal Euroopas ( sh Ida-Euroopa) tegutseva AL Institutega ( asutajad A.Trossen – koolitanud Eestis kohtunikke 2004,2005, 2006) ja Aloys Leyendecker ( hetkel tegutseb Lätis ja on toetanud Läti Vabariigis toimiva lepitusteenuse käivitamist) (lisa 1). AL- Insitute esindaja Aloys Leyendecker käis Tartus tegemas perelepitusalast täiendkoolitust 27.09- 29.09.2018, kus osalesid kohalike omavalitsuste esindajad, kohtunikud ja lepitajad. Kõik osalised andsid koolitusele ja metoodikale suurepärase tagasside ja leiti ka sisulisi lahendusi töös olevatele keerulistele juhtumitele. Osalenud avaldasid soovi metoodilisi lähenemisi ja teadmisi omandada pikemal koolitusel. Tegemist on Lepituse Instituudi ja osalejate hinnangul väga kõrgetasemelise professionaalse ja praktilise lähenemisega lepituse õpetamisele ja kvaliteetsel pakkumisel. Lepituse Instituudi liikmete hinnangul puudub Eestis hetkel nii kõrge kvaliteediga väljaõpe ja lepitajad. Lepituse Instituut sõlmis koolituslepingu ja raamatu väljaandmiseks litesntislepingu AL- Institutega, et edendada lepitusalast professionaalset arengut Eestis. Raamatu autorid on andnud meile kõik õigused tõlkida raamat eesti keelde ja koostöös see välja anda. Oleme tutvunud raamatu sisuga vene-ja saksakeeles. Koolitusprogrammi koostamisel on arvesse võetud seniseid kogemusi ja praktikaid Saksamaal, Lätis jm Euroopas ning Eestis, senistel koolitustel osalenute ettepanekuid. Koolitus viiakse läbi AL-Insitute ja Lepituse Instituudi koostöös selleks, et oleks võimalik samu metoodilisi lähenemisi kasutada edaspidi Eestis perelepitajate koolitamisel ja lepitusteenuse kvaliteedi tõstmisel . Aluskoolituse läbinutele pakume edaspidi võimaluse osaleda lisamoodulitel saamaks eripädevusi keerulisemate teemadega tegelemiseks ( nt perevägivald jms). AL –Insitute loojatel ja tegijatel ( ka Lepituse Insituut jagab sama seisukohta) on praktiline kogemus ja teoreetilised põhjendused, mis peavad võimalikuks ja toetavad ka keeruliste (nt perevägivald) juhtumite puhul lepituse võimaluste kasutamist inimestevahel pingete maandamiseks ja konfliktidele lahenduste leidmiseks. Projekti raames on plaanitud läbi viia ka lepitusvaldkonda tutvustavad aruteluringid inimestele, kelle igapäevatöös on lepitusoskused vältimatud tulemuslikumad töövahendid nt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, sotsiaalkindlustusameti spetsialistid, haridus- ja sotsiaalasutuste töötajad, kohtunikud, advokaadid jt huvilised. Projekti jooksul valmivad ka erinevad infomaterjalid tutvustamaks lepituse olemust ja põhimõtteid nii lepituses osalejatele kui ka lepituse läbiviijatele. Plaanitud on ka aktiivne teavitustöö materjalide levitamise, artiklite kirjutamise ja ajakirjanduse kaasamisega vestlusringidesse. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärk on koostöös AL-Institutega koolitada vähemalt 16 perelepitajat/ koolitajat, et metoodikat ja praktikat Eestis edasi kasutada ja jagada. Eesmärgiks on ka lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Projekt võimaldaks uue koolitusprogrammi käivitamist ja täiustamist, sihtrühmaks oleksid koolitusel osalenud inimesed, ca 16-18 inimest. Koolitusprogramm jagaks lepitusalaseid põhimõtteid ja levitaks kogemust ning innustaks osalenuid oma töös kasutusele võtma kaasava õiguse põhimõtteid ja kokkulepete sõlmimist teadlikult praktiseerima, kuna koolitusprogramm on eelkõige praktilise suunaga ja superviseeritud. Projekti jooksul läbiviidavad vestlusringid võimaldavad laiendada inimeste huvi ja teadlikkust lepituse valdkonnast ja rohkem kasutama vaidluste vahendamisel eelkõige läbirääkimisi. Vestlusringide mõte on alguse saanud VATEK vaimse tervise messi 2016 raames korraldatud perelepituse vestlusringidest (Tartus, Narvas, Tallinnas, Raplas), milles osalejate tagasiside oli väga positiivne. Samuti MTÜ NAK Carpe Diemi poolt korraldatud projekti 2014-2015 „ Perelepitusteenuse käivitamine ja arendamine kolmes maakonnas“ ( osales 18 KOV, rahastaja KÜSK , Šveitsi Fondid) raames korraldatud ümarlaudade kogemus, kus osalesid erinevates paikades kohtunikud, advokaadid, juristid, KOV spetsialistid, Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi esindajad ja teised huvilised) said postiivse tagasiside ning läbi nende kasvas üldine teadlikkus valdkonnast ning mitmes projekti kaasatud piirkonnas aktiveerus perelepituse kasutamine, Tartu linna kasutab 2016 aastast perelepitusteenust. Sihtrühm vestlusringidel osalejad (ca 80-100 inimest). Vestlusringid võiksid toimuda Tartus, Pärnus, Valgas, Rakveres, Põlvas, Narvas, Võrus, Viljandis. Vestlusringe viiksid läbi kolm lepituskogemusega spetsialisti, kes esindaksid erinevaid valdkondi, õigusvaldkond, kohalik omavalitsus sotsiaalvaldkonna inimene, kus on kasutusel lepituspraktikad ja lepitaja. Laiema sihtgrupi hulka kuuluvad kõik inimesed, kel huvi ja vajadus leida erimeelsust tekitavates küsimustes lahendus konfliktile läbirääkimiste abil. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused: 1. Koolituse on läbinud vähemalt 16 lepitajat. ( kes osad, kelon varasem koolitaja kogemus ja põhjalikud leppitualased teadmised. omavad edaspidi võimekust perelepitajaid koolitada ja superviseerida koostöös kaasatud välispraktikute ja õpetajatega). 2. Valminud on uus laiemapõhjaline koolitusprogramm lepitajatele, mis võimaldab jagada ühtseid arusaamu ja praktikaid erinevate läbirääkimiste vahendamisest nn erihuvidega inimeste vajadusi silmas pidades ja sh nende õigusi kaitstes. 2. Valminud on infomaterjalid lepituse erinevatest kasutamisvaldkondadest ja võimalustest. 3. Toimunud on kaheksa vestlusringi-ümarlauda lepituse teemadel, kus osalemas kõik huvitatud sotsiaal- ja haridustöötajad, õigusvaldkonna inimesed ning teised huvilised. 4. Koolitusprogramm on täiendatud ja osalejate tagasiside põhjal muudatused sisse viidud ning koolitused jätkuvad ka projekti lõppedes ning osalenud on valmis jätkama süvamoodulites enese täiendamist. 5. Teavitustöö on laiaulatuslik ja ilmunud materjalid on koondatud ja kättesaadavad Lepituse Instituudi kodulehel, kus kajastuvad kõik toimunud ja toimuvad sündmused, mis sisaldab ja koondab lepitusalast informatsiooni valdkondade ja huviliste kaupa. 6. Valminud on süvamoodulid teemade ja sisu lõikes ja planeeritud võimalus nendes osalemiseks soovijatel. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses: 01.02.2019-01.03.2019 Projekti meeskonna kohtumine, tegevuste sisuline ja ajaline planeerimine, tööjaotus ja käivitamine. Vastutab projektijuht koos Instituudi direktoriga 01.02.2019-01.03.2019 Koolitusmeeskonna kogunemine, koolitusalase tegevuse planeerimine ja ajastamine, koolitusest teavitamine. Vastutab koolitusmeeskonna juht 01.03.2019-31.03.2020 Koolituse läbiviimine. Vastustab koolitusmeeskonna juht ja projektijuht 01.02.2019-28.02.2020 Lepitusalaste teavitusmaterjalide valmistamine, levitamine paberkandjal, meedias ja Lepituse Instituudi kodulehel. Vastutab projektijuht/ Instituudi juhatus 01.02.2019-28.02.2020 Vestlusringide läbiviimine ja ettevalmistamine. Projektijuht/ Juhatus 01.01.2020-28.02.2020 Kokkuvõtete tegemine ja edasiste plaanide seadmine. Projektile on lisatud planeeritud koolituse õppekava, mis saab registreeritud ka majandustegevuse registris. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/857-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Lepituse Instituut, registrikood 80426606, asukoht Suur Kaar 56, Tartu, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Tarvo Tendal (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 24 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 24 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Perelepitusalane koolitus ja perelepitajate supervisioon 5. Projekti eesmärk on lepitusalaste teadmiste ja praktikate ühtlustamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine lepituse kasutamise võimalustest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.02.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 24 000 eurot (kakskümmend neli tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE547700771002812677 LHV Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 2000 eurot (kaks tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 2000 eurot (kaks tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. 1 (3) Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamist või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Aila Rajasalu, tel 509 0680, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 2 (3) 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Lepituse Instituut Registrikood 70001952 Registrikood 80426606 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Suur Kaar 56, Tartu 50404 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 509 0680 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 LHV Pank EE54 7700 7710 0281 2677 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel