KUNI 18-AASTASE LAPSE TERVISE JÄLGIMISE KONTROLLKAART VANUSERÜHMADE JA TEGEVUSTE KAUPA
RJ-Z/…-2019
Roheline – ravijuhendi soovitused
Sinine – lastekirurgide soovitused
Fuksiaroosa – silmaarstide praktilised soovitused
Vanus: 1 nädal
Tervisekontrolli tegija: ämmaemand, pereõde, perearst
Tervisekontroll Vastsündinu visiit 5.–7. elupäeval:
o perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele, arvestades sünnitusabi
teenust osutava meeskonna hinnangut
o vastsündinu varasel kojukirjutamisel (s.o < 48 elutundi loomuliku sünnituse või < 96 elutundi keisrilõike
korral) teeb lapse esmase järelkontrolli 5.-7.elupäeval lastearst sünnitusabiteenust osutavas asutuses
Anamnees Vanema kaebused ja tähelepanekud
Raseduse ja sünnituse kulg
Vastsündinu ja ema tervislik, sh emotsionaalne seisund
Sünnitusosakonnas tehtud sõeltestimine (otoakustilised emissioonid, teatud kaasasündinud ainevahetushaiguste
skriining, silmade punane refleks, saturatsiooni hinnang), K-vitamiin defitsiitse hemorraagiahaiguse ennetamine ja
vaktsineerimine (BCG; B-hepatiidi emalt lapsele ülekande ennetamine)
Kohanemine kodustes tingimustes
Vanemlikud oskused
Perekonna anamnees Pere koosseis, tugivõrgustik
Kroonilised haigused perekonnas, sh vaimse tervise probleemid
Majanduslik toimetulek, elutingimused
Inimsuhted, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, muude mõnuainete tarvitamine, lähisuhtevägivald
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Füsioloogiline kaalulangus >
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, pea ümbermõõt 10% sünnikaalust vajab
o Füsioloogiline kaalulangus kuni 5% esimesel, kuni 7% teisel ja kuni -10% põhjuse selgitamist ja
kolmandal- neljandal elupäeval.1 sekkumist
- Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
1
Vastsündinu kaalulangus on füsioloogiliselt esimesel päeval suurem, kui naisele on teostatud sünnituse ajal tilkinfusiooni (sh keiserlõige).
- Naba seisund: irdunud, irdumata, põletikuta, põletikuga,veritsev, - Naha ja limaskestade
granuloom) tsüanoos, kahvatus või
- Silmakontakt, helile reageerimine intensiivne kollasus vajab
- Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus põhjuse ja ravivajaduse kohest
- Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid selgitamist
- Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt
palpeeritavad - Silmade punase refleksi
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus puudumisel saatke laps
- Genitaalid: munandite laskumine viivitamata silmaarsti
- Luustik ja kolju (sh lõgemed, sutuurid) vastuvõtule
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test
- Sünnieelselt või –järgselt
diagnoositud väärarendi
jälgimis- ja ravitaktika
täpsustamine
- Sünnijärgselt diagnoosimata
väärarendi kahtlusel diagnoosi
kohene välistamine
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia2 kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel
ultraheliuuringule
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
2
Puusaliigese arengulise düsplaasia riskirühm: puusaliigese arenguline düsplaasia lähisugulastel, tuharseis, alajäseme deformatsioon.
2
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
Nõustamine - Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku ennetamine ja kodused esmaabivõtted
rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku).
- Kui lapse kaalulangus on normist suurem, veenduge lapse imemisvõtte ja -tehnika õigsuses ning julgustage naist
jätkama lapse toitmist nõudmisel, vähemalt kaheksa korda ööpäeva.
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine, mürgistuste ennetamine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika alustamine: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
- Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta
Vanus: 2 nädal
Tervisekontrolli tegija: perearst, pereõde, ämmaemand
Tervisekontroll - Vastsündinu tervisekontroll 14 päeva vanuses perearstikeskuses või kodus, lähtudes näidustustest ja
kokkuleppest
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Lapsega kohanemine ja toimetulek kodus
- Ema tervislik seisund ja toimetulek
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Sotsiaalsed olud ja peresuhted
3
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Sünnikaalu taastumise
- Kaaluiive puudumisel vajalik põhjuse
o Sünnikaal peab olema taastunud 14.elupäevaks selgitamine ja sekkumine
- Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
- Naba seisund - Naha ja limaskestade tsüanoos,
- Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus kahvatus või intensiivne
- Silmad: silmakontakt, pisarateed, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine kollasus vajab põhjuse ja
- Kuulmine: reageerimine helile ravivajaduse kohest selgitamist
- Hingamiselundid: ninahingamine, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt palpeeritavad - Sünnijärgselt diagnoosimata
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus väärarendi kahtlusel diagnoosi
- Luustik ja lihaskond: kolju (sh lõgemed ja sutuurid) välistamine
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel ultraheliuuringule
- Riskirühma kuuluvuse korral
suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
4
Nõustamine - Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku profülaktika ja kodused esmaabivõtted
rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku)
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Rahutu lapsega toimetulek
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vanus: 1 kuu
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ema tervislik seisund ja toimetulek
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Silmakontakt – fikseerib lühiajaliselt pilgu näole
- Reageerimine vanemate häälele
- Peahoid – tõstab kõhuli asendis lühiajaliselt pea
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Puuduliku kaaluiibe korral
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt. Andmete kandmine vajalik põhjuse selgitamine ja
kasvukõverale sekkumine
o Terve ajalise imiku kaaluiive esimesel kuuel elukuul on keskmiselt 600–
800 g kuus, rinnapiimatoidul ka 1000 g ja rohkem
5
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud); - Kollasuse püsimisel vajalik
suuruse kirjeldamine. Väike lõge peaks olema sulgunud teiseks elukuuks põhjuse selgitamine koheste
o Pea ümbermõõt suureneb esimesel eluaastal keskmiselt 1 cm kuus laboratoorsete analüüsidega
o Pea ümbermõõt suureneb kõige kiiremini esimese kuue elukuu jooksul, sapiteede arteesia ja teiste
kasvades esimesel elukuul keskmiselt 2 cm ja esimese nelja elukuu tõsiste haiguste välistamiseks
jooksul kokku 6 cm
- Nahk ja limaskestad: - Mitmete nahahemangioomide
o BCG süstekoha hindamine (normaalne reaktsioon, kui süstekohal on kuni esinemisel suunake laps
1 cm läbimõõduga pustul). Vaktsineerimata imikuid võib vaktsineerida ultraheliuuringule välistamaks
ilma eelneva Mantoux’ testita kolmel esimesel elukuul hemangioome siseelundites
- Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid
o Normaalne hingamissagedus on 20–40 korda minutis - Ulatuslike või komplitseeritud
o Normaalne kuulatlusleid – vesikulaarne hingamiskahin hemangioomide (silma(de)
- Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, pulss reiearteril haaratus, hingamisteede
o Reiearteril peavad pulsid olema selgelt palpeeritavad haaratus, haavandumine,
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus mitme elundsüsteemi haaratus)
o Kuni 3-aastastel lastel võib maksa serv olla palpeeritav suunake laps lastearstile
medioklavikulaarjoonel kuni 1 cm allpool roidekaart otsustamaks medikamentoosse
o Põrn võib olla palpeeritav kuni 1 cm ravi vajadust
- Genitaalid: munandite laskumine, kubemesong, vesisong ja fimoos
o Palpeeritavate munanditega mõlemapoolse või ühepoolse krüptorhismi - Sünnijärgselt diagnoosimata
korral jääb patsient perearsti jälgimisele 3. elukuuni väärarendi kahtlusel diagnoosi
o Vesisong ja fimoos on vastsündinueas normileid välistamine (sh reiearteril
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus pulsside puudumise korral
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test suunake laps
- Silmad: punane refleks, pisarateed, pilgu fikseerimine lastekardioloogile)
- Nabasong ei vaja olenemata
suurusest ravi ega eriarsti
konsultatsiooni enne 2.–5.
eluaastat
- Nabasonga püsimisel suunake
laps lastekirurgile 2.–5.
eluaastal; vesisonga püsimisel
6
alates 3. eluaastast ja
urineerimistakistust mitte
põhjustava fimoosi korral
alates 7. eluaastast
- Kubemesonga korral saatke
laps lastekirurgile plaanilises
korras, vanemale selgitage
pitsumisohtu
- Reiearteril pulsside puudumise
korral suunake laps
lastekardioloogi
konsultatsioonile
- Kui kumbki munand ei ole
munandikotis palpeeritav, siis
saatke laps lastearsti
vastuvõtule
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel
ultraheliuuringule
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
7
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
- Silmade punase refleksi
puudumisel ühes või mõlemas
silmas saatke laps viivitamata
silmaarsti vastuvõtule
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Rahutu imikuga toimetulek
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 2 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
8
Areng - Fikseerib pilgu
- Jälgib liikuvat eset
Hindamine anamneesi ja - Kuulab heli
läbivaatuse alusel koos - Koogab
lapsevanemaga - Naeratab vastuseks
- Tõstab kõhuliolekus pead
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud),
suuruse kirjeldamine. Väike lõge peab olema sulgunud teiseks elukuuks
- Nahk ja limaskestad:
o BCG süstekoha hindamine
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Genitaalid: munandite laskumine
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Silmad: pisarateed
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Õnnetuste vältimine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
o põletusoht kuuma joogiga
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
9
Vanus: 3 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Fikseerib pilgu
- Jälgib liikuvaid esemeid
Hindamine anamneesi ja - Emotsionaalne kontakt – naeratab kõnetamisel
läbivaatuse alusel koos - Kätest vertikaalasendisse tõmbamisel hoiab pead
lapsevanemaga - Kõhuliolekus tõstab kindlalt pead ja õlavöödet, toetab küünarvartele
- Kuulmine ja kõne:
o Vastab kõnele häälitsemisega
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Krüptorhismi püsimise
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine korral (munand ei ole
kasvukõverale, hinnang kasvamisele palpeeritav, ei ole
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud), allatoodav või ei püsi
suuruse kirjeldamine. Kraniotaabese hindamine hetkegi munandikotis)
- Nahk ja limaskestad suunake patsient lastekirurgi
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid vastuvõtule
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus - Puusaliigeste arengulise
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus düsplaasia kahtluse korral
- Puusaliigesed: puusaliigese abduktsiooniraskuse korral vajalik lastekirurgi/ortopeedi suunake laps esimesel
konsultatsioon võimalusel
- Genitaalid: munandite laskumine ultraheliuuringule
- Silmad: pisarateed
10
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
- Kui puusaliiges on 3.
elukuuks kontraktuuris,
tehke puusadest
röntgeniülesvõte
o Kui uuring on
positiivne, suunake
laps võimalikult
kiiresti ortopeedi
vastuvõtule
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Ennetada kukkumist kõrgemalt pinnalt (voodilt, mähkimislaualt jm)
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
11
Vanus: 4,5 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Pöörata tähelepanu ärkvelolekuaegsetele võpatustele, ebatavalistele liigutustele 4.–8. elukuul (epilepsia)
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Kongenitaalsed refleksid on kustunud, v.a imemisrefleks
- Fikseerib pilgu
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Haarab mänguasja
alusel koos lapsevanemaga - Pöörab seljalt küljele
- Kuulmine ja kõne: otsib heliallikat
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine
- Nahk ja limaskestad
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine
- Silmad: pisarateed
12
Nõustamine - Toitmine:
o Lisatoiduga harjutamist soovitage alustada 5 kuu vanusest
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Vanema toetamine: väsimus, depressioon
o Vajaduse korral kasutage sünnitusjärgse depressiooni skaalat EPDS (vt lisa … )
- Imiku turvalisus:
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Minimeerida kõrgustest kukkumise oht (voodilt, mähkimislaualt jm)
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 6 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Pöörab seljalt kõhuli ja tagasi (pööramine hiljemalt 6-kuuselt)
- Paneb mänguasju ühest käest teise
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Sööb lusikast
alusel koos lapsevanemaga
13
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Puusaliigese düsplaasia
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine riskirühma patsiendil
kasvukõverale, hinnang kasvamisele hinnake puusaliigese
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine liikuvust
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumine - Suunake hüpospaadiaga
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid laps lastekirurgi
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad vastuvõtule
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus - Silmade punase refleksi
- Genitaalid: munandite laskumine, hüpospaadia puudumisel ühes või
- Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus mõlemas silmas saatke
- Silmad: punane refleks, pisarateed, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine laps viivitamata
- Kuulmine ja kõne: silmaarsti vastuvõtule
o Heliallikale reageerimine
o Ühesilbiline lalin - Pisarakanali sulguse
korral suunake laps
silmaarsti
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitmine:
o Rinnapiimaga toitmise jätkamine koos eakohase lisatoidu pakkumisega. Lisatoidu kogused,
valik
- Hammaste lõikumine:
o Järjekord, hambaemaili struktuur ja selle muutused
o Kindlad toidukorrad, vajaduse korral joogiks ainult vesi
o Alustada suuhügieeniga, kaariese ennetamine
- Vanema toetamine: väsimus, depressioon
- Imiku turvalisus:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Paigutada mürgised ained (ravimid, kemikaalid, taimed) nii, et need ei ole lapsele kättesaadavad
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid,
koerakrõbinad jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, kapisulgurid, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
14
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 7 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Joob lonkshaaval tassist, mida hoitakse
- Oskused 8-kuuselt:
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse o Võtab neljakäpukil asendi
alusel koos lapsevanemaga o Võtab asju mõlema käega
o Oskab vaadata näidatud suunas
o Kõne: ütleb silbirida, reageerib nimele
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumine: hambad peaksid hakkama lõikuma 5. ja 7. elukuu vahel
15
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Silmad: kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine
- Kuulmine ja kõne
Nõustamine - Toitmine
o Lisatoit
o Rinnapiim, piimasegu
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
- Esemetega tegutsemine (kopsimine, patsutamine jms)
- Õnnetuste vältimine:
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgiseid aineid (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (ohuks on elektrikontaktid, pikendusjuhtmed,
elektrilised tööriistad)
o Ennetada trepilt kukkumist, paigaldades trepiväravad
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid, looma
kuivtoit jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
16
Vanus: 9 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Tõuseb ise istuma (tuleb ise istuma hiljemalt 9-kuuselt)
- Roomab
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Tuleb toe najal püsti
alusel koos lapsevanemaga - Eristab omasid võõrastest, võõristab
- Sotsiaalne kontakt:
o Osutab asjadele, mida soovib, oskab nõudvalt häälitseda
o Nõuab tähelepanu, manipuleerib, žestikuleerib
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste arv
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Puusaliigeste liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine
- Silmad: kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine
17
- Kuulmine ja kõne
Nõustamine - Toitmine:
o Regulaarsed söömisajad, istub ise söögilaua ääres
o Joob tassist, mida hoitakse
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
- Õnnetuste vältimine:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Hoiduda kukkumisvigastustest
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgiseid aineid (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised
tööriistad)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
(legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid)
o Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud - Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud
toitumisega lastel
18
Vanus: 12 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus ja imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Üleminek tavatoidule
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Seisab abita ja hakkab iseseisvalt kõndima
o Laps peab 14–15-kuuselt iseseisvalt kõndima
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse o Võtab sõrmedega väikesi asju (nn pintsetivõte)
alusel koos lapsevanemaga o Sööb lusikast ja joob tassist
- Kuulmine ja kõne:
o Ütleb 2–3 sõna
o Kasutab kontaktiga arvestavaid žeste (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete
kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
o 1-aastase lapse peaümbermõõt on 45–47 cm, keskmine kaal
10 kg, keskmine pikkus 75 cm
- Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumise järjekord, hambaemaili struktuur ja selle muutused
(fluoroos, hüpoplaasia, erosioonid)
Spinaalse düsrafismi kahtluse
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
korral suunake laps
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad lasteneuroloogi vastuvõtule
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus, alajäsemete teljed
19
- Puusaliigeste liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine - Alajäseme telje asümmeetria
- Silmad: silmade punane refleks, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine korral suunake laps
Kuulmine ja kõne: hinnata kõne eakohasust (viide logopeedide ühingu lasteortopeedi vastuvõtule
materjalidele)
Nõustamine - Toitmine:
o Toitmise nõustamine
o Eakohane toit
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
o Toitmise reguleerimine, joogiks vesi, võimalusel vältida öist toitmist, soovitused õige luti
kasutamiseks
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Üleminek potirežiimile
- Õnnetuste vältimine:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Hoiduda kukkumisvigastustest
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgised ained (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised
tööriistad)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
(legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid)
o Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
o Jälgida, et mänguasjade hulgas ei oleks kilekotte
o Hoiduda teravatest ja lõikavatest esemetest
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud
toitumisega lastel
20
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Vanus: 18 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Vaba ja kindel kõnd
- Käte koordineeritud tegevus: laob 2–3 klotsist torni
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Sööb ise lusikast
alusel koos lapsevanemaga - Annab märku potile mineku vajadusest 18–20-kuuselt, päeval kuiv
- Kõne:
o Ütleb 4–10 sõna, hakkab kordama ette öeldud sõnu
21
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete
kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (suur lõge on tavaliselt sulgunud)
- Nahk ja limaskestad
- Hambad: lõikunud peaks olema 12 hammast
o Hammastel esinevate defektide korral suunata hambaarsti
konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond:
o Luustik-liigesed-lihaskond: hinnata alajäsemete telgi - Alajäseme telgede
o Hinnata liigestelgi (genu varum, genu valgum, kerge O-seis asümmeetria korral suunake
korrigeerub teisel eluaastal ise)
o Lihastoonus
laps lasteortopeedi
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitumine:
o Toitmise nõustamine
- Suuõõne hügieen
- Õnnetuste vältimine:
o Helkurid laste õueriietel
o Ettevaatus mürgiste taimedega nii toas kui ka õues
o Oht saada vigastusi töötavatelt mehhanismidelt
Uuringud - Pervasiivsete arenguhäirete varajaseks avastamiseks kasutage M- - Positiivse leiu korral
CHAT R/F testi lapse vanuses 18–36 kuud, kui areng on hilistunud suunake laps
ja/või ebatüüpiline või tal on autismispektri häirega lähisugulane lastepsühhiaatri
vastuvõtule pervasiivse
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine arenguhäire täpsemaks
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil diagnostikaks
- Võimaluse korral
rakendage varajase
sekkumise programme
22
Vanus: 2 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Ütleb oma nime
- Hüppab kahel jalal
- Avab uksi
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Võtab iseseisvalt riidest lahti
alusel koos lapsevanemaga - Sööb ise
- Käib ise potil
- Kõne:
o 2-sõnalised laused - Kõne arengu häirete korral
o kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu suunake laps logopeedi
toetamine konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
o Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 10–13 cm
o 2-aastase lapse keskmine pikkus on 85 cm
- Pea: suur lõge peab olema sulgunud
- Nahk ja limaskestad
- Hambad: lõikunud peaks olema 16 hammast
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
23
- Luustik ja lihaskond:
o Hinnata alajäsemete telgi - Süveneva O-jalgsuse/varus-
seisu või alajäsemete telgede
ebasümmeetria korral
suunata lasteortopeedi
konsultatsioonile. Hinnata
kõnnakut, lonkamise korral
suunata lasteortopeedi
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitumine:
o Toitmise nõustamine
- Suuõõne hügieen:
o Õpetus ja ennetavad menetlused
o Hambaarsti profülaktiline kontroll
- Õnnetuste vältimine:
o Vältida lapse üksi jätmist õue (uppumise, liikluse ja põllumajandusega seotud ohud)
o Hoida ravimeid, kemikaale, tikke lapsele kättesaamatus kohas
o Vältida põletusi (pliidikaitse, kraanivee reguleerimine)
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on - Positiivse leiu korral
autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete suunake laps
arenguhäirete varajaseks avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on lastepsühhiaatri
kasutatav 16-30 kuu vanuses. vastuvõtule pervasiivse
arenguhäire täpsemaks
diagnostikaks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine - Võimaluse korral
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil rakendage varajase
sekkumise programme
24
Vanus: 3 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Joonistab ringi
- Tunneb värve
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Kõne:
alusel koos lapsevanemaga. o Vastab kes- ja mis-küsimustele, osaleb vestluses, kõne on - Kõne arengu häirete
võõrale hästi mõistetav korral suunata laps
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu logopeedi konsultatsioonile
toetamine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
o Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 7–8 cm
o 3-aastase lapse keskmine pikkus on 95 cm
- Nahk ja limaskestad
- Hambad:
o Hammaste kontroll hambaarsti juures
o Hammaste seisund, suuõõne hügieen, hambumus, kahjulike
harjumuste esinemine (luti ja sõrmede imemine)
o Funktsioonihäired (suuhingamine, kõne defektid)
o Kõik 20 piimahammast peaks olema lõikunud
- Silmad: väline vaatlus, pupilli vaatlus, kõõrsilmsuse kontroll - Kui lapsel on
o Nägemisteravuse kontroll Lea Hyvärise silmatabeliga nägemisteravus < 0,63 või
silmade nägemisteravus
erineb rohkem kui kahe
25
o Kui lapsel on nägemisteravus < 0,63 või silmade tabelirea võrra, tuleb laps
nägemisteravus erineb rohkem kui kahe tabelirea võrra, tuleb suunata silmaarsti
laps suunata silmaarsti vastuvõtule vastuvõtule
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas - Süveneva O-jalgsuse/varus-
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on seisu või välisrotatsiooni,
esitatud lisas alajäseme telgede igasuguse
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus assümeetria, lonkamise või
- Luustik ja lihaskond lülisamba deformatsiooni
- Genitaalid: vesisong korral suunake laps
lasteortopeedi
konsultatsioonile
- Vesisongaga laps saatke
lastekirurgi vastuvõtule
alates 3. eluaastast
Nõustamine - Toitumine
- Suuõõne hügieen
o Hammaste kontroll hambaarsti juures
- Õnnetuste vältimine:
o Rakendada ettevaatusabinõusid mänguväljakul (ohuks on kiiged, redelid jm)
o Hinnata välisümbrust ohutuse seisukohalt – kodu, lasteaia, kodutee ümbrus
o Kasutada rattasõidul kaitsekiivrit
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on - Positiivse leiu korral
autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete suunake laps
arenguhäirete varajaseks avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on lastepsühhiaatri
kasutatav 16-30 kuu vanuses. vastuvõtule pervasiivse
arenguhäire täpsemaks
- Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse diagnostikaks
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise
planeerimiseks
26
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate - Võimalusel rakendage
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega varajase sekkumise
rahulolu hindamiseks. programme3
- Kasvatusprobleemide
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine korral suunake pere
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil perekeskusesse
nõustamisele
Vanus: 4 aastat
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Oskab hüpata ühel jalal
- Oskab joonistada risti
- Kõne: Kasvatusprobleemide
o Räägib soravalt, hääldab kõiki häälikuid (va R ja Õ) korral suunata pere
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu perekeskusesse
toetamine nõustamisele.
- Kõne arengu häirete
korral suunake laps
3
Lasteaia erirühma vajaduse hindamiseks suunake vanemad Rajaleidja Keskusesse
27
logopeedi
konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste seisundi kontroll
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on esitatud lisas
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond:
- Hinnata liigestelgi (genu varum, genu valgum, kerge O-seis korrigeerub teisel eluaastal ise)
- Lihastoonus
Nõustamine - Õnnetuste vältimine:
o Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ja ohutut ümberkäimist tulega
o Tõuke- ja jalgrattaga sõitmise ohutus
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema
ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkus õppenõustamist
pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate enesetõhususe/tajutud kompetentsuse
ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
28
Vanus: 5 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Psühhosotsiaalne, vaime ja sotsiaalne küpsus
- Lasteaialaste arengu hinnang alusharidust andvalt asutuselt
- Motoorse, sotsiaalse, kognitiivse arengu hindamine
- Nõustamine:
o Kui lapse areng ei vasta nõutavale tasemele, suunab perearst lapse
nõustamiskomisjoni arendusplaani koostamiseks
- Kõne:
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu - Kasvatusprobleemide
toetamine korral suunake pere
perekeskusesse
nõustamisele.
- Kõne arengu häirete
korral suunata laps
logopeedi
konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste seisundi kontroll
29
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile - Vaevuste korral (valud,
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid kiire väsimine jm) hinnata
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad pöiavõlvi kikivarvul seistes
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on - Pöiavõlvi lamenemine koos
esitatud lisas kaebustega on
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus lasteortopeedi
- Luustik-liigesed-lihaskond konsultatsiooni näidustus
- Nabasonga püsimise korral
suunake laps lastekirurgi
vastuvõtule
Nõustamine - Õnnetuste vältimine:
o Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ning ohutut ümberkäimist tulega
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema
ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist
pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate enesetõhususe/tajutud kompetentsuse
ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Vanus: 6–7 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
30
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Tutvumine lapse pere olukorraga, lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
olemasolevate andmete põhjal
- Pere olukord ja terviseharjumused: pere koosseis, sotsiaalne taust,
kolimised, töölerakendumine, inimsuhted, alkoholi tarvitamine,
kroonilised haigused (allergia, vaimse tervise häired, südame- ja
veresoonkonnahaigused), lapse päevahoid
- Psühhosotsiaalne taust ja areng: kaaslased, harrastused, uni, teleri
vaatamise ja arvuti kasutamise harjumused, söömine, riietumine,
kohanemine eelkoolis (lasteaias 6-aastase lapse õpetamine), käitumine,
kontakteerumisvõime, keskendumisvõime, kurvameelsus, rahutus, argus,
tikid jm
- Vaimne taust ja areng: edukus eelkoolis, kooliküpsus, testide tulemused
(värvuste tundmine, arvude mõistmine, juhiste järgi tegutsemine, tähtede
tundmine, ülesandele keskendumine jm). - Suunake nõustamiskomisjoni
- Lapse arengu hindamiseks paluda vanemal tuua visiidile kaasa kokkuvõte juhul, kui laps ei käi
koolieelses lasteasutuses läbi viidud lapse arengu hindamise ja lastekollektiivis
arenguvestluse kohta
- Lapsepoolsed kaebused. Küsitlemine toitumise, liikumise, harrastuste ja
une kohta
- Kooliastuja ankeedi täitmine
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
31
- Silmad: väline vaatlus, pupilli vaatlus, kõõrdsilmsuse kontroll - Kui lapsel on nägemisteravus <
o Nägemisteravuse kontroll Lea Hyvärise silmatabeliga 0,8 või või silmade
o Kui lapsel on nägemisteravus < 0,8 või või silmade nägemisteravus erineb rohkem
nägemisteravus erineb rohkem kui kahe tabelirea võrra, kui kahe tabelirea võrra,
tuleb laps suunata silmaarsti vastuvõtule suunake laps silmaarsti
- Kuulmine: vastuvõtule
o Laste kuulmislangusega seotud riskitegurite väljaselgitamine
o Lapse kuulmisharjumuste täpsustamine koostöös - Erialaspetsialisti (kõrva-nina-
lapsevanemaga kurguarst, audioloog) juurde
o Vestlus lapsega suunake laps juhul, kui
o Sosinkõne anamneesi ja/või läbivaatuse
o Otoskoopiline vaatlus alusel jääb kahtlus
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid kuulmislanguse suhtes või kõne
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust) areng on hilistunud
o Köha esinemise korral fikseerida kestus, sagedus, iseloom
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
o Kahina esinemise korral tuleb hinnata kahina iseloomu ja
tugevust, määrata kahina maksimaalne kuuldavuspunkt
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine mõlemal käel
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus - Fimoos ja astsendeerunud
- Sugulise arengu määramine Tanneri skaala alusel
munand on lastekirurgi
- Genitaalid:
konsultatsiooni näidustuseks
o Poeglastel munandite palpatsioon, hinnatakse munandite
laskumist, eesnaha kitsenemist (lapsevanem on juures)
o Luustik-liigesed-lihaskond: rüht, alajäseme deformatsiooni
hindamine
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht - Kasvatusprobleemide korral
- Värskes õhus viibimine suunake pere perekeskusesse
- Kõne: nõustamisele.
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu
toetamine
32
- Kõne arengu häirete korral
suunake laps logopeedi
konsultatsioonile
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga
hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise
vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde
sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate - Kasvatusprobleemide korral
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega suunake pere perekeskusesse
rahulolu hindamiseks. nõustamisele.
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või - Vajadusel suunake kardioloogi
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset konsultatsioonile
treeningut
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline
kardiomüopaatia, WPW sündroom, pika QT sündroom jt)
väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
33
Vanus: 7–8 aastat (I klassi II õppepoolaasta)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga (sh terviseinfosüsteemist lapse terviseinfo vaatamine)
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus, stress jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Ekraaniaeg4 (mobiiltelefon, tahvelarvuti, teler, arvuti)
- Riskikäitumine
- Vaimne areng
o Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja
kirjutamisprobleemid)
- Hinnang kooliga kohanemise kohta
- Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
Toitumine - Toitumine
o Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise
soovitustele vestluse abil
Läbivaatus - Üldseisund
- Hinnang kasvamisele ja sugulisele arengule: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale
o Kõrvalkalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele
- Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rüht ning luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
4
Soovituslik ekraaniaeg on kuni 120 minutit ööpäevas (Kanada 24tunni liikumise juhend)
34
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht
- Silmade tervis
- Kehaline aktiivsus (sh päevarežiim, värskes õhus viibimine)
- Riskikäitumise ennetamine
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat - Suunake perekeskusesse,
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle kui peres on palju
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise muutusi, vanemad
planeerimiseks vajavad tuge lapse
kasvatamisega
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate toimetulekul.
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega
rahulolu hindamiseks. - Suunake perearsti juurde
anamneesi
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või täpsustamiseks ja EKG
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset tegemiseks, kui alustab
treeningut võistlusspordiga
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kastudes eesti keelde tõlgitud
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord
aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
35
Vanus: 8–9 aastat (III klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (stress, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Kohanemine kooliga
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Riskikäitumine
- Vaimne areng
o Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja
kirjutamisprobleemid, logopeediline abi, õpiabi)
- Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
Toitumine - Toitumine
o Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise
soovitustele vestluse abil
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
o Kõrvalkalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele
- Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunake hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rühi ja luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine
36
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Nägemise hügieen
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht
- Hammaste tervishoid
- Kehaline aktiivsus
- Riskikäitumise ennetamine
- Koolikiusamise märkamine
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise
planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate .
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega
rahulolu hindamiseks.
- Suunake perearsti
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku juurde anamneesi
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut täpsustamiseks ja
vajaduse korral EKG
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud tegemiseks, kui alustab
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children) võistlusspordiga
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas
või vähemalt iga 2 aasta järel
37
38
Vanus: 11–12 aastat (V klass)
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Kohanemine klassis
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
- Stress
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
- Nägemisteravuse kontroll
- Kuulmisteravuse kontroll
- Hammaste kontroll:
o Suunamine kontrollile hambaarsti juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Südame auskultatsioon:
o Löögisagedus, rütm, kahinad
o Kahina esinemise korral hinnata kahina iseloomu ja tugevust
- Hingamiselundid
o Hingamissagedus, kuulatlusleid
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
o Köha esinemise korral fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom
39
- Kõhu palpatsioon - Haiguslike muutuste
- Sugulise arengu hindamine avastamisel suunake
- Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut eriarsti konsultatsioonile,
lähtudes kahtlustatavast
haigusest
Nõustamine - Isiklik hügieen (sh parasiithaiguste ennetamine)
- Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Värskes õhus viibimine
- Riskikäitumise ennetamine
- Vajalik vestlus õpetajaga juhul, kui lapsel esinevad õpiraskused
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoosi taluvuse testi
tegemine teist tüüpi diabeedi avastamiseks puberteedi algusest või alates
10. eluaastast
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku - Vajaduse korral
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut suunake kardioloogi
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline konsultatsioonile
kardiomüopaatia, WPW sündroom, pika QT sündroom jt)
väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas
või vähemalt iga 2 aasta järel
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
40
Vanus: 13–14 aastat (VII klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Vaimne tervis: käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus,
agressiivsus, rahutus, stress, üksindus jm);
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Õppimisega toimetulek
- Murdeea muutused (menstruatsioonitsükkel, kaebused)
- Riskikäitumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
Toitumine - Toitumine
Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Sugulise arengu hindamine
41
o Kui tüdrukul puuduvad puberteedi tunnused 13–14 aasta vanuses, siis on tegemist puberteedi
hilinemisega. Suunake tüdruk perearsti konsultatsioonile
- Rühi hindamine
Nõustamine - Nahahooldus
- Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus, sh värskes õhus viibimine
- Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Õnnetusjuhtumite ennetamine
- Riskikäitumise ennetamine
Vaktsineerimine/uuringud - Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku - Suunake perearsti
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut juurde anamneesi
täpsustamiseks ja EKG
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud tegemiseks, kui alustab
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children) individuaalse ja või
lühendatud versiooni võistkondliku spordiga
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord
aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
Vanus: 15–16 aastat (IX klass)
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus,
rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine)
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
42
- Kahjulikud harjumused
- Stress
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
- Nägemisteravuse kontroll
- Kuulmisteravuse kontroll
- Hammaste kontroll
o Suunake hambaarsti kontrollile
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Südame auskultatsioon
o Löögisagedus, rütm, kahinad
o Kahina esinemise korral tuleb hinnata kahina iseloomu ja tugevust
- Hingamiselundid
o Hingamissagedus, kuulatlusleid
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
o Köha esinemise korral fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom
- Kõhu palpatsioon
- Sugulise arengu hindamine
o Kui poeglapsel puuduvad puberteedi tunnused, siis on tegemist puberteedi hilinemisega.
- Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut
o Haiguslike muutuste avastamisel suunake eriarsti konsultatsioonile, lähtudes kahtlustatavast
haigusest
43
Nõustamine - Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Värskes õhus viibimine
- Nägemise tervishoid
- Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Õnnetusjuhtumite ennetamine
- Riskikäitumine (suitsetamine, alkohol, uimastid, tervisele kahjulikest harjumustest loobumise nõustamine,
lühinõustamine)
- Tervislik seisund ja elukutsevalik
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoosi taluvuse testi tegemine teist tüüpi diabeedi
avastamiseks puberteedi algusest või alates 10. eluaastast
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb
süstemaatilist intensiivset treeningut
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia, WPW
sündroom, pikaQT sündroom jt) väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
o Vajaduse korral suunake kardioloogi konsultatsioonile
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud küsimustiku HBSC (Health
Behaviour of School-Aged Children) lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
- Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
44
Vanus: 16–17 aastat (X klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde, II õppepoolaastal
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus,
rahutus, stress, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine)
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
- Riskikäitumine
Toitumine - Toitumine
Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen.
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rühi hindamine
45
Nõustamine - Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Silmade tervis
- Hügieen, naha tervis
- Nõustage seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Riskikäitumine ja ennetus
Vaktsineerimine/uuringud - Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või - Suunake perearsti juurde
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist anamneesi täpsustamiseks ja
intensiivset treeningut EKG tegemiseks, kui alustab
individuaalse ja/või
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud võistkondliku spordiga
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1
kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
46
KUNI 18-AASTASE LAPSE TERVISE JÄLGIMISE KONTROLLKAART VANUSERÜHMADE JA TEGEVUSTE KAUPA
RJ-Z/…-2019
Roheline – ravijuhendi soovitused
Sinine – lastekirurgide soovitused
Fuksiaroosa – silmaarstide praktilised soovitused
Vanus: 1 nädal
Tervisekontrolli tegija: ämmaemand, pereõde, perearst
Tervisekontroll Vastsündinu visiit 5.–7. elupäeval:
o perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele, arvestades sünnitusabi
teenust osutava meeskonna hinnangut
o vastsündinu varasel kojukirjutamisel (s.o < 48 elutundi loomuliku sünnituse või < 96 elutundi keisrilõike
korral) teeb lapse esmase järelkontrolli 5.-7.elupäeval lastearst sünnitusabiteenust osutavas asutuses
Anamnees Vanema kaebused ja tähelepanekud
Raseduse ja sünnituse kulg
Vastsündinu ja ema tervislik, sh emotsionaalne seisund
Sünnitusosakonnas tehtud sõeltestimine (otoakustilised emissioonid, teatud kaasasündinud ainevahetushaiguste
skriining, silmade punane refleks, saturatsiooni hinnang), K-vitamiin defitsiitse hemorraagiahaiguse ennetamine ja
vaktsineerimine (BCG; B-hepatiidi emalt lapsele ülekande ennetamine)
Kohanemine kodustes tingimustes
Vanemlikud oskused
Perekonna anamnees Pere koosseis, tugivõrgustik
Kroonilised haigused perekonnas, sh vaimse tervise probleemid
Majanduslik toimetulek, elutingimused
Inimsuhted, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, muude mõnuainete tarvitamine, lähisuhtevägivald
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Füsioloogiline kaalulangus >
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, pea ümbermõõt 10% sünnikaalust vajab
o Füsioloogiline kaalulangus kuni 5% esimesel, kuni 7% teisel ja kuni -10% põhjuse selgitamist ja
kolmandal- neljandal elupäeval.1 sekkumist
- Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
- Naba seisund: irdunud, irdumata, põletikuta, põletikuga,veritsev, - Naha ja limaskestade
granuloom) tsüanoos, kahvatus või
- Silmakontakt, helile reageerimine intensiivne kollasus vajab
- Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus põhjuse ja ravivajaduse kohest
- Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid selgitamist
- Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt
palpeeritavad - Silmade punase refleksi
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus puudumisel saatke laps
- Genitaalid: munandite laskumine viivitamata silmaarsti
- Luustik ja kolju (sh lõgemed, sutuurid) vastuvõtule
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test
- Sünnieelselt või –järgselt
diagnoositud väärarendi
jälgimis- ja ravitaktika
täpsustamine
- Sünnijärgselt diagnoosimata
väärarendi kahtlusel diagnoosi
kohene välistamine
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia2 kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel
ultraheliuuringule
1
Vastsündinu kaalulangus on füsioloogiliselt esimesel päeval suurem, kui naisele on teostatud sünnituse ajal tilkinfusiooni (sh keiserlõige).
2
Puusaliigese arengulise düsplaasia riskirühm: puusaliigese arenguline düsplaasia lähisugulastel, tuharseis, alajäseme deformatsioon.
2
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
Nõustamine - Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku ennetamine ja kodused esmaabivõtted
rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku).
- Kui lapse kaalulangus on normist suurem, veenduge lapse imemisvõtte ja -tehnika õigsuses ning julgustage naist
jätkama lapse toitmist nõudmisel, vähemalt kaheksa korda ööpäeva.
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine, mürgistuste ennetamine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika alustamine: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
- Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta
3
Vanus: 2 nädal
Tervisekontrolli tegija: perearst, pereõde, ämmaemand
Tervisekontroll - Vastsündinu tervisekontroll 14 päeva vanuses perearstikeskuses või kodus, lähtudes näidustustest ja
kokkuleppest
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Lapsega kohanemine ja toimetulek kodus
- Ema tervislik seisund ja toimetulek
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Sotsiaalsed olud ja peresuhted
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Sünnikaalu taastumise
- Kaaluiive puudumisel vajalik põhjuse
o Sünnikaal peab olema taastunud 14.elupäevaks selgitamine ja sekkumine
- Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
- Naba seisund - Naha ja limaskestade tsüanoos,
- Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus kahvatus või intensiivne
- Silmad: silmakontakt, pisarateed, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine kollasus vajab põhjuse ja
- Kuulmine: reageerimine helile ravivajaduse kohest selgitamist
- Hingamiselundid: ninahingamine, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt palpeeritavad - Sünnijärgselt diagnoosimata
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus väärarendi kahtlusel diagnoosi
- Luustik ja lihaskond: kolju (sh lõgemed ja sutuurid) välistamine
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel ultraheliuuringule
4
- Riskirühma kuuluvuse korral
suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
Nõustamine - Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku profülaktika ja kodused esmaabivõtted
rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku)
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Rahutu lapsega toimetulek
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
5
Vanus: 1 kuu
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ema tervislik seisund ja toimetulek
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Silmakontakt – fikseerib lühiajaliselt pilgu näole
- Reageerimine vanemate häälele
- Peahoid – tõstab kõhuli asendis lühiajaliselt pea
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Puuduliku kaaluiibe korral
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt. Andmete kandmine vajalik põhjuse selgitamine ja
kasvukõverale sekkumine
o Terve ajalise imiku kaaluiive esimesel kuuel elukuul on keskmiselt 600–
800 g kuus, rinnapiimatoidul ka 1000 g ja rohkem - Kollasuse püsimisel vajalik
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud); põhjuse selgitamine koheste
suuruse kirjeldamine. Väike lõge peaks olema sulgunud teiseks elukuuks laboratoorsete analüüsidega
o Pea ümbermõõt suureneb esimesel eluaastal keskmiselt 1 cm kuus sapiteede arteesia ja teiste
o Pea ümbermõõt suureneb kõige kiiremini esimese kuue elukuu jooksul, tõsiste haiguste välistamiseks
kasvades esimesel elukuul keskmiselt 2 cm ja esimese nelja elukuu
jooksul kokku 6 cm - Mitmete nahahemangioomide
- Nahk ja limaskestad: esinemisel suunake laps
o BCG süstekoha hindamine (normaalne reaktsioon, kui süstekohal on kuni ultraheliuuringule välistamaks
1 cm läbimõõduga pustul). Vaktsineerimata imikuid võib vaktsineerida hemangioome siseelundites
ilma eelneva Mantoux’ testita kolmel esimesel elukuul
- Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid - Ulatuslike või komplitseeritud
o Normaalne hingamissagedus on 20–40 korda minutis hemangioomide (silma(de)
o Normaalne kuulatlusleid – vesikulaarne hingamiskahin haaratus, hingamisteede
- Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, pulss reiearteril haaratus, haavandumine,
o Reiearteril peavad pulsid olema selgelt palpeeritavad mitme elundsüsteemi haaratus)
6
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus suunake laps lastearstile
o Kuni 3-aastastel lastel võib maksa serv olla palpeeritav otsustamaks medikamentoosse
medioklavikulaarjoonel kuni 1 cm allpool roidekaart ravi vajadust
o Põrn võib olla palpeeritav kuni 1 cm
- Genitaalid: munandite laskumine, kubemesong, vesisong ja fimoos - Sünnijärgselt diagnoosimata
o Palpeeritavate munanditega mõlemapoolse või ühepoolse krüptorhismi väärarendi kahtlusel diagnoosi
korral jääb patsient perearsti jälgimisele 3. elukuuni välistamine (sh reiearteril
o Vesisong ja fimoos on vastsündinueas normileid pulsside puudumise korral
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus suunake laps
- Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test lastekardioloogile)
- Silmad: punane refleks, pisarateed, pilgu fikseerimine
- Nabasong ei vaja olenemata
suurusest ravi ega eriarsti
konsultatsiooni enne 2.–5.
eluaastat
- Nabasonga püsimisel suunake
laps lastekirurgile 2.–5.
eluaastal; vesisonga püsimisel
alates 3. eluaastast ja
urineerimistakistust mitte
põhjustava fimoosi korral
alates 7. eluaastast
- Kubemesonga korral saatke
laps lastekirurgile plaanilises
korras, vanemale selgitage
pitsumisohtu
- Reiearteril pulsside puudumise
korral suunake laps
lastekardioloogi
konsultatsioonile
7
- Kui kumbki munand ei ole
munandikotis palpeeritav, siis
saatke laps lastearsti
vastuvõtule
- Puusaliigeste arengulise
düsplaasia kahtluse korral
suunake laps esimesel
võimalusel
ultraheliuuringule
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
- Silmade punase refleksi
puudumisel ühes või mõlemas
silmas saatke laps viivitamata
silmaarsti vastuvõtule
8
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
- Rahutu imikuga toimetulek
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 2 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Fikseerib pilgu
- Jälgib liikuvat eset
Hindamine anamneesi ja - Kuulab heli
läbivaatuse alusel koos - Koogab
lapsevanemaga - Naeratab vastuseks
- Tõstab kõhuliolekus pead
9
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud),
suuruse kirjeldamine. Väike lõge peab olema sulgunud teiseks elukuuks
- Nahk ja limaskestad:
o BCG süstekoha hindamine
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Genitaalid: munandite laskumine
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Silmad: pisarateed
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Õnnetuste vältimine
- Imiku turvalisus:
o imiku äkksurma ennetus
o auto turvaiste
o kukkumiste ja vigastuste vältimine
o põletusoht kuuma joogiga
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
10
Vanus: 3 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Fikseerib pilgu
- Jälgib liikuvaid esemeid
Hindamine anamneesi ja - Emotsionaalne kontakt – naeratab kõnetamisel
läbivaatuse alusel koos - Kätest vertikaalasendisse tõmbamisel hoiab pead
lapsevanemaga - Kõhuliolekus tõstab kindlalt pead ja õlavöödet, toetab küünarvartele
- Kuulmine ja kõne:
o Vastab kõnele häälitsemisega
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Krüptorhismi püsimise
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine korral (munand ei ole
kasvukõverale, hinnang kasvamisele palpeeritav, ei ole
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud), allatoodav või ei püsi
suuruse kirjeldamine. Kraniotaabese hindamine hetkegi munandikotis)
- Nahk ja limaskestad suunake patsient lastekirurgi
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid vastuvõtule
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus - Puusaliigeste arengulise
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus düsplaasia kahtluse korral
- Puusaliigesed: puusaliigese abduktsiooniraskuse korral vajalik lastekirurgi/ortopeedi suunake laps esimesel
konsultatsioon võimalusel
- Genitaalid: munandite laskumine ultraheliuuringule
- Silmad: pisarateed
11
- Riskirühma kuuluvuse
korral suunake laps
ultraheliuuringule
- Kui ultraheliuuringu leid
viitab puusaliigeste
arengulisele düsplaasiale,
alustage asendiravi ja
suunake laps ortopeedi
vastuvõtule
- Kui puusaliiges on 3.
elukuuks kontraktuuris,
tehke puusadest
röntgeniülesvõte
o Kui uuring on
positiivne, suunake
laps võimalikult
kiiresti ortopeedi
vastuvõtule
Nõustamine - Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Imiku turvalisus
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Ennetada kukkumist kõrgemalt pinnalt (voodilt, mähkimislaualt jm)
- Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, füüsise taastumine
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
12
Vanus: 4,5 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Pöörata tähelepanu ärkvelolekuaegsetele võpatustele, ebatavalistele liigutustele 4.–8. elukuul (epilepsia)
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Kongenitaalsed refleksid on kustunud, v.a imemisrefleks
- Fikseerib pilgu
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Haarab mänguasja
alusel koos lapsevanemaga - Pöörab seljalt küljele
- Kuulmine ja kõne: otsib heliallikat
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine
- Nahk ja limaskestad
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine
- Silmad: pisarateed
13
Nõustamine - Toitmine:
o Lisatoiduga harjutamist soovitage alustada 5 kuu vanusest
- Imetamine
- Kaariese ennetamine
- Vanema toetamine: väsimus, depressioon
o Vajaduse korral kasutage sünnitusjärgse depressiooni skaalat EPDS (vt lisa … )
- Imiku turvalisus:
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Minimeerida kõrgustest kukkumise oht (voodilt, mähkimislaualt jm)
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 6 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Pöörab seljalt kõhuli ja tagasi (pööramine hiljemalt 6-kuuselt)
- Paneb mänguasju ühest käest teise
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Sööb lusikast
alusel koos lapsevanemaga
14
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus - Puusaliigese düsplaasia
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine riskirühma patsiendil
kasvukõverale, hinnang kasvamisele hinnake puusaliigese
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine liikuvust
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumine - Suunake hüpospaadiaga
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid laps lastekirurgi
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad vastuvõtule
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus - Silmade punase refleksi
- Genitaalid: munandite laskumine, hüpospaadia puudumisel ühes või
- Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus mõlemas silmas saatke
- Silmad: punane refleks, pisarateed, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine laps viivitamata
- Kuulmine ja kõne: silmaarsti vastuvõtule
o Heliallikale reageerimine
o Ühesilbiline lalin - Pisarakanali sulguse
korral suunake laps
silmaarsti
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitmine:
o Rinnapiimaga toitmise jätkamine koos eakohase lisatoidu pakkumisega. Lisatoidu kogused,
valik
- Hammaste lõikumine:
o Järjekord, hambaemaili struktuur ja selle muutused
o Kindlad toidukorrad, vajaduse korral joogiks ainult vesi
o Alustada suuhügieeniga, kaariese ennetamine
- Vanema toetamine: väsimus, depressioon
- Imiku turvalisus:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Paigutada mürgised ained (ravimid, kemikaalid, taimed) nii, et need ei ole lapsele kättesaadavad
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid,
koerakrõbinad jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, kapisulgurid, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
15
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
Vanus: 7 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
Areng - Joob lonkshaaval tassist, mida hoitakse
- Oskused 8-kuuselt:
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse o Võtab neljakäpukil asendi
alusel koos lapsevanemaga o Võtab asju mõlema käega
o Oskab vaadata näidatud suunas
o Kõne: ütleb silbirida, reageerib nimele
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumine: hambad peaksid hakkama lõikuma 5. ja 7. elukuu vahel
16
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Silmad: kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine
- Kuulmine ja kõne
Nõustamine - Toitmine
o Lisatoit
o Rinnapiim, piimasegu
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
- Esemetega tegutsemine (kopsimine, patsutamine jms)
- Õnnetuste vältimine:
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgiseid aineid (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (ohuks on elektrikontaktid, pikendusjuhtmed,
elektrilised tööriistad)
o Ennetada trepilt kukkumist, paigaldades trepiväravad
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid, looma
kuivtoit jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
17
Vanus: 9 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Tõuseb ise istuma (tuleb ise istuma hiljemalt 9-kuuselt)
- Roomab
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Tuleb toe najal püsti
alusel koos lapsevanemaga - Eristab omasid võõrastest, võõristab
- Sotsiaalne kontakt:
o Osutab asjadele, mida soovib, oskab nõudvalt häälitseda
o Nõuab tähelepanu, manipuleerib, žestikuleerib
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste arv
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus
- Puusaliigeste liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine
- Silmad: kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine
18
- Kuulmine ja kõne
Nõustamine - Toitmine:
o Regulaarsed söömisajad, istub ise söögilaua ääres
o Joob tassist, mida hoitakse
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
- Õnnetuste vältimine:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Hoiduda kukkumisvigastustest
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgiseid aineid (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised
tööriistad)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
(legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid)
o Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud - Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud
toitumisega lastel
19
Vanus: 12 kuud
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitmine - Imetamise hindamine:
o rinnapiim (piisavus ja imetamise sagedus)
o vajaduse korral väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus)
- Lisatoit
- Üleminek tavatoidule
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Seisab abita ja hakkab iseseisvalt kõndima
o Laps peab 14–15-kuuselt iseseisvalt kõndima
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse o Võtab sõrmedega väikesi asju (nn pintsetivõte)
alusel koos lapsevanemaga o Sööb lusikast ja joob tassist
- Kuulmine ja kõne:
o Ütleb 2–3 sõna
o Kasutab kontaktiga arvestavaid žeste (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete
kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
o 1-aastase lapse peaümbermõõt on 45–47 cm, keskmine kaal
10 kg, keskmine pikkus 75 cm
- Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste lõikumise järjekord, hambaemaili struktuur ja selle muutused
(fluoroos, hüpoplaasia, erosioonid)
Spinaalse düsrafismi kahtluse
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
korral suunake laps
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad lasteneuroloogi vastuvõtule
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Luustik ja lihaskond: lihastoonus, alajäsemete teljed
20
- Puusaliigeste liikuvus
- Genitaalid: munandite laskumine - Alajäseme telje asümmeetria
- Silmad: silmade punane refleks, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine korral suunake laps
Kuulmine ja kõne: hinnata kõne eakohasust (viide logopeedide ühingu lasteortopeedi vastuvõtule
materjalidele)
Nõustamine - Toitmine:
o Toitmise nõustamine
o Eakohane toit
- Suuhügieen, kaariese ennetamine
o Toitmise reguleerimine, joogiks vesi, võimalusel vältida öist toitmist, soovitused õige luti
kasutamiseks
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Üleminek potirežiimile
- Õnnetuste vältimine:
o Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla
laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju
o Hoiduda kukkumisvigastustest
o Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud)
o Hoida mürgised ained (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas
o Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised
tööriistad)
o Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse
(legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid)
o Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde
o Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool)
o Jälgida, et mänguasjade hulgas ei oleks kilekotte
o Hoiduda teravatest ja lõikavatest esemetest
- Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 g) päevas
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud
toitumisega lastel
21
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Vanus: 18 kuud
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Vaba ja kindel kõnd
- Käte koordineeritud tegevus: laob 2–3 klotsist torni
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Sööb ise lusikast
alusel koos lapsevanemaga - Annab märku potile mineku vajadusest 18–20-kuuselt, päeval kuiv
- Kõne:
o Ütleb 4–10 sõna, hakkab kordama ette öeldud sõnu
22
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete
kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Pea: suure lõgeme palpatsioon (suur lõge on tavaliselt sulgunud)
- Nahk ja limaskestad
- Hambad: lõikunud peaks olema 12 hammast
o Hammastel esinevate defektide korral suunata hambaarsti
konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond:
o Luustik-liigesed-lihaskond: hinnata alajäsemete telgi - Alajäseme telgede
o Hinnata liigestelgi (genu varum, genu valgum, kerge O-seis asümmeetria korral suunake
korrigeerub teisel eluaastal ise)
o Lihastoonus
laps lasteortopeedi
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitumine:
o Toitmise nõustamine
- Suuõõne hügieen
- Õnnetuste vältimine:
o Helkurid laste õueriietel
o Ettevaatus mürgiste taimedega nii toas kui ka õues
o Oht saada vigastusi töötavatelt mehhanismidelt
Uuringud - Pervasiivsete arenguhäirete varajaseks avastamiseks kasutage M- - Positiivse leiu korral
CHAT R/F testi lapse vanuses 18–36 kuud, kui areng on hilistunud suunake laps
ja/või ebatüüpiline või tal on autismispektri häirega lähisugulane lastepsühhiaatri
vastuvõtule pervasiivse
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine arenguhäire täpsemaks
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil diagnostikaks
- Võimaluse korral
rakendage varajase
sekkumise programme
23
Vanus: 2 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Ütleb oma nime
- Hüppab kahel jalal
- Avab uksi
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Võtab iseseisvalt riidest lahti
alusel koos lapsevanemaga - Sööb ise
- Käib ise potil
- Kõne:
o 2-sõnalised laused - Kõne arengu häirete korral
o kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu suunake laps logopeedi
toetamine konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
o Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 10–13 cm
o 2-aastase lapse keskmine pikkus on 85 cm
- Pea: suur lõge peab olema sulgunud
- Nahk ja limaskestad
- Hambad: lõikunud peaks olema 16 hammast
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
24
- Luustik ja lihaskond:
o Hinnata alajäsemete telgi - Süveneva O-jalgsuse/varus-
seisu või alajäsemete telgede
ebasümmeetria korral
suunata lasteortopeedi
konsultatsioonile. Hinnata
kõnnakut, lonkamise korral
suunata lasteortopeedi
konsultatsioonile
Nõustamine - Toitumine:
o Toitmise nõustamine
- Suuõõne hügieen:
o Õpetus ja ennetavad menetlused
o Hambaarsti profülaktiline kontroll
- Õnnetuste vältimine:
o Vältida lapse üksi jätmist õue (uppumise, liikluse ja põllumajandusega seotud ohud)
o Hoida ravimeid, kemikaale, tikke lapsele kättesaamatus kohas
o Vältida põletusi (pliidikaitse, kraanivee reguleerimine)
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on - Positiivse leiu korral
autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete suunake laps
arenguhäirete varajaseks avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on lastepsühhiaatri
kasutatav 16-30 kuu vanuses. vastuvõtule pervasiivse
arenguhäire täpsemaks
diagnostikaks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine - Võimaluse korral
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil rakendage varajase
sekkumise programme
25
Vanus: 3 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Joonistab ringi
- Tunneb värve
Hindamine anamneesi ja läbivaatuse - Kõne:
alusel koos lapsevanemaga. o Vastab kes- ja mis-küsimustele, osaleb vestluses, kõne on - Kõne arengu häirete
võõrale hästi mõistetav korral suunata laps
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu logopeedi konsultatsioonile
toetamine
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
o Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 7–8 cm
o 3-aastase lapse keskmine pikkus on 95 cm
- Nahk ja limaskestad
- Hambad:
o Hammaste kontroll hambaarsti juures
o Hammaste seisund, suuõõne hügieen, hambumus, kahjulike
harjumuste esinemine (luti ja sõrmede imemine)
o Funktsioonihäired (suuhingamine, kõne defektid)
o Kõik 20 piimahammast peaks olema lõikunud
- Silmad: väline vaatlus, pupilli vaatlus, kõõrsilmsuse kontroll - Kui lapsel on
o Nägemisteravuse kontroll Lea Hyvärise silmatabeliga nägemisteravus < 0,63 või
silmade nägemisteravus
erineb rohkem kui kahe
26
o Kui lapsel on nägemisteravus < 0,63 või silmade tabelirea võrra, tuleb laps
nägemisteravus erineb rohkem kui kahe tabelirea võrra, tuleb suunata silmaarsti
laps suunata silmaarsti vastuvõtule vastuvõtule
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas - Süveneva O-jalgsuse/varus-
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on seisu või välisrotatsiooni,
esitatud lisas alajäseme telgede igasuguse
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus assümeetria, lonkamise või
- Luustik ja lihaskond lülisamba deformatsiooni
- Genitaalid: vesisong korral suunake laps
lasteortopeedi
konsultatsioonile
- Vesisongaga laps saatke
lastekirurgi vastuvõtule
alates 3. eluaastast
Nõustamine - Toitumine
- Suuõõne hügieen
o Hammaste kontroll hambaarsti juures
- Õnnetuste vältimine:
o Rakendada ettevaatusabinõusid mänguväljakul (ohuks on kiiged, redelid jm)
o Hinnata välisümbrust ohutuse seisukohalt – kodu, lasteaia, kodutee ümbrus
o Kasutada rattasõidul kaitsekiivrit
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on - Positiivse leiu korral
autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete suunake laps
arenguhäirete varajaseks avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on lastepsühhiaatri
kasutatav 16-30 kuu vanuses. vastuvõtule pervasiivse
arenguhäire täpsemaks
- Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse diagnostikaks
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise
planeerimiseks
27
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate - Võimalusel rakendage
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega varajase sekkumise
rahulolu hindamiseks. programme3
- Kasvatusprobleemide
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine korral suunake pere
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil perekeskusesse
nõustamisele
Vanus: 4 aastat
Tervisekontrolli tegija: pereõde
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Oskab hüpata ühel jalal
- Oskab joonistada risti
- Kõne: Kasvatusprobleemide
o Räägib soravalt, hääldab kõiki häälikuid (va R ja Õ) korral suunata pere
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu perekeskusesse
toetamine nõustamisele.
- Kõne arengu häirete
korral suunake laps
3
Lasteaia erirühma vajaduse hindamiseks suunake vanemad Rajaleidja Keskusesse
28
logopeedi
konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste seisundi kontroll
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on esitatud lisas
- Kõhu palpatsioon
- Luustik ja lihaskond:
- Hinnata liigestelgi (genu varum, genu valgum, kerge O-seis korrigeerub teisel eluaastal ise)
- Lihastoonus
Nõustamine - Õnnetuste vältimine:
o Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ja ohutut ümberkäimist tulega
o Tõuke- ja jalgrattaga sõitmise ohutus
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema
ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkus õppenõustamist
pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate enesetõhususe/tajutud kompetentsuse
ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
29
Vanus: 5 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Areng - Psühhosotsiaalne, vaime ja sotsiaalne küpsus
- Lasteaialaste arengu hinnang alusharidust andvalt asutuselt
- Motoorse, sotsiaalse, kognitiivse arengu hindamine
- Nõustamine:
o Kui lapse areng ei vasta nõutavale tasemele, suunab perearst lapse
nõustamiskomisjoni arendusplaani koostamiseks
- Kõne:
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu - Kasvatusprobleemide
toetamine korral suunake pere
perekeskusesse
nõustamisele.
- Kõne arengu häirete
korral suunata laps
logopeedi
konsultatsioonile
Läbivaatus - Üldseisund, aktiivsus
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang
kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
- Hammaste seisundi kontroll
30
o Vajaduse korral suunata hambaarsti konsultatsioonile - Vaevuste korral (valud,
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid kiire väsimine jm) hinnata
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad pöiavõlvi kikivarvul seistes
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas
o Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on - Pöiavõlvi lamenemine koos
esitatud lisas kaebustega on
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus lasteortopeedi
- Luustik-liigesed-lihaskond konsultatsiooni näidustus
- Nabasonga püsimise korral
suunake laps lastekirurgi
vastuvõtule
Nõustamine - Õnnetuste vältimine:
o Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ning ohutut ümberkäimist tulega
o Teadvustada batuudiga seotud ohte
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema
ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist
pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate enesetõhususe/tajutud kompetentsuse
ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Vanus: 6–7 aastat
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Vanema kaebused ja tähelepanekud
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
31
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine
- Kaaslased
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Tutvumine lapse pere olukorraga, lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
olemasolevate andmete põhjal
- Pere olukord ja terviseharjumused: pere koosseis, sotsiaalne taust,
kolimised, töölerakendumine, inimsuhted, alkoholi tarvitamine,
kroonilised haigused (allergia, vaimse tervise häired, südame- ja
veresoonkonnahaigused), lapse päevahoid
- Psühhosotsiaalne taust ja areng: kaaslased, harrastused, uni, teleri
vaatamise ja arvuti kasutamise harjumused, söömine, riietumine,
kohanemine eelkoolis (lasteaias 6-aastase lapse õpetamine), käitumine,
kontakteerumisvõime, keskendumisvõime, kurvameelsus, rahutus, argus,
tikid jm
- Vaimne taust ja areng: edukus eelkoolis, kooliküpsus, testide tulemused
(värvuste tundmine, arvude mõistmine, juhiste järgi tegutsemine, tähtede
tundmine, ülesandele keskendumine jm). - Suunake nõustamiskomisjoni
- Lapse arengu hindamiseks paluda vanemal tuua visiidile kaasa kokkuvõte juhul, kui laps ei käi
koolieelses lasteasutuses läbi viidud lapse arengu hindamise ja lastekollektiivis
arenguvestluse kohta
- Lapsepoolsed kaebused. Küsitlemine toitumise, liikumise, harrastuste ja
une kohta
- Kooliastuja ankeedi täitmine
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
32
- Silmad: väline vaatlus, pupilli vaatlus, kõõrdsilmsuse kontroll - Kui lapsel on nägemisteravus <
o Nägemisteravuse kontroll Lea Hyvärise silmatabeliga 0,8 või või silmade
o Kui lapsel on nägemisteravus < 0,8 või või silmade nägemisteravus erineb rohkem
nägemisteravus erineb rohkem kui kahe tabelirea võrra, kui kahe tabelirea võrra,
tuleb laps suunata silmaarsti vastuvõtule suunake laps silmaarsti
- Kuulmine: vastuvõtule
o Laste kuulmislangusega seotud riskitegurite väljaselgitamine
o Lapse kuulmisharjumuste täpsustamine koostöös - Erialaspetsialisti (kõrva-nina-
lapsevanemaga kurguarst, audioloog) juurde
o Vestlus lapsega suunake laps juhul, kui
o Sosinkõne anamneesi ja/või läbivaatuse
o Otoskoopiline vaatlus alusel jääb kahtlus
- Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid kuulmislanguse suhtes või kõne
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust) areng on hilistunud
o Köha esinemise korral fikseerida kestus, sagedus, iseloom
- Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
o Kahina esinemise korral tuleb hinnata kahina iseloomu ja
tugevust, määrata kahina maksimaalne kuuldavuspunkt
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine mõlemal käel
- Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus - Fimoos ja astsendeerunud
- Sugulise arengu määramine Tanneri skaala alusel
munand on lastekirurgi
- Genitaalid:
konsultatsiooni näidustuseks
o Poeglastel munandite palpatsioon, hinnatakse munandite
laskumist, eesnaha kitsenemist (lapsevanem on juures)
o Luustik-liigesed-lihaskond: rüht, alajäseme deformatsiooni
hindamine
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht - Kasvatusprobleemide korral
- Värskes õhus viibimine suunake pere perekeskusesse
- Kõne: nõustamisele.
o Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu
toetamine
33
- Kõne arengu häirete korral
suunake laps logopeedi
konsultatsioonile
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga
hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise
vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde
sekkumise planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate - Kasvatusprobleemide korral
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega suunake pere perekeskusesse
rahulolu hindamiseks. nõustamisele.
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või - Vajadusel suunake kardioloogi
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset konsultatsioonile
treeningut
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline
kardiomüopaatia, WPW sündroom, pika QT sündroom jt)
väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
34
Vanus: 7–8 aastat (I klassi II õppepoolaasta)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga (sh terviseinfosüsteemist lapse terviseinfo vaatamine)
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus, stress jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Ekraaniaeg4 (mobiiltelefon, tahvelarvuti, teler, arvuti)
- Riskikäitumine
- Vaimne areng
o Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja
kirjutamisprobleemid)
- Hinnang kooliga kohanemise kohta
- Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
Toitumine - Toitumine
o Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise
soovitustele vestluse abil
Läbivaatus - Üldseisund
- Hinnang kasvamisele ja sugulisele arengule: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale
o Kõrvalkalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele
- Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rüht ning luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
4
Soovituslik ekraaniaeg on kuni 120 minutit ööpäevas (Kanada 24tunni liikumise juhend)
35
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht
- Silmade tervis
- Kehaline aktiivsus (sh päevarežiim, värskes õhus viibimine)
- Riskikäitumise ennetamine
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat - Suunake perekeskusesse,
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle kui peres on palju
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise muutusi, vanemad
planeerimiseks vajavad tuge lapse
kasvatamisega
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate toimetulekul.
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega
rahulolu hindamiseks. - Suunake perearsti juurde
anamneesi
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või täpsustamiseks ja EKG
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset tegemiseks, kui alustab
treeningut võistlusspordiga
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kastudes eesti keelde tõlgitud
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord
aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
36
Vanus: 8–9 aastat (III klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (stress, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Kohanemine kooliga
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Riskikäitumine
- Vaimne areng
o Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja
kirjutamisprobleemid, logopeediline abi, õpiabi)
- Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
Toitumine - Toitumine
o Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise
soovitustele vestluse abil
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
o Kõrvalkalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele
- Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunake hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rühi ja luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine
37
Nõustamine - Isiklik hügieen
- Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
- Nägemise hügieen
- Päevarežiim
- Toitumine
- Õige rüht
- Hammaste tervishoid
- Kehaline aktiivsus
- Riskikäitumise ennetamine
- Koolikiusamise märkamine
Vaktsineerimine/uuringud - Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse
hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat
(SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle
õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise
planeerimiseks
- PSOC (Parenting Sense of Competence) lapsevanemate .
enesetõhususe/tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega
rahulolu hindamiseks.
- Suunake perearsti
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku juurde anamneesi
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut täpsustamiseks ja
vajaduse korral EKG
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud tegemiseks, kui alustab
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children) võistlusspordiga
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas
või vähemalt iga 2 aasta järel
38
Vanus: 11–12 aastat (V klass)
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Kohanemine klassis
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
- Stress
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine
kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
- Nägemisteravuse kontroll
- Kuulmisteravuse kontroll
- Hammaste kontroll:
o Suunamine kontrollile hambaarsti juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Südame auskultatsioon:
o Löögisagedus, rütm, kahinad
o Kahina esinemise korral hinnata kahina iseloomu ja tugevust
- Hingamiselundid
o Hingamissagedus, kuulatlusleid
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
o Köha esinemise korral fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom
39
- Kõhu palpatsioon - Haiguslike muutuste
- Sugulise arengu hindamine avastamisel suunake
- Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut eriarsti konsultatsioonile,
lähtudes kahtlustatavast
haigusest
Nõustamine - Isiklik hügieen (sh parasiithaiguste ennetamine)
- Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Värskes õhus viibimine
- Riskikäitumise ennetamine
- Vajalik vestlus õpetajaga juhul, kui lapsel esinevad õpiraskused
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoosi taluvuse testi
tegemine teist tüüpi diabeedi avastamiseks puberteedi algusest või alates
10. eluaastast
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku - Vajaduse korral
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut suunake kardioloogi
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline konsultatsioonile
kardiomüopaatia, WPW sündroom, pika QT sündroom jt)
väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas
või vähemalt iga 2 aasta järel
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine
tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
40
Vanus: 13–14 aastat (VII klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Vaimne tervis: käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus,
agressiivsus, rahutus, stress, üksindus jm);
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Õppimisega toimetulek
- Murdeea muutused (menstruatsioonitsükkel, kaebused)
- Riskikäitumine
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
Toitumine - Toitumine
Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Sugulise arengu hindamine
41
o Kui tüdrukul puuduvad puberteedi tunnused 13–14 aasta vanuses, siis on tegemist puberteedi
hilinemisega. Suunake tüdruk perearsti konsultatsioonile
- Rühi hindamine
Nõustamine - Nahahooldus
- Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus, sh värskes õhus viibimine
- Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Õnnetusjuhtumite ennetamine
- Riskikäitumise ennetamine
Vaktsineerimine/uuringud - Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku - Suunake perearsti
spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut juurde anamneesi
täpsustamiseks ja EKG
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud tegemiseks, kui alustab
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children) individuaalse ja või
lühendatud versiooni võistkondliku spordiga
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord
aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
Vanus: 15–16 aastat (IX klass)
Tervisekontrolli tegija: perearst
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus,
rahutus, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine)
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
42
- Kahjulikud harjumused
- Stress
Toitumine - Toitumine
- Väljaheide, urineerimine
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nahk ja limaskestad
o Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
- Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
- Nägemisteravuse kontroll
- Kuulmisteravuse kontroll
- Hammaste kontroll
o Suunake hambaarsti kontrollile
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Südame auskultatsioon
o Löögisagedus, rütm, kahinad
o Kahina esinemise korral tuleb hinnata kahina iseloomu ja tugevust
- Hingamiselundid
o Hingamissagedus, kuulatlusleid
o Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
o Köha esinemise korral fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom
- Kõhu palpatsioon
- Sugulise arengu hindamine
o Kui poeglapsel puuduvad puberteedi tunnused, siis on tegemist puberteedi hilinemisega.
- Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut
o Haiguslike muutuste avastamisel suunake eriarsti konsultatsioonile, lähtudes kahtlustatavast
haigusest
43
Nõustamine - Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Värskes õhus viibimine
- Nägemise tervishoid
- Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Õnnetusjuhtumite ennetamine
- Riskikäitumine (suitsetamine, alkohol, uimastid, tervisele kahjulikest harjumustest loobumise nõustamine,
lühinõustamine)
- Tervislik seisund ja elukutsevalik
Vaktsineerimine/uuringud Vaktsineerimiskava rakendusjuhis
- Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoosi taluvuse testi tegemine teist tüüpi diabeedi
avastamiseks puberteedi algusest või alates 10. eluaastast
- Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb
süstemaatilist intensiivset treeningut
o Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia, WPW
sündroom, pikaQT sündroom jt) väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või
objektiivne leid seda nõuab
o Vajaduse korral suunake kardioloogi konsultatsioonile
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud küsimustiku HBSC (Health
Behaviour of School-Aged Children) lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
- Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
- Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
44
Vanus: 16–17 aastat (X klass)
Tervisekontrolli tegija: kooliõde, II õppepoolaastal
Anamnees - Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta
- Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga
- Lapse päevarežiim
- Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused
- Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus,
rahutus, stress, üksindus jm)
- Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega
- Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine)
- Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
- Kahjulikud harjumused
- Riskikäitumine
Toitumine - Toitumine
Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele
vestluse abil
Piiratud toitumisega lastel toitumispäeviku (nutridata) pidamise soovitus, toitumisharjumuste,
erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arengu hindamine
o Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
Läbivaatus - Üldseisund
- Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
- Nägemisteravuse kontroll
- Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen.
- Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks. Hambaarst suunab vajaduse korral teiste
spetsialistide juurde
- Vererõhu ja pulsi mõõtmine
- Rühi hindamine
45
Nõustamine - Päevarežiim
- Toitumine
- Kehaline aktiivsus
- Silmade tervis
- Hügieen, naha tervis
- Nõustage seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes
- Riskikäitumine ja ennetus
Vaktsineerimine/uuringud - Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või - Suunake perearsti juurde
võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist anamneesi täpsustamiseks ja
intensiivset treeningut EKG tegemiseks, kui alustab
individuaalse ja/või
- Lapse tervisekäitumise hindamine, kasutades eesti keelde tõlgitud võistkondliku spordiga
küsimustiku HBSC (Health Behaviour of School-Aged Children)
lühendatud versiooni
o 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1
kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel
46
KUNI 18-AASTASE
LAPSE TERVISE
JÄLGIMISE JUHEND
Eesti ravijuhend
RJ-Z/
Ravijuhendi töörühma liikmed
Anne Minka (juhataja) perearst, Perearst Anne Minka OÜ, Eesti Perearstide Selts,
Tallinna Perearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts
Heli Grünberg lastearst, Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Lastearstide Selts
Helina Pedak õde, HelPed OÜ, Eesti Õdede Liit, lasteõdede seltsing
Katrin Kippar pereõde, OÜ Järveotsa Perearstikeskus, Eesti Õdede Liit,
pereõdede seltsing
Katrin Poom õde, OÜ Merekivi Perearstikeskus, Eesti Pereõdede Ühing,
Eesti Õdede Liit
Külli Friedemann esmatasandi paketi arenduse talituse juht, Eesti Haigekassa
Le Vallikivi perearst, OÜ Jürgenson Perearstikeskus, Eesti Perearstide
Selts, Tallinna Perearstide Selts
Liis Toome lastearst, vastsündinute ja imikute osakonna juhataja, SA
Tallinna Lastehaigla, Eesti Lastearstide Selts, Eesti
Perinatoloogia Selts
Mari Laan lastearst, teadus-koolitusjuht, SA Tallinna Lastehaigla, Eesti
Lastearstide Selts, Eesti Kardioloogide Selts
Marit Kuusk lapsevanem, Laste Huvikaitse Koda
Pille Andresson lastearst, neonatoloogia osakonna juhataja, AS Ida-Tallinna
Keskhaigla, Eesti Perinatoloogia Selts, Eesti Lastearstide Selts
Reet Laidoja perearst, OÜ Linnamõisa Perearstikeskus, Eesti Perearstide
Selts, Tallinna Perearstide Selts
Riin Naestema kliiniline logopeed, Logopeediakliinik, Eesti Logopeedide
Ühing, BIP Voice Yhdistys
Sirje Kõvermägi ämmaemand, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti
Ämmaemandate Ühing
Sirje Sammul pereõde, õppejõud, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede
Liit, pereõdede seltsing
Tiina Käi pereõde, OÜ Järveotsa Perearstikeskus, Eesti Õdede Liit
Tiina Tõemets spetsialist, Sotsiaalministeerium (kuni ..), SA Lapse Arengu
Heaolukeskus
Triinu Tänavsuu kliiniline psühholoog, SA Tallinna Lastehaigla, Eesti
Psühholoogide Liit
Vivian Arusaar ämmaemand, ämmaemandusjuht, AS Ida-Tallinna Keskhaigla,
Eesti Perinatoloogia Selts
Ravijuhendi sekretariaadi liikmed
Maarja Karu (juhataja) lastehaiguste arst-resident, SA Tallinna Lastehaigla,
Eesti Lastearstide Selts
Marje Oona perearst, dotsent, kliinilise meditsiini instituudi täiendkeskuse
juhataja, Tartu Ülikool, Eesti Perearstide Selts
Liisa Saare lastehaiguste arst-resident, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti
Lastearstide Selts
Siret Läänelaid õde, õppejõud, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit
Kai Teeäär kliiniline psühholoog, Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus
Sensus, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Selts
Irma Nool õppejõud-assistent, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti
Õdede Liit
Ulla Raid metoodiline tugi, Sotsiaalministeerium
2
Ravijuhendi konsultandid
Mari Levin silmaarst, Eesti Silmaarstide Selts
Veiko Reigo silmaarst, Eesti Silmaarstide Selts
Vootele Tamme optometrist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Elo Olonen optometrist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tiia Tulviste arengupsühholoogia professor, Tartu Ülikool
Kristi Akkermann kliinilise psühhloogia dotsent, Tartu Ülikool
Kati Valma lastekaitse peaspetsialist, sotsiaalhoolekande osakond,
Nõmme Linnaosa Valitsus
Anne Kleinberg lastepsühhiaater, SA Tallinna Lastehaigla
Maret Lepplaan kõrvaarst, audioloog
Irja Ivarinen psühhiaater, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Ly Kasvandik ekspert, Tervise Arengu Instituut, vanemlusprogramm
„Imelised aastad“
Matis Märtson lastekirurg, Eesti Lastekirurgide Selts
Mare Lintrop radioloog, SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Ravijuhendi lisamaterjalide koostajad
Lisatoitumise materjal
Heli Grünberg Lastearst, Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli
Kliinikumi lastekliinik
Oivi Uibo Lastearst Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
lastekliinik
Reet Raukas Lastearst, AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Tiia Voor Lastearst, Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli
Kliinikumi lastekliinik
Hüperbilirubineemia,
spinaalne düsrafism
Helen Pärna Lastehaiguste arst-resident, SA Tallinna Lastehaigla
Lülisammas
Tiit Härma
3
Sisukord
Sisukord .................................................................................................................................... 4
Mõisted ...................................................................................................................................... 7
Sissejuhatus ............................................................................................................................. 9
Ravijuhendi vajadus ............................................................................................................ 9
Juhendi käsitlusala ja eesmärk ........................................................................................ 10
Peamised soovitused ........................................................................................................ 11
Kuni 18-aastase lapse arengu ja tervise jälgimise juhend koos tõendusmaterjali
lühikokkuvõtetega .................................................................................................................. 14
Lapse tervisekontroll.......................................................................................................... 14
Vastsündinu läbivaatamine .......................................................................................... 14
Toitumise hindamine ..................................................................................................... 16
Uuringute tegemine ....................................................................................................... 18
Puusaliigeste hindamine............................................................................................... 21
Silmade ja nägemise hindamine ................................................................................. 23
Kuulmise hindamine ...................................................................................................... 26
Tervisekäitumise hindamine ja probleemide varajane märkamine koolis ............ 28
Lapse kognitiivse arengu hindamine .............................................................................. 29
Lapse ja pere psühhosotsiaalse heaolu ja keskkonna hindamine ............................. 32
Vanemluse toetamine ................................................................................................... 32
Ema sünnitusjärgse depressiooni varajane märkamine .......................................... 33
Tervishoiukorralduslikud küsimused................................................................................... 34
Lastearsti jälgimisele/edasisuunamisele kuuluvad seisundid ..................................... 34
Kuni 18-aastase lapse tervise jälgimise kontrollkaart vanuserühmade ja tegevuste
kaupa (lisa) ............................................................................................................................ 39
Juhendi koostamine .............................................................................................................. 40
Tõendusmaterjali otsimine ja hindamine ........................................................................... 41
VIITED ..................................................................................................................................... 43
LISAD ...................................................................................................................................... 56
Lisa 1 Kõne arengu hindamine ja toetamine. Materjal lapsevanemale (Eesti
Logopeedide Ühing, www.elu.ee) ....................................................................................... 56
Lisa 2 Laste vererõhu väärtused soo, vanuse ja pikkuse järgi (Flynn jt, 2017) ........... 57
Lisa 3 Laste hingamissageduse ja südame löögisageduse normid vanuse järgi
(UpToDate, Fleming jt, 2011) .............................................................................................. 61
Lisa 4 Kaalu- ja kasvukõverad............................................................................................. 62
Lisa 5 Imiku lisatoit ................................................................................................................ 63
Lisa 6 Hüperbilirubineemia vastsündinueas...................................................................... 65
Ravijuhend on valminud Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu põhjal
(www.ravijuhend.ee).
4
5
Lühendid
AAP American Academy of Pediatrics
ADA American Dietetic Association
AGREE-II The Appraisal of Guidelines for Research and Evaluation II version
ATH Aktiivsus-tähelepanuhäire
CDI Child Development Inventories
CPSCPC Canadian Paediatric Society Community Paediatrics Committee
CTFPHC Canadian Task Force on Preventive Health Care
EPDS Edinburgh Postnatal Depression Scale
FFSS Family Functional Styling Scale
HBSC Health Behaviour in School-Aged Children
KMI Kehamassiindeks
M-CHAT Modified Checklist for Autism for Toddlers
NICE National Institute for Health and Care Excellence
PSOC Parenting Sense of Competence
SIGN Scottish Intercollegiate Guidelines Network
SNAP-IV Swanson, Nolan, and Pelham –IV Questionnaire
USPSTF U.S. Preventive Services Task Force
WPW Wolff-Parkinson-White
6
Mõisted
Acanthosis nigricans Nigrikant- ehk mustendav akantoos, epidermise difuusne
paksenemine ja hüperpigmentatsioon
Afaakia Silmaläätse puudumine
Aktiivsus-tähelepanuhäire Psüühikahäire, mille sümptomid on tähelepanuvõime
puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus
Astigmatism Silma ehituse anomaalia, mille korral silma eesmine pind,
sarvkest, ei ole sfääriline, vaid on silindritaoline. Seetõttu
murravad sarvkesta ristuvad teljed valgust erineva jõuga ning
valguskiired koonduvad võrkkestal mitte ühte punkti, vaid
ellipsina. Vaadeldavaid esemeid nähakse ebaselgelt,
moondununa või varjudest ümbritsetuna
Audiomeetria Kuulmisteravuse instrumentaalne mõõtmine
Autismispektri häire Geenikogumi ja nähtavate tunnuste poolest väga eripalgeline
närvisüsteemi arenguhäire, mis tekib eri põhjustel, algab
varakult ning varieerub kulult, sümptomite ja kaasuvate häirete
raskusastmelt ning arvult
Enneaegsuse retinopaatia Võrkkesta vasoproliferatiivne haigus
Gestatsioonivanuse kohta Gestatsioonivanusele vastav sünnikaal alla 10. protsentiili
väike sünnikaal
Glaukoom Krooniline silmahaigus, mille tõttu kahjustub nägemisnärv ja
tekib nägemisvälja kahjustus
HOTV Silmatabeli tüüp
Katarakt Silmaläätse hägustumine
Konduktiivne Häire, mille puhul on takistatud helivõngete edasiandmine
kuulmislangus väliskõrvast keskkõrva
Monokulaarne Ühe silmaga seotud muutused
Müopaatia Lihase funktsiooni häire
Neuromorfoloogilised Närvisüsteemi struktuuriga seotud haigused
haigused
Otoakustilised emissioonid Sisekõrva vibratsioonid, mis tekivad spontaanselt või
vastusena helile
Pervasiivsed arenguhäired Vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivne
kahjustus, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse
piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus
Punane refleks Oranžikaspunane valguse peegeldus silma võrkkestalt
Puusaliigese arenguline Liigese kaasasündinud ebaküpsus; esinevad erinevad
düsplaasia raskusastmed, enamikul juhtudest on puusanapp ja reieluupea
arenenud puudulikult
Refleksomeetria Keskkõrva reflekside mõõtmine
Retinoblastoom Silma võrkkesta pahaloomuline kasvaja, mis tekib
primitiivsetest fotoretseptoritest
Sensorineuraalne Sisekõrva kuulmiselundi või kuulmisnärvi kahjustusest tingitud
kuulmislangus kuulmislangus
Spinaalne düsrafism (SD) Antud termini all peetakse silmas looteeas esinevaid
seljapiirkonna arenguanomaaliaid. Patogeneetiliselt on
tegemist lootearengul (esimese 4 gestatsiooninädala jooksul)
esineva neuraaltoru keskjoone sulgumishäirega, mis viib
selgroolülide ja mesenhümaalsete struktuuride ebanormaalse
arenguni
Strabism Kõõrsilmsus
Tümpanomeetria Uuring, millega mõõdetakse kuulmekile liikuvust ja rõhku
keskkõrvas
7
Vanemlus Vanemlik käitumine, mis on hoolitsev ja enesekindlust andev,
vägivallavaba, tunnustav ja suunav, piire seav ning igati lapse
huvidega arvestav. Positiivse vanemluse eesmärk on
soodustada lapse täielikku arengut (Council of Europe ...,
2016)
8
Sissejuhatus
Ravijuhendi vajadus
Väikeses riigis on iga inimene ja tema võimalik panus ühiskonda erakordselt oluline. See, mil
määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises,
hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Tervetest lastest saavad kasvada
omakorda ühiskonna terved ja täisväärtuslikud liikmed.
Eestis on ligikaudu veerand miljonit kuni 18-aastast last. Laste tervise jälgimise juhendis
käsitletud teemad on ulatuslikud. Seni kehtinud kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend
on koostatud 2009.aastal. Kuna suur osa vanast juhendist sobib endiselt kasutamiseks,
otsustas töörühm seda täiendada ajakohase tõenduspõhise infoga, mis aitaks töös laste ja
peredega teha vajalikke otsuseid ja rakendada sobivaid sekkumisi.
Esmatasandi põhiülesanne on toetada laste, noorte ja perede ehk Eesti riigi inimvara tervist ja
heaolu ning ennetada haigusi. Esmatasandi tervisekeskuste rajamise tulemusel on võimalik
pakkuda mitmekülgsemaid tervishoiuteenuseid. Need teenused peaksid olema kõikidele Eesti
lastele ühetaoliselt kättesaadavad, sõltumata elukohast, sotsiaalsest taustast või vanemate
varalistest võimalustest. Eesmärk on kõikide Eesti laste tervist jälgida ühetaoliste reeglite
alusel: lapse ja tema pere keskselt, järjepidevalt, piirkondlikus tervisekeskuses ja koolis.
Töö tõhusamaks korralduseks on üle vaadatud tervishoiutöötajate tööjaotus. Lapse
terviseedenduse, haiguste ennetamise ja ravikorralduse parandamiseks on vaja laiendada ja
tõhustada infovahetust perearstiabi, koolitervishoiu, eriarstiabi, õppenõustamise ja lastekaitse
valdkondade vahel. Kui laste arengut jälgib ning terviseriske hindab ja sõelub esmatasandi
tervishoiutöötaja, jääb eriarstiabis enam aega tõhusamalt ravida ja jälgida raskemate
terviseprobleemidega lapsi.
Heaoluühiskond toob võimaluste külluses üha sagemini ka probleeme. Seetõttu on juhendis
pööratud tähelepanu laste terviseriskide hindamisele ja nende sõelumisele, lähtudes nii
psüühilistest ja somaatilistest arenguhäiretest kui ka sotsiaalselt raskest kasvukeskkonnast.
Riskide varasema märkamise, diagnoosimise, õigeaegse sekkumise ja raviga on võimalik
parandada laste ja perede elukvaliteeti ning vähendada tervishoiukulutusi.
Juhendi uuendamise algatas Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond koostöös
tervisesüsteemi arendamise osakonnaga, kelle prioriteetideks on ennetustegevus, varajane
märkamine ning asjakohase ja õigeaegse abi korraldamine. Juhendi uuendamist alustati Norra
finantsmehhanismi toetusel projekti „Integreeritud teenuste kontseptsioon laste vaimse tervise
toetamiseks“ raames.
9
Juhendi käsitlusala ja eesmärk
Lapse tervise visiidi eesmärgiks on tema arengu jälgimine, toetamine ja tervise- ja
arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja perele.
Ravijuhendi sihtrühm on vastsündinud kuni 18-aastased lapsed. Juhend hõlmab kuni 18-
aastaste laste tervisega seotud riskide ennetamise meetmeid. Uuendatud osa hõlmab visiitide
läbiviimise sagedust, kohta, toitumisega seotut, põhjendatud uuringute tegemist ning koolis
õpilaste tervisekäitumise hindamiseks ja varaseks märkamiseks tehtavat. Lisaks on juhendis
täpsustatud puusaliigeste, silmade ja nägemise, kuulmise kontrolli ning kognitiivsete oskuste
hindamist, vanemlike oskuste toetamisvõimalusi.
Juhend ei käsitle rasedusaegset, sünnitus- ja vastsündinu vahetut sünnitusjärgset perioodi,
tervisehäiretega (sh raske vaegtoitumine) laste ravi, raviga seotud sekkumiste korraldamist.
Vaktsineerimisinfo tuleneb riiklikust immuniseerimiskavast, seda juhendi kontekstis ei
täpsustatud.
Juhendi peamised kasutajad on perearstid, -õed, lastearstid, ämmaemandad,
koolitervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad (sh lastekaitsetöötajad), psühholoogid,
lapsevanemad.
Ravijuhendi soovitused põhinevad teaduslikel andmetel, millest esitatakse juhendis
kokkuvõtted. Teadaolevalt puudulike teaduslike andmete korral piirdutakse mõnel juhul
töörühma kogemusest tulenevate praktiliste soovitustega. Ravijuhend ei anna üksikasjalikku
teavet konkreetsete ravimite kohta ning nende kasutamisel tuleb lähtuda ravimiomaduste
kokkuvõttest (www.ravimiamet.ee).
10
Peamised soovitused
Lapse tervisekontroll
Vastsündinu läbivaatamine
1.1 Teostage vastsündinu läbivaatus 5.-7. elupäeval ja 14 päeva vanuses
perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele,
arvestades sünnitusabi teenust osutava meeskonna hinnangut.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
1.2 Vastsündinu varasel kojukirjutamisel (s.o < 48 elutundi loomuliku sünnituse või <
96 elutundi keisrilõike korral) teeb lapse esmase järelkontrolli 5.-7.elupäeval
lastearst sünnitusabiteenust osutavas asutuses.
Töörühma praktiline soovitus.
Toitumise hindamine
2.1 Soovitage kõiki kuni 6 kuu vanuseid imikuid toita rinnapiimaga.
Tugev soovitus, tugev tõendatus.
2.2 Alates 6 kuu vanusest vajab laps lisaks rinnapiimale (piimasegule) lisatoitu.
Soovitage lisatoiduga harjutamist alustada 5 kuu vanuselt.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
2.3 Hinnake igal tervisekontrollil vestluse käigus lapse ja pere toitumisharjumusi ning
nende vastavust tasakaalustatud toitumise soovitustele.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
2.4 Soovitage piiratud toitumisega laste puhul pidada toitumispäevikut (nutridata),
hinnake toitumisharjumusi, erinevate toitainete tarbimist, jälgige laste kasvu ja
eakohast arengut. Rangel taimetoidul noorukeid hinnake võimalike söömishäirete
suhtes.
Tugev soovitus, nõrk tõendatus.
Uuringute teostamine
3.1 Määrake hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel
rinnapiimatoidul või piiratud toitumisega lastel.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
3.2 Kõrge diabeediriskiga lapsi uurige II tüüpi diabeedi avastamiseks paastuglükoosi
või glükoosi taluvuse testiga puberteedi algusest või alates 10. eluaastast.
Tugev soovitus, nõrk tõendatus.
3.3 Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia,
WPW sündroom, pika QT sündroom jt) väljaselgitamiseks küsitlege last, kes
alustab individuaalse ja/või võistkondliku spordiga tegelemist või kes treenib
süstemaatiliselt ja intensiivselt. Tehke lapsele elektrokardiograafia anamneesi
ja/või objektiivse leiu alusel. Vajadusel suunake laps kardioloogi vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Puusaliigeste hindamine
4.1 Puusaliigeseid hinnake kliiniliselt esimese eluaasta jooksul igal visiidil. Kuni 2 kuu
vanustel imikutel kasutage lisaks Barlow’ ja Ortolani testi.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
11
4.2 Puusaliigeste arengulise düsplaasia kahtluse korral suunake laps esimesel
võimalusel ultraheliuuringule.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
4.3 Suunake riskirühma laps 1 kuu vanuses ultraheliuuringule, kui lapse lähisugulasel
on puusaliigese arenguline düsplaasia, laps on sündinud tuharseisus või lapse
alajäse on deformatsiooniga.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Kui ultraheliuuringu leid viitab puusaliigeste arengulisele düsplaasiale, alustage
asendiravi ja suunake laps esimesel võimalusel ortopeedi vastuvõtule.
4.4
Töörühma praktiline soovitus.
Silmade ja nägemise hindamine
5.1 Tehke igal arstlikul visiidil kõikidel lastel silmade väline vaatlus ja kontrollige
silmade punast refleksi sünni järel, 1 kuu, 6 kuu ja 1 aasta vanuses. Silmade
punase refleksi puudumisel ühes või mõlemas silmas saatke laps esimesel
võimalusel silmaarsti vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.2 Hinnake last esimesel eluaastal igal visiidil silmade fikseerimise ja kõõrsilmsuse
suhtes vaatluse abil.
Laps peab pilgu fikseerima esimese elukuu lõpuks ja liikuvat eset jälgima teise
elukuu lõpuks. Hinnake kõõrsilmsust alates 6 kuu vanusest, kui laps on
nägemisteravuse hindamisel koostöövõimeline.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.3 Kontrollige kõiki lapsi kuni 6 kuu vanuseni pisarateede patoloogia suhtes.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.4 Tehke 3 aasta vanuses lastele silmade väline vaatlus, pupilli vaatlus, kontrollige
lapsi kõõrsilmsuse suhtes. Kontrollige nägemisteravust Lea Hyvärise
silmatabeliga. Kui lapsel on nägemisteravus < 0,63 või nägemisteravuste erinevus
silmade vahel rohkem kui kaks tabeli rida, suunake laps silmaarsti vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.5 Hinnake nägemisteravust 6–7-aastasel lapsel kas täiskasvanute või Lea Hyvärise
tabeliga. Kui 6–7-aastasel lapsel on nägemisteravus < 0,8 või nägemisteravuste
erinevus silmade vahel rohkem kui kaks tabeli rida, suunake laps silmaarsti
vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Kuulmise hindamine
6.1 Hinnake kuulmist kõikidel 6–7-aastastel lastel.
- Selgitage kõikidel lastel kuulmislangusega seotud riskitegureid.
- Täpsustage lapse kuulmisharjumusi koostöös lapsevanemaga.
- Vestelge lapsega.
- Kasutage sosinkõnet.
- Tehke otoskoopiline vaatlus.
Erialaspetsialisti (kõrva-nina-kurguarst, audioloog) juurde suunake laps juhul, kui
anamneesi ja/või läbivaatuse alusel jääb kahtlus kuulmislangusele või lapsel on
mahajäämus kõne arengus.
12
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Tervisekäitumise hindamine ja probleemide varajane märkamine koolis
7 Hinnake kõikide 7–18-aastaste laste tervisekäitumist HBSC (Health Behaviour of
School-aged Children questionnaire) küsimustiku lühendatud versiooni abil
kõikidel korralistel kooliõe visiitidel. Vajadusel kaasake lapsevanemad (seaduslik
esindaja) ja korraldage spetsialistide abi.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Lapse kognitiivse arengu hindamine
8 Kõne eakohasuse hindamiseks vestelge lapse ja lapsevanemaga igal visiidil kuni
7 aasta vanuseni. Hinnake koos lapsevanemaga lapse kõne arengu vastavust
kõne arengutähistele. Kõrvalekallete esinemisel kõnes suunake laps logopeedi
vastuvõtule.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
9 Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on autismispektri
häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete arenguhäirete varajaseks
avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on valideeritud kasutamiseks 16-30 kuu
vanuses lapsele. Positiivse leiu korral suunake laps lastepsühhiaatri vastuvõtule
pervasiivse arenguhäire täpsemaks diagnostikaks ja rakendage varajase
sekkumise programmi.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
10 Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks
kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et
otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate
tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Lapse ja pere psühhosotsiaalse keskkonna hindamine
Vanemluse hindamine
11.1 Pöörake tähelepanu pere toimetulekule ja vanemlusele igal visiidil.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
11.2 Soovitage esmakordselt lapsevanemaks saanutel ja lapsevanematel, kelle lapsel
esinevad käitumuslikud või emotsionaalsed probleemid täita vanemlikku tõhusust
ja rahulolu hindav (PSOC) test, mis on kasutamiseks 2-12 aastaste laste
vanematele. Vajadusel kaasake lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kes suunab
lapsevanemad vanemlusprogrammi.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Ema sünnitusjärgse depressiooni varajane märkamine
12 Pöörake tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni nähtudele, vajaduse korral
kasutage ema seisundi täpsustamiseks EPDSi alates lapse 1 kuu vanusest.
Positiivse skoori puhul korraldab perearst emale edasise abi. Kui vaja, korrake
hindamist 2–4 nädala möödumisel.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
13
Kuni 18-aastase lapse arengu ja tervise jälgimise juhend koos tõendusmaterjali
lühikokkuvõtetega
Lapse tervisekontroll
Vastsündinu läbivaatamine
1.1 Teostage vastsündinu läbivaatus 5.-7. elupäeval ja 14 päeva vanuses
perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele,
arvestades sünnitusabi teenust osutava meeskonna hinnangut.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
1.2 Vastsündinu varasel kojukirjutamisel (so < 48 elutundi loomuliku sünnituse või <
96 elutundi keisrilõike korral) teeb lapse esmase järelkontrolli 5.-7.elupäeval
lastearst sünnitusabiteenust osutavas asutuses.
Töörühma praktiline soovitus.
Soovituse aluseks on mõõduka kvaliteediga tõendusmaterjal, mis toetab vajadust külastada
vastsündinut ja tema peret koduses keskkonnas. Koduvisiit tuleb kasuks vastsündinu
tervisedendusele ja suurendab vanemlikku rahulolu (Yonemoto jt, 2017). Tervishoiutöötaja
koduvisiit on neutraalne ning see peaks toetama lapsele sobivate kasvutingimuste loomist ja
hea kontakti saavutamist vanematega. Olemasoleva tõendusmaterjali alusel võib visiidist olla
kasu, et hoida ära tahtmatuid vigastusi, liigseid pöördumisi erakorralise meditsiini osakonda,
rehospitaliseerimisi ning liiga vara rinnaga toitmise lõpetamist. Tulenevalt erinevustest koduse
külastuse programmide ülesehituses ja kestuses on keeruline hinnata nende programmide
efektiivsust (Bilukha jt, 2005).
Kodune tervisevisiit (home health visiting) ehk koduvisiit on olemas peaaegu kõigis Põhja- ja
Lääne-Euroopa riikides osana iga riigi tervishoiusüsteemist, kuid selle visiidi ulatus erineb
(Bilukha jt, 2005). Kõige ulatuslikumad ja pikaajalisemad koduvisiitide programmid on välja
töötatud Suurbritannias, Kanadas ja Taanis. Taanis, Suurbritannias, Iirimaal ja Hollandis
külastavad terviseõed peaaegu kõiki imikuid ja nende emasid kodus esimese eluaasta jooksul
mitmel korral. Soomes, Saksamaal ja Itaalias tehakse üks või kaks sünnitusjärgset visiiti,
lisavisiitide vajadust hinnatakse individuaalselt. Haiglasoleku perioodi lühenemisest tingituna
on olulised ämmaemanda/õe sünnitusjärgsed kodused ennetavad tervisevisiidid, mis võiks
toimuda hiljemalt 7.kojukirjutamise päeval..
Sihtrühma leidmiseks soovitab töörühm sünnitusosakondades kasutada Calgary
sõeluuringuvahendit, mis aitab põhjalikult selgitada vastsündinu ja tema pere tervist
mõjutavaid riske. Selle testiga hindamine annab kindluse, et sekkumine on vajalik. Hindamise
käigus valitakse välja pered, kelle koduvisiidist võiks olla kasu vastsündinu terviseriskide
ennetamisel. Sõeluuringuvahendi testimisel Eesti sünnitusosakondades selgus, et lisaks
riskide selgitamisele võib ilmneda veel teisi koduvisiidi vajadust tingivaid asjaolusid (ema
ebakindlus, ema-lapse suhte ebaküpsus, kodused olud jms). Koduvisiidi vajadus selgub
sünnitusabi osakonna meeskonna põhjendatud hinnangu alusel, mille kohta sünnitusosakond
edastab info vastsündinu perearstile. Selline lähenemisviis ei sildista riskiperesid, vaid oluline
info liigub kõigi perede kohta ühelt tervishoiutasandilt teisele. Esmatasandil ei pruugi olla
ressurssi, et asuda perega uuesti tutvuma andmete kogumiseks ja elutähtsa info saamine võib
jääda liiga hiljaks.
Vastsündinu varajasel kojukirjutamisel teostab lapse esmase järelkontrolli lastearst
sünnitusabi teenust osutavas asutuses. Koduvisiiti ei ole mõistlik teha juhul, kui ema on
14
koos lapsega kolinud perearsti teeninduspiirkonnast oluliselt väljapoole. Juhul kui ema keeldub
koduvisiidist, kuigi selleks oleks hinnatud riskide põhjal vajadus, tuleb konsulteerida telefoni
teel lastekaitsetöötajaga või kaasata lastekaitsetöötaja.
Arvestades kodukeskkonnast tulenevaid riskitegureid, sh ohtu lapsele ja nende mõjutamise
võimalusi ning kaaludes perede külastamise kasu ja kahju ning kulu, tegi töörühm tugeva
soovituse teha sünnitusosakonna meeskonna põhjendatud hinnangu korral perele koduvisiit.
Lapse tervisekontroll alates esimesest elukuust võiks toimuda tervisekeskustes .
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 5.
Tegutsemine abivajava lapse märkamisel
Lastekaitse seaduse § 27 kohaselt on igal inimesel kohustus abivajavast lapsest teatada.
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Lapsega töötaval isikul, sh arstil on
lapse abivajaduse märkamisel ja sellest teavitamisel eriti suur vastutus. Arst või õde ei pea
lapse väärkohtlemises ise veenduma või sellekohast õiguslikku hinnangut andma, vaid
võimalikust abivajavast lapsest tuleb teavitada ka juhul, kui on tekkinud vastav kahtlus.
Abivajavast lapsest tuleb teavitada lasteabitelefonil 116 111 või lapse elukohajärgse kohaliku
omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajat (kontaktid:
www.eesti.ee/est/kontaktid/kohalikud_omavalitsused) ning hädaohu korral ehk väga kiiret
sekkumist vajavas olukorras politseid (telefonil 112). Lapse abivajadusest on võimalik
teavitada anonüümselt. Andmekaitse põhimõtted ei takista abivajavast lapsest teatamist ning
seda saab teha lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta.
Lasteabitelefonil 116 111 on võimalik ka erinevate ohumärkide korral spetsialistiga
konsulteerida või nõu küsida.
15
Toitumise hindamine
2.1 Soovitage kõiki kuni 6 kuu vanuseid imikuid toita rinnapiimaga.
Tugev soovitus, tugev tõendatus.
2.2 Alates 6 kuu vanusest vajab laps lisaks rinnapiimale (piimasegule) lisatoitu.
Soovitage lisatoiduga harjutamist alustada 5 kuu vanuselt.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Imikute toitmine rinnapiimaga võrreldes piimaseguga on seotud paremate tervisetulemitega nii
laste kui ka emade osas.
Lisatoiduga alustamise osas hinnati tõendusmaterjali kliinilise küsimuse kohta, kas
tervisetulemid (toitainete (sh raua) defitsiit, allergia või tsöliaakia teke, ülekaalu ja rasvumise
kujunemine) erinevad, kui lisatoidu andmist lisaks rinnapiimale (või piimasegule) alustatakse
alates 6 kuu vanusest võrreldes sellega, kui lisatoidu andmist alustatakse vanuses 4 kuni 6
kuud. Uuringutulemused pärinevad peamiselt vaatlusuuringutest ning Hondurases ja Islandil
korraldatud juhuslikustatud võrdlusuuringutest, kus hinnati paljusid tervisetulemeid, ning lisaks
üksikute tervisetulemite hindamiseks tehtud uuringutest. Kui lisatoitu antakse lisaks
rinnapiimale, puuduvad tugevad tõendid oluliste tervisekasude (näiteks allergiate või tsöliaakia
ennetamine) või suurte terviseriskide tekkimise kohta lisatoidu pakkumisel 4–6 kuu vanusele
lapsele võrreldes olukorraga, kus lisatoitu hakatakse lapsele andma 6 kuu vanusest.
Lisatoiduga varasema alustamise korral võib tekkida mõnevõrra rohkem sooleinfektsioone,
aga samas on nendel lastel, kellel lisatoidu andmist alustatakse alates 6 kuu vanusest, ferritiini
sisaldus mõnevõrra väiksem.
Suurte rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused lisatoiduga alustamise kohta on
üldjoontes sarnased. Maailma Terviseorganisatsiooni 2001. aasta raportis „Report of the
expert consultation on the optimal duration of exclusive breastfeeding“ on soovitatud toita lapsi
vaid rinnapiimaga esimesed 6 elukuud. Euroopa Lastegastroenteroloogia, Hepatoloogia ja
Toitmise Ühingu 2008. aasta seisukohadokumendis on järeldatud, et imikute ainult
rinnapiimaga toitmine esimesel 6 elukuul on soovitud eesmärk ja imikutele ei tohi anda lisatoitu
enne 17 nädala ehk 4 kuu vanuseks saamist ning et kõik imikud peaksid saama lisatoitu
hiljemalt 26 nädala ehk 6 kuu vanuses. 2012. aastal avaldatud Ameerika Lastearstide
Akadeemia seisukohadokumendis on soovitatud imikuid toita vaid rinnapiimaga ligikaudu
esimese 6 kuu jooksul, sama soovitus on ka Põhjamaade 2012. aasta toitumissoovitustes.
2009. aastal avaldas Euroopa Toiduohutusamet teadusliku arvamuse, mille järgi tagab
enamikule imikutele rinnapiim esimese 6 elukuu jooksul adekvaatse toitumise, mõned imikud
võivad vajada optimaalseks kasvuks ja arenguks lisatoitu enne 6 kuu vanuseks saamist, kuid
mitte enne 4 kuu vanuseks saamist.
Ravijuhendi töörühm arutas rinnapiimaga toitmise kestvust ja lisatoiduga harjutamise algust
ning andis tugeva soovituse alustada lisatoiduga harjutamist hiljemalt lapse 5 kuu vanuses,
rõhutades rinnapiima kasulikkust lapse tervisele.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 9.
16
2.3 Hinnake igal tervisekontrollil vestluse käigus lapse ja pere toitumisharjumusi ning
nende vastavust tasakaalustatud toitumise soovitustele.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
2.4 Soovitage piiratud toitumisega laste puhul pidada toitumispäevikut (nutridata),
hinnake toitumisharjumusi, erinevate toitainete tarbimist, jälgige laste kasvu ja
eakohast arengut. Rangel taimetoidul noorukeid hinnake võimalike söömishäirete
suhtes.
Tugev soovitus, nõrk tõendatus.
Süstemaatilistele ülevaadetele ning Kanada Lastearstide Ühingu kogukonna
pediaatriakomitee (Canadian Paediatric Society Community Paediatrics Committee
(CPSCPC)) ja Ameerika Dieediassotsiatsiooni (American Dietetic Association (ADA))
soovitustele tuginedes on oluline igal tervisekontrollil koguda infot lapse ja tema pere
toitumisharjumuste, tarbitavate toidugruppide ning toiduallergiate kohta, tagades nii lapse
kasvu ja arengu hoolika jälgimise.
Süstemaatilised kirjanduse ülevaated ja ravijuhendid, kus on käsitletud erinevaid piiratud
toitumise viise (taimetoitlus, gluteeni-kaseiinivaba toitumine, laktoosivaba toitumine) ja nende
mõju lapse tervisele, puuduvad. Eraldi on olemas CPSCPC ning ADA soovitused taimetoitluse
kohta. Hästi tasakaalustatud taimetoitlusega lapsed saavad toiduga kasvamiseks ja arenguks
piisaval hulgal vajalikke toitaineid. Tähelepanelik tuleb olla taimetoidul olevate laste suhtes,
kes ei tarvita liha, kala, linnuliha, mune ja/või piimatooteid (veganid). Need lapsed võivad
toiduga saada vajalikust vähem energiat, rasvu, kaltsiumi, tsinki, rauda, vitamiine (B12-, D- ja
A-vitamiin) ning see võib mõjutada nende kasvu ja arengut.
Süstemaatilisest ülevaatest selgus, et laktoosivabal dieedil olevaid lapsi ohustab
kaltsiumipuudus. Kaltsiumi on vajalik luude normaalseks arenguks. Gluteeni- ja kaseiinivabal
dieedil olevatel lastel võib esineda energia ja toitainete (valkude, aminohapete) puudust.
Samas ei ole laktoosivaba ja gluteeeni-kaseiinivaba toitumise pikaajalist mõju lapse tervisele
piisavalt uuritud.
Süstemaatiliste kirjanduse ülevaadete ning CPSCPC ja ADA soovituste kohaselt tuleb
noorukeid, kes järgivad väga ebatüüpilist või piiravat dieeti, hinnata võimaliku toitumishäire
suhtes. Näiteks võivad noored piiratud toitumist kasutada juba olemasoleva toitumishäire
varjamiseks.
Ravijuhendi töörühm soovitab piiratud toitumisega lastel või nende vanematel pidada
toitumispäevikut (nutridata), mis võimaldab hinnata tasakaalustatud toitainete saamist ja
kaloraaži vastavalt vanusele ja soole, lähtudes riiklikust toitumissoovitusest. Kuna
tasakaalustatud toitumine on väga oluline lapse eakohaseks kasvamiseks ja arenemiseks,
annab töörühm tugeva soovituse igal tervisekontrollil vestluse käigus lapse ja pere
toitumisharjumuste hindamiseks.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 11.
17
Uuringute tegemine
3.1 Määrake hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel
rinnapiimatoidul või piiratud toitumisega lastel.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Piiratud toitumise puhul on tegemist eridieetidega, näiteks taimetoitlus, gluteeni-kaseiinivaba
ja laktoosivaba toitumine. Imikutel vanuses 9-12 kuud, kellel on toiduga saadud raua kogus
ebapiisav või emalt saadud rauavarud otsakorral või lõppenud, on selles vanuses kõige
sagedasem aneemia tekkimise võimalus. Soovituse tõendusmaterjal pärineb ühest
süstemaatilisest ülevaatest, mille põhjal ei ole piisavalt tõendust, et rutiinsel
rauavaegusaneemia sõeluuringul 6–24 kuu vanustel asümptomaatilistel lastel oleks mõju
kasvamisele või lapse kognitiivsele, psühhomotoorsele või neuroloogilisele arengule.
Töörühm otsustas anda nõrga soovituse rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks, määrates
selleks hemogrammi, et ennetada alla aastastel rinnapiimatoidul olevatel lastel aneemia teket
ja edasisi mõjusid nende arengule.
3.2 Kõrge diabeediriskiga lapsi uurige II tüüpi diabeedi avastamiseks paastuglükoosi
või glükoosi taluvuse testiga puberteedi algusest või alates 10. eluaastast.
Tugev soovitus, nõrk tõendatus.
Süstemaatilised ülevaated, kus oleks hinnatud lapseea II tüüpi diabeedi sõeluurimise
efektiivsust, puuduvad. Arvestades, et II tüüpi diabeedi levimus lapseeas on vähene, on II tüüpi
diabeedi juhu avastamise kulud olemasoleva parima tõenduse kohaselt kõrged.
Hinnanud potentsiaalseid diabeedi kaugtüsistusi ja arvestades II tüüpi diabeedi avastamise
kuluefektiivsust, otsustas töörühm anda kõrge diabeediriskiga lastel diabeedi varakult
avastamiseks tugeva soovituse.
Kõrge diabeediriskiga lapsel on KMI > 85. protsentiili eale ja soole vastavalt ning esineb
kaks või rohkem järgmist riskitegurit:
– Perekonnaanamneesis 1. või 2. astme sugulasel II tüüpi diabeet.
– Indiaani, afroameerika, Ladina-Ameerika, Aasia või Vaikse ookeani saarte päritolu.
– Insuliiniresistentsuse sümptomid või insuliiniresistentsusega seotud seisundid
(Acanthosis nigricans, hüpertensioon, düslipideemia, polütsüstiliste munasarjade
sündroom või gestatsioonivanuse kohta väike sünnikaal).
– Emal diabeedi anamnees või raseduse ajal gestatsioondiabeet.
18
3.3 Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia,
WPW sündroom, pika QT sündroom jt) väljaselgitamiseks küsitlege last, kes
alustab individuaalse ja/või võistkondliku spordiga tegelemist või kes treenib
süstemaatiliselt ja intensiivselt. Tehke lapsele elektrokardiograafia anamneesi
ja/või objektiivse leiu alusel. Vajadusel suunake laps kardioloogi vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Leiti üks mõõduka kvaliteediga ning üks madala kvaliteediga süstemaatiline ülevaade, kus oli
hinnatud, kas elektrokardiograafia on piisavalt spetsiifiline ja tundlik uuring, et sõeluurida
kardiaalset äkksurma põhjustavaid haigusi asümptomaatilistel lastel. Tõendusmaterjalis toodi
välja kolm madala ning üks mõõduka kvaliteediga kulutõhususe analüüs, mis ei näidanud, et
kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste sõeluurimine oleks kindlalt kulutõhus, sest
kardiaalse äkksurma levimus lapseeas on vähene. Lisaks on tõendusmaterjalis Ameerika
Südameassotsiatsiooni ja Ameerika Kardioloogide Seltsi konsensusdokument, mille alusel
võib kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste suhtes sõeluurimist kaaluda väiksemates
rühmades (mitte kõigil) anamneesi, objektiivse leiu alusel (AHA küsimustik) ja EKG abil.
Töörühm andis tugeva soovituse, arvestades diagnoosimata jäänud haiguste raskeid tagajärgi
ja potentsiaalselt kulutõhusat sekkumist, hoolimata kardiaalse äkksurma vähesest levimusest,
ning pidades silmas tõendusmaterjali mõõdukat toetust kasutada EKG-d vastavate haiguste
sõeluurimiseks. Lapsi tuleb võimaluse korral uurida enne süstemaatilise/intensiivse sportimise
alustamist, küsitledes last ja tema vanemat ning tehes objektiivse uurimise Ameerika
Südameassotsiatsiooni sõeluuringuküsimustiku abil. Kui lapsel on anamneesi ja/või
objektiivse leiu põhjal kardiaalse äkksurma riskitegurid, tuleb teha EKG ja hinnata seda
alljärgnevalt toodud tunnuste osas. Vajadusel peab lapse suunama kardioloogi vastuvõtule.
EKG puhul hinnata järgmist:
– hüpertroofiline kardiomüopaatia: vasaku vatsakese ülekoormuse tunnused, ST-T
muutused, sügavad Q-sakid madalate või puuduvate R-sakkidega vasakpoolsetes
rinnalülitustes, arütmiad;
– WPW: lühike PR intervall, deltalaine, lai QRS-kompleks;
– pika QT sündroom: QT-intervall pikenenud, QTc üle 0,46 sekundi, T-saki morfoloogia
muutused, bradükardia, teise astme atrioventrikulaarne blokaad, ventrikulaarsed
arütmiad.
19
Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) 14 punktist koosnev küsimustik
kardiovaskulaarse riski hindamiseks võistlussportlastel enne võistlusspordiga
alustamist
Anamnees*
Isiklik anamnees
1. Füüsilise koormusega seotud valu/ebamugavustunne/surumistunne
rinnus
2. Ebaselge põhjusega minestamine või peaaegu minestamine**
3. Füüsilise koormusega seotud ülemäärane või ebaselge
düspnoe/väsimus või südamepekslemine
4. Varasemast teadaolev kahin südamel
5. Normist kõrgem süstoolne vererõhk
6. Varasemast teadaolev sportimispiirang
7. Varasemast teadaolevad arsti määratud kardiaalsed uuringud
Perekonnaanamnees
8. Varane (ootamatu) surm enne 50. eluaastat südamehaiguse tõttu
vähemalt 1 sugulasel
9. Puue südamehaiguse tõttu alla 50-aastasel lähisugulasel
10. Hüpertroofiline või dilatatiivne kardiomüopaatia, pika QT sündroom või
muud ioonkanalite funktsiooni häired, Marfani sündroom või kliiniliselt
olulised südame rütmihäired; teadaolev geneetiline südamehaigus
perekonnas
Läbivaatus
11. Kahin südamel ***
12. Femoraalpulsside palpatsioon aordi koarktatsiooni välistamiseks
13. Marfani sündroomile viitavad füüsilised stigmad
14. Vererõhk (mõõdetuna õlavarrelt patsiendi istudes, eelistatud on
mõõtmine mõlemalt õlavarrelt)
* Põhi- ja keskkooliõpilaste antud anamneesi peaks kinnitama vanemad.
** Minestamine ei ole neurokardiogeenne (vasovagaalne); erilist tähelepanu pöörata, kui
minestamine tekib füüsilise koormuse ajal või pärast seda.
*** Viidatud kahinatele, millel on tõenäoliselt orgaaniline põhjus ja mis on ohtlikud;
kuulatlema peaks nii patsiendi lamades kui ka seistes (või Valsalva manöövriga), peamiselt
vasema vatsakese väljavoolutrakti dünaamilise obstruktsiooni kindlakstegemiseks.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 4.
20
Puusaliigeste hindamine
4.1 Puusaliigeseid hinnake igal visiidil kliiniliselt esimese eluaasta jooksul. Kuni 2 kuu
vanustel imikutel kasutage lisaks Barlow’ ja Ortolani testi.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
4.2 Puusaliigeste arengulise düsplaasia kahtluse korral suunake laps esimesel
võimalusel ultraheliuuringule.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
4.3 Suunake riskirühma laps 1 kuu vanuses ultraheliuuringule, kui lapse lähisugulasel
on puusaliigese arenguline düsplaasia, laps on sündinud tuharseisus või lapse
alajäse on deformatsiooniga.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Kui ultraheliuuringu leid viitab puusaliigeste arengulisele düsplaasiale, alustage
asendiravi ja suunake laps esimesel võimalusel ortopeedi vastuvõtule.
4.4
Töörühma praktiline soovitus.
Hinnati tõendusmaterjali ja leiti kaks mõõduka kvaliteediga juhuslikustatud kontrollitud
uuringut, mis ei näita, et kõigi laste sõeltestimine ultraheliuuringuga vähendaks oluliselt
puusaliigese arengulise düsplaasia hilinenud diagnoosimist. Vaatlusuuringute tulemuste
alusel on kirurgilist ravi vajavate puusaliigese arengulise düsplaasia juhtude sagedus ligikaudu
sarnane riikides, kus rakendatakse kõigi laste sõeltestimist ultraheliuuringu abil, riikidega, kus
ultraheliuuringut kasutatakse valikuliselt. Kõigi laste puusaliigeste sõeltestimine
ultraheliuuringu abil võib aga viia asendiravi sagedasema rakendamiseni ja võimaliku
üleravimiseni. Asendiravi tüsistused (sh puusaliigese avaskulaarne nekroos) on küll harvad,
kuid siiski võimalikud. Ainult kliinilise hindamise rakendamine võib aga põhjustada omakorda
mõnede puusaliigese arengulise düsplaasia juhtude hilinenud diagnoosimist ja sellega seoses
võib veidi suureneda vajadus kirurgilisteks sekkumisteks. Kõigi juhuslikustatud kontrollitud
uuringute tulemused ei ole aga praegu piisavad, et seda väidet kinnitada või see ümber lükata.
Kahtlustage puusaliigeste arengulist düsplaasiat puusaliigeste kliinilisel hindamisel,
kui:
• alajäsemete pikkus on ebavõrdne;
• selili lamaval lapsel, kelle põlved on painutatud ja labajalad toetuvad aluspinnale, ei ole
põlved samal kõrgusel;
• tuharavoldid (NB! mitte reievoldid) on asümmeetrilised;
• Barlow’ test on positiivne.
Barlow’ testi tegemisel on lapse alajäsemed nii puusaliigesest kui ka
põlveliigesest painutatud 90° võrra. Alajäset surutakse õrnalt põlvest suunaga
allapoole. Puusaliigese arengulise düsplaasia korral liigub Barlow’ testi käigus
reieluupea puusanapast välja – puusaliiges ei ole stabiilne;
• Ortolani test on positiivne.
Ortolani testi tegemisel on vaja hinnata mõlemat puusaliigest eraldi. Ühe käega
fikseeritakse vaagnapiirkond ning teise käega abdutseeritakse alajäset
puusaliigesest nii, et sõrmed toetuvad suurele pöörlale (trochanter major).
Puusaliigese nihestuse puhul täheldatakse naksatust või libisemist, kui
reieluupea paigutub puusanappa tagasi. Kerge kliksuv heli puusaliigese
abdutseerimisel võib olla normi variant.
21
Kui vähemalt ühe eespool loetletud sümptomi või testi alusel tekib kahtlus puusaliigese
arengulise düsplaasia suhtes, tuleb laps esimesel võimalusel suunata puusaliigeste
ultraheliuuringule.
Puusaliigeste arengulise düsplaasia riskirühma kuuluvad lapsed:
• puusaliigese arenguline düsplaasia lähisugulasel;
• tuharseisus sünd;
• alajäseme kaasasündinud deformatsioon.
Tabel. Puusaliigeste klassifikatsioon ultraheliuuringu alusel
Tüüp Alfanurk Beetanurk Hinnang Ravi
Ia > 60° <55° Normaalne Ei vaja
Ib > 60° 55-77° Üleminekuvorm, Ei vaja
puusanapa luuline serv
kergelt ümardunud
IIa 50–59° 55–77° Füsioloogiline Jälgida seni, kuni on
ebaküpsus (vanus alla 3
toimunud üleminek Ia
kuu) tüübile (vajalik korduv
ultraheliuuring)
IIb 50–59° 55–77° Luustumise Ravi vajaduse
mahajäämus (vanus üle otsustab ortopeed
3 kuu)
IIc 43–49° < 77° Kriitiline puus Vajalik
IId 43–49° > 77° Subluksatsioon, Vajalik
napamokk üles tõstetud
Töörühm otsustas teha nõrga soovituse, sest varaseks diagnoosimiseks on oluline hinnata
lapse puusaliigeseid igal visiidil, kuid ultraheliuuring kõigile lastele ei ole näidustatud ega
pruugi diagnoosimist kiirendada. Ultraheliuuring on eelistatuim meetod puusaliigeste
arengulise düsplaasia esmases diagnostikas. Ultraheliuuringu väärtus väheneb imiku
kasvades, seetõttu tuleks alates 5 kuu vanusest eelistada röntgeniülesvõtet.
Kui lapsel on arengulise düsplaasia kahtlus või kuulub laps riskirühma, tuleb talle teha
ultraheliuuring 1 kuu vanuses. Kui ultraheliuuringu leid viitab puusaliigeste arengulisele
düsplaasiale, tuleb alustada asendiravi ja suunata laps ortopeedi vastuvõtule. Esmaseks
asendiraviks on laialt mähkimine ja hoidumine lapse paigutamisest asendisse, kus alajäsemed
on puusaliigesest sirutatud.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 6.
22
Silmade ja nägemise hindamine
Refraktsiooniviga tekib kõige sagedamini müoopia ehk lähedale nägemise, hüperoopia ehk
kaugele nägemise või astigmatismi tõttu. Erinevalt amblüoopiast on refraktsiooniviga võimalik
parandada sobivate läätsede kasutamisega ning tavaliselt ei mõjuta see nägemise arengut.
Amblüoopia või amblüoopiaga kaasnevate, refraktsiooni- jt häirete avastamiseks on Kanada
ja Ameerika Ühendriikide ravijuhendites soovitatud nägemist regulaarselt sõeltestida,
kasutades vanusele sobivaid optotüüpe ehk nn silmatabeleid. Väikelaste nägemise
hindamiseks soovitatakse kasutada Lea Hyvärise tabeleid, millega tuleb lapse nägemist
kontrollida 3 meetri kauguselt. Nägemisteravust võib kontrollida vastava koolituse saanud
pereõde.
Suuremate laste nägemist võib testida täiskasvanutel kasutatava tabeliga või vajaduse korral
kasutada Lea Hyvärise tabelit.
Laste nägemisteravuse ealised normid (European Caucasian population, HOTV silmatabel):
- 36–42 elukuud (3-aastased): enamik optotüüpe eraldi silmadega tabeli 0,63 reast;
- 72 elukuud (6-aastased): kõik optotüübid eraldi silmadega tabeli 0,8 reast.
5.1 Tehke igal arstlikul visiidil kõikidel lastel silmade väline vaatlus ja kontrollige
silmade punast refleksi sünni järel, 1 kuu, 6 kuu ja 1 aasta vanuses. Silmade
punase refleksi puudumisel ühes või mõlemas silmas saatke laps esimesel
võimalusel silmaarsti vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.2 Hinnake last esimesel eluaastal igal visiidil silmade fikseerimise ja kõõrsilmsuse
suhtes vaatluse abil. Laps peab pilgu fikseerima esimese elukuu lõpuks ja liikuvat
eset jälgima teise elukuu lõpuks. Hinnake kõõrsilmsust alates 6 kuu vanusest, kui
laps on koostöövõimeline nägemisteravuse hindamisel.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.3 Kontrollige kõiki lapsi kuni 6 kuu vanuseni pisarateede patoloogia suhtes.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.4 Tehke 3 aasta vanuses lastele silmade väline vaatlus, pupilli vaatlus, kontrollige
lapsi kõõrsilmsuse suhtes. Kontrollige nägemisteravust Lea Hyvärise
silmatabeliga. Kui lapsel on nägemisteravus < 0,63 või nägemisteravuste erinevus
silmade vahel rohkem kui kaks tabeli rida, suunake laps silmaarsti vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
5.5 Hinnake nägemisteravust 6–7-aastasel lapsel kas täiskasvanute või Lea Hyvärise
tabeliga. Kui 6–7-aastasel lapsel on nägemisteravus < 0,8 või nägemisteravuste
erinevus silmade vahel rohkem kui kaks tabeli rida, suunake laps silmaarsti
vastuvõtule.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Esimesel eluaastal võivad laste nägemist ohustada haigused nagu kaasasündinud katarakt,
enneaegsete retinopaatia, retinoblastoom ja tserebraalne nägemisfunktsiooni halvenemine.
Ameerika Pediaatria Assotsiatsioon soovitab lastel kontrollida silmade punast refleksi silmade
ja nägemise kontrolli osana igal rutiinsel tervisekontrollil alates vastsündinueast.
23
Silmade punase refleksi kontrollimisega on võimalik avastada nägemist ohustavaid või
eluohtlikke haigusi nagu katarakt, glaukoom, retinoblastoom, silmahaigusena avalduvad
süsteemsed haigused ja rasked refraktsioonivead.
Analüüsiti longitudinaalse uuringu „Infant Aphakia Treatment Study“ andmeid (Hartmann jt,
2015), et leida baaskarakteristikud, mis võimaldaksid prognoosida parimat nägemisteravust
4,5 aasta vanuses imikute afaakia uuringus, kus tegeleti imikute monokulaarse kataraktiga.
Analüüsiti 114 uuringusse kaasatud imiku andmeid, et leida 4,5 aasta vanuses parim nägemist
ennustav tegur. Kõigile lastele tehti 1 kuni 7 kuu vanuses kataraktilõikus ning 4,5 aasta
vanuses hinnati laste nägemisteravust, lähtudes amblüoopia ravi uuringu HOTV silmatabeli
kasutamise protokollist.
Vanus kataraki lõikuse ajal oli nõrgalt seotud nägemisteravusega, keskmine nägemisteravus
oli parem noorematel patsientidel (28–48 päeva vanuses 0,50 logMAR; 49–210 päeva
vanuses 1,10 logMAR, p = 0,046). Patsientidel, kellel oli eraravikindlustus, oli samuti parem
nägemisteravus 4,5 aasta vanuses (0,60 vs. 1,40 logMAR; p = 0,0004). Ükski teine
baaskarakteristik ei olnud bivariaatsel analüüsil statistiliselt olulises seoses parema
nägemisteravusega.
Silmade punast refleksi kontrollitakse direktse oftalmoskoobi abil (oftalmoskoobi läätse
tugevus keeratud asendisse 0). Kontrollida tuleks hämaras ruumis, suunates valguse korraga
lapse mõlemasse silma umbes 45 cm kauguselt. Normaalseks peetakse, kui punane refleks
peegeldub tagasi mõlemast silmast sümmeetrilisena. Patoloogiale viitavad tumedad laigud
punases refleksis, reflekside asümmeetria, valge refleks ja oluliselt vähenenud punase refleksi
ilmnemine. Need on näidustuteseks, et suunata laps (laste) silmaarsti konsultatsioonile.
Töörühm otsustas anda tugeva soovituseb silmade ja nägemise teostamiseks perearsti
tasandil, kuna spetsialistide vähesuse tõttu jõuab silmaarsti vastuvõtule 3-aastastest lastest
vaid kolmandik. Riigikontrolli auditi andmetel ei käinud kolme aasta jooksul perearsti juures
tervisekontrollis 52% 3–6-aastastest lastest kordagi (Riigikontrolli audit: Riigi tegevus laste
tervise hoidmisel ja ravimisel, 2016). Olukorra muutmiseks on vajalik kõikide laste nägemise
kontrolliks esmatasandil korraldada perearsti meeskonnale silmade ja nägemise hindamiseks
täiendkoolitust.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 7.
24
Tabel. Punase refleksi kontrollimine (American Academy of Pediatrics, 2008)
Selgitus Parem silm Vasak silm
NORMAALNE: Laps vaatab
valgusallikasse. Mõlemas
silmas on punane refleks
võrdne.
EBAVÕRDNE: Üks punane
refleks on kirkam kui teine.
REFLEKS PUUDUB
(VASAK SILM,
KATARAKT): Läätse ja
teiste optilise meedia osade
hägusust põhjustavad
seisundid blokeerivad
punase refleksi või
vähendavad selle
avaldumist.
VÕÕRKEHA/MARRASTUS
(VASAK SILM): Punane
refleks peegeldab
vaatlejale tagasi sarvkesta
defekte või võõrkehasid.
Vaatleja pea liigutamisel
ühes suunas liigub
sarvkesta defekt näiliselt
teises suunas.
STRABISM (PAREM
SILM): Pööratud silmas on
punane refleks
intensiivsem.
Punase refleksi kontrollimine: Oftalmoskoop tuleks keerata asendisse 0 või selle lähedale. Vaatleja peaks seisma
vanema süles istuvast lapsest umbes 45 cm kaugusele ja tõmbama lapse tähelepanu valguse suunas. Refleksi
kontrollimiseks peaks tuba olema hämar. Valgus tuleks suunata mõlemasse silma korraga ja punane refleks peaks
peegelduma mõlemast silmast võrdsena. Pildid illustreerivad punase refleksi häirumist erinevate seisundite puhul.
Valged täpid illustreerivad sarvkesta valgusrefleksi.
25
Kuulmise hindamine
6.1 Hinnake kuulmist kõikidel 6-7-aastastel lastel.
- Selgitage kõikidel lastel kuulmislangusega seotud riskitegureid.
- Täpsustage lapse kuulmisharjumusi koostöös lapsevanemaga.
- Vestelge lapsega.
- Kasutage sosinkõnet.
- Tehke otoskoopiline vaatlus.
Erialaspetsialisti (kõrva-nina-kurguarst, audioloog) juurde suunake laps juhul, kui
anamneesi ja/või läbivaatuse alusel jääb kahtlus kuulmislangusele või lapsel on
mahajäämus kõne arengus.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Levimusuuringute andmetel sünnib Ühendkuningriigis kahepoolse kuulmislangusega > 40 dB
igal aastal 1000 lapse kohta hinnanguliselt 1 laps ehk 800 kuulmislangusega last. Lisaks
nendele sünnib igal aastal 500 last ühepoolse kuulmislangusega ehk 0,6 last 1000 lapse kohta.
Enamik kuulmislangusega lastest leitakse vastsündinute kuulmissõeluuringul. Siiski on
kuulmislanguse liike, mis võivad anda sünnil minimaalse kuulmislanguse või tekivad elu
jooksul. Sellised lapsed läbivad vastsündinute sõeluuringu. 2001. aastal avaldatud andmed
näitasid, et Ühendkuningriigis on vastsündinute kuulmissõeluuringu läbinud 1000 lapse kohta
vanuses 3 aastat 1,07 last kuulmislangusega > 40 dB ja vanuses 9–15 aastat 2,05 püsiva
kuulmislangusega last.
Kuulmislanguse levimus suureneb vanusega, selle põhjuseks on peamiselt konduktiivne
kuulmislangus, omandatud või hilise algusega sensorineuraalne kuulmislangus ja auditoorsed
töötlemise häired, mida vastsündinute sõeluuringul ei leita. Konduktiivse kuulmislangusega
lastel võivad esineda kaasasündinud või omandatud keskkõrva patoloogiad. Mõned nendest
patoloogiatest, näiteks keskkõrva tagasihoidlikud arenguanomaaliad ilma olulise
kuulmislanguseta ja seroosne keskkõrvapõletik, on vähese mõjuga kuulmisele ning võivad
vanematel märkamata jääda.
Lapseea sensorineuraalse kuulmislanguse põhjuseks võib olla sisekõrva või kuulmisnärvi
kahjustus. Omandatud sensorineuraalse kuulmislanguse põhjusteks lapseeas on
bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid, ototoksilised ravimid või traumad. Mürast põhjustatud
kuulmislangus võib tekkida lapseeas või hiljem ning olla raske.
Pärilik kuulmislangus võib avalduda vastsündinueas, kuid kuulmine võib halveneda ka pärast
vastsündinueas tehtud kuulmissõeluuringut. Kuulmissignaali töötlemise häired lastel võivad
tekkida neuromorfoloogiliste haiguste, kesknärvisüsteemi küpsemise häirete ja neuroloogiliste
haiguste tagajärjel. Need haigused avalduvad tüüpiliselt varases lapsepõlves, kuid pärast
vastsündinuea sõeluuringut ning seetõttu ei ole need haigused ka vastsündinute sõeluuringul
leitavad (Skarżyński jt, 2012).
Ravimata kuulmislangus > 20 dB võib avaldada negatiivset mõju kognitiivsele arengule, hiljem
õppeedukusele. Kuulmislangusega kooliealistel lastel, ka minimaalse kuulmislangusega, on
akadeemiliste, sotsiaalsete ja käitumisprobleemide tekkerisk suurem. Seega tuleb leida üles
ka minimaalse kuulmislangusega lapsed, et alustada raviga enne, kui kuulmislangus süveneb.
Kuna kuulmislangus võib tekkida ükskõik millisel hetkel elu jooksul, ei ole õiget aega
universaalseks kuulmissõeluuringuks pärast vastsündinuiga (Fortnum jt, 2016).
Kuulmise korduva uurimise olulisust tõendab Austrias korraldatud laste kuulmislanguse
levimuse uuring, kus leiti, et 2,2 kooliealisel lapsel 1000 lapse kohta on oluline kahepoolne
26
kuulmislangus. Nendest lastest 36,1%-l oli mõõdukas kuulmislangus, 34,4%-l tõsine ja 29,5%
sügav kuulmislangus. 14 last (23,0%) kasutasid kuuldeaparaati. Kuulmislangusega lastest
85,2% olid sõeluuritud vastsündinueas ja 50% lastest olid vastsündinu kuulmissõeluuringu
läbinud. Uuringus leiti, et lapsed, kelle kuulmislangus leiti vastsündinu kuulmissõeluuringul,
said diagnoosi keskmiselt 3 kuu vanuses ja kuuldeaparaadi 7 kuu vanuses. Need olulise
kuulmislangusega lapsed, kes olid vastsündinu kuulmisõeluuringu läbinud, said
kuuldeaparaadi keskmiselt 5 aasta vanuses (Holzinger jt, 2016).
Hilisemaks kuulmissõeluuringuks soovitatakse kasutada kas audiomeetriat, tümpanomeetriat,
refleksomeetriat, otoakustiliste emissoonide uuringut või nende uuringute kombinatsioone.
Ameerika Audioloogiaakadeemia ravijuhendis on soovitatud esmase sõeluurimismeetodina
kasutada audiomeetriat (Bright jt, 2011).
Ravijuhendi töörühm leidis, et kuigi audiomeetria on tundlik meetod kuulmislanguse
avastamiseks, vajab nimetatud uuringu läbiviimine spetsiaalset aparatuuri ja oskusi ning
sobilikku keskkonda. Seetõttu ei soovitata audiomeetriat kasutada esmatasandil laste
kuulmislanguse leidmiseks. Töörühm otsustas anda tugeva soovituse kuulmise hindamiseks
6-7 aastastel lastel, sest kuulmislanguse varane avastamine ja ravi on olulised kõne, keele ja
kognitiivse arengu probleemide ennetamiseks. Laste vanuse valiku aluse eelduseks on, et kõik
vastsündinud on läbinud kuulmissõeluuringu sünnitusosakondades ja varasemas vanuses
puudub risk või näidustus varasemaks korduvaks kuulmise hindamiseks. Kuna
skriiningaudiomeetriaks on vajalik eriaparatuur, väljaõpe ja spetsiaalne keskkond, soovitab
töörühm kuulmislanguse avastamiseks selgitada välja kuulmislanguse riskitegurid ning
rakendada vestlust, sosinkõnet ja otoskoopiat.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 8.
27
Tervisekäitumise hindamine ja probleemide varajane märkamine koolis
7 Hinnake kõikide 7–18-aastaste laste tervisekäitumist HBSC (Health Behaviour of
School-aged Children questionnaire) küsimustiku lühendatud versiooni abil
kõikidel korralistel kooliõe visiitidel. Vajadusel kaasake lapsevanemad (seaduslik
esindaja) ja korraldage spetsialistide abi.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Süstemaatilistest ülevaadetest ning Kanada Lastearstide Ühingu kogukonna
pediaatriakomitee (Canadian Paediatric Society Community Paediatrics Committee – CPC),
Ameerika Perearstide Akadeemia (American Academy on Family Physicians – AAFP) ja
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustest selgub, et koolilaste tervisekäitumist on
oluline regulaarselt hinnata kas igal aastal (AAFP ja CPC) või vähemalt iga kahe aasta
möödudes (CPC).
Koolilaste terviskäitumise küsimustikega hinnatakse muu hulgas laste füüsilist aktiivsust,
uneaja pikkust, toitumist ja selle seost ülekaaluga, koolikiusamist. Küsimustike eesmärk on
ennetada ja vähendada laste tervisehäireid. Näiteks on süstemaatilistes ülevaadates leitud, et
lastel, kes on päevas vähemalt 60 minutit füüsiliselt aktiivsed, on 1 mm Hg madalam diastoolne
arteriaalne rõhk võrreldes lastega, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Arvatakse, et see vähendab
riski haigestuda isheemilistesse südamehaigustesse ning samuti insulti (Brooke jt, 2014).
Lisaks on leitud, et lastel, kelle öine magamisaeg on pikem, esineb ülekaalulisust vähem
(Chaput jt, 2016).
Koolilaste tervisekäitumise hindamiseks on kasutusel küsimustik HBSC. HBSC-ga on uuritud
Euroopa ja Põhja-Ameerika kooliõpilaste tervist ja tervisekäitumist. Küsitlusuuringut alustati
1983/1984. õppeaastal viie riigi osavõtul, Eesti liitus HBSC-l põhineva uurimistööga
1993/1994. õppeaastal. HBSC on tõlgitud eesti ja vene keelde ning andmeid kogutakse 11-,
13- ja 15-aastastelt koolilastelt iga nelja aasta möödudes.
Töörühm otsustas anda nõrga positiivse soovituse hinnata 7–18-aastaste laste
tervisekäitumist HSBC lühendatud versiooni abil. Töörühma arvamuse kohaselt võiks jätkata
Eestis valideeritud (eesti ja vene keeles) küsimustiku kasutamist, sest muu hulgas on see
täidetav mõistliku aja jooksul ja koolitervishoiu töötajatel on testi kasutamisel positiivne
kogemus. Uuendatavas koolitervishoiu tegevusjuhendis tuleb kaaluda, kuidas testi tulemusel
saadud informatsiooni tervisedenduses paremini kasutada.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 10.
28
Lapse kognitiivse arengu hindamine
8 Kõne eakohasuse hindamiseks vestelge lapse ja lapsevanemaga igal visiidil kuni
7 aasta vanuseni. Hinnake koos lapsevanemaga lapse kõne arengu vastavust
kõne arengutähistele. Kõrvalekallete esinemisel kõnes suunake laps logopeedi
vastuvõtule.
Nõrk soovitus, mõõdukas tõendatus.
Süstemaatilises ülevaates (Nelson, 2005), kus USPSTF kriteeriumide alusel hinnati
sõeluurimise erinevaid aspekte, mh selle efektiivsust esmatasandil, jõuti järeldusele, et
andmed ei toeta riskitegurite kasutamist valikuliseks sõeluurimiseks. Puuduvad uuringud selle
kohta, milline on optimaalne vanus sõeluurimisel, sõeluurimise sagedus jms. Optimaalset
vahendit kõne ja keele arengu hilistumise sõeluurimiseks ei ole leitud.
2015. aasta süstemaatilises ülevaates, mis tehti Kanada (CTFPHC) kriteeriumide alusel, on
toodud tugev soovitus mitte sõeluurida arengu hilistumist standarditud vahenditega, kui
puuduvad nähtavad märgid arengu hilistumisest ning kui tervishoiutöötajal ega vanemal pole
kaebusi lapse arengu kohta.
Hilistumist on põhjust kahtlustada, kui puuduvad häälereaktsioonid ühe aasta vanuselt, kõne
on ebaselge ning erineb vanuserühma lastele iseloomulikust kõnest. Hilistumise
tuvastamiseks täpsustatakse vanema kaebused kõne arengu verstapostide (milestones)
alusel. Diagnoosi kinnitab spetsialist (logopeed) mitmete testide järel.
Sekkumisel paranevad kõne mõistmise, kommunikatsiooni mitmete valdkondade ja häälduse
ning sõnavara näitajad, lisaks toetab see lapse kognitiivset arengut ning hilisemat edu
koolihariduse omandamisel. Kõrvalekalded kõne ja keele arengus püsivad enamikus töödes
40–60% juures nende eelkooliealiste laste grupis, kes on ravita jäänud. Sekkumised kooli-
eelses eas on kulutõhusad.
Töörühm otsustas mõõduka kvaliteediga tõendusmaterjali põhjal anda nõrga soovituse lapse
kõne arengu hindamiseks vestluse käigus nii lapse kui ka lapsevanemaga igal ennetaval
visiidil kuni 7. eluaastani. Sõeluurimisvahendite abil ei ole võimalik eristada lapsi, kellel on kõne
arengu hilistumine, mis laheneb iseeneslikult, nendest lastest, kellel on kõne ja keele arengu
häire, mistõttu ei ole neid soovitatav kasutada.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 1.
9 Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on autismispektri
häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete arenguhäirete varajaseks
avastamiseks M-CHAT R/F testi. Test on valideeritud kasutamiseks 16-30 kuu
vanuses lapsele. Positiivse leiu korral suunake laps lastepsühhiaatri vastuvõtule
pervasiivse arenguhäire täpsemaks diagnostikaks ja rakendage varajase
sekkumise programmi.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Ei leitud ühtegi uuringut, kus oleks võrreldud sõeltestimise kaudu identifitseeritud
autismispektri häirega inimeste arengut ja toimetulekut võrreldes arenguhäire kahtluse
tekkimise järel diagnoositud juhtudega. Enamikus ravijuhendites ja konsensuseisukohtades ei
toetata kõigi laste sõeltestimist autismispektri häire suhtes (sh NICE ja SIGN), samuti on
29
USPSTFi (2016) soovitustes (McPheeters jt, 2016) esile toodud, et praegu pole piisavalt
tõendeid universaalse sõeluurimise poolt ega vastu. Kõigi laste universaalset sõeltestimist
soovitatakse USAs 18 ja 24 kuu vanuses, teistes riikides üleriigilisi sõeltestimise programme
ei ole, kuid mitmes riigis on soovitatud teha sõeltest arenguhäire kahtlusega ja autismispektri
riskirühma kuuluvatele lastele. Sõeltestina on enim kasutatud M-CHAT versioone, mis on
vabavaralised ja kohandatud ka eesti keelde. M-CHAT versioonide positiivne
prognoosiväärtus on üldrahvastiku tasemel rakendatuna ca 50%, kuid see tõuseb kuni 90%-
ni, kui testitakse neid lapsi, kelle areng on hilistunud või ebatüüpiline (McPheeters jt, 2016).
Tõendusmaterjal ei toeta populatsioonipõhist sõeluuringut kõikidele lastele, mistõttu soovitas
töörühm sihitada pervasiivse arenguhäire varajaseks väljaselgitamiseks sõeltesti lastele, kelle
areng on hilistunud või ebatüüpiline või kellel on autismispektri häirega lähisugulane.
Töörühm otsustas anda tugeva soovituse pervasiivsete arenguhäirete varaseks avastamiseks,
kasutades M-CHAT R/F testi, arvestades varase avastamise ja sekkumise olulisust lapse
arengu toetamisel. M-CHAT R/F test sobib pervasiivsete arenguhäirete sõeltestimiseks, on
valideeritud ning eesti keelde tõlgitud.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 2.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neurobioloogiline arenguhäire, mille algus on tavaliselt
lapseeas (esinemissagedus lapseeas 6%; keskmine vanus ATH diagnoosimisel on riigiti
erinev, tavaliselt enne 9. eluaastat), tähelepanuhäire sümptomid võivad funktsionaalse häirena
avalduda hiljem (esinemissagedus noorukitel 3%). Esmane kaebus lapse käitumise kohta on
tavaliselt lapsevanemal. Tõsisema sümptomaatikaga lapsed jõuavad diagnoosini varem ning
kombineeritud juhtudel (keskendumisraskused koos hüperaktiivsuse/impulsiivsusega) on
juurdepääs ravile parem kui tähelepanuhäire alatüübi korral. ATH on krooniline häire, mis
mõjutab toimetulekut kodus, koolis ja tööl, suurendades teiste vaimse tervise probleemide,
vigastuste ning enneaegsete surmade riski. Euroopas nähakse esmatasandi arsti vastutusena
ATH sümptomite avastamist ning kergematel juhtudel pere suunamist
vanemakoolitusprogrammi ja raskematel juhtudel lastepsühhiaatri juurde diagnostikaks.
10 Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks
kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et
otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate
tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Hinnanguskaalad on üksnes üks hindamisprotsessi komponentidest ning NICE ravijuhendites
ei ole soovitatud universaalset sõelumist, kuid on soovitatud, et diagnoosi kinnitamiseks on
vaja terviklikku kliinilist ja psühhosotsiaalset hindamist. Kliiniline intervjuu on ATH hindamise
kuldstandard ning hinnanguskaalad on sellele väärtuslikuks täienduseks. Meeles tuleb pidada,
et SNAP IV hinnaguskaala on kasutatav alates 6. eluaastast.
Tõendatult esmane ravivalik ja tõendatult suurima efektiivsusega on ATH-ga koolieelikute
puhul vanema nõustamine käitumisteraapia valdkonnas, kooliealised reageerivad aga hästi
sekkumistele koolis ning neile võib sobida õppimine individuaalse õppekava järgi ja/või
väikeklassis.
Töörühm otsustas anda tugeva soovituse hinnata käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega
3–10-aastasi lapsi SNAP IV hinnanguskaalaga, millega saab eristada käitumuslike
probleemidega lapsi nendest, kellel selliseid probleeme pole. SNAP IV on valideeritud ning
eesti keeles kättesaadav.
30
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 3.
31
Lapse ja pere psühhosotsiaalse heaolu ja keskkonna hindamine
Vanemluse toetamine
Lapsevanema enesetõhusus ja rahulolu võimaldavad ennustada vanemlike oskuste taset,
lapse heaolu ning ka probleemide tekkimise riski (Jones ja Prinz, 2005). Puudulikud
vanemlikud oskused võivad suurendada laste käitumuslike ja emotsionaalsete probleemide
kujunemist.
11.1 Pöörake tähelepanu pere toimetulekule ja vanemlusele igal visiidil.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
11.2 Soovitage esmakordselt lapsevanemaks saanutel ja lapsevanematel, kelle lapsel
esinevad käitumuslikud või emotsionaalsed probleemid täita vanemlikku tõhusust
ja rahulolu hindav (PSOC) test, mis on kasutamiseks 2-12 aastaste laste
vanematele. Vajadusel kaasake lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kes suunab
lapsevanemad vanemlusprogrammi.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Vanemliku kompetentsuse hindamise põhjal on võimalik selgitada, kas lapsevanemad vajavad
lisanõustamist ja tuge. Rohkem kui pooled Eesti emadest ja isadest on tundnud, et nad vajavad
lapse kasvatamisel abi, kuid ei tea, kust seda saada (Karu jt, 2012). Seepärast võiks
esmatasandil pöörata tähelepanu abivajavatele peredele, kes saaksid
vanemlusprogrammides osaledes toetust. Esmatasandi tervishoius töötavad õed ja arstid
peaksid olema esimesed, kes probleemseid peresid märkavad (Linno jt, 2011; Staal jt, 2013).
PSOC (Parenting sense of competence scale) abil hinnatakse vanemate rahulolu oma
vanemlike oskustega ja enesetõhusust vanemliku rolliga hakkama saamisel. See skaala on
rahvusvaheliselt enim kasutatud vanemliku enesetõhususe hindamise vahend (Jones ja Prinz,
2005). 16 väidet hinnatakse skaalal 1–6. PSOC sobib rakendamiseks eelkooliealistest kuni
teismeliste lasteni. Suur skoor näitab kõrgemat vanemlike oskuste taset. Eestikeelse PSOC
küsimustiku võib praktikas kasutusele võtta, ent soovitatav on jätkata küsimustiku valiidsuse
hindamist. Edasisel andmekogumisel on soovitatav kasutada jätkuvalt 16 väitega versiooni,
kuivõrd eelnevad uuringud on näidanud, et emad ja isad kogevad vanemlikke protsesse
erinevalt (Gamble jt, 2007).1 Test on kasutatav nii tervishoiu- kui ka haridusasutustes.
Tõenduspõhist vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ (ingl The Incredible Years) on
rakendatud ligikaudu 30 riigis. Tegemist on rahvusvahelise koolituste süsteemiga, mis on
aidanud vähendada laste käitumisprobleeme paljudes riikides2 ning mille tulemuslikkus on ka
Eestis tõestatud. Programmi eesmärk on aidata lapsevanematel arendada tõhusaid
strateegiaid, et ennetada laste käitumisprobleeme ja tulla toime arenguküsimustega. Tänu
õpitule oskavad vanemad vältida stressi tekitavaid olukordi, leida tuge ning saada hakkama
raskustega laste kasvatamisel. Tervise Arengu Instituut viib läbi vanemlusprogrammi „Imelised
aastad“ koolieelset põhiprogrammi ja jätkuprogrammi. Koolitusi korraldatakse eesti ja vene
keeles koostöös kohalike omavalitsustega. Programm on saanud alates 2018. aastast ka
riikliku rahastuse.
PSOC küsimustiku täitmist saab pakkuda 2‐ kuni 12‐aastaste laste vanematele, kuna selle
grupi kohta on kogutud ka rahvastikupõhised andmed. Küsmustik sobib kasutamiseks sotsiaal-
1
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/kktk_loppraport_30_03_2016_pdf.pdf
2
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3316149/
32
, haridus- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele, kes peredega tegeledes
märkavad, et vanemal võib esineda rahulolematust, motivatsioonilangust, frustratsiooni,
probleeme suutlikkuse ja toimetulekuga vanemlikus rollis. Kuna emad ja isad kogevad
vanemluse protsesse erinevalt, on soovitatav, et küsimustiku täidavad mõlemad vanemad.
Töörühm otsustas soovitada vanemliku tõhususe hindamist ka esmatasandil, mille alusel
saaks vanemaid suunata Eestis kasutusel olevasse programmi „Imelised aastad” ja mis aitaks
neil laste kasvatamisega paremini hakkama saada ning ennetada laste käitumisprobleeme.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 13.
Ema sünnitusjärgse depressiooni varajane märkamine
Sünnitusjärgne depressioon on vaimse tervise häire, mida kogevad emad esimese aasta
jooksul pärast sünnitust. Raseduse ajal on kõige levinumad vaimse tervise probleemid
depressioon ja ärevus – raseduse ajal kogeb ligikaudu 12% naistest depressiooni ja 13%
ärevust. Esimesel aastal pärast sünnitust kogeb 15–20% naistest depressiooni või ärevust
(NICE, 2017). Sünnitusjärgsel depressioonil on oluline mõju emale ja tema partnerile,
perekonnale tervikuna, ema-lapse suhtele, lapse pikaajalisele emotsionaalsele ja kognitiivsele
arengule (Hewitt jt, 2009). Sünnitusjärgset depressiooni on võimalik efektiivselt ravida, seetõttu
on oluline haigust õigel ajal märgata ning diagnoosida.
12 Pöörake tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni nähtudele, vajaduse korral
kasutage ema seisundi täpsustamiseks EPDSi alates lapse 1 kuu vanusest.
Positiivse skoori puhul korraldab perearst emale edasise abi. Kui vaja, korrake
hindamist 2–4 nädala möödumisel.
Tugev soovitus, mõõdukas tõendatus.
Süstemaatilistes ülevaadetes on hinnatud erinevate sõeltestide kasutamist sünnitusjärgse
depressiooni uurimisel. Hewitt jt leidsid, et kõige sagedamini kasutatav sõeltest on Edinburghi
sünnitusjärgse depressiooni skaala (EPDS). Süstemaatilises ülevaates, mis põhines 37-l
EPDSi valiidsust hinnanud uuringul, saadi testi tundlikkuseks 73–100% ja spetsiifilisuseks 93–
99% (Gibson jt, 2009). EPDS on 10 küsimusega test, milles palutakse emal hinnata oma
viimase 7 päeva enesetunnet.
Uuringute põhjal ei ole leitud üht parimat aega sünnitusjärgse depressiooni sõeluuringuks.
Kuna on teada, et sünnitusjärgne depressioon esineb esimesel aastal pärast sünnitust, on
paljudes riikides soovitatud emasid regulaarselt uurida depressiooni suhtes lapse esimesel
eluaastal. Töörühm soovitab pöörata tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni ilmingutele
ning vajaduse korral kasutada sõeltestina Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaalat
alates lapse 2. elukuust. Depressiooni sõeluuringu positiivse tulemuse korral on võimalik
lapsevanem suunata täiendavale uuringule ja ravile.
Kuna sünnitusjärgset depressiooni põeb kirjanduse andmetel kuni viiendik emadest ja haigus
võib oluliselt mõjutada lapse ja kogu perekonna heaolu, otsustas töörühm anda tugeva
positiivse soovituse pöörata esmatasandil tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni
nähtudele.
Vt täpsemalt tõendusmaterjali kokkuvõte nr 12.
33
Tervishoiukorralduslikud küsimused
Lastearsti jälgimisele/edasisuunamisele kuuluvad seisundid
ERIALA PATSIENT/SEISUND
NEONATOLOOGIA Lastearsti jälgimisele kuuluvad riskivastsündinud1:
Enneaegsed vastsündinud:
Kõik enneaegsena ja sünnikaaluga < 1500
g ja/või gestatsioonivanusega < 32+0
täisrasedusnädala sündinud lapsed
Enneaegsena ja sünnikaaluga > 1500 g ja
gestatsioonivanusega > 32+0
täisrasedusnädala sündinud lapsed, kui
lisandub muu oluline haigusseisund (nt
patoloogiline leid aju piltdiagnostikal,
krooniline kopsuhaigus, nekrotiseeriv
enterokoliit)
Looteea ja/või vastsündinuea probleemidega
patsiendid sõltumata gestatsioonivanusest
sünnil:
Raseduskestuse suhtes väike sünnikaal –
sünnikaal < -2,5 SD ehk < 3 protsentiili
Fentoni graafikul
Raske asfüksia (hüpoksilis-insheemiline
entsefalopaatia II, III aste Sarnat’i
klassifikatsiooni järgi) ja peri/neonataalne
insult; patoloogiline leid aju piltdiagnostikal
Neonataalsed krambid
Perinataalsed spetsiifilised infektsioonid
(tsütomegaloviirusinfektsioon,
toksoplasmoos, herpesinfektsioon, süüfilis
jm), neonataalne meningiit/entsefaliit,
positiivse verekülviga sepsis)
Sümptomaatiline ja/või persisteeruv
hüpoglükeemia
Üsasisene vereülekanne, postnataalne
verevahetusülekanne
Ravi nõudev neonataalne
abstinentsisündroom; fetaalne
alkoholisündroom
Varast operatiivset ravi, diagnostikat ja/või
eriarsti konsultatsiooni vajav väärarend
Metaboolne, kromosomaalne ja
sündromaalne patoloogia
Muu spetsiifiline patoloogia (nt südame
rütmihäired)
Neonataalses perioodis rakendatud
intensiivravitoimingust tulenev risk
1 Riskivastsündinu (High-Risk Neonate) on
vastsündinu, kes omab bioloogilist, sotsiaalset
ja/või vastsündinuea intensiivravitoimingust
tulenevat riski oma edasisele tervisele ja arengule.
ALLERGOLOOGIA-PULMONOLOOGIA Lastearstile suunamist vajavad:
34
Imikud ja väikelapsed, kellel on esinenud >
3 alumiste hingamisteede obstruktsiooni
(eriti viimase 6 kuu jooksul)
1-2 lisahapniku vajadusega hingamisteede
obstruktsiooni, kui kaasnevad riskitegurid
(perekondlik atoopia)
Kahtlus kroonilisele hingamisteede
haigusele (tsüstiline fibroos,
bronhopulmonaalne düsplaasia,
bronhiektaasiad, tsiiliate düskinees,
interstitsiaalne kopsuhaigus, astma)
Kaasasündinud hingamisteede väärarendid
Pikaajaline köha
Kahtlus allergilisele haigusele
Anafülaksia
Allergeenspetsiifiline immuunravi
Atoopiline dermatiit ja erineva geneesiga
nahalööve
o Lapsed, kes vajavad
põhitoiduainete eliminatsiooni
o Lapsed, kelle lööve sügeleb
intensiivselt häirides und ja
elukvaliteeti
o Puuduliku kaaluiibega lapsed
o Ulatuslik nahalööve
o Lapsed, kelle lööve on raviga
halvasti kontrollitud
o Ebaselge lööve
o Lööve esimestel elukuudel
o Kiiret tüüpi allergiline lööve
Lastearsti jälgimisele kuuluvad (jälgimise sageduse
otsustab lastearst):
Allergiahaigustega ja krooniliste
kopsuhaigustega patsiendid
KARDIOLOOGIA Lastearstile suunamist vajavad:
Lapsed püsiva kahinaga südamel, kellel
o Vanus < 6 kuu
o Kaasneb kasvus-kaalus
mahajäämus
o Kaasneb diastoolne kahin
o Kaasneb II tooni püsiv lõhestumine
Kui kahinat on hinnatud kui funktsionaalset
süstoolset kahinat, siis korduvalt ei ole vaja
last kardioloogile suunata
Kui kahinat kuuldakse esmakordselt ägeda
infektsiooni ajal varasemalt tervel lapsel
tuleks laps edasi suunata siis, kui kahin
jääb püsima ka infektsiooni järgselt
Lapsed, kelle I astme sugulasel on
diagnoositud kardiomüopaatia või
perekondlik rütmihäire
Kahtlus rütmihäirele
35
Arteriaalse hüpertensiooniga lapsed
sekundaarse põhjuse väljaselgitamiseks ja
ravi alustamiseks
Lastearsti jälgimisele kuuluvad (jälgimise sageduse
otsustab lastearst):
Kõik südameriketega lapsed,
rütmihäiretega ja kardiomüopaatiaga
lapsed ja noorukid
ENDOKRINOLOOGIA Lasteendokrinoloogi jälgimisele kuuluvad:
Igasugune lapseea diabeet
Kilpnäärme- ja kõrvalkilpnäärme üle- ja
alatalitlus
Neerupealise haigused
Hüpofüüsi talitlushäired
Enneaegne ja hilinenud puberteet
Kasvuhäired ehk peale 3. eluaastat tekkiv
kasvukiiruse aeglustumine või kiirenemine
rohkem kui 2 protsentiili joont ja kellel veel
ei ole toimunud menarchet või poistel
häälemurret
Ülekaalulised tütarlapsed
hüperandroandrogineemia tunnustega ja
tsükli häiretega 2 aastat peale menarchet
Ülekaalulised lapsed raske metaboolse
sündroomi tunnustega:
o Hüpertensioon
o Hüperkolesteroleemia
o Steatohepatiit
o Uneapnoe
o Glükoosi taluvuse häired
Lastearsti jälgimisele kuuluvad:
Alimentaarne ehk toitumuslik rasvumine
Stabiilne autoimmuunne türeoidiit ealises
referentsvahemikus püsiva TSH-ga
Puberteedi füsioloogilised
normivariatsioonid:
o Isoleeritud telarche
o Adrenarche
o Poistel konsistutsionaalne
puberteedi hilinemine
GASTROENTEROLOOGIA Lastearstile suunamist vajavad:
Ebaselge põhjusega maksafunktsiooni
näitajate nihetega lapsed
Ebaselge põhjusega ja lisauuringuid
vajavad seedetrakti erinevad probleemid:
o Retsidiveeruvad kõhuvalud
o Retsidiveeruv oksendamine (eriti
hommikune oksendamine)
o Krooniline kõhulahtisus, mis esineb
alates sünnist või esimestest
elunädalatest ja millega kaasnevad
36
lisasümptomid (kõhukatete pinge,
oksendamine, alajäsemete nõrkus,
arengupeetus)
Kahtlus malabsorptsioonisündroomile
Isutus, toidust keeldumine
Lastearsti jälgimisele kuuluvad:
Kroonilise põletikulise soolehaigusega
lapsed
Krooniliste maksahaigustega lapsed
Tsüstilise fibroosiga lapsed
NEFROLOOGIA Lastearstile suunamist vajavad:
Ebaselge põhjusega hematuuria ja
proteinuuria
Püsiv mikrohematuuria
< 3-kuused urotrakti infektsiooniga lapsed
Urotrakti infektsiooniga lapsed, kui haigus
ei allu adekvaatsele antibakteriaalsele
ravile või haigus retsidiveerub
Lastearsti jälgimisele kuuluvad:
Kõik kroonilise neeruhaigusega lapsed
(erineva geneesiga)
REUMATOLOOGIA Lastearstile suunamist vajavad:
Jäsemevaluga lapsed, kellel esineb 1 või
mitu järgnevast:
o Lonkamine
o Liiges(te) turse
o Liigeste hommikune kangus
Juveniilse idiopaatilise artriidiga lapsed
Süsteemse sidekoehaigusega lapsed
Reumast ohustatud lapsed, kelle on:
o Kroonilise tonsilliidi foonil tekkinud
väsimus
o Jõudluse langus
o Unehäired
o Õpiraskused
o Liigesvalud
o Subfebrilliteet
Perioodilise palavikuga lapsed, kelle
palaviku põhjusena pole tõestatud
infektsiooni
Ebaselge põhjusega lonkavad lapsed
INFEKTSIOONHAIGUSED Lastearstile suunamist vajavad:
Sageli põdevad lapsed, kellel on kahtlus
immuunsuse häirele:
o Otiit > 8 korra aastas
o Sinusiit > 2 korra aastas
o > 2 kuu kestev antibakteriaalne ravi
o > 2 kopsupõletiku aastas
Korduvate sügavate furunkulitega lapsed
37
Lapsed, kellel esinevad peale esimest
eluaastat visad seennakkused suus või
nahal
Lapsed, kellel on korduvate infektsioonide
raviks vajalik veenisisene antibakteriaalne
ravi
Lapsed, kellel on > 2 kroonilise infektsiooni
Lapsed, kelle suguvõsas on esinenud
immuunpuudulikkust
Lapsed, kellel on 1 ebatavaliselt raske või
ebatavalise tekitaja või paikmega
infektsioon
Ebaselge autoimmuunhaigusega lapsed
Regionaalse lümfadenopaatiaga lapsed,
kui lümfisõlmede suurenemine pole seotud
teadaoleva infektsiooniga või esineb
kaasuvaid sümptomeid:
o Valulikkus
o Progresseeruv valuta lümfisõlmede
suurenemine
o Supraklavikulaarsete lümfisõlmede
suurenemine
o Subfebrilliteet
o Üldsümptomid
Generaliseerunud lümfadenopaatia
NEUROLOOGIA Lasteneuroloogile suunamist vajavad:
Imikud arengutähise hilistumisega üle 2
kuu
Kahtlus infantiilsetele spasmidele (3.-8.
elukuu)
Pea kasvu pidurdumine või kiirenemine > 2
SD
Varjatud spinaalse düsrafismi korral
esimesel eluaastal
Kahtlus epileptilistele hoogudele
Kahtlus paralüüsi seisunditele ja muudele
liigutushäiretele
Psühhomotootse taandarengu nähtude
ilmnemisel
ÜLDPEDIAATRIA Lastearstile suunamist vajavad:
Imikud ja väikelapsed, kes ei kasva kaalus
ja pikkuses ootuspäraselt
Hulgikaebustega suhteliselt rahuldavas
üldseisundis lapsed
o Peavalu, kõhuvalu, torked südame
piirkonnas, iiveldus, halb
enesetunne, väsimus
Söömisprobleemidega lapsed
Ebaselge põhjusega aneemia
38
Kuni 18-aastase lapse tervise jälgimise kontrollkaart vanuserühmade ja tegevuste kaupa (lisa)
Tegevused on eraldi dokumendina kuni nende kinnitamiseni
Vaktsineerimised vastavalt vaktsineerimiskava rakendusjuhisele.
Juhendi koostamine
Juhendi käsitlusala kokkuleppimist alustati 2015. aasta oktoobris. Moodustati töörühm ja
sekretariaat. Ravijuhendi koostamisse kaasati asjakohaste kutsealade esindajad: perearstid
ja -õed, kooliõde, lastearstid, kliiniline psühholoog, patsientide esindaja Sotsiaalministeeriumi
ja haigekassa esindajad. Töörühm koostas ravijuhendi käsitlusala ja sõnastas kliinilised
küsimused, millele sooviti vastust. Ravijuhendi lõpliku käsitlusala koos 13 PICO-formaadis
sõnastatud kliinilise küsimusega kinnitas töörühm 2016. aasta sügisel, mis esitati teadmiseks
ka ravijuhendite nõukojale. Ravijuhendi käsitlusala koos kõigi kliiniliste küsimustega ja oluliste
tulemusnäitajatega on leitav veebis aadressil www.ravijuhend.ee
Ravijuhendi koostamisel lähtuti „Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu” (2011)
põhimõtetest. Ravijuhendi soovituste sõnastamiseks toimus kokku 14 töörühma koosolekut.
Sekretariaat valmistas igaks koosolekuks ette konkreetsete kliiniliste küsimuste kohta käiva
tõendusmaterjali koondi, milles olid esitatud lühikokkuvõtted uurimustest, sekkumiste kasust-
kahjust ja majanduslikest aspektidest. Iga koosoleku alguses vaadati läbi ravijuhendi töörühma
ja sekretariaadi huvide deklaratsioonid, et selgitada võimalikke huvide konflikte ning veenduti
otsustajate kallutamatuses. Võimalikke huvide konflikte ei sedastatud. Töörühma koosolek oli
otsustusvõimeline, kui kohal oli vähemalt 2/3 töörühma liikmetest.
Koosolekute otsused olid konsensuslikud. Soovituste sõnastamisel võeti arvesse nii
tõendusmaterjali tugevust, sekkumiste kasu tervisele kui ka võimalikke kõrvaltoimeid ja riske
ning võimalusi soovitatava tegevuse rakendamiseks tervisekeskustes ja koolitervishoius. Igal
töörühma koosolekul viibis sotsiaaministeeriumist Ulla Raid, kes juhendas ravijuhendi
koostamist metoodiliselt, ent ei osalenud töörühma soovituste koostamisel.
Ravijuhendit uuendatakse viis aastat pärast selle kinnitamist või uute asjakohatse
teadusandmete ilmnemisel.
Tõendusmaterjali otsimine ja hindamine
Tõendusmaterjali süstemaatilist otsimist alustati olemasolevatest ravijuhenditest.
Ravijuhendite otsimisel kasutas sekretariaat Tartu Ülikooli Kliinikumi medinfo keskuse abi.
Otsingukriteeriumid koostas sekretariaat koostöös töörühmaga. Otsiti kõiki ravijuhendeid, mis
olid eesti, inglise, saksa või soome keeles andmebaasis Pubmed (www.pubmed.gov) ning
spetsiaalsetes ravijuhendite andmebaasides (www.guideline.gov, www.nice.org.uk,
www.cadth.ca, http://www.kaypahoito.fi/, http://www.g-i-n.net/).
Kõiki leitud juhendeid hinnati esmalt nende lühikokkuvõtete alusel. Selle tulemusel jäeti
edasisest hindamisest välja korduvad ning käsitlusalale mittevastavad ravijuhendid. Edasiseks
hindamiseks sobis kokku 6 ravijuhendit, mis katsid teemasid osaliselt. Väljavalitud
ravijuhendeid hinnati omakorda Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu ja ravijuhendite
hindamise vahendiga AGREE-II. Iga ravijuhendit hindas teineteisest sõltumatult vähemalt kaks
sekretariaadi liiget.
Tabel. Kasutatud ravijuhendid
Nr Välja- Väljaandja Juhend
andmise
aasta
1 2012 American Preferred Practice Pattern® Guidelines. Amblyopia.
Academy of
Ophthalmology
Pediatric
Ophthalmology/St
rabismus Panel
2 2012 NICE Social and emotional wellbeing: early years
3 2015 Journal of the Mulpuri K, Song KM, Goldberg MJ, Sevarino K.
American Detection and Nonoperative Management of
Academy of Pediatric Developmental Dysplasia of the Hip in
Orthopaedic Infants up to Six Months of Age
Surgeons
4 2010 Kanada Greig A, Constantin E, Carsley S, Cummings C.
Preventive health care visits for children and
adolescents aged six to 17 years: The Greig
Health Record – Executive Summary.
Paediatrics & Child Health. 2010 Mar;15(3):157–
9.
Greig A, Constantin E, Carsley S,Cummings C.
Preventive health care visits for children and
adolescents aged 6 to 17 years: The Greig
Health Record – Technical Report. :16.
5 2017 NICE Autism spectrum disorder in under 19s: recognition,
referral and diagnosis
6 2017 American Bright Futures Guidelines (Hagan JF, Shaw JS,
Academy of Duncan PM, eds. Bright Futures: Guidelines for
Pediatrics Health Supervision of Infants, Children, and
Adolescents.
41
Iga ravijuhendi kliinilise küsimuse kohta koostas sekretariaat ravijuhendites esitatud soovituste
ja nende aluseks oleva tõendusmaterjali kokkuvõtte.
Lisaks viis sekretariaat iga kliinilise küsimuse kohta läbi vastavate süstemaatiliste ülevaadete
otsingu Pubmedi andmebaasis ning Cochrane’i koostööorganisatsiooni süstemaatiliste
ülevaadete andmebaasis. Samuti tehti otsing Pubmedi andmebaasis, et tuvastada need
juhuslikustatud uuringud, mis on avaldatud pärast vastavate süstemaatiliste ülevaadete
koostamist. Pubmedi andmebaasis kasutati otsingu käigus kliinilise küsimuse PICO-
formaadile vastavaid MeSH termineid. Süstemaatilistest ülevaadetest toodi välja sekkumiste
mõju olulistele tulemusnäitajatele ning GRADE-st lähtuvalt anti hinnang juhuslikustatud
platseebokontrolliga uuringutele, võttes arvesse uuringute tugevaid külgi ja piiranguid.
Tõendusmaterjali otsistrateegiad ning tõenduse kokkuvõtted kliiniliste küsimuste kaupa on
toodud veebilehel www.ravijuhend.ee. Sekretariaat koostas soovituste kavandi ning töörühm
sõnastas lõplikud soovitused, näidates ära nende suuna ja tugevusastme.
42
VIITED
1. Bright Futures: Guidelines for Health Supervision of Infants, Children, and Adolescents
(Third Edition) | Healthy People 2020 [Internet].
2. Sices L. Developmental screening in primary care: the effectiveness of current practice
and recommendations for improvement. 2007;
3. Bedford H, Walton S, Ahn J. Measures of child development: A review. Centre for
Paediatric Epidemiology and Biostatistics. 2013;
4. Lagerberg D. Parental assessment of developmental delay in children: some limitations
and hazards. Acta Paediatr. 2005 Aug;94(8):1006–8.
5. Williams AA, Cormack CL, Chike-Harris K, Durham CO, Fowler TO, Jensen EA.
Pediatric developmental screenings: a primary care approach. Nurse Pract. 2015 Apr
13;40(4):34–9.
6. Warren R, Kenny M, Fitzpatrick-Lewis D, Ali MU, Rice M, Bayer A, et al. Screening and
Treatment for Developmental Delay in Early Childhood (ages 1-4): Systematic Review.
7. Mackrides PS, Ryherd SJ. Screening for developmental delay. Am Fam Physician.
2011 Sep 1;84(5):544–9.
8. Siu AL, US Preventive Services Task Force. Screening for Speech and Language
Delay and Disorders in Children Aged 5 Years or Younger: US Preventive Services
Task Force Recommendation Statement. Pediatrics. 2015 Aug;136(2):e474–81.
9. Nelson HD. Screening for Speech and Language Delay in Preschool Children:
Systematic Evidence Review for the US Preventive Services Task Force.
PEDIATRICS. 2006 Feb 1;117(2):e298–319.
10. Berkman ND, Wallace I, Watson L, Coyne-Beasley T, Cullen K, Wood C, et al.
Screening for Speech and Language Delays and Disorders in Children Age 5 Years or
Younger: A Systematic Review for the U.S. Preventive Services Task Force [Internet].
Rockville (MD): Agency for Healthcare Research and Quality (US); 2015. (U.S.
Preventive Services Task Force Evidence Syntheses, formerly Systematic Evidence
Reviews).
11. Engle PL, Fernald LCH, Alderman H, Behrman J, O’Gara C, Yousafzai A, et al.
Strategies for reducing inequalities and improving developmental outcomes for young
children in low-income and middle-income countries. Lancet. 2011 Oct
8;378(9799):1339–53.
12. Sturner R, Howard B, Bergmann P, Morrel T, Andon L, Marks D, et al. Autism
Screening With Online Decision Support by Primary Care Pediatricians Aided by M-
CHAT/F. Pediatrics. 2016 Aug 19;e20153036.
13. Autism spectrum disorder in under 19s: recognition, referral and diagnosis | Guidance
and guidelines | NICE [Internet]. [cited 2017 Nov 13]. Available from:
https://www.nice.org.uk/guidance/cg128.
14. Sacrey L-AR, Zwaigenbaum L, Bryson S, Brian J, Smith IM, Roberts W, et al. Can
parents’ concerns predict autism spectrum disorder? A prospective study of high-risk
siblings from 6 to 36 months of age. J Am Acad Child Adolesc Psychiatry. 2015
Jun;54(6):470–8.
15. Zwaigenbaum L, Bauman ML, Stone WL, Yirmiya N, Estes A, Hansen RL, et al. Early
Identification of Autism Spectrum Disorder: Recommendations for Practice and
Research. Pediatrics. 2015 Oct 1;136(Supplement 1):S10–40.
43
16. Zwaigenbaum L, Bauman ML, Choueiri R, Kasari C, Carter A, Granpeesheh D, et al.
Early Intervention for Children With Autism Spectrum Disorder Under 3 Years of Age:
Recommendations for Practice and Research. Pediatrics. 2015 Oct;136 Suppl 1:S60–
81.
17. Daniels AM, Mandell DS. Explaining differences in age at autism spectrum disorder
diagnosis: A critical review. Autism. 2014 Jul;18(5):583–97.
18. Johnson CP, Myers SM. Identification and Evaluation of Children With Autism
Spectrum Disorders. Pediatrics. 2007 Nov 1;120(5):1183–215.
19. Williams AA, Cormack CL, Chike-Harris K, Durham CO, Fowler TO, Jensen EA.
Pediatric developmental screenings: a primary care approach. Nurse Pract. 2015 Apr
13;40(4):34–9.
20. McPheeters ML, Weitlauf A, Vehorn A, Taylor C, Sathe NA, Krishnaswami S, et al.
Screening for Autism Spectrum Disorder in Young Children: A Systematic Evidence
Review for the U.S. Preventive Services Task Force [Internet]. Rockville (MD): Agency
for Healthcare Research and Quality (US); 2016. (U.S. Preventive Services Task Force
Evidence Syntheses, formerly Systematic Evidence Reviews). Available from:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK349703/.
21. Siu AL, Bibbins-Domingo K, Grossman DC, Baumann LC, Davidson KW, Ebell M, et
al. Screening for Autism Spectrum Disorder in Young Children: US Preventive Services
Task Force Recommendation Statement. JAMA. 2016 Feb 16;315(7):691–6.
22. García-Primo P, Hellendoorn A, Charman T, Roeyers H, Dereu M, Roge B, et al.
Screening for autism spectrum disorders: state of the art in Europe. Eur Child Adolesc
Psychiatry. 2014;23(11):1005–21.
23. Zuckerman K, Lindly OJ, Chavez AE. Timeliness of Autism Spectrum Disorder
Diagnosis and Use of Services Among U.S. Elementary School-Aged Children.
Psychiatr Serv. 2017 Jan 1;68(1):33–40.
24. Robins DL, Casagrande K, Barton M, Chen C-MA, Dumont-Mathieu T, Fein D.
Validation of the Modified Checklist for Autism in Toddlers, Revised With Follow-up (M-
CHAT-R/F). Pediatrics. 2013 Dec 23;peds.2013–1813.
25. Valicenti-McDermott M Age of Diagnosis of Autism Spectrum Disorder in an Ethnically
Diverse Population Before and after the 2007 AAP Recommendation for Universal
Screening. Pediatric Academic Societies 2016 Meeting on May 1.
26. A systematic review and analysis of long-term outcomes in attention deficit
hyperactivity disorder: effects of treatment and non-treatment. - PubMed - NCBI
[Internet]. [cited 2017 Nov 16]. Available from:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22947230.
27. Caye A, Rocha TB-M, Anselmi L, Murray J, Menezes AMB, Barros FC, et al. Attention-
Deficit/Hyperactivity Disorder Trajectories From Childhood to Young Adulthood:
Evidence From a Birth Cohort Supporting a Late-Onset Syndrome. JAMA Psychiatry.
2016 Jul 1;73(7):705.
28. Childhood vs Adulthood Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder | Attention
Deficit/Hyperactivity Disorders | JAMA Psychiatry | The JAMA Network [Internet]. [cited
2017 Nov 16]. Available from:
https://jamanetwork.com/journals/jamapsychiatry/fullarticle/2522749.
29. Arnold LE, Hodgkins P, Caci H, Kahle J, Young S. Effect of Treatment Modality on
Long-Term Outcomes in Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder: A Systematic Review.
44
PLoS One [Internet]. 2015 Feb 25;10(2). Available from:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4340791/.
30. Interventions for Preschool Children at High Risk for ADHD: A Comparative
Effectiveness Review | Review Articles | Pediatrics [Internet]. [cited 2017 Nov 16].
Available from: http://pediatrics.aappublications.org/content/131/5/e1584.long.
31. Moffitt TE, Houts R, Asherson P, Belsky DW, Corcoran DL, Hammerle M, et al. Is Adult
ADHD a Childhood-Onset Neurodevelopmental Disorder? Evidence From a Four-
Decade Longitudinal Cohort Study. Am J Psychiatry. 2015 Oct;172(10):967–77.
32. Skovgaard AM. Mental health problems and psychopathology in infancy and early
childhood. An epidemiological study. Dan Med Bull. 2010 Oct;57(10):B4193.
33. Visser SN, Zablotsky B, Danielson ML, Bitsko RH. National Health Statistics Reports.
34. Prevalence of Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder: A Systematic Review and Meta-
analysis | Review Articles | Pediatrics [Internet]. [cited 2017 Nov 16]. Available from:
http://pediatrics.aappublications.org/content/135/4/e994.long.
35. SafeFrame Container [Internet]. [cited 2017 Nov 16]. Available from:
https://tpc.googlesyndication.com/safeframe/1-0-14/html/container.html.
36. Kieling RR, Kieling C, Aguiar AP, Costa AC, Dorneles BV, Rohde LA. Searching for the
best approach to assess teachers’ perception of inattention and hyperactivity problems
at school. Eur Child Adolesc Psychiatry. 2014 Jun;23(6):451–9.
37. Flood E, Gajria K, Sikirica V, Dietrich CN, Romero B, Harpin V, et al. The Caregiver
Perspective on Paediatric ADHD (CAPPA) survey: Understanding sociodemographic
and clinical characteristics, treatment use and impact of ADHD in Europe. J Affect
Disord. 2016 Aug;200:222–34.
38. The impact of case definition on attention-deficit/hyperactivity disorder prevalence
estimates in community-based samples of school-aged children. - PubMed - NCBI
[Internet]. [cited 2017 Nov 16]. Available from:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25524790.
39. Willcutt EG. The prevalence of DSM-IV attention-deficit/hyperactivity disorder: a meta-
analytic review. Neurotherapeutics. 2012 Jul;9(3):490–9.
40. Schoenfelder EN, Kollins SH. Topical Review: ADHD and Health-Risk Behaviors:
Toward Prevention and Health Promotion. J Pediatr Psychol. 2016 Aug;41(7):735–40.
41. Visser SN, Danielson ML, Bitsko RH, Holbrook JR, Kogan MD, Ghandour RM, et al.
Trends in the Parent-report of Health Care Provider Diagnosed and Medicated ADHD:
United States, 2003—2011. J Am Acad Child Adolesc Psychiatry. 2014 Jan;53(1):34–
46.e2.
42. Setyawan J, Fridman M, Grebla R, Harpin V, M Korst L, Quintero J. Variation in
Presentation, Diagnosis, and Management of Children and Adolescents With ADHD
Across European Countries. 2015.
43. Seixas M, Weiss M, Müller U. Systematic review of national and International guidelines
on attention-deficit hyperactivity disorder. J Psychopharmacol. 2012 26(6):753–65.
44. Attention deficit hyperactivity disorder: diagnosis and management of ADHD in
children, adolescents and adults. NICE Clinical guideline, 2009
https://www.nice.org.uk/guidance/cg72/resources/attention-deficit-hyperactivity-
disorder-diagnosis-and-management-975625063621.
45
45. Management of attention deficit and hyperkinetic disorders in children and young
people. A national clinical guideline. Scottish Intercollegiate Guidelines Network, 2009
http://www.sign.ac.uk/pdf/sign112.pdf.
46. ADHD: Clinical Practice Guideline for the diagnoosis, Evaluation, and Treatment on
Attention-Deficit/Hyperactivity disorder in Children and Adolescents. American
Academy of Pediatrics Clinical Practice Guideline, 2011
http://pediatrics.aappublications.org/content/128/5/1007.
47. Canadian Attention Deficit Hyperactivity Disorder Resource Alliance (CADDRA):
Canadian ADHD Practice Guidelines, Third Edition, Toronto ON; CADDRA, 2011
http://www.caddra.ca/practice-guideshould not be undertakenlines/download.
48. Practice Parameter for the Assessment and Treatment of Children and Adolescents
With Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder. American Academy of Child and
Adolescent Psychiatry, 2007 - J Am Acad Child Adolesc Psychiatry, 46:7, July 2007
https://www.aacap.org/App_Themes/AACAP/docs/practice_parameters/jaacap_adhd
_2007.pdf.
49. European clinical guidelines for hyperkinetic disorder – First upgrade. Taylor E. et al.
Eur Child Adolesc Psychiatry. 2004: 13 Suppl 1:17-30
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15322953.
50. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravijuhis. Eesti Psühhiaatrite Selts, 2014.
51. ADHD Rating Scale-5 for Children and Adolescents: Checklists, Norms, and Clinical
Interpretation by George J. DuPaul, Thomas J. Power, Arthur D. Anastopoulos, Robert
Reid Guilford Publications, 2016.
52. Maron BJ, Friedman RA, Kligfield P, Levine BD, Viskin S, Chaitman BR, et al.
Assessment of the 12-lead electrocardiogram as a screening test for detection of
cardiovascular disease in healthy general populations of young people (12-25 years of
age): a scientific statement from the American Heart Association and the American
College of Cardiology. J Am Coll Cardiol. 2014 Oct 7;64(14):1479–514.
53. Gonzalez FM, Veneziano MA, Puggina A, Boccia S. A Systematic Review on the Cost-
Effectiveness of Genetic and Electrocardiogram Testing for Long QT Syndrome in
Infants and Young Adults. Value Health. 2015 Jul;18(5):700–8.
54. Quaglini S, Rognoni C, Spazzolini C, Priori SG, Mannarino S, Schwartz PJ. Cost-
effectiveness of neonatal ECG screening for the long QT syndrome. Eur Heart J. 2006
Aug;27(15):1824–32.
55. Wu E-L, Kazzi NG, Lee JM. Cost-effectiveness of screening strategies for identifying
pediatric diabetes mellitus and dysglycemia. JAMA Pediatr. 2013 Jan;167(1):32–9.
56. Rodday AM, Triedman JK, Alexander ME, Cohen JT, Ip S, Newburger JW, et al.
Electrocardiogram screening for disorders that cause sudden cardiac death in
asymptomatic children: a meta-analysis. Pediatrics. 2012 Apr;129(4):e999–1010.
57. Anderson BR, McElligott S, Polsky D, Vetter VL. Electrocardiographic screening for
hypertrophic cardiomyopathy and long QT syndrome: the drivers of cost-effectiveness
for the prevention of sudden cardiac death. Pediatr Cardiol. 2014 Feb;35(2):323–31.
58. Lee JM, Gebremariam A, Wu E-L, LaRose J, Gurney JG. Evaluation of nonfasting tests
to screen for childhood and adolescent dysglycemia. Diabetes Care. 2011
Dec;34(12):2597–602.
46
59. ISPAD Clinical Practice Consensus Guidelines 2014 Compendium: Type 2 diabetes in
the child and adolescent. Pediatr Diabetes. 2015 Aug;16(5):392.
60. Chandra N, Bastiaenen R, Papadakis M, Panoulas VF, Ghani S, Duschl J, et al.
Prevalence of electrocardiographic anomalies in young individuals: relevance to a
nationwide cardiac screening program. J Am Coll Cardiol. 2014 May 20;63(19):2028–
34.
61. McDonagh M, Blazina I, Dana T, Cantor A, Bougatsos C. Routine Iron Supplementation
and Screening for Iron Deficiency Anemia in Children Ages 6 to 24 Months: A
Systematic Review to Update the U.S. Preventive Services Task Force
Recommendation [Internet]. Rockville (MD): Agency for Healthcare Research and
Quality (US); 2015 [cited 2016 Jun 25]. (U.S. Preventive Services Task Force Evidence
Syntheses, formerly Systematic Evidence Reviews). Available from:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK285660/.
62. Siu AL, US Preventive Services Task Force. Screening for Iron Deficiency Anemia in
Young Children: USPSTF Recommendation Statement. Pediatrics. 2015
Oct;136(4):746–52.
63. Shah S, Kublaoui BM, Oden JD, White PC. Screening for type 2 diabetes in obese
youth. Pediatrics. 2009 Aug;124(2):573–9.
64. Rhodes ET, Finkelstein JA, Marshall R, Allen C, Gillman MW, Ludwig DS. Screening
for type 2 diabetes mellitus in children and adolescents: attitudes, barriers, and
practices among pediatric clinicians. Ambul Pediatr. 2006 Apr;6(2):110–4.
65. Lee JM, Eason A, Nelson C, Kazzi NG, Cowan AE, Tarini BA. Screening practices for
identifying type 2 diabetes in adolescents. J Adolesc Health. 2014 Feb;54(2):139–43.
66. Harmon KG, Zigman M, Drezner JA. The effectiveness of screening history, physical
exam, and ECG to detect potentially lethal cardiac disorders in athletes: a systematic
review/meta-analysis. J Electrocardiol. 2015 Jun;48(3):329–38.
67. Wilkinson J, Bass C, Diem S, Gravley A, Harvey L, Maciosek M, McKeon K, Milteer L,
Owens J, Rothe P, Snellman L, Solberg L, Vincent P. Institute for Clinical Systems
Improvement. Preventive Services for Children and Adolescents. Updated September
2013.
68. Canadian Diabetes Association Clinical Practice Guidelines Expert Committee.
Canadian Diabetes Association 2013 Clinical Practice Guidelines for the Prevention
and Management of Diabetes in Canada. Can J Diabetes 2013;37(suppl 1):S1–S212.
69. American Diabetes Association. Strategies for improving care. Sec. 1. In Standards of
Medical Care in Diabetes 2016. Diabetes Care 2016;39(Suppl. 1):S6–S12
70. Escobar GJ, Braveman PA, Ackerson L, Odouli R, Coleman-Phox K, Capra AM, et al.
A randomized comparison of home visits and hospital-based group follow-up visits after
early postpartum discharge. Pediatrics. 2001 Sep;108(3):719–27.
71. Laliberté C, Dunn S, Pound C, Sourial N, Yasseen AS, Millar D, et al. A Randomized
Controlled Trial of Innovative Postpartum Care Model for Mother-Baby Dyads. PLoS
ONE. 2016;11(2):e0148520.
72. Paul IM, Beiler JS, Schaefer EW, Hollenbeak CS, Alleman N, Sturgis SA, et al. A
randomized trial of single home nursing visits vs office-based care after
nursery/maternity discharge: the Nurses for Infants Through Teaching and Assessment
After the Nursery (NITTANY) Study. Arch Pediatr Adolesc Med. 2012 Mar;166(3):263–
70.
47
73. Nelson HD, Selph S, Bougatsos C, Blazina I. Behavioral Interventions and Counseling
to Prevent Child Abuse and Neglect: Systematic Review to Update the U.S. Preventive
Services Task Force Recommendation [Internet]. Rockville (MD): Agency for
Healthcare Research and Quality (US); 2013 [cited 2016 Oct 9]. (U.S. Preventive
Services Task Force Evidence Syntheses, formerly Systematic Evidence Reviews).
Available from: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK117232/.
74. CalgaryPostpartumScreenFinalReport.pdf [Internet]. [cited 2017 Sep 30]. Available
from:
http://www.ahvna.org/tiny_uploads/forms/measurementtoolkit/CalgaryPostpartumScre
enFinalReport.pdf.
75. Paul IM, Phillips TA, Widome MD, Hollenbeak CS. Cost-effectiveness of postnatal
home nursing visits for prevention of hospital care for jaundice and dehydration.
Pediatrics. 2004 Oct;114(4):1015–22.
76. Final Update Summary: Child Maltreatment: Primary Care Interventions - US
Preventive Services Task Force [Internet]. [cited 2016 Oct 13]. Available from:
https://www.uspreventiveservicestaskforce.org/Page/Document/UpdateSummaryFinal
/child-maltreatment-primary-care-interventions.
77. Postnatal care up to 8 weeks after birth | Guidance and guidelines | NICE [Internet].
[cited 2016 Oct 13]. Available from:
https://www.nice.org.uk/guidance/cg37?unlid=838900462016926154134
78. Dodge KA, Goodman WB, Murphy RA, O’Donnell K, Sato J. Randomized Controlled
Trial of Universal Postnatal Nurse Home Visiting: Impact on Emergency Care.
Pediatrics. 2013 Nov 1;132(Supplement 2):S140–6.
79. Escobar GJ, Greene JD, Hulac P, Kincannon E, Bischoff K, Gardner MN, et al.
Rehospitalisation after birth hospitalisation: patterns among infants of all gestations.
Arch Dis Child. 2005 Feb;90(2):125–31.
80. Yonemoto N, Dowswell T, Nagai S, Mori R. Schedules for home visits in the early
postpartum period. Cochrane Database Syst Rev. 2013;(7):CD009326.
81. Kronborg H, Vaeth M, Kristensen I. The effect of early postpartum home visits by health
visitors: a natural experiment. Public Health Nurs. 2012 Aug;29(4):289–301.
82. Unintentional injuries in the home: interventions for under 15s | Guidance and
guidelines | NICE [Internet]. [cited 2016 Oct 13]. Available from:
https://www.nice.org.uk/guidance/ph30
83. Thaler M, Biedermann R, Lair J, Krismer M, Landauer F. Cost-effectiveness of
universal ultrasound screening compared with clinical examination alone in the
diagnosis and treatment of neonatal hip dysplasia in Austria. J Bone Joint Surg Br.
2011 Aug;93(8):1126–30.
84. Donnelly KJ, Chan KW, Cosgrove AP. Delayed diagnosis of developmental dysplasia
of the hip in Northern Ireland: can we do better? Bone Joint J. 2015 Nov;97-
B(11):1572–6.
85. Mulpuri K, Song KM, Goldberg MJ, Sevarino K. Detection and Nonoperative
Management of Pediatric Developmental Dysplasia of the Hip in Infants up to Six
Months of Age. J Am Acad Orthop Surg. 2015 Mar;23(3):202–5.
86. Toma P, Treguier C, Adamsbaum C, Barber I, Rosendahl K. European Society of
Paediatric Radiology’s Task force group on DDH.
48
87. von Kries R, Ihme N, Altenhofen L, Niethard FU, Krauspe R, Rückinger S. General
ultrasound screening reduces the rate of first operative procedures for developmental
dysplasia of the hip: a case-control study. J Pediatr. 2012 Feb;160(2):271–5.
88. Thallinger C, Pospischill R, Ganger R, Radler C, Krall C, Grill F. Long-term results of a
nationwide general ultrasound screening system for developmental disorders of the
hip: the Austrian hip screening program. J Child Orthop. 2014 Feb;8(1):3–10.
89. Shipman SA, Helfand M, Moyer VA, Yawn BP. Screening for developmental dysplasia
of the hip: a systematic literature review for the US Preventive Services Task Force.
Pediatrics. 2006 Mar;117(3):e557–76.
90. US Preventive Services Task Force. Screening for developmental dysplasia of the hip:
recommendation statement. Pediatrics. 2006 Mar;117(3):898–902.
91. Shorter D, Hong T, Osborn DA. Screening programmes for developmental dysplasia of
the hip in newborn infants. Cochrane Database Syst Rev. 2011 Sep 7;(9):CD004595.
92. Laborie LB, Engesæter IØ, Lehmann TG, Eastwood DM, Engesæter LB, Rosendahl K.
Screening strategies for hip dysplasia: long-term outcome of a randomized controlled
trial. Pediatrics. 2013 Sep;132(3):492–501.
93. Laborie LB, Markestad TJ, Davidsen H, Brurås KR, Aukland SM, Bjørlykke JA, et al.
Selective ultrasound screening for developmental hip dysplasia: effect on management
and late detected cases. A prospective survey during 1991-2006. Pediatr Radiol. 2014
Apr;44(4):410–24.
94. Hartmann EE, Lynn MJ, Lambert SR, Infant Aphakia Treatment Study Group. Baseline
characteristics of the infant aphakia treatment study population: predicting recognition
acuity at 4.5 years of age. Invest Ophthalmol Vis Sci. 2015 Jan;56(1):388–95.
95. Smith KJ, Marr J. J Carlton, J Karnon, C Czoski-Murray. Health Technology
Assessment [Internet]. 2008 [cited 2016 Jun 13];12(25). Available from:
http://www.journalslibrary.nihr.ac.uk/__data/assets/pdf_file/0006/64680/FullReport-
hta12250.pdf.
96. AMERICAN ACADEMY OF PEDIATRICS, Section on Ophthalmology, AMERICAN
ASSOCIATION FOR PEDIATRIC OPHTHALMOLOGY AND STRABISMUS,
AMERICAN ACADEMY OF OPHTHALMOLOGY, AMERICAN ASSOCIATION OF
CERTIFIED ORTHOPTISTS. Red Reflex Examination in Neonates, Infants, and
Children. PEDIATRICS. 2008 Dec 1;122(6):1401–4.
97. Groenewoud JH, Tjiam AM, Lantau VK, Hoogeveen WC, de Faber JTHN, Juttmann
RE, et al. Rotterdam AMblyopia Screening Effectiveness Study: Detection and Causes
of Amblyopia in a Large Birth Cohort. Investigative Opthalmology & Visual Science.
2010 Jul 1;51(7):3476.
98. Chou R, Dana T, Bougatsos C. Screening for Visual Impairment in Children Ages 1-5
Years: Systematic Review to Update the 2004 U.S. Preventive Services Task Force
Recommendation [Internet]. Rockville (MD): Agency for Healthcare Research and
Quality (US); 2011 [cited 2016 May 22]. (U.S. Preventive Services Task Force
Evidence Syntheses, formerly Systematic Evidence Reviews). Available from:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK52708/.
99. Powell C, Hatt SR. Vision screening for amblyopia in childhood. Cochrane Database
Syst Rev. 2009;(3):CD005020.
100. Vision screening in infants, children and youth. Paediatr Child Health. 2009
Apr;14(4):246–8.
101. American Academy of Ophthalmology Pediatric Ophthalmology/Strabismus
Panel. Pediatric eye evaluations: I. Vision screening in the primary care and community
setting. II. Comprehensive ophthalmic examination. San Francisco (CA): American
Academy of Ophthalmology; 2012. 44 p.
49
102. Bright K, Eichwald J, Tanner G. American Academy of Audiology Childhood
Hearing Screening Guidelines [Internet]. 2011 [cited 2016 Oct 17]. Available from:
http://www.danilomantilla.com/orl-basada-en-evidencias/primicias-en-orl-
oidos/2011childhoodhearingscreeningguidelinesguidelineaaa/2011_Childhood%20He
aring%20Screening%20Guidelines_GUIDELINE_AAA.pdf.
103. Fortnum H, Ukoumunne OC, Hyde C, Taylor RS, Ozolins M, Errington S, et al.
A programme of studies including assessment of diagnostic accuracy of school hearing
screening tests and a cost-effectiveness model of school entry hearing screening
programmes. Health Technology Assessment. 2016 May;20(36):1–178.
104. Lü J, Huang Z, Ma Y, Li Y, Mei L, Yao G, et al. Comparison between hearing
screening-detected cases and sporadic cases of delayed-onset hearing loss in
preschool-age children. Int J Audiol. 2014 Apr;53(4):229–34.
105. Harlor ADB, Bower C, Committee on Practice and Ambulatory Medicine,
Section on Otolaryngology-Head and Neck Surgery. Hearing assessment in infants and
children: recommendations beyond neonatal screening. Pediatrics. 2009
Oct;124(4):1252–63.
106. Holzinger D, Weishaupt A, Fellinger P, Beitel C, Fellinger J. Prevalence of 2.2
per mille of significant hearing loss at school age suggests rescreening after NHS.
International Journal of Pediatric Otorhinolaryngology. 2016 Aug;87:121–5.
107. Skarżyński H, Piotrowska A. Screening for pre-school and school-age hearing
problems: European Consensus Statement. International Journal of Pediatric
Otorhinolaryngology. 2012 Jan 1;76(1):120–1.
108. United Kingdom school-entry hearing screening: current practice -- Bristow et
al. 93 (3): 232 -- Archives of Disease in Childhood [Internet]. [cited 2016 Sep 12].
Available from: http://adc.bmj.com/content/93/3/232.long.
109. Weichbold V, Nekahm-Heis D, Welzl-Mueller K. Universal newborn hearing
screening and postnatal hearing loss. Pediatrics. 2006 Apr;117(4):e631–6.
110. Barrera CM, Perrine CG, Li R, Scanlon KS. Age at Introduction to Solid Foods
and Child Obesity at 6 Years. Child Obes. 2016 Jun;12(3):188–92g.
111. Qasem W, Fenton T, Friel J. Age of introduction of first complementary feeding
for infants: a systematic review. BMC Pediatr. 2015 Sep 2;15:107.
112. Nwaru BI, Craig LCA, Allan K, Prabhu N, Turner SW, McNeill G, et al.
Breastfeeding and introduction of complementary foods during infancy in relation to the
risk of asthma and atopic diseases up to 10 years. Clin Exp Allergy. 2013
Nov;43(11):1263–73.
113. Section on Breastfeeding. Breastfeeding and the use of human milk. Pediatrics.
2012 Mar;129(3):e827–41.
114. Hörnell A, Lagström H, Lande B, Thorsdottir I. Breastfeeding, introduction of
other foods and effects on health: a systematic literature review for the 5th Nordic
Nutrition Recommendations. Food Nutr Res. 2013;57.
115. Nishimura T, Suzue J, Kaji H. Breastfeeding reduces the severity of respiratory
syncytial virus infection among young infants: a multi-center prospective study. Pediatr
Int. 2009 Dec;51(6):812–6.
116. Sellen DW. Comparison of infant feeding patterns reported for nonindustrial
populations with current recommendations. J Nutr. 2001 Oct;131(10):2707–15.
117. Agostoni C, Decsi T, Fewtrell M, Goulet O, Kolacek S, Koletzko B, et al.
Complementary feeding: a commentary by the ESPGHAN Committee on Nutrition. J
Pediatr Gastroenterol Nutr. 2008 Jan;46(1):99–110.
50
118. Becker GE, Remmington T. Early additional food and fluids for healthy breastfed
full-term infants. Cochrane Database Syst Rev. 2014 Nov 25;(11):CD006462.
119. Medicine I of. Early Childhood Obesity Prevention Policies [Internet]. 2011 [cited
2017 Oct 27]. Available from: https://www.nap.edu/catalog/13124/early-childhood-
obesity-prevention-policies.
120. Vehapoglu A, Yazıcı M, Demir AD, Turkmen S, Nursoy M, Ozkaya E. Early
infant feeding practice and childhood obesity: the relation of breast-feeding and timing
of solid food introduction with childhood obesity. J Pediatr Endocrinol Metab. 2014
Nov;27(11-12):1181–7.
121. von der Lippe E, Brettschneider A-K, Gutsche J, Poethko-Müller C, KiGGS
Study Group. [Factors influencing the prevalence and duration of breastfeeding in
Germany: results of the KiGGS study: first follow up (KiGGS Wave 1)].
Bundesgesundheitsblatt Gesundheitsforschung Gesundheitsschutz. 2014
Jul;57(7):849–59.
122. Chantry CJ, Howard CR, Auinger P. Full breastfeeding duration and associated
decrease in respiratory tract infection in US children. Pediatrics. 2006 Feb;117(2):425–
32.
123. Pinto-Sánchez MI, Verdu EF, Liu E, Bercik P, Green PH, Murray JA, et al.
Gluten Introduction to Infant Feeding and Risk of Celiac Disease: Systematic Review
and Meta-Analysis. J Pediatr. 2016 Jan;168:132–43.e3.
124. Imiku_toitmisjuhis_EST_20.12.2012.pdf [Internet]. [vaadatud 27.10.2017].
Kättesaadav:
http://www.lastehaigla.ee/public/infotekstid/Imiku_toitmisjuhis_EST_20.12.2012.pdf.
125. Silano M, Agostoni C, Sanz Y, Guandalini S. Infant feeding and risk of
developing celiac disease: a systematic review. BMJ Open. 2016 25;6(1):e009163.
126. Jonsdottir OH, Fewtrell MS, Gunnlaugsson G, Kleinman RE, Hibberd PL,
Jonsdottir JM, et al. Initiation of complementary feeding and duration of total
breastfeeding: unlimited access to lactation consultants versus routine care at the well-
baby clinics. Breastfeed Med. 2014 May;9(4):196–202.
127. Lionetti E, Castellaneta S, Francavilla R, Pulvirenti A, Tonutti E, Amarri S, et al.
Introduction of gluten, HLA status, and the risk of celiac disease in children. N Engl J
Med. 2014 Oct 2;371(14):1295–303.
128. Maternal and child nutrition | Guidance and guidelines | NICE [Internet]. [cited
2017 Oct 27]. Available from: https://www.nice.org.uk/guidance/ph11/chapter/4-
Recommendations#breastfeeding-3.
129. Nordic Council of Ministers NC of M. Nordic Nutrition Recommendations 2012.
Nordic Nutrition Recommendations 2012. 2008 Aug 14;5(11):1–3.
130. Health Canada, Canadian Paediatric Society, Dietitians of Canada,
Breastfeeding Committee for Canada. Nutrition for healthy term infants:
recommendations from birth to six months. Can J Diet Pract Res. 2012;73(4):204.
131. Zalewski BM, Patro B, Veldhorst M, Kouwenhoven S, Crespo Escobar P, Calvo
Lerma J, et al. Nutrition of infants and young children (one to three years) and its effect
on later health: A systematic review of current recommendations (EarlyNutrition
project). Crit Rev Food Sci Nutr. 2017 Feb 11;57(3):489–500.
51
132. Kramer MS, Kakuma R. Optimal duration of exclusive breastfeeding. Cochrane
Database Syst Rev. 2012 Aug 15;(8):CD003517.
133. Fewtrell MS, Morgan JB, Duggan C, Gunnlaugsson G, Hibberd PL, Lucas A, et
al. Optimal duration of exclusive breastfeeding: what is the evidence to support current
recommendations? Am J Clin Nutr. 2007 Feb;85(2):635S–638S.
134. August GP, Caprio S, Fennoy I, Freemark M, Kaufman FR, Lustig RH, et al.
Prevention and treatment of pediatric obesity: an endocrine society clinical practice
guideline based on expert opinion. J Clin Endocrinol Metab. 2008 Dec;93(12):4576–
99.
135. de Silva D, Geromi M, Halken S, Host A, Panesar SS, Muraro A, et al. Primary
prevention of food allergy in children and adults: systematic review. Allergy. 2014
May;69(5):581–9.
136. Pesonen M, Kallio MJT, Ranki A, Siimes MA. Prolonged exclusive
breastfeeding is associated with increased atopic dermatitis: a prospective follow-up
study of unselected healthy newborns from birth to age 20 years. Clin Exp Allergy. 2006
Aug;36(8):1011–8.
137. Vriezinga SL, Auricchio R, Bravi E, Castillejo G, Chmielewska A, Crespo
Escobar P, et al. Randomized feeding intervention in infants at high risk for celiac
disease. N Engl J Med. 2014 Oct 2;371(14):1304–15.
138. Perkin MR, Logan K, Tseng A, Raji B, Ayis S, Peacock J, et al. Randomized
Trial of Introduction of Allergenic Foods in Breast-Fed Infants. N Engl J Med. 2016 May
5;374(18):1733–43.
139. Organization WH. Report of the expert consultation of the optimal duration of
exclusive breastfeeding, Geneva, Switzerland, 28-30 March 2001. 2001;
140. EFSA Panel on Dietetic Products N and A (NDA). Scientific Opinion on the
appropriate age for introduction of complementary feeding of infants. EFSA Journal.
2009 Dec 1;7(12):n/a – n/a.
141. Pieścik-Lech M, Chmielewska A, Shamir R, Szajewska H. Systematic Review:
Early Infant Feeding and the Risk of Type 1 Diabetes. J Pediatr Gastroenterol Nutr.
2017 Mar;64(3):454–9.
142. Szajewska H, Shamir R, Chmielewska A, Pieścik-Lech M, Auricchio R, Ivarsson
A, et al. Systematic review with meta-analysis: early infant feeding and coeliac disease-
-update 2015. Aliment Pharmacol Ther. 2015 Jun;41(11):1038–54.
143. Huss-Marp J, Eberlein-König B, Ring J. The Phenomenon of Irritable Skin in
Atopic Eczema. Handbook of Atopic Eczema. 2006;373–80.
144. Pearce J, Taylor MA, Langley-Evans SC. Timing of the introduction of
complementary feeding and risk of childhood obesity: a systematic review. Int J Obes
(Lond). 2013 Oct;37(10):1295–306.
145. Brooke HL, Corder K, Atkin AJ, van Sluijs EMF. A systematic literature review
with meta-analyses of within- and between-day differences in objectively measured
physical activity in school-aged children. Sports Med. 2014 Oct;44(10):1427–38.
146. Society CP. Canadian Paediatric Society [Internet]. [cited 2017 Oct 27].
Available from: https://www.cps.ca/en/documents/position/greig-health-record-
technical-report.
52
147. Aasvee K, Liiv K, Eha M jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine: 2013/2014.
õppeaasta uuringu raport [Internet]. 2016 [vaadatud 27.10.2017]. Kättesaadav:
http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/6446.
148. Health Maintenance in School-aged Children: Part I. History, Physical
Examination, Screening, and Immunizations - American Family Physician [Internet].
[cited 2017 Oct 27]. Available from: http://www.aafp.org/afp/2011/0315/p683.html.
149. Riley M, Locke A, Skye EP. Health Maintenance in School-aged Children: Part
II. Counseling Recommendations. AFP. 2011 Mar 15;83(6):689–94.
150. Farrington DP. School bullying, depression and offending behavior later in life:
an updated systematic review of longitudinal studies. Stockholm: BRÅ, National
Council for Crime Prevention; 2012. 112 p. (Brå).
151. School Bullying, Depression and Offending Behaviour Later in Life -
Brottsförebyggande rådet [Internet]. [cited 2017 Oct 27]. Available from:
https://www.bra.se/bra-in-english/home/publications/archive/publications/2012-06-11-
school-bullying-depression-and-offending-behaviour-later-in-life.html.
152. Carson V, Hunter S, Kuzik N, Gray CE, Poitras VJ, Chaput J-P, et al. Systematic
review of sedentary behaviour and health indicators in school-aged children and youth:
an update. Appl Physiol Nutr Metab. 2016 Jun;41(6 Suppl 3):S240–65.
153. Chaput J-P, Gray CE, Poitras VJ, Carson V, Gruber R, Olds T, et al. Systematic
review of the relationships between sleep duration and health indicators in school-aged
children and youth. Appl Physiol Nutr Metab. 2016 Jun 1;41(6 (Suppl. 3)):S266–82.
154. Deighton J, Tymms P, Vostanis P, Belsky J, Fonagy P, Brown A, et al. The
Development of a School-Based Measure of Child Mental Health. J Psychoeduc
Assess. 2013 Jun;31(3):247–57.
155. Aasvee K, Rasmussen M, Kelly C, Kurvinen E, Giacchi MV, Ahluwalia N.
Validity of self-reported height and weight for estimating prevalence of overweight
among Estonian adolescents: the Health Behaviour in School-aged Children study.
BMC Res Notes. 2015 Oct 26;8:606.
156. Heyman MB. Lactose Intolerance in Infants, Children, and Adolescents.
Pediatrics. 2006 Sep 1;118(3):1279–86.
157. Kirby M, Danner E. Nutritional deficiencies in children on restricted diets. Pediatr
Clin North Am. 2009 Oct;56(5):1085–103.
158. Craig WJ, Mangels AR, American Dietetic Association. Position of the American
Dietetic Association: vegetarian diets. J Am Diet Assoc. 2009 Jul;109(7):1266–82.
159. O’Neil A, Quirk SE, Housden S, Brennan SL, Williams LJ, Pasco JA, et al.
Relationship between diet and mental health in children and adolescents: a systematic
review. Am J Public Health. 2014 Oct;104(10):e31–42.
160. Amit M. Vegetarian diets in children and adolescents. Paediatr Child Health.
2010;15(5):303–8.
161. Pereõe tegevusjuhend. Tallinna Perearstide Selts,
2008. http://www.ravijuhend.ee/juhendid/patsiendijuhendid-2/47/pereoe-
tegevusjuhend.
162. Antenatal and Postnatal Mental Health. The NICE Guideline on Clinical
Management and Service Guidance. Updated edition. National Collaborating Centre
for Mental Health; 2014. 923 p. https://www.nice.org.uk/Guidance/CG192.
163. Adult depression in primary care. Institute for Clinical Systems Improvement.
National Guideline Clearinghouse. (1996, revised 2013).
53
https://www.guideline.gov/summaries/summary/47315/adult-depression-in-primary-
care.
164. Screening for Perinatal Depression. Committee opinion. The American College
of Obstetricians and Gynecologists. Number 630, May
2015. http://www.acog.org/Resources-And-Publications/Committee-
Opinions/Committee-on-Obstetric-Practice/Screening-for-Perinatal-Depression.
165. Depression and related disorders – anxiety, bipolar disorder and puerperal
psychosis – in the perinatal period. A guideline for primarycare healt professionals,
2011. Clinical Practice Guidelines. Australian Government, National Health and
Medical Research Council. http://cope.org.au/wp-content/uploads/2013/12/Perinatal-
Mental-Health-Clinical-Practice-Guidelines.pdf.
166. Postpartum depression. DynaMed Plus [Internet]. Ipswich (MA): EBSCO
Information Services. 1995 - . Record No. 113729, Postpartum depression; [updated
2016 Jun 02, cited 14.10.2016]; [about 29 screens].
http://www.dynamed.com/login.aspx?direct=true&site=DynaMed&id=113729.
Registration and login required.
167. Molyneaux E, Howard LM, McGeown HR, Karia AM, Trevillion K.
Antidepressant treatment for postnatal depression. Cochrane Database Syst Rev.
2014 Sep 11;(9):CD002018.
168. Gibson J, McKenzie-McHarg K, Shakespeare J, Price J, Gray R. A systematic
review of studies validating the Edinburgh Postnatal Depression Scale in antepartum
and postpartum women. Acta Psychiatr Scand. 2009 May;119(5):350–64.
169. Tsivos Z-L, Calam R, Sanders MR, Wittkowski A. Interventions for postnatal
depression assessing the mother–infant relationship and child developmental
outcomes: a systematic review [Internet]. International Journal of Women’s Health.
2015 [cited 2017 Nov 19]. Available from: https://www.dovepress.com/interventions-
for-postnatal-depression-assessing-the-motherndashinfant-peer-reviewed-article-
IJWH.
170. Hewitt C, Gilbody S, Brealey S, Paulden M, Palmer S, Mann R, et al. Methods
to identify postnatal depression in primary care: an integrated evidence synthesis and
value of information analysis. Health Technol Assess. 2009 Jul;13(36):1–145, 147–
230.
171. Gjerdingen D, Crow S, McGovern P, Miner M, Center B. Postpartum depression
screening at well-child visits: validity of a 2-question screen and the PHQ-9. Ann Fam
Med. 2009 Feb;7(1):63–70.
172. Berg AI van der Z den, Boere-Boonekamp MM, IJzerman MJ, Haasnoot-
Smallegange RME, Reijneveld SA. Screening for Postpartum Depression in Well-Baby
Care Settings: A Systematic Review. Maternal and child health journal. 2017
Jan;21(1):9–20.
173. Lavender T, Richens Y, Milan SJ, Smyth RMD, Dowswell T. Telephone support
for women during pregnancy and the first six weeks postpartum. Cochrane Database
Syst Rev. 2013 Jul 18;(7):CD009338.
174. Topp CW, Østergaard SD, Søndergaard S, Bech P. The WHO-5 Well-Being
Index: a systematic review of the literature. Psychother Psychosom. 2015;84(3):167–
76.
175. Yawn BP, Dietrich AJ, Wollan P, Bertram S, Graham D, Huff J, et al. TRIPPD:
a practice-based network effectiveness study of postpartum depression screening and
management. Ann Fam Med. 2012 Aug;10(4):320–9.
176. Preventive activities in children and young people. National Guideline
Clearinghouse. https://www.guideline.gov/summaries/summary/43849?.
177. Guidelines for preventive activities in general practice. 8th edition. 2012. The
Royal Australian College of General
Practitioners. http://www.nmml.org.au/content/Document/RACGP%20Red%20Book.p
df.
54
178. Gilmore L, Cuskelly M. Factor structure of the Parenting Sense of Competence
scale using a normative sample. Child: Care, Health and Development. 2009 Jan
1;35(1):48–55.
179. García-Huidobro D, Puschel K, Soto G. Family functioning style and health:
opportunities for health prevention in primary care. Br J Gen Pract. 2012
Mar;62(596):e198–203.
180. Newland LA. Family well-being, parenting, and child well-being: Pathways to
healthy adjustment. Clinical Psychol.
181. Danışman IG, Tiftik N. Measuring Family Strengths and Capabilities: Reliability
and Validity of the Turkish Version of the Family Functioning Style Scale. Procedia -
Social and Behavioral Sciences. 2014 Feb 21;114(Supplement C):346–50.
182. Pritchett R, Kemp J, Wilson P, Minnis H, Bryce G, Gillberg C. Quick, simple
measures of family relationships for use in clinical practice and research. A systematic
review. Fam Pract. 2011 Apr;28(2):172–87.
183. Flynn JT, Kaelber DC, Baker-Smith CM, Blowey D, Carroll AE, Daniels SR, et
al. Clinical Practice Guideline for Screening and Management of High Blood Pressure
in Children and Adolescents. Pediatrics. 2017 Aug 21;e20171904.
184. Victora CG, Bahl R, Barros AJ, França GV, Horton S, Krasevec J, Murch
S, Sankar MJ, Walker N, Rollins NC; Lancet Breastfeeding Series Group.
Breastfeeding in the 21st century: epidemiology, mechanisms, and lifelong effect.
Lancet 2016 Jan 30;387(10017):475-90.
55
LISAD
Lisa 1 Kõne arengu hindamine ja toetamine. Materjal lapsevanemale (Eesti Logopeedide
Ühing, www.elu.ee)
56
Lisa 2 Laste vererõhu väärtused soo, vanuse ja pikkuse järgi (Flynn jt, 2017)
57
58
59
60
Lisa 3 Laste hingamissageduse ja südame löögisageduse normid vanuse järgi
(UpToDate, Fleming jt, 2011)
Vanus Hingamissagedus Südame löögisagedus
Mediaan (1.–99. pts) Mediaan (1.–99. pts)
0 kuni 3 kuud 43 (25–66) 143 (107–181); ajaline
vastsündinu sünnil 127 (90–
164)
3 kuni 6 kuud 41 (24–64) 140 (104–175)
6 kuni 9 kuud 39 (23–61) 134 (98–168)
9 kuni 12 kuud 37 (22–58) 128 (93–161)
12 kuni 18 kuud 35 (21–53) 123 (88–156)
18 kuni 24 kuud 31 (19–46) 116 (82–149)
2 kuni 3 aastat 28 (18–38) 110 (76–142)
3 kuni 4 aastat 25 (17–33) 104 (70–136)
4 kuni 6 aastat 23 (17–29) 98 (65–131)
6 kuni 8 aastat 21 (16–27) 91 (59–123)
8 kuni 12 aastat 19 (14–25) 84 (52–115)
12 kuni 15 aastat 18 (12–23) 78 (47–108)
15 kuni 18 aastat 16 (11–22) 73 (43–104)
61
Lisa 4 Kaalu- ja kasvukõverad
62
Lisa 5 Imiku lisatoit
Koostajad: Oivi Uibo1, 2, Heli Grünber1, 2, Reet Raukas3, Tiia Voor1, 2 – 1 Tartu Ülikooli
lastekliinik, 2 Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik, 3Ida-Tallinna Keskhaigla
Mis on lisatoit ja kuidas seda pakkuda?
Rinnapiim katab lapse vee- ja kõikide toitainete vajaduse kuni lapse 6-kuuseks saamiseni.
Rinnapiim või piimasegu jäävad lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni.
Teisel elupoolaastal, alates 6 kuu vanusest, muutub laps füüsiliselt oluliselt aktiivsemaks ja
suureneb tema energia- ja toitainetevajadus, mistõttu ta vajab kindlasti lisaks rinnapiimale või
piimasegule lisatoitu.
Lisatoit on toit ja jook, mida antakse lapsele rinnapiimale või piimasegule juurde.
Ka tee ja mahl on lisatoidud. Lisatoiduga alustamise aeg on erakordne ajajärk lapse arengus.
Seni vaid üht või kaht (rinnapiima ja/või piimasegu) maitset tundnud beebi hakkab kogema
uusi maitseid ja lõhnu, toidu erinevat konsistentsi ja erinevaid söömisvõimalusi.
Lapsevanematel tuleb lapsele uusi toite pakkudes kannatlikku meelt varuda. Just sel ajal saab
alguse inimese suhtumine toitu ja söömisse – aluse saavad edasise elu toitumisharjumused.
Lisatoiduga peaks harjutamist alustama lapse kuuendal elukuul.
Esimene lisatoit võiks olla köögiviljapüree.
Tuginedes Euroopa Lastegastroenteroloogia, Hepatoloogia ja Toitmise Ühingu (ESPGHAN)
2017. aastal avaldatud imikute toitmise juhistele, võib vajaduse korral alustada imikutele kõige
varem lisatoidu pakkumist nelja kuu vanuses.
Lisatoidu alustamise soovituse annab arst.
Lisatoitu võiks esimest korda pakkuda siis, kui laps on terve.
Iga uut lisatoitu on soovitatav lapsele anda ennelõunasel ajal. Kuna uus toit võib tekitada
vaevusi või allergilist reaktsiooni, on oluline last hoolikalt jälgida. Öösel on see raskem, seetõttu
ei sobi uut toitu anda õhtul. Sagedamini võivad vaevused ilmneda 15–30 minuti jooksul pärast
söömist, kuid ka alles 24–72 tunni pärast.
Lisatoitu on sobiv lapsele anda alati enne rinnapiima või piimasegu. Muidu võib laps
näljasena kõhu piimast täis süüa ning seejärel lisatoidust keelduda. Nii jäävad vajalikud
toitained lapsel saamata.
Korraga pakutakse üht ja ühest komponendist koosnevat uut lisatoitu, soovitatavalt kahe-
kolme päeva vältel. Nii sobib lisatoiduga alustamiseks näiteks vaid kartulist valmistatud püree,
mitte aga kartuli-lillkapsapüree või kartuli-porgandipüree, rääkimata kartuli-porgandi-
lillkapsapüreest. Kui lapsel vaevusi ei teki, võib talle järgmiste päevade jooksul lisaks juba
proovitud toidule pakkuda järgmist uut toitu.
Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, poole teelusikatäie suurusest
kogusest, suurendades edaspidi järk-järgult toidukogust.
Lisatoidukordi on alguses üks, edaspidi kaks kuni kolm päevas (vt tabel 1).
Kõiki lisatoite pakutakse lusikast ja tassist, mitte lutipudelist. Kui laps saab lisatoidu
lutipudelist, võib edaspidi tema tassist ja lusikast sööma õpetamine olla keerukas. Imiku
toitmiseks sobivad hästi väikesed ja kerged lusikad. 8–9-kuusele lapsele võib anda pihku juba
oma lusika. Nii õpib ta lusikat käes hoidma ning sellega ka ise toitu võtma. Last võiks ise sööma
õpetada ja julgustada alates 2. elupoolaastast.
8–9 kuu vanust last võiks õpetada jooma tassist, nii et see on tema enda käes. Mõnele
lapsele meeldib juua tilaga tassist, mõned eelistavad aga täiesti tavalist tassi. Tass peab olema
käepärane ja kerge. Kui laps saab tassist joomisega kenasti hakkama, pole piimasegu sööval
63
imikul lutipudelit enam vaja. Mida kauem lutipudelist toidetakse, seda raskemini laps hiljem
sellest loobub.
Esimene lisatoit võiks olla köögiviljapüree. Esimesteks lisatoitudeks ei soovitata valida
puuvilja- või marjapüreed. Kuna magus maitseb beebile hästi, võib ta seejärel pakutud
köögiviljadest ja putrudest keelduda.
Lisatoidule ei sobi lisada soola, suhkrut, äädikat, pipart, vürtse ega teisi maitseaineid. Kui
laps sööb teiste pereliikmetega sama toitu, tuleb enne toidu maitsestamist lapse toidukogus
eraldada.
Toit peaks olema mitmekesine ja toitaineterikas, et katta imiku vajadused. Ühekülgse toidu
abil see ei õnnestu.
Toit peaks olema beebile konsistentsilt sobiv. Esimene lisatoit peaks olema vedel. Õige
paksuse saab, kui ühele teelusikatäiele köögiviljapüreele segada lisaks kolm-neli teelusikatäit
väljalüpstud rinnapiima, köögiviljade keeduleent, vett või piimasegu. Rinnapiim on selleks eriti
sobilik, sest selle maitse on lapsele juba tuttav. Kui laps neelab sellist toitu kergesti, võib
edaspidi järjest paksemat püreed teha. Seni kuni lapsel ei ole veel hambaid, sobib toiduks kas
mikseriga püreeritud või läbi peene sõela pressitud toit. Kui imikul on vaid lõikehambad, oskab
ta toitu küll hammustada, kuid ei ole võimeline seda närima. Kurkutõmbamise ohu tõttu tasub
sel perioodil lapse käeulatusest eemal hoida näiteks värske köögivilja viilud, viinamarjad,
terved marjad, rosinad, pähklid, ka lihatükid. Kui lapsel on lõikunud ka purihambad, saab ta
hakata toitu närima ning söögis võib olla juba väikesi tükikesi. Siis on sobiv aeg hakata toitu
peenestama kahvliga.
Umbes 9–10 kuu vanuselt hakkavad lapsed haarama ja pihus hoidma väikesi esemeid,
seega oskavad nad hoida peos ka väikesi toidupalasid. Siis on sobiv aeg pakkuda sõrmede
abil söödavat toitu, näiteks leivatükke, pehmeks keedetud köögiviljatükke (näiteks porgand või
kartul), eelnevalt pestud ja kooritud puuviljalõike (näiteks õun, pirn), riisiküpsiseid või ka
peenikesi juustukange. Ent seda võib teha ikka alles siis, kui laps oskab tõesti juba närida.
Janu kustutamiseks sobib puhas gaseerimata vesi, mitte jogurt, piim, mahlatooted (näiteks
nektarid, mahlajoogid, mahlad) ega gaseeritud karastusjoogid. Gaseeritud karastusjoogid on
magusad ning tekitavad seetõttu isutust. Pealegi võivad gaasid lapsele põhjustada vaevusi,
nagu kõhuvalu, kõhupuhitus ja toidu tagasiheide.
Peretoitu sobib beebile pakkuda alates 11–12 kuu vanusest. Lehmapiima hakatakse lapsele
toidu kõrvale joogina andma 2. eluaastal.
Kui palju lisatoitu imikule pakkuda?
Lisatoidu pakkumist tuleks alustada poolest teelusikatäiest. Kui laps selle ära sööb ning tal ei
teki järgneva ööpäeva jooksul vaevusi, võib järgmisel päeval sama toitu pakkuda juba üks-
kaks teelusikatäit ning edaspidi toidukogust ettevaatlikult suurendada (vt tabel 1). Rinnapiima
sööb laps lisatoidule juurde vastavalt oma soovile.
Tabel 1. Lisatoidu soovitatavad kogused 6–12 kuu vanusele imikule
Lapse vanus Lisatoidu kogus Lisatoidu pakkumise
kuudes päevas grammides kordade arv päevas
6 50–100 1–2
7 100–150 2
8 200 2–3
9 250 3
10 300 3
11 350–400 3
12 400–500 3
64
Lisa 6 Hüperbilirubineemia vastsündinueas
Tegemist võib olla nii konjugeeritud, konjugeerimata kui ka segavormi hüperbilirubineemiaga.
Samuti saab jagada hüperbilirubineemia füsioloogiliseks ja patoloogiliseks. Võimalik on jagada
hüperbilirubineemiat ka tekkemehhanismi järgi.
Hüperbilirubineemia liigid:
Füsioloogiline – tingitud neonataalse Hb lühemast elueast, suurenenud bilirubiini
enterohepaatilisest tsirkulatsioonist, maksa konjugatsioonivõime ebaküpsusest.
Bilirubiinitõus võib olla 3.-4. elupäevaks kuni 310 mcmol/l
Rinnaga toitmisest tingitud – esineb kuuendikul rinnapiimatoidulastest, avaldub
esimese elunädala jooksul, põhjustatud enterohepaatilise tsirkulatsiooni tõusust
nendel lastel, kelle söödud rinnapiimakogused on liiga väikesed
Rinnapiimast tingitud – tekib üldiselt 5.-7. elupäeval ja jõuab bilirubiini maksimumini 2.
Elunädalaks, on tingitud rinnapiima suuremas β-glükuronidaasi sisalduses, mis
soodustab bilirubiini reabsorptsiooni seedetraktist
Patoloogiline – hemolüüsist või muudest haigusseisunditest
Patoloogiline hüperbilirubineemia esineb, kui:
Ikterus tekib esimese 24h jooksul, peale 1. elunädalat või kestab üle 2 nädala
Seerumi bilirubiini tõusukiirus on üle 85 mcmol/päevas
Seerumi üldbilirubiin on üle 310 mcmol/l
Esinevad kaasuvad muud haigustunnused/lapse üldseisund on häiritud
Anamneesis oluline
Millal lapse kollasus tekkis ja kui kaua on kestnud
Mida, mis koguses ja kui sageli laps süüa saab
Kas esineb rinnaga toitmisel raskuseid
Kas on esinenud (ema info põhjal) hingamisraskuseid, palavikku, ärrituvust, letargiat,
hüpotooniat, patoloogilist kaalulangust, korduvat oksendamist
Kas emal esines gestatsioonidiabeeti, TORCH infektsioone
Mis on ema veregrupp
Kas lapse sünnil esines raskuseid (pikaleveninud sünnitus, sünnitraumad sh
hematoomid)
Kas ema on tarvitanud lapse hüperbilirubineemia teket soodustavaid ravimeid
rasedana või peale sünnitust
Lapse läbivaatusel oluline
Üldseisund, elulised näitajad
Nahka uurida ikteruse ulatuse suhtes, samuti võimalike petehhiate ja nahaaluste
verevalumite suhtes (võivad viidata hemolüütilisele aneemiale)
Kas üldläbivaatusel esineb väljendunud nahapunetust, letargiat, ülitundlikkust
välisärritajate suhtes, düsmorfseid tunnuseid (nt makroglossia – hüpotüreoos) või
stigmasid (nt Downi snd)
Tsefaalhematoomile iseloomulikke tunnuseid peapiirkonna läbivaatusel
Kopsude kuulatlusel räginaid, vilinaid, kiuneid, asümmeetrilist hingamiskahinat
Kõhu väljavälvumist, massi palpeerides (hepatosplenomegaaliat), rahutust palpeerides
(valud obstruktsioonist)
Neuroloogilisel läbivaatusel keskenduda hüpotoonia tunnustele (metab. häired, sepsis)
Ohumärgid
Ikterus esimesest elupäevast
Üldbilirubiin üle 310 mcmol/l seerumis
Üldbilirubiinitõus veres üle 85 mcmol/päevas või üle 3,4 mcmol/l/tunnis
65
Konjugeeritud bilirubiin üle 20% üldbilirubiini tasemest
Ikteruse teke peale 2. Elunädalat
Letargia, ärrituvus, respiratoorne distress
Sümptomite algusaeg
Ikterus, mis tekib esimese 24-48h jooksul ja/või kestab üle 2 nädala, on tõenäoliselt
patoloogiline. Ikterus, mis avaldub peale 2.-3. elupäeva, on üldiselt kas füsioloogiline,
rinnapiimast või rinnaga toitmisest tulenev.
Ikteruse harvemad põhjustajad on metaboolsetest põhjustest tingitud bilirubiini alasekretsioon
(nt Crigler-Najjar sündroom, hüpotüreoos, teatud ravimid), mis kujuneb samuti välja 2-3 päeva
jooksul. Sellistel juhtudel saavutab bilirubiin üldiselt maksimumtaseme 1. nädalal
tõusukiirusega < 86 mcmol/l/päevas ja võib jääda püsima pikemaks ajaks.
Esmased laboratoorsed uuringud perearsti vastuvõtul
Bilirubiinitase Vajalikud analüüsid
Tagasihoidlik tõus, ei lähene fototeraapia Üldbilirubiinile lisaks muid analüüse laps ei
piirile, laps kliiniliselt terve vaja, ikteruse taandumisel kordusbilirubiini ei
vaja
Üldbilirubiini tõus, fototeraapiat ei vaja, Jälgida üldbilirubiini üle 1-2 päeva,
läbivaatusel põhjus (nt suur hematoom) täiendavaid analüüse ei vaja (kui lapsel on
olemas teostatud K-vitamiinisüst sünnil)
Bilirubiini kiire tõus (üle 85 mcmol/l/p) või Üldbilirubiin + konjugeeritud bilirubiin,
lähenemine fototeraapia piirini kliiniline veri ja vereäigepreparaat
(retikulotsüüdid)
Korrata 4-24h möödudes
Bilirubiin üle fototeraapia piiri Üldbilirubiin + konjugeeritud bilirubiin,
kliiniline veri, vereäigepreparaat
(retikulotsüüdid), transaminaasid, albumiin
Tõusnud konjugeeritud bilirubiin Üldbilirubiin + konjugeeritud bilirubiin,
kliiniline veri, transaminaasid, uriiniproov +
uriinikülv, GTT, CRV + teostada võimalusel
kõhukoopa UH
Prolongeeritud ikterus (üle 3 nädala) või Üldbilirubiin + konjugeeritud bilirubiin,
haige vastsündinu kliiniline veri, transaminaasid, CRV, uriin +
külv
NB! Kas on teostatud PKU+HT skriining
sünnitusmajas?
Allikas: American Family Physician, May 2008.
Ravitaktika
Füsioloogiline ikterus kliinilist tähendust ei omanda, laheneb ise spontaanselt nädala jooksul.
Võib soovitada lapse sagedasemat toitmist, mis võib vähendada hüperbilirubineemia
raskusastet GI motiilsuse suurendamise läbi (väheneb enterohepaatiline tsirkulatsioon).
Rinnaga toitmise ikterust võib aidata samuti leevendada sagedasem toitmine. Lapsevanemaid
peaks julgustama, et nad toidaksid last 8-12 korda päevas
Kui bilirubiinitase tõuseb üle 310 mcmol/l, siis võib alustada fototeraapiat.
Fototeraapiavõimaluse puudumisel võib esialgu proovida ajutist (1-2 päeva) rinnapiima
vahetamist imiku piimasegu vastu.
Fototeraapia on ≥35 rasedusnädalal sündinud lastel näidustatud, kui üldbilirubiin on:
Üle 250 mcmol/l esimese 25-48 elutunni jooksul
Üle 300 mcmol/l esimese 49-72 elutunni jooksul
Üle 340 mcmol/l peale 72. elutundi
66
NB! Esimese 24h tekkinud kollasus on alati patoloogiline
Allikas: MSD (Merck) Manual, 2015 Aug
≥38. Rasedusnädalal sündinud laste bilirubiiniväärtused fototeraapiaks ja
verevahetuseks
Vanus Bilirubiini väärtus Bilirubiini väärtus
(tundides) (mcmol/l) (mcmol/l)
0 >100 >100
6 >125 >150
12 >150 >200
18 >175 >250
24 >200 >300
30 >212 >350
36 >225 >400
42 >237 >450
48 >250 >450
54 >262 >450
60 >275 >450
66 >287 >450
72 >300 >450
78 >312 >450
84 >325 >450
90 >337 >450
96+ >350 >450
Tegevus Alusta fototeraapiat Valmistu verevahetuseks
Allikas: NICE guidelines, 2016 Oct
Sünnijärgsed bilirubiinikontrolid
Lapse vanus Vanus, millal järelkontroll teostada
kojuminekul
Enne 24h 72h
24-47,9h 96h
48-72h 120h
Allikas: American Academy of Pediatrics, 2016 Jul
Kasutatud kirjandus
1. Lantzy A. Neonatal Hyperbilirubinemia. MSD Manual. 2015 Aug.
2. Mierschel SK et al. A Practical Approach to Neonatal Jaundice. American Family
Physician. 2008 May 1;77(9):1255-1262.
3. Jaundice in newborn babies under 28 days. NICE guidelines. 2016 Oct.
4. Management of Hyperbilirubinemia in the Newborn Infant 35 or More Weeks of
Gestation. Clinical Practice Guideline. American Academy of Pediatrics. Jul 2004.
67
Le Vallikivi
Eesti Perearstide Selts
[email protected] Meie 18.01.2019 nr 1.1-12/208
Kuni 18-aastase lapse tervise jälgimise juhend
Lugupeetud Le Vallikivi
Saadan käesolevaga teile kuni 18-aastase lapse tervise jälgimise juhendi uuenduse eelnõu.
Juhendi koostas erialaspetsialistidest koosnev töögrupp, kuhu kuulusid lastearstide,
perearstide, pereõdede ämmaemandate, lastekaitsetöötajate, kliiniliste psühholoogide,
lapsevanemate, sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa esindajad ja teiste erialade
eksperdid. Töörühma nimelise koosseisu leiate käesoleva kirja lisast.
Juhend hõlmab kuni 18-aastaste laste tervisega seotud riskide ennetamise meetmeid.
Olulisemad muudatused uues juhendis võrreldes 2009.aastast kehtinud tervisekontrolli
juhendiga:
Rinnapiimaga toitmine ja lisatoiduga alustamine ning toitumisharjumuste
hindamine edaspidi. Juhendis on soovitused rinnapiimaga toitmise ning lisatoiduga
harjutamise alustamise kohta. Samuti on soovitused piiratud toitumisega lastele, et
hinnata nende tasakaalustatud toitainete saamist. Kuna tasakaalustatud toitumine on
väga oluline lapse eakohaseks kasvamiseks ja arenemiseks, tuleb igal visiidil hinnata
ka lapse ja pere toitumisharjumusi.
Vastsündinu ja pere koduvisiit. Vastsündinu ja tema pere tervist mõjutavaid
riske hakatakse hindama juba raseduse ajal. Sünnijärgselt antakse hinnang
nende põhjal koduvisiidi vajaduseks.
Juhised abivajava lapse ja ema sünnitusjärgse depressiooni märkamiseks. Kuna
sünnitusjärgset depressiooni põeb kirjanduse andmetel kuni viiendik emadest ja haigus
võib oluliselt mõjutada kogu pere heaolu, tuleb esmatasandil pöörata tähelepanu ema
sünnitusjärgse depressiooni nähtudele.
Vanemluse toetamine. Rohkem kui pooled Eesti emadest ja isadest on tundnud, et
nad vajavad lapse kasvatamisel abi. Abisaamiseks soovitab juhend pakkuda
vanematele abi läbi riiklikult rahastava programmi „Imelised aastad”, mis aitab neil laste
kasvatamisega paremini hakkama saada ning ennetada laste käitumisprobleeme.
Aneemia ja diabeedi avastamine. Juhend näeb ette vereanalüüsi tegemise alla
aastasele rinnapiimatoidul olevale lapsele, et ennetada aneemia teket ja edasisi
mõjusid lapse arengule, samuti kõrge diabeediriskiga lastel II tüüpi diabeedi
avastamiseks.
Südameuuring sportimisega alustavale lapsele. Süstemaatilist ja intensiivset
sportimist alustavale lapsele on soovitatav teha näidustustel elektrokardiogramm, et
ennetada diagnoosimata jäänud südamehaiguste raskeid tagajärgi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Puusaliigeste kontroll ja ultraheli uuringud. Varaseks diagnoosimiseks hinnata
lapse puusaliigeseid esimese eluaasta jooksul igal arsti visiidil, täpsustatud on
ultraheliuuringu näidustus.
Silmade ja nägemise esmane kontroll. Edaspidi saab teha silmade kontrolli ka
esmatasandil, hinnatakse silma punast refleksi, fikseerimist, kõõrdsilmsust,
pisarakanaleid ning 3. ja 6.-7. eluaastal alates nägemisteravust.
Kuulmise hindamine. Eeldusel, et kõik vastsündinud on läbinud kuulmissõeluuringu
sünnitusosakondades, hinnatakse kuulmist 6-7 aastastel lastel. Kuulmislanguse
varajane avastamine ja ravi on olulised kõne, keele ja kognitiivse arengu probleemide
ennetamiseks.
Lapse kognitiivse arengu hindamine. Püsivate arenguhäirete varajaseks
avastamiseks hinnatakse lapse arengut igal tervisekontrollil lapse 7. eluaastani,
vestluses lapse ja lapsevanemaga.
Tervisekontrollide ajakava. Tervisekontrollide ajakava kaasajastati, arvestades lapse
arengu olulisemaid etappe. Edaspidi teeb perearsti tervisekontroll enne kooli, V ja IX
klassis ning kooliõe I, III, VII ja X klassis.
Uue juhendi rakendamiseks on tellinud sotsiaalministeerium perearstide meeskondadele e-
koolitused Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täiendkeskuselt. Juhend rakendumine
toimub järk-järgult, täpsemate tegevuste ajakava lepitakse kokku rakenduskavas toodud
asjakohaste osapooltega. Paralleelselt uuendab Eesti Haigekassas töörühm
koolitervishoiutöötaja tegevusjuhendit ja ajakohastamist vajab ka pereõe tegevusjuhend, mille
rahastamine lepitakse kokku Eesti Haigekassaga.
Juhendi tööversioon asub lingil: https://bit.ly/2ARsDc5. Samalt veebilehelt leiab lisateavet
huvide deklaratsioonide, juhendi käsitlusala kui ka tõendusmaterjali kohta.
Ootame teie tagasisidet kuni 4. veebruarini
[email protected]. Tagasiside käigus antavatele
muudatusettepanekutele palume lisada ka põhjenduse ja viited tõenduspõhisele materjalile.
Peale tagasiside laekumist arutatakse see läbi töörühmas ning vajadusel tehtavate
täpsustuste järgselt esitab töörühm juhendi heakskiitmiseks Ravijuhendite Nõukojale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Lisad:
1. LTJ rakenduskava
2. LTJ kontrollkaart tegevused
3. LTJ tööversioon
3
Lisaadressaadid:
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Perinatoloogide Selts
Eesti Õdede Liit
Eesti Õdede Liidu terviseõdede seltsing
Eesti Ämmaemandate Ühing
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Selts
Eesti Psühholoogide Liit
Eesti Logopeedide Ühing
Laste Huvikaitse Koda
Eesti Pereõdede Ühing
Eesti Lastekirurgide Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
SA Tartu Ülikooli Kliinikum
SA Tallinna Lastehaigla
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
AS Pärnu Haigla
AS Ida-Viru Keskhaigla
SA Narva Haigla
SA Viljandi Haigla
AS Rakvere Haigla
AS Kuressaare Haigla
AS Järvamaa Haigla
AS Lõuna-Eesti Haigla
AS Põlva Haigla
AS Valga Haigla
Ulla Raid 626 9126
[email protected]