MINISTRI MÄÄRUS
31.01.2019 nr 4
Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse
nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks
vajalike dokumentide loetelu, nõuded
dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži
arvestamise erisused“ ja sotsiaalkaitseministri
12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku
pensioni määramise, ümberarvutamise ja
maksmise juhend“ muutmine
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 39 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži
tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja
pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine
Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks
vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise
erisused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse
vanemate või vanema abikaasa, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja kirjalik kokkulepe,
välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, kuid
mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see
võrdselt mõlema isiku vahel.“;
2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „üks vanematest“ sõnaga „vanem“;
3) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži
hulka esitatakse vanemate või vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanema kirjalik
kokkulepe, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata,
kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse
see võrdselt mõlema isiku vahel.“.
2
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni
määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruses nr 70 „Riikliku pensioni määramise,
ümberarvutamise ja maksmise juhend“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui üks seaduse § 24 lõikes 11 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa
taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse
pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud
aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse ja sotsiaalkaitseministri määruse muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 39 alusel.
Määruse eesmärk on viia rakendusaktid kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega riikliku
pensionikindlustuse seaduses.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna
peaspetsialist Liidia Soontak (
[email protected], 626 9236). Eelnõu väljatöötamisel osales
Sotsiaalkindlustusameti nõunik Katrin Välling.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (
[email protected], 626 9738).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (Virge
[email protected], tel 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadusega.
Viidatud seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:
1) sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks
vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise
erisused“;
2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Riikliku pensioni määramise,
ümberarvutamise ja maksmise juhend“.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59 „Pensioniõigusliku
staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku
staaži arvestamise erisused“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõiget 2.
Väikelapse eest hoolitsemise aega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tõendatakse vanemate või
teiste õigustatud isikute (vanema abikaasa, eestkostja, lapse tegelik hooldaja) omavahelise
kokkuleppega. Kui eelnimetatud isikud ei saavuta omavahelist kokkulepet, on vanematel või teistel
õigustatud isikutel õigus jaotada väikelapse eest tegeliku hoolitsemise aeg võrdselt mõlema isiku
vahel.
Nimetatu aluseks on Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-17-9, millega
otsustati, et kui vanemad ei saavuta omavahelist kokkulepet RPKS § 24 lõigete 7 ja 8 osas ning §
2
28 lõike 2 punkti 12 osas, võib Sotsiaalkindlustusamet eelnimetatud sätetes käsitletud pensionilisa
ja pensioniõigusliku staaži jagada pooleks. Nimetatut rakendatakse ka alla 3-aastase väikelapse
eest hoolitsemise aja tõendamisel, kui vanematel on omavaheline vaidlus. Sel juhul jagab
Sotsiaalkindlustusamet perioodi, mille puhul oleks seda õigus saada nii emal kui isal, nende vahel
pooleks. Vastav muudatus tehakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-des 24 ja 28.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-
aastaseks saamiseni ema pensioniõigusliku staaži hulka. Nimetatud aeg tehakse kindlaks kuni 31.
detsembrini 1998. a ning sel ajal olid lapsega kodus valdavalt emad. Kui vanematel tekib
omavaheline vaidlus ühiselt hooldatud aja suhtes, lahendab Sotsiaalkindlustusamet selle
eelkirjeldatud alusel ehk jagab staaži hooldajate vahel pooleks.
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse määruse § 15 lõikes 1 sõnad „üks vanematest“ sõnaga
„vanem“. Paragrahv 15 käsitleb lapse kasvatamise aja tõendamiseks esitatavate dokumentide
loetelu. Käesoleval ajal on ühel vanematest võimalik saada täiendavat pensioniõiguslikku staaži
ning ta esitab selleks vastavad dokumendid. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 5-17-9 on last
vähemalt kaheksa aastat kasvatanud vanematel võimalik pensioniõiguslikku staaži jagada.
Eeltoodust tulenevalt on muudetud RPKS-i ja on sätestatud, et vanemad lepivad kokku, kelle
pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse pensioniõiguslik staaž. Kui kokkulepet ei saavutata, kuid
mõlemad vanemad on last kasvatanud, jagatakse staaž pooleks. Eelnimetatud seadusemuudatus
tingib muudatuse ka sotsiaalministri 27. detsembri 2001. a määruses ning määruse § 15 lõikes 1
asendatakse sõnad „üks vanematest“ sõnaga „vanem“. Muudetud määruse kohaselt võivad staaži
taotleda mõlemad vanemad ning sel juhul saab kumbki vanem pool pensioniõigusliku staaži
aastatest või kui vanemad saavutavad omavahel kokkuleppe, määratakse pensioniõiguslik staaž
ühele vanematest.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 15 lõiget 2.
Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi otsusega nr 5-17-9 otsustati, et kui vanemad ei
saavuta omavahelist kokkulepet RPKS § 24 lõigete 7 ja 8 osas ning § 28 lõike 2 punkti 12 osas,
võib Sotsiaalkindlustusamet eelnimetatud sätetes käsitletud pensionilisa ja pensioniõigusliku
staaži jagada pooleks. Selgitus on pikemalt esitatud § 1 punktide 1 ja 2 juures.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku
pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 6 ning sätestatakse, et kui üks isikutest
ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus
pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel. Selgitusi vaata eelnõu §-st
1.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11 ja sätestatakse, et kui õigustatud
isikud omavahel kokkulepet ei saavuta, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg
pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on
EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu
territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i
koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu
õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktide ja neis lubatud eranditega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004);
3
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse
(EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009).
4. Määruse mõjud
Määruse mõjuks on võimalus jagada pensionistaaži ja pensionilisa mõlema vanema vahel, kui nad
mõlemad vastavad tingimustele ja ei jõua omavahelises jagamises kokkuleppele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 5-17-9 rakendab Sotsiaalkindlustusamet otsust ning arvestab
vajaduse korral mõlemale õigustatud isikule pool ettenähtud pensioniõiguslikust staažist või pool
pensionilisast.
Määruse rakendamine ei tingi uusi kulusid, need on kaetud riikliku pensionikindlustuse eelarvega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta 8. jaanuaril 2019. a ja Rahandusministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusteta 24. jaanuaril 2019. a.