dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ ja sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2019
Viit
4
Registreeritud
31. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎4 31.01.2019 Ministri määrus.bdoc492 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 31.01.2019 nr 4 Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ ja sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. § 1. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse vanemate või vanema abikaasa, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja kirjalik kokkulepe, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel.“; 2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „üks vanematest“ sõnaga „vanem“; 3) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse vanemate või vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanema kirjalik kokkulepe, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel.“. 2 § 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruses nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui üks seaduse § 24 lõikes 11 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse ja sotsiaalkaitseministri määruse muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Määruse eesmärk on viia rakendusaktid kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega riikliku pensionikindlustuse seaduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak ([email protected], 626 9236). Eelnõu väljatöötamisel osales Sotsiaalkindlustusameti nõunik Katrin Välling. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (Virge [email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Viidatud seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi: 1) sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“; 2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõiget 2. Väikelapse eest hoolitsemise aega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tõendatakse vanemate või teiste õigustatud isikute (vanema abikaasa, eestkostja, lapse tegelik hooldaja) omavahelise kokkuleppega. Kui eelnimetatud isikud ei saavuta omavahelist kokkulepet, on vanematel või teistel õigustatud isikutel õigus jaotada väikelapse eest tegeliku hoolitsemise aeg võrdselt mõlema isiku vahel. Nimetatu aluseks on Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-17-9, millega otsustati, et kui vanemad ei saavuta omavahelist kokkulepet RPKS § 24 lõigete 7 ja 8 osas ning § 2 28 lõike 2 punkti 12 osas, võib Sotsiaalkindlustusamet eelnimetatud sätetes käsitletud pensionilisa ja pensioniõigusliku staaži jagada pooleks. Nimetatut rakendatakse ka alla 3-aastase väikelapse eest hoolitsemise aja tõendamisel, kui vanematel on omavaheline vaidlus. Sel juhul jagab Sotsiaalkindlustusamet perioodi, mille puhul oleks seda õigus saada nii emal kui isal, nende vahel pooleks. Vastav muudatus tehakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-des 24 ja 28. Sotsiaalkindlustusameti andmetel arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3- aastaseks saamiseni ema pensioniõigusliku staaži hulka. Nimetatud aeg tehakse kindlaks kuni 31. detsembrini 1998. a ning sel ajal olid lapsega kodus valdavalt emad. Kui vanematel tekib omavaheline vaidlus ühiselt hooldatud aja suhtes, lahendab Sotsiaalkindlustusamet selle eelkirjeldatud alusel ehk jagab staaži hooldajate vahel pooleks. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse määruse § 15 lõikes 1 sõnad „üks vanematest“ sõnaga „vanem“. Paragrahv 15 käsitleb lapse kasvatamise aja tõendamiseks esitatavate dokumentide loetelu. Käesoleval ajal on ühel vanematest võimalik saada täiendavat pensioniõiguslikku staaži ning ta esitab selleks vastavad dokumendid. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 5-17-9 on last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud vanematel võimalik pensioniõiguslikku staaži jagada. Eeltoodust tulenevalt on muudetud RPKS-i ja on sätestatud, et vanemad lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse pensioniõiguslik staaž. Kui kokkulepet ei saavutata, kuid mõlemad vanemad on last kasvatanud, jagatakse staaž pooleks. Eelnimetatud seadusemuudatus tingib muudatuse ka sotsiaalministri 27. detsembri 2001. a määruses ning määruse § 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „üks vanematest“ sõnaga „vanem“. Muudetud määruse kohaselt võivad staaži taotleda mõlemad vanemad ning sel juhul saab kumbki vanem pool pensioniõigusliku staaži aastatest või kui vanemad saavutavad omavahel kokkuleppe, määratakse pensioniõiguslik staaž ühele vanematest. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 15 lõiget 2. Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi otsusega nr 5-17-9 otsustati, et kui vanemad ei saavuta omavahelist kokkulepet RPKS § 24 lõigete 7 ja 8 osas ning § 28 lõike 2 punkti 12 osas, võib Sotsiaalkindlustusamet eelnimetatud sätetes käsitletud pensionilisa ja pensioniõigusliku staaži jagada pooleks. Selgitus on pikemalt esitatud § 1 punktide 1 ja 2 juures. Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 6 ning sätestatakse, et kui üks isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel. Selgitusi vaata eelnõu §-st 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11 ja sätestatakse, et kui õigustatud isikud omavahel kokkulepet ei saavuta, kuid mõlemal isikul on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema isiku vahel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktide ja neis lubatud eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 3 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009). 4. Määruse mõjud Määruse mõjuks on võimalus jagada pensionistaaži ja pensionilisa mõlema vanema vahel, kui nad mõlemad vastavad tingimustele ja ei jõua omavahelises jagamises kokkuleppele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 5-17-9 rakendab Sotsiaalkindlustusamet otsust ning arvestab vajaduse korral mõlemale õigustatud isikule pool ettenähtud pensioniõiguslikust staažist või pool pensionilisast. Määruse rakendamine ei tingi uusi kulusid, need on kaetud riikliku pensionikindlustuse eelarvega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta 8. jaanuaril 2019. a ja Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta 24. jaanuaril 2019. a.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel