dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2019
Viit
5.2-2/352-1
Registreeritud
31. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Keemiaravi Kuressaare haiglas.bdoc201 KB

Sisu (failidest)

Austatud tervise- ja tööminister Riina Sikkut Meile teeb tõsist muret Kuressaare Haigla plaan alustada ilma piirkondlike haiglatega kooskõlastamata kohapealset keemiaravi. Selline lähenemine tähendab eelkõige kaalutlemata ohtu vähipatsientide tervisele ja elukvaliteedile ning laiemas plaanis ka seni hästi toiminud tsentraliseeritud onkoloogilise abi süsteemi teadlikku lõhkumist. Peame asjakohaseks argumenti pakkuda patsiendile võimalikult kodulähedal erinevaid tervishoiuteenuseid, kuid igat otsust tuleb kaalutleda komplekselt arvestades muuhulgas ka riski patsiendi tervisele ja ravikvaliteeti. Onkoloogilise abi tsentaliseerimise peamisteks põhjusteks arenenud riikides on kvaliteetse ja parima olemasoleva diagnostika- ja raviteenuse pakkumine ning ülikallite diagnostika- ja ravitehnoloogiate optimaalne kasutamine. Uuringud kinnitavad, et ravi tsentraliseerimine parandab ravi tulemusi ja kvaliteeti ning suure tõenäosusega on ka kuluefektiivsem (Ke K.M., Hollingworth W. & Ness A.R. (2012). Näiteks Taanis kehtestati aastal 2007 Riiklik Vähiravi tsentraliseerimise programm (Probst HB., 2012). Selle tulemusena lühenesid patsientide ooteajad, paranes multidistsiplinaarne koostöö (Coleman, M. Lancet 2011; Angelis, R, Lancet 2014) ning patsientide rahulolu (Jensen, H BMC Cancer 2014. Jehnsen, H. 2015; Larsen, MBMC Health Services Research 2013). Taani kogemus mõjutas Rootsi keskvalitsust 2015. aastal käivitama Standardised Care Pathways (rootsi keeles Standardiserade vårdförlopp) programmi, tuginedes samadele põhimõtetele kui Taani reform (Probst, H Health 2012). Samal aastal käivitas ka Norra analoogse programmi, mis oli inspireeritud ja juhindunud Taanis saavutatud tulemustest. Kliinilises meditsiinis ülioluline arstlik kogemus tekib aastakümnetega ja selle kujunemise aluseks on piisavalt suured ravimahud. Eriti oluline on see harva esinevate vähivormide puhul, kus patsientide koondamine ühte/kahte suuremasse keskusesse on suisa hädavajalik. Suuremad patsientide arvud võimaldavad ka ravikvaliteedi aspektist väga olulist paikmepõhist ja ravimeetodipõhist kitsamat spetsialiseerumist. Kui aga rääkida vähikeskuste funktsioonidest laiemas plaanis, siis ei piirdu need pelgalt kvaliteetse diagnostika- ja raviteenuse osutamisega, vaid hõlmavad ka vähiennetust, vähi varase avastamise projektides osalemist, toetus- ja taastusravi ning väga olulise momendina ka teadus-, arendus- ja õppetöö koordineerimast ja teostamist onkoloogia ja hematoloogia erialadel. Hetkel on Eestis kaks piirkondlike haiglate baasil töötavat multimodaalset vähiravi ja maliigsete hematoloogiliste haiguste ravi ning vähihaigete toetus- ja taastusravi täies mahus pakkuvat vähikeskust. Nendeks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Väga suures mahus koordineerivad need keskused ka vähi ennetustegevust ja varast avastamist ning teadus-, arendus- ja õppetegevust onkoloogia ja hematoloogia valdkonnas. Mõlemad vähikeskused omavad ka rahvusvahelist akrediteeringut. TÜK on Euroopa Vähikeskuste Organisatsiooni (OECI) poolt akrediteeritud „Kliinilise vähikeskusena“ ja PERH Euroopa Onkoteraapia Ühingu (ESMO) poolt akrediteeritud „Onkoloogia ja palliatiivravi integreeritud keskusena“. Need mõlemad akrediteeringud on saavutatud pikki aastaid kestnud arendustegevuse tulemusena ja nende põhiliseks eesmärgiks on olnud rahvusvahelistele standarditele vastava diagnostika- ja raviruumi kujundamine ning seeläbi Eesti vähipatsientidele parima ravitulemuse, elukvaliteedi ja turvatunde tagamine. Akrediteeritud keskuste kvaliteetne ravi peab laienema nii täna, kui ka tulevikus, samuti suursaarte haigetele. Aastakümneid on PERH ja TÜK edukalt koordineerinud vähiravi kogu Eestis. Omamoodi edulugudeks on kujunenud ka keemiaravi teenuse osutamise laienemine Tallinnast ja Tartust väljapoole. PERHi kolleegide vahetul osalusel ja koordineerimisel teeb juba mitu aastat ambulatoorset keemiaravi SA Pärnu Haigla ja alates möödunud aastast TÜKi onkoloogide supervisiooni ja praktilise osalemise toel ka SA Ida-Viru Keskhaigla. Patsientide poolt on senine tagasiside olnud väga positiivne. Eesti suursaarte Saaremaa ja Hiiumaa vähipatsientide puhul on väga oluline, et lisaks Tallinnale ja Kuressaarele on neil võimalus vähivastast keemiaravi saada ka Pärnu Haiglas. Ravi võimaldamine suursaarte haigetele Pärnus oleks koordineeritud PERHi poolt ja haiged oleksid turvaliselt ühes ja fragmenteerimata ravisüsteemis. Aga kindlasti vajavad parandamist ka Pärnu ja Kuressaare vahelised tranpordiühendused ning lisaks mugavuste loomisele on siin oluline ka transpordi senisest ulatuslikum riigipoolne kompenseerimine. Suursaarte elanikele tuleks ka meie seisukohalt lähitulevikus pakkuda välja võimalus saada ravi nii Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja teatud juhtudel ka Tartus. Kuresaares on võimalik piirkondlike haiglate kureerimisel teha keemiaravimite lahustamiskeskus sarnaselt Pärnuga. Ilmne on aga see, et keemiaravi Kuresaares ei saa kunagi olema taolise võimekusega kui PERHis või TÜKis, mistõttu osa patsiente peab jätkuvalt käima Tallinnas. Valiku puhul ei saa aga kahjuks lähtuda vaid haige soovist saada ravi kodule lähedal, vaid haiguse vormist ja raskusest, haige üldseisundist ning kindlasti ka planeeritava ravi olemusest. Nii näiteks kõrgdoosi keemiaravi koos järgneva perifeerse vere tüvirakkude või luuüdi toetusega ning statsionaaris viibimist eeldavaid pikki ravimite i/v infusioone on ka tulevikus võimalik läbi viia vaid piirkondlikes haiglates. Sama on ka ülikeerukate, aga tihti patsiendile ainsaks lootuseks olevate uute ja perspektiivsete vähiravimite kliiniliste uuringutega. Neid tohibki üldjuhul läbi viia vaid eritingimustele vastavates piirkondlikes haiglates. Eelnevat kokku võttes, PERH ja TÜK toetavad plaani pakkuda kaasaegset vähiravi ka väljapool Tallinnat ja Tartut, sealhulgas ka Saaremaal ja Hiiumaal, kuid sama ravikvaliteedi säilitamiseks, patsientidele 24/7 turvatunde tagamiseks ja optimaalseks kuluefektiivsuseks peavad ka Eesti suursaarte haigetele tagama need teenused regionaalsed multimodaalsed vähikeskused. Lugupidamisega, Vahur Valvere, MD, PhD SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja J.Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 2304 GSM: 502 9831 [email protected] Dr. med. Peeter Padrik Onkoloog Hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Vähikeskuse direktor Tartu Ülikooli Kliinikum Puusepa 8, Tartu 51014 Tel: 3727319800; Fax: 3727319804; Skype: peeter.padrik [email protected] Koopiad: Marika Priske, Sotsiaalministeeriumi kantsler Maris Jesse, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Merike Jürilo, Terviseameti peadirektor Helmen Kütt, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 31.01.2019 12:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Keemiaravi Kuressaare haiglas Teile on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 31.01.2019 saadetud dokument numbriga 2019/2-22.4/14-1. Dokumenti puudutavate täiendavate küsimuste korral palun pöörduge dokumendi koostaja Vahur Valvere - PERH poole. Palun kinnitage dokumendi kättesaamist. Kirja manuses olev dokument võib olla digitaalselt allkirjastatud ja/või krüpteeritud. Krüpteeritud dokumendi avamiseks on vajalik ID-kaart ja ID- kaardi lugeja. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt . Lugupidamisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sütiste tee 19 13419 TALLINN
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel