Austatud tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Meile teeb tõsist muret Kuressaare Haigla plaan alustada ilma piirkondlike haiglatega
kooskõlastamata kohapealset keemiaravi. Selline lähenemine tähendab eelkõige kaalutlemata
ohtu vähipatsientide tervisele ja elukvaliteedile ning laiemas plaanis ka seni hästi toiminud
tsentraliseeritud onkoloogilise abi süsteemi teadlikku lõhkumist. Peame asjakohaseks
argumenti pakkuda patsiendile võimalikult kodulähedal erinevaid tervishoiuteenuseid, kuid igat
otsust tuleb kaalutleda komplekselt arvestades muuhulgas ka riski patsiendi tervisele ja
ravikvaliteeti.
Onkoloogilise abi tsentaliseerimise peamisteks põhjusteks arenenud riikides on kvaliteetse ja
parima olemasoleva diagnostika- ja raviteenuse pakkumine ning ülikallite diagnostika- ja
ravitehnoloogiate optimaalne kasutamine. Uuringud kinnitavad, et ravi tsentraliseerimine
parandab ravi tulemusi ja kvaliteeti ning suure tõenäosusega on ka kuluefektiivsem (Ke K.M.,
Hollingworth W. & Ness A.R. (2012). Näiteks Taanis kehtestati aastal 2007 Riiklik Vähiravi
tsentraliseerimise programm (Probst HB., 2012). Selle tulemusena lühenesid patsientide
ooteajad, paranes multidistsiplinaarne koostöö (Coleman, M. Lancet 2011; Angelis, R, Lancet
2014) ning patsientide rahulolu (Jensen, H BMC Cancer 2014. Jehnsen, H. 2015; Larsen, MBMC
Health Services Research 2013). Taani kogemus mõjutas Rootsi keskvalitsust 2015. aastal
käivitama Standardised Care Pathways (rootsi keeles Standardiserade vårdförlopp) programmi,
tuginedes samadele põhimõtetele kui Taani reform (Probst, H Health 2012). Samal aastal
käivitas ka Norra analoogse programmi, mis oli inspireeritud ja juhindunud Taanis saavutatud
tulemustest.
Kliinilises meditsiinis ülioluline arstlik kogemus tekib aastakümnetega ja selle kujunemise
aluseks on piisavalt suured ravimahud. Eriti oluline on see harva esinevate vähivormide puhul,
kus patsientide koondamine ühte/kahte suuremasse keskusesse on suisa hädavajalik.
Suuremad patsientide arvud võimaldavad ka ravikvaliteedi aspektist väga olulist paikmepõhist
ja ravimeetodipõhist kitsamat spetsialiseerumist.
Kui aga rääkida vähikeskuste funktsioonidest laiemas plaanis, siis ei piirdu need pelgalt
kvaliteetse diagnostika- ja raviteenuse osutamisega, vaid hõlmavad ka vähiennetust, vähi
varase avastamise projektides osalemist, toetus- ja taastusravi ning väga olulise momendina ka
teadus-, arendus- ja õppetöö koordineerimast ja teostamist onkoloogia ja hematoloogia
erialadel.
Hetkel on Eestis kaks piirkondlike haiglate baasil töötavat multimodaalset vähiravi ja maliigsete
hematoloogiliste haiguste ravi ning vähihaigete toetus- ja taastusravi täies mahus pakkuvat
vähikeskust. Nendeks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
(PERH). Väga suures mahus koordineerivad need keskused ka vähi ennetustegevust ja varast
avastamist ning teadus-, arendus- ja õppetegevust onkoloogia ja hematoloogia valdkonnas.
Mõlemad vähikeskused omavad ka rahvusvahelist akrediteeringut. TÜK on Euroopa
Vähikeskuste Organisatsiooni (OECI) poolt akrediteeritud „Kliinilise vähikeskusena“ ja PERH
Euroopa Onkoteraapia Ühingu (ESMO) poolt akrediteeritud „Onkoloogia ja palliatiivravi
integreeritud keskusena“. Need mõlemad akrediteeringud on saavutatud pikki aastaid kestnud
arendustegevuse tulemusena ja nende põhiliseks eesmärgiks on olnud rahvusvahelistele
standarditele vastava diagnostika- ja raviruumi kujundamine ning seeläbi Eesti vähipatsientidele
parima ravitulemuse, elukvaliteedi ja turvatunde tagamine. Akrediteeritud keskuste kvaliteetne
ravi peab laienema nii täna, kui ka tulevikus, samuti suursaarte haigetele.
Aastakümneid on PERH ja TÜK edukalt koordineerinud vähiravi kogu Eestis. Omamoodi
edulugudeks on kujunenud ka keemiaravi teenuse osutamise laienemine Tallinnast ja Tartust
väljapoole. PERHi kolleegide vahetul osalusel ja koordineerimisel teeb juba mitu aastat
ambulatoorset keemiaravi SA Pärnu Haigla ja alates möödunud aastast TÜKi onkoloogide
supervisiooni ja praktilise osalemise toel ka SA Ida-Viru Keskhaigla. Patsientide poolt on senine
tagasiside olnud väga positiivne.
Eesti suursaarte Saaremaa ja Hiiumaa vähipatsientide puhul on väga oluline, et lisaks Tallinnale
ja Kuressaarele on neil võimalus vähivastast keemiaravi saada ka Pärnu Haiglas. Ravi
võimaldamine suursaarte haigetele Pärnus oleks koordineeritud PERHi poolt ja haiged oleksid
turvaliselt ühes ja fragmenteerimata ravisüsteemis. Aga kindlasti vajavad parandamist ka Pärnu
ja Kuressaare vahelised tranpordiühendused ning lisaks mugavuste loomisele on siin oluline ka
transpordi senisest ulatuslikum riigipoolne kompenseerimine.
Suursaarte elanikele tuleks ka meie seisukohalt lähitulevikus pakkuda välja võimalus saada ravi
nii Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja teatud juhtudel ka Tartus. Kuresaares on võimalik
piirkondlike haiglate kureerimisel teha keemiaravimite lahustamiskeskus sarnaselt Pärnuga.
Ilmne on aga see, et keemiaravi Kuresaares ei saa kunagi olema taolise võimekusega kui PERHis
või TÜKis, mistõttu osa patsiente peab jätkuvalt käima Tallinnas. Valiku puhul ei saa aga
kahjuks lähtuda vaid haige soovist saada ravi kodule lähedal, vaid haiguse vormist ja raskusest,
haige üldseisundist ning kindlasti ka planeeritava ravi olemusest. Nii näiteks kõrgdoosi
keemiaravi koos järgneva perifeerse vere tüvirakkude või luuüdi toetusega ning statsionaaris
viibimist eeldavaid pikki ravimite i/v infusioone on ka tulevikus võimalik läbi viia vaid
piirkondlikes haiglates.
Sama on ka ülikeerukate, aga tihti patsiendile ainsaks lootuseks olevate uute ja
perspektiivsete vähiravimite kliiniliste uuringutega. Neid tohibki üldjuhul läbi viia vaid
eritingimustele vastavates piirkondlikes haiglates.
Eelnevat kokku võttes, PERH ja TÜK toetavad plaani pakkuda kaasaegset vähiravi ka väljapool
Tallinnat ja Tartut, sealhulgas ka Saaremaal ja Hiiumaal, kuid sama ravikvaliteedi säilitamiseks,
patsientidele 24/7 turvatunde tagamiseks ja optimaalseks kuluefektiivsuseks peavad ka Eesti
suursaarte haigetele tagama need teenused regionaalsed multimodaalsed vähikeskused.
Lugupidamisega,
Vahur Valvere, MD, PhD
SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja
J.Sütiste tee 19,
13419 Tallinn
Tel: 617 2304
GSM: 502 9831
[email protected]
Dr. med. Peeter Padrik
Onkoloog
Hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja
Vähikeskuse direktor
Tartu Ülikooli Kliinikum
Puusepa 8, Tartu 51014
Tel: 3727319800; Fax: 3727319804; Skype: peeter.padrik
[email protected]
Koopiad:
Marika Priske, Sotsiaalministeeriumi kantsler
Maris Jesse, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Merike Jürilo, Terviseameti peadirektor
Helmen Kütt, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 31.01.2019 12:43
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Keemiaravi Kuressaare haiglas
Teile on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 31.01.2019 saadetud
dokument numbriga 2019/2-22.4/14-1.
Dokumenti puudutavate täiendavate küsimuste korral palun pöörduge
dokumendi koostaja Vahur Valvere - PERH poole.
Palun kinnitage dokumendi kättesaamist.
Kirja manuses olev dokument võib olla digitaalselt allkirjastatud ja/või
krüpteeritud. Krüpteeritud dokumendi avamiseks on vajalik ID-kaart ja ID-
kaardi lugeja. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm.
DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse
kodulehelt .
Lugupidamisega
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sütiste tee 19
13419 TALLINN