dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (Laste ja Noorte Kriisiprogramm)

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2019
Viit
3-3/875-1
Registreeritud
31. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3875-1 31.01.2019 Hasartma_ngumaksu leping.bdoc1772 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse  Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile  Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)  Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm 3. Registrikood 80154088 4. Juriidiline aadress Lastekodu 6a, Tallinn 10113 5. Postiaadress Muraka tee 13, Muraste, Harku vald 76901, Harjumaa 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* a/a EE562200221017932306 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Maire Riis, juhatuse esimees *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Maire Riis 9. Telefon +372 506 9658 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 104 934,00 14. Hasartmängumaksu 83 509,00 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 9 185,00 16. Kaasfinantseeringute summa 12 240,00 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Maire Riis, juhatuse esimees /digitaalne/ 12.11.2018 1 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE LISA 1 (LISA 1 NB! on kaasas eraldi failina) HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti tegevused on peamiselt suunatud lastega peredele, kes on kaotanud lähedase pereliikme, pereliikmete vaimse tervise probleemide ennetusele ja lastega perede toimetuleku parandamisele, samuti nendega seotud võrgustikuliikmete jõustamisele. Lähedase kaotuse järgselt on kõige haavatavamaks riskigrupiks lapsed, kus lähedase surm võib mõjutada tugevalt nende elu pikema aja jooksul ja esialgu enamasti varjatud viisil. Perede toimetulek halveneb peale lähedase kaotust olulisel määral. Nii lastel kui täiskasvanud pereliikmetel suureneb stressitekkeliste häirete risk (vaimse tervise probleemid, käitumishäired, füüsilised haigused, sõltuvusprobleemid, riskikäitumine jms). Seetõttu leinas laps on sageli abivajav laps, kelle heaolu on ohustatud tema enda ja/või tema pereliikmete seisundi tõttu. Väga suureks riskigrupiks on lapse kaotanud pered (vanemad, õed-vennad) ja pered, kes on kogenud traumaatilise iseloomuga kaotust. Varase ja õigeaegse sekkumisega ning abivajaduse ennetusega on võimalik hilisemaid riske oluliselt vähendada ja vältida. Projekt kaasab ka eelkooliealiste e. väikelastega peresid. Kuna vaimse tervise probleemide ennetusel/vähendamisel on oluline varane märkamine ja õigeaegne ning pädev sekkumine, siis on jätkuvalt oluline osa sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate kompetentsusel ja sekkumisvalmidusel. (Täsemad tegevused on kirjeldatud edaspidi). Seotus alusdokumentide ja toetuste 2019.a. prioriteetidega Projekti tegevused on kooskõlas 2019. aastaks Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud Hasartmängumaksu Nõukogu sotsiaalvaldkonna projektide prioriteetsete valdkondadega (allikas SM kodulehekülg) nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas. Varase ja õigeaegse sekkumisega abivajaduse ennetamine ja abivajava lapse, temaga seotud täiskasvanute toetamine on leinatoetusprogrammis prioriteet. Projekti tegevustega pakume lastega peredele erinevas vormis kaotus-, leina- ja traumakogemuse järgseid nõustamisteenuseid vaimse tervise probleemide vähendamiseks ja ka nende ennetuseks. Otseseks sihtrühmaks on just leinas lastega pered, kus enamasti saame õigeaegse ja professionaalse tegevusega ennetada lapse abivajadust (vaimse tervise, käitumise, tervise jm riskid). Projekti toel peredele tasuta kättesaadavad terapeutilised- ja rehabilitatsioonialased tegevused (mida teised teenusepakkujad selliselt Eestis ei paku) suurendavad vaimse tervise valdkonnas nõustamisteenuste kättesaadavust. Kahjuks pole jätkuvalt leina- ja traumaspetsiifiline abi veel küllaldaselt kättesaadav ja erinevates piirkondades kaetud. Samuti rakendame jätkuvalt koolitus- ja supervisiooniprogrammi sotsiaaltöötajatele ning sotsiaalteenuste osutajatele vastava kompetentsi tõstmiseks – s.o. leina ja traumat kogenud peredega suhtlemiseks, nende jõustamiseks, probleemide äratundmiseks ja esmaseks sekkumiseks. Kolme eelneva aasta kogemuse põhjal on sihtgrupi huvi ja vajadus jätkuvalt väga suur. Kuna varases märkamises ja sekkumises on traumeeritud lapsevanema kõrval väga oluline roll ka kohalikul tasandil lastekaitse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatel, erinevatel vaimse tervise spetsialistidel ning sotsiaalteenuste osutajatel, siis üks osa projektitegevusest ongi suunatud nende kompetentside tõstmisele. Saame kinnitada, et ühe 2019.a. toetusprioriteedina toodud valdkonna e. „kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste puhul süsteemse koostöö toetamine“, on meie poolt läbiviidud HMN finantseerimisel toimunud koolituste järgselt (2016-2018) muutunud kohaliku tasandi spetsialistidega meie koostöö oluliseks paremaks ja sisulisemaks (24 koolitust, ligi 500 osalejat). Kuna seoses haldusreformiga on palju töötajaid vahetunud (või on oluliselt muutunud nende vastutusvaldkond), siis soovime jätkata, et paraneks õigeaegne teenuste kättesaadavus ja efektiivne koostöö teenusepakkujatega. 2 Eesmärgistus ja tegevusplaan on kooskõlas ka „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ programmis sätestatuga, kus oluliste suundadena on välja toodud ennetustöö, varajane sekkumine ning perede ja kohalike omavalitsuste jõustamine lastekaitse tõhustamiseks. Lastekaitseseaduse §6 on sätestatud, et „lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske: ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.“ Tervise Arengu Instituudi erinevatest ülevaadetest on selgunud, et psüühika- ja käitumishäirete hulk näitab kahjuks tõusutendentsi ja ennetavate tegevustega on võimalik vältida nii vaimse kui füüsilise tervise probleemide süvenemist. Oleme juhindunud ka hiljuti Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja TÜ poolt läbi viidud uuringu „Aastatel 2006- 2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“ tulemustest, kuna meie sihtgrupi hulgas on iga- aastaselt suitsiidiohvri leinajaid ning traumaatilised üleelamised (koos muude oluliste kahjustavate faktoritega) on suitsiidiriski suurendavad tegurid. Uuringus väljatoodud poliitikasoovitused rõhutavad samuti üksinduse ja suitsiidimõtetega laste ja noorukite märkamise, psüühikahäire all kannatavate inimeste abi võimaluste suurendamise ja suitsiidiohvrite lähedastele suurema tähelepanu ja tugivõrgustiku olulisust. Programmi tegevused suudavad just viimatitoodud aspekte pakkuda lastele, noortele, nende vanematele/täiskasvanud hooldajatele. Eeltoodud suunad ongi käesoleva projekti tegevuste aluseks. Varase sekkumise all peame silmas nii juhtunujärgset õigeaegset sekkumist sh väikelaste (enamasti varjatud või vanemale raskesti äratuntavate) leinareaktsioonide märkamist ja hilisemas eas tekkivate probleemide ennetust. Viimati mainitu puhul on võtmeroll just toimetuleval ja teadlikul vanemal. Et oma last toetada, peaks vanem tulema toime nii enda kui lapse/laste traumajärgsete reaktsioonidega ning olema teadlik juhtunu pikaajalisest mõjust lapse/laste vaimsele ja füüsilisele tervisele. Konkreetse projekti vajaduse põhjendus. Statistikaameti andmetel sureb Eestis igal aastal vanusegrupis 25...50 ca 800 inimest ja vanema kaotab aastas üle 500 lapse (vanuses 0...18). Toodud arv ei kajasta õe-venna kaotust, samuti lapsi kasvatanud või esmaseks hooldajaks oleva vanavanema kaotust. Umbes 50% selle vanusegrupi surmajuhtumitest on ootamatud ja/või traumaatilised (liiklusõnnetused, suitsiidid, uppumised, tapmised jms). Oma töö planeerimisel oleme toetunud ka andmetele, mis laekuvad meile kohalikest omavalitsustelt (meie seniste koostöökontaktide ja päringute põhjal). Igal aastal oleme saanud informatsiooni ca 200-st hiljutise sündmuse järgselt leina kogenud lapsest, kusjuures andmed laekuvad oluliselt vähem kui 50% omavalitsustest. Vaimse tervise spetsialistide kättesaadavus, sh leina- ja traumatöö ettevalmistusega spetsialistide kättesaadavus peredele, leinas lastele ja noortele, on jätkuvalt nõrk (nii kaetus spetsialistidega kui pikad järjekorrad). Peredel endil puuduvad rahalised võimalused ja abi otsimine on nii psühholoogiliselt kui ka logistiliselt keeruline, samuti on pereliikmetel endil raskusi ka abivajaduse tajumisel (vähesed sotsiaalsed oskused, tegevust ja otsustusvõimet piirav lein, jms). Programm keskendub just lastele/noortele ja eeltoodut silmas pidades on selge, et traumeeritud laps ise ei suuda olla enese abistamisel proaktiivne. Ka leinas vanem ei pruugi seda suuta. Seetõttu on eriti oluline koostöös kohalike omavalitsuste jt spetsialistidega jätkata ja arendada Laste ja Noorte Kriisiprogrammi hästitöötavat ja end tõestanud perede abistamise süsteemi. Tänases haldusreformijärgses süsteemis (peredel on vaja kohaneda uute vallakeskuste, ka uute spetsialistidega) võib olla keerukas ka leida proaktiivselt tuge KOV süsteemist. Käesoleva projekti tegevused aitavad seda kitsaskohta lahendada. Planeerime ja tõhustame koostööd loodud laste ja noorukite vaimse tervise keskuste ja kabinettidega, võimalusel ka piirkondlike tervisekeskustega. Enamasti on nende tegevus suunatud peamiselt väljakujunenud häirete ravile, projektiga teostatav programm on eelkõige suunatud aga varasele märkamisele, ennetusele ja psühhosotsiaalsele rehabilitatsioonile. 3 Sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajate teadmised laste leina- ja traumareaktsioonidest ja vanema kaotuse pikaajalisest mõjust vajavad jätkuvalt täiendamist ja/või uuendamist, et rakendada vajalikke sekkumisi. 2018.a. saime positiivse kogemuse ka kooliõdede koolitamisega. 2016-2018.a. sarnastel koolitustel osalejad on tunnistanud, et vastavasisulisi koolitusi napib, samas teema hinnati äärmiselt oluliseks (2016-2018 hinnangutega 9,88 punkti 10-st) ja täiendusvajadust ülikõrgeks (keskmiselt 9,83 punkti 10-st). Seoses haldusrefromiga on KOV-ides hulgaliselt uusi töötajaid või uue vastutusvaldkonnaga töötajaid, kes vajavad sedaliiki jõustamisi (väide baseerub 2018.a. koolitatavate tagasisidel). VT. vastav seletus lõigus „Seotus alusdokumentide ja 2019.a. prioriteetidega“ Sarnaselt varasematele aastatele on programmis osalevatele peredele kõik siinkirjeldatud teenused tasuta. Kuna meie programmil puudub püsiv riiklik rahastus, siis on oluline jätkata juba hästitoimivate, efektiivsust tõestanud (sh peredelt kõrge soovitusindeksiga - 9,8!) teenuste pakkumisega koostöös vastava valdkonna vaimse tervise spetsialistidega (vt edaspidi siht- ja sidusgrupp jms). Programmi läbiviija senine tegevus ja taust. Programmi läbiviijaks on pikaajalise valdkonnaspetsiifilise kogemusega Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ. Leinas peredele rehabilitatsioonialast professionaalset tegevust, akuutset kriisiabi jm on ühing pakkunud Eestis alates 1995. a. Arvestades parimaid praktikaid on koostöös välisspetsialistidega (Rootsi, Norra, Soome, Suurbritannia jm) välja töötatud hästitoimiv ja unikaalne programm leinas lastega perede abistamiseks, mis on olnud jätkusuutlik juba 23 aastat. Programmi tegevustes (sh käesoleva projekti tegevustes) toetume pikaajalisele leina- ja kriisitöö kogemusele, samuti sisulistele audititele, eksperthinnangutele, programmis osalejate struktureeritud hindamistulemustele, vastava valdkonna juhistele mujalt maailmast (NICE Guidelines Suurbritannias, APA guidelines USA-s) ja rahvusvahelisele sarnase tegevuse kogemustele (Winston’s Wish Inglismaal, Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras, lastekaitseorganisatsioon Rädda Barnen Rootsis jm), Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud TENTS (The European Network for Traumatic Stress) juhistele ja erinevatele uuringutele (Dyregrov, Worden, Silverman, Yule, van der Kolk etc). Uuringud tõestavad, et leinatoetusprogrammis professionaalselt läbiviidav psühholoogiline leinagrupitöö koos aktiivsust ja loovust toetavate tegevustega on äärmiselt tõhus ja lapsesõbralik viis töötamaks laste ja noorte leinaga (Pynoos, Yule). Kriisiprogrammi 23-aastane kogemus ja programmi tulemuste hindamine küsimustike ja erinevas vormis tagasiside abil on veennud nii meid, abi saanud peresid, lastega töötavaid spetsialiste ja rahastajaid selles, et see kehtib ka Eestis. Tänaseks on lastega perede leinatoetusprogrammis osalenud ligi 1500 last, neist aktiivselt leinagrupitöö sessioonidel 930. Projekti peamisteks tegevusteks 2019. a. jooksul on sarnaselt varasemate aastatega lähedase kaotanud pereliikmete (sh kooliealised lapsed ja noored, väikelaste vanemad) erinevas vormis psühholoogiline nõustamine ja rehabilitatsioon ning leinas peredega kokkupuutuvate sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, vaimse tervise spetsialistid jm) koolitamine, jõustamine ja supervisioon. Töövormideks projekti eesmärkide saavutamisel on individuaal- ja perenõustamised, piirkondlikud leinagrupinõustamised vanematele/hooldajatele ning eakohased psühholoogiliselt harivad ja positiivseid muutusi esilekutsuvad toetusgrupid lastele ja noortele leinagrupitöö intensiivsessioonidel (kokku 14 intensiivsessiooni päeva aastas). Lisaks igapäevastele leinatoetusgruppidele ja individuaaltööle on leinagrupitöösessiooni integreeritud laste arenguks ja heaoluks olulised loovad, arendavad ja harivad eakohased eesmärgistatud tegevused. Leina- ja/või traumafokusseeritud gruppe saame erinevates regioonides läbi viia vastavalt piirkondliku sihtgrupi vajadustele (lapse kaotanud vanemad, suitsiidiohvrid, väikelaste vanemate grupid jms) Erinevatele sotsiaalvaldkonna võrgustikuspetsialistidele, vaimse tervise spetsialistidele, teenusepakkujatele viime piirkonniti läbi koolitusi ja supervisioone (täpsemalt vt „Tegevuste detailne kirjeldus“). Projektimeeskond on minimaalselt 11- liikmeline. Meeskonda kuuluvad pikaajalise kogemusega leina-, kriisi- ja traumatöö spetsialistid Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Meeskonnaliikmed tegelevad perede nõustamisega, leina- ja traumateraapiaga, erinevate tegevuste organiseerimisega, viivad läbi individuaal- ja grupitööd, koolitusi, supervisioone ning hindamistegevusi. Intensiivsetele leinatöö sessioonidel kaasame 2019. aastal 2-3 praktikanti-vabatahtlikku. 2017-2018.a. jooksul on projektimeeskond panustanud vabatahtlike koolitamisse, neile praktikabaasi pakkumisse ning vabatahtliku töö võimalust programmi teostamisel. Kõik 4 meeskonnaliikmed on sotsiaalteaduste, pedagoogilise või meditsiiniala kõrgharidusega ning saanud spetsiaalse väljaõppe (sh erinevatel rahvusvahelistel koolitustel). Vabatahtlikega on sõlmitud kokkulepped, milles jälgitakse programmi eetilisi tavasid ja nõudeid. 2018.a. lõpus ja 2019.a. alguses tegeleme ühe uue meeskonnaliikme (vabaajajuhi) otsingutega. (Põhjalikuma info saamiseks Vt LISA 5 „Projekti meeskond“, LISA 6 ja 7 „Võtmeisikute CV-d“). 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega perede vaimse tervise probleemide ennetamine ja vähendamine. Lähedas(t)e surma tõttu on pereliikmed sattunud keerulisse psühholoogilisse, sotsiaalsesse ja/või majanduslikku olukorda ja traumaatiline sündmus süvendab muudes valdkondades probleemset toimetulekut (majandusraskused, tööpuudus, puudulikud vanemlikud oskused jms). Kuna perede vaimse tervise säilitamine ja probleemide ennetamine on paljuski seotud erinevate (sh vaimse tervise) spetsialistidega, siis osa eesmärke on seotud ka nende koolitamise ja jõustamisega. Projekti eesmärkideks perede tasandil on: • parandada leinas perede psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumise ning süsteemse leina- ja traumatööga; • vältida ja/või vähendada lastel trauma ja leinaga kaasuvaid õpi-, käitumis-, suhte- ja terviseprobleeme lapsesõbralikus terapeutilises leinatoetusprogrammis; • ennetada või pidurdada täiskasvanud pereliikme kõikehõlmavat abituse, jõuetuse, masenduse ja lootusetuse tekkimist, mis võib viia käegalöömisele, passiivsusele või hoolimatusele ning suurendab (olemasolevaid) probleeme; • õpetada pereliikmetele lihtsalt kasutatavaid eneseabivõtteid ja toimetulekuviise; • aidata luua tingimused pereliikmete vaimse tervise püsimiseks ja/või parandamiseks koostöös perega kokkupuutuvate spetsialistidega; • tugevdada pereliikmete omavahelisi toetussüsteeme, õpetada ära tundma ja mõistma erinevate vanusegruppide reageerimisviise lähedase kaotusele; • luua sotsiaalne toetusvõrgustik peredele väljaspool oma peresüsteemi. Peredega kokkupuutuvate spetsialistide/võrgustikuliikmete tasandil • tõsta sotsiaaltöötajate ja erinevate sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi ja kindlust leina ja/või traumaatilist sündmust kogenud peredega suhtlemisel ja esmases sekkumises ning rehabilitatsioonis koolituste ja supervisioonide kaudu; • kohalikus omavalitsuses, erinevates lastega seotud institutsioonides, haridusasutustes jm ning perede suhtevõrgustikus suurendada teadlikkust kriitilise ja traumeeriva juhtumi järgse psühhosotsiaalse sekkumise olulisusest ja viisidest; • teavitada erinevaid sotsiaalvaldkonna spetsialiste tugiteenuste olemasolust ja pakutavatest võimalustest, mille läbi paraneb peredele abi õigeaegne kättesaadavus. Riiklikul tasandil • süsteemse, õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumisega ennetada, õigeaegselt avastada ja lahendada leina ja trauma komplikatsioonidena tekkivaid vaimse ja füüsilise tervise ning sotsiaalseid probleeme, mistõttu vähenevad hilisemad kulutused ravile ja rehabilitatsioonile; • suurendada kodanike sotsiaalset ja emotsionaalset turvalisust ning lootust taastumisele teadmisega, et kriitiliste ja potentsiaalselt traumeerivate sündmuste puhul on abi vajalik ja võimalik. Sihtgrupp: Projektitegevuste esmaseks sihtgrupiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega pered üle Eesti , samuti sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tugispetsialistid ja sotsiaalteenuste osutajad. 2019.a. projektitegevustes saab eristada järgnevaid lähedase kaotanud sihtrühma gruppe: • kooliealised lapsed ja noored; • eelkooliealised lapsed; • lähedase kaotanud perede täiskasvanud pereliikmed; • eelkooliealiste laste vanemad: • lapse kaotust kogenud täiskasvanud pereliikmed; • traumaatilise iseloomuga kaotust kogenud isikud (erilise tähelepanuga noortel). 5 Ülaltoodud sihtrühmade gruppide osas saab olla kattuvusi (täiskasvanud pereliikmete puhul). Perede rehabilitatsiooniprogrammi valimise kriteeriumid: • Pere on kahe viimase aasta jooksul kogenud lähedase pereliikme (ema, isa, laps, erandkorras ka vanavanem, kui ta oli laste esmane või väga lähedane hooldaja) surma. • Intensiivsessioonidele ja grupitöödesse kaasatavatel lastel ei ole väljakujunenud tugevaid käitumis- ja sõltuvusprobleeme, rehabilitatsioonitööd oluliselt segavat puuet või muid grupitöös osalemist raskendavaid asjaolusid. • Teenusega saavad liituda pered, kelle programmis osalemist toetavad lisaks projekti finantseerimisele kohalikud omavalitsused ja/või teenuse osutaja omavahenditest (sh annetused, sponsorid). Kaasatud on ka muukeelsed lapsed, kes on integreeritud eestikeelsesse tegevusse. Koolitus- ja supervisioonigruppide sihtrühmaks on sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad (sotsiaaltöötajad ja -nõunikud, lastekaitsespetsialistid, sotsiaalpedagoogid, kooliõed, psühholoogid ja erinevad vaimse tervise spetsialistid jms) – kokku kuni 160 inimest. Otsese sihtgrupi hõlmatus on kokku ca 240 inimest) s.o: • perede arv ca 110, provisoorne laste arv on ca 130 ja vanemate/hooldajate arv 110 (sõltub laste hulgast peres): o nendest vähemalt 80 last osalevad programmi poolt pakutavates intensiivsetel leinatoetusgrupitöö sessioonidel (2018/2019.a. jätkuprogrammis kuni 40 last ja 2019.a. programmis kuni 45 last), o nendest kuni 50 lapse hooldajat/lapsevanemat osalevad 2019.a. programmi valikuprotsessis pereintervjuudel ja esmases nõustamises ja kuni 20 lastevanemat toetusgruppide töös (korduvatel sessioonidel), • spetsiifilise fookusega leinatoetusgruppides (väikelaste vanemad, lapse kaotanud vanemad, traumeeritud noored jm) osaleb kuni 30 inimest; • kuni 20 last osalevad valikuprotsessis intervjueerimisel ja esmanõustamisel; need, kes ei pruugi erinevatel põhjustel sobida intensiivsesse leinatoetusprogrammi saavad soovi korral individuaalset leinanõustamist; • kuni 50 lapsel ja/või vanemal on võimalik saada aasta jooksul individuaalset leinanõustamist ja /või traumateraapiat lisaks eeltoodutele (pöördumised aasta jooksul, võimalusel ja vajadusel kodukülastus). Sidusgrupi planeeritud hõlmatus (kokku ca 450 inimest): • KOV sotsiaal- ja/või lastekaitsespetsialistid (79 kohalikku omavalitsust), hinnanguliselt kokku ca kokku ca 250 retsipienti); • lapsepsühholoogid, nõustamiskeskuste psühholoogid, lastepsühhiaatrid, koolipsühholoogid, õpetajad, koolide sotsiaalpedagoogid, SKA spetsialistid, jm. (hinnanguliselt ca 180 inimest); Sihtgrupi (koos sidusgrupiga) arvuliseks suuruseks on kokku ca 690 inimest. Kuna professionaalse leinatöö kättesaadavus Eestis on jätkuvalt raskendatud vastava (leina- ja traumatöö) kompetentsiga spetsialistide puudumise/vähesuse tõttu ja järjekorrad on pikad, samuti puudub sageli peredel võimalus ja ressurss toimetada last keskusesse või mujale regulaarselt psühholoogi juurde, siis sihtgrupi kaasamisel arvestame, et traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Paljudes maapiirkondades on kaasuvaks veel töötus, lastega perede keerukas toimetulek, suurenenud riskikäitumine jms. Tugiteenuste pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel. Samuti ei paku ainult individuaalnõustamised leinas lastele seda kasu, mida pakub eakaaslaste grupi ja leinatoetusgrupi juhtide toetus. Eeltulenevast lähtudes on intensiivsed leinatoetusgrupitöö sessioonid, mis on seotud lapsesõbralike arendavate tegevustega, lastele sisuliselt efektiivseim ja majanduslikult odavaim viis nende aitamiseks. 6 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Oodatavad tulemused perede tasandil: • Intensiivsetel leinatöö sessioonidel osaleb ca 80 last ja vähemalt 85% nende vanematest hindab, et programmist ja sekkumisest on olnud nende lapsele kasu. • Vähemalt 75% peredel paraneb peresiseselt omavaheline toetus ja võimalus arutada kaotusega seonduvaid teemasid. • Täiskasvanud pereliikme hinnangul vähenevad lastel terapeutilise leinatoetusprogrammi järgselt trauma ja leinaga kaasuvad õpi-, käitumis- , suhtlemis- ja/või terviseprobleemid kuni 75 % osalenutest (kui ei lisandu uut traumat või/ja suuri muutusi peresüsteemis või kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Programmis osalevatest peredest 80% on saanud kaasajastatud teadmisi leina- ja trauma mõjust lapsele ja noorele. • Vähemalt 75% osalenud lastest hindab, et grupitööd on neid aidanud. • Vähemalt 60% lastest kasvab tänu toetusprogrammis õpitule võime asendada destruktiivne käitumine talle enesele ja ümbritsevaile kahjutumate, konstruktiivsete viisidega (kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Pereliikmed on saanud teadmisi uutest eneseabistrateegiatest nii juhtunuga paremaks toimetulekuks kui laste toetamiseks (vähemalt 80 % programmis osalenutest). • Peredel on võimalus kohtuda sarnase kogemusega peredega täiskasvanute grupitöös vähemalt 3 korral programmis osalemise jooksul ja luua kontakte edaspidiseks ning toetusgrupi soovitusindeks on vähemalt 8,5. • Programmis osalevad pereliikmed on saanud kogemusi, kontakte ja võimalusi üksteiselt psühholoogilise toe saamiseks. • Programmis osalenud laste enesehinnang paraneb vähemalt 75% juhtudest. • Kuni 75% lastest märgivad ära toetuslaagrite järgselt paremat iseseisvat probleemilahendusoskust (kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Programmis osalenud täiskasvanud pereliikmete toetusprogrammi soovitusindeks on vähemalt 8.5. Oodatavad tulemused sidusgruppide tasandil • 90% kohalikes omavalitsustes lastega tegelevatest spetsialistidest (sotsiaalnõunikud, lastekaitsespetsialistid) on saanud uuendatud informatsiooni leinas lastega perede rehabilitatsioonivõimalustest ja professionaalsetest teenustest. • Kuni 160 sotsiaalvaldkonna spetsialisti on omandanud kaasaegseid teadmisi sekkumisviiside kohta töös leina ja traumaatilist sündmust kogenud lastega peredega ning nendest 80% hindab saadud kogemusi edasises töös kasulikuks. Oodatavad tulemused ühiskonna tasandil • Paraneb leina kogevate inimeste ja erinevate institutsioonide spetsialistide informeeritus ja kasvab õigeaegselt valdkonna spetsialistide poole pöördujate arv, mis pikemas perspektiivis toob kaasa sotsiaal- ja ravikulude vähenemise. • Paraneb teadlikkus erinevates ühiskonnakihtides leina- ja traumatöö olulisusest. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses (vt. detailsemad kirjeldused edaspidi) Aeg Tegevused 02.2019 2019.a. programmi tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine ja ettevalmistamine, aastakava kinnitamine. Siht- ja sidusgruppide kaardistamine, projektikohase informatsiooni edastamine sihtgruppidele, laekuva info kogumine ja analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm). Spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal, sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad, erinevad vaimse tervise spetsialistid jt) koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine. Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 7 03.2019 Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine. Koolitus(t)e ja/või supervisioonide läbiviimine. Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Spetsiifilise fookusega leinatoetusgruppide ettevalmistamine ja esmased grupitööd (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) 04.2019 Laekunud info koondamine ja töötlus (potentsiaalsete programmiga liituvate perede kaardistus jm). 11.-12.04.2019 projektimeeskonna metoodiline seminar kevadise sessiooni ettevalmistuseks. 12.-14.04.2019 kevadine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon 2018. a. programmiga liitunud lastele. Perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (kohtumised, perekülastused). Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete grupitööd 2018/2019.a. programmi peredele Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) 05.2019 Jätkuv perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised, perekülastused) 2018/2019. a. leinatoetusprogrammi lõplik hindamine ja tagasisidestus Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 06.2019 Lõplik perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised, perekülastused) 31.05.-01.06.2019 meeskonnaseminar seoses 2019-2020 a. programmi läbiviimisega Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2019/2020.a. programmi peredele Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 07.2019 Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2018/2019.a. programmi peredele Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele 08.2019 7.-8.08.2019 meeskonna metoodiline seminar 8.-15.08.2019 suvine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele 15.-16.08.2019 meeskonna debriifing- ja analüütiline seminar Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Programmi tulemuste vahehindamine 09.2019 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematega) 10.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised grupitööd Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine 8 Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 11.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) 7.-8.11.2019 meeskonna metoodiline seminar 8.-10.11.2019 sügisene intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 12.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) Programmis osalevate pereliikmete sessioonidevaheline täiendav grupitöö (võimalusel) Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Pidev, Projektitegevuste juhtimine, ülevabariigiline koordineerimine, meeskonnakoosolekud, 02.-12.2019 administreerimine ja aruandlus. Eelnevalt toodud tegevuste detailsed sisukirjeldused: 2019. a. tervikprogrammi ettevalmistamine (veebruar-märts 2019) • 2019.a. leinatoetusprogrammi ülevabariigilise tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine, ettevalmistus ja kinnitamine; • siht- ja sidusgruppide kaardistamine, erinevate sihtgrupi segmentide analüüs, • kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse- ja sotsiaaltööspetsialistide kontaktandmete andmebaasi uuendamine, vaimse tervise spetsialistide, võrgustikuspetsialistide ja koostööpartnerite andmebaaside kontrollimine ja uuendamine; • spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal (8 tasuta koolituspäeva), koolitusprogrammide ajakohastamine jua ettevalmistamine lähtuvalt koolitatavate tagasisidest • 2019/2020.a. meeskonna komplekteerimine, individuaalse panustamise võimaluste ja ressursside analüüs, arenguvestlused, kokkulepete ja lepingute sõlmimine; • praktikantide ja/või vabatahtlike kaasamine ja kokkulepete sõlmimine; • teenuste disaini arendus. Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm) (veebruar-märts 2019). • 2019/2020 a. programmi teenuseid ja võimalusi kirjeldavate infomaterjalide koostamine ja edastamine siht- ja sidusgruppidele o kõigile vabariigi KOV sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistidele o ühingu poole pöördunud peredele, o peredele, kes on varasemalt kaardistatud (näiteks need, kes on 2018.a. erinevatel põhjustel jäänud programmi aktiivtegevustest välja) ja kellega on varasemalt tehtud eeltööd programmiga liitumiseks ja selles osalemiseks, o MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi koostööpartneritele (psühholoogid, psühhoterapeudid, sotsiaalpedagoogid, meedikud, haridustöötajad jm) • võimalusel kohtumiste korraldamine sihtgrupi erinevates segmentides (erialaliidud ja -ühingud, töökoosolekud erinevates institutsioonides, infopäevad jms). 9 Laekunud info salvestamine, potentsiaalse kliendibaasi koostamine, statistiline analüüs (aprill-mai 2019) • abivajavate perede (vastavalt isikuandmete kaitse seadusele osaliselt anonüümse) andmebaasi koostamine, perede nõusolekul konkreetsete andmete päring ja fikseerimine; • konkreetse rehabilitatsioonivajaduse ja selle kättesaadavuse analüüs, võrgustikuliikmete nõustamine, koostöö planeerimine; • prioriteetide seadmine, abivõimaluste analüüs, tegevuste ja logistika planeerimine piirkonniti. Perede valik 2019/2020.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (aprill-juuni 2019) • esmase kontakti loomine täiskasvanud pereliikme(te)ga kirja või telefoni teel; • perede intervjueerimisplaanide koostamine; • perekohtumiste planeerimine ja perekülastuste logistika kavandamine (koostöös võrgustikuliikmetega); • regionaalsete perekohtumiste korraldamine (eeldatavalt Tallinn, Tartu, vajadusel ja perede kriitilise hulga olemasolul ka mujal keskustes); • väljasõidud perekülastusteks maakonnakeskustest kaugemal (perede logistiliste raskuste puhul), • perekohtumiste ja struktureeritud pereintervjuude läbiviimine nii lastevanemate/hooldajate kui kõigi lastega o seisundi esialgne kaardistamine ja hindamine, o pereliikmete esialgne reaktsioonide normaliseerimine, o esmased perenõustamised. • eelhindamine (hilisemaks tulemuslikkuse hindamiseks fikseeritakse kirjalikult laste ja pereliikmete psühhosotsiaalne seisund enne rehabilitatsiooniprogrammi lülitumist). Hindamismeetodid: o semistruktureeritud süvaintervjuud, o küsimustikud (51 erinevat näitajat) nii lapsevanemale/hooldajale kui lapsele, o trauma sümptomaatika hindamislehed IES (Impact of Event Scale) e. Sündmuse Mõju Skaala lapsele ja täiskasvanule: IES-22 täiskasvanule, CRIES (Children Revised Impact of Event Scale) lapsele, vajadusel traumaatilise leina kontrolliküsimustik TGIC (Traumatic Grief Inventory for Children) ja/või noorte dissotsiatsiooni kontrollküsimustik A-DES; o vajadusel telefoniintervjuud lapsega/perega seotud vaimse tervise spetsialistidega ja haridustöötajatega. • Perede valik programmi eelhindamise, võrgustikuliikmete tagasiside ja perega koostöö põhjal. • Vajadusel: o individuaalse traumateraapia seansside planeerimine ja läbiviimine regioonides § kasutame traumatöös tõenduspõhist, efektiivseks tunnistatud traumateraapiat EMDR, mida on soovitatud rahvusvahelistes teraapiajuhistes (Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon; NICE guidelines; Cochrane Report, 2008; Euroopa TENTS juhised jne.), o edasisuunamine vaimse tervise vm spetsialisti poole, o pereliikmete täiendav koostööks motiveerimine ja täiendavate kohtumiste läbiviimine. Edasise perekoostöö kavandamine leinatoetusprogrammis. Toetusprogramm lastele ja noortele Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid on turvalises keskkonnas ning grupijuhtide ja sarnase kogemusega eakaaslaste toel julgustatakse last väljendama oma erinevaid tundeid, mõtteid, reaktsioone. Aidatakse leida viise probleemide lahendamiseks ning paremaks toimetulekuks igapäevaeluga. Samuti normaliseeritakse leinareaktsioone ja õpetatakse konstruktiivseid käitumisviise, et vähendada traumaatilise elusündmuse mõju lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele. Terapeutilistel leinagrupitöö sessioonidel on igapäevaselt toimuva psühholoogiliselt abistava, toetava, hariva ja õpetusliku grupitööga ühendatud lastepärane sportlik, arendav ja loov tegevus. 10 3-päevane kevadine intensiivne leinagrupitöö sessioon lastele ja noortele (12.-14.04.2019) (s.o. kevadine jätkuprogramm 2018/2019.a. programmile, koht täpsustub) Iga sessioonipäev sisaldab: • leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi), kus grupitöö sisuks on muutustega toimetulek, toimetulekuviiside kinnistamine, õpitust kokkuvõtete tegemine, leinatoetusprogrammi hindamine; o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel, o kokku 40-45 last, 11 meeskonnaliiget, 3 praktikanti/vabatahtlikku, • toetavaid, arendavaid ja loovaid tegevusi programmis osalevatele lastele ja noortele (sõltuvalt päevast ca 5-8 tundi) • individuaalset nõustamist või traumateraapia seanssi lapsele (vastavalt vajadusele), • meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi), • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (a` 1 tund), Sessiooni jooksul erinevate hinnangu- ja tagasisidevormide täitmist gruppides: (muutusi, rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused, soovitusindeks, vajadusel 51- probleemi küsimustikud vm). 8-päevane suvine intensiivne leinatoetusgrupitöö sessioon 40-45 lapsele ja noorele (8.08.-15.08.2019) Harjumaal Laagrikeskus TALU Iga sessioonipäev sisaldab: • eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi) reaktsioonide normaliseerimiseks ja edasiste riskide vähendamiseks ning toimetulekuviiside õpetamiseks, o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku, • kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi (ca 5-8 tundi), • vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele, • meeskonna kovisiooni (1,5 tundi); • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (1 tund). Lisaks toimuvad ühel päeval sessiooni jooksul nn. temaatilisted leinagrupid o s.o. selgitav ja tegevuslik õpe rõhuga kaotuse iseloomule (erinevad haigused, enesetapp, õnnetused, äkksurm, alko-narkosurmad jm) ning sellega seonduvate teemade käsitlemiseks, lisaks fookus ennetusele ja riski- või sõltuvuskäitumise vältimisele - kokku 5- 8 gruppi, a´ 2 tundi, o grupid on tavapäraselt vanuseülesed, sarnase kaotusega laste suurema arvu korral ka nooremad ja vanemad lapsed eraldi, igas grupis 1-2 grupijuhti. 3-päevane sügisene jätkusessioon lastele ja noortele (8.-10.11.2019) Esialgsete plaanidega Harjumaal Laagrikeskus TALU (koht täpsustub) Iga sessioonipäev sisaldab: • eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (3 tundi) toimetulekuviiside õpetamise jätkamiseks, leinaprotsessi toetamiseks, läbivaks teemaks töö mälestustega o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel, o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku, • kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi (ca 5-8 tundi) • hingedeajaga seonduvaid rituaale, • vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele, • meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi), • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi, 1 tund. Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele Täiskasvanud pereliikmete toetusgrupid 2018/2019.a. jätkuprogrammina (aprill 2019) 11 • Piirkondlikud grupinõustamised Tartus ja Tallinnas 2018/2019.a. programmis osalenud täiskasvanud pereliikmetele o Gruppi viivad läbi 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid kahes grupis kokku kuni 18 inimest; o Teemad: programmi mõju kokkuvõtted, perede toimetuleku hindamine, toetussüsteemi tugevdamine, nõustamine, individuaalne tagasisidestus, vajaduspõhiselt edasise koostöö kavandamine. Esmased toetusgrupid 2019.a. programmi peredele (juuni ja juuli 2019) • Piirkondlikud esmased toetusgrupid täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinnas juunis ja Tartus juulis). o Grupi läbiviijad 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid – kahes grupis kokku kuni 20 inimest. o Teemad: omavaheline tutvumine, kogemuste jagamine, vanemate endi leinareaktsioonide normaliseerimine, laste leinareaktsioonid ja ealised iseärasused, leinatoetusgrupi ja programmi tutvustus, aastase koostöö edasine planeerimine. Täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised toetusgrupid (oktoober-detsember 2019) • Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinna ja Tartu): • Kokku 2 korda 2 keskuses, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, osalejaid pereliikmeid kahes grupis kokku kuni 20 inimest. • Teemad: leinaga toimetulek, individuaalne tagasisidestus, toetussüsteemi tugevdamine, perede jõustamine. Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele, sh väikelaste vanematele (terve projektiperioodi jooksul, 11 kuud) • Vastavalt sihtgrupi pöördumistele ja vajadustele o Tallinnas, Tartus, Pärnus, läbiviijateks programmi meeskonnaliikmed, kokku 150 seanssi Spetsiifilise fookusega leinagrupitööd (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) (plaaniliselt märts, aprill, sept-dets, operatiivselt vajadusel aasta jooksul • Grupitööde korraldamine Tallinnas ja Tartus (võimalike akuutsete juhtumite järgselt vajadusel ka mujal) vastavalt sihtgrupi spetsiifilistele leina-, kaotuse- ja traumaga seotud kogemustele • Võimalikeks sihtgruppideks: lähedase pereliikme kaotanud väikelaste vanemad, lapse kaotanud vanemad; kaaslase suitsiidi kogenud noored; traumaatilist kaotust kogenud noored jm. • Kokku 16 korda, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, igas grupis kuni 10 inimest. Metoodilised tööseminarid meeskonnale intensiivsessioonide läbiviimiseks Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar kevadsessiooni läbiviimiseks (11.-12.04.2019, koht täpsustub) • Teemad: o meeskonnasisene ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine kevadiseks leinatoetusgruppide töö sessiooniks ja suve-sessiooni eelseks perioodiks; o perede senise tagasisidestuse analüüs; o ülesannete jagamine 2018/2019 programmi lõplikuks hindamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks, samuti jätkuvalt abivajavate peredega töö võimalikuks jätkamiseks. Meeskonna metoodiline seminar seoses 2018.a. programmi läbiviimisega (31.05.-1.06.2019, 2 päeva, Tartumaa, koht täpsustub) • Teemad ja tegevused: o ülevaade programmis osalevatest peredest (laste taust ja vajadused, probleemide küsimustikes fikseeritu, vanemate ja laste endi hinnangute võrdlus jms.); o augustikuise intensiivsessiooni esialgne tööplaan ja vastutuse jaotus; o meeskonnasiseste ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine suveprogrammis; 12 o uute teoreetiliste lähtekohtade ja praktiliste töömeetodite vastastikune tutvustus kolleegidele. Suvise leinatoetusgrupi intensiivsessiooni ettevalmistusseminar meeskonnale (7.-8.08.2019, praeguse plaaniga Harjumaal) • Teemad ja tegevused: o intensiivsessioonil osalevaid lapsi puudutava info täpsustused, grupitööde ettevalmistus, o vahetud ettevalmistused sessiooniks (konkreetsed tegevused, päevakavad, ürituste ruumide, majutuskohtade ja grupiruumide ettevalmistus tegevusteks, ruumide ja inventari jaotus, majutusplaanide täpne koostamine, metoodiliste materjalide valmistus ja jaotus jms). Suvise intensiivsessiooni järgne debriifing, analüüs ja supervisioon (15.08. -16.08.2019 Harjumaal, Susisool) • Teemad: o meeskonnaliikmete individuaalse kogemuse ja läbielatu jagamine, o kollegiaalne toetus, sekundaarse trauma vältimine, o esialgsete hinnangumaterjalide ja laste grupitöö analüüs töö sisulise kvaliteedi tõstmiseks ja edasiseks planeerimiseks, o tekkinud probleemide sõnastamine ja edasiste terapeutiliste tööpunktide sätestamine, o edasise tegevuskava koostamine (individuaalne järeltöö mõne lapsega, programmilise tegevuse täpsustamine). Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar sügiseseks sessiooniks (7.-8.11.2019) • Teemad: o sügissessiooni programmi ja tegevuskava arutelu, täpsustamine ja kooskõlastamine, meeskonnaliikmete ülesannete jaotamine, o programmis osalevate laste ja perede seisundi, dünaamika, toimetuleku hindamine, probleemide arutelu ja edasiste tegevuskavade kokkuleppimine. Koolitus- ja supervisiooniprogramm erinevatele sotsiaalvaldkonna töötajatele ja sotsiaalteenuste osutajatele (märts-detsember 2019): • Koolitusprogrammide sihtgruppide täpsustamine ja kaardistamine; • Koolituste kava ja sisu ettevalmistamine (vastavalt sihtgrupi segmendile ja vajadustele), infolehtede koostamine, info levitamine erinevate sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuste osutajate jm spetsialistide hulgas, materjalide ja slaidiprogrammide koostamine, koolituste korraldamine ja läbiviimine. • Peamisteks teemadeks on kaotuse, leina ja traumaga seonduv: traumaatilised juhtumid laste elus, psühholoogiliste probleemide ennetus varase sekkumisega, juhtumite mõju lapse arengule, võimetele, vaimsele ja somaatilisele tervisele; erinevas vanuses laste leina iseärasused, traumaatilise leina eripärad sekkumisel, spetsialistide võimalused sekkumiseks ja perede toetamiseks, lapse ja pere seisundi ja vajaduste hindamine traumaatilise juhtumi järgselt, varajase sekkumise strateegiad nii üksiku pere kui kogukonna tasandil, perede motiveerimine psühholoogilise abi vastuvõtmiseks kaotuse ja traumeeriva sündmuse järgselt, konkreetsed suhtlemisstrateegiad pereliikmetega, koostöö arendamine võrgustikuliikmete vahel jm. • Vastavalt sihtgrupi vajadusele veel teemadest: psühholoogilise esmaabi võtted, traumasümptomaatika äratundmine ja sekkumisvõtted; informatsiooni jagamine abi võimalustest jm. • Vajadusel kriitiliste juhtumite järgselt paindlikult ja operatiivselt supervisiooni läbiviimine sotsiaaltöötajatele, vaimse tervise jt sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. • Koolituste läbiviimine: kokku 8 koolitus- ja/või grupisupervisiooni päeva à 8 tundi (1 koolitaja/superviisori juhtimisel, erinevates keskustes (Tallinn, Tartu jm), kokku kuni 160 osalejat) • Tagasiside ja koolituste/supervisioonide käigus laekunud info analüüs, kokkuvõtete tegemine. 13 Hindamistegevus 2018/2019.a. programmi lõpetamine ja tulemuste hindamine (aprill-mai 2019) • hindamismaterjalide täiendamine ja täitmine (s.h. rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused lastele ja täiskasvanud pereliikmetele; lastega tööl põhinevate tähelepanekute või /ja 51-probleemi küsimustiku baasil grupijuhtide eksperthinnangud, tagasiside probleemide ja seisundi dünaamikast, soovitusindeksi rakendamine jm) • programmi tegevuste ja muudatusettepanekute analüüs , • tagasisidestus pere- ja võrgustikuliikmetele, • vastuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine, • edasise koostöö planeerimine, • konkreetse vajaduse puhul konsultatsioonid pereliikmete edasisuunamiseks, 2019.a. koolituste/supervisioonide tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine (detsember 2019). 2019/2020.a. programmi hindamistegevused 2019. aasta jooksul • grupitööde jm tegevuste analüüs ja kirjalike kokkuvõtete, tegevuskirjelduste koostamine (kõigi meeskonnaliikmete osalusel augustis ja novembris 2019), • laste ja vanemate tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine, • oodatavate ja reaalsete tulemuste võrdlus ja analüüs, • kerkinud probleemide ja küsimuste analüüs ja nende edasise vältimise võimaluste selgitamine, • sihtgrupi ja sidusgruppide koostöö analüüs. Selgituseks: Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse tagasisidestuse läbiviimise eest ja kahepoolse informatsiooni kättesaadavuse eest ning grupijuhid teevad iga lapse kohta jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö, muude tegevuste ja perelt saadava informatsiooni põhjal. Materjalid on aluseks tegevusplaanide korrigeerimiseks ja konkreetse perega tegevuste planeerimiseks. Projektitegevuste administreerimine ja juhtimine (pidev) Administreerimisel ja juhtimisel saab välja tuua tegevused erinevatel tasanditel: projekti juhtmeeskonna tasandil (2 inimest), kogu projektitegevustesse kaasatud meeskonna tasandil (min. 11 inimest), projektijuhtimisega seotud tegevused MTÜ juhatuse tasandil (4 juhatuse liiget), erinev institutsionaalne suhtlus ja administreerimine väljapoole organisatsiooni: Konkreetseteks tegevusteks on: • vajaduspõhine infovahetus (telefonikõned, meilivahetus, dokumentide vahetus), • konverentsikõned ja Skype’i suhtlus, • kohtumised vastutavate valdkonnajuhtidega vähemalt 1 x kuus: • töö meeskonnaga: kriitilise informatsiooni olemasolu ja edastamise kindlustamine, meeskonna juhtimine, projektimeeskonna nõupidamised, • ülevabariigiline koordineerimine, probleemianalüüs, riskide maandamine, • eelarvestamine ja finantsarvestus, dokumendihaldus, suhtlus raamatupidamisfirmaga jms • suhtlus meediaga, sotsiaalmeedia edastused jm. • kirjalike andmete fikseerimine (kooskõlas delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega) • dokumendihaldus (tegevused seoses olulise projektdokumentatsiooniga) . 14 LISA 3 PROJEKTI TÕENDUSPÕHISUS Erinevate uuringute andmetel saab väita: • Traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Pere toimetuleku suurendamine ja tugiteenuste pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel (Dyregrov, Salloum, Kristensen, Dyregrov, 2015). • Lastega leinas pered on nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt, meditsiiniliselt kui majandusliku toimetuleku suhtes riskirühm. Nende riskide vältimiseks ja minimiseerimiseks on efektiivne rakendada süsteemset psühhosotsiaalset abi (TENTS juhised). • Lapsevanema või venna/õe surm on lapsel seotud vaimse tervise probleemidega (Cerel, Fristad , Verducci, 2006), õppeedukuse langusega, suhete- ja käitumisprobleemidega ning somaatiliste kaebuste suurenemisega (Luecken, 2008; Dyregrov, 2009). Hiljutised uuringud Skandinaavias on näidanud, et vanema surm lapsepõlves toob kaasa suremuse suurenemist, eriti vägivaldse surma korral (Li, Vestergaard, Cnattingius, 2014; Rostila , Saarela 2011; Smith, Hanson, Norton 2014). • Traumaatilise (ootamatu, vägivaldne jm) surma korral segavad surma asjaolud normaalset leinaprotsessi (Layne et al. 2008). • Osalemine intensiivses leinatoetusprogrammis tõstab teadlikkust ja normaliseerib leinareaktsioone, paranevad peresisesed suhted, tõuseb laste ja noorukite enesehinnang ja paraneb käitumine (Loy, 2000; Creed, Ruffin, & Ward, 2001). • Noorukitel ja lastel traumajärgse stressi sümptomid ei taandu kergesti ega spontaanselt ning sümptomid ei ole silmnähtavad (Scheeringa jt., 2011). • Lapsed teeb traumaatilisele juhtumile eriti haavatavaks see, et nende aju alles areneb, sealhulgas need aju piirkonnad, mis on seotud emotsioonide juhtimisega, kognitsioonidega ning kaotuse ja selle pika-ajalise mõju mõistmisega. Laste reaktsioonide kestus ja intensiivsus on samuti mõjutatud vanemate reaktsioonidest, nende suutlikkusest lastega toimuvat mõista, pere toetussüsteemi olemasolust jm. (Dyregrov, 2013). • Leina ja traumaga seotud riskidel (eriti laste puhul) on esialgu varjatud iseloom jaa vanem ei oska lapse muutunud käitumise taga näha leina- ja traumareaktsioone. Nende varane väljaselgitamine ja õigeaegne sekkumine on oluliselt odavamad kui hilis-tagajärgede likvideerimine. • Norra uurimused (Dyregrov, 2001) näitavad abi vajadust ja kättesaadavuse olulisust mitte ainult vahetult peale sündmust, vaid eriti pikemal ajaperioodil (kriitiline periood on 0,5 kuni 2 aastat). • Cohen jt. (1998) on öelnud, et struktureeritud intervjuud on traumajärgse sümptomite avastamisel “kuldne standard”. Lühikesed, lapsesõbralikud, enesekohased küsimustikud traumajärgse stressi väljaselgitamiseks on vajalikud (Brewin jt., 2002). • Laste puhul mängib eriti olulist rolli see, et mõõtevahend oleks kergesti arusaadav, töötaks erinevat liiki traumade puhul, oleks kasutatav erinevate ajaperioodide kohta, mis traumast on möödunud ning oleks kergesti hinnatav ka mitteprofessionaalidele. CRIES (Children’s Revised Impact of Event Scale, Smith, Perrin, Dyregrov & Yule, 2002) vastab nendele kriteeriumidele. See on lühike, enesekohane mõõtevahend, mida on võimalik täita kõigil lugeda oskavatel lastel alates 8-ndast eluaastast. Seda küsimustikku on kasutatakse nii Soomes, Norras, Rootsis ja mujal ning selle abil tuvastatakse edukalt posttraumaatilise stressihäire esinemist lastel. Need küsimustikud on Laste ja Noorte Kriisiprogrammi töös kasutusel üle 12 aasta. • Dissotsiatsiooni väljaselgitamiseks kasutame A-DES (Adolescent Dissociative Experience Scale, Putnam, 1997) küsimustikku. • Traumaatilise leina küsimustikest kasutame TGIC (Traumatioc Grief Inventory for Children, Dyregrov, Yule, Smith, Perrin, Gjestad, Prigerson). • Professionaalne leinatöö sarnase kogemusega eakaaslaste gruppides kindla metoodika alusel on parim viis leinas laste aitamiseks ja toetamiseks (Pynoos 1993, Yule 1991). See on võrratult kiirem, efektiivsem ja odavam kui individuaalseansid. 15 • Traumaatilise kogemusega ja leina kogenud laste seisund halveneb ja probleemid süvenevad peale ühiskonnas laia negatiivset kõlapinda, hirmu, ängi ja ebaturvalisust tekitanud sündmusi (viidetes TENTS jm. juhistele psühhosotsiaalse abi tõenduspõhiste sekkumiste osas). • Teenuse pakkumine ja arendamine on igati kooskõlas ka „Rahvastiku tervise arengukavas 2009- 2020“ sätestatud põhimõtete ja erinevate rakendusmeetmetega. Laste ja Noorte Kriisiprogramm on iga-aastaselt kirjalike küsitlustega mõõtnud leinatoetusprogrammi tulemuslikkust (hinnangud programmis osalejatelt 2005-2018). Sarnases programmis osalenud laste ja noorte hinnangute põhjal on programmi lõppedes tulemused olnud väga head: • üle 90% lastest on vastanud, et programmist on kasu olnud ja nad soovitavad seda ka teistele lastele; • 95% lastest on vastanud, et nad on teadlikumad, kuidas rakendada eneseabivõtteid; • kuni 95% lastest on kinnitanud, et grupitöö on neid aidanud; • 90 % vastas, et muredest rääkimine on aidanud; • teadmine, et ta pole ainuke, kel on lähedane surnud ja teiste lastega koosolemine aitas 86% lapsi; • surmast rääkimine pole enam nii raske kui varasemalt samuti 85% lastest; • paremini saavad hakkama 85% lastest; • enesekindlus ja usk endasse on kasvanud 83% lastest; • tulevikku usuvad nüüd rohkem 80% lastest ja • selgemad tulevikuootused olid ca 70% lastest. Lastevanemate hinnangud: • 96% vastanud vanemate arvates on tema laps/lapsed saanud programmis osalemisest kasu ja nad soovitavad teenust ka teistele peredele (2017.a. lastevanemate küsitlus); • 2017.a. programmi soovitusindeks lastevanematelt oli 9,6 • üle 80% vastanutest tunnistavad, et saavad lapsega rasketel teemadel vabamalt rääkida, vältimist on vähem; • ca 80% vanematest tunnistab, et lapsed on elurõõmsamad ja aktiivsemad. Veel uuringutest, mis tõestavad rehabilitatsioonitöö olulisust: § 6-17 aastaste vanema kaotanud laste hulgas läbi viidud uuring (Child Bereavement Study. Silverman, Worden 1993, 1996) näitas, et ühe aasta möödudes esineb vanema kaotanud lastel 3 korda rohkem kehalisi kaebusi või haigestumisi võrreldes kontrollgrupiga. 25% leinavatest lastest (peamiselt teismelised poisid) sattusid õnnetustesse, esimesel leina-aastal isegi 34% (teismelistest poistest 45%). Nendest umbes 1/3 vajas meditsiinilist abi. § Lapseea negatiivsete kogemuste uuringu järgi põhjustavad lapse traumaatilised kogemused (vanema surm, hooletussejätmine, vanema alkoholi/narkootikumide tarbimine, vanema psüühikahäire (traumajärgne stressihäire, depressioon), perevägivald (võis eelneda vägivaldsele surmale), lapse väärkohtlemine jm. mitte ainult emotsionaalset stressi, vaid suureneb vähi, infarkti, uimastite tarbimise ning suitsiidi sagedus (ACE study, Felitti, et al., 1998) § Varase lapseea traumad (mh vanema kaotus) mõjutavad lapse arengut. Ema kaotanud lapsel on täiskasvanueas suurem tõenäosus haigestuda depressiooni. Van der Kolk, B.A., d´Andrea, W. (2010). Towards a developmental trauma disorder diagnosis for childhood interpersonal trauma. In Lanius, R.A., Vermetten, E., Pain, C. (eds.), The impact of early life trauma on health and disease. The hidden epidemic (pp. 59-65). Cambrige University Press. Toetudes nii Laste ja Noorte Kriisiprgogrammi kui rahvusvahelisele analoogsele kogemusele, samuti maailma vastava valdkonna spetsialistide poolt koostatud juhistele (NICE guidelines Suurbritannias, APA guidelines USA-s, TENTS guidelines) ja erinevatele uuringutele (Worden, Silverman, Dyregrov, Yule, van der Kol, Dyregrov etc.) saab kindlalt väita, et mitte ainult traumaatilise sündmuse järgne vahetu, vaid ka hilisem ja pikaajalisem psühholoogiline abi on olulise mõjuga lapse/nooruki arengus ja võimalike tõsiste hilisemate probleemide ennetuses. Lapsepõlves kogetud lein võib mõjutada inimese arengut ja luua eelduse psüühilistele probleemidele hilisemas elus, mõjutades ka inimese eluiga. Leinavad lapsed ja noored, kelle 16 lähedane pereliige on surnud või hukkunud, kogevad nii vahetult peale juhtunut kui veel aastate jooksul väga erinevaid leinareaktsioone (psühholoogilised, somaatilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, hariduslikud jne.). Tekkinud muutused nimetatud valdkondades segavad optimaalset eakohast arengut ning komplitseerivad lapse suhteid temaga seotud eakaaslaste ja täiskasvanutega. Oma kogemusele toetudes saame väita, et lastevanemate endi üleelamised ning lastega kokku puutuvate spetsialistide endiselt ebapiisavad teadmised takistavad toetamast last tema sisemistest ja välistest konfliktidest ülesaamisel. Kuna laste ja noorte leinale on omane varjatud iseloom, sageli näiline väline toimetulek, ei oska täiskasvanud tihti märgata abi ja sekkumise vajadust ja selle preventiivset tähtsust. Viimastel aastakümnetel on teadlasi huvitanud, mis on iseloomulik nendele inimestele, kellest lapsepõlves kogetud traumadest hoolimata on saanud tublid ja toimetulevad täiskasvanud. Neis uuringutes on jõutud enamasti samatüübiliste teguriteni, mis paistavad laste stressitaluvust traumaatilise sündmuse järel tugevdavat. Alljärgnevalt mõned nn. tervise faktorid („resilience“ faktorid). Tervise faktorid Individuaalsed § positiivne enesehinnang, eneseväärikustunne, § loovus, intelligentsus, aktiivsus, § kindel usk sisemisse kontrolli, oma võimesse asju mõjutada, § head sotsiaalsed oskused, § empaatiavõime. Perekondlikud § perekonna normaalne funktsioneerimine, § lapse ja vanema hea toetav suhe, piisav tähelepanu lapsele, § lapsele mõistetav ja selge pere struktuur, rollid, reeglid, § oskus abi otsida. Võrgustikuga seonduvad § vähemalt üks oluline lähedussuhe, § ühtekuuluvustunne, § turvaline ja usalduslik keskkond, § toetus konstruktiivsete toimetulekustrateegiate rakendamiseks, § võimalus end väljendada, § edu-elamus. Töös laste ja peredega loome tingimusi nende faktorite tekkeks, avaldumiseks ja tugevnemiseks. Sarnast printsiipi kasutavad ka muu maailma, sh Põhjamaade erinevate institutsioonide spetsialistid (n. Oslo Regionsenter for Barne-og Ungdomspsykiatri R-PUB ja Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras; Rädda Barnen Centrum för Barn och Ungdomar i Kris Rootsis, Traumateraapiakeskus Soomes). Perede programmi kaasamisel püüame arvestada erinevate riskifaktoritega, mis raskendavad laste toimetulekut ja psühholoogilist taastumist. Riskifaktorid (projekti sihtgrupiga seonduvalt osaline valik) § Surmaga seotud traumaatilised asjaolud (sündmuse ootamatus, vägivaldne surma põhjus, nt suitsiid, tapmine; sündmuse pealtnägemine, ühiskondlikud negatiivsed hoiakud vm) § Traumaatilise sündmuse mõju, vanemate puudulikud teadmised leina- ja traumareaktsioonidest, hõivatus omaenda emotsioonidega, kurnatus § Vanema toimetulematus ja depressiivsus § Eelnevad varasemad traumad § Puudulik toetusvõrgustik ja teenuste kättesaadavus § Pere halb sotsiaalmajanduslik olukord 17 LISA 4 NÕUDED KVALITEEDILE JA KVALITEEDIKONTROLL • Teenuste osutamisel järgime kõiki EV seadusi ja mitmeid Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud rahvusvahelisi psühhosotsiaalse abi osutamise juhiseid: o TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress) Guidelines o NICE Guidelines (National Institute for Health and Clinical Excellence), London o Lastekaitse seadus o ÜRO lapse õiguste konventsioon o Isikuandmete kaitsega seotud õigusaktid o Vabaühenduste eetikakoodeks • Kõik projektitegevuste läbiviijad/meeskonnaliikmed on kõrgharidusega, spetsiaalse väljaõppe ja koolitused läbinud ning kogenud psühholoogid, vaimse tervise spetsialistid või pedagoogid. • Kõik praktikandid/vabatahtlikud läbivad enne programmiga liitumist põhjalikud intervjuud, taustakontrolli ja võimalusel küsitakse soovitusi. • Kõik meeskonnaliikmed osalevad regulaarselt kovisioonigruppides (kõigi leinatoetusgrupi töö sessioonide jooksul) ja saavad supervisiooni. • Iga projektis osaleva pere kohta on avatud spetsiaalne toimik, kus on fikseeritud vajalikud andmed, konkreetse perega seotud võrgustikuliikmete kontaktandmed (KOV, haridusasutus, vajadusel meditsiinitöötaja jms), probleemikirjeldus ning kokkuvõtted erinevatel perioodidel läbi viidud lapse ja täiskasvanud pereliikme hindamismaterjalidest. Toimikuid säilitakse Tartus ja Tallinnas. • Kõik meeskonnaliikmed on läbinud regulaarselt praktilise esmaabi koolituse (Tartu Kiirabi Koolituskeskuse kaudu, koolitajaks Andras Laugamets). Tööks lastega on perioodiliselt (vastavalt seadustes sätestatud sagedustele) tehtud päring Politsei- ja Piirivalveameti asjakohasesse karistusregistrisse. • Meekonnaliikmetel on kehtiv tervisetõend, mis on vajalik tööks lastega. • Lisaks kompetentsusele tööks leinas lastega peredega, omavad 3 meeskonnaliiget kutsetunnistust (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF) vastavalt Noorsootöötaja kutsestandardile (tase 4) laagrikasvataja osakutse (tase 4), mis on välja antud Eesti Noorsootöökeskuse poolt koos SA Kutsekoda (kehtiv kuni 08.05.2021) Kvaliteedikontroll • Grupijuhtidel on kohustus kirjalikult dokumenteerida ja projektijuhile esitada kindlaks määratud tähtaegadeks ülevaated grupitöös toimuvast (päevade lõikes) ja problemaatikast. • Aktuaalseid probleeme arutatakse igapäevastel intensiivsessioonide kovisioonidel. • Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse kontaktihoidmise ja tagasisidestuse läbiviimise eest (telefonikontaktid, meilisuhtlus, võimalusel kohtumised). Iga lapse kohta teevad grupijuhid jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö kui muude tegevuste põhjal. Enne igat intensiivsessiooni toimub perega vestlus. • Kõigile programmis osalejatele rakendub mitme-etapiline hindamisprotsess teenuse tõhususe ja probleemide selgitamiseks o sõltuvalt vanusest rakendatakse programmi sisenemisel eakohane semistruktureeritud intervjuu, hindamismaterjalide kirjalik täitmine (laps + täiskasvanu) (CRIES lapse ja vanema versioon, 51-probleemi küsimustik vm); o toimuvad laste seisundi ja problemaatika vahehindamised intensiivse leinatoetussessiooni jäv o läbi programmi lõplik hindamine ja mitmekülgse tagasiside kogumine (lapsevanemad, lapsed), CRIES lapse ja vanema versioon; o programmi lõppedes rakendatakse ka rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid küsimustikke; o analüüsitakse muutusi ja dünaamikat, soovitusindeksi rakendamine; o koolitustel osalejad täidavad kirjalikud hinnangulehed ja nendest tehakse kokkuvõtted. 18 Kvaliteedi hindamiskriteeriumid • Pereliikmete hinnang rehabilitatsiooniprogrammile, rahulolu, soovitusindeksi määr. • Traumajärgse sümptomaatika vähenemine. • Positiivne tulevikunägemus ja usk toimetulekusse, isiklike ressursside (taas)leidmine. • Sidusgrupi ja koolitusgruppides osalenute rahulolu ja soovitusindeksi määr. LISA 5 PROJEKTI MEESKOND Projekti üldjuht: Maire Riis - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse esimees, psühhhoterapeut, EMDR traumaterapeut ja superviisor, grupijuht, 24 aastat kriisi-, leina- ja traumatöö kogemust (vt. lisas CV) Projekti Lõuna-Eesti koordinaator, projektijuhi abi: Merike Sarapuu - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse liige, psühholoog, läbinud EMDR baasõppe 1.osa, grupijuht, 24 aastat leina- ja kriisitöö kogemust (vt. lisas CV) Programmi läbiviijad: Ruth Raielo - programmi arst, OÜ Jaanson & Lääne psühhoterapeut, kliiniline psühholoog 23 a. grupijuhi kogemust, läbinud EMDR baasõppe; Naatan Haamer - SA TÜK Lastekliiniku ja Naistekliiniku hingehoidja-superviisor, pereterapeut, TTA pastoraalnõustamise eriala lektor; hingehoidja tase 7, kaplan tase 7, 23 a. kriisitöö kogemust sh akuutses kriisisekkumises, läbinud EMDR baasõppe 1.osa; Sirje Rass - Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse psühhoanalüütiline laste ja noorte psühhoterapeut, neuropsühholoog tase 7 ja kliiniline psühholoog tase 7, 6 a. grupijuhi kogemust laste leinagruppide juhtimisel; läbinud EMDR baasõppe. Ivo Raenok -Tallinna 21. Keskkool, pedagoog; 24 a. grupijuhi kogemust leinatöö sessioonidel; Aivar Simmermann – Moreno Keskuse grupiterapeut, Eesti Muusikaakadeemia doktorant, Luguteatri asutaja, 20 a. grupijuhi kogemust; Kaupo Jõeveer – füsioterapeut ja Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja, 16 aastat laste leinagruppide juhtimise kogemust; Tuuli Vellama – Moreno Keskuse psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja, 16 a. leinagrupijuhi ja individuaaltöö kogemust kogemust, läbinud EMDR baasõppe; Helar Peterson - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut; 10 a. laste leinagrupijuhi kogemust. Lisaks on kaasatud 1 tegevusprogrammi juht: Uku Presmann - Luguteatri lavastaja, 13 aastat tegevusprogrammi juhi kogemust, Rakendame ka praktikante ja vabatahtlikke. Kõigi ülaltoodud meeskonnaliikmetega on sõlmitud suulised eelkokkulepped. Lepingud ja konkreetsed koostöökokkulepped sõlmitakse 2019. aastaks rahastuse saamisel. Programmi kavatseme kaasata 2019.aastal veel ühe vabaaja juhi. Väliskonsultandid (pro bono): Leinatööd nõustab vajadusel dr. Atle Dyregrov (Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse juhataja), Laste ja Noorte Kriisiprogrammi auliiige. Traumateraapia EMDR superviisor on Reet Oras, Uppsala Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut, EMDR Rootsi facilitator. 19 LISA 6 Curriculum Vitae Maire Riis tel. +372 50 696 58, e-mail: [email protected]; skype: maire.riis Haridus 2004 - 2007 EMDR Europe Association ja EMDR Instituut (USA) sertifitseeritud EMDR terapeut ja facilitator (sertifikaat uuendatud, kehtib 2022.) 1999 – 2002 TPÜ Avatud Ülikool psühholoogiaosakond, lõpetamata 1992 – 1997 Taani Instituut GIS-International sertifitseeritud gestaltpsühhoterapeut 1976 – 1981 TPI automaatika teaduskond, süsteemiinseneri diplom (võrdsustatud MSc) 1965 – 1976 Tallinna 7.Keskkool (Inglise Kolledz) Töökogemus (viimased 22 aastat) 2007 - k.a. Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ juhatuse liige, koolitaja, traumaterapeut 1995 - k.a. Laste- ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ, juhatuse esimees, laste leinatoetusprogrammi juht, EMDR traumaterapeut, grupijuht, koolitaja (leina ja trauma teemad) 2000 - 2004 MTÜ Iseseisvad Konsultandid, kriisi, stressi ja meeskonnatöö konsultant 1996 – 2000 Koolitusfirma PMI Eesti OÜ, konsultant, gestaltpsühhoterapeut Täiendkoolitused psühhotraumatoloogias ja laste probleemidega seotult 10.2018 Raske haigus või lein töökohal. 4 tundi. How to understand and help a person in a crisis situation? 2 tundi. Varane sekkumine grupis kriitilise juhtumi järgselt. Supervisioon. Atle Dyregrov, Norra, 8 tundi. 08.2018 EMDR II taseme uuendatud koolitus. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 24 tundi. 03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks dissotsiatsiooniga. Koolitaja: Joyanna Silberg, USA, 16 tundi 12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-up Koolitaja: Atle Dyregrov , Norra, 4 tundi ja Atle Dyrgerovi supervisioon, 8 tundi 05.2017 Komplekstrauma ja dissotsiatsiooni hindamine TADS-I abil. Teraapia raskused stabiliseerimisfaasis. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 03.2017 EMDR kasutamine töös laste ja noortega. Koolitaja: Margareta Friberg Weschke, Rootsi, 16 t 01.2017 EMDR ja komplitseeritud lein. Koolitaja; Roger Solomon, USA, 8 t. 11.2016 EMDR väljaõpe, I tase. Koolitaja: Kerstin Bergh Johannesson, Rootsi, 28 t. 10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters. Laste leinatöö. Komplitseeritud lein noortel. Koolitaja: Atle Dyregrov, Norra, 16 t. 09.2016 EMDR ja lein. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 16 t. Soome Traumateraapiakeskus 08.2016 Komplekstrauma töötuba: Töö isiksuse dissotsiatiivsete osadega. Onno vand der Hart, Holland, 8 t, Soome Traumateraapiakeskus 05. 2016 EMDR rakendamine komplekstrauma korral. Koolitaja: Dolores Mosquera (Hispaania-USA), 16 t, Rootsi EMDR Ühing 03.2016 Komplekstrauma ja dissotsiatiivsete häirete hindamine. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti Teadusagentuur, TerVe 10.2014 Varase lapseea püsiva trauma rasked tagajärjed täiskasvanueas 20 Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 05. 2013 Varase lapseea traumaga täiskasvanute stabiliseerimine. Koolitaja: Kathy Steele, USA, 16 t 03.2013 Lapsepõlve komplekstrauma tagajärjed täiskasvanueas. Koolitaja Anne Suokas-Cunliffe, Soome, 8t. 01.2013 Vaimupuue ja ennasthävitav käitumine. TAI, 8 t. 2004-2012 Komplekstrauma ja EMDR, Soome Traumateraapiakeskus. Koolitajad: Roger Solomon, USA ja Anne Suokas-Cunliff, Soome, 40 t 2008, 2012 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende peredega. Koolitaja: PhD Sandra Wieland, Kanada, 32 t. 2004 -2011 Traumateraapia EMDR töös lastega, 48 t. Koolitajad: Bob Tinker and Sandra Wilson, USA , Reet Oras, Rootsi. 2011 ISSTD (International society for Trauma and Dissociation) Professional Training Child & Adolescent Online Course (USA, Canada). Koolitajad: Joyanna Silberg, Sandra Wieland, Anita Jones, Frances Waters 2006-2008 Magistritaseme rahvusvaheline koolitusprogramm: Komplekstraumaga seotud häirete hindamine ja ravi: strukturaalse dissotsiatsiooniteooria, 160 t, Traumateraapiakeskus, Soome. 2009-2012 Komplekstrauma täiendkoolitused, 72 tundi, Traumateraapiakeskus, Soome. 2002 Children, Adolescents and Trauma, Psykologien Kustannus OY, 24 t Koolitajad: PhD W. Yule, Londoni Ülikool; Ph.D. A. Dyregrov, Norra. Kriisisekkumis-, juhtimise- ja noorsootöö-alased koolitused: 07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 10.2015 Kriisiseminar: Soome kogemus koolitulistamisjuhtumite järel. Salli Saari, Soome. Korraldaja: Rajaleidja Keskus. 10.2013 Iga inimene heliseb. KENK Akadeemia, 7 t. 01.2012 Kriisiolukorra lahendamise plaani koostamine, ESF, RAM, 7 t. 02.2012 Kriisikommunikatsioon. Koolitaja: Illari Lään, TÜ, 8 t. 06.2011 Esmaabikoolitus. Tartu Kiirabi. Koolitaja: Andras Laugamets. 8 t. 04.2011 Hädaolukorra lahendamise plaan: tugiprogrammid ja materjalid. INNOVE 01.2011 TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress-Training & Practice) koolitajate koolitus.16 t. Koolitaja: K.B. Johannesson, PhD, Uppsala Ülikooli Haigla Katastroofipsühhiaatria Keskus. 10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases kriisisekkumises. 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, PhD, Norra. 04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral, 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, Norra. 09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides, 8t, ERSI. 1994 – 2000 PMI Danmark, koolitused juhtimise, meeskonna, stressiga toimetuleku alal Osalemine rahvusvahelised traumakonverentsidel ja Euroopa psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni võrgustikutöös: 2007 –2011 psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni Euroopa võrgustikes EUTOPA, IMPACT, TENTS ja TENTS-TP osalemine (ekspertide töögrupi konverentsid, seminarid). 11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata külalised unustatud minevikust“. 2008-2016 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) Bi-annual konverentsid Berliinis, Belfastis , Amsterdamis, Kopenhagenis, Amsterdamis 2007- 2011 Euroopa EMDR traumakonverentsid Viinis, Pariisis, Stockholmis. 11.2006 ISSTD (International Society for Trauma and Dissociation) 23rd Conference,LA, USA. ISTSS (International Society for Traumatic Stress Studies) Annual Conference, California. Varasemad kriisi-ja leinaalased koolitused: 11.2004 Töötuba: Traumaga töötamine psühhodraama abil / Marcia Karp, Suurbritannia, 16 t. 05.2000 Psychological debriefing. LNKP, 20 t, Koolitaja: Dr. A.Dyregrov, Norra. 1994 –2001 Crisis Intervention for children and families. Grief therapy. Koolitaja: A.Dyregrov, Norra. Sandtherapy with traumatized children.Tallinna Laste Tugikeskus, 21 Koolitaja: Sandra Wieland, PhD, Canada, 16 t. Recent trauma psychotherapy. EPPE, 14 t. Koolitaja: Katherine D.Czesak, PhD. USA. Psühholoogilise esmaabi koolitus, Eesti Punane Rist, Koolitaja: Thorunn Finnsdottir, Islandi Punane Rist, 40 t. Grief-work with children and teenagers. Theory and method. Koolitaja: Lotta Polfeldt, Rädda Barnen, Rootsi. 32 t Trauma and grief-work, Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 8t. Tark juht on kriisiolukordadeks valmis. LNKP, Koolitaja: A.Dyregrov, Norra. koolituspäevad kriisiinterventsioonist, korraldaja Soome Punane Rist. Ekspressiivsete kunstiteraapia- ja grupitöömeetodite, meeskonna- jm koolitused: 2018 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 32 t 2017 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 16 t 2015 Meeskonna koostööseminarid, Läbiviijad: Sirkku Aitolehti, Viigi Viil, 16 t 11.2010 Pärisväärtused. Moreno Keskus. Koolitaja: Sirkku Aitolehti, 20 t 2001, 2011 Introduction to Expressive Arts Therapy methods. LNKP, 76 t Koolitajad: Margareta Thun, kunstiterapeut, Inartes, Helsingi Majken Jacoby, Taani 2004 Laste neuropsühholoogia, PPE, 2 ap. Koolitaja: Kai Teeäär, neuropsühholoog. 2000 Somaatisen traumaterapian perusteet. Traumaterapiakeskus, 8 t Koolitaja: Babette Rothschild, USA. 1999 Holding therapy. Tallinna Laste Tugikeskus, 6t Koolitaja: Satu Aurela,lastepsühhiaater, Mäntmäe Perekeskus. Täiendav info Tähtsamad koostööd ja projektid (teemadeks: psüühiline trauma, lein, kriisipsühholoogia) 2018 - SKA ja Lastemaja koolituspartner laste psüühilise trauma teemal 2017 - EMDR supervisioonid PERH, Laste Vaimse Tervise Keskuse, TÜ Kliinikumi jt psühholoogidele 2017 - PERH Psühhiaatriakliinik , outreach kriisiabi meeskonna koolitaja 2017 Soome Traumateraapiakeskuses laste leinateemaline koolitus 2017 Läti SOS Lastekülas laste leinateemaline koolitus 2017 SoM ja VATEK partner psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamisel 2016 - Moreno Keskus, partner asenduskodu supervisioonide projektis (SKA) 2016 Innove Rajaleidja Keskused üle Eesti, koolitaja 2016 - 2018 SEB Heategevusfondi koolitused asenduskodudele trauma teemal 2015 Tallinna Konverentside Koolituskeskus 2015 Perekeskus Sina ja Mina täiendkoolitus 2011 - 2015 Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistuse koostööpartner -superviisor „outreach“ meeskonna koolitamisel 2010 - 2012 Sotsiaalministeeriumi partner Haapsalu õnnetusejärgse psühhosotsiaalse abi alal (koostöö Lääne MV ja Haapsalu Lastekoduga) 2009 - 2011 AEF lepinguline partner kriisiprogrammi raames 2003 - 2010 Haigekassa lepinguline partner laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal 2000 - 2018 Hasartmängumaksu Nõukogu projektid laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal Lepinguline lektor: 2011 - 2015 Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus 2010 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond 2009, 2014 Raseduskriisi nõustajate ja haiglate meditsiinitöötajate täiendkoolitus 2007 - k.a. Tervise Arengu Instituut 2003 - 2012 Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus 2003 - 2006 Tallinna Rahvaülikool 2005 - 2008 Sisekaitseakadeemia 2001 - 2002 Mainori Majandusinstituut 1998 - 1999 PMI Danmark, EHTP Cross Functional Team Training (Rootsis, 1-aastane programm) 1994 Tallinna Kriisiabi Keskus, kriisinõustaja 22 Artiklid: Riis, M. (2013). Varase lapseea psüühiline trauma. Kaotus väikelapse elus. Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias. TAI juhendmaterjal, lk. 6-27. Riis, M. (2012). Traumaatilise olukorra põhjustatud muutused kehas ja meeles. Perearst 6/2012, lk.37-41. Wieland, S., Riis, M. (2012). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Sotsiaaltöö 5/2012,lk.36-40. Wieland, S., Riis, M. (2013). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks (2). Sotsiaaltöö 1/2013, lk. 44-47. Riis, M. (2011). Räägime lapsega leinast. Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine. TAI juhendmaterjal, lk.43-58. Ettekanded rahvusvahelistel ja kohalikel konverentsidel 2018 OMA PERE ja TLÜ seminar. Ettekanne “ Psühhiline trauma lapse pilgu läbi” 2016 VATEK Vaimse Tervise Mess, Peaettekanne “ Kas aeg parandab kõik haavad?” 2012 SM konverents: „Tõenduspõhine praktika töös riskilaste ja -noortega: Norra kogemus“ Ettekanne: EMDRi kui terapeutilise meetodi rakendamine töös traumeeritud laste ja peredega. 2010 Ida-Euroopa Suitsiidipreventsiooni konverents. Ettekanne “Practitioner perspective: Local NGO with success in suicide prevention” 2003 3-päevane töötuba ja avalik loeng, Islandi Punane Rist „Working with bereaved children in Estonia.Methology and practice“. 2002 Konverentsid Helsingis ja Oulus, Soome, Oulu Traumaterapiakeskus Ettekanne “Working with bereaved children in Estonia.” Ühiskondlik töö Traumateraapia EMDR European Section of Children, Eesti esindaja (2009-k.a.) ESTD (European Society for Trauma and Dissociation), asutajaliige, juhatuse liige (2006-2010), liikmelisuse töögrupi liige (2010 –k.a), laste dissotsiatsiooni töögrupi liige (2011 – 2012); Eesti Gestalt Psühhoterapeutide Ühing, liige (2011 – k.a.); Tallinna Laste Tugikeskus, asutajaliige; liige (k.a.) Tunnustused 2006, Eestimaa Uhkus nominent; 2000, UNICEF tänumärgi laureaat; 2014 Tunnustusauhind ” Lastega ja lastele”. Keeleoskus inglise – väga hea nii kõnes kui kirjas; vene, soome – passiivne; rootsi – vähene 12.11.2018 23 LISA 7 Curriculum Vitae MERIKE SARAPUU Sündinud 15.06.1960.a. Kontakt: telefon 520 5166, aadress Salme 1B-2, Tartu 50103 ; e-post [email protected] Skype merike.sarapuu Haridus ja kvalifikatsioon: 1978 – 1983 Tartu Riiklik Ûlikool, ajalooteaduskond, psühholoogia eriala, sotsiaalpsühholoogi diplom 1967 – 1978 Tartu 7. Keskkool Töökogemus: 04.1995 - k.a. Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ (lepinguline töö), grupijuht, programmi Lôuna-Eesti koordinaator, juhatuse liige (kriisiabi, leinas perede, laste ja noorte nôustamine, grupitöö, programmi organisatsiooniline töö, projektide juhtimine jne) 10.2012 - k.a. Johannes Mihkelsoni Keskus MTÜ (lepinguline töö), karjäärinõustaja 12.2009 - k.a. FIE Merike Sarapuu (koolitused, konsultatsioonid, leina-ja kriisinõustamine jm) 09.2003 - k.a. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabi keskus MTÜ (lepinguline töö), psühholoog-nõustaja (kriisiabi, laste leina- ja traumatöö) 03.1996 – 09.2017 personalivalikufirma ARIKO ReServ AS, konsultant (personalialased konsultatsioonid, personali valik, otsing, hindamine, konkursside korraldamine, psühholoogiline testimine ja nôustamine, jne) 11.1987 – 08.1997 Tartu Lastekodu (al. 1997 reorganiseeritult Kône ja Kuulmishälvetega Laste Keskus), psühholoog (psühhodiagnostika, töö kône ja kuulmishälvetega lastega, perede ja meeskonna nôustamine) Täiendkoolitus: 9.-10.05.2018 Kliendi profileerimine ja motiveerimine (motiveeriva intervjueerimise tehnika)/EMITA/ 14 tundi 22.01.2018 Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid/Katriito OÜ/ 4 t. 19.-20.03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks dissotsiatsiooniga /Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ/ 16 tundi 11.-12.12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow- up / VATEK , Atle Dyregrov ja supervisioon 05.2017 –01.2018 CARe metoodika (A Comprehensive Approach of Rehabilitation and Recovery) rakendaja koolitus / koolitajad Triin Vana, Dagmar Narusson, 80 tundi 5.04.2017 Testikasutaja litsentsikoolitus /Tripod Grupp OÜ/kehtivus 2 aastat 24.11.2016 PERH psühhiaatriakliiniku IX sügiskonverents ”Aju ja tunded: mida on psühhiaatrial pakkuda aastal 2016”/ 1 päev 10.10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters/Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ 07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 08.06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti Teadusagentuur, TerVe 03.2015 Koolitusprogramm ”Veebipõhiste nõustajate koolitused ja supervisioonid” ERSI, OÜ Tervisekliinik/ 2 päeva 06.2014 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 24 1.03.2013 ”Lapsepõlve komplektrauma tagajärjed täiskasvanueas”/Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ, Anne Suokas-Cunliffe; 8 tundi 03-04. 2012 ”Kuidas koguda annetusi?” Praxis, KÜSK/ 16 tundi 28.02.2012 Kriisikommunikatsiooni koolitusseminar. Kogukondlik lähenemine kriisijuhtumile/ Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ/ 1 päev 24.11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata külalised unustatud minevikust“ 21.11.2011 Kriisimeeskond tööle, hädaolukorra lahendamise plaan korda!/Euroopa sotsiaalfondi poolt toetatud projekti koolitus, 7 t/ 26.-27.01.2011 TENTS-TP Train-The Trainers two-day workshop/The European Network for Traumatic Stress Training & Practice/ Tallinn 5.10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases kriisisekkumises, Dr. Atle Dyregrov (Norra)/Traumateraapia- ja Koolituskeskus OÜ 10.-11.11.2008 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende peredega, Sandra Wieland, 16 t. / Traumateraapia ja Koolituskeskus OÜ 13.10.2008 Arukas juht on kriisiolukordadeks valmis / Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli täiendõppekeskus 23.05.2007 Traumateraapia koolitus / Tartu Teoloogia Akadeemia 30.03.2007 Koolitõrge ja selle hindamine /Lastepsühholoogide Ühing 3.04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral /Dr. Atle Dyregrov/ koolituspäev Tallinnas 23.09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides / Eesti- Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi koolituspäev, Tallinn 9.05.2005 Trauma ja dissotsiatsioon /Anne Suokas-Cunliffe koolituspäev 13.-14.11.2004 Töötuba: “Traumaga töötamine psühhodraama abil” / Marcia Karp, Suurbritannia / Tallinna Psühhodraama Kool 20.-21.04.2004 EMDR – Eye Movement Desensitization and reprocessing baaskursus / Roger M. Solomon, USA 2.-3.04.2004 EMDR Bridge Cource ja EMDR töös lastega /MTÜ laste ja Noorte Kriisiprogramm ja Reet Oras, Uppsala 01.2004 Traumateraapia koolitus (EMDR tehnika) /Ph.D.Roger Solomon (USA) /Laste ja Noorte Kriisprogramm, 2 p. 2.-3.10.2002 Training program ” Cultural marketing, Fund Rising and Sponsorship” / J.Dennis Rich, Chicago Columbia College, USA/, Tartus, 2 p. 02. 2002 ”Trauma and grief-work” / Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 1 p. 02. 2002 ”Trauma- ja leinatööst lastega, toetusgruppide kogemus Rootsis ja Eestis” /koostööseminar Göran Gyllenswardiga (Rädda Barnen, Rootsi) 06.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, 3 p. (Margarethe Thun, Inartes, Soome) 05.2001 ”Tark juht on kriisiolukordadeks valmis”, Dr. Atle Dyregrovi (Norra, Bergen) koolituspäev 1 p., Laste ja Noorte Kriisiprogramm Seminar ”Kriisijuhtumite analüüs” 1 p. (Dr. Atle Dyregrov, Norra) 01.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, Soome terapeudi Margarethe Thuni workshop, Laste ja Noorte Kriisiprogramm 05.2000 ”Psychological debriefing”, Bergeni Kriisikeskuse (Norra) ja EVTÛ workshop Täiendav informatsioon: Keeleoskus: emakeel eesti keel, inglise keel kônes (ja kirjas), vene keel suhtlustasandil Arvutioskus: MS Word, MS Excel, MS Outlook Kuulumine vabaühendustesse: MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm juhatuse liige Lastepsühholoogide Ûhingu liige al. 1994 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) liige al. 2006 25 Noorsootöötaja tase 4, laagrikasvataja osakutse kutsetunnistus (kehtivus kuni 08.05.2021) 12.11.2018.a. LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt: Viimastel aastatel programmis osalenud lapsed ja vanemad on kirjutanud: Ø Selline programm on asendamatu, sest ainult teised, kes on samas olukorras olnud, mõistavad, ning koostöös oma ala spetsialistidega on selline ettevõtmine parim lahendus. Meile tundub, et kõik mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi mida sel puhul üldse anda saab. (8 a. tüdruku isa Harjumaalt) Ø See annab meile, lastele, kes on kaotanud lähedase, palju jõudu. Laager aitab meil mõista, et aeg ei peatu ja kõigega peab edasi minema. Algul, kui siia tulin, arvasin, et ma ei õpi siin midagi, et ma ei saa oma tunnetest üle... aga nüüd on see muutunud. Ma suhtlen palju rohkem inimestega ja ei mõtle kogu aeg isast. Minu elu on nii palju muutunud ja ma ei kujuta ette, mis see oleks olnud siis, kui ma ei oleks tulnud siia /14.a. tüdruk Saaremaalt/ Ø Meile tundub, et kõik, mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi, mida sel puhul üldse anda saab. Midagi, mida paremini/teisiti võiksite? Arvame, et olete oma ala parimad ja rohkemat ei oska midagi lisada (9-aastase tüdruku vanemad) Ø Olen südamest tänulik. Me oskame üksteist toetada ja aidata paremini kui keegi teine. Me õppisime, kuidas kaotusega toime tulla ning kuidas olla ja mida teha, kui me satume emotsioonides ning hinges musta auku. Lapsed ja noored nagu meie tõesti vajavad seda laagrit. Te mõistaksite paremini, kui näeksite, kuidas me üksteist tugevamaks teeme lihtsalt koos olles /16.a. tüdruk Ida- Virumaalt/ Ø Siin on toredad grupijuhid, kes aitavad meil kõigil asju paremini mõista ja eluga edasi minna. Ma ei vahetaks seda nädalat mitte millegi vastu välja /15 a. poiss Jõgevamaalt/ Ø Laager on aidanud mul saada tuttavaks inimestega, kellega mul on midagi ühist ning see on aidanud mul juhtunust rääkida. See andis mulle jõudu ja jaksu edaspidiseks. See laager on mind aidanud nii palju, et ma räägiks oma juhtunust isegi võõrale inimesele /15.a. tüdruk Jõgevamaalt/ Ø Olen väga tänulik selle võimaluse eest, mis te minu pojale pakkusite. Ta oli õnnelik ja rahulolev ja ta sai rääkida oma probleemist, mis ta sees oli peidus /14.a. poisi ema Tartust/ Varasemaid näiteid lastelt vanuses 10-17.a. Ø On oluline teada, et ma pole ainukene, kellel nii on juhtunud; süütunnet on vähemaks jäänud; ma ei mõtle enam nii palju sellele, et mina olen isa surmas süüdi. Ø Aitab see, et me räägime end siin tühjaks ja siis on mujal hiljem kergem olla. Ja õpetatakse kuidas sellest üksinda üle saada. Ø Mina olen 13.aastane tüdruk, kes kaotas oma ema. See oli raske küll, aga grupitöö aitas väga. Väga paljud arvasid alguses, et see grupitöö on igav ja ei aita, tegelt see aitab väga palju! Ø Peale esimest päeva tekib juba tunne, et tead kõiki palju aastaid. Ø Grupitöös olid ka grupijuhid väga head: kuulasid oskasid kaasa rääkida ja andsid nõu edaspidiseks. Mõelda sai ja sai ka mõtted selgemaks. Ø Ma pole ainus, kellel keegi surnud, kui albumeid vaatan, pole nii valus ja kurb. Ø Julgust rääkida oma tunnetest, kurbusest, rõõmust, avalikult ja jääda selle juures iseendaks on kõige suurem asi selle juures, mida ma siin õppisin. Ø Olen palju rõõmsameelsem. Rõõmsa meele sain just siit. Ø Mina kaotasin enda ema, ning ei julgenud siia tulla. Kui mul oli juba piisavalt julgust, tulin. Kohtusin siin enda praeguste parimate sõpradega siis, sain ka suurest leinast üle ja sain meeletult naerda. Siin on meeletult palju teha, sõbralikud inimesed ja huvitav õppida. 26 Ø Kui ma esimesel päeval jõudsin Pivarootsi, polnud mul õrna aimugi, mis siin saama hakkab. Kõik olid kuidagi võõrad ja ma ei teadnud mitte kedagi. Päris imelik oli. Aga siis tuli esimene grupitöö ja ma sain tuttavaks esimeste inimestega. Tuli välja, et nad on väga toredad. Saime siis oma grupis juba enam-vähem tuttavaks ja varsti polnud mul enam mingit hirmu. Hirm oli asendunud naeru, rõõmu ja mõistmisega. Meil oli grupis tore, saime rääkida kõigest ja tänu sellele on mul palju kergem. Mis on veel oluline, grupitöö kõrvalt tegime me väga palju mänge ja muid tegevusi, mis on tõesti väga lõbusad. Sõbrad, kelle ma olen endale siit leidnud, on mulle väga olulisteks saanud ja nad on mulle väga kallid. Ø See pole üldse mingi ringis istumine, küünla põletamine ja koos kogu aeg nutmine. Seal on nii rõõmu kui kurbust. Aga teadmine, et sa pole üksi aitab. Ø Olen õppinud paremini teisi inimesi mõistma ja ka endast paremini aru saama. Ø Ma poleks kunagi arvanud, et tühipaljast rääkimisest võib nii kergeks minna. Ø Juhtumitest rääkida oli kurb, aga sellest oli kasu. Ø Siin sa saad oma muredest rääkida, leida lahendusi ja ka oma muresid teistega jagada. Siin kõik mõistavad sind, sest kõik on siin ühe mure pärast ja seda võetakse tõsiselt. Siin on kõik sõbralikud. Ø See on ikka hea, et on, kus saab ennast välja elada ning ei pea enda mõtteid ja tundeid elu eest varjama ja alla suruma. Ø Leidsin endale palju sõpru ja need on parimad sõbrad mu elus. Ø Suured tänud, et olete siinse toimumise võimalikuks teinud. Noorte eludele on see suureks hüppelauaks edasises elus hakkama saamiseks peale nii suurt traagilist sündmust. Just siit saame me abi, nõu ja toetust, kuidas edasi elada täisväärtuslikku elu ilma, kas emata, isata või venna, õeta. Ilma selleta jääksid paljud noored tänu lähedase kaotusele elu hammasrataste vahele. Ma tänan kogu südamest, et selline tegevus toimub ning usun, et seda teevad ka meie kadunud lähedased. 27 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS „Lähedase pereliikme kaotanud laste rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana“ Esitaja: Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ LISADE NIMEKIRI LISA 1 Projekti tulude-kulude eelarve LISA 2 Projekti lühikirjeldus (lk. 2-14) LISA 3 Projekti tõenduspõhisus (lk. 15-17) LISA 4 Nõuded kvaliteedile ja kvaliteedikontroll (lk. 18-19) LISA 5 Projekti meeskond (lk. 19) LISA 6 Võtmeisikute CV (Maire Riis) (lk.20-23) LISA 7 Võtmeisikute CV (Merike Sarapuu) (lk.24-25) LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt (lk.26-27) LISA 9 Omafinantseeringu kinnitus 28 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse  Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile  Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)  Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm 3. Registrikood 80154088 4. Juriidiline aadress Lastekodu 6a, Tallinn 10113 5. Postiaadress Muraka tee 13, Muraste, Harku vald 76901, Harjumaa 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* a/a EE562200221017932306 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Maire Riis, juhatuse esimees *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Maire Riis 9. Telefon +372 506 9658 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 91 632,00 14. Hasartmängumaksu 70 000,00 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 9 392,00 16. Kaasfinantseeringute summa 12 240,00 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Maire Riis, juhatuse esimees /digitaalne/ 29.01.2019 1 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE LISA 1 (LISA 1 NB! on kaasas eraldi failina) HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti tegevused on peamiselt suunatud lastega peredele, kes on kaotanud lähedase pereliikme, pereliikmete vaimse tervise probleemide ennetusele ja lastega perede toimetuleku parandamisele, samuti nendega seotud võrgustikuliikmete jõustamisele. Lähedase kaotuse järgselt on kõige haavatavamaks riskigrupiks lapsed, kus lähedase surm võib mõjutada tugevalt nende elu pikema aja jooksul ja esialgu enamasti varjatud viisil. Perede toimetulek halveneb peale lähedase kaotust olulisel määral. Nii lastel kui täiskasvanud pereliikmetel suureneb stressitekkeliste häirete risk (vaimse tervise probleemid, käitumishäired, füüsilised haigused, sõltuvusprobleemid, riskikäitumine jms). Seetõttu leinas laps on sageli abivajav laps, kelle heaolu on ohustatud tema enda ja/või tema pereliikmete seisundi tõttu. Väga suureks riskigrupiks on lapse kaotanud pered (vanemad, õed-vennad) ja pered, kes on kogenud traumaatilise iseloomuga kaotust. Varase ja õigeaegse sekkumisega ning abivajaduse ennetusega on võimalik hilisemaid riske oluliselt vähendada ja vältida. Projekt kaasab ka eelkooliealiste e. väikelastega peresid. Kuna vaimse tervise probleemide ennetusel/vähendamisel on oluline varane märkamine ja õigeaegne ning pädev sekkumine, siis on jätkuvalt oluline osa sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate kompetentsusel ja sekkumisvalmidusel. (Täpsemad tegevused on kirjeldatud edaspidi). Seotus alusdokumentide ja toetuste 2019.a. prioriteetidega Projekti tegevused on kooskõlas 2019. aastaks Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud Hasartmängumaksu Nõukogu sotsiaalvaldkonna projektide prioriteetsete valdkondadega (allikas SM kodulehekülg) nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas. Varase ja õigeaegse sekkumisega abivajaduse ennetamine ja abivajava lapse, temaga seotud täiskasvanute toetamine on leinatoetusprogrammis prioriteet. Projekti tegevustega pakume lastega peredele erinevas vormis kaotus-, leina- ja traumakogemuse järgseid nõustamisteenuseid vaimse tervise probleemide vähendamiseks ja ka nende ennetuseks. Otseseks sihtrühmaks on just leinas lastega pered, kus enamasti saame õigeaegse ja professionaalse tegevusega ennetada lapse abivajadust (vaimse tervise, käitumise, tervise jm riskid). Projekti toel peredele tasuta kättesaadavad terapeutilised- ja rehabilitatsioonialased tegevused (mida teised teenusepakkujad selliselt Eestis ei paku) suurendavad vaimse tervise valdkonnas nõustamisteenuste kättesaadavust. Kahjuks pole jätkuvalt leina- ja traumaspetsiifiline abi veel küllaldaselt kättesaadav ja erinevates piirkondades kaetud. Samuti rakendame jätkuvalt koolitus- ja supervisiooniprogrammi sotsiaaltöötajatele ning sotsiaalteenuste osutajatele vastava kompetentsi tõstmiseks – s.o. leina ja traumat kogenud peredega suhtlemiseks, nende jõustamiseks, probleemide äratundmiseks ja esmaseks sekkumiseks. Kolme eelneva aasta kogemuse põhjal on sihtgrupi huvi ja vajadus jätkuvalt väga suur. Kuna varases märkamises ja sekkumises on traumeeritud lapsevanema kõrval väga oluline roll ka kohalikul tasandil lastekaitse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatel, erinevatel vaimse tervise spetsialistidel ning sotsiaalteenuste osutajatel, siis üks osa projektitegevusest ongi suunatud nende kompetentside tõstmisele. Saame kinnitada, et ühe 2019.a. toetusprioriteedina toodud valdkonna e. „kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste puhul süsteemse koostöö toetamine“, on meie poolt läbiviidud HMN finantseerimisel toimunud koolituste järgselt (2016-2018) muutunud kohaliku tasandi spetsialistidega meie koostöö oluliseks paremaks ja sisulisemaks (24 koolitust, ligi 500 osalejat). Kuna seoses haldusreformiga on palju töötajaid vahetunud (või on oluliselt muutunud nende vastutusvaldkond), siis soovime jätkata, et paraneks õigeaegne teenuste kättesaadavus ja efektiivne koostöö teenusepakkujatega. 2 Eesmärgistus ja tegevusplaan on kooskõlas ka „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ programmis sätestatuga, kus oluliste suundadena on välja toodud ennetustöö, varajane sekkumine ning perede ja kohalike omavalitsuste jõustamine lastekaitse tõhustamiseks. Lastekaitseseaduse §6 on sätestatud, et „lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske: ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.“ Tervise Arengu Instituudi erinevatest ülevaadetest on selgunud, et psüühika- ja käitumishäirete hulk näitab kahjuks tõusutendentsi ja ennetavate tegevustega on võimalik vältida nii vaimse kui füüsilise tervise probleemide süvenemist. Oleme juhindunud ka hiljuti Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja TÜ poolt läbi viidud uuringu „Aastatel 2006- 2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“ tulemustest, kuna meie sihtgrupi hulgas on iga- aastaselt suitsiidiohvri leinajaid ning traumaatilised üleelamised (koos muude oluliste kahjustavate faktoritega) on suitsiidiriski suurendavad tegurid. Uuringus väljatoodud poliitikasoovitused rõhutavad samuti üksinduse ja suitsiidimõtetega laste ja noorukite märkamise, psüühikahäire all kannatavate inimeste abi võimaluste suurendamise ja suitsiidiohvrite lähedastele suurema tähelepanu ja tugivõrgustiku olulisust. Programmi tegevused suudavad just viimatitoodud aspekte pakkuda lastele, noortele, nende vanematele/täiskasvanud hooldajatele. Eeltoodud suunad ongi käesoleva projekti tegevuste aluseks. Varase sekkumise all peame silmas nii juhtunujärgset õigeaegset sekkumist sh väikelaste (enamasti varjatud või vanemale raskesti äratuntavate) leinareaktsioonide märkamist ja hilisemas eas tekkivate probleemide ennetust. Viimati mainitu puhul on võtmeroll just toimetuleval ja teadlikul vanemal. Et oma last toetada, peaks vanem tulema toime nii enda kui lapse/laste traumajärgsete reaktsioonidega ning olema teadlik juhtunu pikaajalisest mõjust lapse/laste vaimsele ja füüsilisele tervisele. Konkreetse projekti vajaduse põhjendus. Statistikaameti andmetel sureb Eestis igal aastal vanusegrupis 25...50 ca 800 inimest ja vanema kaotab aastas üle 500 lapse (vanuses 0...18). Toodud arv ei kajasta õe-venna kaotust, samuti lapsi kasvatanud või esmaseks hooldajaks oleva vanavanema kaotust. Umbes 50% selle vanusegrupi surmajuhtumitest on ootamatud ja/või traumaatilised (liiklusõnnetused, suitsiidid, uppumised, tapmised jms). Oma töö planeerimisel oleme toetunud ka andmetele, mis laekuvad meile kohalikest omavalitsustelt (meie seniste koostöökontaktide ja päringute põhjal). Igal aastal oleme saanud informatsiooni ca 200-st hiljutise sündmuse järgselt leina kogenud lapsest, kusjuures andmed laekuvad oluliselt vähem kui 50% omavalitsustest. Vaimse tervise spetsialistide kättesaadavus, sh leina- ja traumatöö ettevalmistusega spetsialistide kättesaadavus peredele, leinas lastele ja noortele, on jätkuvalt nõrk (nii kaetus spetsialistidega kui pikad järjekorrad). Peredel endil puuduvad rahalised võimalused ja abi otsimine on nii psühholoogiliselt kui ka logistiliselt keeruline, samuti on pereliikmetel endil raskusi ka abivajaduse tajumisel (vähesed sotsiaalsed oskused, tegevust ja otsustusvõimet piirav lein, jms). Programm keskendub just lastele/noortele ja eeltoodut silmas pidades on selge, et traumeeritud laps ise ei suuda olla enese abistamisel proaktiivne. Ka leinas vanem ei pruugi seda suuta. Seetõttu on eriti oluline koostöös kohalike omavalitsuste jt spetsialistidega jätkata ja arendada Laste ja Noorte Kriisiprogrammi hästitöötavat ja end tõestanud perede abistamise süsteemi. Tänases haldusreformijärgses süsteemis (peredel on vaja kohaneda uute vallakeskuste, ka uute spetsialistidega) võib olla keerukas ka leida proaktiivselt tuge KOV süsteemist. Käesoleva projekti tegevused aitavad seda kitsaskohta lahendada. Planeerime ja tõhustame koostööd loodud laste ja noorukite vaimse tervise keskuste ja kabinettidega, võimalusel ka piirkondlike tervisekeskustega. Enamasti on nende tegevus suunatud peamiselt väljakujunenud häirete ravile, projektiga teostatav programm on eelkõige suunatud aga varasele märkamisele, ennetusele ja psühhosotsiaalsele rehabilitatsioonile. 3 Sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajate teadmised laste leina- ja traumareaktsioonidest ja vanema kaotuse pikaajalisest mõjust vajavad jätkuvalt täiendamist ja/või uuendamist, et rakendada vajalikke sekkumisi. 2018.a. saime positiivse kogemuse ka kooliõdede koolitamisega. 2016-2018.a. sarnastel koolitustel osalejad on tunnistanud, et vastavasisulisi koolitusi napib, samas teema hinnati äärmiselt oluliseks (2016-2018 hinnangutega 9,88 punkti 10-st) ja täiendusvajadust ülikõrgeks (keskmiselt 9,83 punkti 10-st). Seoses haldusrefromiga on KOV-ides hulgaliselt uusi töötajaid või uue vastutusvaldkonnaga töötajaid, kes vajavad sedaliiki jõustamisi (väide baseerub 2018.a. koolitatavate tagasisidel). VT. vastav seletus lõigus „Seotus alusdokumentide ja 2019.a. prioriteetidega“ Sarnaselt varasematele aastatele on programmis osalevatele peredele kõik siinkirjeldatud teenused tasuta. Kuna meie programmil puudub püsiv riiklik rahastus, siis on oluline jätkata juba hästitoimivate, efektiivsust tõestanud (sh peredelt kõrge soovitusindeksiga - 9,8!) teenuste pakkumisega koostöös vastava valdkonna vaimse tervise spetsialistidega (vt edaspidi siht- ja sidusgrupp jms). Programmi läbiviija senine tegevus ja taust. Programmi läbiviijaks on pikaajalise valdkonnaspetsiifilise kogemusega Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ. Leinas peredele rehabilitatsioonialast professionaalset tegevust, akuutset kriisiabi jm on ühing pakkunud Eestis alates 1995. a. Arvestades parimaid praktikaid on koostöös välisspetsialistidega (Rootsi, Norra, Soome, Suurbritannia jm) välja töötatud hästitoimiv ja unikaalne programm leinas lastega perede abistamiseks, mis on olnud jätkusuutlik juba 23 aastat. Programmi tegevustes (sh käesoleva projekti tegevustes) toetume pikaajalisele leina- ja kriisitöö kogemusele, samuti sisulistele audititele, eksperthinnangutele, programmis osalejate struktureeritud hindamistulemustele, vastava valdkonna juhistele mujalt maailmast (NICE Guidelines Suurbritannias, APA guidelines USA-s) ja rahvusvahelisele sarnase tegevuse kogemustele (Winston’s Wish Inglismaal, Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras, lastekaitseorganisatsioon Rädda Barnen Rootsis jm), Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud TENTS (The European Network for Traumatic Stress) juhistele ja erinevatele uuringutele (Dyregrov, Worden, Silverman, Yule, van der Kolk etc). Uuringud tõestavad, et leinatoetusprogrammis professionaalselt läbiviidav psühholoogiline leinagrupitöö koos aktiivsust ja loovust toetavate tegevustega on äärmiselt tõhus ja lapsesõbralik viis töötamaks laste ja noorte leinaga (Pynoos, Yule). Kriisiprogrammi 23-aastane kogemus ja programmi tulemuste hindamine küsimustike ja erinevas vormis tagasiside abil on veennud nii meid, abi saanud peresid, lastega töötavaid spetsialiste ja rahastajaid selles, et see kehtib ka Eestis. Tänaseks on lastega perede leinatoetusprogrammis osalenud ligi 1500 last, neist aktiivselt leinagrupitöö sessioonidel 930. Projekti peamisteks tegevusteks 2019. a. jooksul on sarnaselt varasemate aastatega lähedase kaotanud pereliikmete (sh kooliealised lapsed ja noored, väikelaste vanemad) erinevas vormis psühholoogiline nõustamine ja rehabilitatsioon ning leinas peredega kokkupuutuvate sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, vaimse tervise spetsialistid jm) koolitamine, jõustamine ja supervisioon. Töövormideks projekti eesmärkide saavutamisel on individuaal- ja perenõustamised, piirkondlikud leinagrupinõustamised vanematele/hooldajatele ning eakohased psühholoogiliselt harivad ja positiivseid muutusi esilekutsuvad toetusgrupid lastele ja noortele leinagrupitöö intensiivsessioonidel (kokku 14 intensiivsessiooni päeva aastas). Lisaks igapäevastele leinatoetusgruppidele ja individuaaltööle on leinagrupitöösessiooni integreeritud laste arenguks ja heaoluks olulised loovad, arendavad ja harivad eakohased eesmärgistatud tegevused. Erinevatele sotsiaalvaldkonna võrgustikuspetsialistidele, vaimse tervise spetsialistidele, teenusepakkujatele viime piirkonniti läbi koolitusi ja supervisioone (täpsemalt vt „Tegevuste detailne kirjeldus“). Projektimeeskond on minimaalselt 11- liikmeline. Meeskonda kuuluvad pikaajalise kogemusega leina-, kriisi- ja traumatöö spetsialistid Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Meeskonnaliikmed tegelevad perede nõustamisega, leina- ja traumateraapiaga, erinevate tegevuste organiseerimisega, viivad läbi individuaal- ja grupitööd, koolitusi, supervisioone ning hindamistegevusi. Intensiivsetele leinatöö sessioonidel kaasame 2019. aastal 2-3 praktikanti-vabatahtlikku. 2017-2018.a. jooksul on projektimeeskond panustanud vabatahtlike koolitamisse, neile praktikabaasi pakkumisse ning vabatahtliku töö võimalust programmi teostamisel. Kõik meeskonnaliikmed on sotsiaalteaduste, pedagoogilise või meditsiiniala kõrgharidusega ning saanud spetsiaalse väljaõppe (sh erinevatel rahvusvahelistel koolitustel). Vabatahtlikega on sõlmitud kokkulepped, 4 milles jälgitakse programmi eetilisi tavasid ja nõudeid. 2018.a. lõpus ja 2019.a. alguses tegeleme ühe uue meeskonnaliikme (vabaajajuhi) otsingutega. (Põhjalikuma info saamiseks Vt LISA 5 „Projekti meeskond“, LISA 6 ja 7 „Võtmeisikute CV-d“). 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega perede vaimse tervise probleemide ennetamine ja vähendamine. Lähedas(t)e surma tõttu on pereliikmed sattunud keerulisse psühholoogilisse, sotsiaalsesse ja/või majanduslikku olukorda ja traumaatiline sündmus süvendab muudes valdkondades probleemset toimetulekut (majandusraskused, tööpuudus, puudulikud vanemlikud oskused jms). Kuna perede vaimse tervise säilitamine ja probleemide ennetamine on paljuski seotud erinevate (sh vaimse tervise) spetsialistidega, siis osa eesmärke on seotud ka nende koolitamise ja jõustamisega. Projekti eesmärkideks perede tasandil on: • parandada leinas perede psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumise ning süsteemse leina- ja traumatööga; • vältida ja/või vähendada lastel trauma ja leinaga kaasuvaid õpi-, käitumis-, suhte- ja terviseprobleeme lapsesõbralikus terapeutilises leinatoetusprogrammis; • ennetada või pidurdada täiskasvanud pereliikme kõikehõlmavat abituse, jõuetuse, masenduse ja lootusetuse tekkimist, mis võib viia käegalöömisele, passiivsusele või hoolimatusele ning suurendab (olemasolevaid) probleeme; • õpetada pereliikmetele lihtsalt kasutatavaid eneseabivõtteid ja toimetulekuviise; • aidata luua tingimused pereliikmete vaimse tervise püsimiseks ja/või parandamiseks koostöös perega kokkupuutuvate spetsialistidega; • tugevdada pereliikmete omavahelisi toetussüsteeme, õpetada ära tundma ja mõistma erinevate vanusegruppide reageerimisviise lähedase kaotusele; • luua sotsiaalne toetusvõrgustik peredele väljaspool oma peresüsteemi. Peredega kokkupuutuvate spetsialistide/võrgustikuliikmete tasandil • tõsta sotsiaaltöötajate ja erinevate sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi ja kindlust leina ja/või traumaatilist sündmust kogenud peredega suhtlemisel ja esmases sekkumises ning rehabilitatsioonis koolituste ja supervisioonide kaudu; • kohalikus omavalitsuses, erinevates lastega seotud institutsioonides, haridusasutustes jm ning perede suhtevõrgustikus suurendada teadlikkust kriitilise ja traumeeriva juhtumi järgse psühhosotsiaalse sekkumise olulisusest ja viisidest; • teavitada erinevaid sotsiaalvaldkonna spetsialiste tugiteenuste olemasolust ja pakutavatest võimalustest, mille läbi paraneb peredele abi õigeaegne kättesaadavus. Riiklikul tasandil • süsteemse, õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumisega ennetada, õigeaegselt avastada ja lahendada leina ja trauma komplikatsioonidena tekkivaid vaimse ja füüsilise tervise ning sotsiaalseid probleeme, mistõttu vähenevad hilisemad kulutused ravile ja rehabilitatsioonile; • suurendada kodanike sotsiaalset ja emotsionaalset turvalisust ning lootust taastumisele teadmisega, et kriitiliste ja potentsiaalselt traumeerivate sündmuste puhul on abi vajalik ja võimalik. Sihtgrupp: Projektitegevuste esmaseks sihtgrupiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega pered üle Eesti , samuti sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tugispetsialistid ja sotsiaalteenuste osutajad. 2019.a. projektitegevustes saab eristada järgnevaid lähedase kaotanud sihtrühma gruppe: • kooliealised lapsed ja noored; • eelkooliealised lapsed; • lähedase kaotanud perede täiskasvanud pereliikmed; • eelkooliealiste laste vanemad: • lapse kaotust kogenud täiskasvanud pereliikmed; • traumaatilise iseloomuga kaotust kogenud isikud (erilise tähelepanuga noortel). Ülaltoodud sihtrühmade gruppide osas saab olla kattuvusi (täiskasvanud pereliikmete puhul). 5 Perede rehabilitatsiooniprogrammi valimise kriteeriumid: • Pere on kahe viimase aasta jooksul kogenud lähedase pereliikme (ema, isa, laps, erandkorras ka vanavanem, kui ta oli laste esmane või väga lähedane hooldaja) surma. • Intensiivsessioonidele ja grupitöödesse kaasatavatel lastel ei ole väljakujunenud tugevaid käitumis- ja sõltuvusprobleeme, rehabilitatsioonitööd oluliselt segavat puuet või muid grupitöös osalemist raskendavaid asjaolusid. • Teenusega saavad liituda pered, kelle programmis osalemist toetavad lisaks projekti finantseerimisele kohalikud omavalitsused ja/või teenuse osutaja omavahenditest (sh annetused, sponsorid). Kaasatud on ka muukeelsed lapsed, kes on integreeritud eestikeelsesse tegevusse. Koolitus- ja supervisioonigruppide sihtrühmaks on sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad (sotsiaaltöötajad ja -nõunikud, lastekaitsespetsialistid, sotsiaalpedagoogid, kooliõed, psühholoogid ja erinevad vaimse tervise spetsialistid jms) – kokku kuni 160 inimest. Otsese sihtgrupi hõlmatus on kokku ca 240 inimest) s.o: • perede arv ca 110, provisoorne laste arv on ca 130 ja vanemate/hooldajate arv 80 (sõltub laste hulgast peres): o nendest vähemalt 80 last osalevad programmi poolt pakutavates intensiivsetel leinatoetusgrupitöö sessioonidel (2018/2019.a. jätkuprogrammis kuni 40 last ja 2019.a. programmis kuni 45 last), o nendest kuni 50 lapse hooldajat/lapsevanemat osalevad 2019.a. programmi valikuprotsessis pereintervjuudel ja esmases nõustamises ja kuni 20 lastevanemat toetusgruppide töös (korduvatel sessioonidel), • kuni 20 last osalevad valikuprotsessis intervjueerimisel ja esmanõustamisel; need, kes ei pruugi erinevatel põhjustel sobida intensiivsesse leinatoetusprogrammi saavad soovi korral individuaalset leinanõustamist; • kuni 80 lapsel ja/või vanemal on võimalik saada aasta jooksul individuaalset leinanõustamist ja /või traumateraapiat lisaks eeltoodutele (pöördumised aasta jooksul, võimalusel ja vajadusel kodukülastus). Sidusgrupi planeeritud hõlmatus (kokku ca 450 inimest): • KOV sotsiaal- ja/või lastekaitsespetsialistid (79 kohalikku omavalitsust), hinnanguliselt kokku ca kokku ca 250 retsipienti); • lapsepsühholoogid, nõustamiskeskuste psühholoogid, lastepsühhiaatrid, koolipsühholoogid, õpetajad, koolide sotsiaalpedagoogid, SKA spetsialistid, jm. (hinnanguliselt ca 180 inimest); Sihtgrupi (koos sidusgrupiga) arvuliseks suuruseks on kokku ca 690 inimest. Kuna professionaalse leinatöö kättesaadavus Eestis on jätkuvalt raskendatud vastava (leina- ja traumatöö) kompetentsiga spetsialistide puudumise/vähesuse tõttu ja järjekorrad on pikad, samuti puudub sageli peredel võimalus ja ressurss toimetada last keskusesse või mujale regulaarselt psühholoogi juurde, siis sihtgrupi kaasamisel arvestame, et traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Paljudes maapiirkondades on kaasuvaks veel töötus, lastega perede keerukas toimetulek, suurenenud riskikäitumine jms. Tugiteenuste pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel. Samuti ei paku ainult individuaalnõustamised leinas lastele seda kasu, mida pakub eakaaslaste grupi ja leinatoetusgrupi juhtide toetus. Eeltulenevast lähtudes on intensiivsed leinatoetusgrupitöö sessioonid, mis on seotud lapsesõbralike arendavate tegevustega, lastele sisuliselt efektiivseim ja majanduslikult odavaim viis nende aitamiseks. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Oodatavad tulemused perede tasandil: • Intensiivsetel leinatöö sessioonidel osaleb ca 80 last ja vähemalt 85% nende vanematest hindab, et programmist ja sekkumisest on olnud nende lapsele kasu. • Vähemalt 75% peredel paraneb peresiseselt omavaheline toetus ja võimalus arutada kaotusega seonduvaid teemasid. 6 • Täiskasvanud pereliikme hinnangul vähenevad lastel terapeutilise leinatoetusprogrammi järgselt trauma ja leinaga kaasuvad õpi-, käitumis- , suhtlemis- ja/või terviseprobleemid kuni 75 % osalenutest (kui ei lisandu uut traumat või/ja suuri muutusi peresüsteemis või kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Programmis osalevatest peredest 80% on saanud kaasajastatud teadmisi leina- ja trauma mõjust lapsele ja noorele. • Vähemalt 75% osalenud lastest hindab, et grupitööd on neid aidanud. • Vähemalt 60% lastest kasvab tänu toetusprogrammis õpitule võime asendada destruktiivne käitumine talle enesele ja ümbritsevaile kahjutumate, konstruktiivsete viisidega (kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Pereliikmed on saanud teadmisi uutest eneseabistrateegiatest nii juhtunuga paremaks toimetulekuks kui laste toetamiseks (vähemalt 80 % programmis osalenutest). • Peredel on võimalus kohtuda sarnase kogemusega peredega täiskasvanute grupitöös vähemalt 3 korral programmis osalemise jooksul ja luua kontakte edaspidiseks ning toetusgrupi soovitusindeks on vähemalt 8,5. • Programmis osalevad pereliikmed on saanud kogemusi, kontakte ja võimalusi üksteiselt psühholoogilise toe saamiseks. • Programmis osalenud laste enesehinnang paraneb vähemalt 75% juhtudest. • Kuni 75% lastest märgivad ära toetuslaagrite järgselt paremat iseseisvat probleemilahendusoskust (kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga). • Programmis osalenud täiskasvanud pereliikmete toetusprogrammi soovitusindeks on vähemalt 8.5. Oodatavad tulemused sidusgruppide tasandil • 90% kohalikes omavalitsustes lastega tegelevatest spetsialistidest (sotsiaalnõunikud, lastekaitsespetsialistid) on saanud uuendatud informatsiooni leinas lastega perede rehabilitatsioonivõimalustest ja professionaalsetest teenustest. • Kuni 120 sotsiaalvaldkonna spetsialisti on omandanud kaasaegseid teadmisi sekkumisviiside kohta töös leina ja traumaatilist sündmust kogenud lastega peredega ning nendest 80% hindab saadud kogemusi edasises töös kasulikuks. Oodatavad tulemused ühiskonna tasandil • Paraneb leina kogevate inimeste ja erinevate institutsioonide spetsialistide informeeritus ja kasvab õigeaegselt valdkonna spetsialistide poole pöördujate arv, mis pikemas perspektiivis toob kaasa sotsiaal- ja ravikulude vähenemise. • Paraneb teadlikkus erinevates ühiskonnakihtides leina- ja traumatöö olulisusest. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses (vt. detailsemad kirjeldused edaspidi) Aeg Tegevused 02.2019 2019.a. programmi tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine ja ettevalmistamine, aastakava kinnitamine. Siht- ja sidusgruppide kaardistamine, projektikohase informatsiooni edastamine sihtgruppidele, laekuva info kogumine ja analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm). Spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal, sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad, erinevad vaimse tervise spetsialistid jt) koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine. Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 03.2019 Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine. Koolitus(t)e ja/või supervisioonide läbiviimine. 7 Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 04.2019 Laekunud info koondamine ja töötlus (potentsiaalsete programmiga liituvate perede kaardistus jm). 11.-12.04.2019 projektimeeskonna metoodiline seminar kevadise sessiooni ettevalmistuseks. 12.-14.04.2019 kevadine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon 2018. a. programmiga liitunud lastele. Perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (kohtumised, perekülastused). Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete grupitööd 2018/2019.a. programmi peredele 05.2019 Jätkuv perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised, perekülastused) 2018/2019. a. leinatoetusprogrammi lõplik hindamine ja tagasisidestus Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 06.2019 Lõplik perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised, perekülastused) 31.05.-01.06.2019 meeskonnaseminar seoses 2019-2020 a. programmi läbiviimisega Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2019/2020.a. programmi peredele Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 07.2019 Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2018/2019.a. programmi peredele Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele 08.2019 7.-8.08.2019 meeskonna metoodiline seminar 8.-15.08.2019 suvine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele 15.-16.08.2019 meeskonna debriifing- ja analüütiline seminar Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Programmi tulemuste vahehindamine 09.2019 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm) Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematega) 10.2019 Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised grupitööd Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 11.2019 7.-8.11.2019 meeskonna metoodiline seminar 8.-10.11.2019 sügisene intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele Koolituste ja supervisioonide läbiviimine Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus 8 Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) 12.2019 Programmis osalevate pereliikmete sessioonidevaheline täiendav grupitöö (võimalusel) Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste vanematele) Pidev, Projektitegevuste juhtimine, ülevabariigiline koordineerimine, meeskonnakoosolekud, 02.-12.2019 administreerimine ja aruandlus. Eelnevalt toodud tegevuste detailsed sisukirjeldused: 2019. a. tervikprogrammi ettevalmistamine (veebruar-märts 2019) • 2019.a. leinatoetusprogrammi ülevabariigilise tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine, ettevalmistus ja kinnitamine; • siht- ja sidusgruppide kaardistamine, erinevate sihtgrupi segmentide analüüs, • kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse- ja sotsiaaltööspetsialistide kontaktandmete andmebaasi uuendamine, vaimse tervise spetsialistide, võrgustikuspetsialistide ja koostööpartnerite andmebaaside kontrollimine ja uuendamine; • spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal (8 tasuta koolituspäeva), koolitusprogrammide ajakohastamine jua ettevalmistamine lähtuvalt koolitatavate tagasisidest • 2019/2020.a. meeskonna komplekteerimine, individuaalse panustamise võimaluste ja ressursside analüüs, arenguvestlused, kokkulepete ja lepingute sõlmimine; • praktikantide ja/või vabatahtlike kaasamine ja kokkulepete sõlmimine; • teenuste disaini arendus. Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm) (veebruar-märts 2019). • 2019/2020 a. programmi teenuseid ja võimalusi kirjeldavate infomaterjalide koostamine ja edastamine siht- ja sidusgruppidele o kõigile vabariigi KOV sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistidele o ühingu poole pöördunud peredele, o peredele, kes on varasemalt kaardistatud (näiteks need, kes on 2018.a. erinevatel põhjustel jäänud programmi aktiivtegevustest välja) ja kellega on varasemalt tehtud eeltööd programmiga liitumiseks ja selles osalemiseks, o MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi koostööpartneritele (psühholoogid, psühhoterapeudid, sotsiaalpedagoogid, meedikud, haridustöötajad jm) • võimalusel kohtumiste korraldamine sihtgrupi erinevates segmentides (erialaliidud ja -ühingud, töökoosolekud erinevates institutsioonides, infopäevad jms). Laekunud info salvestamine, potentsiaalse kliendibaasi koostamine, statistiline analüüs (aprill-mai 2019) • abivajavate perede (vastavalt isikuandmete kaitse seadusele osaliselt anonüümse) andmebaasi koostamine, perede nõusolekul konkreetsete andmete päring ja fikseerimine; • konkreetse rehabilitatsioonivajaduse ja selle kättesaadavuse analüüs, võrgustikuliikmete nõustamine, koostöö planeerimine; • prioriteetide seadmine, abivõimaluste analüüs, tegevuste ja logistika planeerimine piirkonniti. Perede valik 2019/2020.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (aprill-juuni 2019) • esmase kontakti loomine täiskasvanud pereliikme(te)ga kirja või telefoni teel; • perede intervjueerimisplaanide koostamine; • perekohtumiste planeerimine ja perekülastuste logistika kavandamine (koostöös võrgustikuliikmetega); 9 • regionaalsete perekohtumiste korraldamine (eeldatavalt Tallinn, Tartu, vajadusel ja perede kriitilise hulga olemasolul ka mujal keskustes); • väljasõidud perekülastusteks maakonnakeskustest kaugemal (perede logistiliste raskuste puhul), • perekohtumiste ja struktureeritud pereintervjuude läbiviimine nii lastevanemate/hooldajate kui kõigi lastega o seisundi esialgne kaardistamine ja hindamine, o pereliikmete esialgne reaktsioonide normaliseerimine, o esmased perenõustamised. • eelhindamine (hilisemaks tulemuslikkuse hindamiseks fikseeritakse kirjalikult laste ja pereliikmete psühhosotsiaalne seisund enne rehabilitatsiooniprogrammi lülitumist). Hindamismeetodid: o semistruktureeritud süvaintervjuud, o küsimustikud (51 erinevat näitajat) nii lapsevanemale/hooldajale kui lapsele, o trauma sümptomaatika hindamislehed IES (Impact of Event Scale) e. Sündmuse Mõju Skaala lapsele ja täiskasvanule: IES-22 täiskasvanule, CRIES (Children Revised Impact of Event Scale) lapsele, vajadusel traumaatilise leina kontrolliküsimustik TGIC (Traumatic Grief Inventory for Children) ja/või noorte dissotsiatsiooni kontrollküsimustik A-DES; o vajadusel telefoniintervjuud lapsega/perega seotud vaimse tervise spetsialistidega ja haridustöötajatega. • Perede valik programmi eelhindamise, võrgustikuliikmete tagasiside ja perega koostöö põhjal. • Vajadusel: o individuaalse traumateraapia seansside planeerimine ja läbiviimine regioonides § kasutame traumatöös tõenduspõhist, efektiivseks tunnistatud traumateraapiat EMDR, mida on soovitatud rahvusvahelistes teraapiajuhistes (Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon; NICE guidelines; Cochrane Report, 2008; Euroopa TENTS juhised jne.), o edasisuunamine vaimse tervise vm spetsialisti poole, o pereliikmete täiendav koostööks motiveerimine ja täiendavate kohtumiste läbiviimine. Edasise perekoostöö kavandamine leinatoetusprogrammis. Toetusprogramm lastele ja noortele Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid on turvalises keskkonnas ning grupijuhtide ja sarnase kogemusega eakaaslaste toel julgustatakse last väljendama oma erinevaid tundeid, mõtteid, reaktsioone. Aidatakse leida viise probleemide lahendamiseks ning paremaks toimetulekuks igapäevaeluga. Samuti normaliseeritakse leinareaktsioone ja õpetatakse konstruktiivseid käitumisviise, et vähendada traumaatilise elusündmuse mõju lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele. Terapeutilistel leinagrupitöö sessioonidel on igapäevaselt toimuva psühholoogiliselt abistava, toetava, hariva ja õpetusliku grupitööga ühendatud lastepärane sportlik, arendav ja loov tegevus. 3-päevane kevadine intensiivne leinagrupitöö sessioon lastele ja noortele (12.-14.04.2019) (s.o. kevadine jätkuprogramm 2018/2019.a. programmile, koht täpsustub) Iga sessioonipäev sisaldab: • leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi), kus grupitöö sisuks on muutustega toimetulek, toimetulekuviiside kinnistamine, õpitust kokkuvõtete tegemine, leinatoetusprogrammi hindamine; o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel, o kokku 40-45 last, 11 meeskonnaliiget, 3 praktikanti/vabatahtlikku, • toetavaid, arendavaid ja loovaid tegevusi programmis osalevatele lastele ja noortele (sõltuvalt päevast ca 5-8 tundi) • individuaalset nõustamist või traumateraapia seanssi lapsele (vastavalt vajadusele), • meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi), 10 • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (a` 1 tund), Sessiooni jooksul erinevate hinnangu- ja tagasisidevormide täitmist gruppides: (muutusi, rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused, soovitusindeks, vajadusel 51- probleemi küsimustikud vm). 8-päevane suvine intensiivne leinatoetusgrupitöö sessioon 40-45 lapsele ja noorele (8.08.-15.08.2019) Harjumaal Laagrikeskus TALU Iga sessioonipäev sisaldab: • eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi) reaktsioonide normaliseerimiseks ja edasiste riskide vähendamiseks ning toimetulekuviiside õpetamiseks, o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku, • kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi (ca 5-8 tundi), • vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele, • meeskonna kovisiooni (1,5 tundi); • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (1 tund). Lisaks toimuvad ühel päeval sessiooni jooksul nn. temaatilisted leinagrupid o s.o. selgitav ja tegevuslik õpe rõhuga kaotuse iseloomule (erinevad haigused, enesetapp, õnnetused, äkksurm, alko-narkosurmad jm) ning sellega seonduvate teemade käsitlemiseks, lisaks fookus ennetusele ja riski- või sõltuvuskäitumise vältimisele - kokku 5- 8 gruppi, a´ 2 tundi, o grupid on tavapäraselt vanuseülesed, sarnase kaotusega laste suurema arvu korral ka nooremad ja vanemad lapsed eraldi, igas grupis 1-2 grupijuhti. 3-päevane sügisene jätkusessioon lastele ja noortele (8.-10.11.2019) Esialgsete plaanidega Harjumaal Laagrikeskus TALU (koht täpsustub) Iga sessioonipäev sisaldab: • eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (3 tundi) toimetulekuviiside õpetamise jätkamiseks, leinaprotsessi toetamiseks, läbivaks teemaks töö mälestustega o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel, o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku, • kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi (ca 5-8 tundi) • hingedeajaga seonduvaid rituaale, • vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele, • meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi), • grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi, 1 tund. Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele Täiskasvanud pereliikmete toetusgrupid 2018/2019.a. jätkuprogrammina (aprill 2019) • Piirkondlikud grupinõustamised Tartus ja Tallinnas 2018/2019.a. programmis osalenud täiskasvanud pereliikmetele o Gruppi viivad läbi 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid kahes grupis kokku kuni 18 inimest; o Teemad: programmi mõju kokkuvõtted, perede toimetuleku hindamine, toetussüsteemi tugevdamine, nõustamine, individuaalne tagasisidestus, vajaduspõhiselt edasise koostöö kavandamine. Esmased toetusgrupid 2019.a. programmi peredele (juuni ja juuli 2019) • Piirkondlikud esmased toetusgrupid täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinnas juunis ja Tartus juulis). o Grupi läbiviijad 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid – kahes grupis kokku kuni 20 inimest. 11 o Teemad: omavaheline tutvumine, kogemuste jagamine, vanemate endi leinareaktsioonide normaliseerimine, laste leinareaktsioonid ja ealised iseärasused, leinatoetusgrupi ja programmi tutvustus, aastase koostöö edasine planeerimine. Täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised toetusgrupid (oktoober-detsember 2019) • Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinna ja Tartu): • Kokku 2 korda 2 keskuses, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, osalejaid pereliikmeid kahes grupis kokku kuni 20 inimest. • Teemad: leinaga toimetulek, individuaalne tagasisidestus, toetussüsteemi tugevdamine, perede jõustamine. Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele, sh väikelaste vanematele (terve projektiperioodi jooksul, 11 kuud) • Vastavalt sihtgrupi pöördumistele ja vajadustele o Tallinnas, Tartus, Pärnus, läbiviijateks programmi meeskonnaliikmed, kokku 150 seanssi Metoodilised tööseminarid meeskonnale intensiivsessioonide läbiviimiseks Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar kevadsessiooni läbiviimiseks (11.-12.04.2019, koht täpsustub) • Teemad: o meeskonnasisene ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine kevadiseks leinatoetusgruppide töö sessiooniks ja suve-sessiooni eelseks perioodiks; o perede senise tagasisidestuse analüüs; o ülesannete jagamine 2018/2019 programmi lõplikuks hindamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks, samuti jätkuvalt abivajavate peredega töö võimalikuks jätkamiseks. Meeskonna metoodiline seminar seoses 2018.a. programmi läbiviimisega (31.05.-1.06.2019, 2 päeva, Tartumaa, koht täpsustub) • Teemad ja tegevused: o ülevaade programmis osalevatest peredest (laste taust ja vajadused, probleemide küsimustikes fikseeritu, vanemate ja laste endi hinnangute võrdlus jms.); o augustikuise intensiivsessiooni esialgne tööplaan ja vastutuse jaotus; o meeskonnasiseste ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine suveprogrammis; o uute teoreetiliste lähtekohtade ja praktiliste töömeetodite vastastikune tutvustus kolleegidele. Suvise leinatoetusgrupi intensiivsessiooni ettevalmistusseminar meeskonnale (7.-8.08.2019, praeguse plaaniga Harjumaal) • Teemad ja tegevused: o intensiivsessioonil osalevaid lapsi puudutava info täpsustused, grupitööde ettevalmistus, o vahetud ettevalmistused sessiooniks (konkreetsed tegevused, päevakavad, ürituste ruumide, majutuskohtade ja grupiruumide ettevalmistus tegevusteks, ruumide ja inventari jaotus, majutusplaanide täpne koostamine, metoodiliste materjalide valmistus ja jaotus jms). Suvise intensiivsessiooni järgne debriifing, analüüs ja supervisioon (15.08. -16.08.2019 Harjumaal, Susisool) • Teemad: o meeskonnaliikmete individuaalse kogemuse ja läbielatu jagamine, o kollegiaalne toetus, sekundaarse trauma vältimine, o esialgsete hinnangumaterjalide ja laste grupitöö analüüs töö sisulise kvaliteedi tõstmiseks ja edasiseks planeerimiseks, o tekkinud probleemide sõnastamine ja edasiste terapeutiliste tööpunktide sätestamine, o edasise tegevuskava koostamine (individuaalne järeltöö mõne lapsega, programmilise tegevuse täpsustamine). 12 Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar sügiseseks sessiooniks (7.-8.11.2019) • Teemad: o sügissessiooni programmi ja tegevuskava arutelu, täpsustamine ja kooskõlastamine, meeskonnaliikmete ülesannete jaotamine, o programmis osalevate laste ja perede seisundi, dünaamika, toimetuleku hindamine, probleemide arutelu ja edasiste tegevuskavade kokkuleppimine. Koolitus- ja supervisiooniprogramm erinevatele sotsiaalvaldkonna töötajatele ja sotsiaalteenuste osutajatele (märts-detsember 2019): • Koolitusprogrammide sihtgruppide täpsustamine ja kaardistamine; • Koolituste kava ja sisu ettevalmistamine (vastavalt sihtgrupi segmendile ja vajadustele), infolehtede koostamine, info levitamine erinevate sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuste osutajate jm spetsialistide hulgas, materjalide ja slaidiprogrammide koostamine, koolituste korraldamine ja läbiviimine. • Peamisteks teemadeks on kaotuse, leina ja traumaga seonduv: traumaatilised juhtumid laste elus, psühholoogiliste probleemide ennetus varase sekkumisega, juhtumite mõju lapse arengule, võimetele, vaimsele ja somaatilisele tervisele; erinevas vanuses laste leina iseärasused, traumaatilise leina eripärad sekkumisel, spetsialistide võimalused sekkumiseks ja perede toetamiseks, lapse ja pere seisundi ja vajaduste hindamine traumaatilise juhtumi järgselt, varajase sekkumise strateegiad nii üksiku pere kui kogukonna tasandil, perede motiveerimine psühholoogilise abi vastuvõtmiseks kaotuse ja traumeeriva sündmuse järgselt, konkreetsed suhtlemisstrateegiad pereliikmetega, koostöö arendamine võrgustikuliikmete vahel jm. • Vastavalt sihtgrupi vajadusele veel teemadest: psühholoogilise esmaabi võtted, traumasümptomaatika äratundmine ja sekkumisvõtted; informatsiooni jagamine abi võimalustest jm. • Vajadusel kriitiliste juhtumite järgselt paindlikult ja operatiivselt supervisiooni läbiviimine sotsiaaltöötajatele, vaimse tervise jt sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. • Koolituste läbiviimine: kokku 8 koolitus- ja/või grupisupervisiooni päeva à 8 tundi (1 koolitaja/superviisori juhtimisel, erinevates keskustes (Tallinn, Tartu jm), kokku kuni 160 osalejat) • Tagasiside ja koolituste/supervisioonide käigus laekunud info analüüs, kokkuvõtete tegemine. Hindamistegevus 2018/2019.a. programmi lõpetamine ja tulemuste hindamine (aprill-mai 2019) • hindamismaterjalide täiendamine ja täitmine (s.h. rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused lastele ja täiskasvanud pereliikmetele; lastega tööl põhinevate tähelepanekute või /ja 51-probleemi küsimustiku baasil grupijuhtide eksperthinnangud, tagasiside probleemide ja seisundi dünaamikast, soovitusindeksi rakendamine jm) • programmi tegevuste ja muudatusettepanekute analüüs , • tagasisidestus pere- ja võrgustikuliikmetele, • vastuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine, • edasise koostöö planeerimine, • konkreetse vajaduse puhul konsultatsioonid pereliikmete edasisuunamiseks, 2019.a. koolituste/supervisioonide tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine (detsember 2019). 2019/2020.a. programmi hindamistegevused 2019. aasta jooksul • grupitööde jm tegevuste analüüs ja kirjalike kokkuvõtete, tegevuskirjelduste koostamine (kõigi meeskonnaliikmete osalusel augustis ja novembris 2019), • laste ja vanemate tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine, • oodatavate ja reaalsete tulemuste võrdlus ja analüüs, • kerkinud probleemide ja küsimuste analüüs ja nende edasise vältimise võimaluste selgitamine, • sihtgrupi ja sidusgruppide koostöö analüüs. Selgituseks: Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse tagasisidestuse läbiviimise eest ja kahepoolse informatsiooni kättesaadavuse eest ning grupijuhid teevad iga 13 lapse kohta jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö, muude tegevuste ja perelt saadava informatsiooni põhjal. Materjalid on aluseks tegevusplaanide korrigeerimiseks ja konkreetse perega tegevuste planeerimiseks. Projektitegevuste administreerimine ja juhtimine (pidev) Administreerimisel ja juhtimisel saab välja tuua tegevused erinevatel tasanditel: projekti juhtmeeskonna tasandil (2 inimest), kogu projektitegevustesse kaasatud meeskonna tasandil (min. 11 inimest), projektijuhtimisega seotud tegevused MTÜ juhatuse tasandil (4 juhatuse liiget), erinev institutsionaalne suhtlus ja administreerimine väljapoole organisatsiooni: Konkreetseteks tegevusteks on: • vajaduspõhine infovahetus (telefonikõned, meilivahetus, dokumentide vahetus), • konverentsikõned ja Skype’i suhtlus, • kohtumised vastutavate valdkonnajuhtidega vähemalt 1 x kuus: • töö meeskonnaga: kriitilise informatsiooni olemasolu ja edastamise kindlustamine, meeskonna juhtimine, projektimeeskonna nõupidamised, • ülevabariigiline koordineerimine, probleemianalüüs, riskide maandamine, • eelarvestamine ja finantsarvestus, dokumendihaldus, suhtlus raamatupidamisfirmaga jms • suhtlus meediaga, sotsiaalmeedia edastused jm. • kirjalike andmete fikseerimine (kooskõlas delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega) • dokumendihaldus (tegevused seoses olulise projektdokumentatsiooniga) . 14 LISA 3 PROJEKTI TÕENDUSPÕHISUS Erinevate uuringute andmetel saab väita: • Traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Pere toimetuleku suurendamine ja tugiteenuste pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel (Dyregrov, Salloum, Kristensen, Dyregrov, 2015). • Lastega leinas pered on nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt, meditsiiniliselt kui majandusliku toimetuleku suhtes riskirühm. Nende riskide vältimiseks ja minimiseerimiseks on efektiivne rakendada süsteemset psühhosotsiaalset abi (TENTS juhised). • Lapsevanema või venna/õe surm on lapsel seotud vaimse tervise probleemidega (Cerel, Fristad , Verducci, 2006), õppeedukuse langusega, suhete- ja käitumisprobleemidega ning somaatiliste kaebuste suurenemisega (Luecken, 2008; Dyregrov, 2009). Hiljutised uuringud Skandinaavias on näidanud, et vanema surm lapsepõlves toob kaasa suremuse suurenemist, eriti vägivaldse surma korral (Li, Vestergaard, Cnattingius, 2014; Rostila , Saarela 2011; Smith, Hanson, Norton 2014). • Traumaatilise (ootamatu, vägivaldne jm) surma korral segavad surma asjaolud normaalset leinaprotsessi (Layne et al. 2008). • Osalemine intensiivses leinatoetusprogrammis tõstab teadlikkust ja normaliseerib leinareaktsioone, paranevad peresisesed suhted, tõuseb laste ja noorukite enesehinnang ja paraneb käitumine (Loy, 2000; Creed, Ruffin, & Ward, 2001). • Noorukitel ja lastel traumajärgse stressi sümptomid ei taandu kergesti ega spontaanselt ning sümptomid ei ole silmnähtavad (Scheeringa jt., 2011). • Lapsed teeb traumaatilisele juhtumile eriti haavatavaks see, et nende aju alles areneb, sealhulgas need aju piirkonnad, mis on seotud emotsioonide juhtimisega, kognitsioonidega ning kaotuse ja selle pika-ajalise mõju mõistmisega. Laste reaktsioonide kestus ja intensiivsus on samuti mõjutatud vanemate reaktsioonidest, nende suutlikkusest lastega toimuvat mõista, pere toetussüsteemi olemasolust jm. (Dyregrov, 2013). • Leina ja traumaga seotud riskidel (eriti laste puhul) on esialgu varjatud iseloom jaa vanem ei oska lapse muutunud käitumise taga näha leina- ja traumareaktsioone. Nende varane väljaselgitamine ja õigeaegne sekkumine on oluliselt odavamad kui hilis-tagajärgede likvideerimine. • Norra uurimused (Dyregrov, 2001) näitavad abi vajadust ja kättesaadavuse olulisust mitte ainult vahetult peale sündmust, vaid eriti pikemal ajaperioodil (kriitiline periood on 0,5 kuni 2 aastat). • Cohen jt. (1998) on öelnud, et struktureeritud intervjuud on traumajärgse sümptomite avastamisel “kuldne standard”. Lühikesed, lapsesõbralikud, enesekohased küsimustikud traumajärgse stressi väljaselgitamiseks on vajalikud (Brewin jt., 2002). • Laste puhul mängib eriti olulist rolli see, et mõõtevahend oleks kergesti arusaadav, töötaks erinevat liiki traumade puhul, oleks kasutatav erinevate ajaperioodide kohta, mis traumast on möödunud ning oleks kergesti hinnatav ka mitteprofessionaalidele. CRIES (Children’s Revised Impact of Event Scale, Smith, Perrin, Dyregrov & Yule, 2002) vastab nendele kriteeriumidele. See on lühike, enesekohane mõõtevahend, mida on võimalik täita kõigil lugeda oskavatel lastel alates 8-ndast eluaastast. Seda küsimustikku on kasutatakse nii Soomes, Norras, Rootsis ja mujal ning selle abil tuvastatakse edukalt posttraumaatilise stressihäire esinemist lastel. Need küsimustikud on Laste ja Noorte Kriisiprogrammi töös kasutusel üle 12 aasta. • Dissotsiatsiooni väljaselgitamiseks kasutame A-DES (Adolescent Dissociative Experience Scale, Putnam, 1997) küsimustikku. • Traumaatilise leina küsimustikest kasutame TGIC (Traumatioc Grief Inventory for Children, Dyregrov, Yule, Smith, Perrin, Gjestad, Prigerson). • Professionaalne leinatöö sarnase kogemusega eakaaslaste gruppides kindla metoodika alusel on parim viis leinas laste aitamiseks ja toetamiseks (Pynoos 1993, Yule 1991). See on võrratult kiirem, efektiivsem ja odavam kui individuaalseansid. 15 • Traumaatilise kogemusega ja leina kogenud laste seisund halveneb ja probleemid süvenevad peale ühiskonnas laia negatiivset kõlapinda, hirmu, ängi ja ebaturvalisust tekitanud sündmusi (viidetes TENTS jm. juhistele psühhosotsiaalse abi tõenduspõhiste sekkumiste osas). • Teenuse pakkumine ja arendamine on igati kooskõlas ka „Rahvastiku tervise arengukavas 2009- 2020“ sätestatud põhimõtete ja erinevate rakendusmeetmetega. Laste ja Noorte Kriisiprogramm on iga-aastaselt kirjalike küsitlustega mõõtnud leinatoetusprogrammi tulemuslikkust (hinnangud programmis osalejatelt 2005-2018). Sarnases programmis osalenud laste ja noorte hinnangute põhjal on programmi lõppedes tulemused olnud väga head: • üle 90% lastest on vastanud, et programmist on kasu olnud ja nad soovitavad seda ka teistele lastele; • 95% lastest on vastanud, et nad on teadlikumad, kuidas rakendada eneseabivõtteid; • kuni 95% lastest on kinnitanud, et grupitöö on neid aidanud; • 90 % vastas, et muredest rääkimine on aidanud; • teadmine, et ta pole ainuke, kel on lähedane surnud ja teiste lastega koosolemine aitas 86% lapsi; • surmast rääkimine pole enam nii raske kui varasemalt samuti 85% lastest; • paremini saavad hakkama 85% lastest; • enesekindlus ja usk endasse on kasvanud 83% lastest; • tulevikku usuvad nüüd rohkem 80% lastest ja • selgemad tulevikuootused olid ca 70% lastest. Lastevanemate hinnangud: • 96% vastanud vanemate arvates on tema laps/lapsed saanud programmis osalemisest kasu ja nad soovitavad teenust ka teistele peredele (2017.a. lastevanemate küsitlus); • 2017.a. programmi soovitusindeks lastevanematelt oli 9,6 • üle 80% vastanutest tunnistavad, et saavad lapsega rasketel teemadel vabamalt rääkida, vältimist on vähem; • ca 80% vanematest tunnistab, et lapsed on elurõõmsamad ja aktiivsemad. Veel uuringutest, mis tõestavad rehabilitatsioonitöö olulisust: § 6-17 aastaste vanema kaotanud laste hulgas läbi viidud uuring (Child Bereavement Study. Silverman, Worden 1993, 1996) näitas, et ühe aasta möödudes esineb vanema kaotanud lastel 3 korda rohkem kehalisi kaebusi või haigestumisi võrreldes kontrollgrupiga. 25% leinavatest lastest (peamiselt teismelised poisid) sattusid õnnetustesse, esimesel leina-aastal isegi 34% (teismelistest poistest 45%). Nendest umbes 1/3 vajas meditsiinilist abi. § Lapseea negatiivsete kogemuste uuringu järgi põhjustavad lapse traumaatilised kogemused (vanema surm, hooletussejätmine, vanema alkoholi/narkootikumide tarbimine, vanema psüühikahäire (traumajärgne stressihäire, depressioon), perevägivald (võis eelneda vägivaldsele surmale), lapse väärkohtlemine jm. mitte ainult emotsionaalset stressi, vaid suureneb vähi, infarkti, uimastite tarbimise ning suitsiidi sagedus (ACE study, Felitti, et al., 1998) § Varase lapseea traumad (mh vanema kaotus) mõjutavad lapse arengut. Ema kaotanud lapsel on täiskasvanueas suurem tõenäosus haigestuda depressiooni. Van der Kolk, B.A., d´Andrea, W. (2010). Towards a developmental trauma disorder diagnosis for childhood interpersonal trauma. In Lanius, R.A., Vermetten, E., Pain, C. (eds.), The impact of early life trauma on health and disease. The hidden epidemic (pp. 59-65). Cambrige University Press. Toetudes nii Laste ja Noorte Kriisiprgogrammi kui rahvusvahelisele analoogsele kogemusele, samuti maailma vastava valdkonna spetsialistide poolt koostatud juhistele (NICE guidelines Suurbritannias, APA guidelines USA-s, TENTS guidelines) ja erinevatele uuringutele (Worden, Silverman, Dyregrov, Yule, van der Kol, Dyregrov etc.) saab kindlalt väita, et mitte ainult traumaatilise sündmuse järgne vahetu, vaid ka hilisem ja pikaajalisem psühholoogiline abi on olulise mõjuga lapse/nooruki arengus ja võimalike tõsiste hilisemate probleemide ennetuses. Lapsepõlves kogetud lein võib mõjutada inimese arengut ja luua eelduse psüühilistele probleemidele hilisemas elus, mõjutades ka inimese eluiga. Leinavad lapsed ja noored, kelle 16 lähedane pereliige on surnud või hukkunud, kogevad nii vahetult peale juhtunut kui veel aastate jooksul väga erinevaid leinareaktsioone (psühholoogilised, somaatilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, hariduslikud jne.). Tekkinud muutused nimetatud valdkondades segavad optimaalset eakohast arengut ning komplitseerivad lapse suhteid temaga seotud eakaaslaste ja täiskasvanutega. Oma kogemusele toetudes saame väita, et lastevanemate endi üleelamised ning lastega kokku puutuvate spetsialistide endiselt ebapiisavad teadmised takistavad toetamast last tema sisemistest ja välistest konfliktidest ülesaamisel. Kuna laste ja noorte leinale on omane varjatud iseloom, sageli näiline väline toimetulek, ei oska täiskasvanud tihti märgata abi ja sekkumise vajadust ja selle preventiivset tähtsust. Viimastel aastakümnetel on teadlasi huvitanud, mis on iseloomulik nendele inimestele, kellest lapsepõlves kogetud traumadest hoolimata on saanud tublid ja toimetulevad täiskasvanud. Neis uuringutes on jõutud enamasti samatüübiliste teguriteni, mis paistavad laste stressitaluvust traumaatilise sündmuse järel tugevdavat. Alljärgnevalt mõned nn. tervise faktorid („resilience“ faktorid). Tervise faktorid Individuaalsed § positiivne enesehinnang, eneseväärikustunne, § loovus, intelligentsus, aktiivsus, § kindel usk sisemisse kontrolli, oma võimesse asju mõjutada, § head sotsiaalsed oskused, § empaatiavõime. Perekondlikud § perekonna normaalne funktsioneerimine, § lapse ja vanema hea toetav suhe, piisav tähelepanu lapsele, § lapsele mõistetav ja selge pere struktuur, rollid, reeglid, § oskus abi otsida. Võrgustikuga seonduvad § vähemalt üks oluline lähedussuhe, § ühtekuuluvustunne, § turvaline ja usalduslik keskkond, § toetus konstruktiivsete toimetulekustrateegiate rakendamiseks, § võimalus end väljendada, § edu-elamus. Töös laste ja peredega loome tingimusi nende faktorite tekkeks, avaldumiseks ja tugevnemiseks. Sarnast printsiipi kasutavad ka muu maailma, sh Põhjamaade erinevate institutsioonide spetsialistid (n. Oslo Regionsenter for Barne-og Ungdomspsykiatri R-PUB ja Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras; Rädda Barnen Centrum för Barn och Ungdomar i Kris Rootsis, Traumateraapiakeskus Soomes). Perede programmi kaasamisel püüame arvestada erinevate riskifaktoritega, mis raskendavad laste toimetulekut ja psühholoogilist taastumist. Riskifaktorid (projekti sihtgrupiga seonduvalt osaline valik) § Surmaga seotud traumaatilised asjaolud (sündmuse ootamatus, vägivaldne surma põhjus, nt suitsiid, tapmine; sündmuse pealtnägemine, ühiskondlikud negatiivsed hoiakud vm) § Traumaatilise sündmuse mõju, vanemate puudulikud teadmised leina- ja traumareaktsioonidest, hõivatus omaenda emotsioonidega, kurnatus § Vanema toimetulematus ja depressiivsus § Eelnevad varasemad traumad § Puudulik toetusvõrgustik ja teenuste kättesaadavus § Pere halb sotsiaalmajanduslik olukord 17 LISA 4 NÕUDED KVALITEEDILE JA KVALITEEDIKONTROLL • Teenuste osutamisel järgime kõiki EV seadusi ja mitmeid Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud rahvusvahelisi psühhosotsiaalse abi osutamise juhiseid: o TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress) Guidelines o NICE Guidelines (National Institute for Health and Clinical Excellence), London o Lastekaitse seadus o ÜRO lapse õiguste konventsioon o Isikuandmete kaitsega seotud õigusaktid o Vabaühenduste eetikakoodeks • Kõik projektitegevuste läbiviijad/meeskonnaliikmed on kõrgharidusega, spetsiaalse väljaõppe ja koolitused läbinud ning kogenud psühholoogid, vaimse tervise spetsialistid või pedagoogid. • Kõik praktikandid/vabatahtlikud läbivad enne programmiga liitumist põhjalikud intervjuud, taustakontrolli ja võimalusel küsitakse soovitusi. • Kõik meeskonnaliikmed osalevad regulaarselt kovisioonigruppides (kõigi leinatoetusgrupi töö sessioonide jooksul) ja saavad supervisiooni. • Iga projektis osaleva pere kohta on avatud spetsiaalne toimik, kus on fikseeritud vajalikud andmed, konkreetse perega seotud võrgustikuliikmete kontaktandmed (KOV, haridusasutus, vajadusel meditsiinitöötaja jms), probleemikirjeldus ning kokkuvõtted erinevatel perioodidel läbi viidud lapse ja täiskasvanud pereliikme hindamismaterjalidest. Toimikuid säilitakse Tartus ja Tallinnas. • Kõik meeskonnaliikmed on läbinud regulaarselt praktilise esmaabi koolituse (Tartu Kiirabi Koolituskeskuse kaudu, koolitajaks Andras Laugamets). Tööks lastega on perioodiliselt (vastavalt seadustes sätestatud sagedustele) tehtud päring Politsei- ja Piirivalveameti asjakohasesse karistusregistrisse. • Meekonnaliikmetel on kehtiv tervisetõend, mis on vajalik tööks lastega. • Lisaks kompetentsusele tööks leinas lastega peredega, omavad 3 meeskonnaliiget kutsetunnistust (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF) vastavalt Noorsootöötaja kutsestandardile (tase 4) laagrikasvataja osakutse (tase 4), mis on välja antud Eesti Noorsootöökeskuse poolt koos SA Kutsekoda (kehtiv kuni 08.05.2021) Kvaliteedikontroll • Grupijuhtidel on kohustus kirjalikult dokumenteerida ja projektijuhile esitada kindlaks määratud tähtaegadeks ülevaated grupitöös toimuvast (päevade lõikes) ja problemaatikast. • Aktuaalseid probleeme arutatakse igapäevastel intensiivsessioonide kovisioonidel. • Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse kontaktihoidmise ja tagasisidestuse läbiviimise eest (telefonikontaktid, meilisuhtlus, võimalusel kohtumised). Iga lapse kohta teevad grupijuhid jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö kui muude tegevuste põhjal. Enne igat intensiivsessiooni toimub perega vestlus. • Kõigile programmis osalejatele rakendub mitme-etapiline hindamisprotsess teenuse tõhususe ja probleemide selgitamiseks o sõltuvalt vanusest rakendatakse programmi sisenemisel eakohane semistruktureeritud intervjuu, hindamismaterjalide kirjalik täitmine (laps + täiskasvanu) (CRIES lapse ja vanema versioon, 51-probleemi küsimustik vm); o toimuvad laste seisundi ja problemaatika vahehindamised intensiivse leinatoetussessiooni jäv o läbi programmi lõplik hindamine ja mitmekülgse tagasiside kogumine (lapsevanemad, lapsed), CRIES lapse ja vanema versioon; o programmi lõppedes rakendatakse ka rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid küsimustikke; o analüüsitakse muutusi ja dünaamikat, soovitusindeksi rakendamine; o koolitustel osalejad täidavad kirjalikud hinnangulehed ja nendest tehakse kokkuvõtted. 18 Kvaliteedi hindamiskriteeriumid • Pereliikmete hinnang rehabilitatsiooniprogrammile, rahulolu, soovitusindeksi määr. • Traumajärgse sümptomaatika vähenemine. • Positiivne tulevikunägemus ja usk toimetulekusse, isiklike ressursside (taas)leidmine. • Sidusgrupi ja koolitusgruppides osalenute rahulolu ja soovitusindeksi määr. LISA 5 PROJEKTI MEESKOND Projekti üldjuht: Maire Riis - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse esimees, psühhhoterapeut, EMDR traumaterapeut ja superviisor, grupijuht, 24 aastat kriisi-, leina- ja traumatöö kogemust (vt. lisas CV) Projekti Lõuna-Eesti koordinaator, projektijuhi abi: Merike Sarapuu - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse liige, psühholoog, läbinud EMDR baasõppe 1.osa, grupijuht, 24 aastat leina- ja kriisitöö kogemust (vt. lisas CV) Programmi läbiviijad: Ruth Raielo - programmi arst, OÜ Jaanson & Lääne psühhoterapeut, kliiniline psühholoog 23 a. grupijuhi kogemust, läbinud EMDR baasõppe; Naatan Haamer - SA TÜK Lastekliiniku ja Naistekliiniku hingehoidja-superviisor, pereterapeut, TTA pastoraalnõustamise eriala lektor; hingehoidja tase 7, kaplan tase 7, 23 a. kriisitöö kogemust sh akuutses kriisisekkumises, läbinud EMDR baasõppe 1.osa; Sirje Rass - Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse psühhoanalüütiline laste ja noorte psühhoterapeut, neuropsühholoog tase 7 ja kliiniline psühholoog tase 7, 6 a. grupijuhi kogemust laste leinagruppide juhtimisel; läbinud EMDR baasõppe. Ivo Raenok -Tallinna 21. Keskkool, pedagoog; 24 a. grupijuhi kogemust leinatöö sessioonidel; Aivar Simmermann – Moreno Keskuse grupiterapeut, Eesti Muusikaakadeemia doktorant, Luguteatri asutaja, 20 a. grupijuhi kogemust; Kaupo Jõeveer – füsioterapeut ja Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja, 16 aastat laste leinagruppide juhtimise kogemust; Tuuli Vellama – Moreno Keskuse psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja, 16 a. leinagrupijuhi ja individuaaltöö kogemust kogemust, läbinud EMDR baasõppe; Helar Peterson - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut; 10 a. laste leinagrupijuhi kogemust. Lisaks on kaasatud 1 tegevusprogrammi juht: Uku Presmann - Luguteatri lavastaja, 13 aastat tegevusprogrammi juhi kogemust, Rakendame ka praktikante ja vabatahtlikke. Kõigi ülaltoodud meeskonnaliikmetega on sõlmitud suulised eelkokkulepped. Lepingud ja konkreetsed koostöökokkulepped sõlmitakse 2019. aastaks rahastuse saamisel. Programmi kavatseme kaasata 2019.aastal veel ühe vabaaja juhi. Väliskonsultandid (pro bono): Leinatööd nõustab vajadusel dr. Atle Dyregrov (Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse juhataja), Laste ja Noorte Kriisiprogrammi auliiige. Traumateraapia EMDR superviisor on Reet Oras, Uppsala Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut, EMDR Rootsi facilitator. 19 LISA 6 Curriculum Vitae Maire Riis tel. +372 50 696 58, e-mail: [email protected]; skype: maire.riis Haridus 2004 - 2007 EMDR Europe Association ja EMDR Instituut (USA) sertifitseeritud EMDR terapeut ja facilitator (sertifikaat uuendatud, kehtib 2022.) 1999 – 2002 TPÜ Avatud Ülikool psühholoogiaosakond, lõpetamata 1992 – 1997 Taani Instituut GIS-International sertifitseeritud gestaltpsühhoterapeut 1976 – 1981 TPI automaatika teaduskond, süsteemiinseneri diplom (võrdsustatud MSc) 1965 – 1976 Tallinna 7.Keskkool (Inglise Kolledz) Töökogemus (viimased 22 aastat) 2007 - k.a. Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ juhatuse liige, koolitaja, traumaterapeut 1995 - k.a. Laste- ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ, juhatuse esimees, laste leinatoetusprogrammi juht, EMDR traumaterapeut, grupijuht, koolitaja (leina ja trauma teemad) 2000 - 2004 MTÜ Iseseisvad Konsultandid, kriisi, stressi ja meeskonnatöö konsultant 1996 – 2000 Koolitusfirma PMI Eesti OÜ, konsultant, gestaltpsühhoterapeut Täiendkoolitused psühhotraumatoloogias ja laste probleemidega seotult 10.2018 Raske haigus või lein töökohal. 4 tundi. How to understand and help a person in a crisis situation? 2 tundi. Varane sekkumine grupis kriitilise juhtumi järgselt. Supervisioon. 6 tundi. Atle Dyregrov, Norra, 8 tundi. 08.2018 EMDR II taseme uuendatud koolitus. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 24 tundi. 03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks dissotsiatsiooniga. Koolitaja: Joyanna Silberg, USA, 16 tundi 12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-up Koolitaja: Atle Dyregrov , Norra, 4 tundi ja Atle Dyrgerovi supervisioon, 8 tundi 05.2017 Komplekstrauma ja dissotsiatsiooni hindamine TADS-I abil. Teraapia raskused stabiliseerimisfaasis. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 03.2017 EMDR kasutamine töös laste ja noortega. Koolitaja: Margareta Friberg Weschke, Rootsi, 16 t 01.2017 EMDR ja komplitseeritud lein. Koolitaja; Roger Solomon, USA, 8 t. 11.2016 EMDR väljaõpe, I tase. Koolitaja: Kerstin Bergh Johannesson, Rootsi, 28 t. 10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters. Laste leinatöö. Komplitseeritud lein noortel. Koolitaja: Atle Dyregrov, Norra, 16 t. 09.2016 EMDR ja lein. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 16 t. Soome Traumateraapiakeskus 08.2016 Komplekstrauma töötuba: Töö isiksuse dissotsiatiivsete osadega. Onno vand der Hart, Holland, 8 t, Soome Traumateraapiakeskus 05. 2016 EMDR rakendamine komplekstrauma korral. Koolitaja: Dolores Mosquera (Hispaania-USA), 16 t, Rootsi EMDR Ühing 03.2016 Komplekstrauma ja dissotsiatiivsete häirete hindamine. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti Teadusagentuur, TerVe 10.2014 Varase lapseea püsiva trauma rasked tagajärjed täiskasvanueas 20 Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t. 05. 2013 Varase lapseea traumaga täiskasvanute stabiliseerimine. Koolitaja: Kathy Steele, USA, 16 t 03.2013 Lapsepõlve komplekstrauma tagajärjed täiskasvanueas. Koolitaja Anne Suokas-Cunliffe, Soome, 8t. 01.2013 Vaimupuue ja ennasthävitav käitumine. TAI, 8 t. 2004-2012 Komplekstrauma ja EMDR, Soome Traumateraapiakeskus. Koolitajad: Roger Solomon, USA ja Anne Suokas-Cunliff, Soome, 40 t 2008, 2012 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende peredega. Koolitaja: PhD Sandra Wieland, Kanada, 32 t. 2004 -2011 Traumateraapia EMDR töös lastega, 48 t. Koolitajad: Bob Tinker and Sandra Wilson, USA , Reet Oras, Rootsi. 2011 ISSTD (International society for Trauma and Dissociation) Professional Training Child & Adolescent Online Course (USA, Canada). Koolitajad: Joyanna Silberg, Sandra Wieland, Anita Jones, Frances Waters 2006-2008 Magistritaseme rahvusvaheline koolitusprogramm: Komplekstraumaga seotud häirete hindamine ja ravi: strukturaalse dissotsiatsiooniteooria, 160 t, Traumateraapiakeskus, Soome. 2009-2012 Komplekstrauma täiendkoolitused, 72 tundi, Traumateraapiakeskus, Soome. 2002 Children, Adolescents and Trauma, Psykologien Kustannus OY, 24 t Koolitajad: PhD W. Yule, Londoni Ülikool; Ph.D. A. Dyregrov, Norra. Kriisisekkumis-, juhtimise- ja noorsootöö-alased koolitused: 07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 10.2015 Kriisiseminar: Soome kogemus koolitulistamisjuhtumite järel. Salli Saari, Soome. Korraldaja: Rajaleidja Keskus. 10.2013 Iga inimene heliseb. KENK Akadeemia, 7 t. 01.2012 Kriisiolukorra lahendamise plaani koostamine, ESF, RAM, 7 t. 02.2012 Kriisikommunikatsioon. Koolitaja: Illari Lään, TÜ, 8 t. 06.2011 Esmaabikoolitus. Tartu Kiirabi. Koolitaja: Andras Laugamets. 8 t. 04.2011 Hädaolukorra lahendamise plaan: tugiprogrammid ja materjalid. INNOVE 01.2011 TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress-Training & Practice) koolitajate koolitus.16 t. Koolitaja: K.B. Johannesson, PhD, Uppsala Ülikooli Haigla Katastroofipsühhiaatria Keskus. 10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases kriisisekkumises. 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, PhD, Norra. 04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral, 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, Norra. 09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides, 8t, ERSI. 1994 – 2000 PMI Danmark, koolitused juhtimise, meeskonna, stressiga toimetuleku alal Osalemine rahvusvahelised traumakonverentsidel ja Euroopa psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni võrgustikutöös: 2007 –2011 psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni Euroopa võrgustikes EUTOPA, IMPACT, TENTS ja TENTS-TP osalemine (ekspertide töögrupi konverentsid, seminarid). 11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata külalised unustatud minevikust“. 2008-2016 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) Bi-annual konverentsid Berliinis, Belfastis , Amsterdamis, Kopenhagenis, Amsterdamis 2007- 2011 Euroopa EMDR traumakonverentsid Viinis, Pariisis, Stockholmis. 11.2006 ISSTD (International Society for Trauma and Dissociation) 23rd Conference,LA, USA. ISTSS (International Society for Traumatic Stress Studies) Annual Conference, California. Varasemad kriisi-ja leinaalased koolitused: 11.2004 Töötuba: Traumaga töötamine psühhodraama abil / Marcia Karp, Suurbritannia, 16 t. 05.2000 Psychological debriefing. LNKP, 20 t, Koolitaja: Dr. A.Dyregrov, Norra. 1994 –2001 Crisis Intervention for children and families. Grief therapy. Koolitaja: A.Dyregrov, Norra. Sandtherapy with traumatized children.Tallinna Laste Tugikeskus, 21 Koolitaja: Sandra Wieland, PhD, Canada, 16 t. Recent trauma psychotherapy. EPPE, 14 t. Koolitaja: Katherine D.Czesak, PhD. USA. Psühholoogilise esmaabi koolitus, Eesti Punane Rist, Koolitaja: Thorunn Finnsdottir, Islandi Punane Rist, 40 t. Grief-work with children and teenagers. Theory and method. Koolitaja: Lotta Polfeldt, Rädda Barnen, Rootsi. 32 t Trauma and grief-work, Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 8t. Tark juht on kriisiolukordadeks valmis. LNKP, Koolitaja: A.Dyregrov, Norra. koolituspäevad kriisiinterventsioonist, korraldaja Soome Punane Rist. Ekspressiivsete kunstiteraapia- ja grupitöömeetodite, meeskonna- jm koolitused: 2018 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 32 t 2017 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 16 t 2015 Meeskonna koostööseminarid, Läbiviijad: Sirkku Aitolehti, Viigi Viil, 16 t 11.2010 Pärisväärtused. Moreno Keskus. Koolitaja: Sirkku Aitolehti, 20 t 2001, 2011 Introduction to Expressive Arts Therapy methods. LNKP, 76 t Koolitajad: Margareta Thun, kunstiterapeut, Inartes, Helsingi Majken Jacoby, Taani 2004 Laste neuropsühholoogia, PPE, 2 ap. Koolitaja: Kai Teeäär, neuropsühholoog. 2000 Somaatisen traumaterapian perusteet. Traumaterapiakeskus, 8 t Koolitaja: Babette Rothschild, USA. 1999 Holding therapy. Tallinna Laste Tugikeskus, 6t Koolitaja: Satu Aurela,lastepsühhiaater, Mäntmäe Perekeskus. Täiendav info Tähtsamad koostööd ja projektid (teemadeks: psüühiline trauma, lein, kriisipsühholoogia) 2018 - SKA ja Lastemaja koolituspartner laste psüühilise trauma teemal 2017 - EMDR supervisioonid PERH, Laste Vaimse Tervise Keskuse, TÜ Kliinikumi jt psühholoogidele 2017 - PERH Psühhiaatriakliinik , outreach kriisiabi meeskonna koolitaja 2017 Soome Traumateraapiakeskuses laste leinateemaline koolitus 2017 Läti SOS Lastekülas laste leinateemaline koolitus 2017 SoM ja VATEK partner psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamisel 2016 - Moreno Keskus, partner asenduskodu supervisioonide projektis (SKA) 2016 Innove Rajaleidja Keskused üle Eesti, koolitaja 2016 - 2018 SEB Heategevusfondi koolitused asenduskodudele trauma teemal 2015 Tallinna Konverentside Koolituskeskus 2015 Perekeskus Sina ja Mina täiendkoolitus 2011 - 2015 Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistuse koostööpartner -superviisor „outreach“ meeskonna koolitamisel 2010 - 2012 Sotsiaalministeeriumi partner Haapsalu õnnetusejärgse psühhosotsiaalse abi alal (koostöö Lääne MV ja Haapsalu Lastekoduga) 2009 - 2011 AEF lepinguline partner kriisiprogrammi raames 2003 - 2010 Haigekassa lepinguline partner laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal 2000 - 2018 Hasartmängumaksu Nõukogu projektid laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal Lepinguline lektor: 2011 - 2015 Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus 2010 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond 2009, 2014 Raseduskriisi nõustajate ja haiglate meditsiinitöötajate täiendkoolitus 2007 - k.a. Tervise Arengu Instituut 2003 - 2012 Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus 2003 - 2006 Tallinna Rahvaülikool 2005 - 2008 Sisekaitseakadeemia 2001 - 2002 Mainori Majandusinstituut 1998 - 1999 PMI Danmark, EHTP Cross Functional Team Training (Rootsis, 1-aastane programm) 1994 Tallinna Kriisiabi Keskus, kriisinõustaja 22 Artiklid: Riis, M. (2013). Varase lapseea psüühiline trauma. Kaotus väikelapse elus. Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias. TAI juhendmaterjal, lk. 6-27. Riis, M. (2012). Traumaatilise olukorra põhjustatud muutused kehas ja meeles. Perearst 6/2012, lk.37-41. Wieland, S., Riis, M. (2012). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Sotsiaaltöö 5/2012,lk.36-40. Wieland, S., Riis, M. (2013). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks (2). Sotsiaaltöö 1/2013, lk. 44-47. Riis, M. (2011). Räägime lapsega leinast. Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine. TAI juhendmaterjal, lk.43-58. Ettekanded rahvusvahelistel ja kohalikel konverentsidel 2018 OMA PERE ja TLÜ seminar. Ettekanne “ Psühhiline trauma lapse pilgu läbi” 2016 VATEK Vaimse Tervise Mess, Peaettekanne “ Kas aeg parandab kõik haavad?” 2012 SM konverents: „Tõenduspõhine praktika töös riskilaste ja -noortega: Norra kogemus“ Ettekanne: EMDRi kui terapeutilise meetodi rakendamine töös traumeeritud laste ja peredega. 2010 Ida-Euroopa Suitsiidipreventsiooni konverents. Ettekanne “Practitioner perspective: Local NGO with success in suicide prevention” 2003 3-päevane töötuba ja avalik loeng, Islandi Punane Rist „Working with bereaved children in Estonia.Methology and practice“. 2002 Konverentsid Helsingis ja Oulus, Soome, Oulu Traumaterapiakeskus Ettekanne “Working with bereaved children in Estonia.” Ühiskondlik töö Traumateraapia EMDR European Section of Children, Eesti esindaja (2009-k.a.) ESTD (European Society for Trauma and Dissociation), asutajaliige, juhatuse liige (2006-2010), liikmelisuse töögrupi liige (2010 –k.a), laste dissotsiatsiooni töögrupi liige (2011 – 2012); Eesti Gestalt Psühhoterapeutide Ühing, liige (2011 – k.a.); Tallinna Laste Tugikeskus, asutajaliige; liige (k.a.) Tunnustused 2006, Eestimaa Uhkus nominent; 2000, UNICEF tänumärgi laureaat; 2014 Tunnustusauhind ” Lastega ja lastele”. Keeleoskus inglise – väga hea nii kõnes kui kirjas; vene, soome – passiivne; rootsi – vähene 12.11.2018 23 LISA 7 Curriculum Vitae MERIKE SARAPUU Sündinud 15.06.1960.a. Kontakt: telefon 520 5166, aadress Salme 1B-2, Tartu 50103 ; e-post [email protected] Skype merike.sarapuu Haridus ja kvalifikatsioon: 1978 – 1983 Tartu Riiklik Ûlikool, ajalooteaduskond, psühholoogia eriala, sotsiaalpsühholoogi diplom 1967 – 1978 Tartu 7. Keskkool Töökogemus: 04.1995 - k.a. Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ (lepinguline töö), grupijuht, programmi Lôuna-Eesti koordinaator, juhatuse liige (kriisiabi, leinas perede, laste ja noorte nôustamine, grupitöö, programmi organisatsiooniline töö, projektide juhtimine jne) 10.2012 - k.a. Johannes Mihkelsoni Keskus MTÜ (lepinguline töö), karjäärinõustaja 12.2009 - k.a. FIE Merike Sarapuu (koolitused, konsultatsioonid, leina-ja kriisinõustamine jm) 09.2003 - k.a. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabi keskus MTÜ (lepinguline töö), psühholoog-nõustaja (kriisiabi, laste leina- ja traumatöö) 03.1996 – 09.2017 personalivalikufirma ARIKO ReServ AS, konsultant (personalialased konsultatsioonid, personali valik, otsing, hindamine, konkursside korraldamine, psühholoogiline testimine ja nôustamine, jne) 11.1987 – 08.1997 Tartu Lastekodu (al. 1997 reorganiseeritult Kône ja Kuulmishälvetega Laste Keskus), psühholoog (psühhodiagnostika, töö kône ja kuulmishälvetega lastega, perede ja meeskonna nôustamine) Täiendkoolitus: 9.-10.05.2018 Kliendi profileerimine ja motiveerimine (motiveeriva intervjueerimise tehnika)/EMITA/ 14 tundi 22.01.2018 Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid/Katriito OÜ/ 4 t. 19.-20.03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks dissotsiatsiooniga /Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ/ 16 tundi 11.-12.12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow- up / VATEK , Atle Dyregrov ja supervisioon 05.2017 –01.2018 CARe metoodika (A Comprehensive Approach of Rehabilitation and Recovery) rakendaja koolitus / koolitajad Triin Vana, Dagmar Narusson, 80 tundi 5.04.2017 Testikasutaja litsentsikoolitus /Tripod Grupp OÜ/kehtivus 2 aastat 24.11.2016 PERH psühhiaatriakliiniku IX sügiskonverents ”Aju ja tunded: mida on psühhiaatrial pakkuda aastal 2016”/ 1 päev 10.10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters/Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ 07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 08.06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti Teadusagentuur, TerVe 03.2015 Koolitusprogramm ”Veebipõhiste nõustajate koolitused ja supervisioonid” ERSI, OÜ Tervisekliinik/ 2 päeva 06.2014 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t. 24 1.03.2013 ”Lapsepõlve komplektrauma tagajärjed täiskasvanueas”/Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ, Anne Suokas-Cunliffe; 8 tundi 03-04. 2012 ”Kuidas koguda annetusi?” Praxis, KÜSK/ 16 tundi 28.02.2012 Kriisikommunikatsiooni koolitusseminar. Kogukondlik lähenemine kriisijuhtumile/ Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ/ 1 päev 24.11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata külalised unustatud minevikust“ 21.11.2011 Kriisimeeskond tööle, hädaolukorra lahendamise plaan korda!/Euroopa sotsiaalfondi poolt toetatud projekti koolitus, 7 t/ 26.-27.01.2011 TENTS-TP Train-The Trainers two-day workshop/The European Network for Traumatic Stress Training & Practice/ Tallinn 5.10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases kriisisekkumises, Dr. Atle Dyregrov (Norra)/Traumateraapia- ja Koolituskeskus OÜ 10.-11.11.2008 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende peredega, Sandra Wieland, 16 t. / Traumateraapia ja Koolituskeskus OÜ 13.10.2008 Arukas juht on kriisiolukordadeks valmis / Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli täiendõppekeskus 23.05.2007 Traumateraapia koolitus / Tartu Teoloogia Akadeemia 30.03.2007 Koolitõrge ja selle hindamine /Lastepsühholoogide Ühing 3.04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral /Dr. Atle Dyregrov/ koolituspäev Tallinnas 23.09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides / Eesti- Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi koolituspäev, Tallinn 9.05.2005 Trauma ja dissotsiatsioon /Anne Suokas-Cunliffe koolituspäev 13.-14.11.2004 Töötuba: “Traumaga töötamine psühhodraama abil” / Marcia Karp, Suurbritannia / Tallinna Psühhodraama Kool 20.-21.04.2004 EMDR – Eye Movement Desensitization and reprocessing baaskursus / Roger M. Solomon, USA 2.-3.04.2004 EMDR Bridge Cource ja EMDR töös lastega /MTÜ laste ja Noorte Kriisiprogramm ja Reet Oras, Uppsala 01.2004 Traumateraapia koolitus (EMDR tehnika) /Ph.D.Roger Solomon (USA) /Laste ja Noorte Kriisprogramm, 2 p. 2.-3.10.2002 Training program ” Cultural marketing, Fund Rising and Sponsorship” / J.Dennis Rich, Chicago Columbia College, USA/, Tartus, 2 p. 02. 2002 ”Trauma and grief-work” / Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 1 p. 02. 2002 ”Trauma- ja leinatööst lastega, toetusgruppide kogemus Rootsis ja Eestis” /koostööseminar Göran Gyllenswardiga (Rädda Barnen, Rootsi) 06.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, 3 p. (Margarethe Thun, Inartes, Soome) 05.2001 ”Tark juht on kriisiolukordadeks valmis”, Dr. Atle Dyregrovi (Norra, Bergen) koolituspäev 1 p., Laste ja Noorte Kriisiprogramm Seminar ”Kriisijuhtumite analüüs” 1 p. (Dr. Atle Dyregrov, Norra) 01.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, Soome terapeudi Margarethe Thuni workshop, Laste ja Noorte Kriisiprogramm 05.2000 ”Psychological debriefing”, Bergeni Kriisikeskuse (Norra) ja EVTÛ workshop Täiendav informatsioon: Keeleoskus: emakeel eesti keel, inglise keel kônes (ja kirjas), vene keel suhtlustasandil Arvutioskus: MS Word, MS Excel, MS Outlook Kuulumine vabaühendustesse: MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm juhatuse liige Lastepsühholoogide Ûhingu liige al. 1994 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) liige al. 2006 25 Noorsootöötaja tase 4, laagrikasvataja osakutse kutsetunnistus (kehtivus kuni 08.05.2021) 12.11.2018.a. LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt: Viimastel aastatel programmis osalenud lapsed ja vanemad on kirjutanud: Ø Selline programm on asendamatu, sest ainult teised, kes on samas olukorras olnud, mõistavad, ning koostöös oma ala spetsialistidega on selline ettevõtmine parim lahendus. Meile tundub, et kõik mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi mida sel puhul üldse anda saab. (8 a. tüdruku isa Harjumaalt) Ø See annab meile, lastele, kes on kaotanud lähedase, palju jõudu. Laager aitab meil mõista, et aeg ei peatu ja kõigega peab edasi minema. Algul, kui siia tulin, arvasin, et ma ei õpi siin midagi, et ma ei saa oma tunnetest üle... aga nüüd on see muutunud. Ma suhtlen palju rohkem inimestega ja ei mõtle kogu aeg isast. Minu elu on nii palju muutunud ja ma ei kujuta ette, mis see oleks olnud siis, kui ma ei oleks tulnud siia /14.a. tüdruk Saaremaalt/ Ø Meile tundub, et kõik, mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi, mida sel puhul üldse anda saab. Midagi, mida paremini/teisiti võiksite? Arvame, et olete oma ala parimad ja rohkemat ei oska midagi lisada (9-aastase tüdruku vanemad) Ø Olen südamest tänulik. Me oskame üksteist toetada ja aidata paremini kui keegi teine. Me õppisime, kuidas kaotusega toime tulla ning kuidas olla ja mida teha, kui me satume emotsioonides ning hinges musta auku. Lapsed ja noored nagu meie tõesti vajavad seda laagrit. Te mõistaksite paremini, kui näeksite, kuidas me üksteist tugevamaks teeme lihtsalt koos olles /16.a. tüdruk Ida- Virumaalt/ Ø Siin on toredad grupijuhid, kes aitavad meil kõigil asju paremini mõista ja eluga edasi minna. Ma ei vahetaks seda nädalat mitte millegi vastu välja /15 a. poiss Jõgevamaalt/ Ø Laager on aidanud mul saada tuttavaks inimestega, kellega mul on midagi ühist ning see on aidanud mul juhtunust rääkida. See andis mulle jõudu ja jaksu edaspidiseks. See laager on mind aidanud nii palju, et ma räägiks oma juhtunust isegi võõrale inimesele /15.a. tüdruk Jõgevamaalt/ Ø Olen väga tänulik selle võimaluse eest, mis te minu pojale pakkusite. Ta oli õnnelik ja rahulolev ja ta sai rääkida oma probleemist, mis ta sees oli peidus /14.a. poisi ema Tartust/ Varasemaid näiteid lastelt vanuses 10-17.a. Ø On oluline teada, et ma pole ainukene, kellel nii on juhtunud; süütunnet on vähemaks jäänud; ma ei mõtle enam nii palju sellele, et mina olen isa surmas süüdi. Ø Aitab see, et me räägime end siin tühjaks ja siis on mujal hiljem kergem olla. Ja õpetatakse kuidas sellest üksinda üle saada. Ø Mina olen 13.aastane tüdruk, kes kaotas oma ema. See oli raske küll, aga grupitöö aitas väga. Väga paljud arvasid alguses, et see grupitöö on igav ja ei aita, tegelt see aitab väga palju! Ø Peale esimest päeva tekib juba tunne, et tead kõiki palju aastaid. Ø Grupitöös olid ka grupijuhid väga head: kuulasid oskasid kaasa rääkida ja andsid nõu edaspidiseks. Mõelda sai ja sai ka mõtted selgemaks. Ø Ma pole ainus, kellel keegi surnud, kui albumeid vaatan, pole nii valus ja kurb. Ø Julgust rääkida oma tunnetest, kurbusest, rõõmust, avalikult ja jääda selle juures iseendaks on kõige suurem asi selle juures, mida ma siin õppisin. Ø Olen palju rõõmsameelsem. Rõõmsa meele sain just siit. Ø Mina kaotasin enda ema, ning ei julgenud siia tulla. Kui mul oli juba piisavalt julgust, tulin. Kohtusin siin enda praeguste parimate sõpradega siis, sain ka suurest leinast üle ja sain meeletult naerda. Siin on meeletult palju teha, sõbralikud inimesed ja huvitav õppida. 26 Ø Kui ma esimesel päeval jõudsin Pivarootsi, polnud mul õrna aimugi, mis siin saama hakkab. Kõik olid kuidagi võõrad ja ma ei teadnud mitte kedagi. Päris imelik oli. Aga siis tuli esimene grupitöö ja ma sain tuttavaks esimeste inimestega. Tuli välja, et nad on väga toredad. Saime siis oma grupis juba enam-vähem tuttavaks ja varsti polnud mul enam mingit hirmu. Hirm oli asendunud naeru, rõõmu ja mõistmisega. Meil oli grupis tore, saime rääkida kõigest ja tänu sellele on mul palju kergem. Mis on veel oluline, grupitöö kõrvalt tegime me väga palju mänge ja muid tegevusi, mis on tõesti väga lõbusad. Sõbrad, kelle ma olen endale siit leidnud, on mulle väga olulisteks saanud ja nad on mulle väga kallid. Ø See pole üldse mingi ringis istumine, küünla põletamine ja koos kogu aeg nutmine. Seal on nii rõõmu kui kurbust. Aga teadmine, et sa pole üksi aitab. Ø Olen õppinud paremini teisi inimesi mõistma ja ka endast paremini aru saama. Ø Ma poleks kunagi arvanud, et tühipaljast rääkimisest võib nii kergeks minna. Ø Juhtumitest rääkida oli kurb, aga sellest oli kasu. Ø Siin sa saad oma muredest rääkida, leida lahendusi ja ka oma muresid teistega jagada. Siin kõik mõistavad sind, sest kõik on siin ühe mure pärast ja seda võetakse tõsiselt. Siin on kõik sõbralikud. Ø See on ikka hea, et on, kus saab ennast välja elada ning ei pea enda mõtteid ja tundeid elu eest varjama ja alla suruma. Ø Leidsin endale palju sõpru ja need on parimad sõbrad mu elus. Ø Suured tänud, et olete siinse toimumise võimalikuks teinud. Noorte eludele on see suureks hüppelauaks edasises elus hakkama saamiseks peale nii suurt traagilist sündmust. Just siit saame me abi, nõu ja toetust, kuidas edasi elada täisväärtuslikku elu ilma, kas emata, isata või venna, õeta. Ilma selleta jääksid paljud noored tänu lähedase kaotusele elu hammasrataste vahele. Ma tänan kogu südamest, et selline tegevus toimub ning usun, et seda teevad ka meie kadunud lähedased. 27 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS „Lähedase pereliikme kaotanud laste rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana“ Esitaja: Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ LISADE NIMEKIRI LISA 1 Projekti tulude-kulude eelarve LISA 2 Projekti lühikirjeldus (lk. 2-14) LISA 3 Projekti tõenduspõhisus (lk. 15-17) LISA 4 Nõuded kvaliteedile ja kvaliteedikontroll (lk. 18-19) LISA 5 Projekti meeskond (lk. 19) LISA 6 Võtmeisikute CV (Maire Riis) (lk.20-23) LISA 7 Võtmeisikute CV (Merike Sarapuu) (lk.24-25) LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt (lk.26-27) LISA 9 Omafinantseeringu kinnitus 28 Page 1 2019 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Projekt "Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana" TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik summa summa/ TÖÖTASUD EUR vastamise kp. töötasud koos maksudega EUR Programmi ettevalmistamine, perede ja laste valik, eelhindamine (kohtumised) üld Hasartmängumaksu 70000 2 kuni 4 spetsialisti , 6 kuud 10436 Nõukogu (2 spetsialisti x 2 kuud x 350 eur/bruto; 4 spetsialisti x 4 kuud x 400 eur/bruto ) Täiskasvanud pereliikmete leinatoetusgrupid 2 linna, 2 grupijuhti, 3 gruppi X 3 tundi x 30 eur/bruto 1445 Individuaalne traumatöö peredele (aasta jooksul) 130 tundi x 25 eur/bruto 4349 Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis 10 grupijuhti x 42 tundi x 30 eur/bruto 16859 10 spetsialisti (individuaaltöö, tegevused jm) x 98 tundi x 10 eur/bruto 13112 1 tegevusterapeuti, 100 tundi x 16 eur/bruto 2141 üldjuhtimine 1 in x 98 t x 12 eur/bruto, 1 in 98 t x 4 eur/bruto 2099 Täiendkoolitused sotsiaaltöötajatele jt. sotsiaalvaldkonna spetsialistidele koolituste ettevalmistamine (info levitamine, korraldamine, registreerimine jm) ( 6 koolitust x 150 eur/bruto ) 1204 koolituste/supervisioonide läbiviimine (6 koolitust x 8 tundi x 60 eur/bruto) 3853 tagasiside analüüs, kokkuvõtete tegemine 12 tundi x 10 eur/bruto 161 Leinatoetusprogrammi hindamine 11 grupi-ja tegevusjuhti, 14 tundi x 6 eur/bruto 1236 2 spetsialisti, 40 tundi x 10 eur/bruto 1070 KOOLITUSTE JA GRUPITÖÖDE LÄBIVIIMISE MUUD KULUD ruumide rent (3 koolitust x 8 tundi) koos tehnilise toega 334 Page 2 PROJEKTIJUHTIMISKULUD (11 kuud) töötasud koos maksudega (2 in: projektijuht, projektijuhi abi, 300 eur br/kuus) 8831 raamatupidamisteenus (120 eur/kuus) 1320 kontoriga seotud kulud (rent, kommunaalkulud: 130 eur/kuus) 1430 transpordikulud (sõidud seoses projektikoosolekutega Tartus, Tallinnas vm) 120 HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU TOETUSE KULUD KOKKU 70000 Kaasfinantseerijad KOV 10000 2240 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis ruumide rent , majutus (45 last x 11 ööd x 10 eur) 4950 toitlustuskulu (45 last x 14 päeva x 10 eur) 6300 laste transport (Tallinnast 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid, ekskursioonid) 990 Omafinantseering (Kampaaniad, asutuste 3392 6000 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis jm toetused, omaosalus) ruumide rent , majutus (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 11 ööd x 10 eur) 1540 toitlustuskulu (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 14 päeva x 10 eur) 1960 meeskonnna transport (7 in, 3 korda, Tartust, Tallinnast, Pärnust) 400 laste transport (Tartust, 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid) 1900 1 tegevusterapeuti, 25 tundi x 14 eur/bruto 450 Sidekulud sidekulud (sh postikulud, internet) KOV-ga, peredega jm. (11 kuud) 550 Meeskonna koolitusseminaride/supervisioonide kulud koolitus/supervisioon meeskonnale: 15 tundi x 60 eur/bruto 900 toitlustus (4 päeva x 11 in x 10 eur) 440 transpordikulud (sõidud ettevalmistusseminaridele, Tallinnast ja Tartust) 100 ruumide rent programmi ettevalmistusseminarideks (11 in, 4 päeva x 200/päev) 800 Koolituste ja toetusgruppide läbiviimise kulud toetusgruppide kohvipausid (2 linna, 11 korda x 6 eur) 132 transport, vajadusel majutus koolituste/supervisioonidega seoses üle Eesti (5 x 20 eur, 2 x 60 eur) 220 TULUD KOKKU 83392 8240 KULUD KOKKU 91 632 Kaas-ja omafinantseering 21632 LISA 9 Hasartmängumaksu Nõukogule Garantiikiri. 29.01.2019 MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm garanteerib Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti „Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana“ omafinantseeringu summas: 9 392 EUR (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend viis). Maire Riis Juhatuses esimees Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ tel. + 372 50 696 58 e-post: [email protected] HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/875-1 ERITINGIMUSED Tallinn, veebruar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, registrikood 80154088, asukoht Lastekodu 6a, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Maire Riis (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 12 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 70 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana 5. Projekti eesmärk on parandada leinas perede psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumise ning süsteemse leina- ja traumatööga 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.02.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 01.08.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 70 000 eurot (seitsekümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE562200221017932306 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 6000 eurot (kuus tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 6400 eurot (kuus tuhat nelisada eurot) 2019. aasta 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta 1 (3) ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada tuleb viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Maire Riis, tel 506 9658, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. lisa 3 – Korrigeeritud eelarvega taotlus, garantiikiri 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil 2 (3) http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm Registrikood 70001952 Registrikood 80154088 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Lastekodu 6a, Tallinn 10113 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 506 9658; +372 631 1861 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE56 2200 2210 1793 2306 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel