dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2019
Viit
3-4/874-1
Registreeritud
31. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Liina Nagel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-4874-1 31.01.2019 Riigieelarve eraldise ....bdoc252 KB

Sisu (failidest)

RIIGIEELARVELISE ERALDISE KASUTAMISE LEPING nr 3-4/874-1 Tallinn, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1 Tallinn (edaspidi Ministeerium), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja Eesti Töötukassa, registrikood 74000085, asukoht Lasnamäe 2 Tallinn (edaspidi Eraldise saaja), keda esindab asutuse põhikirja alusel juhatuse esimees Meelis Paavel, keda edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on raha eraldamine töötuskindlustuse seaduse § 381 alusel ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) alusel tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (va töötutoetus) maksmiseks, TTTS § 40 lg 1 alusel töötutoetuse maksmiseks, töövõimetoetuse seaduse § 4 alusel töövõimetoetuse maksmiseks ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 5, 6, 61, 7 ja 11 loetletud isikute eest sotsiaalmaksu maksmiseks. 1.2. Lepinguga Ministeerium eraldab Eraldise saajale vastavalt 2019. aasta riigieelarve seadusele arvestuslike kuludena töötutoetuse maksmiseks 11 090 000 (üksteist miljonit üheksakümmend tuhat) eurot, töövõimetoetuse maksmiseks 242 180 000 (kakssada nelikümmend kaks miljonit ükssada kaheksakümmend tuhat) eurot, riigi poolt erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks töötuna arvel olijate eest 24 023 000 (kakskümmend neli miljonit kakskümmend kolm tuhat) eurot, riigi poolt erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks töövõimetuspensionäride ja osalise või puuduva töövõimega töötavate isikute eest 48 311 000 (nelikümmend kaheksa miljonit kolmsada üksteist tuhat) eurot ning tööturuteenuste osutamiseks, tööturutoetuste (va töötutoetus) ja hüvitiste maksmiseks 3 018 000 (kolm miljonit kaheksateist tuhat) eurot riigipoolse maksena tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, mida Eraldise saaja kohustub kasutama sihtotstarbeliselt. 1.3. Lepingu eesmärk on reguleerida Pooltevahelisi õigussuhteid riigieelarve eraldise üleandmisel ja kasutamisel. 1.4. Leping kehtib kuni 31. jaanuar 2020. 1.5. Oodatav tulemus: 1.5.1. tööturuteenused on osutatud ja tööturutoetusi, sh töötutoetust, töövõimetoetust ning sotsiaalmaksu on makstud vastavalt Lepingu punktile 1.1. 2. Eraldise saaja õigused ja kohustused 2.1. Eraldise saajal on õigus: 2.1.1. kasutada Eraldist Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras. 2.1.2. kasutada Eraldist 2020. aasta alguses 2019. aastal tekkinud kulude väljamakseteks. 2.2 Eraldise saaja kohustub: 2.2.1. osutama tööturuteenuseid, maksma tööturutoetusi, sh töötutoetust, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksu vastavalt punktile 1.1; 2.2.2. kasutama Eraldist sihipäraselt ja ratsionaalselt vastavalt Lepinguga kokkulepitud tingimustele ja korras; 2.2.3. esitama kord kvartalis Ministeeriumile Eraldise taotluse (Lisa 1) elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna alates 2019. aasta jaanuarist; 2.2.4. 2019. aastal esitama Eraldise taotluse 2019. aasta esimese kvartali kohta viivitamatult pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.5. esitama taotluse kvartali Eraldise väljamaksete vajaduse kohta kvartalile eelneva kuu 10. kuupäevaks. 2.2.6. esitama Ministeeriumile taotluse 2019. aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali Eraldisele viivitamatult pärast lepingu sõlmimist; 2.2.7. esitama Ministeeriumile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna kvartaliaruanded tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist rahastatud tööturuteenuste ja -toetuste kulude kohta tööturuteenuste ja -toetuste liikide lõikes kumulatiivselt kvartali viimase kuupäeva seisuga kvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks; 2.2.8. esitama alates 2019. aasta 20. veebruarist digitaalselt allkirjastatuna aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks tekkepõhiste kulude-tulude aruande vastavalt Lepingu lisas 2 toodud vormile; 2.2.9. esitama Ministeeriumi taotlusel 5 (viie) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate kättesaamisest Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vajaduste prognoosi Eraldise planeerimiseks riigieelarvesse; 2.2.10. säilitama Lepinguga seotud dokumente, sh Eraldise kasutamise kuludokumente õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul, kuid mitte vähem kui 3 aastat Lepingu lõppemisest; 2.2.11. pidama oma raamatupidamises eraldisena saadud raha kohta eraldi arvestust, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eraldatud vahendid, mille kohta peetakse arvestust sihtkapitali koosseisus; 2.2.12. võimaldama Lepinguga seotud dokumentidele, sh kuludokumentidele juurdepääsu Ministeeriumi või tema määratud asutuse ja/või Rahandusministeeriumi esindajale nende nõudmisel eesmärgiga kontrollida Eraldise kasutamise sihipärasust; 2.2.13. esitama viivitamatult Ministeeriumi või tema poolt määratud asutuse, ja/või Rahandusministeeriumi nõudel kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni (v.a informatsiooni, mis vastavalt õigusaktidele ei kuulu avaldamisele ja milles sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed õigusaktidest tulenevalt) ja dokumentatsiooni (sh raamatupidamis- ja finantsdokumendid); 2.2.14. informeerima Ministeeriumi viivitamatult Lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele; 2.2.15. tagastama Ministeeriumile Lepingu lõppedes või ühepoolsel lõpetamisel Eraldisest kasutamata jäänud osa, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eraldatud vahendid, samuti tagastama Eraldise osa, mille sihipärane kasutamine ei ole dokumentaalselt tõestatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates Ministeeriumilt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest; 2.2.16. tagastama Ministeeriumile Eraldise kasutamata jäänud osa hiljemalt 07. veebruariks 2020. 2.2.17. tagastama Ministeeriumi nõudel kogu Eraldise või osa sellest ka juhul, kui Eraldise mittesihipärane kasutamine või valeandmete või muu oluliselt eksitava teabe või võltsitud dokumentide esitamine saab Ministeeriumile teatavaks alles pärast Lepingu täitmist. 3. Ministeeriumi õigused ja kohustused 3.1. Ministeeriumil on õigus: 3.1.1. kontrollida jooksvalt Lepingu täitmise käiku; 3.1.2. kontrollida Eraldise sihipärast kasutamist ja teostada audit Lepingu täitmise suhtes; 2 3.2. Ministeerium kohustub 3.2.1. planeerima Eraldise vahendid igal aastal Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve projekti vastavalt punktis 2.2.9 nimetatud Eraldise saaja poolt esitatud rahaliste vajaduste prognoosile arvestades eelarvestrateegia perioodiks ministeeriumi valitsemisalale lubatud maksimaalseid kululagesid. 3.2.2. kandma Eraldise saajale Lepingu 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras; 3.2.3. vajadusel esitama Eraldise saajale järelepärimise Lepingu punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6 nimetatud taotluste ning punktides 2.2.7 ja 2.2.8 nimetatud aruannete kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul alates taotluse ja aruande saamisest; 4. Finantseerimine 4.1 Ministeerium kannab Eraldise saaja taotluse alusel taotletava summa Eraldise saaja taotluses näidatud pangakontole taotluse esitamise kuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks või pärast eelarve avanemist riigikassas. 5. Lepingu tegevuste tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid 5.1. Kvantitatiivsed kriteeriumid: 5.1.1. Lepingu täitmise tulemusena on tööturuteenuseid osutatud ning tööturutoetusi, sh töötutoetust, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksu makstud vastavalt punktile 1.1. 5.2. Kvalitatiivsed kriteeriumid: 5.2.1. Lepingus 1.1 sätestatud kohustused on täidetud ning Ministeeriumil ei ole pretensioone Lepingu täitmise ega aruannete suhtes kui Ministeerium ei ole esitanud Lepingu punktis 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6 nimetatud taotluste ning punktides 2.2.7 ja 2.2.8 nimetatud aruannete suhtes järelpärimisi 5 tööpäeva jooksul või kui esitatud järelpärimised on vastatud. 6. Vastutus lepingu rikkumisel ja vääramatu jõud 6.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest võlaõigusseaduses sätestatud alustel ning Poolel on õigus kasutada võlaõigusseaduse § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid. 6.2. Ministeeriumil on õigus Lepingust taganeda, kui Eraldise saaja oluliselt rikub Lepingut. Oluliseks lepingurikkumiseks käesolevas Lepingus loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult, alljärgnevaid asjaolusid: 6.2.1. Eraldise saaja on Ministeeriumile esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on olnud Lepingu sõlmimisel Poolte ühiseks huviks ja Lepingu sõlmimise eelduseks; 6.2.2. Eraldise saaja esitab Lepingu täitmise käigus võltsitud dokumente või valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet; 6.2.3. Eraldist või osa sellest ei kasutata sihipäraselt ja Lepinguga sätestatud tingimustel ja korras; 6.2.4. Eraldise saaja ei esita korduvalt õigeaegselt või ei esita üldse Lepingu kuuaruannet ja/või Ministeeriumi või tema määratud asutuse ja Rahandusministeeriumi nõudmisel Eraldise sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid kuludokumente; 6.2.5. Eraldise saaja ei esita viivitamatult Ministeeriumi või tema määratud asutuse ja Rahandusministeeriumi nõudel kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni (va informatsioon, mis vastavalt õigusaktidele ei kuulu avaldamisele ja milles sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed õigusaktidest tulenevalt) ja dokumentatsiooni (raamatupidamis- ja finantsdokumendid); 6.2.6. Eraldise saaja ei hoia korras Lepinguga seotud dokumentatsiooni, mistõttu ei ole Ministeeriumil võimalik veenduda, et Eraldist on kasutatud Lepinguga sätestatud tingimustel ja korras; 6.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna 3 käsitavad Pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teisele Poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Pool Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kahe) kalendrikuu järjest, võivad Pooled Lepingu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7. Lepingu lõpetamise tingimused ja kord 7.1. Ministeeriumil on õigus Leping ühepoolselt lõpetada Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel põhjustel teatades sellest Eraldise saajale kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 7.2. Lepingu lõpetamisel kuuluvad täitmisele kõik enne seda tekkinud kohustused. 8. Lepingu muutmise tingimused ja kord 8.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kirjaliku kokkuleppega. Kokkuleppe saavutamiseks esitab huvitatud Pool teisele Poolele kirjaliku taotluse Lepingu tingimuste muutmiseks. Teine Pool peab 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest teatama huvitatud Poolele kirjalikult oma seisukoha. 8.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla mõlema Poole poolt. 8.3. Ministeerium võib Lepingu tingimusi ühepoolselt muuta juhul, kui see tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. 9. Vaidluste lahendamise kord 9.1. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled vastava küsimuse seadusjärgsest regulatsioonist. 9.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte- saavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Ministeeriumi asukohajärgses kohtus. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul, kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10. Teadete edastamine 10.1. Poolte vahelised Lepinguga seotud teated peavad olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (so kirjalikus vormis, faksi või e-posti teel), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poole Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitataks tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivsed teadet võib anda ka telefoni teel. 10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. 10.3. Kirjalik teade loetakse teisele Poolele üle antuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjaga Poole poolt Lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Juhul, kui Pool on Lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma aadressi ning ei ole sellest teist Poolt kirjalikult informeerinud, loetakse teade Poole poolt kättesaaduks, kui see on postitatud Lepingus märgitud aadressile. Faksi teel saatmise korral loetakse teade kättesaaduks faksi pealdises märgitud kellaajal. E-posti teel saatmise korral loetakse teade kättesaaduks pärale jõudmisteates märgitud kellaajal. 4 11. Autoriõigused 11.1. Lepingu punktis 1.5.1 oodatavate tulemuste ning Lepinguga seotud aruannete ja muude dokumentide omandiõigus ja intellektuaalne omand kuuluvad Eraldise saajale. 11.2. Kui Lepingu täitmise käigus Eraldise saaja või tema esindaja poolt luuakse teos autoriõiguse seaduse tähenduses, tagab Eraldise saaja Ministeeriumile õiguse kasutada teost ning Lepingu tegevuste otseseid ja kaudseid tulemusi Ministeeriumi omal äranägemisel, eelkõige aga demonstreerimise või levitamise eesmärgil, arvestades juba Poolte vahel kokkulepitud konfidentsiaalsusnõudeid ning juba olemasolevaid intellektuaal- ja tööstusomandiõigusi. 12. Lõppsätted 12.1. Eraldise saajal ei ole õigust loovutada Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ilma Ministeeriumi vastavasisulise kirjaliku nõusolekuta. 12.2. Leping jõustub allakirjutamise momendist ning kehtib kuni Poolte poolt oma Lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni või Lepingu lõpetamiseni Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 12.3. Leping avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktiga 32 Ministeeriumi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul Lepingu sõlmimisest arvates. Lepingute avalikustamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 10. 13. Volitatud esindajad: 13.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisel, samuti Lepingu täitmise aruannete kontrollimisel ning vajadusel kuludokumentide esitamise nõudmisel on Mairi Roots (tel 626 9175 , e-post: [email protected]) 13.2. Eraldise saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisel ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Pille Liimal (tel 53 425 390, e-post [email protected]) 14. Lepingu lisad 14.1 Lepingu lahutamatuteks osadeks on alljärgnevad lisad: 14.1.1. Lisa 1 – Eraldise taotluse vorm makseteks 14.1.2. Lisa 2 – Eraldise tekkepõhine kulude-tulude aruande vorm 15. Poolte allkirjad Ministeerium: Eraldise saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _________________ _________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti Töötukassa Registrikood 70001952 Registrikood 74000085 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Lasnamäe 2 Tallinn 11412 Tel 626 9301, faks 699 2209 Tel 6148500, faks 6148501 SEB Pank ak 10220028801019 SEB Pank ak 10220043577014 Viitenumber 2800048574 IBAN EE201010220043577014 IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 (töötutoetus, töövõimetoetus ja sotsiaalmaks) SEB Pank ak 10220027890018 IBAN EE611010220027890018 (tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital) 5
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel