dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2019
Viit
1.2-3/343-1
Registreeritud
31. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. veebruar 2019

Failid

  • 📎Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamine.bdoc198 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 30.01.2019 nr 1-4/19/490 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse seletuskiri Teadmiseks: Keskkonnaamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalejad Imre Banyasz 626 0719, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 10 . 1 2 .2018 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 135 asendatakse sõnad „ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemissüsteem“ sõnadega „liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem“; 2 ) paragrahvi 144 lõigetes 3 ja 5, §-s 146, §-s 147, §-des 149 – 151, § 153 lõikes 1 , § 154 lõigetes 1 ja 2 , § 156 lõigetes 2 ja 4 – 6 , § 158 lõikes 3 , § 159 lõigetes 3 ja 4 , § 1 64 lõigetes 1,5 ja 8, §-s 1 66, § 168 lõigetes 2, 6 ja 7, §-s 170 ja §-s 220 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaamet“ ; 3 ) paragrahvi 138 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kauplemisperiood 20 21–2030 on ajavahemik 2021. aasta 1. jaanuarist 2030. aasta 31. detsembrini.“ ; 4) paragrahv 142 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „§ 1 4 2 . Kauplemissüsteemi siseneja (1) Kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud kauplemissüsteemi heitkoguse loa (edaspidi heitkoguse luba ) esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmist § 1 55 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva. (2) Ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitist on märkimisväärselt laiendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul , peetakse kauplemissüsteemi sisenejaks üksnes käitise laiendatud osaga . “; 5 ) paragrahv 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 143. Kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Keskkonnaministeerium kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis , Pariisi kokkuleppes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest lähtuvalt. “; 6 ) paragrahvi 144 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 155 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Keskkonnaamet avaldab oma veebilehel ja esitab Euroopa Komisjonile 30. septembriks 2019 ja sellest kuupäevast alates iga viie aasta järel käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel Eestis tegutsevate paikse heiteallikate käitajate loetelu ning neile eraldatud tasuta lubatud heitkoguse ühikud . “; 8) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „( 5 1 ) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist vähendatakse igal aastal õhusõidukite käitajatele eraldatud lubatud heitkoguste ühikute arvu eelmisel kalendriaastal eraldatud lubatud heitkoguste ühikute arvu suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud lineaarsele vä hendamistegurile .“; 9 ) paragrahvi 160 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) Riik paneb enampakkumisele kõik paiksete heiteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata komisjoni otsuse 2011/278/EL järgi tasuta, ei tunnistata käesoleva seaduse § 168 lõike 6 kohaselt kehtetuks ega lisata turustabiilsusreservi vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus ele (EL) 2015/1814 , mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 09.10.2015, lk 1–5) . “ ; 10) paragrahvi 161 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kauplemisperioodi 20 21–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “; 11 ) paragrahvi 161 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) taastuvenergeetika arendamine, et saavutada Eesti eesmärk suurendad a taastuvenergia osatähtsust lõpptarbimises 2030 . aastaks 50 protsendini, samuti teiste, ohutule ja säästvale, vähem süsihappegaasi heidet tekitavale majandusele üleminekut soodustavate tehnoloogiate väljaarendamine ning Euroopa Liidu eesmärgi – suurendada energiatõhusust 2030. aastaks 32,5 protsendi võrra – saavutamisele kaasaaitamine ;“; 12 ) paragrahvi 161 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine sotsiaalprobleemide lahendamisel;“; 1 3 ) paragrahvi 161 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja kliimamuutuste mõju leevendamine; “; 14 ) paragrahvi 161 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi rakendamisega seotud kulutused.“; 15 ) paragrahvi 161 lõiget 4 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine haavatavates kolmandates riikides ; 13) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO 2 -heitega majandusele .“; 16 ) paragrahvi 161 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 5–11 nimetatud eesmärkide saavutamise meetmete elluviimine; “; 17 ) paragrahvi 161 lõiget 6 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) selliste ühiste projektide rahastamine, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heite vähendamist lennundussektoris, nagu Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) ühisettevõte ja Clean Sky ühised tehnoloogialgatused, ning selliste algatuste rahastamine, mis võimaldavad GNSSi laialdast kasutamist satelliitnavigatsiooni ja koostalitlusvõime suutlikkuse jaoks kõigis liikmesriikides, eelkõige selliste projektide rahastamine, mis parandavad aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist ; 4) kliimamuutus te leevendamine liidus ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutuste mõjuga kohanemine liidus ja kolmandates riikides, eriti arenguriikides .“; 18 ) paragrahvid 164 ja 165 tunnistatakse kehtetuks; 19 ) paragrahvi 168 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada teise Euroopa Liidu liikmesriigi eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid , välja arvatud juhul, kui lubatud heitkoguse ühikud on väljastanud liikmesriik, kelle suhtes muutuvad õhusõiduki käitaja ja paikse heiteallika käitaja kohustused kehtetuks.“ ; 20 ) paragrahvi 168 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Alates 2013. aasta 1. jaanuarist eraldatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivad tähtajatult. “; 21 ) seadust täiendatakse §-ga 168 1 järgmises sõnastuses: „§ 168 1 . Moderniseerimisfond (1) Moderniseerimisfond käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d alusel loodud fond, mille kaudu rahastatakse investeerimisprojekte energiasüsteemide moderniseerimiseks ning energiatõhususe parandamiseks. (2) Energiasüsteem käesoleva seaduse tähenduses on elektrienergia katkematu tootmise ja jaotamise poolest terviklik, ühtses režiimis töötavate elektrijaamade, elektriliinide, alajaamade ja soojusvõrkude ning tarbijate kogum . (3) Vähemalt 70% moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest tuleb kasutada selliste investeeringute tegemiseks, mis täidavad järgmisi eesmärke: 1) taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja kasutamine; 2) energiatõhususe parandamine; 3) energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevahelise ühendatavuse suurendamist; 4) õiglane üleminek vähese CO 2 - heitega majandusele süsinikumahukates piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid; 5) energiatõhusa transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonna arendamine. (4) Moderniseerimisfondist ei toetata energiatootmisüksusi, mis kasutavad tahkeid fossiilkütuseid. (5) Investeeringute taotlemise tingimused ja vahendite kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ( 6 ) Keskkonnaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruse alusel välja valitud investeerimisprojektid hindamiseks ja kinnitamiseks Euroopa Investeerimispangale ning investeerimiskomiteele. (7) Investeerimiskomitee käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artik li 10d lõike 5 alusel loodud komitee. (8) Keskkonnaministeerium avalikustab igal aastal oma veebilehel moderniseerimisfondist rahastatavate investeeringute aruande, mis sisaldab teavet tehtud investeeringutest ning hinnangut investeeringu tulemusel saavutatud energiatõhususe ja energiasüsteemi moderniseerimise lisandväärtuse kohta.“; 22 ) paragrahv i 174 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks; 23 ) paragrahvi 220 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 220. Riiklik järelevalve kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja moderniseerimisfondist saadud investeeringutoetuse kasutamise üle “; 24) paragrahvi 220 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 220 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ ( 3 ) Järelevalvet käesoleva seaduse § 16 8 1 lõikes 1 nimetatud moderniseerimisfondist saadud investeeringutoetuse kasutamise üle te e b Keskkonnaministeerium. “; 26) sea d use normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EU) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 ( ELT L 76, 19.03.2018, lk 3–27 )“. § 2. Seaduse jõustumine (1 ) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 9. oktoobril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 , 10, 12, 15 , 16, 18 ja 21 – 25 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, …………..201 8 . a Esitanud Vabariigi Valitsus ………………201 8 nr …… Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EU) 2018 / 410, m illega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsust (EL) 2015/ 1814 ( ELT L 76, 19.03.2018, lk 3–27 ; edaspidi direktiiv ) . Direktiiviga muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusetega kauplemise süsteemi ja kehtestatakse reeglid järgmiseks kauplemisperioodiks aastateks 2021 kuni 2030 . Direktiivi ülevõtmiseks tuleb muuta atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS ). Lisaks viiakse AÕKS kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast (ELT L 350, 29.12.2017 , lk 7–14). Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz (tel 626 0719, [email protected] ). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ( tel 626 2953, [email protected] ) . Seaduseelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu kohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse 01 .0 7 .201 8 jõustunud redaktsiooni ( RT I, 26.06.2018, 26 ). 2. Seaduse eesmärk Direktiiv muudab Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS ) reegleid järgmiseks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030 ning sätestab täpsemad tingimused ELi HKSis osalejatele ning lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi ka LHÜd ) kasutamisele . Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigussüsteemi üle direktiivist tulenevad sätted ning ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni. Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2017/2392 sätetega. Kuna eelnõukohase seadusega ra kendatakse Euroopa Liidu õigust ( Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 2), ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse seaduse § 135 sõnastust, asendades direktiivi pealkirjas toodud sõnad „ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemissüsteem“ sõnadega „liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem“. Muudatus on vajalik, kuna direktiivi muutmisega muudeti ka direktiivi pealkirja. Punktis 2 nimetatakse seaduse paragrahvid, kus asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaamet“. Sellega antakse Keskkonnaametile üle ELi HKSi rakendamise ülesanded, milleks on kauplemissüsteemi heitkoguse loa menetlemine ja andmine, kauplemissüsteemi registri haldamine, tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotlemise menetlemine ja seirekavade ning heitearuannete kontrollimine. Muudatus tuleneb nullbürokraatia eesmärgist vähendada avaliku sektori töökoormust ja ettevõtete halduskoormust. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev asutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ning täidab keskkonnalubade andmise ülesannet. Kavandatud muudatusest tulenevalt ei pea ELi HKSi kuuluvad ettevõtted suhtlema mitme asutusega, vaid neil on võimalik pöörduda ühte kindlaks määratud asutusse, milleks on Keskkonnaamet. Punktiga 3 muudetakse seaduse § 138 lõiget 2. Muudatusega viiakse seaduses sätestatud kauplemisperiood kooskõlla direktiivist tuleneva järgmise kauplemise ajavahemikuga. Hetkel käimas olev kauplemisperiood lõpeb 31. detsembril 2020, mistõttu tuleb seaduses teha parandus, sätestades, et alates 2021. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima järgmine kauplemisperiood ja see kestab kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Sellega tagatakse selgus, et ELi HKSi reeglid rakenduvad ettevõtetele ning riigile vähemalt 2030. aasta lõpuni. Punktiga 4 muudetakse seaduse § 142, liigendades paragrahvi lõigeteks 1 ja 2. Lõikes 1 muudetakse kauplemissüsteemi siseneja definitsiooni – võetakse üle direktiivi artikli 3 punktis h kasutatava termini „uus osaleja“ määratlus. Kauplemissüsteemi siseneja definitsiooni lisatakse direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaeg, mil riik peab Euroopa Komisjonile esitama kõik tema territooriumil olevate ELi HKSi kuuluvate käitiste loetelu. Seaduse § 155 lisatavas lõikes 7 sätestatakse, et riik peab nimetatud loetelu esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 2019. aasta 30. septembriks ning edaspidi sellest kuupäevast alates iga viie aasta järel. Eelnõukohase seaduse kohaselt on kauplemissüsteemi siseneja ettevõte, kes on saanud kauplemissüsteemi heitkoguse loa esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne riigi esitatava loetelu tähtaega ning lõpeb kolm kuud enne järgmise ELi HKSis osalevate ettevõtete loetelu esitamise tähtaega. Lõikes 2 täpsustatakse kauplemissüsteemi siseneja definitsiooni – käitise laienemise puhul loetakse käitaja kauplemissüsteemi sisenejaks ainult käitise laiendatud osaga. See tähendab, et kui ELi HKSis osalev käitis ei ole kauplemissüsteemi siseneja § 142 lõike 1 alusel, kuid ettevõte on oma tegevust märkimisväärselt laiendanud, siis loetakse käitis kauplemissüsteemi sisenejaks käitise laiendatud osa ulatuses ning käitisel on võimalik selle osa kohta esitada taotlus tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks. Punktiga 5 täiendatakse seaduse § 143 viitega Pariisi kokkuleppele. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi artikli 10d lõikest 1. Selles on sätestatud tingimused, millele peavad vastama investeeringud, mida toetatakse direktiivi artikli 10d alusel loodud moderniseerimisfondi vahenditega. Pariisi kokkulepet ei ole seaduses varem mainitud. Eesti ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aasta 31. oktoobril. Kuna Pariisi kokkuleppest tulenevad olulised põhimõtted, millest Keskkonnaministeerium kliimapoliitika kujundamises lähtub, siis on oluline viide kokkuleppele sätestada ka seaduses. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 144 lõige 5, mis kohustab loa väljastanud asutust vaatama vähemalt iga viie aasta järel üle heitkoguse loa nõuded. Muudatusega viiakse nimetatud paragrahv vastavusse direktiivi artikli 6 lõikega 1, kust on välja jäetud nõue heitkoguse luba vähemalt iga viie aasta tagant kontrollida. Edaspidi kontrollib luba väljastav asutus heitkoguse loa nõudeid ning muudab neid vastavalt vajadusele. Heitkoguse loa nõuete ülevaatamise vajadus tekib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 149 sätestatud juhul. Vajaduspõhine loa kontrollimine ning muutmine vähendab töökroomust. Punktiga 7 täiendatakse seaduse § 155 lõikega 7, millega võetakse üle direktiivi artikli 11 lõike 1 nõue, mille alusel tuleb Euroopa Komisjonile esitada 30. septembriks 2019 ja sellest kuupäevast alates iga viie aasta järel andmed kõikide riigi territooriumil olevate selliste käitiste kohta, mis tegutsevad seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud tegevusalal ning kuuluvad ELi HKSi . See tähendab, et kui esimest korda peab riik nimetatud loetelu esitama 2019. aasta 30. septembriks, siis järgmine tähtaeg on 2024. aasta 30. september ja nii edasi iga viie aasta järel, kuni direktiivi ei muudeta. Esitatavad andmed peavad sisaldama käitise osakäitise tasandil tootmistegevuse, soojuse ja gaaside ülekande, elektritootmise ja heitkoguste andmeid nende esitamisele eelnenud viie kalendriaasta kohta. Direktiiv sätestab, et tasuta lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse ainult sellistele käitistele, mille kohta on nimetatud andmed õigeks ajaks esitatud. Erandina eraldatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ka käitistele, mis on kauplemissüsteemi sisenejad §-s 142 tehtava muudatuse tähenduses. Punktiga 8 täiendatakse seaduse § 156 lõikega 5 1 , millega võetakse üle ELi HKSi direktiivi artikli 28a lõige 2. Selle sätte kohaselt rakendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist õhusõiduki käitajatele eraldatud lubatud heitkoguse ühikute arvule lineaarset vähendamistegurit, milleks on direktiivi artikli 9 alusel seatud 2,2%. Lineaarset vähendamistegurit kohaldatakse igal aastal eelmise kalendriaasta LHÜde suhtes. See tähendab, et 2021. aastal kohaldatakse lineaarset vähendamistegurit 2020. aastal õhusõiduki käitajatele eraldatud LHÜde kogusele. Sama metoodikat rakendatakse igal järgneval aastal. Kuni 2020. aasta 31. detsembrini arvutatakse õhusõiduki käitajatele eraldatud summaarne LHÜde kogus seaduse § 156 lõikes 3 sätestatud metoodika alusel. Punktiga 9 muudetakse seaduse § 160 lõiget 1 ja võetakse üle direktiivi artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab riik panema enampakkumisele kõik LHÜd , mida ei eraldata käitistele tasuta komisjoni otsuse 2011/278/EL alusel, mida ei panda turustabiilsusreservi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt ning mida riik ei tunnista kehtetuks direktiivi artikli lõike 4 alusel. Turustabiilsusreservi eesmärk on eemaldada turult ülearused heitkogused, mis on tinginud LHÜde madala hinna enampakkumisel. Turustabiilsusreserv rakendub 2019. aastal ning sinna lisatakse ühikuid üldisest ELi HKSi ühikute kogusest, mille põhjal vähendatakse proportsionaalselt ka EL liikmesriikidele eraldatavate ühikute kogust. Turustabiilsusreservi rakendumisega 2019. aastal on juba varem riiklikes prognoosides arvestatud, mistõttu ei oma muudatus olulist mõju. Direktiivi artikli 12 lõike 4 nõue, et riik peab tunnistama kehtetuks lubatud heitkoguse ühikud, kui käitaja seda soovib, on juba sätestatud seaduse §-s 168. Muudatusega lisatakse viide nimetatud paragrahvile ka § 160 lõikesse 1. Punktiga 10 muudetakse seaduse § 161 lõike 2 sõnastust ja viiakse see kooskõlla direktiiviga, mille järgi algab ELi HKSi uus kauplemisperiood 1. jaanuaril 2021. Sellest lähtuvalt parandatakse seaduse sõnastust. Hetkel viitab kehtiv sõnastus kauplemisperioodile 2013–2020. Muudatuse kohaselt viidatakse edaspidi kauplemisperioodile aastatel 2021–2030. Punktiga 11 muudetakse seaduse § 161 lõike 4 punkti 2, sest kehtivas seaduses on viide Eesti eesmärgile suurendada taastuvenergia osakaalu 20 protsendini elektrienergia tootmisest aastaks 2020. Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2017 vastu uue energiamajanduse arengukava, millega seati eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurendamine 50 protsendini aastaks 2030. Seepärast on vaja ajakohastada see eesmärk ka seaduses. Punktiga 12 muudetakse seaduse § 161 lõike 4 punkti 4, millega võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 3 punkt h. Direktiivi artikli 10 lõikes 3 on sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise tegevuse eesmärgid, millesse peavad riigid panustama vähemalt 50% ELi HKSi enampakkumisel LHÜde müügist saadud tuludest. Kehtivas seaduses on üle võetud direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti h see osa, mis viitab energiatõhususe suurenemisele, kuid seoses direktiivi muutmisele sätestab nimetatud punkt lisaks ka kaugküttesüsteemide arendamise ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamise sotsiaalprobleemide lahendamisel. Muudatus tähendab, et riigil on võimalus ELi HKSi enampakkumiselt saadud tulusid kasutada ka eespool nimetatud valdkondade arendamiseks ja toetamiseks ning kajastada neid kulutusi Euroopa Komisjonile esitatavas enampakkumistulude kasutamise aruandes kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmiseks olulisi tegevusi. Punktiga 13 muudetakse seaduse § 161 lõike 4 punkti 7, täpsustades, et ELi HKSi enampakkumisel saadud tulu kasutatakse kliimamuutuste mõjude leevendamiseks. Hetkel viidatakse seaduses kliimamuutuste leevendamisele, mis on ebatäpne, kuna erinevate meetmetega soovitakse leevendada just kliimamuutuste mõjusid. Punktiga 14 lisatakse seaduse § 161 lõikesse 4 punkt 11, millega võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 3 punkt i, millega sätestatakse võimalike kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamise võimalusena ELi HKSi rakendamisega seotud kulutused. Direktiiv näeb ette, et riigi kulutused, mis tulenevad seoses ELi HKSi rakendamisega, näiteks süsteemi haldamine ja administreerimine, saab katta ELi HKSi enampakkumiselt saadud tuludest ning seda kajastada ka Euroopa Komisjonile esitatavas enampakkumistulude kasutamise aruandes kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmiseks olulist tegevust. Punktiga 15 lisatakse seaduse § 161 lõikesse 4 punktid 12 ja 13, millega võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 3 punktid j ja k. Lõike 4 punktiga 12 võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 3 punkt j, milles on sätestatud võimalus rahastada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks kliimameetmeid haavatavates kolmandates riikides. Kliimamuutustega võitlemine on globaalne tegevus, mille käigus on oluline panustada ka nende riikide kliimameetmetesse, mis on kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavamad. Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 leppis Eesti kokku muu hulgas ka selles, et panustatakse teiste arenenud riikide hulgas piiriüleselt kliimamuutuste leevendamisse ja mõjudega kohanemisesse arengukoostöö raames. Muudatus võimaldab Eestil arengukoostöö raames toetada kliimamuutuste mõju leevendamise ja muutuste mõjudega kohanemise meetmeid ELi HKSi enampakkumiselt saadud tuludest. Lõike 4 punktiga 13 võetakse üle direktiivi artikli 10 lõike 3 punkt k, milles sätestatakse võimalus rahastada võimalike kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks tööoskuste omandamist ja tööjõu ümbersuunamist, et soodustada üleminekut vähese CO 2 -heitega majandusele. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030, mis kinnitati Riigikogu otsusega 2016. aasta 16. märtsil, on välja toodud, et ainuüksi põlevkivi töötlemisega seotud ettevõtetes töötab ligikaudu 7000 inimest. Tööstussektori automatiseerimine ning surve kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks omab olulist mõju ka nimetatud sektori tööhõivele. Muudatus võimaldab riigil toetada ELi HKSi enampakkumisel saadud tuludest tööjõu ümbersuunamise ja uute oskuste omandamise meetmeid ning ühtlasi kajastada neid Euroopa Komisjonile esitatavas enampakkumistulude kasutamise aruandes kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmiseks olulis i tegevus i . Punktiga 16 muudetakse § 161 lõike 6 punkti 1, millega võetakse üle direktiivi artikli 3d lõige 4. Direktiivi artikli 3d lõige 4 sätestab, milliseid tegevusi peaks riik toetama õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest. Muudatus on vajalik, sest tulenevalt seaduse § 161 lõike 4 täiendamisest punktiga 11 on tegevuste loetelu muutunud. Punktiga 17 täiendatakse seaduse § 161 lõiget 6 punktidega 3 ja 4. Nendega võetakse üle direktiivi artikli 3d lõikes 4 osutatud valdkonnad, mille jaoks kasutatakse õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumiselt saadud tulusid. Muudatusega täpsustatakse, et tulusid peaks riik kasutama lennundussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Lennundussektor on üks oluline kasvuhoonegaaside heite tekitajaid ja seni ei ole selles sektoris suurt läbimurret kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks saavutatud. Seetõttu on oluline eelnõukohases seaduses välja tuua direktiivis esitatud valdkonnad, kuhu õhusõiduki käitajate LHÜde enampakkumiselt saadud tulu tuleks suunata. Samas ei ole tegemist direktiivist tuleneva kohustusega, vaid tungiva soovitusega EL liikmesriikidele. Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks seaduse §-d 164 ja 165 – need reguleerivad elektri tootmise eest tasuta LHÜde eraldamist perioodil 2013–2019 investeeringute kava alusel. Direktiivi artikkel 10a sätestab, et elektri tootmise eest ei eraldata tasuta lubatud heitkoguse ühikuid, välja arvatud direktiivi artiklis 10c sätestatud juhtudel. Artikkel 10c võimaldab teatud tingimuste täitmisel riikidel elektri tootmise eest tasuta LHÜsid eraldada, et tagada, et tasuta LHÜsid saavad käitised investeerivad tootmise moderniseerimisse. Paragrahvis 164 sätestatud perioodil 2013–2019 lisati investeeringute kavasse üheksa käitist, millele riik kavatses eraldada kokku 21 155 310 lubatud heitkoguse ühikut investeeringute tegemiseks. Kõige rohkem tasuta LHÜsid , 94,5% artikli 10c alusel eraldatud ühikute kogusest, eraldati Eesti Energiale Auvere elektrijaama ehitamiseks. Seaduses on elektri tootmise eest tasuta ühikute eraldamine ette nähtud kuni aastani 2019, mis tähendab, et meedet rakendatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini. Siiski peab regulatsioon, mis käsitleb direktiivi artikkel 10c ülevõtmist , direktiivi (EL) 2018/410 artiklis 4 toodud üleminekusätte kohaselt kehtima praegusel kujul kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist on võimalik energeetikasektori moderniseerimist toetada ka direktiivi artikkel 10d alusel loodud moderniseerimisfondist. Moderniseerimisfondist on võimalik toetada lisaks energeetikasektorile ka teisi valdkondi, nagu projekte transpordi ja põllumajanduse valdkonnas või hoonete energiatõhususe parandamist. Artikkel 10c mehhanism võimaldab toetada ainult energeetikasektorit tasuta lubatud heitkoguse ühikutega. Selle tõttu kasutatakse alates 2021. aastast investeeringuteks energeetikasektoris moderniseerimisfondi vahendeid ning artikkel 10c mehhanismi kasutamisega ei jätkata. Punktiga 19 muudetakse seaduse § 168 lõiget 4, millega võetakse üle direktiivi artikli 12 lõige 3-a. Muudatusega täpsustatakse, et ELi HKSi kuuluvad käitajad ei või ühikute tagastamise kohustuse täitmiseks kasutada ühikuid, mille on välja andnud liikmesriik, kelle suhtes muutuvad ELi HKSi käitajate kohustused kehtetuks. Selle sättega tagatakse ELi HKSi toimimise kindlus ka pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust ning ühtlasi ka ELi HKSist . Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus Suurbritannia on lahkunud Euroopa Liidust ja ELi HKSist , kuid jätkuvalt on turul selle riigi poolt välja antud ühikuid. Lisaks oleks sellise olukorra tekkimisel oht turumoonutuse tekkeks, sest tekiks ühikute ülejääk. Punktiga 20 muudetakse seaduse § 168 lõiget 7 ning sätestatakse, et alates 2013. aastast väljastatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivad tähtajatult. Sellega võetakse ühtlasi üle ka direktiivi artikkel 13. Seni kehtisid LHÜd ainult kauplemisperioodil, milleks neid väljastati. Lubatud heitkoguse ühikute tähtajatuks muutmisel on ELi HKSi ettevõtetel ning teistel enampakkumise platvormil kauplevatel isikutel võimalik teha majanduslikult kasulikumaid plaane, võttes arvesse turuhinna kõikumist, kuna ei ole enam survet kauplemisperioodi lõppedes ühikute müümiseks, et vältida nende tühistamist. See eeldab, et ettevõtetel on energiatõhususe kaudu ning säästlikumate kütuste kasutamisest tekkinud LHÜde ülejääk, mida nad saavad enampakkumisel müüa. Punktiga 21 täiendatakse seadust §-ga 168 1 , millega võetakse üle direktiivi artikkel 10d, milles on sätestatud moderniseerimisfondi rakendamise tingimused. Lõikes 1 on direktiivi alusel sätestatud moderniseerimisfondi definitsioon. Sellest fondist hakatakse rahastama EL liikmesriikide kavandatud investeeringuid, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust. Moderniseerimisfondi saavad kasutada ainult EL liikmesriigid, kelle SKP 2013. aastal oli alla 60% EL keskmisest. Moderniseerimisfondi rahastatakse enampakkumise müümisel saadud tulust 2% ulatuses. Lisaks Eestile saavad moderniseerimisfondi kasutada Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Eesti osakaal moderniseerimisfondist on 2,78%. Seletuskirja koostamise hetkel teadaolevalt on moderniseerimisfondi suurus ligikaudu 310 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, millest Eesti osakaal on umbes 8,6 miljonit ühikut. Fondi suurus eurodes sõltub lubatud heitkoguse ühikute turuhinnast. 2018. aasta keskmine turuhind ühe ühiku kohta oli 15,56 eurot, kuid prognoositud on lubatud heitkoguse ühiku turuhinna tõusu. Moderniseerimisfondi täpsemad reeglid kehtestab Euroopa Komisjon 2019. aasta teises pooles, kui on kavas vastu võtta moderniseerimisfondi reguleeriv määrus ning juhendmaterjalid. Lõikes 2 sätestatakse energiasüsteemide definitsioon. Energiasüsteemi all mõistetakse elektrienergia katkematu tootmise ja jaotamise poolest tervikli kku , ühtses režiimis töötavate elektrijaamade, elektriliinide, alajaamade ja soojusvõrkude ning tarbijate kogum it. Lõikes 3 sätestatakse direktiivist tulenevad eesmärgid, mille jaoks peab moderniseerimisfondi vahendeid vähemalt 70% ulatuses kasutama. Toetamiskõlbulikud on nii otseselt energiasektori moderniseerimiseks kui ka jätkusuutlikuma transpordi, põllumajanduse ja hoonete arendamiseks mõeldud projektid. Fondist toetatavate valdkondade üsna lai loetelu võimaldab riigil fondist saadud vahendeid kasutada ka teiste oluliste riiklike eesmärkide täitmiseks, näiteks taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja õhusaasteainete vähendamiseks transpordis. Projektide vastavust nimetatud eesmärkidele kontrollib Euroopa Investeerimispank. Investeerimispanga positiivse otsuse korral eraldatakse fondist vahendid projekti toetamiseks. Kui esitatud projekt ei täida kirjeldatud eesmärke, arutab ning annab soovitusi lõikes 2 nimetatud investeerimiskomitee. Vahendite saamiseks peab projekt täitma investeerimiskomitee antud soovitusi. Lõikes 4 sätestatakse direktiivist tulenev tingimus, et moderniseerimisfondist ei toetata energiatootmisüksusi, mis kasutavad tahkeid fossiilkütuseid, näiteks tahket põlevkivi või kivisütt. Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele määruse andmiseks, et kehtestada täpsustatud tingimused moderniseerimisfondist investeeringute taotlemiseks, samuti moderniseerimisfondist eraldatud vahendite kasutamise kord. Määruse eelnõu kavand on seletuskirja lisas 3. Lõikes 6 sätestatakse direktiivi alusel, et riik esitab projektid, mille elluviimiseks taotletakse fondist vahendeid investeeringute tegemiseks, Euroopa Investeerimispangale ning investeerimiskomiteele. Euroopa Investeerimispank hindab, kas projekt täidab direktiivis sätestatud eesmärke. Kui projekt ei täida direktiivis sätestatud eesmärke, hindab projekti investeerimiskomitee, kes saab esitada projektile soovitusi ning seejärel projektile vahendite eraldamise üle otsustada. Otsustamine toimub konsensuse alusel või hääletamisel lihthäälteenamusega. Pärast otsuse tegemist eraldatakse riigile moderniseerimisfondist vahendid, mida on võimalik projekti investeerimiseks kasutada. Seletuskirja koostamise hetkel ei ole Euroopa Komisjon veel moderniseerimisfondile täpsemaid reegleid kehtestanud ning vastav regulatsioon töötatakse välja 2019. aasta teises pooles. Sellest regulatsioonist juhindudes kehtestatakse ka Vabariigi Valituse määrus. Lõikes 7 on direktiivi alusel määratletud investeerimiskomitee. Investeerimiskomitee luuakse direktiivi artikli 10d lõike 5 alusel ja selle moodustavad üks esindaja igast moderniseerimisfondist toetust saavast EL liikmesriigist, Euroopa Investeerimispanga esindaja, Euroopa Komisjoni esindaja ning kolm esindajat (valitakse viieks aastaks) ülejäänud EL liikmesriikidest. Investeerimiskomitee ülesanne on hinnata investeerimisprojekte ning anda soovitusi, kui projektid ei vasta direktiivis sätestatud eesmärkidele. Lõikes 8 sätestatakse direktiivist tulenev nõue avalikustada teave moderniseerimisfondist rahastatavate investeeringute kohta. Keskkonnaministeerium avalikustab teabe kõikide rahastatavate investeeringute kohta oma veebilehel. Täpsustatakse, et teave peab sisaldama hinnangut investeeringu tulemusel saavutatud energiatõhususe ja energiasüsteemi moderniseerimise lisandväärtuse kohta. Teave on avalikult kättesaadav kõikidele huvigruppidele, et tagada läbipaistev riigi juhtimine ning avalike vahendite kasutamine. Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 174 lõiked 5, 6 ja 7, viies seaduse direktiiviga kooskõlla. Nimetatud lõigetes on sätestatud ELi HKSi käitiste võimalus kasutada aastatel 2013–2020 oma kohustuste täitmiseks tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid (HVÜ) teatud ulatuses. Heitkoguse vähendamise ühik on defineeritud seaduse §-s 171. Vastav võimalus on sätestatud direktiivi artikli 11 lõikes 8, mis näeb ette, et nimetatud ühikuid on võimalik ELi HKSi käitistel kasutada kuni 2020. aasta lõpuni. Direktiivi muutmisega vastavad sätted tühistati. See tähendab, et alates 2021. aasta 1. jaanuarist ei saa ELi HKSi käitised enam kasutada HVÜsid oma kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt ei ole alates 2021. aasta 1. jaanuarist seaduse § 174 lõiked 5, 6 ja 7 enam asjakohased, mistõttu need tunnistatakse kehtetuks. Punktiga 2 3 muudetakse § 220 pealkiri ja asendatakse sõnad „ investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute “ sõnadega „ moderniseerimisfondist saadud investeeringutoetuse “. Muudatuse vajadus tuleneb § 164 kehtetuks tunnistamisest, millega tunnistatakse kehtetuks investeeringute kava puudutav regulatsioon. See tähendab, et alates 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole vaja teostada järelevalvet investeeringute kava üle ning kehtetuks tunnistatakse ka § 220 lõige 2. Samal ajal jõustub § 168 1 moderniseerimisfondi kohta ning § 220 täiendatakse vastavasisulise lõikega 3. Punktiga 24 tunnistatakse § 220 lõige 2 kehtetuks tulenevalt § 164 kehtetuks tunnistamisest. Punktiga 25 täiendatakse seaduse § 220 lõikega 3. Moderniseerimisfondist saadud investeeringutoetuse kasutamise üle hakkab järelevalvet teostama Keskkonnaministeerium, kuna moderniseerimisfondist rahastatavate projektide eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutuste mõjude leevendamine ning muutuste mõjudega kohanemine. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 143 on kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine Keskkonnaministeeriumi ülesanne. Järelevalve teostamise kord määratakse § 168 1 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määrusega. Punktiga 26 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna üle võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410 andmed. Paragrahvi 2 sätestatakse seaduse jõustumise kuupäevad. Lõike 1 kohaselt jõustub seadus üldises korras. Lõike 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3, 10, 12, 15, 16, 18 ja 21 – 25 1. jaanuaril 2021. Nimetatud tähtaeg tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410 artikli 4 üleminekusättest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele uued terminid . Uued terminid tulenevad peamiselt direktiivi artiklist 10d. Direktiivi artikli 10d lõike 1 alusel defineeritakse uus termin „moderniseerimisfond“. Termin on oluline määratleda, kuna tulevasel kauplemisperioodil 2021–2030 on Eestil võimalik moderniseerimisfondist taotleda vahendeid investeeringute tegemiseks. Tegemist on alles loodava fondiga, mistõttu seda terminit ei ole varem kasutatud. Et vältida selle fondi segamini ajamist võimalike muude analoogsete fondidega teistes valdkondades, defineeritakse termin AÕKSis direktiivi sõnastusest lähtudes. Direktiivi artikli 10d lõike 1 alusel võetakse kasutusele uus termin „energiasüsteem“. Energiasüsteem on elektrienergia katkematu tootmise ja jaotamise poolest terviklik, ühtses režiimis töötavate elektrijaamade, elektriliinide, alajaamade ja soojusvõrkude ning tarbijate kogum. Direktiivi artikli 10d lõike 5 alusel sätestatakse uus termin „investeerimiskomitee“. Moderniseerimisfondi juurde luuakse investeerimiskomitee, mis koosneb iga sellise liikmesriigi esindajast, kellel on õigus taotleda investeeringute tegemiseks moderniseerimisfondist rahalisi vahendeid, Euroopa Investeerimispanga esindajast ning Euroopa Komisjoni esindajast. Teiste EL liikmesriikide seast valitakse välja kolm esindajat viieaastaseks perioodiks. Investeerimiskomitee roll on hinnata moderniseerimisfondist vahendeid taotlevate projektide sobivust ja vastavust direktiivi eesmärkidele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Ee lnõu on vastavuses ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410 nõuded, et ajakohastada ELi HKSi reeglid järgmiseks kauplemisperioodiks 2021–2030. Direktiivi ja seaduseelnõu vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõju Muudatustel puudub oluline demograafiline mõju , samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Kavandatav muudatus I : Täpsustatakse ja ajakohastatakse ELi HKSi sätteid kauplemisperioodiks 2021–2030 tulenevalt direktiivi 2003/87/EÜ muutmisest . Mõju valdkond: sotsiaalne mõju ja mõju elukeskkonnale . Sihtgrupp: elanikud. Mõju kirjeldus: e elnõukohase seadusega luuakse võimalus kasutada ELi HKSi enampakkumisest saadud tulu kaugküttesüsteemide arendamiseks ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Muudatus avaldab positiivset mõju väikese ja keskmise suuruse sissetulekuga leibkondadele, kuna vähendab otseseid ja kaudseid kulusid energiatarbimisele. Mõju avaldumise sagedus: kuna vahendite kasutamine kaugküttesüsteemide arendamiseks ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamiseks ei ole riiklikult kokku lepitud, ei ole võimalik mõju avaldumise sagedust hinnata . Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on võimalik positiivne mõju väikese ja keskmise suuruse sissetulekuga leibkondadele. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju ja mõju majandusele . Sihtgrupp: ettevõtted ja tööjõud. Mõju kirjeldus: tulenevalt kliimapoliitika põhialuste ning ka Pariisi kokkuleppe eesmärkidest on riik võtnud suuna liikuda jätkusuutliku ja vähese CO 2 - heitega majanduse suunas. See tähendab aga mitme tööstussektori ümberkujundamist, digitaliseerimist ning automatiseerimist, mille tulemusel väheneb suure tõenäosusega ka neis sektorites töötavate inimeste arv. Seetõttu on töötajatel uute oskuste omandamist ning tööjõu ümbersuunamist soodustavad tegevused olulise mõjuga vähese CO 2 -heitega majandusele üleminekul, kuna vähendab võimalikke negatiivseid sotsiaalseid mõjusid, mida tööjõu vähendamine energiamahukates tööstussektorites endaga kaasa toob. Muudatused tööjõu struktuuris omavad kaudset mõju ka ettevõtluse edendamisele, kuna uute oskustega töötajate olemasolu võimaldab ettevõtetel tegeleda ka sektorites, mis varem ei olnud nii palju majanduses esindatud. Mõju avaldumise sagedus: kuna vahendite kasutamine tööjõu ümberõpet soodustavaks tegevuseks ei ole riiklikult kokku lepitud, ei ole võimalik mõju avaldumise sagedust hinnata . Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõukohasel seadusel on võimalik positiivne mõju tööjõu ümberõpet soodustavatele tegevustele, mis aitab kaudselt kaasa üleminekule vähese CO 2 -heitega majandusele . Kavandatud muudatusel puudub otsene mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kavandatav muudatus II: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendavaks pädevaks asut useks määratakse Keskkonnaamet. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele . Sihtgrupp: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaa met , ettevõtted . Mõju kirjeldus: Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev asutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ning täidab keskkonnalubade andmise ülesannet. Ülesannete, mida seni on teostanud Keskkonnaministeerium, üleandmine Keskkonnaametile omab positiivset mõju töökoormusele. Halduskoormus ettevõtetele väheneb, sest ettevõtetel on võimalus suhelda ühe asutusega kõikide keskkonnalubasid ja keskkonnaalaseid kohustusi puudutavates küsimuses. Lisaks edendab see riigis rakendatud nullbürokraatia projekti eesmärki v ähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel . Riigiga suhtlemine muudetakse senisest vähem koormavaks . Muudatus toob Keskkonnaametile täiendavaid kulutusi, kuid eelnõu esitamise hetkeks on Keskkonnaametile juba vahendid uue ametikoha loomiseks eraldatud ELi HKSi enampakkumisel müüdud lubatud heitkoguse ühikute tuludest. Mõju avaldumise sagedus: pidev, kuna Keskkonnaamet tegeleb rakenduslike ülesannetega pidevalt. Järeldus mõju olulisuse kohta: e elnõukohasel seadusel on oluline mõju Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi töökorraldusele , samuti ettevõtetele, kuna suhtlus riigiga muutub vähem koormavaks. Kavandatud muudatusel puudub otsene sotsiaalne mõju ning mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele. Kavandatav muudatus I II: eelnõukohases seaduses sätestatakse direktiivi artikli 10d alusel moderniseerimisfondist rahaliste vahendite taotlemise nõuded investeeringute tegemiseks, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust. Mõju valdkond: mõju majandusele , looduskeskkonnale. Sihtgrupp: ettevõtted. Mõju kirjeldus: kasvuhoonegaaside heitko gus e mahtu mõjutavad Eestis enim heited energeetika- ja transpordivaldkonnast ning tööstusettevõtetest . Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt iga-aastaselt koostatava Eesti Kasvuhoonegaaside Inventuuri järgi moodustas 2016. aastal energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide kogu riigi heitest 89,29%. Energiasüsteemide moderniseerimisel ning energiatõhususe parandamisel on oluline mõju kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele, mis omakorda omab positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Selleks, et Eesti saavutaks Pariisi kokkuleppes ning kliimapoliitika põhialustes kokku lepitud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärgid, on väga oluline erasektori kaasamine. Moderniseerimisfond võimaldab ettevõtetel taotleda investeeringuteks toetust, et teha oma tegutsemisvaldkonnas kulutõhusalt ja majanduslikult tulemuslikult sellist tööd, mis omakorda võimaldab ettevõttel muutuda efektiivsemaks ja parandada majanduslikku järge. Lisaks energiasüsteemide moderniseerimisele võivad moderniseerimisfondi kaudu tehtavad investeeringud hõlmata ka investeeringuid transporti, põllumajandusse ning jäätmevaldkonda, et neis sektoreis kulutõhusalt heidet vähendada. Seega on moderniseerimisfondil oluline mõju väga paljudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele, kes otsustavad investeeringuteks toetust taotleda. Taotluse esitamise ning andmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses pärast seda, kui Euroopa Komisjon on moderniseerimisfondi täpsema regulatsiooni välja töötanud. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedust ei ole võimalik hinnata, kuna see sõltub ettevõtete soovist taotlus esitada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on oluline mõju ettevõtete investeerimisvõimaluste parandamisele , efektiivsuse suurendamisele ja heite vähendamisele ning selle kaud u ka kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale . Kavandatud muudatusel puudub otsene mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamise ga seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. Seoses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kauplemissüsteemi rakendamise ülesannete üleviimisega Keskkonnaametisse on vajalik täiendava ametikoha kulude katmine. Eelnõukohase seaduse § 1 punkti 14 kohaselt kaetakse kauplemissüsteemi rakendamisega seotud kulud kauplemissüsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügist saadud tuludest. 8. Rakendusaktid 1) Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega seoses muudetakse keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrust nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“. Nimetatud määruse eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 2) Seoses sellega, et uus kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise periood on 2021 – 2030 ning vastavalt eelnõu § 1 punktile 10 tuleb muuta ka a tmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõiget 2, muudetakse Vabariigi Valitsuse 04.11.2016 .a määruse nr 121 „ Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused “ pealkirja. Hetkel teadaolevalt jääb määruse sisu samaks, seetõttu ei ole seletuskirjale kavandit lisatud. 3) Eelnõukohase seaduse § 168 1 lõike 5 alusel kehtestatakse uus Vabariigi Valitsuse määrus. Määruse eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 3. 4) Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega seoses tunnistatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kehtetuks järgmised määrused seoses nende aluseks oleva volitusnormide kehtetuks tunnistamisega: 1) keskkonnaministri 26.10.2016 määrus nr 42 „Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus“ ; 2) k eskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 56 „Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord“ . 9. Seaduse jõustumine Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 9. oktoobril 2019, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Paragrahvi 2 lõike 2 kohaselt eelnõu § 1 punktid 3, 10, 12, 15, 16, 18 ja 21 – 25 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Nimetatud tähtaeg tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410 artiklis 4 toodud üleminekusättest. 10. Seadus eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga õigusaktide eelnõude infosüsteemis EIS . Seaduseelnõu saadeti teadmiseks Keskkonnaametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile ja ELi HKSi osalistele e-kirjaga . Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir ja l isa 1 Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2014/410 ja Eesti õigusakti vastavustabel ELi õigusakti norm ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja muudetavad riigisisesed normid Kommentaarid Artikli 3 punkt h Jah AÕKSi § 142 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 3d lõige 4 Vabatahtlik AÕKS § 161 lõige 6 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 6 lõige 1 Jah AÕKSi § 144 lõige 5 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõige 1 Jah AÕKSi § 160 lõige 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõike 3 punkt b Jah AÕKSi § 161 lõike 4 punkt 2 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõike 3 punkt h Jah AÕKSi § 161 lõike 4 punkt 4 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõike 3 punkt i Jah AÕKSi § 161 lõike 4 punkt 11 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõike 3 punkt j Jah AÕKSi § 161 lõike 4 punkt 12 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10 lõike 3 punkt k Jah AÕKSi § 161 lõikge 4 punkt 13 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10a lõige 20 Jah Määruse nr 64 § 2 lõige 2 Kehtestatakse määruse muutmisega Artikli 10d lõige 1 Jah AÕKSi § 143 AÕKSi § 168 1 lõige 1 AÕKSi §168 1 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10d lõige 2 Jah AÕKSi §168 1 lõige 3 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10d lõige 5 Jah AÕKSi §168 1 lõige 7 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Art ikli 10d lõige 6 Jah AÕKSi §168 1 lõige 6 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10d lõige 9 Jah AÕKSi § 220 lõige 3 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 10d lõige 10 Jah AÕKSi §168 1 lõige 8 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 11 lõige 1 Jah AÕKSi § 155 lõige 7 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 11a lõige 8 Jah AÕKSi § 174 lõige 5 AÕKSi § 174 lõige 6 AÕKSi § 174 lõige 7 Tunnistatakse kehtetuks eelnõukohase seadusega Artikli 12 lõige 3-a Jah AÕKS § 168 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikli 12 lõige 4 Jah AÕKSi § 168 lõige 6 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Artikkel 13 Jah AÕKSi § 168 lõige 7 Määruse nr 64 § 5 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Kehtestatakse määruse muutmisega Artikli 28a lõige 2 Jah AÕKSi § 156 lõige 5 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 KAVAND 6.12 .2017 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määruse nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määruses nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses läbivalt asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Keskkonnaamet“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käitaja, kellel on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel õigus taotleda kauplemisperioodiks 2021 – 2030 tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid ja kelle käitise tootmistase on kahe aasta libiseva keskmise alusel tehtud hindamise põhjal suurenenud või vähenenud vähemalt 15% võrreldes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõikes 7 sätestatud kuupäevaga, esitab Keskkonnaametile esimesel võimalusel Keskkonnaameti veebilehel avaldatud vormide kohase metoodikaaruande ja tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute tõendatud taotluse .“; 3) paragrahv 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alates 1. jaanuarist 2013 väljastatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivad tähtajatult.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2019. aasta 9. oktoobril. (2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 KAVAND 6.12 .2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Vabariigi Valitsuse määrus „Moderniseerimisfondist investeeringute taotlemise täpsustatud tingimused ja vahendite kasutamise kord“ Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 168 1 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. I nvesteerimisprojektile ja taotlejale esitatavad nõuded § 3. Toetatavate invest eerimisprojektide valimise kord § 4. T oetuse andmise tingimused ja kord § 5 . T oetuse kasutamise aruandluse kord § 6. Toetust saanud projektide üle järelevalve teostamise kord § 7. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord § 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0094 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b89d5e2-034f-48d2-bb3b- 85f8851666c6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b89d5e2-034f-48d2-bb3b- 85f8851666c6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel