Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.01.2019 16:32
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti viipekeele tõlgi erialast
Manused: SOTK_30012019.asice
Tere
Edastame Riigikogu sotsiaalkomisjoni kirja 30.01.2019 nr 2-7/19-17/1.
Lugupidamisega
Riigikogu Kantselei
631 6331
Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium
.01.2019 nr 2-7/19-17/1
Kaia Iva
Sotsiaalministeerium
Eesti viipekeele tõlgi erialast
Lugupeetud sotsiaalkaitse- ning haridus- ja teadusminister
Pöördume teie poole seoses Tartu Ülikooli senati otsusega sulgeda ülikoolis alates 2020.
aastast Eesti viipekeele tõlgi eriala. Eestis on hinnanguliselt 1300-1400 kurti ja lisaks
viipekeelt vajavatele vaegkuuljat ning peame oluliseks märkida, et viipekeel ei ole paljudele
neist mitte ainult suhtluskeel, vaid emakeelena ainuke kommunikatsioonikanal, milles nad
suudavad tavamaailmaga adekvaatselt ühenduda ning seeläbi saavutada ligipääsetavuse nii
haridussüsteemi kui tööturule
Riigikogu sotsiaalkomisjoni arvates on mitu kaalukat argumenti, mille tõttu ei tohi mingil
juhul katkeda viipekeele õpe kõrghariduse baasil. Kõigepealt on kõrgharidusega
viipekeeletõlgid ise tulevased tõlkeoskuste edasiandjad järgmistele põlvkondadele. Teiseks
tähendab kõrgharidusega tõlkide puudumine, et ligipääsetavus kõrgharidusele mistahes muus
valdkonnas pole kurtidele kättesaadav, kuna kraadiõppes edastatav kõnetekst nõuab laia
silmaringi ja õpetatavast arusaamist.
Tartu Ülikooli poolt on avaldatud mõtteid, et viipekeele tõlkimise õpet hakatakse edaspidi
pakkuma täiendkoolitusena. Sellisel juhul on viipekeele tõlkimise õpe sisuliselt kõrvaleriala ja
tekib küsimus tõlkimise jätkusuutlikkusest, sest üldjuhul tehakse pärast kraadiõpet karjääri
ikkagi põhierialal.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et keeleseaduse järgi on Eesti viipekeel iseseisev keel ning
viibeldud eesti keel on keeleseaduse § 3 lõike 2 kohaselt eesti keele esinemiskuju. Iga muu
keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on keeleseaduse § 5 lõike 1 kohaselt võõrkeel. Seega
on Eesti viipekeelel täiesti eriomane staatus ja seda tuleb kõrghariduse baasil jätkuvalt edasi
kanda vähemalt senikaua, kuni meil on viipekeelt emakeelena kasutavaid inimesi.
15.10.2018 esitasid Vabaerakonna fraktsiooni saadikud samal teemal arupärimise, millele
vastates väitsite, et vastutus viipekeele kui valdkonna arengu eest on pandud Tartu Ülikoolile.
Samuti leidsite ta, et viipekeeleoskus ei ole ainus võimalus kurtide kaasamiseks igapäevaellu
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201810151500#SND-2968433 . See näitab, et riik on
vastutuse endalt eemale lükanud ja kahjuks samuti, et minister ega ministeerium ei valda
tegelikult teemat sügavuti ega saa aru viipekeeletõlke säilimise olulisusest kõrgtasemel.
Samas jäi positiivse mõttena kõlama, et Haridusministeerium tegeleb teemaga edasi.
2
Puudega inimesed on riigi erilise hoole ja tähelepanu all ning viipekeele õpetamine on riigi
vastutus ning seda ei saa Tartu Ülikooli vastutuseks panna. Just sellel põhjusel on Haridus- ja
Teadusministeeriumi kohustus leida lahendus õppe jätkumiseks kõrghariduse baasil ja mitte
lisaerialana. Seda riigi ülesannet ei saa lükata ülikooli peale ning öelda, et meie ei saa midagi
teha, kui ülikool ei taha enam eriala õpetada, ükskõik mis põhjustel. Haridus- ja
Teadusministeeriumi ülesanne on aru saada probleemist, et see on kurtide inimõiguste
rikkumine ning et riigil tuleb leida motivatsioonipakett ülikoolidele, et neil oleks võimalik
riigi tellimusel täita seda ülesannet.
Eeltoodust tulenevalt palume haridus-ja teadusministrilt hiljemalt 13.02.2019 ülevaadet
järgmistes küsimustes:
1) Milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht viipekeele arengu ja
tulevikuväljavaadete suhtes?
2) Millises suunas muutub Tartu Ülikooli otsuse taustal kurtide ligipääsetavus
haridussüsteemile?
3) Milliseid meetmeid kaalub ja plaanib ministeerium Tartu Ülikooli otsuse vastukaaluks
rakendada?
4) Kas ministeeriumil on tahet ja põhjust väljendada seisukohta, et viipekeeletõlgi eriala
peab jääma kõrghariduse baasile?
5) Kas lähitulevikus taastatakse viipekeeletõlgi eriala põhierialana Tartu Ülikoolis või mõnes
teises kõrgkoolis?
Sotsiaalkomisjon kavandab arutada küsimust oma istungil 18.02 kell 11.10 või 19.02. kell 14.
Palume osaleda haridus- ja teadusministrit ning sotsiaalkaitseministrit. Palume meile teada
anda, kumb päev teile sobib.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Esimees
631 6496,
[email protected]