dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti viipekeele tõlgi erialast

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
4.2-3/339-1
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2019
Vastutaja
Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
15. veebruar 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf108 KB
  • 📎SOTK_30012019.asice138 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.01.2019 16:32 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Eesti viipekeele tõlgi erialast Manused: SOTK_30012019.asice Tere Edastame Riigikogu sotsiaalkomisjoni kirja 30.01.2019 nr 2-7/19-17/1. Lugupidamisega Riigikogu Kantselei 631 6331 Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium .01.2019 nr 2-7/19-17/1 Kaia Iva Sotsiaalministeerium Eesti viipekeele tõlgi erialast Lugupeetud sotsiaalkaitse- ning haridus- ja teadusminister Pöördume teie poole seoses Tartu Ülikooli senati otsusega sulgeda ülikoolis alates 2020. aastast Eesti viipekeele tõlgi eriala. Eestis on hinnanguliselt 1300-1400 kurti ja lisaks viipekeelt vajavatele vaegkuuljat ning peame oluliseks märkida, et viipekeel ei ole paljudele neist mitte ainult suhtluskeel, vaid emakeelena ainuke kommunikatsioonikanal, milles nad suudavad tavamaailmaga adekvaatselt ühenduda ning seeläbi saavutada ligipääsetavuse nii haridussüsteemi kui tööturule Riigikogu sotsiaalkomisjoni arvates on mitu kaalukat argumenti, mille tõttu ei tohi mingil juhul katkeda viipekeele õpe kõrghariduse baasil. Kõigepealt on kõrgharidusega viipekeeletõlgid ise tulevased tõlkeoskuste edasiandjad järgmistele põlvkondadele. Teiseks tähendab kõrgharidusega tõlkide puudumine, et ligipääsetavus kõrgharidusele mistahes muus valdkonnas pole kurtidele kättesaadav, kuna kraadiõppes edastatav kõnetekst nõuab laia silmaringi ja õpetatavast arusaamist. Tartu Ülikooli poolt on avaldatud mõtteid, et viipekeele tõlkimise õpet hakatakse edaspidi pakkuma täiendkoolitusena. Sellisel juhul on viipekeele tõlkimise õpe sisuliselt kõrvaleriala ja tekib küsimus tõlkimise jätkusuutlikkusest, sest üldjuhul tehakse pärast kraadiõpet karjääri ikkagi põhierialal. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et keeleseaduse järgi on Eesti viipekeel iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on keeleseaduse § 3 lõike 2 kohaselt eesti keele esinemiskuju. Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on keeleseaduse § 5 lõike 1 kohaselt võõrkeel. Seega on Eesti viipekeelel täiesti eriomane staatus ja seda tuleb kõrghariduse baasil jätkuvalt edasi kanda vähemalt senikaua, kuni meil on viipekeelt emakeelena kasutavaid inimesi. 15.10.2018 esitasid Vabaerakonna fraktsiooni saadikud samal teemal arupärimise, millele vastates väitsite, et vastutus viipekeele kui valdkonna arengu eest on pandud Tartu Ülikoolile. Samuti leidsite ta, et viipekeeleoskus ei ole ainus võimalus kurtide kaasamiseks igapäevaellu http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201810151500#SND-2968433 . See näitab, et riik on vastutuse endalt eemale lükanud ja kahjuks samuti, et minister ega ministeerium ei valda tegelikult teemat sügavuti ega saa aru viipekeeletõlke säilimise olulisusest kõrgtasemel. Samas jäi positiivse mõttena kõlama, et Haridusministeerium tegeleb teemaga edasi. 2 Puudega inimesed on riigi erilise hoole ja tähelepanu all ning viipekeele õpetamine on riigi vastutus ning seda ei saa Tartu Ülikooli vastutuseks panna. Just sellel põhjusel on Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustus leida lahendus õppe jätkumiseks kõrghariduse baasil ja mitte lisaerialana. Seda riigi ülesannet ei saa lükata ülikooli peale ning öelda, et meie ei saa midagi teha, kui ülikool ei taha enam eriala õpetada, ükskõik mis põhjustel. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne on aru saada probleemist, et see on kurtide inimõiguste rikkumine ning et riigil tuleb leida motivatsioonipakett ülikoolidele, et neil oleks võimalik riigi tellimusel täita seda ülesannet. Eeltoodust tulenevalt palume haridus-ja teadusministrilt hiljemalt 13.02.2019 ülevaadet järgmistes küsimustes: 1) Milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht viipekeele arengu ja tulevikuväljavaadete suhtes? 2) Millises suunas muutub Tartu Ülikooli otsuse taustal kurtide ligipääsetavus haridussüsteemile? 3) Milliseid meetmeid kaalub ja plaanib ministeerium Tartu Ülikooli otsuse vastukaaluks rakendada? 4) Kas ministeeriumil on tahet ja põhjust väljendada seisukohta, et viipekeeletõlgi eriala peab jääma kõrghariduse baasile? 5) Kas lähitulevikus taastatakse viipekeeletõlgi eriala põhierialana Tartu Ülikoolis või mõnes teises kõrgkoolis? Sotsiaalkomisjon kavandab arutada küsimust oma istungil 18.02 kell 11.10 või 19.02. kell 14. Palume osaleda haridus- ja teadusministrit ning sotsiaalkaitseministrit. Palume meile teada anda, kumb päev teile sobib. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Esimees 631 6496, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel