dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
3
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎3 30.01.2019 Ministri määrus.bdoc1071 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 30.01.2019 nr 3 Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 16 lõike 8, § 26 lõike 9 punkti 1, § 39 lõike 1 ja § 79 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Ravimiamet. (2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“; 2) määruse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist; 2) vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 2 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise; 7) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) defektsete ja võltsitud ravimite kohta riikliku järelevalve käigus kogutud andmed;“; 4) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Ravimiamet. (2) Paragrahvis 8 sätestatu alusel registrisse kantavate andmete puhul on vastutav töötleja Eesti Haigekassa. (3) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist; 2) vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kogumise, terviklikkuse, haldamise, konfidentsiaalsuse, käideldavuse, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise; 7) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.“; 3 3) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Registrisse kantakse teave ravimi turustamise katkemise, katkestamise või lõpetamise kohta.“; 5) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses: „20) märge ravimi kohta, mis peab kandma ravimi turvaelemente; 21) teave ravimi tarneraskuse kohta; 22) teave riski vähendamise meetmete kohta.“. § 3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 8 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses: „(121) Asendatud rikkumisvastase seadmega ravimi pakendi väljastamisel tuleb ravimi saajale edastada ravimi tootmise tegevusloa omaja teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta.“. § 4. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ § 8 lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) toiming on dokumenteeritud; 4) pakendi rikkumisvastase seadme asendamisel tuleb ravimi saajale edastada teave asendamise kohta.“. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 9. veebruaril 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa. Ravimiameti tegevuslubade registris esitatavate andmete koosseis 4 Tervise- ja tööministri ... 01.2019. a määrus nr ..... „Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine” Lisa Ravimiameti tegevuslubade registris esitatavate andmete koosseis 1. Tegevusloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1.1. Tegevusloa taotleja esitatud majandustegevuse üldandmed vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-le 19, ravimiseaduse §-le 46 ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse § 26 lõikele 8 ja §-le 27, kusjuures iga taotluse kohta lisatakse Ravimiametis vastavalt vajadusele: 1.1.1. Taotluse number 1.1.2. Ravimiametisse sissetuleku kuupäev 1.1.3. Ravimiameti hinnang 1.1.4. Ravimiameti märkus taotluse kohta 1.1.5. Vajalik ruumide ülevaatus või uue ettevõtte inspektsioon (märked) 1.1.6. Taotlus tagasi võetud (märge) 1.1.7. Ravimiameti märkus käitleja kohta 1.1.8. Käitleja veebiaadress 1.1.9. Tegutsemiskoha kood 1.1.10. Asukoht linnas/maal 1.1.11. Põhiapteegi märge 1.1.12. Haruapteegi järjekorranumber. 1.2. Taotluse lisadokumendid vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-le 19, ravimiseaduse §-le 46 ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse § 26 lõikele 8 ja §-le 27, kusjuures iga dokumendi kohta lisatakse Ravimiametis vastavalt vajadusele: 1.2.1. Dokumendi nimetus 1.2.2. Esitamise kuupäev 1.2.3. Dokumendi kehtivusaeg 1.2.4. Esitamisviis 1.2.5. Märkus lisadokumendi kohta. 1.3. Tegevusloa taotluse menetlemise käigus tekkinud andmed vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-le 53, millele lisanduvad vastavalt vajadusele: 1.3.1. Tegevuslubade koosoleku kuupäev 1.3.2. Tegevuslubade koosoleku protokolli number 1.3.3. Tegevuslubade koosolekul osalejad 1.3.4. Otsus tegevusloa taotluse kohta (otsus, kuupäev, allkirjastaja, otsuse number) 1.3.5. Ravimiameti märkus tegevusloa ja tegutsemiskoha kohta 1.3.6. Otsus rakkude ja kudede impordisertifikaadi kohta (otsus, kuupäev, allkirjastaja, otsuse number). 2. Tegevusloaga seotud isikute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 2.1. Ees- ja perekonnanimi. 2.2. Isikukood. 2.3. Kvalifikatsioon ja selle täpsustus. 2.4. Registreerimistõendi number. 2.5. Isiku telefon. 2.6. Isiku e-post. 2.7. Isiku seos tegevusloa või tegutsemiskohaga. 2.8. Ravimiameti märkus isiku kohta. 5 3. Defektsete või võltsitud ravimite järelevalvetegevuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.1. Andmed defektse või võltsitud ravimi esialgse teate kohta: 3.1.1. Teate number 3.1.2. Teate laekumise info (kirja number, saatmisviis, kuupäev) 3.1.3. Teate liik ja alamliik 3.1.4. Teatatud probleemi kirjeldus 3.1.5. Teates märgitud tegutsemiskoht 3.1.6. Teate edastamise info 3.1.7. Teataja andmed: nimi, e-post, telefon 3.1.8. Teataja liik (eraisik, käitleja, pädev asutus) 3.1.9. Ravimiameti hinnang teatele ja hinnangu põhjendus 3.1.10. Ravimiameti märkus teate kohta. 3.2. Andmed probleemse ravimi/toote kohta: 3.2.1. Toote määratlus (ravim või muu toode) ja määratluse põhjendus 3.2.2. Ravimi/toote nimi 3.2.3. Ravimi/toote kirjeldus 3.2.4. Ravimi liik (tööstuslik või apteegis valmistatud) ja müügiloa olemasolu (müügiloaga, tsentraalse müügiloaga) 3.2.5. Ravimirühm 3.2.6. Ravimvorm 3.2.7. Ravimi toimeained 3.2.8. Tootja või müügiloa hoidja 3.2.9. Ravimi pakendi info 3.2.10. Ravimiameti poolt välja antud ravimi pakendikood 3.2.11. Ravimi ainulaadse identifikaatori andmeelemendid - seerianumber ja tootekood (turvaelementidega ravimi puhul) 3.2.12. Ravimi legaalsus (kas on legaalne, illegaalne või võltsing) 3.2.13. Ravimi partiinumber 3.2.14. Ravimi kättesaadavus Eestis (märge, kas on Eestisse toodud) 3.2.15. Andmed probleemse ravimi sisseveo kohta (kontrollija, kontrollimise aeg, partii number, sissevedajad). 3.3. Andmed defektse või võltsitud ravimi juhtumi uurimise kohta: 3.3.1. Juhtumi number ja registreerimise kuupäev 3.3.2. Juhtumi algataja (tegutsemiskoht) ja algatamise põhjus 3.3.3. Juhtumiga seotud ravimi müügiloa hoidja ja müügiloa number 3.3.4. Defekti kirjeldus ja ohtlikkus, mittevastavuse kirjeldus 3.3.5. Defekti põhjustaja 3.3.6. Juhtumi muudatused menetluse käigus 3.3.7. Juhtum on edastatud teisele asutusele 3.3.8. Juhtumi järeldus, otsus ja lõpetamise info 3.3.9. Märge, et juhtumiga kaasneb menetlus (müügiloa, GMP-sertifikaadi, tegevusloa või väärteomenetlus) 3.3.10. Juhtumi ohtlikkuse klass ja väljastamise piirangu andmed (piirangu liik, kuupäev, number, tasand) 3.3.11. Sanktsioonid, järelevalve ja määratud järelevalvetegevuse aeg 3.3.12. Juhtumi tagajärgede ohjamiseks mõeldud meetmed, tegevuskava ja tegevuskava esitamise tähtaeg 3.3.13. Juhtumist teavitamise andmed (keda teavitati, teavitamise kuupäev, teavituse sisu) 3.3.14. Ravimiameti märkus juhtumi kohta. 4. Ravimite käitlejate inspekteerimise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 6 4.1. Andmed ilma tegevusloata inspekteeritavate kohta: 4.1.1. Käitleja liik 4.1.2. Käitleja nimi 4.1.3. Käitleja registrikood 4.1.4. Käitleja aadress 4.1.5. Tegutsemiskoha nimi 4.1.6. Tegutsemiskoha aadress. 4.2. Andmed inspektsiooni läbiviimise kohta: 4.2.1. Inspektsiooni liik, alamliik ja kuupäev 4.2.2. Inspektsiooni memo (planeerimisel), eesmärk 4.2.3. Kas inspektsioon oli ette teatatud 4.2.4. Inspektsiooni läbiviija ja kohalolijad 4.2.5. Ravimiameti märkus inspektsiooni kohta 4.2.6. Kas inspektsiooni käigus võeti kaasa ravimeid (märge) 4.2.7. Ravimi näidise andmed (kogus, näidise võtmise kuupäev, märkused) 4.2.8. Labori analüüsi andmed (saatmise kuupäev, analüüsi tulemus ja kuupäev, märkused) 4.2.9. Kas oodatakse vastust inspektsiooniaktile 4.2.10. Ravimiameti märkus inspektsiooniakti kohta 4.2.11. Inspektsiooni lõpetamise info 4.2.12. GMP ehk heade tootmistavade sertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus) 4.2.13. GDP ehk heade hulgimüügitavade sertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus) 4.2.14. Ravimiameti märkus tegutsemiskoha kohta 4.2.15. Rakkude ja kudede impordisertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus) 4.2.16. Edasine järelevalve (järelkontrolli vajadus ja selle põhjendus, järelkontrolli aeg, järelkontrolli vajaduse tekkimise alus (ettekirjutus, väärtegu). 4.3. Andmed ettekirjutuse kohta: 4.3.1. Ettekirjutuse õiguslik alus 4.3.2. Ettekirjutuses näidatud rikkumised 4.3.3. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg 4.3.4. Ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg 4.3.5. Ettekirjutuse saajad 4.3.6. Ravimiameti märkused ettekirjutuse kohta. 4.4. Andmed väärteo kohta: 4.4.1. Väärteomenetluse dokumendid (dokumendi nimi, esitamisviis, esitamise kuupäev, märkused) 4.4.2. Väärteo andmed (väärteomenetluse alune isik, väärteo number, väärteo koosseis, väärteo kvalifikatsioon, väärteo liik, menetluse liik, väärteo edastamine teisele asutusele, väärteoprotokolli ja selle kättesaamise kuupäev, otsuse ja selle kättesaamise kuupäev) 4.4.3. Ravimiameti märkus väärteo menetluse kohta. 5. Apteekide kvartaalsete aruannete kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 5.1. Apteekide poolt kvartaalselt esitatavad andmed vastavalt sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ §-le 27, kusjuures igale aruandele lisatakse vastavalt vajadusele Ravimiametis: 5.1.1. Aruande periood, liik ja esitaja tegutsemiskoha kood 5.1.2. Esitaja märkused 5.1.3. Laekumise kuupäev 5.1.4. Ravimiameti märkus aruande kohta. 7 6. Dokumentide ja kirjavahetuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 6.1. Registris koostatavad dokumendid: 6.1.1. Meeldetuletus 6.1.2. Ettekirjutus 6.1.3. Inspektsiooniakt 6.1.4. Tegevusluba 6.1.5. Tegevusloa otsus 6.1.6. Tegevuslubade koosoleku protokoll 6.1.7. GDP sertifikaat 6.1.8. Kiri tegevusloa taotlejale või käitlejale. 6.2. Dokumentide metaandmed: 6.2.1. Dokumendi liik ja alamliik 6.2.2. Dokumendi nimetus 6.2.3. Allkirjastatud 6.2.4. Dokumendi number ja kuupäev 6.2.5. Dokumendi koostaja ja koostamise koht 6.2.6. Saatmisviis või Ravimiametile esitatud dokumendi puhul esitamisviis 6.2.7. Dokumendi saatja ja saatmise kuupäev 6.2.8. Dokumendi kehtivusaeg Ravimiametile esitatud dokumendi puhul 6.2.9. Vaidlustatud, vaide esitamise kuupäev ja vaide dokument 6.2.10. Ravimiameti märkus dokumendi kohta. 6.3. Kõigi muude kontaktivõttude andmed: 6.3.1. Saatja / saaja nimi (seos käitleja, tegevusloa või tegutsemiskohaga), e-post, kirja number ja kuupäev 6.3.2. Kontaktivõtu liik ja saatmisviis 6.3.3. Kontaktivõtu pealkiri ja kokkuvõte ja sisu 6.3.4. Vastamisvajadus, vastamise tähtaeg ja vastuse kuupäev 6.3.5. Ravimiameti märkus kontaktivõtu kohta. Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus on kehtestatud ravimiseaduse § 16 lõike 8, § 26 lõike 9 punkti 1, § 39 lõike 1 ja § 79 lõike 1 alusel. Määrusega viiakse tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“, tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“, sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrus nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ kooskõlla ravimiseaduse muutmise seadusest (706 SE) tulenevate muudatustega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk (tel 626 9147; [email protected]). Määruse väljatöötamisel on osalenud Ravimiameti õigusnõunikud Andrus Varki (tel 737 4140, [email protected]) ja Kaili Lellep (tel 737 4140, [email protected]) ning arendusnõunik Ly Rootslane (tel 737 4140, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 626 9328; [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse järgmisi redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“ (RT I, 21.12.2017, 16); 2) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ (RT I, 27.09.2018, 4); 3) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ (RT I, 25.05.2016, 9); 4) tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrus nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ (RT I, 04.04.2018, 6). Määrus on seotud inimtervishoius kasutatavate ravimite turustamisele kohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–27) rakendamisega alates 2019. aasta 9. veebruarist. Määrus on seotud ravimiseaduse muutmise seaduse (706 SE) muudatustega, mis jõustuvad 9. veebruaril 2019. aastal. ☐ Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. ☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. 2 Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrust nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“. Paragrahv 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 sõnastust ning võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse registri volitatud töötleja, kelleks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Paragrahv 1 punktiga 2 täiendatakse määruse 1. peatükki §-iga 31, millega sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Lõikes 1 sätestatakse, et vastutav töötleja juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest. Kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud. Vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise. Samuti korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega. Andmevahetuse toimimiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Vastutab, et registritoimingud on õiguspärased. Lisaks täidab muid ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Lõike 2 kohaselt tagab volitatud töötleja (TEHIK) registri igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused – analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise korraldamise, tagab registri pidamise, halduse ja majutuse, teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest, rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvameetmeid, tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teeb ettepanekuid registri vastutavale töötlejale registri arendamiseks ning hangib ja teostab vastutava töötleja ettepanekute alusel registri arendamist. Samuti kõrvaldab takistused ja tõrked, mis tekivad registri kasutamisel ning taastab ja tagab registri töö. Paragrahv 1 punktiga 3 muudetakse määruse §-i 6 lõike 1 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et registrisse kantakse lisaks defektsete ravimite kohta riikliku järelevalve käigus kogutud andmetele ka riikliku järelevalve käigus kogutud andmed võltsingu kahtlusega ja võltsitud ravimite kohta. Paragrahv 1 punktiga 4 asendatakse määruse lisa käesoleva määruse lisaga. Määruse lisa täiendatakse punktiga 3.2.10. Ravimiameti poolt välja antud ravimi pakendikood ja punktiga 3.2.11. Ravimi ainulaadse identifikaatori andmeelemendid - seerianumber ja tootekood (turvaelementidega ravimi puhul) vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikli 4 punkti b) alapunktidele i) ja ii). Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrust nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“. Paragrahv 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 sõnastust ning võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse registri volitatud töötleja, kelleks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Paragrahv 2 punktiga 2 täiendatakse määrust §-iga 31, millega sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Lõikes 1 sätestatakse, et vastutav töötleja juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest. Kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud. Vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, terviklikkuse, haldamise, konfidentsiaalsuse, käideldavuse, säilitamise ja hävitamise. Samuti korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega. Andmevahetuse toimimiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud 3 ulatuses. Vastutab, et registritoimingud on õiguspärased. Lisaks täidab muid ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Lõike 2 kohaselt tagab volitatud töötleja (TEHIK) registri igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused – teeb või hangib analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise korraldamise, tagab registri pidamise, halduse ja majutuse, teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest, rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvameetmeid, tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teeb ettepanekuid registri vastutavale töötlejale registri arendamiseks ning hangib ja teostab vastutava töötleja ettepanekute alusel registri arendamist. Samuti kõrvaldab takistused ja tõrked, mis tekivad registri kasutamisel ning taastab ja tagab registri töö. Paragrahv 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2. Muudatus on seotud vastutava ja volitatud töötleja ülesannete reguleerimisega määruse §-s 31. Paragrahv 2 punktiga 4 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 6, mille kohaselt registrisse kantakse teave ravimi turustamise katkemise, katkestamise või lõpetamise kohta. Ravimi tarneraskuste kajastamise aluseks on Ravimiametile edastatud teave või järelevalve käigus saadud teave. Teave tarneraskusest võib tulla müügiloa hoidjalt (RavS § 64 lg 3), ravimi hulgimüüjalt, apteekrilt või patsiendilt. Teade võib olla juba esinevast tarneraskusest või võimalikust tarneraskuse saabumisest (on ette näha). Muudatus on seotud määruse § 9 lõike 5 täiendamisega punktiga 21. Paragrahv 2 punktiga 5 täiendatakse määruse § 9 lõiget 5 punktidega 20, 21 ja 22. Punkti 20 kohaselt kantakse müügiloaga ravimi kohta ravimiregistrisse märge, kas ravim peab kandma turvaelemente. Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a lõikele 1 peavad retsepti alusel väljastatavad ravimid kandma turvaelemente ja ilma retseptita väljastatavate ravimitel ei ole sellist kohustust, erandid eelpool toodud nõudest on välja toodud delegeeritud määruse lisades I ja II. Kuid see, kas ravim väljastatakse retsepti alusel, otsustatakse enamasti riigi tasandil ja võib liikmesriigiti erineda, mistõttu on vajalik ravimiregistris andmekoosseise täiendada ning lisada juurde märge turvaelementide kohustuslikkuse kohta. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/161 on kirjas, et pädev asutus teeb müügiloa hoidjatele, tootjatele, hulgimüüjatele ja isikutele, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, kättesaadavaks järgmise teabe, kui nad seda taotlevad: a) tema territooriumil turule lastud ravimid, millel peavad olema direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a punkti o ning käesoleva määruse kohased turvaelemendid. Punkti 21 kohaselt kantakse müügiloaga ravimi kohta ravimiregistrisse märge, kui ravim ei ole kättesaadav ravimi tarneahelas esineva tarneraskuse tõttu. Viidatud teave on avaldatud Ravimiameti kodulehel uudiste rubriigis, kuid ei ole seotud ravimi andmetega ravimiregistris. Muudatuse tulemusena on võimalik leida registrist ravimite otsingul infot ravimi kättesaadavuse kohta ning seda infot ka X-tee teenusena apteekrite ja arstide infosüsteemidesse ning retseptikeskusesse üle kanda, et tarneraskuste info oleks näha ka ravimi väljakirjutamisel ja müügil. Punkti 22 kohaselt tehakse ravimiregistri kaudu kättesaadavaks müügiloaga ravimile rakendatud täiendavad riskivähendamise meetmed. Täiendavate riskivähendamise meetmete eesmärk on tagada ravimi ohutum kasutamine, suurendada teadlikkust ravimiga seotud olulistest ohutusprobleemidest ning kirjeldada tegevusi nende riskide ennetamiseks või vähendamiseks. Täiendavad riskivähendamise meetmed on mõeldud ravimi ohutusalase informatsiooni kiireks edastamiseks tervishoiutöötajatele, sisaldades kokkuvõtet uuest ohutusprobleemist, ravimi muutunud kasu/riski suhtest vms. Täiendavad riskivähendamise materjalid täiendavad ravimi omaduste kokkuvõtet eesmärgiga juhtida fokuseeritult tähelepanu teatud ohutusprobleemile ning annavad selged juhised, mida tuleb ravimi ohutuks kasutamiseks ja riskide vähendamiseks teha. Teave võib olla suunatud arstile (harvem teistele tervishoiutöötajatele) ja/või patsiendile. 4 Praegu on täiendavad riskivähendamise meetmena ettenähtud materjalid kättesaadavad Ravimiameti veebilehel, kus need on jaotatud toimeainete järgi tabelisse. Nimetatud muudatuste eesmärk on teha ravimi kohta avaldatud teave kättesaadavaks ühest kohast, milleks on ravimiregister ning luua tehniline võimekus (andmete edastamine x-teele) selle info edastamiseks arsti/apteekri töölauale, mis parandaks veelgi ravimiga kaasneva teabe kättesaadavust ning aitaks kaitsta patsientide tervist. Ravimiregistrist dokumentidele ligipääs võimaldab neid vajadusel korduvalt/kiirelt välja trükkida, anda patsiendile ning säästab arste müügiloa hoidja poolt jagatavatest pabermaterjalidest. Lisaks võimaldab tehniline lahendus tagada, et ravimiregistrist on alati kättesaadav kõige ajakohasem teave. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrust nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“. Muudatusega täiendatakse §-i 8 lõikega 121, mille kohaselt ravimi väljastamisel, millel on asendatud pakendi rikkumisvastane seade, tuleb ravimi saajale edastada ravimi tootmise tegevusloa omaja teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikli 10 kohaselt kontrollivad tootjad, hulgimüüjad ja isikud, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida ainulaadse identifikaatori ehtsust ja rikkumisvastase vahendi terviklikkust. Käesolev säte reguleerib rikkumisvastase seadme asendamist (toimub näiteks infolehe lisamisega ravimi pakendisse, mille käigus rikutakse olemasoleva pakendi rikkumisvastane seade). Pakendi rikkumisvastase seadme asendamise korral peab asendamise õiguspärasus olema nähtav ravimi vastuvõtmisel. Vastupidisel juhul keeldub apteek või hulgimüüja ravimi vastu võtmisest ja peab teavitama võltsingu kahtlusest või kui ravim on vastuvõetud, siis kõrvaldama selle kohe ringlusest ning teavitama võltsingu kahtlusest. Seetõttu on vajalik, et ravimiga, mille pakendil on rikkumise vastane seade asendatud, liiguks kaasa ka vastav teave asendamise ja asendaja kohta. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 alusel ei tohi üldjuhul avatud rikkumisvastase seadmega ravimit enam müüa, see tuleks ümber pakendada. Samas on Euroopa Komisjon nõustunud, et teatud juhtudel võib rikkumisvastase seadme asendamist võrdväärsega lubada ravimite kättesaadavuse ja ohutuse eesmärgil, kuid ainult liikmesriigi pädeva asutuse teadmisel ja järelevalvel. Samuti peab ravimi käitleja teadma, et pakendit on seaduslikult avatud ja rikkumisvastane seade asendatud, seega peab vastav info liikuma ravimiga kaasa. Lähtuvalt turvaelementide rakendamise nõuetest, ei liigu edaspidi enam Eesti tarneahelas retseptiravimite pakendeid, mida on lubatud tarneahela teatud etappides avada. Turvaelemendi asendamine on lubatud ainult ravimi tootmise tegevusloa omaja poolt. Ravimite hulgimüügi ja apteegi tasemel ei tohi turustada retseptiravimeid, mille rikkumisvastane seade on avatud või kahjustatud. Muudatus on seotud tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ muutmisega. Paragrahviga 4 muudetakse tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrust nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“. Muudatusega täiendatakse § 8 lõikes 5 loetletud ravimi pakendi turvaelementide osalise või täielikult eemaldamise või katmise tingimusi. Ravimi pakendi turvaelemente võib osaliselt või täielikult eemaldada või katta siis, kui eelnevalt kontrollitakse, et ravim on ehtne ja seda ei ole rikutud ning turvaelemendid asendatakse võrdväärsete uute elementidega. Turvaelemendid loetakse võrdväärseteks, kui need võimaldavad teha sama tõhusalt kindlaks ravimi ehtsust ja identsust, tõendada ravimi rikkumist ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a lõikes 2 osutatud eeskirjadele 2001/83/EÜ. Täiendavalt lisatakse määrusesse, et toiming peab olema dokumenteeritud ning pakendi rikkumisvastase seadme asendamisel uuega tuleb ravimi saajale edastada teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta. Muudatus on seotud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmisega. 5 Paragrahviga 5 sätestatakse määruse jõustumine 9. veebruaril 2019. aastal. Määruse jõustumine on seotud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 rakendamisega, mis peab olema siseriiklikku õigusesse üle võetud hiljemalt 9. veebruariks 2019. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud inimtervishoius kasutatavate ravimite turustamisele kohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–27) rakendamisega alates 2019. aasta 9. veebruarist. 4. Määruse mõjud Määrus on seotud ravimiseaduse muutmise seadusega (706 SE), seetõttu ei oma antud määruste muutmine iseseisvaid mõjusid. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega, mistõttu andmekaitsealane mõjuhinnang puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisest ei teki tulusid. Tulenevalt ravimiseaduse ja selle rakendusaktide muutmise jõustumisega on Ravimiameti SamTrack andmekogus, Ravimiameti tegevuslubade registris ning ravimiregistris vaja teha arendustöid. Arendustööde eeldatav maksumus on kokku 66 000 eurot, millest 56 000 eurot kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarvest (Ravimiameti tegevuslubade registri ja ravimiregistri arendustööd) ning 10 000 eurot Ravimiameti eelarvest (SamTrack andmekogu arendustööd). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 9. veebruaril 2019. aastal, sest komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/161 peab olema siseriiklikku õigusesse üle võetud hiljemalt 9. veebruariks 2019. aastaks. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (eelnõu toimiku number: 19-0024) kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, MTÜ-le Eesti Ravimitootjate Liit, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutusele, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Määruse eelnõule esitasid kommentaarid Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit. Märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine ning selgitused on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisas. Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse seletuskirja lisa Märkuse esitaja Märkusega arvestamine või mittearvestamine, selgitus Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 1. Vastuvõtukontrolli reeglid ravimite hulgimüügis 1.1. Selgitame. Palume taaskord võltsravimite reformi rakendamiseks ajakohastada Kuna ravimite turvaelementide “Hulgimüügi tingimuste ja korra” §-s 6 sätestatud vastuvõtukontrolli kasutusele võtmisega kaasneb reeglistik. Esitasime sellekohased märkused määruste kavanditele ka ülemineku periood, mille ajal on reformi seaduseelnõu menetluses. Vastusena lubas ministeerium paralleelselt kasutusel ka ilma augustis 2018. a rakendusaktidega seotud märkuseid võimalusel turvaelementideta ravimid, siis hetkel ei arvestada rakendusaktide menetlemisel. ole ravimite vastuvõtukontrolli nõuete 1.1 Leiame, et oleks äärmiselt ebamõistlik säilitada määruse § 6 lg 2 p 7 muutmine põhjendatud. nõue kontrollida ravimite vastuvõtul eestikeelse info olemasolu Lisaks märgime, et ettepanek ei puuduta turvaelemente kandvate pakendite sees. Nõude täitmisel muutuks ehtne hetkel ravimite turvaelementidega seotud ja kvaliteetne ravim vastuvõtukontrolli tulemusel kõlbmatuks ja tuleks komisjoni delegeeritud määruse (EL) hävitada, mis pärsiks kindlasti ravimite kättesaadavust. Rikkumisvastase 2016/161 üle võtmist. Määrusega ei vahendi eesmärk on tagada, et ravimipakendit ei ole avatud. Kuna leevendata ravimite ohutuse ja kvaliteedi eestikeelne infoleht on pakendi sees, siis on selle olemasolu kontrollimine tagamiseks kehtestatud nõudeid vaid ilma pakendit avamata võimatu. Avatud pakendiga, st turvaelement täiendab olemasolevaid nõudeid. rikutud, ravimit on seaduse kohaselt keelatud edasi turustada. Teeme ettepaneku jätta punkt 7 määrusest välja või täiendada seda erandiga, et nimetatud kontrolli ei teostada turvaelemente kandvate ravimite pakendite puhul. Alternatiivselt tuleks seletuskirja täiendada juhistega sellest, kuidas saaksid hulgimüüjad pakendit avamata kontrollida pakendi sisse lisatud dokumendi keelt. Palume ka seletuskirjas või vajadusel eelnõu enda kaudu selgitada, missugustel tingimustel on hulgimüüjal lubatav väljastada hulgimüüja enda valduses vastuvõtukontrolli käigus või kogemata kahjustada saanud rikkumisvastase vahendiga ravimipakendit. 1.2 Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ravimi tootja 1.2. Selgitame. poolt vabatahtlikult pakendile lisatava rikkumisvastase vahendi kontroll Ravimipakendi nõuetele vastavuse kuuluks edaspidi samuti hulgimüügi vastuvõtukontrolli hulka kui kontrollimine on kuulunud ja kuulub ka müügiloaga ravimi pakendi vastavuskontroll müügiloale määruse § 6 lg 2 edaspidi vastuvõtukontrolli hulka, p 8 tähenduses või on tegemist kontrolliga mõnes muus tähenduses? Kui olenemata asjaolust, kas rikkumisvastase jah, siis missuguse määruse sätte alusel? Tegemist on praktilise seadme kohustus tuleb EL määrusest või probleemiga, mis tekib asjaolust, et hulgimüüjatel puudub informatsioon müügiloahoidja tingimustest. selle kohta, missugustele pakenditele on tootja vabatahtlikult otsustanud Turvaelementide kontroll on määruse turvaelemendi lisada ning missugustele mitte. Samuti ei saa hulgimüüja kohaselt kohustuslik siis, kui ravim teada, kui ravimi tootja otsustab vabatahtlikult lisatud turvaelemendi kannab turvaelemente lähtuvalt komisjoni kasutamisest loobuda. delegeeritud määruses (EL) 2016/161 1.3 Palume täiendada ja ajakohastada määruses kvaliteedisertifikaatide sätestatud korrale. Ravimitootja poolt kontrollimise regulatsiooni. Vastavalt määruse § 6 lg 2 p-le 2 tuleb vabatahtlikult ravimile paigutatud vastuvõtul kontrollida ravimi kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Lõike 3 rikkumisvastase seadme nõue ja selle kohaselt tohib ilma sertifikaadita ravimit väljastusse lubada pärast kontrollimine tuleneb sotsiaalministri Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist. 17.02.2005 määrusest nr 27. Praktikas on Ravimiameti haldusmenetluse läbimine kujunenud tõsiseks Kui ravimile on paigaldatud takistuseks ravimite kättesaadavuse tagamisel. Kuna ehtsuse kontrolli rikkumisvastane seade, mida ei nõua läbinud turvaelemente kandva ravimi puhul on juba tagatud, et see ravim komisjoni delegeeritud määrus (EL) on ehtne ning järelikult toodetud vastavalt kvaliteedinõuetele, siis ei ole 2016/161, siis ravimi vastuvõtmise ja tänase nõude jätkumine põhjendatud. Turvaelemente kandvate ravimite müügi kontroll ei erine kuidagi tänasest puhul on nende päritolu ja ehtsus ning selle kaudu kvaliteet kinnitatud. kontrollist (rikutud pakend), st kui Teeme ettepaneku täiendada määruse § 6 lg 3 sõnastust uue lausega rikkumisvastane seade on pakendile järgmiselt: “(3) Kui on kahtlus ravim kvaliteedis või puuduvad nõutavad paigaldatud, siis tuleb ka veenduda, et sertifikaadid, võib ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt see ei ole katki, st pakend on rikkumata. heakskiitva otsuse saamist. Ravimiameti otsus ei ole vajalik, kui puuduva sertifikaadiga ravimi turvaelementide kontroll kinnitab ravimi ehtsust.”. 1.3. Selgitame. 1 1.4 Hulgimüügi tingimuste määruses tuleks selguse huvides täiendada § Vt punkti 1.1. selgitusi. 11 lg 5 ning piiritleda omavahel võimalikust võltsingukahtlusest Turveelementide kasutusele võtmine ei teavitamise korral RavS § 102 lg 4 nimetatud juriidilise isiku (REKS) ning asenda ravimi kvaliteedi ja ohutuse Ravimiameti ja müügiloa hoidja teavitamise juhud. tagamiseks kehtestatud nõuded. Ettepanek ei puuduta hetkel ravimite turvaelementidega seotud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 üle võtmist. 1.4. Selgitame. Võimalike võltsingu kahtluste tuvastamise ja teavitamise kohustused on kehtestatud juba varasemalt ja selles osas muudatusi või uusi nõudeid ei ole. Seoses täiendavate turvaelementide kasutusele võtmisega lähtub käitleja EL määruse nõuetest, oma professionaalsetest erialastest teadmistest ja kogemustest ning ettevõtte seesmiselt koostatud juhenditest. Seetõttu ei ole vajalik antud küsimusi reguleerida ministri määruse tasemel. Samuti avaldatakse Ravimiameti veebilehel ka soovitused teavituste esitamise osas ning avaldatud teavet täiendatakse vastavalt praktikale. 2. Ravimiregistri täiendamine märkega ravimite turvaelementide kohta 2. Selgitame. Eelnõu § 2 p 5 näeb ette, et ravimiregistrit täiendatakse „märkega ravimite Vastavalt komisjoni delegeeritud kohta, mis peab kandma ravimi turvaelemente“. Nõustume, et märked määrusele (EL) 2016/161 on kohustuslik registris saavad ravimikäitlejatele oluliseks infoallikaks selle kohta, mis lisada ravimile turvaelemendid, st nii ravimid peavad kandma turvaelemente ning missugused mitte. Lisaks ainulaadne identifikaator kui ka seletuskirjas märgitule, et ravimi kuuluvus retsepti- või käsimüügiravimite rikkumisvastane seade, seega lisatakse hulka otsustatakse üldjuhul siseriiklikult, lubab EL õigus siseriikliku ravimiregistrisse info turvaelementide otsusega ka laiendada turvaelementide kasutusala nii retsepti- kui kohustuslikkuse kohta. käsimüügiravimite puhul. Neist otsustest omakorda sõltuvad otseselt Info lisatakse ravimiregistrisse kui viide, käitlejate toimingud ravimipakendi kontrollimisel ja väljastamisel. et mõlemad turvaelemendid peavad Lähtuvalt eeltoodust tekkisid meil järgmised küsimused, mille osas olema ravimile paigaldatud ja see saab palume täiendada eelnõu ja/või seletuskirja: - Kas turvaelemendi kohta olema masin-masin loetavas versioonis. ravimiregistrisse tehtav märge omab õiguslikku, konstitutiivset, Ravimiregistris avaldatav teave ei asenda tähendust? - Mis on märgete ja märgete muudatuste ravimiregistrisse delegeeritud määrusest ja/või müügiloast kandmise tähtajad (vastavalt põhimääruse §-le 11)? - Kas registrist tulenevaid nõudeid ja kohustusi. nähtub ka märgete ajalugu? - Kuna ravim võib vastavalt direktiivi Märgete lisamisel lähtutakse komisjoni 2001/83/EÜ art 54 punktile 0 ja art 54a lõikele 5 kanda nii ainulaadset delegeeritud määruse (EL) 2016/161 identifikaatorit kui ka rikkumisvastast vahendit või üksnes emba-kumba lisadest ja nende kehtima hakkamise neist turvaelementidest, siis kas ravimiregistri märge hakkab eristama ka kuupäevadest, registris kajastatakse turvaelemendi liiki? - Kas ravimiregistrisse kantakse ka märge ravimi hetkel kehtivat seisu. tootjate poolt ravimipakendile vabatahtlikult lisatud rikkumisvastase vahendi kohta? Kui ei, siis missugusele õiguslikule regulatsioonile need vabatahtlikud turvaelemendid alluvad ning mis on ravimikäitlejatele allikaks nende kohta informatsiooni leidmisel? 3. Määruse täiendused, mis ei ole seotud turvaelementide reformiga 3. Selgitame. Lisaks turvaelementide reformiga seotud täiendustele kavandatakse Määruse nr 36 § 9 lõike 5 täiendamine määruses üllatuslikult muudatusi küsimustes, mis jäävad täielikult punktidega 21 (teave ravimi tarneraskuse väljapoole reformi rakendusala. kohta) ja 22 (teave riski vähendamise Need muudatused tuleks eelnõust kindlasti välja jätta vähemalt osas, meetmete kohta) eesmärk on parandada milles need ei puuduta üksnes ravimiregistri pidamise korralduslikke oluliselt infot ravimiga kaasneva teabe aspekte, vaid on suunatud ja mõjutaksid ka 3. isikuid. Eeskätt saab kättesaadavuse kohta ning sellega ei sellisteks täiendusteks pidada ravimiregistri § 7 lg 6 ning § 9 lg 5 p 21 ja kaasne mingeid kohustusi ravimite 22, mille kohaselt kantaks ravimiregistrisse teave ravimi turustamise 2 katkemise, katkestamise, lõpetamise ja tarneraskuse kohta ning teave käitlemisega tegelevatele isikutele, riski vähendamise meetmete kohta. samuti arstidele ja apteekritele. Kuna need muudatused ei ole seotud võltsravimite reformi elluviimisega, Muudatuste eesmärk on teha ravimi siis ei ole nende tegemine reformi rakendusakti „lisana“ õigustatud. kohta avaldatud teave kättesaadavaks Samuti ei ole põhjendatud nende menetlemine muudatusi eelnevalt ühest kohast, milleks on ravimiregister huvirühmadega arutamata, muudatuste mõjusid analüüsimata ning ning luua tehniline võimekus (andmete HÕNTE-s nõutuga võrreldes kiirendatud korras. edastamine x-teele) selle info Liigsest kiirustamisest tekkivad potentsiaalsed vead ja probleemid edastamiseks arsti/apteekri töölauale, nähtuvad ka praegusest eelnõust. Näiteks: - ei ole kehtivas õiguses mis parandaks veelgi ravimiga kaasneva defineeritud mõisteid „ravimi tarneraskus“ ja „riski vähendamise teabe kättesaadavust ning aitaks kaitsta meetmed“; - ebajärjekindel on mõistetega ka eelnõu ja seletuskiri ise, patsientide tervist. Ravimiregistrist kus näiteks § 7 lg 6 terminite „ravimite turustamise, katkemise, dokumentidele ligipääs võimaldab neid katkestamise“ selgitamisel kasutatakse seletuskirjas väljendit vajadusel korduvalt/kiirelt välja trükkida, „tarneraskus“, kuid määruse § 9 lg 5 p 21 tunneb „tarneraskust“ ka anda patsiendile ning säästab arste eraldiseisva ja järelikult eritähendusliku mõistena; - mõistetamatuks jääb, müügiloa hoidja poolt jagatavatest missugusel alusel põhineb seletuskirja selgitus, et teave tarneraskuse pabermaterjalidest. Lisaks võimaldab kohta võib lisaks müügiloa hoidjale tulla ka hulgimüüjalt, apteekrilt või tehniline lahendus tagada, et patsiendilt. Seda eriti juhul, kui tarneraskuse mõistet ei ole õigusaktides ravimiregistrist on alati kättesaadav kõige defineeritud; - Potentsiaalselt väga ulatusliku sisulise mõjuga oleks ajakohasem teave. seletuskirjas märgitu ellurakendamine, et teave tarnaraskuste ja riski Hetkel on vastav teave avaldatud vähendamise meetmete kohta peaks X-tee teenusena jõudma Ravimiameti veebilehel, muudatuste tervishoiuasutuste ja ravimikäitlejate infosüsteemidesse. Mõistetamatuks tulemusel on kõik ravimeid puudutav info jääb, kas eelnõuga soovitakse panna ravimikäitlejatele uusi kohustusi arstil ja apteekril kättesaadav ühest patsiendiga suhtlemisel ja näha ette sellega seotud IT-arenduste kohast, ehk ravimiregistrist. tegemist? Kahjuks on vastavad mõjud ning nende tegevuste elluviimiseks vajaminev ajaline jm ressurss jäänud seletuskirjas täielikult avamata. Seepärast ei saa me nõustuda võltsravimite reformiga mitteseotud täiendustega eelnõus, mida menetletakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid järgimata ning mille mõjusid ei ole avatud. Soovitame algatada nende muudatuste tegemiseks eraldi menetlus, järgides selle läbiviimiseks kaasamise hea tava ning HÕNTE reegleid ja tähtaegu. Eesti Apteekide Ühendus 1. § 2 Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri 1.1. Selgitame. põhimäärus“ muutmine Vastavalt komisjoni delegeeritud 1.1. § 9 lg 5 p 20 määrusele (EL) 2016/161 on kohustuslik Soovime antud sätte juures täpsustada, millise detailsusastmega lisada ravimile turvaelemendid, st nii hakatakse registrisse turvaelementide kohta infot lisama? Kui RavS ainulaadne identifikaator kui ka volitusnorm jätab võimaluse laiendada ainulaadse identifikaatori rikkumisvastane seade, seega lisatakse kasutusala või rikkumisvastase seadme kasutusala (mitte tingimata ravimiregistrisse info turvaelementide mõlema kasutusala üheaegselt), on tingimata vajalik, et ka ravimiregistris kohustuslikkuse kohta. Info lisatakse sisalduks vastava ravimi kohta konkreetne info, millise turvaelemendi liigi ravimiregistrisse kui viide, et mõlemad kasutusala on laiendatud. Vastasel juhul oleks ravimiregistri märge turvaelemendid peavad olema ravimile üldistav ning apteegid peaksid hakkama ise menetlema, millise paigaldatud ja see saab olema masin- turvaelemendi liigi – ainulaadne identifikaator või rikkumisvastane seade masin loetavas versioonis. – osas on kasutusala laiendatud. Selline olukord jätab vastavate ravimi Märgete lisamisel lähtutakse delegeeritud pakendite osas kontrollikohustuse ulatuse ebaselgeks ning suurendab määruse lisadest ja nende kehtima põhjendamatult apteekide töökoormust. Igasugune turvaelemente hakkamise kuupäevadest, registris puudutav erisus, mida Eesti riik otsustab rakendada, peab olema kajastatakse hetkel kehtivat seisu. konkreetselt ja selgelt ravimikäitlejatele kommunikeeritud. Ühtlasi soovime küsida, millistel alustel hakatakse ravimiregistrisse turvaelementide kohustuslikkuse kohta märkeid tegema. Kas märke tegemise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt koos Delegeeritud Määrusega väljastatud nn whitelist ja blacklist või tehakse märge müügiloa hoidja poolt laekunud info alusel, et nüüd kannab pakend turvaelemente? 1.2. § 9 lg 5 p 21 1.2. Selgitame. Palume kindlasti välja jätta rakendusaktide eelnõust § 9 lg 5 p 21, sest Vastavalt RavS § 64 lõikele 3 peab see ei ole kuidagi seotud võltsravimite reformi elluviimisega. Ühtlasi on müügiloa hoidja Ravimiametit teavitama 3 Eesti õigusruumis täpselt defineerimata, mis asi on tarneraskus, seetõttu ravimiga varustamise katkemisest. Kuigi on ennatlik ka sellist defineerimata mõistet kasutada ravimiregistris. üheselt ei ole Eesti õigusruumis Samuti loeme murelikult, et tarneraskuste info hakkab ravimiregistrist X- tarneraskuse definitsiooni esitatud, tee kaudu jõudma apteekide infosüsteemidesse. Kindlasti nõuab selline samuti puudub ühtne mõiste ka EL uuendus ka apteekide poolt infosüsteemidesse investeerimist ning tasandil, siis eelduslikult saavad kõik seetõttu avaldab muudatus apteekidele olulist mõju. Juhime tähelepanu, ravimiturul tegutsevad osapooled aru, et EAÜ liikmetega ei ole sellist arendust mitte kunagi varem arutatud. mida tarneraskus endast täpsemalt Ühtlasi on selgusetu, kuidas saab tulla teave tarneraskuse kohta näiteks kujutab. Hetkel on ravimite apteegilt, kui tarneraskuse definitsioon ei ole Eesti õigusruumis üheselt tarneraskustega seotud informatsioon kokku lepitud. avaldatud Ravimiameti veebilehel: 1.3. § 9 lg 5 p 22 http://ravimiamet.ee/ulevaatlik-tabel- Ka selle punkti puhul on oluline rõhutada, et see ei haaku kuidagi humaanravimite-tarneraskustest . võltsravimite reformiga. Teiseks, ei saa nõus olla eelnõu seletuskirjaga, Muudatuse tulemusena paraneb oluliselt mis loob eelduse, justkui peaksid apteegid hakkama ravimiregistrist välja info ravimi kättesaadavuse kohta, printima infot täiendavate riskivähendamise meetmete kohta. Soovime ravimiregistri kaudu ravimite otsingul on rõhutada, et täna on apteegid kohustatud välja printima pakendi tarneraskuste info näha ka ravimi infolehtede venekeelseid ja ingliskeelseid tõlkeid ja seda ilma igasuguse väljakirjutamisel ja müügil. Muudatusega kompensatsioonita. Sellisel moel seletuskirja kaudu täiendava printimise ei kaasne apteekritele kohustust ootuse seadmine suurendab apteekide igapäevatöö kulusid veelgi. investeeringute tegemiseks. Kui apteek soovib avaldatavaid andmeid saada ka otse oma töölauale, siis selleks on võimalus loodud. 1.3. Selgitame. Hetkel on info täiendavate riskivähendamise meetmete kohta kättesaadav Ravimiameti veebilehel: http://ravimiamet.ee/t%C3%A4iendavad- riskiv%C3%A4hendamise-meetmed . Muudatusega paraneb oluliselt ravimiga kaasneva teabe kättesaadavus ning seeläbi aitab kaitsta patsientide tervist. Kindlasti ei lisandu määruse muudatusega apteekidele juurde täiendavaid kohustusi, sest ka praegu on apteekidel võimalus vajaduse korral Ravimiameti veebilehelt vastav informatsioon välja printida. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →