MINISTRI MÄÄRUS
30.01.2019 nr 3
Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 16 lõike 8, § 26 lõike 9 punkti 1, § 39 lõike 1 ja § 79
lõike 1 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti
tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade
registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Ravimiamet.
(2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“;
2) määruse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist;
2) vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest;
3) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra ning tagab
andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse
eest;
5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise;
6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
8) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;
9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise;
2) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
2
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.“;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) defektsete ja võltsitud ravimite kohta riikliku järelevalve käigus kogutud andmed;“;
4) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“
muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Ravimiamet.
(2) Paragrahvis 8 sätestatu alusel registrisse kantavate andmete puhul on vastutav töötleja
Eesti Haigekassa.
(3) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist;
2) vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest;
3) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra ning tagab
andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse
eest;
5) tagab andmete kogumise, terviklikkuse, haldamise, konfidentsiaalsuse, käideldavuse,
säilitamise ja hävitamise;
6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
8) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;
9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise;
2) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.“;
3
3) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Registrisse kantakse teave ravimi turustamise katkemise, katkestamise või lõpetamise
kohta.“;
5) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:
„20) märge ravimi kohta, mis peab kandma ravimi turvaelemente;
21) teave ravimi tarneraskuse kohta;
22) teave riski vähendamise meetmete kohta.“.
§ 3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
§ 8 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:
„(121) Asendatud rikkumisvastase seadmega ravimi pakendi väljastamisel tuleb ravimi saajale
edastada ravimi tootmise tegevusloa omaja teave rikkumisvastase seadme asendamise
kohta.“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise
eeskiri“ muutmine
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ § 8
lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) toiming on dokumenteeritud;
4) pakendi rikkumisvastase seadme asendamisel tuleb ravimi saajale edastada teave
asendamise kohta.“.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 9. veebruaril 2019. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa. Ravimiameti tegevuslubade registris esitatavate andmete koosseis
4
Tervise- ja tööministri ... 01.2019. a määrus nr .....
„Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmine”
Lisa
Ravimiameti tegevuslubade registris esitatavate andmete koosseis
1. Tegevusloa kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1.1. Tegevusloa taotleja esitatud majandustegevuse üldandmed vastavalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse §-le 19, ravimiseaduse §-le 46 ning rakkude, kudede ja elundite
käitlemise ja siirdamise seaduse § 26 lõikele 8 ja §-le 27, kusjuures iga taotluse kohta lisatakse
Ravimiametis vastavalt vajadusele:
1.1.1. Taotluse number
1.1.2. Ravimiametisse sissetuleku kuupäev
1.1.3. Ravimiameti hinnang
1.1.4. Ravimiameti märkus taotluse kohta
1.1.5. Vajalik ruumide ülevaatus või uue ettevõtte inspektsioon (märked)
1.1.6. Taotlus tagasi võetud (märge)
1.1.7. Ravimiameti märkus käitleja kohta
1.1.8. Käitleja veebiaadress
1.1.9. Tegutsemiskoha kood
1.1.10. Asukoht linnas/maal
1.1.11. Põhiapteegi märge
1.1.12. Haruapteegi järjekorranumber.
1.2. Taotluse lisadokumendid vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-le
19, ravimiseaduse §-le 46 ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse
§ 26 lõikele 8 ja §-le 27, kusjuures iga dokumendi kohta lisatakse Ravimiametis vastavalt
vajadusele:
1.2.1. Dokumendi nimetus
1.2.2. Esitamise kuupäev
1.2.3. Dokumendi kehtivusaeg
1.2.4. Esitamisviis
1.2.5. Märkus lisadokumendi kohta.
1.3. Tegevusloa taotluse menetlemise käigus tekkinud andmed vastavalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse §-le 53, millele lisanduvad vastavalt vajadusele:
1.3.1. Tegevuslubade koosoleku kuupäev
1.3.2. Tegevuslubade koosoleku protokolli number
1.3.3. Tegevuslubade koosolekul osalejad
1.3.4. Otsus tegevusloa taotluse kohta (otsus, kuupäev, allkirjastaja, otsuse number)
1.3.5. Ravimiameti märkus tegevusloa ja tegutsemiskoha kohta
1.3.6. Otsus rakkude ja kudede impordisertifikaadi kohta (otsus, kuupäev, allkirjastaja, otsuse
number).
2. Tegevusloaga seotud isikute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
2.1. Ees- ja perekonnanimi.
2.2. Isikukood.
2.3. Kvalifikatsioon ja selle täpsustus.
2.4. Registreerimistõendi number.
2.5. Isiku telefon.
2.6. Isiku e-post.
2.7. Isiku seos tegevusloa või tegutsemiskohaga.
2.8. Ravimiameti märkus isiku kohta.
5
3. Defektsete või võltsitud ravimite järelevalvetegevuste kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
3.1. Andmed defektse või võltsitud ravimi esialgse teate kohta:
3.1.1. Teate number
3.1.2. Teate laekumise info (kirja number, saatmisviis, kuupäev)
3.1.3. Teate liik ja alamliik
3.1.4. Teatatud probleemi kirjeldus
3.1.5. Teates märgitud tegutsemiskoht
3.1.6. Teate edastamise info
3.1.7. Teataja andmed: nimi, e-post, telefon
3.1.8. Teataja liik (eraisik, käitleja, pädev asutus)
3.1.9. Ravimiameti hinnang teatele ja hinnangu põhjendus
3.1.10. Ravimiameti märkus teate kohta.
3.2. Andmed probleemse ravimi/toote kohta:
3.2.1. Toote määratlus (ravim või muu toode) ja määratluse põhjendus
3.2.2. Ravimi/toote nimi
3.2.3. Ravimi/toote kirjeldus
3.2.4. Ravimi liik (tööstuslik või apteegis valmistatud) ja müügiloa olemasolu (müügiloaga,
tsentraalse müügiloaga)
3.2.5. Ravimirühm
3.2.6. Ravimvorm
3.2.7. Ravimi toimeained
3.2.8. Tootja või müügiloa hoidja
3.2.9. Ravimi pakendi info
3.2.10. Ravimiameti poolt välja antud ravimi pakendikood
3.2.11. Ravimi ainulaadse identifikaatori andmeelemendid - seerianumber ja tootekood
(turvaelementidega ravimi puhul)
3.2.12. Ravimi legaalsus (kas on legaalne, illegaalne või võltsing)
3.2.13. Ravimi partiinumber
3.2.14. Ravimi kättesaadavus Eestis (märge, kas on Eestisse toodud)
3.2.15. Andmed probleemse ravimi sisseveo kohta (kontrollija, kontrollimise aeg, partii
number, sissevedajad).
3.3. Andmed defektse või võltsitud ravimi juhtumi uurimise kohta:
3.3.1. Juhtumi number ja registreerimise kuupäev
3.3.2. Juhtumi algataja (tegutsemiskoht) ja algatamise põhjus
3.3.3. Juhtumiga seotud ravimi müügiloa hoidja ja müügiloa number
3.3.4. Defekti kirjeldus ja ohtlikkus, mittevastavuse kirjeldus
3.3.5. Defekti põhjustaja
3.3.6. Juhtumi muudatused menetluse käigus
3.3.7. Juhtum on edastatud teisele asutusele
3.3.8. Juhtumi järeldus, otsus ja lõpetamise info
3.3.9. Märge, et juhtumiga kaasneb menetlus (müügiloa, GMP-sertifikaadi, tegevusloa või
väärteomenetlus)
3.3.10. Juhtumi ohtlikkuse klass ja väljastamise piirangu andmed (piirangu liik, kuupäev,
number, tasand)
3.3.11. Sanktsioonid, järelevalve ja määratud järelevalvetegevuse aeg
3.3.12. Juhtumi tagajärgede ohjamiseks mõeldud meetmed, tegevuskava ja tegevuskava
esitamise tähtaeg
3.3.13. Juhtumist teavitamise andmed (keda teavitati, teavitamise kuupäev, teavituse sisu)
3.3.14. Ravimiameti märkus juhtumi kohta.
4. Ravimite käitlejate inspekteerimise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
6
4.1. Andmed ilma tegevusloata inspekteeritavate kohta:
4.1.1. Käitleja liik
4.1.2. Käitleja nimi
4.1.3. Käitleja registrikood
4.1.4. Käitleja aadress
4.1.5. Tegutsemiskoha nimi
4.1.6. Tegutsemiskoha aadress.
4.2. Andmed inspektsiooni läbiviimise kohta:
4.2.1. Inspektsiooni liik, alamliik ja kuupäev
4.2.2. Inspektsiooni memo (planeerimisel), eesmärk
4.2.3. Kas inspektsioon oli ette teatatud
4.2.4. Inspektsiooni läbiviija ja kohalolijad
4.2.5. Ravimiameti märkus inspektsiooni kohta
4.2.6. Kas inspektsiooni käigus võeti kaasa ravimeid (märge)
4.2.7. Ravimi näidise andmed (kogus, näidise võtmise kuupäev, märkused)
4.2.8. Labori analüüsi andmed (saatmise kuupäev, analüüsi tulemus ja kuupäev, märkused)
4.2.9. Kas oodatakse vastust inspektsiooniaktile
4.2.10. Ravimiameti märkus inspektsiooniakti kohta
4.2.11. Inspektsiooni lõpetamise info
4.2.12. GMP ehk heade tootmistavade sertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi
väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus)
4.2.13. GDP ehk heade hulgimüügitavade sertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi
väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus)
4.2.14. Ravimiameti märkus tegutsemiskoha kohta
4.2.15. Rakkude ja kudede impordisertifikaadi andmed (otsuse kuupäev, sertifikaadi
väljastamise kuupäev, sertifikaadi number, mitteväljastamise põhjendus)
4.2.16. Edasine järelevalve (järelkontrolli vajadus ja selle põhjendus, järelkontrolli aeg,
järelkontrolli vajaduse tekkimise alus (ettekirjutus, väärtegu).
4.3. Andmed ettekirjutuse kohta:
4.3.1. Ettekirjutuse õiguslik alus
4.3.2. Ettekirjutuses näidatud rikkumised
4.3.3. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
4.3.4. Ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg
4.3.5. Ettekirjutuse saajad
4.3.6. Ravimiameti märkused ettekirjutuse kohta.
4.4. Andmed väärteo kohta:
4.4.1. Väärteomenetluse dokumendid (dokumendi nimi, esitamisviis, esitamise kuupäev,
märkused)
4.4.2. Väärteo andmed (väärteomenetluse alune isik, väärteo number, väärteo koosseis,
väärteo kvalifikatsioon, väärteo liik, menetluse liik, väärteo edastamine teisele asutusele,
väärteoprotokolli ja selle kättesaamise kuupäev, otsuse ja selle kättesaamise kuupäev)
4.4.3. Ravimiameti märkus väärteo menetluse kohta.
5. Apteekide kvartaalsete aruannete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
5.1. Apteekide poolt kvartaalselt esitatavad andmed vastavalt sotsiaalministri 17. veebruari
2005. a määrusele nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ §-le 27, kusjuures
igale aruandele lisatakse vastavalt vajadusele Ravimiametis:
5.1.1. Aruande periood, liik ja esitaja tegutsemiskoha kood
5.1.2. Esitaja märkused
5.1.3. Laekumise kuupäev
5.1.4. Ravimiameti märkus aruande kohta.
7
6. Dokumentide ja kirjavahetuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
6.1. Registris koostatavad dokumendid:
6.1.1. Meeldetuletus
6.1.2. Ettekirjutus
6.1.3. Inspektsiooniakt
6.1.4. Tegevusluba
6.1.5. Tegevusloa otsus
6.1.6. Tegevuslubade koosoleku protokoll
6.1.7. GDP sertifikaat
6.1.8. Kiri tegevusloa taotlejale või käitlejale.
6.2. Dokumentide metaandmed:
6.2.1. Dokumendi liik ja alamliik
6.2.2. Dokumendi nimetus
6.2.3. Allkirjastatud
6.2.4. Dokumendi number ja kuupäev
6.2.5. Dokumendi koostaja ja koostamise koht
6.2.6. Saatmisviis või Ravimiametile esitatud dokumendi puhul esitamisviis
6.2.7. Dokumendi saatja ja saatmise kuupäev
6.2.8. Dokumendi kehtivusaeg Ravimiametile esitatud dokumendi puhul
6.2.9. Vaidlustatud, vaide esitamise kuupäev ja vaide dokument
6.2.10. Ravimiameti märkus dokumendi kohta.
6.3. Kõigi muude kontaktivõttude andmed:
6.3.1. Saatja / saaja nimi (seos käitleja, tegevusloa või tegutsemiskohaga), e-post, kirja
number ja kuupäev
6.3.2. Kontaktivõtu liik ja saatmisviis
6.3.3. Kontaktivõtu pealkiri ja kokkuvõte ja sisu
6.3.4. Vastamisvajadus, vastamise tähtaeg ja vastuse kuupäev
6.3.5. Ravimiameti märkus kontaktivõtu kohta.
Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus on kehtestatud ravimiseaduse § 16 lõike 8, § 26 lõike 9 punkti 1, § 39 lõike 1 ja § 79 lõike
1 alusel.
Määrusega viiakse tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti
tegevuslubade registri põhimäärus“, tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36
„Ravimiregistri põhimäärus“, sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrus nr 74
„Ravimite tootmise eeskiri“ kooskõlla ravimiseaduse muutmise seadusest (706 SE) tulenevate
muudatustega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk (tel
626 9147;
[email protected]).
Määruse väljatöötamisel on osalenud Ravimiameti õigusnõunikud Andrus Varki (tel 737 4140,
[email protected]) ja Kaili Lellep (tel 737 4140,
[email protected]) ning
arendusnõunik Ly Rootslane (tel 737 4140,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (tel 626 9328;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse järgmisi redaktsioone:
1) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri
põhimäärus“ (RT I, 21.12.2017, 16);
2) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ (RT I,
27.09.2018, 4);
3) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
(RT I, 25.05.2016, 9);
4) tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrus nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ (RT I,
04.04.2018, 6).
Määrus on seotud inimtervishoius kasutatavate ravimite turustamisele kohalduva komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate
ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–27)
rakendamisega alates 2019. aasta 9. veebruarist.
Määrus on seotud ravimiseaduse muutmise seaduse (706 SE) muudatustega, mis jõustuvad 9.
veebruaril 2019. aastal.
☐ Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
2
Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrust nr 51
„Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“.
Paragrahv 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 sõnastust ning võrreldes kehtiva määrusega
sätestatakse registri volitatud töötleja, kelleks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
(TEHIK).
Paragrahv 1 punktiga 2 täiendatakse määruse 1. peatükki §-iga 31, millega sätestatakse registri
vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
Lõikes 1 sätestatakse, et vastutav töötleja juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise
seaduslikkuse ja arendamise eest. Kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja
väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud.
Vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning
tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise. Samuti korraldab elektroonilist
andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega. Andmevahetuse toimimiseks sõlmib
kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Vastutab, et registritoimingud on õiguspärased.
Lisaks täidab muid ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
Lõike 2 kohaselt tagab volitatud töötleja (TEHIK) registri igapäevaseks toimimiseks vajalikud
tegevused – analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise korraldamise, tagab registri pidamise,
halduse ja majutuse, teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist
takistavatest probleemidest, rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvameetmeid,
tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teeb ettepanekuid registri vastutavale
töötlejale registri arendamiseks ning hangib ja teostab vastutava töötleja ettepanekute alusel
registri arendamist. Samuti kõrvaldab takistused ja tõrked, mis tekivad registri kasutamisel ning
taastab ja tagab registri töö.
Paragrahv 1 punktiga 3 muudetakse määruse §-i 6 lõike 1 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse,
et registrisse kantakse lisaks defektsete ravimite kohta riikliku järelevalve käigus kogutud
andmetele ka riikliku järelevalve käigus kogutud andmed võltsingu kahtlusega ja võltsitud ravimite
kohta.
Paragrahv 1 punktiga 4 asendatakse määruse lisa käesoleva määruse lisaga. Määruse lisa
täiendatakse punktiga 3.2.10. Ravimiameti poolt välja antud ravimi pakendikood ja punktiga 3.2.11.
Ravimi ainulaadse identifikaatori andmeelemendid - seerianumber ja tootekood
(turvaelementidega ravimi puhul) vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikli 4
punkti b) alapunktidele i) ja ii).
Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrust nr 36 „Ravimiregistri
põhimäärus“.
Paragrahv 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 sõnastust ning võrreldes kehtiva määrusega
sätestatakse registri volitatud töötleja, kelleks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
(TEHIK).
Paragrahv 2 punktiga 2 täiendatakse määrust §-iga 31, millega sätestatakse registri vastutava ja
volitatud töötleja ülesanded.
Lõikes 1 sätestatakse, et vastutav töötleja juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise
seaduslikkuse ja arendamise eest. Kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja
väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud.
Vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning
tagab andmete kogumise, terviklikkuse, haldamise, konfidentsiaalsuse, käideldavuse, säilitamise
ja hävitamise. Samuti korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste
andmekogudega. Andmevahetuse toimimiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud
3
ulatuses. Vastutab, et registritoimingud on õiguspärased. Lisaks täidab muid ülesandeid
õigusaktides sätestatud ulatuses.
Lõike 2 kohaselt tagab volitatud töötleja (TEHIK) registri igapäevaseks toimimiseks vajalikud
tegevused – teeb või hangib analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise korraldamise, tagab
registri pidamise, halduse ja majutuse, teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või
kasutamist takistavatest probleemidest, rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri
turvameetmeid, tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teeb ettepanekuid registri
vastutavale töötlejale registri arendamiseks ning hangib ja teostab vastutava töötleja ettepanekute
alusel registri arendamist. Samuti kõrvaldab takistused ja tõrked, mis tekivad registri kasutamisel
ning taastab ja tagab registri töö.
Paragrahv 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2. Muudatus on seotud
vastutava ja volitatud töötleja ülesannete reguleerimisega määruse §-s 31.
Paragrahv 2 punktiga 4 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 6, mille kohaselt registrisse kantakse
teave ravimi turustamise katkemise, katkestamise või lõpetamise kohta. Ravimi tarneraskuste
kajastamise aluseks on Ravimiametile edastatud teave või järelevalve käigus saadud teave. Teave
tarneraskusest võib tulla müügiloa hoidjalt (RavS § 64 lg 3), ravimi hulgimüüjalt, apteekrilt või
patsiendilt. Teade võib olla juba esinevast tarneraskusest või võimalikust tarneraskuse
saabumisest (on ette näha). Muudatus on seotud määruse § 9 lõike 5 täiendamisega punktiga 21.
Paragrahv 2 punktiga 5 täiendatakse määruse § 9 lõiget 5 punktidega 20, 21 ja 22.
Punkti 20 kohaselt kantakse müügiloaga ravimi kohta ravimiregistrisse märge, kas ravim peab
kandma turvaelemente. Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a lõikele 1 peavad retsepti alusel
väljastatavad ravimid kandma turvaelemente ja ilma retseptita väljastatavate ravimitel ei ole sellist
kohustust, erandid eelpool toodud nõudest on välja toodud delegeeritud määruse lisades I ja II.
Kuid see, kas ravim väljastatakse retsepti alusel, otsustatakse enamasti riigi tasandil ja võib
liikmesriigiti erineda, mistõttu on vajalik ravimiregistris andmekoosseise täiendada ning lisada
juurde märge turvaelementide kohustuslikkuse kohta. Komisjoni delegeeritud määruses (EL)
2016/161 on kirjas, et pädev asutus teeb müügiloa hoidjatele, tootjatele, hulgimüüjatele ja isikutele,
kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, kättesaadavaks järgmise teabe, kui nad seda
taotlevad: a) tema territooriumil turule lastud ravimid, millel peavad olema direktiivi 2001/83/EÜ
artikli 54a punkti o ning käesoleva määruse kohased turvaelemendid.
Punkti 21 kohaselt kantakse müügiloaga ravimi kohta ravimiregistrisse märge, kui ravim ei ole
kättesaadav ravimi tarneahelas esineva tarneraskuse tõttu. Viidatud teave on avaldatud
Ravimiameti kodulehel uudiste rubriigis, kuid ei ole seotud ravimi andmetega ravimiregistris.
Muudatuse tulemusena on võimalik leida registrist ravimite otsingul infot ravimi kättesaadavuse
kohta ning seda infot ka X-tee teenusena apteekrite ja arstide infosüsteemidesse ning
retseptikeskusesse üle kanda, et tarneraskuste info oleks näha ka ravimi väljakirjutamisel ja
müügil.
Punkti 22 kohaselt tehakse ravimiregistri kaudu kättesaadavaks müügiloaga ravimile rakendatud
täiendavad riskivähendamise meetmed.
Täiendavate riskivähendamise meetmete eesmärk on tagada ravimi ohutum kasutamine,
suurendada teadlikkust ravimiga seotud olulistest ohutusprobleemidest ning kirjeldada tegevusi
nende riskide ennetamiseks või vähendamiseks. Täiendavad riskivähendamise meetmed on
mõeldud ravimi ohutusalase informatsiooni kiireks edastamiseks tervishoiutöötajatele, sisaldades
kokkuvõtet uuest ohutusprobleemist, ravimi muutunud kasu/riski suhtest vms. Täiendavad
riskivähendamise materjalid täiendavad ravimi omaduste kokkuvõtet eesmärgiga juhtida
fokuseeritult tähelepanu teatud ohutusprobleemile ning annavad selged juhised, mida tuleb ravimi
ohutuks kasutamiseks ja riskide vähendamiseks teha. Teave võib olla suunatud arstile (harvem
teistele tervishoiutöötajatele) ja/või patsiendile.
4
Praegu on täiendavad riskivähendamise meetmena ettenähtud materjalid kättesaadavad
Ravimiameti veebilehel, kus need on jaotatud toimeainete järgi tabelisse. Nimetatud muudatuste
eesmärk on teha ravimi kohta avaldatud teave kättesaadavaks ühest kohast, milleks on
ravimiregister ning luua tehniline võimekus (andmete edastamine x-teele) selle info edastamiseks
arsti/apteekri töölauale, mis parandaks veelgi ravimiga kaasneva teabe kättesaadavust ning aitaks
kaitsta patsientide tervist. Ravimiregistrist dokumentidele ligipääs võimaldab neid vajadusel
korduvalt/kiirelt välja trükkida, anda patsiendile ning säästab arste müügiloa hoidja poolt
jagatavatest pabermaterjalidest. Lisaks võimaldab tehniline lahendus tagada, et ravimiregistrist on
alati kättesaadav kõige ajakohasem teave.
Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrust nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“. Muudatusega täiendatakse §-i 8 lõikega 121, mille kohaselt ravimi
väljastamisel, millel on asendatud pakendi rikkumisvastane seade, tuleb ravimi saajale edastada
ravimi tootmise tegevusloa omaja teave rikkumisvastase seadme asendamise kohta.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikli 10 kohaselt kontrollivad tootjad, hulgimüüjad
ja isikud, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida ainulaadse identifikaatori ehtsust ja
rikkumisvastase vahendi terviklikkust. Käesolev säte reguleerib rikkumisvastase seadme
asendamist (toimub näiteks infolehe lisamisega ravimi pakendisse, mille käigus rikutakse
olemasoleva pakendi rikkumisvastane seade). Pakendi rikkumisvastase seadme asendamise
korral peab asendamise õiguspärasus olema nähtav ravimi vastuvõtmisel. Vastupidisel juhul
keeldub apteek või hulgimüüja ravimi vastu võtmisest ja peab teavitama võltsingu kahtlusest või
kui ravim on vastuvõetud, siis kõrvaldama selle kohe ringlusest ning teavitama võltsingu
kahtlusest. Seetõttu on vajalik, et ravimiga, mille pakendil on rikkumise vastane seade asendatud,
liiguks kaasa ka vastav teave asendamise ja asendaja kohta.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 alusel ei tohi üldjuhul avatud rikkumisvastase
seadmega ravimit enam müüa, see tuleks ümber pakendada. Samas on Euroopa Komisjon
nõustunud, et teatud juhtudel võib rikkumisvastase seadme asendamist võrdväärsega lubada
ravimite kättesaadavuse ja ohutuse eesmärgil, kuid ainult liikmesriigi pädeva asutuse teadmisel ja
järelevalvel. Samuti peab ravimi käitleja teadma, et pakendit on seaduslikult avatud ja
rikkumisvastane seade asendatud, seega peab vastav info liikuma ravimiga kaasa.
Lähtuvalt turvaelementide rakendamise nõuetest, ei liigu edaspidi enam Eesti tarneahelas
retseptiravimite pakendeid, mida on lubatud tarneahela teatud etappides avada. Turvaelemendi
asendamine on lubatud ainult ravimi tootmise tegevusloa omaja poolt. Ravimite hulgimüügi ja
apteegi tasemel ei tohi turustada retseptiravimeid, mille rikkumisvastane seade on avatud või
kahjustatud.
Muudatus on seotud tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise
eeskiri“ muutmisega.
Paragrahviga 4 muudetakse tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määrust nr 74 „Ravimite
tootmise eeskiri“. Muudatusega täiendatakse § 8 lõikes 5 loetletud ravimi pakendi turvaelementide
osalise või täielikult eemaldamise või katmise tingimusi. Ravimi pakendi turvaelemente võib
osaliselt või täielikult eemaldada või katta siis, kui eelnevalt kontrollitakse, et ravim on ehtne ja
seda ei ole rikutud ning turvaelemendid asendatakse võrdväärsete uute elementidega.
Turvaelemendid loetakse võrdväärseteks, kui need võimaldavad teha sama tõhusalt kindlaks
ravimi ehtsust ja identsust, tõendada ravimi rikkumist ning vastavad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a lõikes 2 osutatud eeskirjadele 2001/83/EÜ. Täiendavalt
lisatakse määrusesse, et toiming peab olema dokumenteeritud ning pakendi rikkumisvastase
seadme asendamisel uuega tuleb ravimi saajale edastada teave rikkumisvastase seadme
asendamise kohta.
Muudatus on seotud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ muutmisega.
5
Paragrahviga 5 sätestatakse määruse jõustumine 9. veebruaril 2019. aastal. Määruse jõustumine
on seotud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 rakendamisega, mis peab olema
siseriiklikku õigusesse üle võetud hiljemalt 9. veebruariks 2019. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on seotud inimtervishoius kasutatavate ravimite turustamisele kohalduva komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate
ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–27)
rakendamisega alates 2019. aasta 9. veebruarist.
4. Määruse mõjud
Määrus on seotud ravimiseaduse muutmise seadusega (706 SE), seetõttu ei oma antud määruste
muutmine iseseisvaid mõjusid. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega, mistõttu
andmekaitsealane mõjuhinnang puudub.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisest ei teki tulusid.
Tulenevalt ravimiseaduse ja selle rakendusaktide muutmise jõustumisega on Ravimiameti
SamTrack andmekogus, Ravimiameti tegevuslubade registris ning ravimiregistris vaja teha
arendustöid. Arendustööde eeldatav maksumus on kokku 66 000 eurot, millest 56 000 eurot
kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarvest (Ravimiameti
tegevuslubade registri ja ravimiregistri arendustööd) ning 10 000 eurot Ravimiameti eelarvest
(SamTrack andmekogu arendustööd).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 9. veebruaril 2019. aastal, sest komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/161 peab
olema siseriiklikku õigusesse üle võetud hiljemalt 9. veebruariks 2019. aastaks.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (eelnõu toimiku number: 19-0024)
kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, MTÜ-le Eesti
Ravimitootjate Liit, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutusele, Eesti
Proviisorite Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Ravimihulgimüüjate
Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Määruse eelnõule esitasid kommentaarid Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate
Liit.
Märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine ning selgitused on esitatud
kooskõlastustabelis seletuskirja lisas.
Ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise
määruse seletuskirja
lisa
Märkuse esitaja Märkusega arvestamine või
mittearvestamine, selgitus
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
1. Vastuvõtukontrolli reeglid ravimite hulgimüügis 1.1. Selgitame.
Palume taaskord võltsravimite reformi rakendamiseks ajakohastada Kuna ravimite turvaelementide
“Hulgimüügi tingimuste ja korra” §-s 6 sätestatud vastuvõtukontrolli kasutusele võtmisega kaasneb
reeglistik. Esitasime sellekohased märkused määruste kavanditele ka ülemineku periood, mille ajal on
reformi seaduseelnõu menetluses. Vastusena lubas ministeerium paralleelselt kasutusel ka ilma
augustis 2018. a rakendusaktidega seotud märkuseid võimalusel turvaelementideta ravimid, siis hetkel ei
arvestada rakendusaktide menetlemisel. ole ravimite vastuvõtukontrolli nõuete
1.1 Leiame, et oleks äärmiselt ebamõistlik säilitada määruse § 6 lg 2 p 7 muutmine põhjendatud.
nõue kontrollida ravimite vastuvõtul eestikeelse info olemasolu Lisaks märgime, et ettepanek ei puuduta
turvaelemente kandvate pakendite sees. Nõude täitmisel muutuks ehtne hetkel ravimite turvaelementidega seotud
ja kvaliteetne ravim vastuvõtukontrolli tulemusel kõlbmatuks ja tuleks komisjoni delegeeritud määruse (EL)
hävitada, mis pärsiks kindlasti ravimite kättesaadavust. Rikkumisvastase 2016/161 üle võtmist. Määrusega ei
vahendi eesmärk on tagada, et ravimipakendit ei ole avatud. Kuna leevendata ravimite ohutuse ja kvaliteedi
eestikeelne infoleht on pakendi sees, siis on selle olemasolu kontrollimine tagamiseks kehtestatud nõudeid vaid
ilma pakendit avamata võimatu. Avatud pakendiga, st turvaelement täiendab olemasolevaid nõudeid.
rikutud, ravimit on seaduse kohaselt keelatud edasi turustada. Teeme
ettepaneku jätta punkt 7 määrusest välja või täiendada seda erandiga, et
nimetatud kontrolli ei teostada turvaelemente kandvate ravimite
pakendite puhul. Alternatiivselt tuleks seletuskirja täiendada juhistega
sellest, kuidas saaksid hulgimüüjad pakendit avamata kontrollida pakendi
sisse lisatud dokumendi keelt.
Palume ka seletuskirjas või vajadusel eelnõu enda kaudu selgitada,
missugustel tingimustel on hulgimüüjal lubatav väljastada hulgimüüja
enda valduses vastuvõtukontrolli käigus või kogemata kahjustada saanud
rikkumisvastase vahendiga ravimipakendit.
1.2 Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ravimi tootja 1.2. Selgitame.
poolt vabatahtlikult pakendile lisatava rikkumisvastase vahendi kontroll Ravimipakendi nõuetele vastavuse
kuuluks edaspidi samuti hulgimüügi vastuvõtukontrolli hulka kui kontrollimine on kuulunud ja kuulub ka
müügiloaga ravimi pakendi vastavuskontroll müügiloale määruse § 6 lg 2 edaspidi vastuvõtukontrolli hulka,
p 8 tähenduses või on tegemist kontrolliga mõnes muus tähenduses? Kui olenemata asjaolust, kas rikkumisvastase
jah, siis missuguse määruse sätte alusel? Tegemist on praktilise seadme kohustus tuleb EL määrusest või
probleemiga, mis tekib asjaolust, et hulgimüüjatel puudub informatsioon müügiloahoidja tingimustest.
selle kohta, missugustele pakenditele on tootja vabatahtlikult otsustanud Turvaelementide kontroll on määruse
turvaelemendi lisada ning missugustele mitte. Samuti ei saa hulgimüüja kohaselt kohustuslik siis, kui ravim
teada, kui ravimi tootja otsustab vabatahtlikult lisatud turvaelemendi kannab turvaelemente lähtuvalt komisjoni
kasutamisest loobuda. delegeeritud määruses (EL) 2016/161
1.3 Palume täiendada ja ajakohastada määruses kvaliteedisertifikaatide sätestatud korrale. Ravimitootja poolt
kontrollimise regulatsiooni. Vastavalt määruse § 6 lg 2 p-le 2 tuleb vabatahtlikult ravimile paigutatud
vastuvõtul kontrollida ravimi kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Lõike 3 rikkumisvastase seadme nõue ja selle
kohaselt tohib ilma sertifikaadita ravimit väljastusse lubada pärast kontrollimine tuleneb sotsiaalministri
Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist. 17.02.2005 määrusest nr 27.
Praktikas on Ravimiameti haldusmenetluse läbimine kujunenud tõsiseks Kui ravimile on paigaldatud
takistuseks ravimite kättesaadavuse tagamisel. Kuna ehtsuse kontrolli rikkumisvastane seade, mida ei nõua
läbinud turvaelemente kandva ravimi puhul on juba tagatud, et see ravim komisjoni delegeeritud määrus (EL)
on ehtne ning järelikult toodetud vastavalt kvaliteedinõuetele, siis ei ole 2016/161, siis ravimi vastuvõtmise ja
tänase nõude jätkumine põhjendatud. Turvaelemente kandvate ravimite müügi kontroll ei erine kuidagi tänasest
puhul on nende päritolu ja ehtsus ning selle kaudu kvaliteet kinnitatud. kontrollist (rikutud pakend), st kui
Teeme ettepaneku täiendada määruse § 6 lg 3 sõnastust uue lausega rikkumisvastane seade on pakendile
järgmiselt: “(3) Kui on kahtlus ravim kvaliteedis või puuduvad nõutavad paigaldatud, siis tuleb ka veenduda, et
sertifikaadid, võib ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt see ei ole katki, st pakend on rikkumata.
heakskiitva otsuse saamist. Ravimiameti otsus ei ole vajalik, kui puuduva
sertifikaadiga ravimi turvaelementide kontroll kinnitab ravimi ehtsust.”. 1.3. Selgitame.
1
1.4 Hulgimüügi tingimuste määruses tuleks selguse huvides täiendada § Vt punkti 1.1. selgitusi.
11 lg 5 ning piiritleda omavahel võimalikust võltsingukahtlusest Turveelementide kasutusele võtmine ei
teavitamise korral RavS § 102 lg 4 nimetatud juriidilise isiku (REKS) ning asenda ravimi kvaliteedi ja ohutuse
Ravimiameti ja müügiloa hoidja teavitamise juhud. tagamiseks kehtestatud nõuded.
Ettepanek ei puuduta hetkel ravimite
turvaelementidega seotud komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2016/161 üle
võtmist.
1.4. Selgitame.
Võimalike võltsingu kahtluste
tuvastamise ja teavitamise kohustused on
kehtestatud juba varasemalt ja selles
osas muudatusi või uusi nõudeid ei ole.
Seoses täiendavate turvaelementide
kasutusele võtmisega lähtub käitleja EL
määruse nõuetest, oma
professionaalsetest erialastest
teadmistest ja kogemustest ning ettevõtte
seesmiselt koostatud juhenditest.
Seetõttu ei ole vajalik antud küsimusi
reguleerida ministri määruse tasemel.
Samuti avaldatakse Ravimiameti
veebilehel ka soovitused teavituste
esitamise osas ning avaldatud teavet
täiendatakse vastavalt praktikale.
2. Ravimiregistri täiendamine märkega ravimite turvaelementide kohta 2. Selgitame.
Eelnõu § 2 p 5 näeb ette, et ravimiregistrit täiendatakse „märkega ravimite Vastavalt komisjoni delegeeritud
kohta, mis peab kandma ravimi turvaelemente“. Nõustume, et märked määrusele (EL) 2016/161 on kohustuslik
registris saavad ravimikäitlejatele oluliseks infoallikaks selle kohta, mis lisada ravimile turvaelemendid, st nii
ravimid peavad kandma turvaelemente ning missugused mitte. Lisaks ainulaadne identifikaator kui ka
seletuskirjas märgitule, et ravimi kuuluvus retsepti- või käsimüügiravimite rikkumisvastane seade, seega lisatakse
hulka otsustatakse üldjuhul siseriiklikult, lubab EL õigus siseriikliku ravimiregistrisse info turvaelementide
otsusega ka laiendada turvaelementide kasutusala nii retsepti- kui kohustuslikkuse kohta.
käsimüügiravimite puhul. Neist otsustest omakorda sõltuvad otseselt Info lisatakse ravimiregistrisse kui viide,
käitlejate toimingud ravimipakendi kontrollimisel ja väljastamisel. et mõlemad turvaelemendid peavad
Lähtuvalt eeltoodust tekkisid meil järgmised küsimused, mille osas olema ravimile paigaldatud ja see saab
palume täiendada eelnõu ja/või seletuskirja: - Kas turvaelemendi kohta olema masin-masin loetavas versioonis.
ravimiregistrisse tehtav märge omab õiguslikku, konstitutiivset, Ravimiregistris avaldatav teave ei asenda
tähendust? - Mis on märgete ja märgete muudatuste ravimiregistrisse delegeeritud määrusest ja/või müügiloast
kandmise tähtajad (vastavalt põhimääruse §-le 11)? - Kas registrist tulenevaid nõudeid ja kohustusi.
nähtub ka märgete ajalugu? - Kuna ravim võib vastavalt direktiivi Märgete lisamisel lähtutakse komisjoni
2001/83/EÜ art 54 punktile 0 ja art 54a lõikele 5 kanda nii ainulaadset delegeeritud määruse (EL) 2016/161
identifikaatorit kui ka rikkumisvastast vahendit või üksnes emba-kumba lisadest ja nende kehtima hakkamise
neist turvaelementidest, siis kas ravimiregistri märge hakkab eristama ka kuupäevadest, registris kajastatakse
turvaelemendi liiki? - Kas ravimiregistrisse kantakse ka märge ravimi hetkel kehtivat seisu.
tootjate poolt ravimipakendile vabatahtlikult lisatud rikkumisvastase
vahendi kohta? Kui ei, siis missugusele õiguslikule regulatsioonile need
vabatahtlikud turvaelemendid alluvad ning mis on ravimikäitlejatele
allikaks nende kohta informatsiooni leidmisel?
3. Määruse täiendused, mis ei ole seotud turvaelementide reformiga 3. Selgitame.
Lisaks turvaelementide reformiga seotud täiendustele kavandatakse Määruse nr 36 § 9 lõike 5 täiendamine
määruses üllatuslikult muudatusi küsimustes, mis jäävad täielikult punktidega 21 (teave ravimi tarneraskuse
väljapoole reformi rakendusala. kohta) ja 22 (teave riski vähendamise
Need muudatused tuleks eelnõust kindlasti välja jätta vähemalt osas, meetmete kohta) eesmärk on parandada
milles need ei puuduta üksnes ravimiregistri pidamise korralduslikke oluliselt infot ravimiga kaasneva teabe
aspekte, vaid on suunatud ja mõjutaksid ka 3. isikuid. Eeskätt saab kättesaadavuse kohta ning sellega ei
sellisteks täiendusteks pidada ravimiregistri § 7 lg 6 ning § 9 lg 5 p 21 ja kaasne mingeid kohustusi ravimite
22, mille kohaselt kantaks ravimiregistrisse teave ravimi turustamise
2
katkemise, katkestamise, lõpetamise ja tarneraskuse kohta ning teave käitlemisega tegelevatele isikutele,
riski vähendamise meetmete kohta. samuti arstidele ja apteekritele.
Kuna need muudatused ei ole seotud võltsravimite reformi elluviimisega, Muudatuste eesmärk on teha ravimi
siis ei ole nende tegemine reformi rakendusakti „lisana“ õigustatud. kohta avaldatud teave kättesaadavaks
Samuti ei ole põhjendatud nende menetlemine muudatusi eelnevalt ühest kohast, milleks on ravimiregister
huvirühmadega arutamata, muudatuste mõjusid analüüsimata ning ning luua tehniline võimekus (andmete
HÕNTE-s nõutuga võrreldes kiirendatud korras. edastamine x-teele) selle info
Liigsest kiirustamisest tekkivad potentsiaalsed vead ja probleemid edastamiseks arsti/apteekri töölauale,
nähtuvad ka praegusest eelnõust. Näiteks: - ei ole kehtivas õiguses mis parandaks veelgi ravimiga kaasneva
defineeritud mõisteid „ravimi tarneraskus“ ja „riski vähendamise teabe kättesaadavust ning aitaks kaitsta
meetmed“; - ebajärjekindel on mõistetega ka eelnõu ja seletuskiri ise, patsientide tervist. Ravimiregistrist
kus näiteks § 7 lg 6 terminite „ravimite turustamise, katkemise, dokumentidele ligipääs võimaldab neid
katkestamise“ selgitamisel kasutatakse seletuskirjas väljendit vajadusel korduvalt/kiirelt välja trükkida,
„tarneraskus“, kuid määruse § 9 lg 5 p 21 tunneb „tarneraskust“ ka anda patsiendile ning säästab arste
eraldiseisva ja järelikult eritähendusliku mõistena; - mõistetamatuks jääb, müügiloa hoidja poolt jagatavatest
missugusel alusel põhineb seletuskirja selgitus, et teave tarneraskuse pabermaterjalidest. Lisaks võimaldab
kohta võib lisaks müügiloa hoidjale tulla ka hulgimüüjalt, apteekrilt või tehniline lahendus tagada, et
patsiendilt. Seda eriti juhul, kui tarneraskuse mõistet ei ole õigusaktides ravimiregistrist on alati kättesaadav kõige
defineeritud; - Potentsiaalselt väga ulatusliku sisulise mõjuga oleks ajakohasem teave.
seletuskirjas märgitu ellurakendamine, et teave tarnaraskuste ja riski Hetkel on vastav teave avaldatud
vähendamise meetmete kohta peaks X-tee teenusena jõudma Ravimiameti veebilehel, muudatuste
tervishoiuasutuste ja ravimikäitlejate infosüsteemidesse. Mõistetamatuks tulemusel on kõik ravimeid puudutav info
jääb, kas eelnõuga soovitakse panna ravimikäitlejatele uusi kohustusi arstil ja apteekril kättesaadav ühest
patsiendiga suhtlemisel ja näha ette sellega seotud IT-arenduste kohast, ehk ravimiregistrist.
tegemist? Kahjuks on vastavad mõjud ning nende tegevuste elluviimiseks
vajaminev ajaline jm ressurss jäänud seletuskirjas täielikult avamata.
Seepärast ei saa me nõustuda võltsravimite reformiga mitteseotud
täiendustega eelnõus, mida menetletakse hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja nõudeid järgimata ning mille mõjusid ei ole avatud.
Soovitame algatada nende muudatuste tegemiseks eraldi menetlus,
järgides selle läbiviimiseks kaasamise hea tava ning HÕNTE reegleid ja
tähtaegu.
Eesti Apteekide Ühendus
1. § 2 Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri 1.1. Selgitame.
põhimäärus“ muutmine Vastavalt komisjoni delegeeritud
1.1. § 9 lg 5 p 20 määrusele (EL) 2016/161 on kohustuslik
Soovime antud sätte juures täpsustada, millise detailsusastmega lisada ravimile turvaelemendid, st nii
hakatakse registrisse turvaelementide kohta infot lisama? Kui RavS ainulaadne identifikaator kui ka
volitusnorm jätab võimaluse laiendada ainulaadse identifikaatori rikkumisvastane seade, seega lisatakse
kasutusala või rikkumisvastase seadme kasutusala (mitte tingimata ravimiregistrisse info turvaelementide
mõlema kasutusala üheaegselt), on tingimata vajalik, et ka ravimiregistris kohustuslikkuse kohta. Info lisatakse
sisalduks vastava ravimi kohta konkreetne info, millise turvaelemendi liigi ravimiregistrisse kui viide, et mõlemad
kasutusala on laiendatud. Vastasel juhul oleks ravimiregistri märge turvaelemendid peavad olema ravimile
üldistav ning apteegid peaksid hakkama ise menetlema, millise paigaldatud ja see saab olema masin-
turvaelemendi liigi – ainulaadne identifikaator või rikkumisvastane seade masin loetavas versioonis.
– osas on kasutusala laiendatud. Selline olukord jätab vastavate ravimi Märgete lisamisel lähtutakse delegeeritud
pakendite osas kontrollikohustuse ulatuse ebaselgeks ning suurendab määruse lisadest ja nende kehtima
põhjendamatult apteekide töökoormust. Igasugune turvaelemente hakkamise kuupäevadest, registris
puudutav erisus, mida Eesti riik otsustab rakendada, peab olema kajastatakse hetkel kehtivat seisu.
konkreetselt ja selgelt ravimikäitlejatele kommunikeeritud.
Ühtlasi soovime küsida, millistel alustel hakatakse ravimiregistrisse
turvaelementide kohustuslikkuse kohta märkeid tegema. Kas märke
tegemise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt koos Delegeeritud
Määrusega väljastatud nn whitelist ja blacklist või tehakse märge
müügiloa hoidja poolt laekunud info alusel, et nüüd kannab pakend
turvaelemente?
1.2. § 9 lg 5 p 21 1.2. Selgitame.
Palume kindlasti välja jätta rakendusaktide eelnõust § 9 lg 5 p 21, sest Vastavalt RavS § 64 lõikele 3 peab
see ei ole kuidagi seotud võltsravimite reformi elluviimisega. Ühtlasi on müügiloa hoidja Ravimiametit teavitama
3
Eesti õigusruumis täpselt defineerimata, mis asi on tarneraskus, seetõttu ravimiga varustamise katkemisest. Kuigi
on ennatlik ka sellist defineerimata mõistet kasutada ravimiregistris. üheselt ei ole Eesti õigusruumis
Samuti loeme murelikult, et tarneraskuste info hakkab ravimiregistrist X- tarneraskuse definitsiooni esitatud,
tee kaudu jõudma apteekide infosüsteemidesse. Kindlasti nõuab selline samuti puudub ühtne mõiste ka EL
uuendus ka apteekide poolt infosüsteemidesse investeerimist ning tasandil, siis eelduslikult saavad kõik
seetõttu avaldab muudatus apteekidele olulist mõju. Juhime tähelepanu, ravimiturul tegutsevad osapooled aru,
et EAÜ liikmetega ei ole sellist arendust mitte kunagi varem arutatud. mida tarneraskus endast täpsemalt
Ühtlasi on selgusetu, kuidas saab tulla teave tarneraskuse kohta näiteks kujutab. Hetkel on ravimite
apteegilt, kui tarneraskuse definitsioon ei ole Eesti õigusruumis üheselt tarneraskustega seotud informatsioon
kokku lepitud. avaldatud Ravimiameti veebilehel:
1.3. § 9 lg 5 p 22 http://ravimiamet.ee/ulevaatlik-tabel-
Ka selle punkti puhul on oluline rõhutada, et see ei haaku kuidagi humaanravimite-tarneraskustest .
võltsravimite reformiga. Teiseks, ei saa nõus olla eelnõu seletuskirjaga, Muudatuse tulemusena paraneb oluliselt
mis loob eelduse, justkui peaksid apteegid hakkama ravimiregistrist välja info ravimi kättesaadavuse kohta,
printima infot täiendavate riskivähendamise meetmete kohta. Soovime ravimiregistri kaudu ravimite otsingul on
rõhutada, et täna on apteegid kohustatud välja printima pakendi tarneraskuste info näha ka ravimi
infolehtede venekeelseid ja ingliskeelseid tõlkeid ja seda ilma igasuguse väljakirjutamisel ja müügil. Muudatusega
kompensatsioonita. Sellisel moel seletuskirja kaudu täiendava printimise ei kaasne apteekritele kohustust
ootuse seadmine suurendab apteekide igapäevatöö kulusid veelgi. investeeringute tegemiseks. Kui apteek
soovib avaldatavaid andmeid saada ka
otse oma töölauale, siis selleks on
võimalus loodud.
1.3. Selgitame.
Hetkel on info täiendavate
riskivähendamise meetmete kohta
kättesaadav Ravimiameti veebilehel:
http://ravimiamet.ee/t%C3%A4iendavad-
riskiv%C3%A4hendamise-meetmed .
Muudatusega paraneb oluliselt ravimiga
kaasneva teabe kättesaadavus ning
seeläbi aitab kaitsta patsientide tervist.
Kindlasti ei lisandu määruse
muudatusega apteekidele juurde
täiendavaid kohustusi, sest ka praegu on
apteekidel võimalus vajaduse korral
Ravimiameti veebilehelt vastav
informatsioon välja printida.
4