dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
2
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2 30.01.2019 Ministri määrus.bdoc625 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 30.01.2019 nr 2 Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas nimetatud seaduse § 67 lõike 2 punktiga 2. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Sotsiaalkindlustusameti staatus (1) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 2. Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. § 3. Eelarve Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. § 4. Asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor. 2. peatükk TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine. 2 § 6. Ameti ülesanded Ameti ülesanded on: 1) riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine; 2) alusetult tehtud sotsiaalkaitsekulutuste tagasinõudmine; 3) riigile üle läinud kuriteoga tekitatud kahju nõuete sissenõudmine; 4) puude tuvastamine ja raskusastme määramine; 5) riiklike sotsiaalteenuste korraldamine; 6) ohvriabi- ja lepitusteenuse korraldamine; 7) rändega seotud teenuste korraldamine; 8) riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide täitmine oma pädevuse piires; 9) sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel; 10) riiklike lastekaitseteenuste korraldamine; 11) riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine; 12) riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine; 13) sotsiaalteenuste tegevuslubade väljaandmine; 14) osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides; 15) vaiete menetlemine; 16) oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus; 17) koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 18) muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk AMETI STRUKTUUR § 7. Ameti teenistuskohtade koosseis ja struktuuriüksused (1) Ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestab ameti peadirektor (edaspidi peadirektor) valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade arvu piires. (2) Ameti struktuuriüksused on ameti osakonnad. Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. (3) Ameti osakondade ja talituste ülesanded ning pädevus sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kehtestab peadirektor. (4) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad nõunikud, juhid, abid ja teised spetsialistid. (5) Teenistujate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine sätestatakse ametijuhendites. § 8. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded Ameti osakonnad on: 1) teenuste osakond, mille põhiülesanded on puude tuvastamine ja raskusastme määramine, abivahenditeenuse, rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste korraldamine; 2) finants- ja arendusosakond, mille põhiülesanded on ameti eelarve juhtimine, väljamaksete tegemise ja finantsarvestuse korraldamine, rahaliste nõuete sissenõudmine, IT-arenduste koordineerimine, analüüside koostamine, andmevahetuse ja andmekaitse korraldamine; 3) hüvitiste osakond, mille põhiülesanded on pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmine, riigi tagatud õppelaenu summa kustutamine ja täiendavate sissemaksete tegemine kohustusliku pensionikindlustuse fondi; 3 4) teabehalduse osakond, mille põhiülesanded on ameti info- ja dokumendihalduse korraldamine ja koordineerimine; 5) klienditeeninduse osakond, mille põhiülesanded on klientide teenindamine ja nõustamine; 6) kvaliteediosakond, mille põhiülesanded on õigusalaste küsimustega tegelemine, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning tegevuslubade väljastamine; 7) lastekaitse osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine ja lastekaitseteenuste korraldamine; 8) ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on teenuste korraldamine süüteoohvritele ja nendega seotud isikutele, suure riskikäitumise ja abivajadusega lastele ning rahvusvahelise kaitse saajatele; 9) personali- ja haldusosakond, mille põhiülesanded on ameti personaliteenuse tagamine ja riigivara haldamine. 4. peatükk JUHTIMISE KORRALDUS § 9. Ameti juhtimine (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori määratud ametnik. (3) Osakonnad alluvad peadirektorile talle vahetult alluvate osakonnajuhatajate kaudu. Peadirektor koordineerib, suunab ja kontrollib osakonnajuhatajate tegevust. (4) Talitus allub osakonnajuhatajale talituse juhataja kaudu. Osakonnajuhataja koordineerib, suunab ja kontrollib talituste juhatajate tegevust. § 10. Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib ameti tegevust struktuuriüksuste juhtide kaudu ning korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise; 2) esindab ametit selle tegevusvaldkonnas ning annab volitusi ameti esindamiseks; 3) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab ameti tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 4) esitab vajaduse korral valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning teeb järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka kasutamise üle; 6) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud; 8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid; 9) kinnitab sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, kinnitab ametijuhendid või annab volitusi ametijuhendite kinnitamiseks, ning kinnitab ametnike palgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 10) teeb teenistuslikku järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses ja korras; 11) moodustab ameti tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi; 12) käsutab riigivara riigivaraseaduses sätestatud korras; 13) sõlmib ameti nimel lepinguid või volitab selleks teisi isikuid; 14) määrab distsiplinaarkaristusi seaduses sätestatud juhtudel ja korras; 4 15) annab ametnikele volitusi, et teha ameti nimel toiminguid ja anda haldusakte seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks; 16) annab teenistujatele volitusi, et teha ameti nimel toiminguid õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, valdkonna eest vastutava ministri määruse või käskkirjaga. (2) Peadirektoril on õigus anda vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 11. Ameti struktuuriüksuste juhtimine (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib vahetult või talituse juhataja kaudu osakonna tööd ning vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 2) annab ameti peadirektorile aru osakonna tegevusest; 3) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb ameti peadirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning osakonna töötajate töötasu määramiseks; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumente vastavalt ameti asjaajamiskorrale; 6) täidab teisi ameti peadirektori antud ülesandeid. (2) Talituse juhataja: 1) juhib vahetult talituse tööd, tagab talituse ülesannete täitmise ning vastutab talitusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 2) annab osakonnajuhatajale aru talituse tegevusest; 3) esindab talitust ning esitab talituse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning talituse töötajate töötasu määramiseks; 5) allkirjastab või viseerib talituses koostatud dokumente vastavalt ameti asjaajamiskorrale; 6) täidab teisi osakonnajuhataja antud ülesandeid. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 19. augusti 2008. a määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 11. veebruaril 2019. a. (2) Määruse § 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Määrusega kehtestatakse Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse uus terviktekst, et korrastada põhimääruse struktuuri ja selle sisu. Muudatused põhimääruses on seotud täiendustega Sotsiaalkindlustusameti ülesannetes alates 1. jaanuarist 2019. a. Lisaks nähakse ette muudatused ka osakondade nimetustes ja ülesannetes. Sotsiaalkindlustusamet hakkab edaspidi korraldama ja arendama rändega seotud teenuseid ning tegelema rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside suurendamisega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalkindlustusameti personali- ja haldusosakonna peaspetsialist Eleen Lilienthal (530 52266, [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna jurist Leila Siiroja (620 8344, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega kehtestatakse uus Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri 19. augusti 2008. a määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ (RT I, 29.08.2018, 7). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 13 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) staatus. Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse, et amet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Lõikes 2 sätestatakse, et amet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Paragrahvis 2 sätestatakse ameti aruandekohustus valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet. Paragrahvis 3 sätestatakse, et ameti kulud kaetakse riigieelarvest ning ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega. 2 Paragrahvis 4 sätestatakse ameti asukoht. Sätte sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega. Paragrahvis 5 tuuakse välja tegevusvaldkond, milleks on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine, kuna põhiosas on ameti ülesanded seotud nende valdkondade korraldamisega. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on ameti tegevusvaldkond määratletud üldisemalt. Paragrahvis 6 tuuakse välja ameti ülesanded. Paragrahvi 6 punktides 1–6 ja 8–18 välja toodud ülesandeid täidab amet ka praegu, aga nendes tehakse täpsustusi ning luuakse selgem loetelu ülesannetest, millega amet tegeleb. Uue ülesandena lisandub rändega seotud teenuste korraldamine. Paragrahvis 7 sätestatakse ameti teenistuskohtade koosseis ja struktuuriüksused. Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse ameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamise kord, mille kohaselt kinnitab ameti teenistuskohtade koosseisu peadirektor valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade arvu piires. Paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatakse, et ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, mille koosseisu võivad kuuluda talitused. Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse, et ameti osakondade ja talituste ülesanded ja pädevus sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kehtestab peadirektor. Paragrahvi 7 lõikega 4 antakse võimalus luua väljaspool osakondi peadirektorile alluvaid teenistus- ja töökohti. Paragrahvi 7 lõikes 5 sätestatakse, et teenistujate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine sätestatakse ametijuhendites. Paragrahvis 8 tuuakse välja ameti osakonnad ja nende ülesanded. Võrreldes kehtiva struktuuriga muutub kahe osakonna nimetus. Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakond muudetakse teenuste osakonnaks, kuna uus nimetus väljendab paremini osakonna ülesandeid. Info- ja dokumendihalduse osakond muudetakse teabehalduse osakonnaks, kuna teenuste korraldamise ja teabehalduse õigusaktides kasutatakse mõistet „teabehaldus“, mis hõlmab nii infohaldust kui dokumendihaldust. Paragrahvi 8 punktides 1–9 loetletakse ameti osakondade kaupa nende põhiülesanded. Kuna osakondade ülesanded ja pädevus sätestatakse osakondade põhimäärustes, tuuakse ameti põhimääruses osakonna põhiülesanded välja üldisemalt. Paragrahvi 8 punktis 1 tuuakse välja teenuste osakonna põhiülesanded, milleks on puude tuvastamine ja raskusastme määramine ning abivahenditeenuse, rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste korraldamine. Nimetatud põhiülesannete alla mahub ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse ületulek koos tugifunktsioonidega Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse tulemusel hakkab osakond tegelema rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside suurendamisega. Paragrahvi 8 punktis 2 tuuakse välja finants- ja arendusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti eelarve juhtimine, väljamaksete tegemise ja finantsarvestuse korraldamine, rahaliste nõuete sissenõudmine, IT-arenduste koordineerimine, analüüside koostamine, andmevahetuse ja andmekaitse korraldamine. Paragrahvi 8 punktis 3 tuuakse välja hüvitiste osakonna põhiülesanded, milleks on pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmine, riigi tagatud õppelaenu summa kustutamine ja täiendavate sissemaksete tegemine kohustusliku pensionikindlustuse fondi. 3 Paragrahvi 8 punktis 4 tuuakse välja teabehalduse osakonna põhiülesanded, milleks on ameti info- ja dokumendihalduse korraldamine ja koordineerimine. Paragrahvi 8 punktis 5 tuuakse välja klienditeeninduse osakonna põhiülesanded, milleks on klientide teenindamine ja nõustamine. Paragrahvi 8 punktis 6 tuuakse välja kvaliteediosakonna põhiülesanded, milleks on õigusalaste küsimustega tegelemine, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning tegevuslubade väljastamine. Paragrahvi 8 punktis 7 tuuakse välja lastekaitse osakonna põhiülesanded, milleks on riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine ja lastekaitseteenuste korraldamine. Paragrahvi 8 punktis 8 tuuakse välja ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna põhiülesanded, milleks on teenuste korraldamine süüteoohvritele ja nendega seotud isikutele, suure riskikäitumise ja abivajadusega lastele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Paragrahvi 8 punktis 9 tuuakse välja personali- ja haldusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti personaliteenuse tagamine ja riigivara haldamine. Paragrahvis 9 sätestatakse ameti juhtimine. Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, samuti sätestatakse peadirektori ametisse nimetamise kord. Paragrahvi 9 lõikes 2 sätestatakse peadirektori asendamine tema avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral. Paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse osakondade ja talituste juhtimise korraldus. Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega. Paragrahvis 10 sätestatakse ameti peadirektori pädevus. Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatakse peadirektori ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega peadirektori ülesandeid ei täpsustata. Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatakse peadirektori õigus anda käskkirju. Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega. Paragrahvis 11 sätestatakse ameti struktuuriüksuste juhtimise korraldus. Paragrahvi 11 lõikes 1 tuuakse välja osakonnajuhataja pädevus osakonna juhtimisel. Paragrahvi 11 lõikes 2 tuuakse välja talituse juhataja pädevus talituse juhtimisel. Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega. Paragrahviga 12 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri 19. augusti 2008. a määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“. Paragrahviga 13 sätestatakse määruse jõustumine ja rakendamine. Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt jõustub määrus 11. veebruaril 2019. a, mil jõustuvad ameti osakondade uued nimetused ja ülesannete jaotused. 4 Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatakse määruse § 6 (ameti ülesanded) tagasiulatuv rakendamine 1. jaanuarist 2019. a, mil ametile lisandusid uued ülesanded ja töötajad. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab otseselt Sotsiaalkindlustusameti tööd, kuna määrusega muudetakse ja täpsustatakse ameti tegevusvaldkonda, ülesandeid ja struktuuri. Põhimääruses sätestatakse ametile uus rändega seotud teenuste korraldamise ülesanne, kuna alates 1. jaanuarist 2019. a liikus Sotsiaalministeeriumist Sotsiaalkindlustusametisse rändega seotud teenuste korraldamine ja arendamine. Teenuste raamistikus puudutavad tegevused kohalike omavalitsuste toetamist ning rahvusvahelise kaitse saaja ja taotleja teenuste korraldamist. Teenuste rakendamise eesmärk on toetada rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmist. Teenused kuuluvad siseturvalisuse arengukava tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika programmi. Lisaks liikus 1. jaanuarist 2019. a Sotsiaalkindlustusametisse senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse funktsioon koos tugifunktsioonidega. Muudatuse tulemusel hakkab Sotsiaalkindlustusamet tegelema rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside suurendamisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ameti koosseisu on täiendavate ülesannete täitmiseks toodud üle 9 teenistuskohta – 8 teenistuskohta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest ja 1 teenistuskoht Sotsiaalministeeriumist. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest üle tulnud teenistuskohtade ülesannete täitmiseks liikusid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuselt Sotsiaalkindlustusametile vahendid nii personalikuludeks kui ka ülesannete täitmisega seotud tegevusteks (ESFi vahendid „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodiks 2019–2020 ja „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ perioodiks 2019–2021) ning Sotsiaalministeeriumist üle tulnud teenistuskoha ülesannete täitmiseks liikusid Sotsiaalministeeriumist Sotsiaalkindlustusametile vahendid personalikuludeks ja lähetuskuludeks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 11. veebruaril 2019. a, mil jõustuvad uued ameti osakondade nimetused ja ülesannete jaotused. Määruse § 6 (ameti ülesanded) rakendatakse 1. jaanuarist 2019. a, mil Sotsiaalkindlustusametile lisandusid uued ülesanded ja töötajad. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 6 lõikele 2 ei pea ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid kooskõlastamiseks esitama.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →