MINISTRI MÄÄRUS
30.01.2019 nr 2
Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas
nimetatud seaduse § 67 lõike 2 punktiga 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Sotsiaalkindlustusameti staatus
(1) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning
teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
§ 2. Aruandekohustus
Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja
koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega
sätestatud korras.
§ 3. Eelarve
Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja
mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.
§ 4. Asukoht
Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid
määrab ameti peadirektor.
2. peatükk
TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED
§ 5. Ameti tegevusvaldkond
Ameti tegevusvaldkond on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine.
2
§ 6. Ameti ülesanded
Ameti ülesanded on:
1) riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine;
2) alusetult tehtud sotsiaalkaitsekulutuste tagasinõudmine;
3) riigile üle läinud kuriteoga tekitatud kahju nõuete sissenõudmine;
4) puude tuvastamine ja raskusastme määramine;
5) riiklike sotsiaalteenuste korraldamine;
6) ohvriabi- ja lepitusteenuse korraldamine;
7) rändega seotud teenuste korraldamine;
8) riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide täitmine
oma pädevuse piires;
9) sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel;
10) riiklike lastekaitseteenuste korraldamine;
11) riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine;
12) riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine;
13) sotsiaalteenuste tegevuslubade väljaandmine;
14) osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja
õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides;
15) vaiete menetlemine;
16) oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus;
17) koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
18) muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.
3. peatükk
AMETI STRUKTUUR
§ 7. Ameti teenistuskohtade koosseis ja struktuuriüksused
(1) Ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestab ameti peadirektor (edaspidi peadirektor)
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade arvu piires.
(2) Ameti struktuuriüksused on ameti osakonnad. Osakondade koosseisu võivad kuuluda
talitused.
(3) Ameti osakondade ja talituste ülesanded ning pädevus sätestatakse osakonna
põhimääruses, mille kehtestab peadirektor.
(4) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad nõunikud, juhid, abid
ja teised spetsialistid.
(5) Teenistujate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine sätestatakse ametijuhendites.
§ 8. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded
Ameti osakonnad on:
1) teenuste osakond, mille põhiülesanded on puude tuvastamine ja raskusastme määramine,
abivahenditeenuse, rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste korraldamine;
2) finants- ja arendusosakond, mille põhiülesanded on ameti eelarve juhtimine, väljamaksete
tegemise ja finantsarvestuse korraldamine, rahaliste nõuete sissenõudmine, IT-arenduste
koordineerimine, analüüside koostamine, andmevahetuse ja andmekaitse korraldamine;
3) hüvitiste osakond, mille põhiülesanded on pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmine, riigi
tagatud õppelaenu summa kustutamine ja täiendavate sissemaksete tegemine kohustusliku
pensionikindlustuse fondi;
3
4) teabehalduse osakond, mille põhiülesanded on ameti info- ja dokumendihalduse
korraldamine ja koordineerimine;
5) klienditeeninduse osakond, mille põhiülesanded on klientide teenindamine ja nõustamine;
6) kvaliteediosakond, mille põhiülesanded on õigusalaste küsimustega tegelemine, riikliku ja
haldusjärelevalve tegemine ning tegevuslubade väljastamine;
7) lastekaitse osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine ja
lastekaitseteenuste korraldamine;
8) ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on teenuste korraldamine
süüteoohvritele ja nendega seotud isikutele, suure riskikäitumise ja abivajadusega lastele ning
rahvusvahelise kaitse saajatele;
9) personali- ja haldusosakond, mille põhiülesanded on ameti personaliteenuse tagamine ja
riigivara haldamine.
4. peatükk
JUHTIMISE KORRALDUS
§ 9. Ameti juhtimine
(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest
vastutav minister kantsleri ettepanekul.
(2) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori
määratud ametnik.
(3) Osakonnad alluvad peadirektorile talle vahetult alluvate osakonnajuhatajate kaudu.
Peadirektor koordineerib, suunab ja kontrollib osakonnajuhatajate tegevust.
(4) Talitus allub osakonnajuhatajale talituse juhataja kaudu. Osakonnajuhataja koordineerib,
suunab ja kontrollib talituste juhatajate tegevust.
§ 10. Peadirektor
(1) Peadirektor:
1) juhib ameti tegevust struktuuriüksuste juhtide kaudu ning korraldab ameti pädevusse
kuuluvate ülesannete täitmise;
2) esindab ametit selle tegevusvaldkonnas ning annab volitusi ameti esindamiseks;
3) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning
annab ameti tegevusest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
4) esitab vajaduse korral valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti
tegevusvaldkonna korraldamiseks;
5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning teeb
järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka kasutamise üle;
6) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud;
8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid;
9) kinnitab sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, kinnitab ametijuhendid või
annab volitusi ametijuhendite kinnitamiseks, ning kinnitab ametnike palgad vastavuses
kehtivate õigusaktidega;
10) teeb teenistuslikku järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses ja
korras;
11) moodustab ameti tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone,
nõukogusid ja töörühmi;
12) käsutab riigivara riigivaraseaduses sätestatud korras;
13) sõlmib ameti nimel lepinguid või volitab selleks teisi isikuid;
14) määrab distsiplinaarkaristusi seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
4
15) annab ametnikele volitusi, et teha ameti nimel toiminguid ja anda haldusakte seadustest
ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks;
16) annab teenistujatele volitusi, et teha ameti nimel toiminguid õigusaktidest ja käesolevast
põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või
korraldusega, valdkonna eest vastutava ministri määruse või käskkirjaga.
(2) Peadirektoril on õigus anda vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju.
§ 11. Ameti struktuuriüksuste juhtimine
(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib vahetult või talituse juhataja kaudu osakonna tööd ning vastutab osakonnale pandud
ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
2) annab ameti peadirektorile aru osakonna tegevusest;
3) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
4) teeb ameti peadirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse
kohta ning osakonna töötajate töötasu määramiseks;
5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumente vastavalt ameti asjaajamiskorrale;
6) täidab teisi ameti peadirektori antud ülesandeid.
(2) Talituse juhataja:
1) juhib vahetult talituse tööd, tagab talituse ülesannete täitmise ning vastutab talitusele
pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
2) annab osakonnajuhatajale aru talituse tegevusest;
3) esindab talitust ning esitab talituse nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
4) teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta
ning talituse töötajate töötasu määramiseks;
5) allkirjastab või viseerib talituses koostatud dokumente vastavalt ameti asjaajamiskorrale;
6) täidab teisi osakonnajuhataja antud ülesandeid.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 19. augusti 2008. a määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“
tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine ja rakendamine
(1) Määrus jõustub 11. veebruaril 2019. a.
(2) Määruse § 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Määrusega kehtestatakse Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse uus terviktekst, et korrastada
põhimääruse struktuuri ja selle sisu. Muudatused põhimääruses on seotud täiendustega
Sotsiaalkindlustusameti ülesannetes alates 1. jaanuarist 2019. a. Lisaks nähakse ette muudatused
ka osakondade nimetustes ja ülesannetes. Sotsiaalkindlustusamet hakkab edaspidi korraldama ja
arendama rändega seotud teenuseid ning tegelema rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja
metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside suurendamisega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalkindlustusameti personali- ja
haldusosakonna peaspetsialist Eleen Lilienthal (530 52266,
[email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna jurist
Leila Siiroja (620 8344,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (626 9271,
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega kehtestatakse uus Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse uus terviktekst ja
tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri 19. augusti 2008. a määrus nr 43
„Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ (RT I, 29.08.2018, 7).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 13 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) staatus.
Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse, et amet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb
riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Lõikes 2
sätestatakse, et amet esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
Paragrahvis 2 sätestatakse ameti aruandekohustus valdkonna eest vastutava ministri ees, kes
suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet.
Paragrahvis 3 sätestatakse, et ameti kulud kaetakse riigieelarvest ning ametil on oma eelarve,
mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.
Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.
2
Paragrahvis 4 sätestatakse ameti asukoht. Sätte sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.
Paragrahvis 5 tuuakse välja tegevusvaldkond, milleks on sotsiaalkaitse ja lastekaitse
korraldamine, kuna põhiosas on ameti ülesanded seotud nende valdkondade korraldamisega.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega on ameti tegevusvaldkond määratletud üldisemalt.
Paragrahvis 6 tuuakse välja ameti ülesanded. Paragrahvi 6 punktides 1–6 ja 8–18 välja toodud
ülesandeid täidab amet ka praegu, aga nendes tehakse täpsustusi ning luuakse selgem loetelu
ülesannetest, millega amet tegeleb. Uue ülesandena lisandub rändega seotud teenuste
korraldamine.
Paragrahvis 7 sätestatakse ameti teenistuskohtade koosseis ja struktuuriüksused.
Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse ameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamise kord, mille
kohaselt kinnitab ameti teenistuskohtade koosseisu peadirektor valdkonna eest vastutava ministri
käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade arvu piires.
Paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatakse, et ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, mille koosseisu
võivad kuuluda talitused.
Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse, et ameti osakondade ja talituste ülesanded ja pädevus
sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kehtestab peadirektor.
Paragrahvi 7 lõikega 4 antakse võimalus luua väljaspool osakondi peadirektorile alluvaid teenistus-
ja töökohti.
Paragrahvi 7 lõikes 5 sätestatakse, et teenistujate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine
sätestatakse ametijuhendites.
Paragrahvis 8 tuuakse välja ameti osakonnad ja nende ülesanded. Võrreldes kehtiva struktuuriga
muutub kahe osakonna nimetus. Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakond muudetakse teenuste
osakonnaks, kuna uus nimetus väljendab paremini osakonna ülesandeid. Info- ja
dokumendihalduse osakond muudetakse teabehalduse osakonnaks, kuna teenuste korraldamise
ja teabehalduse õigusaktides kasutatakse mõistet „teabehaldus“, mis hõlmab nii infohaldust kui
dokumendihaldust.
Paragrahvi 8 punktides 1–9 loetletakse ameti osakondade kaupa nende põhiülesanded. Kuna
osakondade ülesanded ja pädevus sätestatakse osakondade põhimäärustes, tuuakse ameti
põhimääruses osakonna põhiülesanded välja üldisemalt.
Paragrahvi 8 punktis 1 tuuakse välja teenuste osakonna põhiülesanded, milleks on puude
tuvastamine ja raskusastme määramine ning abivahenditeenuse, rehabilitatsiooni- ja
erihoolekandeteenuste korraldamine. Nimetatud põhiülesannete alla mahub ka Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse ületulek koos
tugifunktsioonidega Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse tulemusel hakkab osakond tegelema
rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside
suurendamisega.
Paragrahvi 8 punktis 2 tuuakse välja finants- ja arendusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti
eelarve juhtimine, väljamaksete tegemise ja finantsarvestuse korraldamine, rahaliste nõuete
sissenõudmine, IT-arenduste koordineerimine, analüüside koostamine, andmevahetuse ja
andmekaitse korraldamine.
Paragrahvi 8 punktis 3 tuuakse välja hüvitiste osakonna põhiülesanded, milleks on pensionide,
toetuste ja hüvitiste maksmine, riigi tagatud õppelaenu summa kustutamine ja täiendavate
sissemaksete tegemine kohustusliku pensionikindlustuse fondi.
3
Paragrahvi 8 punktis 4 tuuakse välja teabehalduse osakonna põhiülesanded, milleks on ameti info-
ja dokumendihalduse korraldamine ja koordineerimine.
Paragrahvi 8 punktis 5 tuuakse välja klienditeeninduse osakonna põhiülesanded, milleks on
klientide teenindamine ja nõustamine.
Paragrahvi 8 punktis 6 tuuakse välja kvaliteediosakonna põhiülesanded, milleks on õigusalaste
küsimustega tegelemine, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning tegevuslubade väljastamine.
Paragrahvi 8 punktis 7 tuuakse välja lastekaitse osakonna põhiülesanded, milleks on riikliku
lastekaitsepoliitika rakendamine ja lastekaitseteenuste korraldamine.
Paragrahvi 8 punktis 8 tuuakse välja ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna põhiülesanded, milleks
on teenuste korraldamine süüteoohvritele ja nendega seotud isikutele, suure riskikäitumise ja
abivajadusega lastele ning rahvusvahelise kaitse saajatele.
Paragrahvi 8 punktis 9 tuuakse välja personali- ja haldusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti
personaliteenuse tagamine ja riigivara haldamine.
Paragrahvis 9 sätestatakse ameti juhtimine.
Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, samuti sätestatakse peadirektori
ametisse nimetamise kord.
Paragrahvi 9 lõikes 2 sätestatakse peadirektori asendamine tema avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise korral.
Paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse osakondade ja talituste juhtimise korraldus.
Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.
Paragrahvis 10 sätestatakse ameti peadirektori pädevus.
Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatakse peadirektori ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega
peadirektori ülesandeid ei täpsustata.
Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatakse peadirektori õigus anda käskkirju.
Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.
Paragrahvis 11 sätestatakse ameti struktuuriüksuste juhtimise korraldus.
Paragrahvi 11 lõikes 1 tuuakse välja osakonnajuhataja pädevus osakonna juhtimisel.
Paragrahvi 11 lõikes 2 tuuakse välja talituse juhataja pädevus talituse juhtimisel.
Sätete sisu ei muutu võrreldes kehtiva põhimäärusega.
Paragrahviga 12 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri 19. augusti 2008. a
määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“.
Paragrahviga 13 sätestatakse määruse jõustumine ja rakendamine.
Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt jõustub määrus 11. veebruaril 2019. a, mil jõustuvad ameti
osakondade uued nimetused ja ülesannete jaotused.
4
Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatakse määruse § 6 (ameti ülesanded) tagasiulatuv rakendamine
1. jaanuarist 2019. a, mil ametile lisandusid uued ülesanded ja töötajad.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus mõjutab otseselt Sotsiaalkindlustusameti tööd, kuna määrusega muudetakse ja
täpsustatakse ameti tegevusvaldkonda, ülesandeid ja struktuuri. Põhimääruses sätestatakse
ametile uus rändega seotud teenuste korraldamise ülesanne, kuna alates 1. jaanuarist 2019. a
liikus Sotsiaalministeeriumist Sotsiaalkindlustusametisse rändega seotud teenuste korraldamine
ja arendamine. Teenuste raamistikus puudutavad tegevused kohalike omavalitsuste toetamist ning
rahvusvahelise kaitse saaja ja taotleja teenuste korraldamist. Teenuste rakendamise eesmärk on
toetada rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmist. Teenused
kuuluvad siseturvalisuse arengukava tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika programmi.
Lisaks liikus 1. jaanuarist 2019. a Sotsiaalkindlustusametisse senine Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse funktsioon koos
tugifunktsioonidega. Muudatuse tulemusel hakkab Sotsiaalkindlustusamet tegelema
rehabilitatsioonialaste sekkumiste ja metoodikate arendamisega ning spetsialistide kompetentside
suurendamisega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Ameti koosseisu on täiendavate ülesannete täitmiseks toodud üle 9 teenistuskohta – 8
teenistuskohta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest ja 1 teenistuskoht
Sotsiaalministeeriumist.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest üle tulnud teenistuskohtade ülesannete täitmiseks
liikusid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuselt Sotsiaalkindlustusametile vahendid nii
personalikuludeks kui ka ülesannete täitmisega seotud tegevusteks (ESFi vahendid „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodiks 2019–2020 ja „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ perioodiks 2019–2021) ning
Sotsiaalministeeriumist üle tulnud teenistuskoha ülesannete täitmiseks liikusid
Sotsiaalministeeriumist Sotsiaalkindlustusametile vahendid personalikuludeks ja lähetuskuludeks.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 11. veebruaril 2019. a, mil jõustuvad uued ameti osakondade nimetused ja
ülesannete jaotused. Määruse § 6 (ameti ülesanded) rakendatakse 1. jaanuarist 2019. a, mil
Sotsiaalkindlustusametile lisandusid uued ülesanded ja töötajad.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement”
§ 6 lõikele 2 ei pea ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri
määruse eelnõusid kooskõlastamiseks esitama.